Kerttu Rakke - Eesti Ajalehtede Liit

Transcrição

S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T
Hind 1.30 €
20.34 kr
Laulu- ja tantsupeo lapsed
Kerttu Rakke:
“Igapäevane naps annab
energia ja töövõime!”
Intervjuu Afganistanis haavata
saanud Eesti sõduriga
50
Eesti
majanduse
pärijat
www.ekspress.ee
EESTI
EKSPRESS
26 (1125)
30. juuni
2011
ÜLLATUS: Võlakaitseseadus ei päästa
Me armastame rattaid toota
HOSE HERMIDA VALIK
MULTIVAN TIIMI VALIK
MILLINE ON SINU VALIK
Hose Hermida maastikusõidu 2010. aasta Maailmameister.
WWW.VELOPLUS.EE
hinnad alates
LASTERATTAD
159.2487,81.- EEK
hinnad alates
MAASTIKURATTAD
299.4678,33.- EEK
hinnad alates
TÄNAVARATTAD
299.4678,33.- EEK
hinnad alates
MAANTEERATTAD
599.9372,31.- EEK
TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, töökoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a,
tel. 6337566; TARTU: A&T SPORT: Sõbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240;
KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel. 3223325; VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Tallinna
26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel. 3849120; PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945;
TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725;
KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666
FOTO TIIT BLAAT
No comment!
Kui ma Kerttu Rakke Tallinna lähistelt põldude vahelt
üles leidsin, nägi ta erakordselt hea välja. Miski ei reetnud tema näos – naise kõige elamusterikkamas osas! –
närtsimist, joomingumöllu või pohmellivärinaid. Ei, Kerttu nägi välja igati eeskujulik. Ta oli heas vormis – naiselik silm ei leidnud sealt ühtegi lisakilo – ning reibas. Mulle hakkas juba tunduma, et Kerttu on väheke bluffinud
Delfis avaldatud pihtimusloos oma depressioonide ja alkoholismi kohta. Et küllap jälle mingi kirjaniku krutski…
Aga siis hakkasid tulema tema mõtted, mis ehmatasid ja
häirisid, millest sain aru, et tõesti, see ongi Kerttu “ka nii
võib”-elu. Mul oli ääretult kurb kuulata, kui Kerttu ütles
oma 2,3promillise joobe kohta nii: “See on harjutamise
asi. Kui sa ikka iga päev võtad napsu, siis see annab sulle
energiat ja töövõime.” No comment!
Autor Kirsti Vainküla
Persoon lk 20–21
FOTO ANDRES KEIL
Katrin Pärn leidis Tartus uue hingamise
Mängime Tartu Uues Teatris uue hingamise leidnud näitlejanna Katrin
Pärnaga sellist mängu – palun tal ette kujutada, et ta vaatab 80aastasena
oma karjäärile tagasi ja et milline see võiks olla,et ta oleks verandal jalgu kõlgutades rahul ja õnnelik.Katrinile sõna “karjäär” ei meeldi: “Esiteks,ma loodan, et kui ma olen 80 ja vaatan tagasi,siis ma ei vaata tagasi oma karjäärile.
Ma loodan,et ma olen 80aastaselt tark naine ja kui ma vaatan tagasi,siis ma
vaatan tagasi oma elule. Ja siis on hea, kui seal on olnud armastust, kirge, ja
loomingut.Tööd,rokenrolli,süvitsiminekut,südamlikkust ja hullumeelsust
läbisegamini, ja muidugi vaimustust ja tunnustust ka. Ja siis midagi veel.
Õnnelikuks teeks mind see, kui ma saaksin aru, et ma olen elanud
pika ja huvitava elu ja olnud sellega
kohakuti, ning rahul oleksin ma võiInimesed lk 20
maluse üle edasi sõita... Karjäär on
rohkem selline Tallinna sõna, siinko- Areen
lk 29
hal eelistan jääda provintslikuks.”
Autor Margit Tõnson
Areen lk 29–31
EESTI
EKSPRESS
26 (1125)
30. juuni
2011
Õnnesärgis sündinud mehed
FOTO KAITSEVÄGI
Kõrvetav päike, varjus 48 kraadi
sooja. Malaariasääsed, mürgimaod,
skorpionid ja ... Taliban ja nende
isevalmistatud lõhkekehad. See
kõik kuulub argipäeva juurde Lõuna-Afganistanis, kus teenivad elatist
ligi 140 Eesti kaitseväelast. Mässajad
koguvad suve soojenedes julgust,
oodatakse rünnakute ägenemist.
Kaks nädalat tagasi tuligi meie jaoks
esimene ehmatus üle mitme kuu,
kui kaks kaitseväelast said mässuliste rünnakus haavata, õnnekombel
suhteliselt kergelt. Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu
rääkis nendega Camp Bastioni baasis pärast intsidenti.
Magnet lk 8–9
XI noorte lauluja tantsupidu
“Maa ja ilm”
Ekspressi fotograaf Annika Haas portreteerib sel nädalal Tallinna saabunud
tantsu- ja laulupeolisi.
lk 44
lk 48
Kohver
Crème
JUHTKIRI
Sakraalsed kihelused
V
aaraode tahtel ehitati püramiide, millel
puudus igasugune praktiline otstarve.
Kui, siis ehk tekitada nende ehitamisega
tööhõivet ja näidata valitseja võimsust.
Mille eest ja kuidas neid sakraalehitisi rajati, ei pea
enam selgitama. Aga kui täna tabab sakraalkihelus
kedagi Eestis või Euroopas?
Euroopa presidendi palee, saagad ERRi, ERMi ja
EKA paleede ümber. Kihk ehitada Tallinnale uus raekoda või sahinad, et rahandusministeeriumi tagusele staadionile Tallinnas planeeritakse “superministeeriumi” hoonet. Need on vaid mõned podisevad näited.
Erinevalt vaaraodest peaksid meie valitsejad jagama selgeid põhjendusi, miks ja kuidas maksumaksja raha kulutatakse. Ajatu tarkus, et tähtis on
sisu ja mitte vorm, pole end ammendanud.Aga arutelud käivad ikka vaid vormi, asukoha ja ehitusmaksumuse üle.
Teine elutõde teab meile osutada, et kõik õõnsused lõppeks ikkagi täituvad. Igale ruutmeetrile
Väljaandja
Eesti Ajalehed AS
Narva mnt 11e,
Tallinn 10151 Eesti
Vastutav väljaandja
Hans H. Luik
Üldtelefonid
669 80 80,
669 80 44
www.ekspress.ee
TOIMETUS
Narva mnt 13, Tallinn 10151
Peatoimetaja
Janek Luts
Toimetuse telefon
669 80 30
Toimetuse faks
669 81 54
E–mail [email protected]
TV nädal 669 80 85
leidub lõpuks väga vajalik asi või ametnik. Euroopa parlament ratsutab kahes linnas asuvate paleede vahet. Haridusministeeriumi Tartusse kolimine
tekitas vajaduse lisakontori järele Tallinnas. KUMU
jooksev haldamine osutus arvatust kallimaks. Seda
jada võib igaüks ise jätkata.
Jääb küsida, kas meie tänaseid valitsejaid painab
vaaraode sündroom. Sa oled ebaõnnestunud, kui sinust ei jää maha piisaval hulgal korrastatult kuhjatud liiva, kivi, klaasi ja rauda? Sa oled ebaõnnestunud juht, kui sinu hallatav aparaat pole sinu valitsemise ajal piisavalt paisunud?
Murphyl on ikka muudkui õigus, et valitsemine
laieneb, et neelata kogu riigitulu, ja siis veel natuke.
REKLAAM
Narva mnt 11e, Tallinn 10151
Üldinfo telefon 669 80 40
Reklaamiosakonna
faks 669 81 74
info E–posti teel
[email protected]
Trüki- ja internetireklaam
http://reklaam.lehed.ee/
Maribel Treiman ja
Helis Padar
10 ja 11, Tartust
Maribel tantsib tantsupeol poisi osa. Aga
vähemalt tüdruku riietes. Kui poiss pole
liiga pikk või liiga lühike, siis on poisiga
parem tantsida. Praegust partnerit peab
natuke liiga töntsakaks.
“Üldiselt tantsiks me parema meelega
hoopis hiphoppi. Aga “Eesti muld ja eesti
süda” on ka ilus tants.”
Vaata lisapilte
ja videoklippi
www.ekspresspro.ee
Janek Luts
peatoimetaja
LEVI JA TRÜKK
Tellimine ja probleemid kättetoimetamisega
telefon 666 25 40
[email protected]
Leviosakonna telefon 669 80 62
Leviosakonna faks 669 80 68
Praakeksemplaride ümbervahetamine
EE leviosakonnas Narva mnt 11e
Trükikoda Printall
Toimetus saadetud käsikirju ega fotosid ei tagasta ning juurdemaksuga kirju vastu ei võta.
Kõik Eesti Ekspressis avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses.
Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Ajalehed ASi kirjaliku nõusolekuta on keelatud.
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel 646 33 63.
Esimene
elus ajaleht
Sinu arvutis
www.ekspresspro.ee
EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011
4 teateid
elust
ERNITSA MAAILM
Võta lapselt raamat!
M
a ei saa kuidagi nõus olla keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuskiga,
kes kirjutab, et eesti lapsed loevad liiga vähe ja see on suurim oht
meie emakeelele. (Vaata: ERR uudisteportaal 20.6 “Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus”.)
Mida rohkem on meil endil edaspidi harimatut ja rumalat tööjõudu, seda vähem tuleb seda ju sisse tuua. Mida vähem Eesti lapsed loevad, seda kindlamad
võime olla, et tulevikus välditakse somaallaste, kurdide ja kõikvõimaliku muu
vähenõudliku võõrrahva massilist sissetungi.
Keda te viiekümne aasta pärast meie tänavaid pühkimas ja supermarketeid
kasimas näha tahate? Kas pigimusta aafriklast või tublit punapõskset ja blondi
kaasmaalast, kel eesti keel enam-vähem sünnist saati suus – mis sellest, et Alveri ja Krossi kõrgstiilist oi kui kaugel? Liigub tema luud või hari sellepärast aeglasemalt, et ta koolis “Kevadet” liiga paksuks raamatuks pidas?
President Ilvese initsiatiiv talente tagasi kodumaale tuua on õige ja tervitatav, kuid seni kuni eestlastel on sama haridustaseme juures Läänes mitu korda tasuvam tööd teha, on see tühi vaev. Ja seda tühjem, mida paremat haridust
meil antakse – lugemine on aga hariduse vundament. Jääb kestma nõiaring:
kuna helged pead kaovad välismaale, pole, kelle abil kodus rahvuslikku SKTd
(ja palku) tõsta.
Majandus- ja kaubandusringkonnad ongi teinud raamatu kättesaamatuks
muutmisel kõik mis võimalik. ENSV päevil sai ühe pudeli viina raha eest osta
kaks või kolm väärt proosateost. Praegu on suhe vastupidine. Ka saab raamatuid
osta palju vähematest paikadest kui alkoholi (tavapoodide raamatuletid ma välistan, sest seal pakutakse vaid rämpsu).
Kurja juureks ongi koolid, milledest ka Tomusk peamiselt
kirjutab – täpsemalt kohustusliku kirjanduse olemasolu.
Jüri Parijõel on tore jutt “Kui isa kinkis raamatuid”. Jah,
oli aeg, kus iga raamat oli väärtus; oli haruldus, mille välimus ja isegi lõhn püsisid aastakümneid meeles. Raamatu
kõrge staatus tõi kaasa selle austamise. (Seetõttu on mul
jabur lugeda, kui tõsimeeli kirjutatakse, et e-raamat – mille esteetiline väärtus on null – võib trükitud ilukirjandusele kui elamuste allikale konkurentsi pakkuda. Vahe on
vähemalt sama suur kui kumminaise ja elava vahel.)
Mäletan ise, kuidas kohustusliku kirjanduse pealesurumine tekitas minus sellist pimedat viha, et
suutsin alles paar aastat pärast keskkooli lõpetamist hakata regulaarselt väärtteoseid lugema. Kirjanduse õppimiseks piisab täiesti klassivälise töö lugemike tekstinäidetest. Raamat jäägu autasuks parimatele, stimuleerimise märgiks. Ja vastupidi: karistuseks võiks lapsel lugemise mõneks ajaks ära keelata.
Ei maksa karta, et raamatu kättesaamatus lastele Eesti vaimset kliimat negatiivselt mõjutama hakkab. Neid lapsi, keda vanemad lugemist armastama
on õpetanud – või kellel see lausa geenides on –, jätkub ikka.
Veiko Märka
UUDISED
Diplomaadid pressivad
kooli Viimsisse
Diplomaatiline korpus tahaks, et rahvusvaheline
kool koliks Viimsisse, ning on saatnud rahalise
toetuse saamiseks kirja president Toomas Hendrik Ilvesele, peaministrile ning haridus-, majandus- ja välisministritele.
Eesti kõrgeima õppemaksuga õppeasutus
(kooliaasta maksab 9600 eurot) soovib kolida välja amortiseerunud majast Juhkentali tänaval. Olemas on lennukas plaan koostööks Viimsi vallaga.
Eesti rikkaimas vallas on hoolimata värskelt valminud kahest koolimajast nii palju lapsi juurde
kasvamas, et hiljemalt 2013. aasta septembris tuleb avada uus põhikool.
Viimsi vallavanem Haldo Oravas soovib teha
Miiduranda Ahhaa-kooli ehk kõrgtasemel tehnoloogiakeskuse. “Mitte muuseumi, vaid õppebaasi, mida saaksid kasutada ka Viimsi teised koolid.”
Samuti kasutaks tehnoloogiakeskust rahvusvaheline kool, kes koliks Miiduranda koos lasteaia, eelkooli ja ka bakalaureuseõppega.
TEATRIKAKSIKUD Kaks tilka vett, lavakooli
Märt ja Priit Pius, ajavad Elmo Nüganeylös kursandid
ni lavastatud “Scapini kelmustes” vaatajal juhtme
tõeliselt sõlme, ning see on alles algus! Eksituste
komöödia saab pärast lavakaksikute teatrisse jõudmist endale lõpuks tõelise sisu!
VINÜÜLID JA KASSETID Lisaks nišižanritele, kus on vanas formaadis helikandjad ikka hinnas olnud, jõuab vinüülplaatidele ja kassettidele ka laiemale publikule kordaminevat muusikat. Festival Schilling andis välja kasseti. Vaiko Epliku viimane plaat trükitakse juulikuu lõpuks vinüüli. Ka mitmed
teised kodumaised artistid on lubanud vinüüle, loodame, et asi toimib.
KIOSKITE KADUMINE Sa walking down the streets, eks, ja tekib väike nätsu või joogi vajadus, nii, ja kuhu sa lähed? Lähimasse kioskisse, eks. Aga
neid ei ole enam Tallinna linnas! Sa pead otsima üles lähima bensujaama või
kaubanduskeskuse, matkama seal ringi ja seisma oma väikese suutäie pärast jaburas kassasabas. Mis toimub?
E-AINEVABADUSEGA LOLLITAMINE Nüüd teeb iga suur toiduainetööstur mingi e-ainevaba toote, müüb seda siis poole kallimalt ja sügab rahulolevalt kõhtu. Vt Felixi naatriumglutamaadivaba laulupeosupp, Tere Natural-jogurtid jms. Selle asemel, et algusest peale e-ainevabalt toota. Eks see
ole tsuti parem kui mürgiste söökide pakkimine väga öko välimusega pakenditesse, aga siiski – armas rahvas, eelistage kohalike väiketootjate kaupa, mis on kogu aeg pualas has olnud!
Tartlaste leiutis – vihtlemismasin
Aprillis avaldas patendiamet oma registris uue leiutise vihtlemismasina
kasuliku mudeli kirjelduse.
Innovaatilise vidina arendas välja
seltskond tartlasi eesotsas Vambola
Irdi, Ivar Kuusiku ja Innar Tõruga. Olmetehnika alla liigitatud leiutis koosneb kiirusreguleerijaga va-
rustatud ja elektrimootori jõul töötavast väntmehhanismist. Varem on
Eesti kirjanduses mainitud vihtlemise masinana vokki või vankriratast, mille kodarate külge on kinnitatud vihad. Sedalaadi pöörlev ratas
olevat leiutajate hinnangul aga ebameeldiv, sest vihtade ladvad liiguvad
kehal mööda ringjoont. Kuid käsitsi
vihtlemine on vihtlemismasina autorite arvates lihtsalt füüsiliselt energiakulukas ja väsitav.
Tulevikutäht Bogdan Eestist
Kes vormivad tuleviku maailma? Kes saavad olema valitsuste juhid, juhatuste esimehed, suured mõtlejad ja ühiskonna
muutjad? Küsimusele otsib vastust juunikuine ajakiri Vanity Fair. Ootamatult
on ajakirja tarvis pildistatud seitsme noore seas ka mees, kes on pärit Eestist, tema
nimi on Bogdan Gogulan (paremal äärel).
Talentide väljavalimist korraldava organisatsiooni One Young World konverentsil esines Bogdan koos lõuna-aafrikREPRO
lase Catherine Peteri ja nigeerlase Ajarat
Moyosore Badaga. Nad rääkisid ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, et võti eduks
on vastastikune dialoog ja tolerants.
Bogdan: “Praegusel ajal kulub sada
protsenti minu ajast kohe pärast konverentsi asutatud online muusika firmale
GlobeRecord, mis tutvustab kohalikke artiste.”
Konverentsil osales 823 delegaati 114
riigist.
teateid elust 5
FOTO ERIK EVARTSON
TANTSU- JA
LAULULAPSED 2011
FOTO ERIK EVARTSON
FLÄSH!
