GOVERNO República Democrática de Timor

Transcrição

GOVERNO República Democrática de Timor
GOVERNO
República Democrática de Timor-Leste
Secretaria de Estado dos Recursos Naturais
GABINETE DO SECRETÁRIO DE ESTADO
ALOKUSAUN S.E. SENHÓR ALFREDO PIRES
SEKRETÁRIU ESTADU REKURSUS NATURAIS
REPÚBLIKA DEMOKRÁTIKA TIMÓR-LESTE
ORADÓR PRINSIPÁL
IHA ABERTURA KONFERÊNSIA HANARAN 15th SOUTHEAST ASIA AUSTRALIA
OFFSHORE CONFERENCE (SEAAOC)
Fronteira foun Timór-Leste nian: Petróleu ba Dezenvolvimentu umanu
Darwin Convention Centre, 10 Setembru 2009
1
Ilustre Ministru-Xefe Paul Henderson
Distintus konvidadus
Senohoras no Senhores,
Uluk nana’in, ha’u hakarak agradese ba Ministru Henderson tanba nia konvida ha’u
atu mai ko’alia lori Governu Timór-Leste naran iha konferênsia importante ida ne’e.
Ksolok boot ida mai ha’u bele mai iha ne’e hodi ko’alia kona-ba fronteira foun ida ba
Timór-Leste no nia petroleum ba dezenvolvimentu umanu – Ami nia vizaun no
planus kona-ba dezenvolvimentu petróleu no gás.
Ha’u sei hahú ko’alia buat balu kona-ba Timór-Leste ne’ebé karik Ita Boot sira
seidauk hatene.
Tinan uluk Timór-Leste hetan segundu lugár ka iha fatin daruak hanesan país ho
kresimentu ekonómiku ne’ebé aas no lais liu iha mundu, depoisde Qatar, ho
persentajen kresimentu media 12.8%, maski hasoru krize finanseira globál.
Ita Boot sira mós bele hakfodak karik hatene katak, mezmu Austrália fó avizu
kona-ba viajens, hanesan “travel advisories”, Timór-Leste nia taixa kriminál per
capita kiik liuhotu iha mundu.
Kometimentu Governu foun nian atu dezenvolve kapitál dezenvolvimentu menór ho
maiór iha Timór-Leste aumenta ba 339% iha 2008 no ami ezekuta barak ona
orsamentu hodi hadi’a ami nia sidadauns tomak nia moris kompara ho buat ne’ebé
Governus sira uluk halo tau hamutuk, aumentu persentajen to’o 286%.
Banku ANZ iha Dili foin daudaun anunsia katak kontas foun tinan ida ne’e nian sa’e
ba 80%, “foot traffic”
ka movimentu ema aumenta 2% semana ida no
empréstimus sa’e dala rua, ne’e hatudu ba ita katak ekonomia la’o daudaun ba oin.
Senhoras ho Senhores,
2
Timor-Leste hanesan nasaun foun ida, iha sorte tanba bele hetan rekursus boot
hanesan petróleu no gás. Bazeia ba Konstituisaun Timór-Leste nian, rekursus
naturais tomak, petróleu no minerais pertense ba Estadu.
Estadu mak explora rekursus hirak ne’e ba povu Timór-Leste tomak nia benefísiu ka
di’ak.
Ho explorasaun no produsaun rekursus petróleu, Timór-Leste agora bele simu ona
reseitas ne’ebé suli mai husi kampus explorasaun iha Tasi Timór, ne’ebé ami halo
explorasaun hamutuk ho Autrália.
Projetu Bayu Undan hanesan fonte di’ak ida lori hetan reseitas ba País, maibé
dezenvolvimentu petróleu la relasiona de’it ho reseitas. Relasiona mós ho
konstrusaun País hodi loke tan empregu ka kampu trabalhu no hala’o atividades
ekonómikas seluktán ne’ebé bele dudu ba oin kresimentu sosiál no ekonómiku ida
ke sustentável ba tempu naruk.
Nune’e, Governu haré katak dezenvolvimentu petróleu ho gás iha Timór-Leste nia
tasi laran, importante tebes duni. Selae ita sei fila fali ba situasaun ida ne’ebé exMinistru-Xefe Claire dehan i ho razaun iha nia intervensaun ida katak; karik…la halo
dezenvolvimentu petróleu ho gás iha tasi laran, mak “sei fila fali ba tempu uluk
ne’ebé ema haré Austrália hanesan de’it mina/karvaun no fatuk” – ne’ebé rekursus
hasai tomak i la husik nein infra-estruturas ida no la fó benefísius ekonómikus.
Ne’ebé dezenvolvimentu rekursus petróleu ba aban-bainrua nian, estratejikamente
tenke la’o hamutuk ho esforsu atu hetan reseitas ba tempu naruk no loke tan
oportunidades ba ami nia Povu.
