Gripe ne`eGripe ne`e grave liu duké saida mak ita hanoin Simu
Transcrição
Gripe ne`eGripe ne`e grave liu duké saida mak ita hanoin Simu
Karik iha ema balu mak labele simu vasina? Kuaze ema hotu bele hetan vasina, maibé ita-boot labele simu vasina se karik antes ne'e ita hetan alerjia grave ba vasina, ka kualkér ingredientes hosi vasina ne'e.Se karik ita-boot antes ne'e hetan alerjia makaas ba manu-tolun ka iha kondisaun ne’ebé mak halo itania sistema imunidade fraku, ita-boot karik labele simu tipu balun hosi vasina gripe nian - verifika ho ita-nia KJ. Karik vasina gripe nian ne’e bele provoka fali gripe? Lae. Vasina ne’e sei la provoka gripe. Maske iha ema balun mak sente maldispostu, maibé ida-ne'e lá’os gripe. Karik vasina ne’e iha efeitu sekundária ba feto isinrua? Vasinasaun gripe nianne’e seguru tebes. Ita-boot karik sei sente moras uitoan bainhira vasina ne'e fó liuhosi injesaun. Dala balun deit, ema sei hetan isin-manas kmaan no hetan moras múskulum iha loron balun nia laran depoizde hetan vasinasaun. Reasaun sira seluk raru tebes atu akontese. Oinsá mak vasina ne’e funsiona? Maizumenus semana ida to’o loron 10 nia laran depoizde ita hetan vasinasaun gripe nian, ita-nia isin-lolon sei kria antikorpu hasoru virus sira vasina nian. Antikorpu hirakne’e tulun hodi proteje ita-boot kontra kualkér virus ne’ebé hanesan bainhira ita-boot iha kontaktu ho virus sira-ne'e. TETUM translation General Flu Leaflet Bainhira mak tempu ne’ebé di’akliu atu hetan vasina gripe nian? Importante katak ita-boot simu ita-nia vasina gripe nian iha fulan Outubru ka Novembru hodi sai preparadu atu kombate hasoru infesaun. Ita-boot presiza hetan doze foun vasina nian kada tinan, tanba protesaun ne’e sei la dura hosi tinan ida ba tinan tuirmai. Vasina foun, ne’ebé sei desponivel iha outonu, proteje ita kontra tipu oioin hosi gripe nian, ne'e-duni maske itaboot hetan ona vasinasaun ikus nian iha fulan Abríl 2016, ita-boot sei presiza nafatin vasina foun ne’e. Gripe ne’eGripe ne’e grave liu duké saida mak ita hanoin Oinsá mak hau bele hetan vasina? Simplesmente kontakta ba ita-nia konsultória KJ nian no reseptionista bele fó-hatene ba ita-boot kona-ba rejime vasinasaun kontra gripe nian ne’ebé iha. Simu vasina agora Atu hetan informasaun kona-ba vasina gripe nian ko’alia ho ita-nia KJ, enfermeiru, enfermeiru distritál ka farmaséutiku, ka vizita ba: www.publichealth.hscni.net www.fluawareni.info www.nidirect.gov.uk Tradusaun ba iha lian rejionál no minoria étnika oioin disponivel. Atu hetan informasaun liutan vizita www.publichealth.hscni.net ka www.fluawareni.info Vasina ne’e efikás oinsá? Vasinasaun gripe nian ne’e sei proteje deit kontra gripe. Iha virus barak seluk durante tempu invernu nian ne’ebé kauza sintomas hanesan-gripe, maibé baibain sira lá’os grave hanesan gripe. Ema balun sei hetan gripe mezmu sira simu ona vasina, maibé ne'e sei iha doze ida kmaan kompara ho se karik sira lahetanvasina. 