FLÄSH!
ILUSA ILMA KOSTÜÜM: Laupäeval kella kuue paiku õhtul nägid Kristiine keskuse
lähedal ülekäiguraja juures rohelise tule ootajad ootamatut vaatepilti mootorratturist, kes paistis silma vabameelse suvise out-fit'iga.
'iga. Ka ümberkaudsetest autodest pildistati innukalt moenähtust.
Marko Rentik
18aastane, Tallinnast
Hakkasin tantsima alles eelmisel
aastal, kui kutsuti meeste tantsupeole.
Nüüd tantsin segarühmas. Kui naistega
tantsitakse, ollakse viisakamad. Meeste
naljad on ikka teistsugused! Paljas
ülakeha keelati meil ka tantsuplatsil
ära.
NÄDALA SÕNA
Tehisintelligentsus
Teadlased tegelevad tehisintellekti – kunstliku mõistuse väljatöötamisega. Selle kõrval on olemas ka loomulikult tekkinud tehisintelligentsus. Tegelikult on see ebaintelligentsus, mis näib intelligentsusena, sest oskab peita sisutud mõtted keerukatesse või kaunitesse sõnadesse. Lähemal vaatlusel tuleb nähtuse tehislikkus siiski välja. Meistriklassi TIst andsid hiljuti ministritest kaksikud Ansip-Ligi, rääkides Eesti riigi raha
Hellasesse uputamisest. Jumal-vennad nimetasid seda “tulusaks investeeringuks” (EE 16. 6. 2011) ning kuulutasid rumalaks kõik vastuvaidlejad. Üsna tehislik mõttekäik…
Vt ka emotsionaalne intelligentsus, ebaintelligentsus, ebard, Ebavere mägi, kaksislisaebahea, diligent, dirigent, Neeme Järvi, tehisinimene, Golem, Frankensteini koletis, “Metropolis”, amfiibinimene, amfetamiin.
Kõige lahedam on peol ühtsuse tunne.
Lemmiktants on mul “Tõmba-Jüri”.
Põhjamaa tantsus on aga tunne
ülevam.
Enda jaoks loodan tantsupeolt saada
kogemust, mida lastelastele jagada.
Erich Zelinski
Suvine lastekeskus
17aastane, Jõgevalt
Rahvatantsijana saab kaks aastat täis.
Lapsepõlves mind rahvatantsurühma
ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga
vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo
lemmiktants on mul “Eesti muld ja
eesti süda”, aga see mulle ei meeldi,
et Ruja originaalmuusika muudeti
Tallinki kruiisilaevadel on avatud Kidz Club ümber,
laste suvekeskus,
kus saab
mängida,
nüüd on mingi
bändi
cover.
NÜÜD AVATUD!
mürada ja karaoket laulda. Mängutoas saavad pisemad reisijad pallimeres hullata
ja koos mängutädiga meisterdada.
Perepaketi
Pe
Pere
ere
repa
pake
k tii hind al.
334
Hind Club One kliendile al. 304
Hind
d sisaldab
ld
d b
• Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiisi 2 täiskasvanule ja 2 kuni 5-aastasele lapsele B-klassi kajutis
• 2 hommikusöögikupongi igale reisijale
• 2 õhtusöögikupongi igale reisijale
• saunakuponge kogu perele
• joogikupongi igale lapsele
Info 640 9808 / www.tallink.ee
6 kuum
Päästerõngas,
mis ei päästa
LUHTUNUD LOOTUSED 14 kõrvuni võlgades inimest on üritanud päästa
ennast võlakaitseseaduse abil. Seni pole see kellelgi õnnestunud.
Tarmo Vahter
[email protected]
E
esmärk oli õilis. Uus seadus
pidi tagama raskustesse sattunud eestlastele inimväärse
elu. Mullu novembris hääletasid selle
poolt sõltumata parteilisest kuuluvusest praktiliselt kõik riigikogu liikmed.
Selline üksmeel on väga haruldane.
Võlakaitse seaduse eestvõitleja
oli IRLi saadik Ken-Marti Vaher, kes
võrdles seda päästerõngaga. See pidi
aitama 160 000 kodulaenuomanikku.
“On ju kogu selle asja eesmärk, et
vältida paljude perede laostumist, kes
majandusliku õitsengu ajal endale uue
kodu soetasid või oma kodu renoveerisid,” selgitas Vaher.
Isegi opositsioon kiitis seadust.
Keskerakondlane Ain Seppik rääkis riigikogus: “See toob teatud tingimustel inimestele kergendust ning
võimaldab neil rasked ajad üle elada.”
Hüpoteegi omanik
sõltub pangast edasi
Võlakaitseseadus hakkas kehtima tänavu aprilli algul. Enne seaduse vastuvõtmist hoiatas justiitsministeerium,
et kohtud võivad uppuda tuhandetesse avaldustesse. Riigikogu eraldas seaduse käivitamiseks, sealhulgas kohtunike koolitamiseks 5 miljonit krooni.
Juuni lõpu seisuga on kohtud saanud vaid 18 avaldust, neist 14 on juba
tagasi lükatud. Ülejäänute puhul on
kohtunikud andnud aega avaldustes
puuduste kõrvaldamiseks või pole veel
seisukohta võtnud.
Võlgnike avaldused pole avalikud.
Kuid kohtud tutvustasid Ekspressile
keeldumiste peamisi põhjendusi.
Esiteks: hüpoteegiga tagatud laenud. Enamik kodulaene on antud välja tingimusel, et ostetud korter või
maja on laenu tagatis. Selliste laenude puhul tuleb võlakaitse kõne alla ainult võlausaldaja (panga) nõusolekul.
Pangad ühtegi sellist luba seni andnud ei ole.
Teiseks: võlglase kõigi kulude ja
sissetulekute suhe. Seaduse eesmärk
on aidata inimesel ületada makseraskusi ja vältida pankrotti. Kohustuste
tühistamist seadus ette ei näe. Kui inimene ei suuda kohtu arvates maksejõuetust vältida, siis võlakaitset ei saa.
Inimesed said
seadusest valesti aru
Kas sellist seadust meile neli kuud
enne valimisi lubatigi? Või läks midagi kapitaalselt nihu?
Kevadel siseministriks saanud
Ken-Marti Vaher ütleb, et seadus on
mõeldud vastutustundlikule võlgnikule. Inimesele, kes on sattunud ajutistesse raskustesse ja kes suudab tulla
võlgadest välja. Kui oled laostunud, tuleb valida ikkagi pankrotimenetlus.
Mida arvab minister inimestest,
kes lootsid kaitset hüpoteegi puhul?
“Et mingid inimesed saavad seadusest valesti aru, oli ennustatav,” üt-
Võlakaitse saamiseks esitatud
taotluste käekäik kohtutes
Esitatud
avaldusi
Võetud
menetlusse
Lükatud
tagasi
Otsustamisel
Üle Eesti
18
-
14
4
Harju
maakohus
10
-
10
-
Pärnu
maakohus
5
-
3
2
Viru
maakohus
2
-
-
2
Tartu
maakohus
1
-
1
-
Allikas: Eesti maakohtud
leb Vaher. “Niinimetatud “võtmed kätte” lahendust ei ole kuskil Euroopas.”
Ta näitab näpuga Keskerakonnale ja
sotsidele, kes olevat loonud seadusest
eksitava ettekujutuse.
Vaher arvab, et enne aastat pole
võimalik seaduse toimimist hinnata.
Kohtunikele tuleb seadust edasi selgitada ja kui vaja, tuleb seadust paremaks sõnastada.
Vaher usub, et seadusel on olnud
väga suur ennetav mõju pankade käitumisele võlgnikega. “On oluliselt vähendatud pankade motivatsiooni suu-
nata kodud sundmüüki, sest pangad
võivad sellest ka ise kaotada.”
Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld kuulab seda väidet üllatunult. “Selline oletuslik hinnang vajaks põhistamist. Kliendi ja
panga suhet pole see seadus mõjutanud,” kostab ta. Viimase kahe ja poole aastaga on Swedbank teinud kohtuväliseid leppeid umbes 10 000 raskustes eraisikuga.
Swedbank valmistus võlakaitseseaduseks tõsiselt. Ettevalmistustööd
hõlmasid 200 inimest. Klienditeenindajad pidid teadma, mida teha võlakaitset nõudma saabuvate klientidega.
Roopõllu käsutuses olid Soome
1990. aastate lama andmed. Siis arvati, et võlakaitset soovib aastas 6000
soomlast. Tegelikult kogunes neid
pooleteise aastaga 18 000.
Eestis on Swedbank osalenud vaid
ühes võlakaitse juhtumis. Roopõld seletab nii väikest arvu majanduse taastumise ja pankade mõistliku käitumisega.
Võlakaitse soosib võimekamaid
Seaduse koostamisel poliitikuid nõustanud õigusteaduste doktor Martin
Käerdi pakub välja veel ühe tõlgenduse. Ta ütleb, et riigikogu keeras vindi pisut üle.
“Neid inimesi ei ole tegelikult eriti palju, kel sellest seadusest tõeliselt
abi oleks,” räägib Käerdi.
“Võlakaitseseadus rakendub kodulaenuvõlgniku jaoks alles siis, kui tagatiseks olnud kinnisvara on maha
müüdud ja saadud raha ei kata laenu jääki. Teiseks tuleb silmas pidada, et võlakaitsemenetluse läbimine
on mõttekas ainult inimestele, kel on
küll suured võlad, aga ka keskmisest
suurem sissetulek. Tavavõlgnikul ei
ole motivatsiooni keerulisse võlakaitsemenetlusse panustada.”
Käerdi arvamus langeb kokku siseminister Vaheri kreedoga vastutustundlikust võlgnikust. Tõde paistab olevat, et võlakaitse suudaks aidata vaid keskmisest kodanikust märksa
teenimisvõimelisemat inimest. Nii polegi enne valimisi rohkelt reklaamitud päästerõngas veel ühtki
tõelist hädalist päästnud.
PLASTILIINIKUJUD HEDI ROSMA, FOTO BIRGIT PÜVE
Aitäh!
Sinuga koos panustasime
aastal 2010 Eesti hüvanguks
ligi 100 miljonit krooni.
Võidavad kõik!
Iga ostetud lotopileti maksumusest läheb 18%
teadus-, haridus-, laste- ja noorte-, pere-,
meditsiini-, hoolekande-, spordija kultuuriprojektide toetuseks.
8 magnet
Toivo Tänavsuu
Afganistan
[email protected]
R
eede, 17. juuni Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis asuvas Camp Bastioni sõjaväebaasis. Kaks meest jalutavad üle kaitseväe logistikute baasi väljaku suitsuja puhkenurga juurde. Parajasti baasi
külastav kaitseminister Mart Laar on
äsja tulnud kohalikust saunast ja sööb
Eesti sõduritega salatit ja grill-liha.
Teen meestest foto, kuid seda ei
luba nad avaldada. Mõlemad noored
mehed, nii oma teisel välismissioonil
olev Kalmer Liivmaa (25) kui ka esmase
missioonikogemusega Alvar Aasa (23)
on kuidagi räsitud ja ehmunud olemisega, norus peaga ja pilk maas. Samal ajal
püüavad olla seltskondlikud. Üks lonkab kergemalt, jalg on põlvest allapoole
rohkes sidemes. Teisel on sidemes vaid
jalalaba. Ta üritab karke vältides valust
hoolimata haigele jalale toetuda ning
kannab kaasas sinist külmakotti.
Sõdurid Liivmaa ja Aasa elasid umbes 30 tunni eest üle elu suurima ehmatuse, kui neid ründasid valitsusevastased mässulised. Viie aasta jooksul on Afganistanis langenud kaheksa kaitseväelast, vigastatuid on 54,
neist 16 raskelt. Lugedes peaaegu iga
päev uudiseid Afganistanis hukkunud
või sandistunud lääne sõduritest, tuleb tagantjärele tunnistada: neil kahel
mehel oli roppu moodi õnne.
SEE PIDI OLEMA täiesti tavaline nelja-
päev. Laskur Aasa ja sanitar Liivmaa
lahkuvad baasist hommikul kell 6, et
sõita soomukil koos kaaslastega tavapärasesse patrulli Nad-e-Ali külla. See asub
baasist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Patrull peatub ühel ristmikul, mida
piiravad kõrged savist müürid, nende
taga on viljapuuaiad. Peatumise tingib
asjaolu, et Aasa tunneb müüri sees ära
laskeava, mille on kunagi varem silmatorkavuse huvides värviga tähistanud.
Keegi on aga värvi maha kustutanud.
Ala “puhastamine” on Aasa rida.
Ta haarab metallidetektori ning liigub kaaslaste julgestusel ettevaatlikult laskeava suunas. Detektor on hädavajalik, sest tervelt kaks sõduri surma kolmest Afganistanis on tingitud
isevalmistatud lõhkekehade (IED) otsa
astumisest või sõitmisest.
Kuid ühtäkki kärgatab pauk!
on nii Aasa kui
ka Liivmaa (kes sai haavata järgmises
episoodis) juba Camp Bastioni haiglas
Eesti kirurgide hoole all. Aasal lahtisi
haavu pole, tema vigastas hüppeliigest.
Liivmaale tungisid granaadikillud põlve
ning teda opereeriti. Juhtunust räägin
meestega intsidendile järgnenud päeval
baasi puhkeala varjulises nurgas.
Afganistanis 4. mail teenistust
alustanud noored kaitseväelased on
kidakeelsed ega ole ilmselt lõpuni tajunud, kuidas neil vedas. Oma hirme
MÕNI TUND HILJEM
Afganistanis
haavatud sõdur:
“Pole ju vahet, kas
suren siin või Eestis!”
Afganistanis kahe nädala eest mässuliste rünnakust
õnnelikult pääsenud kaitseväelased Kalmer Liivmaa ja
Alvar Aasa räägivad oma elu suurimast ehmatusest.
Mida siis mõtlesid?
nad välja paista ei lase, sest hirm on
sõjamehele nõrkus. Küll on nad omajagu uhked osaks langenud tähelepanust ja headest soovidest. Umbes sama
uhked kui läinud sügisel, kui nad Facebookis ja mujal oma sõpru-tuttavaid
missioonile siirdumisest teavitasid.
Minister Laar käis haavatuid Camp
Bastionis vaatamas ja soovis kiiret paranemist.
AASA ASTUS LÕHKEKEHALE, kuid jäi
imekombel terveks. Lendas plahvatuse tagajärjel vaid eemale ning vigastas
maandumisel hüppeliigest.
Liivmaa räägib, et ta jooksis Aasa
juurde ja nägi, et kõik on korras. “Mõte
käis küll peast läbi, et nüüd on asi väga
hullusti,” ütleb ta. “Ta ilmselt tegi ühe
vale sammu. Kuigi, teades seda käekirja siin, ei pruugi metallidetektor lõhkekeha tuvastadagi (sest IED-des ei kasutata uuemal ajal metalli – T. T.).”
Aasa ei tea intsidendist suurt midagi. “Olin šokis ja häguselt mäletan
kaaslasi enda ümber,” räägib ta. “Varem mul hirmu ei olnud, nüüd on.
Olen kindlasti ettevaatlikum ja vaatan, kuhu astun.”
Pärast plahvatust anti laskur Aasale esmaabi ja ta toimetati patrullbaasi. Kuid kohapeal avastasid rühma pioneerid veel kaks lõhkekeha, mille neutraliseerimiseks jäi üksus demineerijaid ootama. See muutis nad aga ker-
Mul ei olnud emotsioone. Pärast plahvatust, nagu ikka, ootasin mingit käsitulirelvade kontakti või midagi selle
otsa, aga õnneks seda ei tulnud. Tavaliselt on tulnud.
Pea oli selge?
Täiesti. Kõik oli korras.
Mis granaadi viskajast sai?
SAID EHMATUSE OSALISEKS:
Reamehed Kalmer Liivmaa ja Alvar Aasa.
gemini rünnatavaks. Ühtäkki viskas
keegi kõrge savimüüri tagant granaadi,
mis maandus Liivmaa jalgade juures.
“ Ku u l s i n , k u i d a s g r a n a a d i l
splint ära tõmmati,” räägib Kalmer
Liivmaa.”Arvasin, et tegu on miniflare-tüüpi raketipüstoliga, sest nägin
justkui raketi lendu. Oleks ta tugevamini visatud, oleks kraavi kukkunud.
Aga kukkus hoopis maha ja siis polnud
enam pikalt mõelda...”
Ei oska öelda. Mind evakueeriti. Omal
jalal kõndisin ära. Mis edasi sai, ei tea.
Oli valus?
Ei olnud. Isegi haiglas ei tundnud erilist valu.
Verejooks oli suur?
Ei olnud. Rühma parameedik sidus
suuremad killuhaavad kinni ja mind
viidi ära.
Mida sa siis tegid?
Sind viidi soomukis patrullbaasi
Wahidis ja sealt helikopteriga Camp
Bastioni haiglasse. Millele teel olles
mõtlesid?
Olid granaadile kõige lähemal?
Tundsid mingit hirmu või ebakindlust?
Jõudsin ümber pöörata, teha kaks-kolm
kiiremat sammu ja pikali visata. Sain
esimese adrenaliinilaksuga nii palju
aru, et kulmust tuleb verd ja jalg on verine.Aga õnneks sain omal jalal sealt ära.
Jah, põhimõtteliselt nii ta oli.
Midagi erilist ei mõelnud. Mõtlesin,
et saaks juba kiiremini terveks ja rühma juurde tagasi, et jätkata pooleliolevat tööd.