Ita la ko’alia mesak de’it kona-ba fonte prinsipál reseitas, hanesan “royalties” ka
direitu ba explorasaun no taxas. Ita ko’alia kona-ba apoiu lojístiku ba indústrias
petrolíferas no gás nian, harí armazéns boot atu rai sasán, halo manutensaun, loke
pátius/fatin fabrikasaun nian, traballadores sira troka-malu halo servisus no apoiu
ba operasoens iha tasi-laran, servisus ba setór E&P. Ita ko’alia kona-ba baze de-
3
apoiu, no iha setóres “downstream” (hilir), kona-ba atividades relasiona ho
refinarias, sentrais petrokímikas, sentrais likefasaun gás no sentrais metano nian.
Buat hirak ne’e hotu sei loke tan servisu no oportunidades negósiu ka komérsiu.
Senhoras ho Senhores,
Hanesan mós “Northern Territory” ka Territóriu-Norte, ne’ebé sai tiha ona sentru
prinsipál gás iha rejiaun ida ne’e no oras ne’e hetan benefísius ekonómikus maka’as
tebes, Timór-Leste hakarak mós harí baze atu bele sai hotu hanesan sentru gás.
Iha Timór-Leste ami hakarak atu sidades boot Austrália nian sira ho Timór nia
sidades ne’ebé sei kiik bele sai hanesan “sidades irmans ka jémeas”, nune’e ita bele
hanaran mós sentrus gás potensiais rua ne’e hanesan “ sentrus gás irmauns ka
jémeus”.
Territóriu-Norte bele sai sentru ba kampus gás tasi laran nian iha parte austrál/sul.
Atu halo preparasaun ba dezenvolvimentu ida ne’e, GovernuTimór-Leste identifika
ona sentrus tolu hanesan korridores ba dezenvolvimentu petróleu ho gás.
Situadu ka hatuur iha parte austrál País, Governu prepara ona rai 400 ektares hodi
harí Baze Apoiu/Aprovizionamentu, iha Betanu rai 300ektares atu halo refinarias no
Petrokímikas i iha Béasu 250ektares atu harí Sentrál LNG/LGN to’o 20 “MTPA”.
Fatin hirak ne’e mak besik liu ba atividades explorasaun petróleu ho gás ne’ebé
boot liu nian no hanesan mós área ne’ebé petróleu no gás suli liu bá, ne’ebé
potensialmente aban-bainrua bele explora hotu.
Distânsia ne’ebé badak atu bá to’o sentrus atividades bele signifika mós rikeza ka
vantajens boot ba indústrias.
Kona-ba dezenvolvimentu umanu, muda atividades petróleu ho gás ba área kosta
austrál, sei hamenus migrasaun ba norte, liu-liu ba iha Dili, sidade Kapitál ne’ebé
4
oras ne’e ema barak liu ona. Harí sentrus foun hanesan ne’e sei literalmente
hamosu ka kria fronteira foun ida ba Timór-Leste.
Dezenvolvimentu hanesan ne’e sei hala’o maibé tenke hamutuk ka halo parseria ho
setór privadu no hetan tulun husi Governu.
Iha sentrus tolu ne’e hotu, Governu Timór-Leste prontu halo investimentu. Ami
hakarak tebes atu harí infra-estruturas bázikas no servisus ne’ebé bele tulun
dezenvolve indústria hanesan Aeroportu no baze elikópteru nian, abastesimentu
bee ne’ebé di’ak nian, “motorway” ne’ebé bele liga sentrus tolu ne’e, no mós iha
fornesimentu eletrisidade ne’ebé di’ak nian.
Ospitál foun no boot ida harí tiha ona iha Distritu Suai besik área Baze Apoiu,
telekomunikasoens no banku opera daudaun no servisus seluktán komesa halo ona
atu apoia planus dezenvolvimentu.
Governu pasa ona lejislasaun fiskál/tributária ne’ebé ladún todan hanesan ezemplu
taxa ba reseitas “corporate” ka korporasaun mak (10%) ba naran atividades. Valór
depresiasaun ba investimentu kapitál maiór mak 100% diretu. Ida ne’e bele fó
fasilidades taxa ka “tax holidays”
durante tinan barak ba investimentus kapitál
ne’ebé boot nian ho valór taxa ne’ebé kiik liu.
Senhoras no Senhores,
Fahe tiha ho Ita Boot sira ami nia vizaun no planus ba futuru kona-ba indústria
petróleu no gás iha Timór-Leste – ha’u labele husik forum importante ida ne’e
enkuantu seidauk ko’alia kona-ba kestaun dezenvolvimentu kampu “Greater
