Gripe ne`eGripe ne`e grave liu duké saida mak ita hanoin Simu

Transcrição

Gripe ne`eGripe ne`e grave liu duké saida mak ita hanoin Simu
Karik iha ema balu mak labele simu vasina?
Kuaze ema hotu bele hetan vasina, maibé ita-boot
labele simu vasina se karik antes ne'e ita hetan alerjia
grave ba vasina, ka kualkér ingredientes hosi vasina
ne'e.Se karik ita-boot antes ne'e hetan alerjia makaas
ba manu-tolun ka iha kondisaun ne’ebé mak halo itania sistema imunidade fraku, ita-boot karik labele simu
tipu balun hosi vasina gripe nian - verifika ho ita-nia
KJ.
Karik vasina gripe nian ne’e bele provoka
fali gripe?
Lae. Vasina ne’e sei la provoka gripe. Maske iha ema
balun mak sente maldispostu, maibé ida-ne'e lá’os gripe.
Karik vasina ne’e iha efeitu sekundária ba feto isinrua?
Vasinasaun gripe nianne’e seguru tebes. Ita-boot karik
sei sente moras uitoan bainhira vasina ne'e fó liuhosi
injesaun. Dala balun deit, ema sei hetan isin-manas
kmaan no hetan moras múskulum iha loron balun nia
laran depoizde hetan vasinasaun. Reasaun sira seluk
raru tebes atu akontese.
Oinsá mak vasina ne’e funsiona?
Maizumenus semana ida to’o loron 10 nia laran depoizde
ita hetan vasinasaun gripe nian, ita-nia isin-lolon sei kria
antikorpu hasoru virus sira vasina nian. Antikorpu hirakne’e tulun hodi proteje ita-boot kontra kualkér virus ne’ebé
hanesan bainhira ita-boot iha kontaktu ho virus sira-ne'e.
TETUM translation
General Flu Leaflet
Bainhira mak tempu ne’ebé di’akliu atu hetan vasina
gripe nian?
Importante katak ita-boot simu ita-nia vasina gripe
nian iha fulan Outubru ka Novembru hodi sai
preparadu atu kombate hasoru infesaun. Ita-boot
presiza hetan doze foun vasina nian kada tinan, tanba
protesaun ne’e sei la dura hosi tinan ida ba tinan
tuirmai.
Vasina foun, ne’ebé sei desponivel iha outonu, proteje
ita kontra tipu oioin hosi gripe nian, ne'e-duni maske itaboot hetan ona vasinasaun ikus nian iha fulan Abríl 2016,
ita-boot sei presiza nafatin vasina foun ne’e.
Gripe ne’eGripe
ne’e grave liu
duké saida mak
ita hanoin
Oinsá mak hau bele hetan vasina?
Simplesmente kontakta ba ita-nia konsultória KJ nian no
reseptionista bele fó-hatene ba ita-boot kona-ba rejime
vasinasaun kontra gripe nian ne’ebé iha.
Simu vasina
agora
Atu hetan informasaun kona-ba vasina gripe nian
ko’alia ho ita-nia KJ, enfermeiru, enfermeiru distritál
ka farmaséutiku, ka vizita ba:
www.publichealth.hscni.net
www.fluawareni.info
www.nidirect.gov.uk
Tradusaun ba iha lian rejionál no minoria étnika oioin
disponivel. Atu hetan informasaun liutan vizita
www.publichealth.hscni.net ka www.fluawareni.info
Vasina ne’e efikás oinsá?
Vasinasaun gripe nian ne’e sei proteje deit kontra gripe.
Iha virus barak seluk durante tempu invernu nian ne’ebé
kauza sintomas hanesan-gripe, maibé baibain sira lá’os
grave hanesan gripe. Ema balun sei hetan gripe mezmu
sira simu ona vasina, maibé ne'e sei iha doze ida kmaan
kompara ho se karik sira lahetanvasina.
06/16
Kada tinan vasina gripe nian proteje
kontra sirkulasaun hosi tipu gripe
ne’ebé komún liuhotu.
Folletu ne'e sei deskreve kona-ba
tansá mak importante duni atu hetan
vasina gripe nian.
•
Ema sira ho idade 65 ba leten, mezmu sira
sente forte no saudavel hela.
•
Labarik ka adultu sira ne’ebé iha
kondisaun médiku hanesan tuirmai
ne'e:
- kondisaun hirus-matan krónika hanesan
azma;
- kondisaun fuan krónika;
- moras aten krónika;
- moras rins krónika;
- diabetes;
- imunidade fraku tanba moras ka halo hela