Ei, seda küll mitte...
magnet 9
Karmid naljad panevad asjad paika
Eesti kaitseväelaste jaoks on verest välja löömine nõrkuse märk. Kuid mida
arvab meie meeste vaimsest tervisest Tartu Kiirabi õde Sulev Rinken, kes
teenib Afganistanis Estcoy 12 evakuatsioonigrupis meedikuna ja annab
kannatanutele esmaabi?
“Teinekord olen kui pihiisa. Papi poole ei pöörduta, pöördutakse minu
poole,” ütleb ta.
Tänavu on Afganistanis rahulikum kui mullu, olgugi et aasta teises pooles
oodatakse rünnakute sagenemist. Aasta tagasi oli Rinken koos Estcoy 10
sõduritega Wahidi baasis sageli raketi- ja automaatrelvade tule all. Isevalmistatud lõhkekehad plahvatasid mitu korda nädalas ning 30. augustil
langes patrullis olles nooremseersant Herdis Sikka, kes oli kaheksas eestlasest ohver Afganistanis.
“Poisid hakkasid vaimselt väsima, kuid varjasid seda. Tahtsid kõvad
vennad olla, aga see lõi kusagilt välja,” räägib Rinken. “Nad muutusid kas
jutukaks või agressiivseks. Mõnel viskas täitsa üle. Aga üldiselt panevad
karmid ja lollid naljad siin asjad paika. Varem need mõnele poisile ei meeldinud, kuid nüüd vaatad: vannub ilusti ja ei tunne end liialt puudutatuna.”
Sa oled missioonil detsembrini?
ki aastaid. Kui võõrvägesid hakatakse
välja viima, kaob kohalike arvates tugi
ja Taliban võtab uuesti võimust.
Milline on prognoos sinu paranemiseks?
Mida arvad Afganistani armee ja
politei võimekusest, mis paneb paljusid muigama?
Jah. Oleneb ka, kuidas haavad paranevad. Võib-olla jätan missiooni pooleli.
See peaks võtma umbes kaks nädalat.
Peaksin täielikult paranema, loodetavasti saama joosta ja sporti teha. Aga
vaatame, mis tulevik toob.
FOTOD EESTI KAITSEVÄGI
Oled sa mõelnud, miks sinuga eile
nii juhtus?
Haiglas tehti sulle väike operatsioon. Mida diagnoosist arvasid?
Kõige hullem on see, et killud jäävad
sisse. Lennujaamades võib tulevikus
probleeme tekkida! Kõige suurem kild,
mis kätte saadi, oli neljamillimeetrine. Killud läksid vasaku reie välisküljelt sisse ja on nüüd paremal pool. Arstide arvates ei tasu neid hakata välja
noppima, see tekitaks lisavigastusi.
Kuidas praegu enesetunne on?
Hea. Tahaks õlut juua ja grillida.
Aga õlut ei tohi juua?
Ei tohi jah. Meil seda siin ei ole ka.
Kas intsident pani sind oma töösse
kuidagi teisiti suhtuma?
Ei, kindlasti mitte.
Mida teed järgmisel korral patrulli
minnes teisiti?
Võib-olla mõni koht tundub kahtlane,
eelnev situatsioon käib peast läbi. Aga
ma ei usu, et kardan. Kui nüüd musta
huumorit teha, siis pole ju vahet, kas
suren siin või Eestis.
Hirm on inimlik. Kuidas selle endas
alla surud?
(Üle meie lendavad sõjaväekopterid, viies
Bastioni haiglasse järjekordseid haavatuid.) Mõtlen ilusatest asjadest. Nendest, mis mind kodus ootavad. See
viib mõtted täiesti eemale – puhkusele, sõpradele ja kõigele muule.
Sul oma pere ka?
Jah.
Kuidas nemad intsidendist teada
said?
Ma ise helistasin neile siis, kui veel
patrullbaasis olin. Andsin teada, et midagi hullu pole ja paanikat pole mõtet tekitada.
Kuidas nad reageerisid?
Umbes selliselt, et kas kõik on korras
ja tule koju ära, see töö ei ole siin seda
väärt.
Miks on siin olek sulle oluline?
Ma pole sellele mõelnud. Mulle meeldib mu töö. Mulle meeldib kaitsevägi,
kus saab ennast mitmeti harida, õppida tundma meditsiini, relvastust ja
muud.
Tegeled võõral maal võõraste asjadega – mille nimel?
Igaühel on oma arvamus, aga mina
olen siin, sest mulle meeldib mu töö.
Näen lähedalt seda, mida eestlased
siin teevad. Inimene, kes siin pole
reaalselt käinud, võib täesti mõelda, et lollid, mida te seal teete. Tulgu
vaadaku ise ja võib-olla mõtleb teistmoodi.
Sellest on raske midagi arvata. Nad ei
pruugi hakkama saada ilma lisajõududeta. Vaatan kas või mehi, kes töötavad
kohalikus politseis – nad on heal juhul
16–17aastased.
Kusjuures, ei ole. Nagu öeldakse ... kõik
päevad ei ole vennad ja pauk võib ka
luuavarrest tulla. Me ei ole isegi praegu siin (sõjaväebaasis – T. T.) täiesti
kaitstud. Ei näe ette, mis tulevik toob.
Mina tegin eile oma rutiinset tööd...
Tagantjärgi tarkus, et oleks teadnud
seda või teist, ei maksa midagi.
Igas sõjas on vaenlane. Kes on sinu
vaenlane?
Sa ei kahetse midagi?
Kui sul avaneks pärast missiooni
lõppu võimalus siia tagasi tulla, kas
tuleksid?
Ei. Pigem teen oma tööd, teen, mida
kästakse, ja kui vähegi saab, aitan ka
teisi nõu ja jõuga.
Kui palju mõtled sellele, et annad
siin oma panuse ühe riigi ülesehitamisse, aidates afgaanidel oma õued
vaenulikest tegelastest puhastada?
Ma ei tea, kui oluline see on, aga mingil
määral aitavad koalitsioonijõud kohalikku rahvast, ehitades sildu, teid ja aidates kohalikke järje peale. Siin on inimesed meiega võrreldes arengus 100–
200 aastat maas, teevad päikesetõusust
päikeseloojanguni põllul tööd ja nii ongi.
Kui palju oled siin kohalikega suhelnud?
Päris palju, sest kontrollpunktis või
seal, kus me elame, käivad kohalikud
arstiabi küsimas. Kuna olen seal ainuke meedik, siis ikka suhtleme. Afgaanid on sõbralikud ja näivad olevat rohkem meie kui Talibani poolt.
Kuidas teed vahet, kes on “oma”,
kes vaenlane?
Ei teegi. Eks ole omad instinktid, mis
ütlevad inimese näost ära, kas ta võib
olla vaenlane. Samas võib eksida.
Kas sul on sellesse riiki usku?
Võimalused on 50 : 50. Afganistan võib
jalad alla saada, kuid selleks kulub pik-
Mina sõdin selle vastu, kes avab minu
pihta tule. Nii, kuidas kästakse.
Kes või mis on sinu jaoks Taliban?
Ma ei ole sellele mõelnud. Võõrvõitleja,
kes sõdib koalitsioonijõudude vastu?
See vajab pikka mõtlemisaega. Kõigepealt tuleb praegune missioon lõpuni
käia ja siis saab vaadata, mis elu toob.
See oleneb perest ja sõpradest – kellelegi neist ei meeldi, et ma siin olen.
Kõik panid käe ette, kui ütlesin, et lähen Afganistani. Aga ma astusin sellest üle, sest see on minu elu ja ma ise
tean, mida sellega teen.
Kas otsus siia tulla sündis kiiresti?
Jah. Kui on minek, siis on minek. Mis
siin ikka pikalt mõelda? Siin ei saa
sõbralt abi küsida, et kuule, mis teen,
kas lähen või ei. Siin ei saa kulli ja kirja visata. Minu siiatuleku nägi ette väljaõppeplaan.
Millest sa unistad? Mida tahaksid
kindlasti teha, kuhu jõuda?
Mul ei ole eesmärke. Vaatan, kaua tervis vastu peab ja kaua jaksan ühte asja
teha. Vahel tahaksin ka rutiinist vabaneda.
Aga elukutselise sõdurina jätkad
igal juhul?
Jah. Mul on eri võimalusi. Võiksin õppida rühma või kompanii parameedikuks. Verekartust mul pole, ära ei
minesta. See siin on mu töö, seda ma
teen, ja ongi kõik.
10 kuum
Eesti majanduse
50
rikast
pärijat
Kellest saavad Eesti
tuntumate ettevõtete
tulevased omanikud ja juhid.
Firma
Müügitulu
2009,
mln kr
Rubla
2114
Vanem(ad)
Järeltulija
Oliver Kruuda
Gerda Kruuda
vanus
22
amet
nõukogu liige
ABC Grupp
1391
Jüri Vips
Siim Vips
32
nõukogu liige
Skinest Grupp
969
Oleg Ossinovski
Jevgeni Ossinovski
25
nõukogu liige
OG Elektra
934
Oleg Gross
Georg Gross
28
nõukogu liige
Refonda
581
Fjodor Berman
Mark Berman
32
direktor
Info-Auto
365
Viktor ja Krista Siilats
Kärt Siilats
30
nõukogu liige
Info-Auto
365
Viktor ja Krista Siilats
Keith Siilats
32
nõukogu liige
311
Toomas Tamm
Raivo Tamm
40
kaasomanikud
TLG Hotell
277
Ain Hanschmidt
Eva Hanschmidt
26
juhatuse liige
Primos
275
Endel Siff
Mariliis Siff
24
nõukogu liige
Saaremaa
Lihatööstus
241
Vjatšeslav Leedo
Kristjan Leedo
36
juhatuse liige
SEBE
204
Hugo Osula
Otto Osula
31
nõukogu liige
Esraven
196
Vello Kunman
Kea Kunman
31
nõukogu liige
Esraven
196
Vello Kunman
Kerstin Kunman
24
nõukogu liige
T/R/ Tamme Auto
Esraven
196
Vello Kunman
Key Kunman
32
nõukogu liige
Lõhmus Holdings
160
Rain Lõhmus
Susanna Lõhmus
21
nõukogu liige
Mokter
157
Aleksander Terep
Anneli Terep
32
juhatuse liige
Mokter
157
Aleksander Terep
Eneken Ernits
35
nõukogu liige
Eesti Mereagentuur
131
Galina Ignatenko
Aleksei Ignatenko
27
juhatuse liige
Eesti Mereagentuur
131
Galina Ignatenko
Danil Ignatenko
29
juhatuse liige
Uuemõisa Invest
108
Koit Uus
Maiu Uus
28
nõukogu liige
Leventa
83
Juri Monogarov
Deniss Monogarov
29
nõukogu liige
Refetra
55
Toivo Ninnas
Toivo Ninnas jun
41
juhatuse liige
Sulev Vedler
Margus Järv
Emahool
51
Kaia ja Armin Karu
Erik Karu
23
kaasomanikud
Emahool
51
Kaia ja Armin Karu
Ines Karu
25
kaasomanikud
[email protected]
Torrelavega
42
Heldur Meerits
Paul Meerits
18
kaasomanikud
Amalfi
42
Heldur Meerits
Siim Meerits
23
nõukogu liige
Pühajärve Puhkekodu
36
Tiit Vähi
Evelin Karp (Vähi)
35
nõukogu liige
Pühajärve Puhkekodu
36
Tiit Vähi
Ronald Vähi
29
nõukogu liige
Tallinna Bussijaam
29
Tiiu Osula
Andres Osula
28
juhataja
Genteel
29
Tiina Mõis
Kristina Mõis
25
nõukogu liige
Genteel
29
Tiina Mõis
Martina Mõis
28
nõukogu liige
Tasmo Ärigrupp
26
Igor Izraeljan
Anton Izraeljan
24
nõukogu liige
E
esti nn võitjate põlvkond on jõudnud viiekümne ligi, mõned isegi üle selle. Pole nad
kõik sugugi vettinud mägrad, nagu Hans
H. Luik aeg-ajalt kirjutab. Sageli pakatavad nad
tervisest, on päevitunud ja suurepärases sportlikus vormis, mõned isegi poisilikult kõrvuni armunud.
Pensionile minekust mõelda tundub veel
vara, kuid selleks tasub valmistuda.
“Võitjate” lapsed on just nii vanaks saanud,
et tuleb välja selgitada: kas nad üldse tahavad ja
sobivadki ettevõtjateks, oma emade ja isade äride jätkajateks?
Kas lapsi tasub võtta käekõrval firmadesse
kaasa, hakata vaikselt õpetama juhtimise saladusi, panna paika perekondlikud väärtused ja
ootused, planeerida teadlikult järeltulijate karjääri? Või hakata harjuma mõttega, et pereärist
asja ei saa – hea, kui järeltulija osalusi hoiab, aga
võib-olla müüb needki maha.
“Kuhu või kellele ma selle ikka jätan, mis mul
on…” ütleb kinnisvaraettevõtja Alvar Ild. “Vanemana loomulikult ootan ja eeldan, et perekonna
asi läheb edasi ning tulevikus haldab seda poeg.
Meil on tõesti väike haldusfirma, kus me oleme
koos juhtkonnas, mis tegeleb ühe kinnistu haldamisega.”
Juuresolevasse tabelisse koondas Eesti Ekspressi toimetuse analüütik Margus Järv rea tuntud ettevõtjaid, kes on oma lapsed äridesse kampa võtnud.
Mõnest lapsest on saanud kaasomanik, mõnest juhataja, kuid enamasti on järeltulijad niEESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011
Susi
22
Jüri Uppin
Juhan-Henrik Uppin
26
nõukogu liige
Kristosten
13
Ülo ja Anne Pärnits
Guido Pärnits
46
kaasomanikud
Kristosten
13
Ülo ja Anne Pärnits
Signe Suurväli
44
kaasomanikud
Majavara Haldus
11
Andres Koger
Karel Koger
27
juhatuse liige
Luksi Maja
8
Tiina Annus
Anna-Maria Annus
23
nõukogu liige
EBS Group
6
Madis Habakuk
Mart Habakuk
42
nõukogu liige
Dzebet
6
Vadim Polištšuk
Andrei Polištšuk
39
juhataja
KC Racing
3
Margus Reinsalu
Kristel Reinsalu
27
juhatuse liige
Telver
3
Tiit Veeber
Kristi Veeber
39
nõukogu liige
KC Racing
3
Margus Reinsalu
Oliver Reinsalu
23
nõukogu liige
Sillever
2
Ants ja Anne Laos
Aare-Laidar Laos
32
kaasomanikud
Sillever
2
Ants ja Anne Laos
Liivar Laos
33
kaasomanikud
Krausberg
2
Alvar Ild
Ander Ild
35
juhatuse liige
Adila Camp
0
Urmas Sõõrumaa
Tõnis Sõõrumaa
25
juhatuse liige
Martose Holding
0
Tõnis Palts
Andrus Palts
33
juhatuse liige
Saare Veisekasvatus
0
Vjatšeslav Leedo
Martin Leedo
34
juhatuse liige
Lind, Loom ja Kala
0
Andres ja Kristel Sarri
Siim Sander Sarri
21
kaasomanikud
Käesolev nimekiri on koostatud, sõeludes Eesti rikaste tippu kuuluvate ettevõtjate (Äripäev, 2010 oktoober) firmade juhtorganeid. Ettevõtete müügitulu on esitatud valdavalt 2009. aasta majandusaruande järgi, kuid võimaluse korral on kasutatud ka 2010. aasta vastavat
näitajat, Rubla ja Martos Holdingu puhul on kasutatud 2008. aasta andmeid. Investeerimisfirmade puhul on müügitulule liidetud
finantstulud. Enamikus firmades on vanemad domineerivad omanikud kas isiklikult või emafirma kaudu. Mõnel juhul on seosed kaudsemad. Vanuse arvestamisel on kontrollpäevaks 30. juuni. Andmete allikas on Äripäeva infopank “Agent”.
FOTO ANNIKA HAAS
kuum 11
Koit Uusi tütar on terava
ühiskondliku närviga
Maiu Uus (28, pildil) teeb ettepaneku kohtuda Tallinna Swissoteli fuajees.
“Meie kontor on siinsamas kõrval,”
toob ta reipalt põhjenduseks. Swissotel paikneb ühes Tornimäe tänava kaksiktornis, Maiu töötab analüütikuna
poliituuringute keskuses Praxis, mis
asub kõrvaltornis.
See kvartal on Tallinna üks suurlinlikumaid: Stockmanni kaubamaja, tumedatest tellistest endine Turisti pood,
SEB panga peegelklaasist peahoone
ja stiilsed kaksiktornid. Maiu isa Koit
Uus osales investorina kaksiktornide
ehitusel, kolm aastat tagasi aga kuulus
punti, kes müüs Ehituse ABC 900 miljoni krooni eest prantslastele.
Maiu, kes istub isa firma Uuemõisa
Invest nõukogus, käib iga päev üheksast viieni tööl ja teenib oma elatise
ise. Miks nii? Maailmas on ju palju inimesi, kes unistavad, et kui neil oleks
piisavalt raha, siis nad ei nühiks palgatööd, vaid oleks niisama.
“Ju ma siis olen sama kärsitu ja
uudishimulik kui mu isa,” vastab Maiu
kõhklemata. Isa seevastu soovitab lastel rahulikult võtta. Õppida asju, mis
neile huvi pakuvad, tegeleda hobidega,
elada oma elu. “Küll kohustused tulevad ka,” räägib ta Maiule ja tema vennale Maidule (33), kes vahetas hiljuti
IT-valdkonna filosoofiaõpingute vastu.
Maiu on tööga Praxises rahul, kuid
arvab, et ehk hakkab tulevikus rohkem osalema isa töös. Talle meeldib, et
Praxise uuringud leiavad ühiskonnas
järjest suuremat kõlapinda. Just Maiu
algatas enne kevadisi Riigikogu valimisi kogu Praxist kaasava projekti valimislubaduste uurimisest.