Sunrise”.
Hanesan Ita Boot sira karik hatene Greater Sunrise hanesan kampu gás ne’ebé boot
liuhotu iha rejiaun ida ne’e no iha Tasi Timór. Kampu ne’e luan kobre área
jurisdisaun administrativa temporária ne’ebé Timór-Leste ho Austrália explora
hamtuk. 20.1% husi Greater Sunrise Autoridade Nacional do Petróleo, mak
5
administra no 79.9% autoridades regulatórias Austrália nian mak kaer. Timór-Leste
ho Austrália konkorda ka liafun ida ona kona-ba tratadu naran “Certain Maritime
Arrangement in Timor Sea (CMATS) ka Arranjus Marítimus balu kona-ba Tasi Timór
no “International Unitization Agreement (IUA) ka Akordu Unitizasaun Internasionál
ne’ebé rekonhese
katak área
iha Tasi Timór ne’e sei konsidera hanesan área
disputa ka sei haksesuk-malu nian, inklui área Greater Sunrise. Timór-Leste ho
Austrália mós konkorda katak la iha nasaun ida mka sei reklama nia direitu
soberania, ka jurisdisaun exkluziva kona-ba área ne’e durante tinan 50 laran. Ida
ne’e mak buat ne’ebé ami kompreende kona-ba arranjus, tanba ne’e mak Greater
Sunrise hanesan kampu exlorasaun konjunta ida, administra hamutuk, la haré ba
nia proporsaun/valór distribuisaun, administrasaun temporária ka fluxu reseitas,
Timór-Leste desididu ona atu servisu tuir parâmetru ida ne’e.
Senhoras no Senhores,
Komersialmente, ami estuda ona viabilidade ekonómika atu dada “pipeline” ka
oleodutu/gazedutu no harí Sentrál Likefasaun Gás Natural (LNG-Plant) iha TimórLeste ba “4 MTPA ka 6 MTPA” husi kualkér kampu iha Tasi Timór, espesialmente,
husi kampu gás Greater Sunrise.
Estudus ne’ebé Governu halo, kolabora hamutuk ho partes seluk no kompanhias
halo servisu independente kalibre mundiál, konfirma ona katak iha viabilidade
téknika atu dada oleudutu mai Timór.
Ami mós estuda kona-ba riskus ne’ebé bele hasoru no hetan liután konfiansa
depoisde halo avaliasaun.
Estudus ne’e hatudu mós katak dezenvolvimentu Greater Sunrise komersialmente
viável liu fali buat ne’ebé durante ne’e ema halo ita fiar.
Depoisde fahe hanoin ho Ita Boot sira kona-ba buat hirak ne’e hotu, agora ha’u
hakarak reitera pozisaun Governu Timór-Leste nian kona-ba dezenvolvimentu
kampu gás Greater Sunrise.
6
Primeiru, Tratadus no Akordus hotu-hotu ne’ebé ami halo ho Governu Austrália
rekere ka ezije katak dezenvolvimentu rekursus naturais iha Tasi Timór, inklui
Greater Sunrise, tenke ba benefísiu povu nasaun rua ne’e nian, Timór-Leste
ho Austrália.
Dezenvolvimentu ida iha Tasi Timór, projetu Bayu Undan benefisia ona povu
Austrália hanesan infra-estruturas iha Darwin. Só bele justu bainhira fó fali tempu
ba Timór-Leste atu hetan benefísius husi dezenvolvimentu infra-estruturas husi
Greater Sunrise ho Sentrál-LGN ka “LNG-Plant” iha Timór-Leste.
Teknikamente buat ida ke possível;
Komersialmente mós viável; no
Legalmente merese kompensasaun.
Karik jerasaun aban-bainrua mak sei konsege halo akordu alternativu ida, maibé
ami nia kometimentu ba projetu ida ne’e maka’as tebes ne’ebé baa mi difísil tebes
atu buka hetan akordu seluktán, anaunser halo dezenvolvimentu, dada pipeline no
harí sentrál LGN iha Timór-Leste.
Dezenvolvimentu Greater Sunrise sei transforma ami nia nasaun ho rikusoin husi
tasi, selae sei sai nafatin hanesan mehi naruk no dook tebes ida ba ita hotu.
Obrigadu barak!
7

Documentos relacionados

Programa V Governo Constitucional nian

Programa V Governo Constitucional nian Instituisoens Estado seluktán no mós, jovens, adultos no idozus, mane ho feto sira, nebé halo parte integrante no indispensável iha prosesu dezenvolvimentu Nação jovem Timor, mai ita hotu hamutuk p...

Leia mais