tratementu hanesan terapia esteroides ka
kankru (ema sira ne’ebé hela hamutuk ho
ema ne’ebé iha sistema imune fraku mós
presiza hetan vasinasaun);
- kondisaun neurolójika krónika hanesan,
emmorajia serebrál, esklerose múltipla ka
kondisan ida ne’ebé afeita ita-nia sistema
nervozu, hanesan paralizia serebrál;
- bokur liuresik (BMI>40)
- kondisaun médiku grave siraseluk konsulta ita-nia doutór se karik ita-boot
laiha serteza.
Saida mak gripe ne’e?
Gripe ne’e mosu iha tinan-tinan, baibain iha
tempu invernu. Ida-ne'e hanesan moras ida
infesioza tebes ne’ebé mak hamosu husi virus
ida.
Sintomas inklui isin-manas, isin-malirin, ulun-moras,
isin-moras, me’ar no garganta-moras - no mós tanba
gripe ne’e nu’udár virus ida, aimoruk antibiotíka sei
labele kura. Ema dalaruma dehan inus-metin
makaas ne’e mak gripe, maibé realmente, hetan
moras gripe ne’e hetok aat liu ida-ne'e.
Buat aat saida mak hamosu hosi gripe?
Ne'e esperiénsia ida ne’ebé aat tebetebes, mezmu
ba ema sira ne’ebé ho isin-forte no saudável. Nu
entantu, ne'e bele hamosu moras grave sira seluk
hanesan bronkite no pneumonia, ka bele halo
kondisaun sai aat liutan. Iha kazu sira ne’ebé aat liu,
gripe ne’e bele rezulta iha internamentu iha ospitál
ka bele mate.
Infesaun gripe durante isin-rua bele hamosu
konsekuénsia ne’ebé grave ba inan no bebé.
Sé deit mak tenke simu vasina gripe nian?
Ema hirak tuirmai ne'e mak iha risku boot liu ba
efeitus hosi gripe nian no tenke hetan vasina:
•
Feto isin-rua.
•
Labarik sira ne’ebé mak antes ne'e hetan
tratamentu iha ospitál tanbainfesaun iha
hirus-matan.
•
Labarik sira ne’ebé frekuenta eskola ba
labarik sira ho difikuldades boot iha
aprendizajen nian.
•
Ema sira ne’ebé hela iha uma
rezidensiál ka enfermazen nian.
•
Prestadór prinsipál sira ba kuidadu ba ema
idozu ka difisiente sira.
- ita-boot tenke husu konsellu hosi ita-nia
konsultória KJ nian kona-ba karik ita-boot
presiza hetan vasina hodi nune'e ita-boot
bele tau-matan nafatin ba ema sira
ne’ebé ita-boot tau-matan ba. Ita-boot
mós tenke garante katak sira hetan
vasina (se karik rekomenda).
Vasinasaun ba labarik sira ho kondisaun
médiku nian.
Maioria labarik sira ho idade tinan 2 to’o 17 sei
hetan vasina ida ne’ebé sei rega tama ba iha sirania inus-kuak. Vasina ne'e uza ona iha Reinu Unidu
durante tinan tolu nia laran. Hatudu ona katak iha
duni efetividade ba labarik sira no iha istória
seguransa nian ida ne’ebé di’ak tebes. Labarik
balun mak labele simu vasina ne'e no sira sei hetan
vasina liuhosi injesaun.
Karik vasina ne'e segura ba feto isin-rua sira?
Sin. Feto isin-rua sira tenke simu vasina ne’e
independentemente hosi sira-nia faze gravidés
nian. Sira sei simu hosi sira-nia KJ.
Vasina gripe nian ne’e hetan ona lisensa hosi
Ajénsia Europeia ba Medikamentus nian atu uza ba
feto isin-rua. Vasina ne’e utiliza regularmente ba
feto isin-rua sira iha nasaun sira seluk. Feto isin-rua
tokon ba tokon mak simu ona vasina gripe nian iha
EUA, iha-ne’ebé ninia seguransa monitorizadu ho
kuidadu. Ida-ne’e hatudu ona katak vasina ne'e
seguru duni ba inan isin-rua no mós ba sira-nia
bebé.

Documentos relacionados

Manán hasoru kankru “kanker” servikál Informasaun ba labarik

Manán hasoru kankru “kanker” servikál Informasaun ba labarik HPV no oinsá nia bele da’et Iha tipu 100 resin husi papilomavírus umanu nian maibé husi hirak-ne’e 13 deit mak koñesidu bele hamosu kankru servikál. Vírus ne’e komún tebe-tebes no ita bele hetan i...

Leia mais