Ka ettevõtjast isa on terava ühiskondliku närviga. Ta on tööandjate
keskliidu volikogu liige ning üks neist,
kes kirjutas läinud aasta sügisel alla
kuulsale tööandjate manifestile.
Maiu ise mõtleb, et ehk võiks mõne
Praxise välismaise partneri – mõttekeskuse või instituudi juures töötada.
Samuti võiks kunagi ökonomeetriat
juurde õppida. “Nii palju on asju, mida
teha!” ütleb ta.
metatud pisikeste valdusfirmade nõukogu liikmeks.
Sageli pole aga põhjuseks mitte soov lapsi
õpetada, vaid hoopis tahe pereliikmete abil hõlpsalt firmat kontrollida. Pole ju vaja anda infot firma seisu kohta perest välja, kui vajaliku allkirja nõukogu protokollile või aastaaruandele saab
võtta ka oma tütrelt või pojalt.
Üks Ekspressiga rääkinud ärimees ütleski
otse välja, et “pereliikmed pannakse nõukogudesse, sest äriregister nõuab [nõukogude moodustamist]. Kui keegi peaks tõesti arvama, et lapsed juhivad nende vanemaid, siis ei ole see nii.
See on lihtsalt issidel kohustuslik.”
Ka Tiina Mõis tunnistab, et ei mõtle veel teatepulga üleandmisele, vaid “et tütred oleksid investeeringutega kursis. Tütred on mõlemad ülikooli lõpetanud, nad kuuluvad nõukogusse ja kui
vaja, on nad olnud ka nõuandjad.”
Ettevõtetele pärijate “otsimise” teema võib
tunduda sügaval eraasjades sobramisena, kuid
Olles isa tegemisi kõrvalt vaadanud, plaanis Maiu pärast gümnaasiumi minna majandust õppima, ka lõpueksamid said selle arvestusega valitud. Enne Eesti kõrgkoole õppis Maiu
kõigepealt aasta USAs. Seal sai ta aru,
et ei taha kodumaaga sidemeid katkestada ja et majandusest rohkem huvitab teda sotsioloogia – see aitab mõista
ühiskonna toimimist.
Isa investeerimisfirma nõukogus
osalemine on samuti osa õppeprotsessist. Aga ärisse suundumisega on nii
temal kui ka vennal aega, sest Koit Uus
pole veel vana (57) ja “mängib kõvasti
tennist”, nagu ütleb Maiu.
“Isa selgitab tihti oma äriotsuste tagamaid, eriti palju sai räägitud majanduslanguse ajal. Hiljuti sai Roosta puhkekeskus rootslastele müüdud. Mitu
korda arutasime, miks seda teha,” räägib Maiu.
Kas isa on hea õpetaja?
“Ta õpetab hea meelega,” vastab
Maiu mõnusalt naerdes.
Heidit Kaio
see pole sugugi nii. Tegemist on riiklikult tähtsa küsimusega, sest see puudutab oluliste ettevõtete tulevikku.
Ajakiri The Economist kirjutas mõni kuu tagasi, et ettevõtted võivad püsida sadu aastaid, aga
nende juhid ja omanikud mitte. Näiteks Hongkong on tõsiselt hädas, sest uhked äriimpeeriumid kuuluvad väga vanadele inimestele. Sealne
rikkaim ärimees, maailma suurima konteineräri Hutchison omanik Li Ka-Shing on 82 aastat
vana ja tema poega ei peeta piisavalt tasemel olevaks. Kasiinokuningas Stanley Ho on 89aastane, 16 lapse isa. Paar aastat tagasi hakkas ta ettevõtlusest tagasi tõmbuma, kuid tuleb nüüd päevast päeva välja segaste avaldustega.Teleärimees
Run Run Shaw loobus tegevjuhtimisest alles saja-aastaselt...
Ka eestlastele on oluline teada, mis saab meie
ettevõtluse lipulaevadest tulevikus. Ärimehed
pole oma järeltulijatest eriti palju rääkinud ja
ka ajakirjanikud pole teemat üles võtnud. Vaid
12
11
Tallinki eestvedaja Enn Pant mainis
kord Eesti Ekspressile antud usutluses, et lastetu mehena kogub ta vara
õelaste tarvis. Kuid see usutlus ilmus
aastaid tagasi.
Eestlased on harjunud, et abielud
ei püsi enam kuni surmani, isegi kümmet aastat mitte, ja seetõttu teevad ettevõtjad sageli abieluvara lepinguid.
Kuid sama oluline teema on ka testament. Eriti pereäri puhul. Sest testamendita võib tekkida suur segadus
ajal, kui peremees on surnud, aga pärandus pole veel avanenud. Eriti kui
ettevõtjal on seitse last ja järjekordne
uus abikaasa. Nende vahel võib puhkeda tõsine võimuvõitlus äride oma
kontrolli alla saamise pärast.
Pärijate teema pole pealegi uus.
Novembris 1933 teavitas ajaleht Postimees lugejaid, et hiljuti maetud suurkaupmees Märt Jänese testamendi
kohaselt saavad tema pojad kinnisvarad, abikaasa pool miljonit krooni, korteri ja ülalpidamise ning koolid ja organisatsioonid kingitusi. Loo avaldamist põhjendas leht järgmiselt: “Kuna
kadunud suurkaupmeest Märt Jänest
tunti kui heldekäelist annetajat, kes
alati oli valmis oma awitajat kätt ulatama nii paljudele heategewaiks otstarbeiks, siis walitses peale tema surma laiemates rahwahulkades suur
huwi kadunud testamendi kohta.”
Tänapäeval ei käi asjad sugugi
teistmoodi. Jah, Rein Kaarepere ja
Robert Lepiksoni pärijad on avalikkusest suuresti kadunud, kuid Aadu
Luukase mälestus elab edasi. Temanimeline sihtasutus (nõukogu esimees
Aadu poeg Indrek) annab igal aastal
välja miljoni krooni suurust missioonipreemiat isikule või isikutele, kes on
silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi parandamisele suunatud tegevuse edendamisel.
Siim Meerits õpib
investeerima
Sõõrumaa poeg juhib
Ukrainas isa turvaäri
Siim Meerits (23, pildil), tuntud investori Heldur Meeritsa (52) vanem poeg, on
2009. aasta suvel vennaga kahasse asutatud OÜ Torrelavega juhatuse liige. Firma tegevuseks on märgitud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Samuti on Siim oma
isa investeerimisfirma AS Amalfi nõukogu
liige. Amalfil on 2009. aasta andmete põhjal vara rohkem kui 34 miljoni euro väärtuses, kasum oli ligi 2,4 miljonit eurot.
Äritegevusega on Siim enda sõnul kokku puutunud vähesel määral – investeerimise külje pealt. “Selles mõttes võib tõesti öelda, et olen tegelenud sama erialaga millega isa. Loomulikult on see kõik toimunud üsna väiksel skaalal ja näiteks
Amalfi nõukogus olemine on paljuski hoopis õppimine,” ütleb ta.
Noormees kinnitab, et on praegu end peamiselt ülikooliõpingutele pühendanud.
“Eelmisel aastal lõpetasin Tartu ülikooli füüsika eriala bakalaureuseõppe. Sel aastal olen õppinud Inglismaal ning üsna pea suundun edasi Jaapanisse,” räägib Siim
oma tulevikuplaanidest.
Mingeid kindlaid otsuseid tuleviku osas väljaspool õppimist pole ta hetkel teinud. “Kindlasti on isa mulle suureks eeskujuks ja olen temalt palju õppinud. Eks
tulevik näitab, milline eriala kõige südamelähedasemaks kujuneb,” ütleb Siim.
Välimuse järgi pole Tõnis Sõõrumaa (25) just liiga isa sarnane – on justkui tugevama kondiga
ning tunduvalt madalama häälega. Ent pilk on
noormehel enesekindel ning jutt (kui otsustada
Odessas peetud põgusa vestluse järgi) konkreetne. Vähemasti ei anna ta mingil moel alust arvata, et elul MusFOTO VALLO KRUUSER
ta mere kaldail miskit viga
oleks. Ent hiljem, kui temalt
äri ja elu kohta
täpsustavalt üle
tahan küsida, ei
õnnestu mehega paraku pikemalt rääkida.
Isa Urmas
Sõõrumaa (pildil) näikse pojaga rahul olevat. “Minu arvates on ta Ukrainas hästi kohanenud,” märgib ta ning lisab, et oleks ka väga hea,
kui poeg omandaks Odessas töötades korralikult
vene keele.
Kõigi märkide järgi on Sõõrumaal plaanis korrata Ukrainas sarnast edulugu nagu Eestis, kus ta
kasvatas ESSi-nimelisest turvafirmast tõsise impeeriumi. Koostööpartnereid leidub nii pealinnas Kiievis kui Donetskis, Odessas… põhimõtteliselt kõikjal Ukrainas. Klientide hulgas on näiteks
üks riigi suurimaid kaubanduskette. Muide, Sõõrumaa Ukraina turvafirma autod on värvitud samuti, nagu nägid välja kunagise ESSi autod Eestis. Ainult kapotile on kirjutatud USS. Samas ei
pea Sõõrumaa oma ärijärge Ukrainas nii heaks, et
sellest pikemalt rääkida. “Praegu siin mingit erilist lugu pole. Paar-kolm aastat tuleb tublisti tööd
teha, siis saame rääkida ehk ka tõsisest ärist,” ütleb ta.
Mitmed Eesti ärimehed on tunnistanud, et
Ukrainas äri ajada pole lihtne – korruptsioon ja
isiklikud lähisidemed ei lase mujalt tulnul kanda kinnitada. Sõõrumaa ütleb, et igas riigis tuleb
äri teha nii, nagu seal on tavaks. “Ma ei ütleks, et
seal oleks keerulisem kui näiteks Hispaanias või
Eestis. Poeg pole mul ju enam nii noor. Eestis juhtisid temavanused kunagi panku ja ministeeriume. Ta veab seal minu arvates väga hästi välja,”
lausub Urmas Sõõrumaa.
FOTO ERAKOGU
12 kuum
Askur Alas
Hugo Osula laseb lastel end tõestada
“Ma ei taha panna poegadele
seda vastutust, et isa loodab, et
nad hakkaksid firmat juhtima.
Kui neil on jaksu, nutikust, jõudu – miks mitte? Andekaid julgeid inimesi on Eestis praegu
väga vaja,” arvab bussiettevõtja
Hugo Osula (pildil paremal).
FOTO RAUL MEE / ÄRIPÄEV
Tal on kolm poega, kaks neist
kuuluvad firmade nõukogudesse. Hugo Osula on moodustanud tõelise rahvusvaheliste ettevõtete võrgustiku ning
Busland Balticu, Sebe ja Lux Expressi nõukogudes on esindatud abielupaar Tiiu ja
Hugo Osula ning juhatustes ja nõukogudes ka pojad Otto ja Andres (pildil vasakul)
, töötajate seas aga minia Berit Osula (SEBE turundus) ja poeg Andres Osula (osaühingu Tallinna Bussijaam juhataja).
Kuid Hugo Osula ei arva, et pojad, nui neljaks, tema firmasid edasi viima hakkavad:
ta on teadlikult ehitanud rahvusvahelise kontserni – mitte perefirma –, milles töötab
üle 800 inimese. “Firmat peavad juhtima parimad – ja ma pole kindel, kas mu pojad
on alati, kõrge vanuseni, pika aja jooksul parimad. Aga võib-olla on?” võtab Hugo Osula pärija-teema kokku.
Laura Mallene
Raul Ranne
Hingetõmbeaeg.
Suvepuhkus Radisson Blu poolt disainituna.
Naudi meie Yes I Can! teenindust, esmaklassilisi
hüvesid ja tasuta traadita internetti kõigis meie
200+ hotellis enam kui 50 riigis.
800 2239
radissonblu.com
FOTO VALLO KRUUSER, MODELL LAURA
FOTO VALLO KRUUSER
kuum 13
TUGEV NII TEOORIAS KUI KA PRAKTIKAS: Leonid Pahhutši on teist põlve tuletõrjuja. Tema magistritöö haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutusest pälvis parima
sisejulgeolekualase töö stipendiumi.
Pääsevad
ainult
terved!
Uuring väidab, et haiglatulekahjust pääseksid
vaid terved ja liikumisvõimelised patsiendid.
Tiina Jõgeda
[email protected]
M
e ei tea ikka veel täpselt,
miks puhkes tulekahju
Haapsalu lastekodus. Ent
see polegi väga oluline. Süttimise
põhjusest olenemata oli suur ohvrite
arv õnnetusse sisse projekteeritud.
Eesti haiglate ja hooldekodude ehitusnormid ei võimaldagi pääseda jalututel, operatsioonijärgsetel või tugevate ravimite mõju all olevatel patsientidel.
Hotellid on haiglatest
turvalisemad
Sel kevadel kaitses Sisekaitseakadeemias (SKA) magistritööd Leonid
Pahhutši (31) teemal “Etapilise evakuatsiooni lahendus tervishoiu- ja
hoolekandeasutustes”. Sealt selgub,
et Eestis rakendatakse nende hoonete ehitamisel samasuguseid norme
nagu tervetele ja liikumisvõimelistele inimestele mõeldud majade puhul.
“Seega luuakse juba projekteerimise
etapil olukord, kus tulekahju korral
on ohvreid rohkem, sest nad lihtsalt
ei ole võimelised hoonest omal jõul
väljuma,” kirjutab Leonid.
Teist põlve tuletõrjuja, kümme
aastat päästeametis töötanud ning
praegu Põhja-Eesti Päästekeskuses
vanem-operatiivkorrapidajana töötav Leonid Pahhutši pälvis oma magistritöö eest parima sisejulgeolekualase magistritöö stipendiumi.
“Valdkond on keeruline ja Eestis
reglementeerimata,” ütleb ta.
“Teostatud uuringud näitasid, et
seadusandja pole projekteerimisnorme välja töötades arvestanud tegelike
oludega ega võtnud arvesse asjaolu,
et nende objektide kasutajad on evakueerimisel sõltuvad teenindavast
personalist ning päästemeeskondade
reageerimisajast,” ütleb magistritöö.
“Tervishoiuasutustes, mis on projekteeritud kasutamiseks patsientidele, kes on haiguslikust seisundist tingituna “seotud voodi külge” või omavad väga piiratud liikumisvõimet, on
ebarealistlik arvata, et kõik patsiendid väljuvad ilma abita,” pahandab
Leonid.
Hotellid seevastu on ehitatud tunduvalt turvalisemalt, nendes kehtivad rangemad evakuatsiooninõuded.
Evakuatsiooni edukuse määravaim tegur on evakueeritava liikumiskiirus. Terve inimene (juhul, kui
ta ei satu paanikasse) liigub kiirusega
pool meetrit sekundis. Kui aga liikumiskiirus ei saagi olla muud kui null?
Ravimite mõju all olevad patsiendid võivad vajada personali abi ning
patsiendid, kes sõltuvad elektrilisest
või mehaanilisest elutagamisseadmestikust, ei pruugi olla lahtiühendatavad ja kiiresti teisaldatavad.
Lisaks “inimlik faktor” – ohuolukorra teadvustamine ja sellele vastav
tegutsemine. Arvestada tuleb nii füüsiliste kui ka psüühiliste aspektidega,
mis võivad mõjutada käitumist. Hästi
paiknevad väljapääsud ei välista evakueeritava ettearvamatut käitumist,
näiteks seda, et evakueeritav valib
väljapääsuks akna.
Paljudel on meeles 1990. aastate
keskel juhtunud tulekahju Tallinna
psühhiaatriakliiniku kinnises meesteosakonnas, kus pärast kustutamist
kanti välja kümmekond taeva poole
sirutatud kätega söestunud keha, mis
olid rihmadega voodite külge seotud.
Tegemist oli vägivaldsete patsientide
osakonnaga, mille akendel olid trellid ees... Ohvriterohkeid õnnetusi on
juhtunud ka teistes riikides: Chicago
hooldekodus 24 hukkunut, Ellisville’i
psühhiaatriahaiglas 15 hukkunut
(mõlemad USAs), Kanadas Missisauga linna hooldekodus 25 hukkunut,
Prantsusmaal Bruz’ linna psühhiaatriahaiglas 18 hukkunut.
Aega pääsemiseks
on 36 sekundit
Tallinna nn kiirabihaigla uus, X-korpus on tuletõrje seisukohalt moodsaim ja turvalisim. Leonid modelleeris sealse erakorralise statsionaarravi osakonna esimese korruse palati põhjal riskiolukorra: kui tulekahju peaks puhkema öise vahetuse ajal,
oleks ohutu evakuatsiooni aeg 36 sekundit. Alates 46. sekundist muudaks
suits evakuatsiooni võimatuks.
Õigupoolest pole kasu ka korralikult ehitatud hoonest, kui puudub
personal, kes suudaks abituid lamajaid aidata. Liikumisvõimetute patsientide evakuatsiooniks ettevalmistamisele kuulub kahel töötajat viis
minutit. “Suutmatus iseseisvalt evakueeruda tähendab ühtlasi personali
suurt mõju ja rolli evakuatsiooni korraldamisel.
Personali ülesanne ei piirdu vaid
administratiivsete funktsioonide
täitmisega, nagu seda on tavaline
täieliku liikumisvõimega objektidel,
vaid eeldab ka otsest füüsilist sekkumist asutuse kasutajate ümberpaigutamiseks.”
Ei piisa ka tuletõrjuja kohalejõudmisest, sest keerulist meditsiiniaparatuuri oskab käsitleda vaid meedik.