06/16 Kada tinan vasina gripe nian proteje kontra sirkulasaun hosi tipu gripe ne’ebé komún liuhotu. Folletu ne'e sei deskreve kona-ba tansá mak importante duni atu hetan vasina gripe nian. • Ema sira ho idade 65 ba leten, mezmu sira sente forte no saudavel hela. • Labarik ka adultu sira ne’ebé iha kondisaun médiku hanesan tuirmai ne'e: - kondisaun hirus-matan krónika hanesan azma; - kondisaun fuan krónika; - moras aten krónika; - moras rins krónika; - diabetes; - imunidade fraku tanba moras ka halo hela tratementu hanesan terapia esteroides ka kankru (ema sira ne’ebé hela hamutuk ho ema ne’ebé iha sistema imune fraku mós presiza hetan vasinasaun); - kondisaun neurolójika krónika hanesan, emmorajia serebrál, esklerose múltipla ka kondisan ida ne’ebé afeita ita-nia sistema nervozu, hanesan paralizia serebrál; - bokur liuresik (BMI>40) - kondisaun médiku grave siraseluk konsulta ita-nia doutór se karik ita-boot laiha serteza. Saida mak gripe ne’e? Gripe ne’e mosu iha tinan-tinan, baibain iha tempu invernu. Ida-ne'e hanesan moras ida infesioza tebes ne’ebé mak hamosu husi virus ida. Sintomas inklui isin-manas, isin-malirin, ulun-moras, isin-moras, me’ar no garganta-moras - no mós tanba gripe ne’e nu’udár virus ida, aimoruk antibiotíka sei labele kura. Ema dalaruma dehan inus-metin makaas ne’e mak gripe, maibé realmente, hetan moras gripe ne’e hetok aat liu ida-ne'e. Buat aat saida mak hamosu hosi gripe? Ne'e esperiénsia ida ne’ebé aat tebetebes, mezmu ba ema sira ne’ebé ho isin-forte no saudável. Nu entantu, ne'e bele hamosu moras grave sira seluk hanesan bronkite no pneumonia, ka bele halo kondisaun sai aat liutan. Iha kazu sira ne’ebé aat liu, gripe ne’e bele rezulta iha internamentu iha ospitál ka bele mate. Infesaun gripe durante isin-rua bele hamosu konsekuénsia ne’ebé grave ba inan no bebé. Sé deit mak tenke simu vasina gripe nian? Ema hirak tuirmai ne'e mak iha risku boot liu ba efeitus hosi gripe nian no tenke hetan vasina: • Feto isin-rua. • Labarik sira ne’ebé mak antes ne'e hetan tratamentu iha ospitál tanbainfesaun iha hirus-matan. • Labarik sira ne’ebé frekuenta eskola ba labarik sira ho difikuldades boot iha aprendizajen nian. • Ema sira ne’ebé hela iha uma rezidensiál ka enfermazen nian. • Prestadór prinsipál sira ba kuidadu ba ema idozu ka difisiente sira. - ita-boot tenke husu konsellu hosi ita-nia konsultória KJ nian kona-ba karik ita-boot presiza hetan vasina hodi nune'e ita-boot bele tau-matan nafatin ba ema sira ne’ebé ita-boot tau-matan ba. Ita-boot mós tenke garante katak sira hetan vasina (se karik rekomenda). Vasinasaun ba labarik sira ho kondisaun médiku nian. Maioria labarik sira ho idade tinan 2 to’o 17 sei hetan vasina ida ne’ebé sei rega tama ba iha sirania inus-kuak. Vasina ne'e uza ona iha Reinu Unidu durante tinan tolu nia laran. Hatudu ona katak iha duni efetividade ba labarik sira no iha istória seguransa nian ida ne’ebé di’ak tebes. Labarik balun mak labele simu vasina ne'e no sira sei hetan vasina liuhosi injesaun. Karik vasina ne'e segura ba feto isin-rua sira? Sin. Feto isin-rua sira tenke simu vasina ne’e independentemente hosi sira-nia faze gravidés nian. Sira sei simu hosi sira-nia KJ. Vasina gripe nian ne’e hetan ona lisensa hosi Ajénsia Europeia ba Medikamentus nian atu uza ba feto isin-rua. Vasina ne’e utiliza regularmente ba feto isin-rua sira iha nasaun sira seluk. Feto isin-rua tokon ba tokon mak simu ona vasina gripe nian iha EUA, iha-ne’ebé ninia seguransa monitorizadu ho kuidadu. Ida-ne’e hatudu ona katak vasina ne'e seguru duni ba inan isin-rua no mós ba sira-nia bebé.
Documentos relacionados
Manán hasoru kankru “kanker” servikál Informasaun ba labarik
HPV no oinsá nia bele da’et Iha tipu 100 resin husi papilomavírus umanu nian maibé husi hirak-ne’e 13 deit mak koñesidu bele hamosu kankru servikál. Vírus ne’e komún tebe-tebes no ita bele hetan i...
Leia mais