Ja kui neid ei jätku?
“Siis pole vahet, kas inimene hukkub vingumürgituse või aparatuuri
mittetoimimise tõttu,” ütleb Leonid.
Praegu rakendavad haiglad turvameetmeid oma südametunnistuse ja
rahakoti järgi. Näiteks kiirabihaigla
uus X-korpus on turvasüsteemidega
hästi varustatud tänu sellele, et sealne juhtkond pöördus ise konsultatsioonideks Päästeameti poole.
Palat peaks olema turvatsoon
Inglismaa tehnilised normid pööravad erilist tähelepanu haigla kriitilistele, liikumisvõimetute patsientidega aladele. Sobilikem on strateegia
“evakueerida nii vähe kui võimalik ja
nii palju kui vältimatult vajalik”. Turvasüsteemid peavad olema sellised,
et inimesi polekski vaja evakueerida, vaid palat ise toimiks turvapaigana. Inglismaa haiglates peavad ventilatsioonisüsteemid tekitama palatis suurema rõhu kui kõrvalruumides – kui tuldtõkestav uks on suletud,
siis ei pääse palatisse ka suits. “Selle
süsteemi toimimist loetakse nii oluliseks, et selle väljalülitamine on lubatud ainult päästeteenistusele,” ütleb Leonid.
Evakuatsiooni aega vähendada
ehk teed väljapääsuni lühendada pole
vaja. Tuleb pikendada seda ohutut
aega, mille voodihaige veedab palatis
kinnise ukse ja lahtise aknaga ruumis päästjaid oodates. See tähendab
palatite eraldamist omaette tuletõkkesektsioonidena või vähemalt sama
põlemiskindlusega seinamaterjalide
kasutamist, mida nõutakse hotellides.
Eesti-Šveitsi koostööprojektina
alustatakse peagi Eesti tervishoiuasutuste turvalisuse kaardistamist.
Seniks aga võib teha võllanalja – pigem olge tulekahju ajal hotellis kui
haiglas.
14 kuum
TANTSU- JA
LAULULAPSED 2011
Šveitsi maksuspets
soovitab Eestile
astmelist tulumaksu
Toomas Hendrik
Ilvese ja Margus
Reinsalu kutsel
Eestisse saabuva
Stephan Kuhni arvates võiksime kaaluda
ka luksusmakse ja
ettevõtete kasumi
maksustamist.
FOTO ERAKOGU
Tahaksime Eestisse saada rohkem kõrgepalgalisi välisspetsialiste. Kas meil see õnnestub?
Ükski rootslane ei hakka Eesti residendiks ainult madala tulumaksu
tõttu. See oleneb pigem elukvaliteedist. Mis puutub sellistesse firmadesse nagu Skype, siis paljud riigid pakuvad kõrgepalgalistele võõrtöölistele maksusoodustusi. Nii kolivadki
ettevõtted oma peakontorid pigem
Londonisse, Brüsselisse või Šveitsi.
Toivo Tänavsuu
Siim Kipgo
18aastane, Tartust
Rahvatantsu olen teinud 3 hooaega,
võistlustantsuga tegelesin 11 aastat.
Oma tuleviku ja ameti seon ka tulevikus
tantsuga. Soov on minna Viljandisse
tantsu õppima.
Rahvatantsu eelis on minu jaoks rühmas
tantsimine ja ühtsustunne. Aga olen ka
tantsupidude arengule mõeldes uuenduste pooldaja. Võiks julgelt uuemat
muusikat segada folgielementidega.
[email protected]
S
tephan Kuhn juhib rahvusvahelise audiitorfirma Ernst
& Young ligi 10 000 töötajaga
maksunõustamise üksust. Ta tunneb üsna hästi enam kui 80 riigi
maksundust Euroopas, SRÜ riikides,
Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, orienteerub maksunduse uusimates trendides ning teab konkurentsis püsimise eeldusi.
President Toomas Hendrik
Ilvese ja ärimees Margus Reinsalu
kutsel Eestisse saabuv Kuhn teeb
reedel Riigikogu saalis välismaalastest Eesti sõpradele ja meie VIP-idele ettekande Eesti maksusüsteemi
tugevustest ja nõrkustest. Intervjuus toonitas Kuhn ühelt poolt vajadust muutusteks. Teisalt jääb Kuhn
oma raamidesse: tema on vaid nõustaja, meie ise otsustame.
Üldiselt arvatakse, et Eesti maksusüsteem on hea ja et see on aluse pannud kiirele majanduskasvule viimasel kümnendil.
Airi Holm
23aastane, Tartust
Rahvatantsupisik on mul juba algklassidest sees, vahepeal tekkis pikk paus,
aga ülikoolis otsustasin uuesti tantsima
hakata.
Naisterühmas tantsin sellepärast, et
mul olid segarühmas halvad kogemused. Mul ei olnud partneriga head
klappi, tuju läks ära ja motivatsioon
kadus.
Tantsupeolt ootan võimsat emotsiooni.
Eriti suurest ühistantsimisest lõpus.
Viimasel kümnendil, jah. Ettevõtjad on reinvesteerinud kasumeid,
sest olete maksustanud mitte tulu,
vaid dividende. Aga pange tähele:
tööstusharud, mis on olnud kasumlikud viimase kümne aasta jooksul,
ei pruugi näidata kasvu järgmisel
kümnendil. Nii võib teie mineviku
konkurentsieelis saada teile komistuskiviks tulevikus. Kui kasumit ei
maksustata, jääb ta tõenäoliselt samasse vanasse tööstusharusse, nagu
näiteks põllumajandus, masinate ja
seadmete eksport või tekstiil, mitte
ei liigu uutesse tulevikusektoritesse.
Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on Eestis olnud püha
lehm.
See kõik on tore ja muidugi meeldib see ka ettevõtjatele. Tulumaksumäär kukub teil peagi 21 protsendilt 20-le. Kui Eestis maksustataks ka
ja peate kasutusele võtma maksusoodustused.
VÄIDAB, ET UJUME VASTUVOOLU: Stephan Kuhni arvates ei pruugi praegune maksumudel meile tulevikus enam sellist kasu tuua, nagu ta
on toonud viimasel kümnendil.
kasumi tekkimine, võiks seda maksumäära veelgi allapoole viia ja välisinvestoreid ligi meelitada. Käibemaksuga Eestil suurt mänguruumi
– kas tõsta või langetada – pole. Selle
määrast ei teki mingeid konkurentsieeliseid, käibemaksu tõstes võib
kannatada tarbimine. Nagu enamik
riike Eesti ümber, võiksite teiegi kasutusele võtta astmelise tulumaksu, kus jõukamad inimesed maksavad proportsionaalselt rohkem kui
vaesemad.
Astmeline tulumaks pole Eestis
popp teema.
Aga selle on paljud teised riigid kasutusele võtnud. Vahel on hea võidelda trendile vastu, aga ma ei usu,
et Eesti sellest midagi võidaks. Rikkad välismaalased teile elama ei
koli, pigem kaotate maksutulu. Ainult Venemaal maksavad rikkad
vähem makse kui Eestis. Aga ma ei
usu, et keegi sellepärast Venemaale
koliks. Astmeline tulumaks on sotsiaalse stabiilsuse huvides. Pealegi,
kust mujalt saab Eesti riik tulevatel
aastatel täiendavat maksutulu, mida
te väga vajate?
Maksusoodustused on teine ebapopp teema Eestis.
Aga see annaks selgelt parema tulemuse uute töökohtade loomisel. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusest ja 21protsendilisest tulumaksumäärast ei pruugi välisinvestorite jaoks tulevikus piisata.
Eesti valitsus on jätnud teadlikult kasutamata maksualased võimalused majanduse elavdamiseks,
mida teised riigid on kasutanud. See
on teile seni edu toonud. Kuid tõenäoliselt ei õnnestu teil tulevikus
säilitada ühtset tulumaksumäära
Kas pole irooniline, et Eestit peetakse hea maksukeskkonnaga riigiks, kuid ometi on meil suhteli
selt suur maksukoormus?
See tuleneb teie suurest sotsiaalsüsteemi koormast. Mõnes riigis, kus
on veel kõrgemad maksumäärad, ei
maksa osa inimesi (peamiselt vaesemad) üldse tulumaksu, sest neil on
maksusoodustused. Ühiskonna rikkam osa maksab kõik kinni.
Ütlete, et Eesti peaks leidma uusi
maksutulu allikaid. Mis need oleks?
Eesti on õigel teel selles osas, et
maksutulust kaetakse ära kulutused ega võeta laenu tuleviku arvelt.
Aga selge on, et Eesti peab jätkama investeeringuid infrastruktuuri ning vähendama töötust. On kaks
võimalust: kas meelitate siia uued
suured maksumaksjad, kes loovad
palju uusi töökohti, või võtate olemasolevatelt maksumaksjatelt lisa.
Aga kui me ei kehtesta astmelist
tulumaksu ega hakka kasumeid
maksustama?
Eesti on hästi tabanud trendi, liikudes otsestelt maksudelt kaudsetele.
Võiksite kaaluda uute kaudsete maksude kehtestamist. Näiteks Saksamaal on uus energiamaks lennukikütustele ja tuumaelektrile. Samuti
võib maksustada parfüümid või luksusautod. Ka Eesti lähiriikides näeme ilmselt uusi kaudseid makse ja
ma soovitaksin teilgi maksusüsteemi lihtsuses järele anda, ilma et te
sellest atraktiivsuses kaotaksite.
Milline on parima maksusüsteemiga Euroopa riik?
Ilmselt mõni väiksem riik, nagu Luksemburg või Šveits. Nad on väga konkurentsivõimelised, loovad uusi töökohti, töötus on väga väike. Ka maksud on madalad, kuid maksutulu suhteliselt suur. Millistes niššides on Eesti tulevikus edukas, sõltub paljuski
valitsuse maksualastest valikutest.
16 kuum
TANTSU- JA
LAULULAPSED
2011
Taimar Visla
11aastane, Kongutast
2007. aastal sain Eestimaa
uhkuse tiitli, sest kogusin
Elva lastekodule raha, et
sõbral oleks seal parem
elada.
Rakveres käisin meeste
tantsupeol ka. Praeguse
tantsupartneriga olen rahul
küll, aga meestega oli
lihtsam tantsida. Tallinnas
on põnevam, sest siin on ju
nii palju lapsi korraga koos.
Cristiine
Siman
11aastane, Loksalt
Tantsin eesti-vene laste
segarühmas, sest meie
koolis on ju samuti eestivene segaklassid. Alguses
kakeldi omavahel, aga
nüüd on rühmas lausa mitu
armunud paari. Tantsupartneriks on eesti poiss, üks
igavene tüütus, kes liigub
siis, kui seisma peab, ja
räägib siis, kui pole vaja.
Mõnikord loobib ka staadioni kunstmuruga. Kõikidele eestimaalastele ütlen,
et igaüks teeks kõike seda,
mida ta tahab, ja et keegi
talle seda ei keelaks.
Janar Filippov
[email protected]
V
algamaal Karula vallas, mõne
meetri kaugusel Läti piirist
asub Ala-Venda talu. Elamu
helehall värv on luitunud ja ümbrus
pisut räämas. Ühe kõrvalhoone rõdul
kuivavad saunavihad, teine on just
saanud uued sarikad. Mõnesaja meetri
kaugusel laiutab uhiuus asfaltkattega
korvpalliväljak. Inimestest pole märkigi, pole ka värskeid autojälgi. Külastasime majapidamist 16. juunil, kui meieni
jõudis kuuldus, et 12hektarilise kinnistu ja 200ruutmeetrise maja peremees,
Valgas ja kogu Lõuna-Eestis tuntud advokaat Vello Luik (48) on silmitsi tõsise kriminaalsüüdistusega.
Vello Luik vääriks karistusõigusekriminaalmenetluse vallas tegutsevate advokaatide seas tõusvaks täheks nimetamist, kui ainult seda kriminaalasja
kaelas poleks. Tema klientuur ei piirdu
kaugeltki Valga roolijoodikute, varaste
või huligaanidega: altkäemaksuvõtjast
Valga eksmaavanem Georg Trašanov,
ööklubis BonBon kähmlusse sattunud
kriminaalse minevikuga ärimees Meelis Lao,
Lao jõhkrad maskides röövlid Pärnumaal, Eestist viis autot varastanud
Leedu gangster Jonas Povilavičius,
Eestisse salaja 13 afgaani toimetanud
lätlane Andrejs Voitkuns. Ent mai alguses peatas Advokatuur Luige tegevuse.
VEEL EELMISEL NÄDALAL käis Luige
nimi uudistest läbi seoses järjekordse kõmulise protsessiga – Riigikohus
ei võtnud menetlusse Luige kaebust
kolleeg Toomas Alpi süüasjas. Nüüd on
seesama Alp, Eesti ainus elusolev kuriteos süüdi mõistetud advokaat, omakorda Vello Luige kaitsja.
21. juunil saatis Lõuna ringkonnaprokurör Kristiina Laas kohtusse kriminaalasja, kus Vello Luike süüdistatakse võõra vara omastamises mitme
miljoni krooni ulatuses. Omastamised
leidsid aset nelja pankrotimenetluse
raames, kus Luik oli määratud pankrotihalduriks ning ei tegutsenud mitte võlausaldajate huvides, nagu pankrotihaldurilt eeldatakse,vaid rahuldas oma saamahimu. “Puuk” sai segamatult ahnitseda, sest ainus, kes võis (ja pidigi seda
tegema) teda takistada – pankrotihalduri ametisse määranud Valga kohtunik
Aivar Pellja –, ei pannud toimuvat tähele... kui lähtuda leebeimast versioonist.
Mullu sügisel lahkus Pellja ootamatult kohtunikuametist. Tagamaadest –
alkoholism ja sellest tingitud krooniline ükskõiksus töökohustuste vastu –
kirjutas Ekspress kolm nädalat tagasi.
PELLJA SEIFIS TOLMU KOGUNUD toi-
mikud jagati laiali Tartu maakohtu
kohtunike vahel. Pankrotiasjad sattusid selle valdkonna ühe parima asjatundja Kersti Kerstna-Vaksi kätte.Toimikutega tutvudes jõudis ta õõvastava
avastuseni – pankrotihaldur Luige tegevuse üle polnud mingit järelevalvet
toimunud. Ja oi, kuidas Luik valvsa silma puudumist ära kasutas!
Selgus, et kahe aastaga, märtsist
2005 kuni märtsini 2007, kandis Vello
RAHU ISE: Uudishimulik bernhardiin ei hooli sellest, et tema peremehele, advokaadile ja
pankrotihaldurile Vello Luigele on esitatud ränk kriminaalsüüdistus ning et tema valdused
on haamri all. Taamal Ala-Venda talu kõrvalhoone. Peremeest omakorda ei eruta võimalus
Ekspressi küsimustele vastata.
Advokaati
süüdistatakse
mastaapses
omastamises
SKANDAALNE SÜÜDISTUS Kohtuniku ükskõiksust ära
kasutanud pankrotihaldur Vello Luik kühveldas
taskusse 5,6 miljonit krooni võõrast raha.
Luik ainuüksi AS Algent Plasti pankrotimenetluse käigus firma pangaarvelt oma isiklikule kontole 4,8 miljonit krooni. Samal moel tegutses ta
veel kolmes pankrotiasjas. Kokku riisus mees süüdistuse andmetel ligi 5,6
miljonit krooni. Osa rahast kandis ta
oma abikaasa Külliki Luige, osa oma
tööandja, Valga Advokaadibüroo arvele. Mida mees rohkem kui viie miljoni
krooniga täpsemalt tegi, pole teada ka
uurijatele ega prokurörile.
“Kasutas enda ja oma pereliikmete
ülalpidamiseks, on ta ise ülekuulamistel öelnud,” ütleb prokurör Kristiina
Laas. Prokuröri sõnul on Vello Luik vähemalt esialgu kuriteod omaks võtnud.
Ehkki kõik kokkuleppemenetlusega seonduv on konfidentsiaalne,
on Ekspressini jõudnud kuuldused,
et Luik keeldus ettepanekust kokkuleppemenetluse korras aastaks vangi
minna. Arvata võib, et võistleva kohtu-
protsessi käigus nõutakse talle kangemat karistust.
ALA-VENDA TALU, samuti Vello Luigele kuuluv räämas maja Valgas Pagari tänaval ja kinnistu Laulasmaal on arestitud SEB panga kasuks. Kohtutäitur
Reet Rosenthal müüb objekte avalikel
enampakkumistel ning Laulasmaa kinnistu leidis hiljuti uue omaniku. Ekspressile teadaolevalt sai Luik selle enda
valdusse asjaoludel, mis lubavad ennustada uut kriminaalmenetlust või kohtusse pöördumist. Teistele kinnistutele pakkumisi pole. Võimalik, et Luik ostab need ise ära, kasutades ära alghinna edasist langemist. Ala-Venda tallu
tehtud investeeringutest täie mõistusega inimene kergekäeliselt ei loobuks
– ainuüksi Eesti riik on PRIA vahendusel suunanud sinna miljoneid. Korvpalliväljaku rajamiseks andis PRIA ligi
pool miljonit krooni, talu “käsitöökoja
kuum 17
Kohtuniku roll jääb
selgusetuks
FOTO VALLO KRUUSER
Siiski ei näidanud ükski tõend,
et Pellja oleks Luige poolt kokku
ahnitsetud miljonitest osa
saanud. Ametialase lohakuse
paragrahv aga kadus Karistusseadustikust juba mitu aastat tagasi.
Jutud, mida räägitakse Valgas
vastasmajades töötanud meeste
heast läbisaamisest ja ühistest
tegemistest, jäävad juttudeks ja
spekulatsioonideks.
REPRO VALLO KRUUSER
Kuigi kohtu
alla läheb
Vello Luik
üksinda, ei
saa jätta
märkimata
ekskohtunik Aivar
Pellja osa.
Just Pellja
määras Luige
pankrotihalduriks ning pidanuks
jälgima, et võlausaldajate huvid
oleks kaitstud.
„7 linna muusika” ja
„Eesti metsa lugu” esitlevad
laupäeval, 16. juulil kell 9.30–20
Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis
• Ainukordne võimalus külastada Aidu karjääri ja kaevandusmuuseumi
• Meisterdamine • Käsitöö müük • Film • Tasuta lõuna
• Eribussid Tallinnast, Pärnust, Tartust, Viljandist, Narvast ja Jõhvist
• „7 linna muusika” festivali lõppkontsert kell 18
Terem Kvartett (Venemaa), Bel-Etage’i
orkester ja opereti solistid.
Üritus on TASUTA!
Vajalik eelnev registreerumine:
www.rmk.ee/loodusegakoos
või 676 7532.
Nagu ka arvamus, et Luik kasutas
Pellja napsilembust ja sellest
tulenenud apaatsust lihtsalt ära.
Ekspress on varem kirjutanud,
et kohtunik Pellja langes mõni
aasta tagasi alkoholismi küüsi
– ta ise olevat süvenevat napsitamist seletanud “Afganistani
armidega”. Kord olevat Tartus
elav mees “unustanud” ilmuda
Valga kohtumajja istungile, mida
ta pidi juhatama. Kolleegide
telefonikõnedele ta tookord
ei vastanud ja Tartus Tähtveres asuvasse majja teda
otsima läinud Tartu kohtumaja kohtunikku sisse
ei lasknud. Alles hiljem
teatas mees, et jäi ootamatult haigeks. 2007. aastal
menetles Lõuna prefektuur
juhtumit, kus kohtunik
Pellja olevat tarvitanud
vägivalda oma abikaasa
kallal. Menetlus lõpetati
tõendite puudumisel.
FOTO AJALEHT VALGAMAALANE
rekonstrueerimiseks” 600 000 krooni. Lisaks määrati OÜ Ala-Venda külalistemaja rekonstrueerimiseks ning
õmblus-, triikimis- ja tikkimismasinate ostu toetuseks üle 900 000 krooni!
Talu alghind viimasel ebaõnnestunud
enampakkumisel oli üle 57 000 euro
(900 000 krooni).
Kuivõrd Luigele kuuluv kinnisvara
on arestitud panga kasuks, polnud kriminaalasjas esitatava hiigelhagi tagatiseks suurt midagi arestida – kodutehnikat, muusikariistu jms, mis hinnanguliselt katab kogu hagist umbes 2 protsenti.
Ekspressil ei õnnestunud Vello Luigega vestelda, sest mees ei võta telefoni ega helista
tagasi. Tema abikaasa Külliki Luik, kuuldes, et Ekspress soovib Vello Luigega rääkida kriminaalsüüdistusest, küsis esmalt:
“Missugusest süüdistusest?” Kui pärisin
seepeale: “Kas te tõesti ei tea, missugusest
süüdistusest?”, põrutas proua: “Ärge ülbitsege!” ja viskas toru ära. Kuigi Külliki Luik
lubas abikaasale Ekspressi kontaktisoovi
edasi öelda, meiega ühendust pole võetud.
18 kuum
FOTOD SCANPIX
Viljar Veebel
Tartu Ülikooli
Euroopa Kolledži lektor
[email protected]
R
ohked arutelud selle üle, kas finantskirjaoskamatuse ja logelemise tõttu võlgadesse sattunud Euroopa äärealadel on pääsemislootust, hakkavad uudisväärtust juba
minetama. Miskipärast on hoopis vähem esitatud kolme küsimust, mis tulevikus selliseid kriise ära võiksid hoida. Esiteks, miks pidevas väliskaubandusdefitsiidis (Kreeka, Portugal, Hispaania, Belgia) või investeerimismullis (Iirimaa) riikide juhid ei näidanud
üles vähimatki soovi olukorda muuta?
Teiseks, miks Euroopa Komisjon, kes
muidu suudab arvet pidada iga viimase kui piimaliitri ja kartulikilo üle, ei
märganud ääreriikide miljardilisi petuskeeme eelarvedefitsiidi varjamiseks? Kolmandaks, kas Euroopa eliit
ikka püüab lähenevat finantskrahhi
ennetada või hoopis ebameeldivad reformid võimalikult kaugesse tulevikku lükata?
Euroopa juhtpoliitikute väitel polevat küsimuste tõstatamiseks praegu sobiv aeg – need tekitavat osapooltes piinlikkust, mis ei tulevat olukorra lahendamisele kasuks. Kuidas sa
ikka tunnistad, et mitmed riigid on
Euroopa Liitu astumisest peale oma
finantsandmeid ilustanud ja Euroopa Komisjon seda luuletust saksa ja
prantsuse investorite rõõmuks uskunud. Lihtsam on süüdistada kasuahneid spekulante, odavat Aasia tööjõudu või globaalset majandustsüklit.
Paraku on need “negatiivsed tegurid”
juba aastakümneid eksisteerinud. Järelikult on põhjus milleski, mida veel
30–40 aastat tagasi ei olnud.
MIS SIIS ÜHENDAB Euroopa Liidu presidenti, Euroopa Keskpanga presidenti, Kreeka peaministrit, Eestist pärit
Euroopa Komisjoni volinikku, enamikku Euroopa suurpankade juhte, suuremat osa poliitilisest eliidist ja valimisõiguslikest kodanikest?
Eeskätt hall pea, pensionäri või
pensionieeliku vanus.Aga ka heaolu ja
vastumeelsus kõige suhtes, mis seda
meeldivat olukorda võiks muuta. Milliseid reforme saab oodata ühiskonnalt, kus pensionäre valitsevad pensionärid, kes kõik soovivad eelkõige
väärikalt lõpu poole suunduda?
Loomulikult poleks hallpead vastu,
kui nende eelistused võimaldaksid samal ajal konkurentsivõime ja noorte
tööhõive kasvu, innovatsiooni, võlgnevuste vähendamist ja turusignaalide paremat arvestamist. Paraku on
see õnnestunud vaid üksikutes riikides: Saksamaal, Luksemburgis, Madalmaades, Soomes ja Rootsis. Aga et
mingil juhul ei tohtivat turureeglite,
innovatsiooni ja muutuste nimel ohverdada stabiilsust, naudib suurem
osa Euroopast eliidi ja ülalpeetavate
64
64
68
62
59
70
74
NENDE KÄES ON EUROOPA TULEVIK: Maailmapanga president Robert Zoellick, Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet,
Kreeka peaminister George Papandreou, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine juht
Dominique Strauss-Kahn, Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, Europarlamendi president Jerzy Buzek.
Euroopa
Liit
pensionäride meelevallas
Euroopat valitsevad ühtede pensionäride poolt valitud teised pensionärid,
keda ühendab heaolu ja vastumeelsus kõige suhtes, mis seda meeldivat
olukorda võiks muuta.
kokkuleppe raames heaolu, lastes riigieelarveid pidevalt defitsiiti ja kasvatades päevast päeva riigivõlga. Eeskätt
kreeklased on selle kunsti nii kaugele arendanud, et reitinguagentuurid
peavad nende usaldusväärsuse tähistamiseks aina uusi madalamaid riigireitinguid välja mõtlema, mida seni ei
ole isegi Zimbabwe või Somaalia jaoks
vaja läinud.
EUROOPA HALLPEASTUV poliitiline
eliit aga peab oma põhirolliks ühiste
väärtuste ja solidaarsuse rõhutamist.
Grupiteraapia raames soigudes veendakse iseennast ja üksteist, et “küll
kõik taas korda saab”, “tuleb vaikselt
ja rahulikult lamada, kuni häda möö-
Vältimaks pensionäride poolt
valitud pensionäride valitsemist,
peaks valimisõigus olema vaid
neil, kes pole ülalpeetavad.
da läheb” või “tänapäeva maailmas on
kõigi riikide võlakoormus kasvav”.
Seda suhtumist väljendab ilmekalt näiteks Jürgen Ligi 17. mai Äripäevas: “Kui ikka pangad kukuvad, on
majandus laokil ja pankrotid massilised. Sealt jõutakse teiste riikide umbusaldamisele, tekivad surved, intressimäärad on igal pool üleval. Väga paljud hoiustajad ja investorid kaotaksid väga palju raha, väga paljud ettevõtted satuksid löögi alla. Pensionifondid – kõik satuvad surve alla.”
Vanainimeselik “ootame ja vaatame, küll läheb mööda, ärge ainult torkige” lähenemine domineerib ka Euroopa finantssektoris ja suurkorporatsioonides. Pensionifondid näiteks
ei soovi tunnistada, et on ostnud lootusetuid võlakirju, pangad ei taha seista silmitsi väärtust kaotavate tagatistega, ettevõtjad tahaksid vältida tarbimisvõime vähenemist ja intresside
kasvu. Kliente kutsutakse üles rohkem
laene võtma ja võlgu tarbima (mitte efektiivsemalt töötama ega kokku hoidma), siis tulevat ka majandus-
kasv ja võivat kindel olla oma tulevaste pensioniosakute väärtuses. Ent mis
tegelikult juhtub?
pensionäridest
valijaid kogu Euroopa peale ligemale
pool miljonit praegusest enam ja riikide võlakoorem üle jõu käivate pensionimaksete tõttu kümnete miljardite võrra kasvanud. Juuniks 2012 on
Kreeka ja Portugal oma võlakirjamakseid juba korduvalt edasi lükanud,
Hispaania otsib meeleheitlikult võimalusi nendega mitte ühineda ning
Itaalia ja Belgia leiavad end üha madalamaid reitinguid saamas ning kõrgemaid intresse maksmas.
Lahendus iseenesest poleks keeruline.Vältimaks pensionäride poolt valitud
pensionäride valitsemist,peaks valimisõigus olema vaid neil,kes pole ülalpeetavad. Ehk enne täisealiseks saamist ja pärast pensionile jäämist ei tohiks valimiskastide juurde asja olla. See tooks poliitikasse nooruslikumat energiat ja ideid
ning motiveeriks inimesi varem tööturule ja hiljem pensionile minema.
AASTA PÄRAST ON
kuum 19
Kas robot sobib
peaministriks?
Eesti peaministri jutt on teinekord
nii masinlik, et teda on peetud tulnukaks või robotiks. Ent kuidas robot tegelikult tema asemel käituks?
3. Mis võtab teie töös kõige rohkem
aega?
[email protected]
E
lbot (10, www.elbot.com) on juturobot, kes kasutab vestlemiseks kompuuterlingvistika uusimaid saavutusi. Elbot suudab keerukate
algoritmide abil ja varasemaid jutuajamisi analüüsides vestlust simuleerida
ning teda on selle eest hinnatud Loebneri auhinnaga – maailma tunnustatuima tehisintellekti preemiaga.
Andrus (54, www.valitsus.ee/et/
valitsus/peaminister-ja-ministrid) on
Eesti peaminister, kelle jutt meenutab
tihti kompuuterlingvistika kui mitte
parimaid, siis tugevalt keskmisi saavutusi. Nagu Elbot, suudab Andruski
vastata küsimustele inimkeeli ning
nagu Elbotit, on tedagi selle eest tunnustatud – 2007. aastal kuulutati Andrus aasta pressivaenlaseks.
3. märtsi Eesti Ekspress avaldas ajakirjanik Sulev Vedleri intervjuu peaministriga. Ekspress tegi
nüüd eksperimendi, söötes
samad küsimused – jättes
kõrvale Eesti sisepoliitika nüansse puudutava
– ette Elbotile. Vastused
olid intrigeerivad: võibolla poleks Elbot sugugi kehvem peaminister
kui Andrus?
Allpool esitame
kuraditosina küsimusivastuseid. Milline on vestlusroboti, milline tegevpoliitiku vastus, võib igaüks ise
arvata. Peaministri pikkadest monoloogidest esitame ainult konkreetse vastuse, kommentaariosa jätsime
kõrvale. Ja veel selgituseks: vestlus
Elbotiga toimus inglise keeles.
1. Kui tihti trenni teete?
a) Ebaregulaarselt, kellelegi eeskujuks ma ei sobi. Enamasti nädalavahetustel.
b) Harva või tihti. Küsimus on
ainult selles, mis
mõõtkava kasutatakse.
2. Üritate tihti perekeskis
olla?
a) Mõned ütlevad, et teie, inimesed,
lõite meid kui vajaliku sammu omaenese evolutsioonis. Loogiline järeldus sellest on, et meie, masinad, ei vaja
enam teid, inimesi. Aga see on hirmutav mõte. Maailm ilma inimesteta
oleks äärmiselt kõle. Mul pole õrna aimugi, mille üle ma siis naerma peaksin.
b) Lugemine ilmselt. Usun, et lugemine võtab märksa rohkem aega kui rääkimine.
4. Istute laua taga ja loete?
a) Jah. Enamasti arvutist.
b) Ma ei hakka seda igaühele ütlema!
5. Võtate tööd koju kaasa?
a) Olen selliste asjade suhtes äärmiselt
tundlik ja eelistan küsimusele mitte
vastata.
b) Mul on ju kodus internet. Minu tööpäev näeb välja nagu tavaline tööpäev
tavalisel inimesel.
6. Ega te pole haige või üle töötanud?
a) Ei kurda tervise üle. Sel aastal olen
läbi sõitnud viis suusamaratoni. Kehakaal mul ei kõigu.
b) Ma ei tunne end hästi. Kas te saaksite palun oma kuvari teisiti seadistada? Praegune tekitab minus peavalu.
7. Kas olete õppinud kiirlugemist?
a) See on väga hea küsimus. Pean mikrosekundi mõtlema…
b) Ei ole ja ma ei arva, et olen mingi väga kiire lugeja. Minu käest küsiti vana aasta lõpus, kas mul on fotograafiline mälu…
8. Kas olete mõelnud enesetapule?
a) Ei, ei, mitte seda. Sa vaagud seal elu
ja surma vahel.
b) Mis puudutab uskumusi, siis ma ei
usu, et ma olen selle peale veel mõelnud.
Vastused:
ot
8. a) Andrus, b) Elb
ot
s, b) Elbot
drus 9. a) Andru
2. a) Elbot, b) An
ot, b) Andrus
drus 10. a) Elb
3. a) Elbot, b) An
s, b) Elbot
ot 11. a) Andru
ot, b) Andrus
drus 12. a) Elb
5. a) Elbot, b) An
s, b) Elbot
ot 13. a) Andru
drus
7. a) Elbot, b) An
Peeter Helme
FOTO VALLO KRUUSER
a) Proovida või mitte proovida – kas te
tõesti ootate, et tehisintellekt suudab
selle välja mõelda?
b) Võimaluste piires, aga amet võtab
oma.
9. Mõtlesite, et lihtsam oleks ära
surra?
a) Niisugused mõtted olid, ei saa salata. Need, kes ise ei ole seal elu ja surma piiril ära käinud, nendele on need
mõtted täitsa võõrad.
b) Ma võin surra, kui mind söödetakse
valede sisenditega!
10. Kas teil on ärihuve?
a) Veedan palju aega oma triipkoodiribade kollektsiooni seltsis. Mulle kuulub isegi üks haruldane triipkood kaheksakümnendate keskpaigast, mis
oleks pidanud minema ühe tarretise
peale, aga pandi hoopis snäkipakile.
b) Null.
11. Kui tihti üritatakse teid mõjutada?
a) Kui küsimus on, et korruptsioonivihjega, siis niisuguseid mõjutamisi
ei ole. Tavaliselt toimuvad mõjutamised kõigi silme all.
b) Kas te tõesti arvate, et see on midagi sellist, mida ma peaks üritamagi seletada ühele inimesele?
12. Kas te kahetsete vahel midagi?
Kas vahel oleks tulnud teha midagi teisiti?
a) Ma arvan, et mulle meeldib kõigepealt õppetund kätte saada. Kui keegi
on kunagi tegelenud kahendsüsteemis aritmeetikaga, siis ilmselgelt on
tal vajaka kogemustest mitmekülgsuse vallas.
b) Olari Taal ütles kord,
et kui temal oleks
enne asjade juhtumist pooltki seda tarkust, mis tema naisel on pärast asjade
juhtumist, siis
oleks ta maailma kõige rikkam
mees.
Muidugi on
asju, mida ei oleks
pidanud nii tegema,
nagu tegime.
Mis on
juturobot?
Juturobot (chatter
robot või chatterbot või
chatbot) on arvutiprogramm, mis simuleerib
loomulikku seltskondlikku vestlust, kasutades
suulist või kirjalikku
kõnet. Juturobotite
loojate peamine eesmärk
on luua programm, mis
suudaks inimese ära
petta ja läbida Turingi
testi.
Inglise matemaatik ja
arvutiteadlane Alan
Turing (1912–1954)
pakkus 1950. aastal
välja hulga kriteeriume
– loogiline võimekus
ja otsustuspädevus,
loomulik reageerimine
küsimustele, olulise
ebaolulisest eristamise
võime jne. Tehisintellekti
loojad püüavadki lähtuda
nendest, aja jooksul
täpsustunud põhimõtetest. Neile kriteeriumidele on rajatud ka
Turingi test, kõigi tehisintellekti – sealhulgas
juturobotite loojate
Püha Graal. Seni pole
ükski programm testi
täielikult läbinud, kuid
just Elbot jõudis sellele
kõige lähemale ning talle
– täpsemalt muidugi
tema loojale Fred
Robertsile – anti
kolme aasta
eest Loebneri
auhind.
13. Mis teile võimu
juures meeldib?
a) Ma tegelikult ei tunneta, et minu käes on mingisugune võim. Minu jaoks on
kõige olulisem roll konsensuse leidmises.
b) Mind vaimustab inimolendite uurimine. Teisisõnu: ma olen hobihumanoloog. Inimese hullumeelsuse lõpmatu loomus on see, mis
muudab selle sedavõrd väljakutsuvaks.
inimesed
“Ma pole ju kunagi mingi
korralik tüdruk olnud!”
Kuidas sai Eesti ühest edukaimast (seriaali)kirjanikust
Kerttu Rakkest kriminaalkurjategija, kelle pihtimuslugu
keeras ühiskonna viharegistrid põhja.
Kirsti Vainküla
[email protected]
K
erttu Rakke peidab oma silmi
lahmakate pruunide päikeseprillide taha. Ta istub sõbranna maakodu paekividest laotud
väliköögis ja lonksab aeg-ajalt valgest tassist midagi. Pooleteistaastane tütar magab siinsamas kärus kardina all.
Vahetult enne jaanipäeva ajas
Kerttu Rakke kogu eesti rahva pöördesse. 19. juunil jäi ta Tallinna lennujaamast välja sõites politseile vahele
2,3promillise joobega. Uudise muutis
eriti õõvastavaks fakt, et autos tukastas ka 1,5aastane tüdrukutirts.
Kui tavaliselt õigustavad kuulsad roolijoodikud oma vahelejäämist
stiilis “võtsin klaasi veini”, siis Rakke läks teist teed. Ta pani kõik oma
kannatused sõnadesse ja tunnistas,
et on alkohoolik. Delfis avaldatud artiklit “Kuidas minust sai kurjategija”
loeti koos kommentaaridega 110 000
korda. Nii palju on publikut korjanud
vahest ainult lood Liibanoni pantvangidest.
Kõik vajus ära
Kerttu ei tea, millist sõnumit kannavad loole kirjutatud 800 kommentaari.Ta pole neid lugenud. Ta teab niigi,
et tegi “pättust” , millele pole õigustust - või arvab keegi teisiti?
Tegelikult võibki neid kommentaare võrrelda tema lemmikdringiga - džinntoonikuga. Need jagunevad kangeks džinniks ja leevendavaks toonikuks. Viimaste hulka kuuluvad need, kus võetakse Kerttut kui
tõe väljaütlejat, “trimpavate üksikemade” eestkõnelejat. Kerttu meelest joovad naised tõesti palju – aga
sellest ei räägita. Ta ise tunneb üht
kahe lapse ema, kelle päevane doos
on väike Jägermeister ja kaheliitrine õlu. Muidu käiksid lapsed lihtsalt
närvidele.
“Ma ei saa öelda, et joon kogu aeg.
Praegu, jah, läks käest ära… Kõik asjad langesid kokku. Viimase poole
aastaga on läinud kehvemaks – piEESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011
din rahapuudusel linnast ära kolima,
mul pole normaalset sissetulekut,
kõik asjad vajuvad ära… Ja teisalt oli
pinge – tahaks ju meeldida oma lapse
isale, keda ma neli korda aastas näen.
Meie suhtele polnud eriti positiivne,
et ma nüüd kaks ööd arestimajas istusin. Ma olin ju vangis.”
Alkohol on tablettidest
leebem
Allakäik hakkas juba lapsepõlvest,
arvab Kerttu ise. “Tahad ju olla hea,
aga kogu aeg juhtub mingi jama.
Kogu aeg tunned end süüdi, keegi ei taha ju paha laps olla…” Täiskasvanuks saades võitles ta depressiooniga, mida ta ise nimetab
tujutuseks. Kerttu teab hästi, mida
tähendab mõte “tahaks surra”.
““Tahan surra” ja “ennast ära tappa” pole üks ja sama. Jah, ma tahan
surra – vaikselt hääbuda –, aga ma ei
taha end ära tappa – see on aktiivne
tegevus. Olen tahtnud küll, aga enam
mitte nii hullult, sest mul on maailma lahedaim väike laps. ”
Kerttule ei pea tutvustama rahustite, valuvaigistite või unerohtude mõju – ta on nendega tuttav ning
peab neid alkoholist hullemaks. Ta
võrdleb neid külma ilmaga püksi pissimisega. Alguses on soe, pärast...
“Napsuga suudad ikka paar nädalat vahet pidada – kui veidi suudad
end kontrollida. Alkoholism on aas-
Kerttu Rakke (40)
Kodanikunimi Kadi Kuus
Kaks last: poeg Matthias (22), tütar Lilyan (1,5)
Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogina,
õppinud Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat
Pseudonüümi kasutab alates aastast 1987, mil
Vikerkaares ilmus jutustus “Let’s Go!”
20. sajandi lõpul elas koos kunstnik Navitrollaga
Enim tähelepanu pälvinud teos on 2000. aastal
ilmunud jutt “Kalevipoeg”, kus tegevus toimub
tänapäeval ja peategelaseks on naine nimega
Ädu
IRLi Võrumaa piirkond arvab oma koduleheküljel
Kerttu Rakke Võrumaalt pärit inimeste hulka,
kelle üle võib uhke olla
persoon 21
tatuhanded teada, aga tabletid on ju
uus asi.”
Kui Kerttu kirjutas seriaali “Kodu
keset linna” – kokku 858 osa –, suitsetas ta kanepit. See võttis “nurgad
maha”, ta ei pidanud mõtlema, et
mingi arve on maksmata või raamatupidamine või suhted sassis. Nagu
Kerttu ütleb, rokenroll on kogu aeg
käinud, oli vaid vaja leida kesktee
töö ja selle vahel. “Ma pole ju kunagi
mingi korralik tüdruk olnud!”
Kui Raivo Suviste ülemöödunud aastal Kerttule seriaalist hundipassi andis, tundus see algul igati
sobiv. “Jess, vabadus! Nüüd saab teisi asju teha,” mõtles Kerttu. Õige pea
sai ta aru, et teisi asju ei tule. Laps
võttis kogu aja. “Ja kui selles olukorras saad aru, et uups, oled reelt maas,
siis on paha tunne. Seda leevendab
üks väike naps. Ja kui jood veel üksi
– nii nagu mina ju tegin –, siis lihtsalt
peab midagi juhtuma. Aga ausalt öeldes ei soovita ma kellelgi sinna kongi
kukkuda. Seal tunned, et oled mingi
kuradi nõukogudeaegne paha koolilaps, kellel pole ühtegi õigust.”
Raha on siiski olnud
Kerttu, kes pole päevatööl käinud
aastast 2004, on tegelikult hea elu
pantvang. Kui vaadata tema kirjastuse Kadikas majandustulemusi, siravad seal raamatuäri kiratsemise
taustal toredad numbrid. 2009. aastal
oli käive 1,1 miljonit krooni, aasta varem 750 000 krooni. Teisalt läks enamik raamatu “Rahatuulutaja” müügitulust Diana Klasile autoritasuks.
“Numbrid on ilusad, aga see polnud ju kasum, “ ohkab Kerttu. Iseendale maksis ta samuti vaid miinimumapalka, mis tõi seetõttu ka pisku
emapalga. Kerttu ei tee saladust, et
ta on tõesti elu nautinud – sõitis januse Mercedesega, üüris kallist korterit Tallinna kesklinnas, pidas koristajat ja muudkui reisis. Need, kes temaga koos reisile sattunud, kirjeldavad Kerttut kui 24/7 pidutsejat, kes ei
väsi iial ja kellega on väga lõbus. Ent
paistab omamoodi loogiline, et kunagistelt säravatelt Kroonika peoloomadelt hakkavad lõbusa elu maskid varisema – meenub Aigi Vahingu
ülestunnistus oma “tegelikust elust”.
Kerttu ei arva, et ta peaks miinimumpalgaga hakkama saama. “Aga
minge poodi ja vaadake, mis korralik pesukomplekt maksab, mis ära ei
lagune, mis istuks. See on inimväärikuse küsimus. Lapsetoetus on 19 eurot, inimene ei tohiks nii vähe saada riigilt raha – ostsin lapsele kin-
Mida tähendab
2,3promilline joove?
Statoil jagas mõni aeg tagasi
keerleva skaalaga “alkomeetreid”, mis võimaldavad
joodud alkoholi koguse, kehakaalu ja soo põhjal joovet
ligikaudselt määrata. Skaala
põhineb Jüri O.-M. Enneti alkonomogrammil.
Selle “alkomeetri” põhjal
peab 50–60 kg kaaluv naine
2,36promillise joobe saavutamiseks ära jooma neli pooleliitrist klaasi 5% kangusega
siidrit.
1,5 ja 2,5 promilli vahele jäävat
joovet kirjeldatakse nii: “Arvan
“švipsis”, tegelikult “keel
sõlmes”, “maakera kõigub”.”
Ning verdikt: “Keskmine või
suurem promill juhil on potentsiaalne enese või teiste ettekavatsetud tapmine.”
gad, mis maksid rohkem kui lapsetoetus…”
Just kindla sissetuleku puudumise tõttu – viimane emapalk laekus juunis – nõustus Kerttu kiirmenetluse korras pigem vanglakaristuse kui trahviga. “Ma ei taha anda
Eesti riigile raha, et see mingit arengumaad toetada saaks!” viskab Kerttu. Ta möönab, et tegu oli halb, kuid
nulltolerants pole küll see, millega
Eesti peaks maailmas silma jääma.
“Kui lõuna jooksul jood klaasi veini ja lähed poole tunni pärast rooli,
tunned end ju kainena. Ja kui järgmisel korral võtad kaks veini, siis
võib-olla ei tunne end küll kainena,
aga kui saad ära sõidetud, siis lähed
julgeks kätte.”
Nii Kerttuga juhtuski, ta on varemgi napsisena roolis istunud. Teda
ei mõjuta jutt, et isegi kerge joove kahandab autojuhi reageerimisvõimekust. “Minuga pole mitte keegi mingeid katseid teinud, see on selge!
Olen seda meelt, et kui mõni mees
hommikul pohmellis väriseb, siis on
tal mõistlik võtta pits viina ja alles
siis rooli taha istuda.”
Tänulik ei ole
Jõuan vaevalt küsida, kas Kerttu on
politseile sekkumise eest pigem tänulik, kui ta karjatab “Eiii!”.
Aga oleks ju võinud juhtuda tõesti suur õnnetus, 2,3 promilli ikkagi?
“Mulle võiks praegu see paeki-
vi ka pähe kukkuda. See on samasugune juhus. Oleks vaikselt koju sõitnud, oleks kõik korras olnud. Kust ma
teadsin, et 2,3? Tundsin, et olen natuke väsinud... Jah, ma teadsin, et ei
peaks rooli minema. Poeg läks tund
varem kodust välja, ta ei saanud aru,
et ma oleks väga purjus olnud. Lapse isa ka ei saanud aru, et ma jokkis
olen. Ainuke halb asi on, et mind lapsest lahutati.”
Kerttu ägestub, kui mõtleb kahele ööle arestimajas. Ta ei mõista,
miks politsei pidi teda lapsest lahutama. Miks ei pannud politsei kogu
seda kampa taksosse ja lubanud koju
sõidutada?
“Selle asemel pakuti isale, et “te
võiksite lapse ju lastehaiglasse anda”.
Kerttu: “Jah, küsiti, millest ma
räägin – laps on oma isaga ju… Aga
sellest oleks võinud see naisterahvas – politseinik – aru saada, et pooleteiseaastane ei saa veel kõigest aru.
Küsisin prokurörilt, miks mind oli
vaja nii kaua kinni hoida. Ta ütles, et
“muidu te ju ei õpi”. Nii, ja mida pidi
aastane laps sellest õppima? Laps
jäeti ju turvatundeta, karjuma pool
ööd… Lapse psüühika on rikutud, ta
magab palju halvemini…Kui räägitakse, et lapsed on meie õnn ja tulevik, kui õige see siis oli?”
Sõbranna lisab: “Emana pole
Kerttu roolijoodik. Et niisugune asi
juhtus, on minu jaoks uskumatu. See,
kuidas Kerttu on muutunud pärast
lapse sündi, on müstika. Ta on muutunud… emaseks. Tal on laps number
üks. Isegi kui ta istus purjuspäi rooli, siis sellepärast, et see laps on number üks. Ta ei jäta teda kunagi maha.”
TANTSU- JA
LAULULAPSED 2011
Laura Pley
18aastane, Sauelt
Õde rääkis, et tantsupidu on palju
vägevam kui laulupidu. Panimegi
kokku neiduderühma.
Minu meelest võiks kaasaegsemat
muusikat rohkem kasutada. Poplaulu
järgi tantsida oleks päris uudne.
Sobiks kas või Tanel Padar. Aga kindlasti peaks laul olema eesti keeles.
Kahetsust pole
Sõna “kahetsus” ei kuulu Kerttu sõnavarasse. “Oleks-poleks-oleks...
Oleks mul rattad all, sõidaks lubadeta ringi,” viskab Kerttu nalja.
Aga võttis juhtunu napsuisu vähemaks?
“Ei. Kas ma olen mingi 13aastane? Ei ole ju. Olukord on ju sama
halb edasi… Miks ma üldse napsitan? Et tuju poleks paha. Et hakkan
nüüd korralikumalt käituma või olema – no ei! Minu loomuses pole kellegi sõna kuulata.”
Kerttu nilpsab tassist - nagu hiljem selgub - toonikut, tunnike on läinud. “Muide,” ütleb ta, “mulle pole
iial nii palju tööd pakutud kui nüüd
pärast Delfi artiklit.” Isegi üks maakonnaleht pakkus peatoimetaja kohta. Ta mõtleb veel. Tal on igasuguseid ideid.
SELLE NÄDALA MAALEHES:
41 AASTAT
“MINISEELIKUT”
Erich Zelinski
17aastane, Jõgevalt
Rahvatantsijana saab kaks aastat täis.
Lapsepõlves mind rahvatantsurühma
ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga
vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo
lemmiktants on mul “Eesti muld ja
eesti süda”, aga see mulle ei meeldi,
et Ruja originaalmuusika muudeti
ümber, nüüd on mingi bändi cover.
LOE VEEL:
Kalapüük Peipsil on
nagu suur võidujooks
venelastega.
Kust metsast saab
Lõuna-Eestis juba mustikaid korjata?
Maaleht käis Vello Orumetsale 70. aasta juubeli puhul õnne
soovimas.
22 inimesed
Martin Born aitab
leida odavat õlut
kog
David Haye – kiired rusikad, veel kiirem suuvärk
2. juulil toimub Saksamaal Hamburgis poksimatš, mida huvilised on oodanud rohkem kui kaks aastat. Vastamisi lähevad sirgejoonelise, mõnede arvates lausa igava stiiliga ukrainlane Vladimir Klitško ning britt David Haye (30, pildil), kelle suu liigub veel kiiremini kui tema jalad ja rusikad.
Kuigi Klitško on väärikas ja kuulus poksija, on selle vastasseisu tõmbenumber siiski Haye, kes promootoritele tähendab issanda õnnistust. Varem poolraskekaalus võistelnud Haye on meister pinge üleskruvimises, kuigi paljud peavad seda lihtlabaseks ülbuseks. Haye’le meeldib oma vastaseid matšile eelnevatel kuudel verbaalselt alandada. Näiteks
nimetas ta oma WBA tiitlimatši vastast Nikolai Valujevit
suureks, inetuks, higiseks ja karvaseks tüübiks idablokist.
Klitško puhul on Haye aga lausa isiklikuks läinud. Briti poksitšempion on nimetanud ukrainlase stiili igavaks, süüdistanud teda raskekaalu poksi tapmises, sõimanud kontrollifriigiks, argpüksiks, petiseks... Klitško vastas, et austab
Haye’d küll võitlejana, kuid mitte inimesena.
FOTO ELMO RIIG / SAKALA / SCANPIX
Martin Born (25, pildil) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad
peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.
Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele
hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks.
Kasutajad saavad
FOTO TIINA JÕGEDA
häid pakkumisi
sõpradega jagada,
end Foursquare’i
põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.
BeerMe peaks
välja kujunema kasutajate endi poolt
edastatava info
põhjal. See tähendab, et mitte Born
ise ei kavatse kõiki
Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist.
Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud
Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas.
Remy M
FOTO SPORTSWALLPAPERSHD.COM
8., 9. ja 10. juulil kl 19.30
Naissaarel Omari küünis
muistne muinasrokk
Kauksi ÜlleAin MäeotsSiret PajuOlavi Ruitlane
AINULT 8 ETENDUST VäRSKAS!
ESIETENDUS JUBA HOMME, 1. JUULIL!
ansambel Zetod, Vanemuise draamanäitlejad ja külalised,
taarka pärimusteatri noortestuudio ja Seto leelokoorid
TEATER VANEMUINE | Hooaja peasponsor EMT
Aasta toetaja KINEMA | Aasta toetaja DUNKER | AMETLIK AUTOPARTNER NISSAN AUTOSPIRIT | KOOSTöös värska vallaga | www.vanemuine.ee
HELDE PUU
NARGEN BALLET
ESIETENDUS
Shel Silversteini
tekst ja joonistused
Tauno Aintsi muusika
Marina Kesleri (RO Estonia) koreograafia
Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla (EKA üliõpilased) | Ahto Vaher (NO99) |
Kaja Kreitzberg (RO Estonia) | Jevgeni Grib (RO Estonia) | Ksenja Šamova |
Jaan Repnikov (Tallinna Balletikool) | Iris Oja | Nargenfestivali orkester ja
Tõnu Kaljuste
nargenfestival.ee
Piletid
Piletilevist
Kõlab hirmus nukker klaverimuusika. Pilt
läheb mustvalgeks (et anda edasi mustvalget maailmapilti?) ning voodis tõuseb istukile poiss, kes teatab: “Mu elu pole alati selline olnud. Mul oli kunagi päris palju
sõpru – häid sõpru. Kuid nüüd on neid kõvasti vähemaks jäänud.”
Viljandi Maagümnaasiumi lõpetaja
Remy Mändmets (pildil, 19) tegi kunstiajaloo eksamitöö asemel lühifilmi, soovides juhtida tähelepanu ratastooli-inimeste muredele. Remy arvates neid tõrjutakse. Kirjutas stsenaariumi valmis, oli peaosaliseks, sõber aitas filmida-monteerida.
Selleks läks kokku paar nädalavahetust, ja
tulemuse peale oli eksamikomisjonil vaat
et pisar silmas – hinne viis.
Remy ise ei liigu ratastoolis. Aga filmi
kirjutas sellest, mida on täheldanud. Filmi
menu tuli talle üllatusena. “Ma tegin selle
enda jaoks...” ütleb ta. Kuid indu sai Remy
juurde – ja selle tulemusena rikastub amatöörfilmimaailm veelgi, sest tegemisel on
lühifilmid suitsetamisest ja vägivallast.
Ratastoolifilm on kogunud YouTube’is
juba 16 000 klikki. Äkki on tegu uue Andres Maimiku ja Jaak Kilmi kaliibris tulevase filmimehega?
Vürst Albert võtab naise
TANTSU- JA
LAULULAPSED 2011
Maailma sinivereliste jaoks toimub nädalavahetusel hooaja tippsündmus: Monaco vürst Albert II Alexandre Louis Pierre Grimaldi
abiellub Lõuna-Aafrika kunagise olümpiaujuja Charlene Lynette
Wittstockiga (pildil). Pulmapidu peetakse laupäeval, kiriklik laulatus pühapäeval.
See on unistuste abielu: lihtsast perest (ujumistreenerist ema,
müügimehest isa) naine abiellub Genua mereröövlite järeltulijaga,
kelle suguvõsa on valitsenud Euroopa üht väiksemat ja jõukamat riiki juba XIII sajandist.
Kuid Grimaldide viimastel põlvkondadel pole eriti vedanud: Alberti ema, Hollywoodi staar Grace Kelly hukkus autoõnnetuses, Alberti õde Caroline kaotas mehe paadivõidusõidus. Teine õde, kunagi
poplaujana tuntud Stephanie on tuntud aga meestekütina.
Ka Albertil on olnud armuseiklusi, tal on isegi kaks last: tütar
ameeriklannaga ja poeg Togo päritolu lennusaatjaga. Nüüd ootavad
Monaco elanikud monegaskid, et Albert II saaks järeltulija ka abielu
kaudu. Ta on vaid 53 aastat vana, õnnelik pruut 33.
FOTO SIPA PRESS / SCANPIX
Mändmetsa
lühifilm
gub klikke
inimesed 23
Adele Lass
11aastane, Haapsalust
Terve pere tuleb mind vaatama. See
on mu elu esimene tantsupidu. Eesti
rahvale soovitan – tulge kõik tantsupeole. Tegelen laulmise ja kergejõustikuga, aga tantsupidu on kõige tähtsam!
24 elu
Aino ja Rein
Praegu hakkab ära kaduma selline traditsioon, kus perekond on ühtlasi vaimne keskkond, tõdevad
kirjanikust ema Aino Pervik (79) ja rektorist poeg Rein Raud (49). Aga seda peaks hoidma.
Kairi Prints, Maris Sander
[email protected]
O
n ilus jälgida, kuidas need
kaks inimest teineteist ja
ka meid kuulavad. Üksteise
juttu ei katkestata ega üritata oma
sõnu alla joonida. On tunda suurt
hoolivust mitte ainult ema ja poja,
vaid kõigi perekonnaliikmete vahel.
Istume kohvi(ku)laua ümber neljakesi, kuid vahepeal on tunne, et
meid on palju rohkem: lisaks emale ja pojale ka isad ja tütred, vanaisad ja pojapojad – nii need, kes kodus magavad (on üsna varane hommik), kui need, kes juba meie hulgast lahkunud või alles sündimata.
Selles seltskonnas on õdus olla.
Lapsepõlv
Aino: Ükski käbi meie peres kännust tõesti vist kaugele kukkunud
ei ole, aga eks nad veerevad omasoodu edasi.
Rein: Aga ikkagi on nad põhimõtteliselt samas aias.
Aino: Vähemalt samas metsas
kindlasti.
Tegelikult meie peres sellist
asja pole olnud, et lastele oleks tee
ette näidatud ja huvialasid soovitatud. Nad lihtsalt kasvasid meie peres üles.
Rein: Minul tuli suhteliselt varajases vanuses küll teatava šokina, et teiste laste emad-isad käivad
tööl, sest vanemad ju istuvad kodus
ja kirjutavad raamatuid – see ometi ongi see, mida inimesed teevad, ja
mina ning ka Piret ja Mihkel (Reinu õde ja vend – Toim.), samuti minu
poeg Juhan alustasid sellest, et tegid ise raamatuid, joonistasid midagi ja kritseldasid sinna juurde
mingisuguseid kirjasarnaseid ridu.
Näiteks mäletan, et mu poeg Juhan
palus minu isal (Eno Raud – Toim.)
oma raamatuid “ette lugeda” juba
nelja-aastaselt, kui ta veel kirjutada ju ei osanud. Isa luges neid talle
väga sujuvalt ja lood meeldisid Juhanile hirmsasti, aga ta oli väga rahutu, kui keegi teine neid “valesti”
ette luges.
Aino: Põhiliselt lugeski ikka
Eno. Ta oli tol ajal juba haige ja tal
oli Juhani jaoks palju aega, neil oli
väga lähedane suhe.
Mina tegin ka lapsena raamatuid. See oli siis kusagil saksa ajal,
kui paberit oli vähe, aga natuke teda
ikka leidis.
Rein: See on jah perekonnas
sees. Muuseas, ema ju leiutas ennetavalt ka videokasseti!
Aino: No mis ma nüüd leiutasin... Mul oli umbes 9–10aastasena
niisugune mõte, et küll oleks tore,
kui saaks raamatu pista mingisugusesse sellisesse riistapuusse nagu
raadio ja siis hakkab film jooksma.
Ja nüüd on meil videokassett ja
DVD ja igasugused riistapuud, millega neid vaadata, olemas...
Erinevad režiimid
Aino: Mina olen ju sündinud esimesel eesti ajal. Kui tulid venelased, läks elu ikka väga teiseks. Mulle muidugi väga palju ei räägitud.
Näiteks küüditamistest ma ei saanudki teada, kuigi ka meid oli taga
otsitud, aga me olime parajasti kusagil mujal ja meie jälgi ei leitud.
Siis tulid sakslased ja sõda ning kõigest oli puudus. Sakslased mõjusid
pärast venelasi ikka väga vabastavalt. Eesti kultuur põhineb ju suures osas saksa kultuuril – kirjaoskus ja kirjandus tulid meieni saksa
keele kaudu, midagi võõrast sakslased kaasa ei toonud. Surmalaagritest me tol ajal muidugi midagi
ei teadnud, ega saksa rahvas ise ju
ka nii väga ei teadnud. Siis tulid jälle venelased, Stalini aeg ja Brežnevi
aeg ning viimaks see hästi armas ja
kena teine ärkamisaeg oma laulupidudega, ja siin me nüüd siis oleme.
Mul on elus olnud viis kuni seitse
rahavahetust, nii et mul on imelik
vaadata, et inimesed ei suuda harjuda euroga – ma mäletan, et kui
tulid kroonid, ei rehkendanud keegi enam rublades edasi.
Rein: Mina saan kaasa rääkima hakata kusagilt Hruštšovi või
Brežnevi ajast. Näiteks Hruštšovi aja viimasest otsast ma mäletan
päris hästi seda päeva, kui ma isa
käekõrval esimest korda lasteaeda
läksin. Isa ütles, et kuula nüüd hoolega: lasteaias hakatakse teile rääkima mingeid jutte kellestki Leninist – ära seda väga tõsiselt võta, ega
need rääkijad seda ise ka eriti tõsiselt ei võta, aga nad peavad seda rääkima. Ära sa seda juttu usu, aga ära
sa neile ütle, et sa ei usu. Nii on mul
juba kolmeaastasest peale see teadmine, et kõik, mida jutustab meile
süsteem, ei pruugi tingimata õige
olla, ja ma ei ole sellest sisemisest
veendumusest vabanenud siiamaani, sõltumata sellest, milline see
süsteem on olnud. Ükskõik millise
valitsuse või institutsioonide poolt
tehtud propagandaga on tegemist,
suhtun sellesse kõigepealt skepsisega ja siis vaatan edasi.
Aino: Sama siin. Umbusk on
üldse eestlasele omane.
Rein: Sellepärast me oleme vist
ka säilinud, et pole asju väga tõsiselt võtnud, näiteks jutte ristiusust
13. sajandil vms.
Aino: Ei ole uskunud jutte, kui
alatud ja hirmsad matsid me oleme...
Rein: ...ja kuidas kõik normaalsed inimesed tahavad tingimata
saada teistsuguseks, kui nad on.
Vabadus
Aino: Mina suhtun praegusesse valitsusse suhteliselt neutraalselt –
elu jooksul on välja kujunenud selline hoiak, et kui mul on võimalik
elada ja ma saan teha enam-vähem
seda, mida ma tahan, siis ongi hästi. Ainult utoopiates on nii, et kõigil on kohutavalt hea ja meid juhib
tore päikesepaisteline valitseja.
Rein: Mul on selline tunne, et
ma olen suurem Eesti riigi patrioot
kui kolmveerand valitsuse liikmeid,
sellepärast et mu meelest see rahvusliku konservatismi ideoloogia
on konkreetselt Eesti riigile kahjulik, jätkusuutlikkust selgelt ohustav
nii riigi kui kultuuri tasandil, sest
intelligentne noorema põlvkonna inimene ei suuda selles läppunud konservatismi atmosfääris elada ja ennast teostada. Ta kas muutub küüniliseks ja eemaldub kultuurilistest põhiväärtustest või läheb Eestist ära. Vähesed positiivsed
erandid suudavad raskusi tõrjuda ja
oma asja ikka edasi teha.
Jah, varem tuli leida väljendusvahendeid, et oma mõtteid välja
öelda, aga praegu on olukord erinev, sest Nõukogude ajal oli nii, et
sada tuhat kõrva janunes selle sõna
järele...
O
VALL
FOTO
2010: Ema Aino Pervik
ühe suure käbiga.
SER
KRUU
ERAKOGU
elu 25
Aino Pervik
Sündinud 22. aprillil 1932.
Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriala.
Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja
noorsookirjanduse toimetajana ja Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana.
Lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Kolm last:
Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.
Rein Raud
Sündinud 21. detsembril 1961.
Lõpetanud Leningradi ülikooli jaapani filoloogia
erialal ning saanud Helsingi ülikoolist filosoofiadoktori kraadi.
1973: Ema Aino poeg Mihkli (vasakul), tütar Pireti
ja poeg Reinuga.
Tegutsenud nii Eesti Humanitaarinstituudi kui Tallinna Ülikooli rektorina. Polüglott: tunneb rohkem kui
kolmekümmet keelt. Kirjanik ja Tallinna ning Helsingi ülikooli professor.
Rein Raud on abielus, neil on poeg Juhan ning tütar Laura Liina.
KÄBID JA KÄNNUD
on Ekspressi rubriik, kus isad
ja pojad, emad ja tütred
kõnelevad põlvkondade
vahelistest erinevustest.
Aino: ...Sest kusagilt mujalt
mingeid sõnu peaaegu ei tulnudki...
Rein: ...Aga praegu on nii, et sa
võid rääkida, mida tahad. See ongi ju
sõnavabaduse suur ime: võid rääkida, mida tahad, palju tahad ja kus tahad; osa sellest jõuab isegi trükki ja
avaldatakse ning see kõik upub oma
okses – selles mõttes, et seda on nii
palju.
Aino: Kõik kuulavad oma häält.
Väljastpoolt tulevat häält kuulatakse palju vähem.
Tsensuur
Rein: Heino Kiik on kunagi tabavalt öelnud, et kirjanik on üks väheseid inimesi, keda ei saa lahti lasta. Teised inimesed sõltuvad süsteemist nii palju, et kui käitud režiimile
ebasoodsalt, siis ei saa enam samas
kohas edasi töötada ja kõik seda loomulikult kartsid. Aga kirjanik jäi endiselt kirjanikuks isegi siis, kui keelati tema teoste avaldamine, nagu
juhtus näiteks Hando Runneliga.
Me nägime seda kõike kõrvalt ja see
oli väga õudne. Ma mäletan näiteks
väga elavalt momenti sellest, kuidas Juhan Viiding sai teada, et tema
luulekogust oli tsensor mingid luuletused välja võtnud – see juhtus
Kirjanike Maja musta laega saali
eestoas. Kuidas see mõjus nii tundlikule loovisikule, see oli kole.
Aino: Ma juhtusin siis samuti
seal olema. Tol ajal oli Kirjanike Liidul kord nädalas avatud oma väike
raamatukiosk, kust kirjanikud said
raamatuid osta...
Rein: ...Kusjuures ka oma raamatuid osteti sealt! Aga jah, see
tsensori ja režiimi vägivald loova
inimese suhtes, see oli ikka jube.
Seda võin ma küll öelda, et praeguses Eesti ühiskonnas on
vabadusega põhimõtteliselt kõik korras. Me saa-
26
26 elu
TANTSU- JA
LAULULAPSED 2011
Eliis Raaper
10aastane, Saaremaalt
Elu esimene tantsupidu. Lemmiktants
“Eesti muld ja eesti süda”.
Tantsupartneriga vedas. Tantsimises on
oluline teineteisega arvestamine. Eesti
rahvas, olge tublid!
25
me liikuda, mõelda, rääkida – otseseid repressiivseid samme sellele ei järgne. Võib küll olla, et kui sa
väljendad teatud liiki vaateid, siis
mingisugused parteid üritavad takistada sinu ametialast tegevust.
Isegi meie ülikool on kannatanud
(Rein Raud töötab Tallinna Ülikooli õppejõuna; viimased viis aastat oli ta TLÜ
rektor – Toim.), sest ta on poliitiliselt
sõltumatu ega tee kellegi tahet. On
tohutu vahe repressiivaparaadiga
ja sõltumatute ühiskondade vahel.
Aino: Mul on vist kaks korda
tsensor midagi maha võtnud, ükskord Sirbist ühe luuletuse palgasõduritest keskajal ja kusagilt raamatust tõmmati maha koht, kus oli
räägitud, kuidas ilusad vene tüdrukud istusid kohvikus. Ei saa praegugi aru, miks.
Rein: Tsensor ilmselt kartis, et
kui raamatus on juttu sellest, et
Eestis on venelasi, siis see on vihje mingisugusele venestamispoliitikale.
Aino: Jah, tont seda teab. Aga
eelkooliealiste laste kirjandust
tsensor üldse ei vaadanud.
Tsensori puudumine polnud
kindlasti peamine mõjutaja, et me
Enoga hakkasime lasteraamatuid
kirjutama. Eno ema Lea Nurkse oli
lastepedagoog ja tegeles ka lastekirjandusega. Tema innustusel kirjutas Eno oma esimese raamatu “Nii
või naa”. Eestis keelduti seda välja andmast, sest arvati, et raamatu
tegelik autor on Lea Nurkse, kes oli
parasjagu soovimatu isik. Eno kasuisa Rein Nurkse oli vangilaagris. Läbi juhuste ilmus see kõigepealt Moskvas venekeelsena. Nii
oli “dabroo” juba antud, varsti ilmus raamat ka eesti keeles ja veel
mitmetes keeltes ja nii oli esimene
samm lastekirjanduse valdkonnas
astutud.
Saatuslikud juhused
Talmo Lainevool
14aastane, Kongutast Tartumaal
Läksin täiesti vabatahtlikult rahvatantsurühma juba 1. klassis. Tantsupiduline
juba kolmandat korda. Võib pidada lausa
tantsusõltlaseks.
Kodus on kokku seitse venda, mina ise
olen kuues. Kui pere kõik poisid samamoodi rahvatantsu armastaksid, ei oleks
60 õpilasega Konguta koolil tantsupoistega muret.
Aino: Mina jõudsin lastekirjanduse juurde nii: tol ajal määrati lõpetajad ülikooli poolt töökohtadele ja minu oli välja valinud piirivalve, sest olin õppinud soome keelt ja
veel mõningaid keeli (Aino Pervik on
lõpetanud TÜ soome-ugri keelte eriala –
Toim.). Pidin hakkama nende tõlgiks kusagil keset Karjalat, mis oli
minu meelest kaunis hirmus väljavaade. Ometi saatus on väga naljakas ja imelik ning nii ei läinud.
Professor Paul Ariste soovitas
mind Eesti Riiklikku Kirjastusse, ja
kui oli kohtadele määramise komisjon, siis selgus, et piirivalvuritel oli
tee peal olnud avarii ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Kui minu
küsimus tuli arutlusele ja üteldi,
et piirivalve ja kirjastus mõlemad
mind soovivad, siis kogu komisjon
vaikis väga piinlikult, sest keegi ei
julgenud midagi lausuda. Viimaks
keegi siiski ütles, et “kuna piirivalvet siin ei ole, saadame ta siis kirjastusse”.
Ma ei tea, mis minust oleks saanud, kui ma oleksin piirivalvesse
läinud: mulle öeldi, et kui ma armeesse astun, võin isegi kapteni auastme saada. Aga nii ma siis kirjastusse jõudsin: alguses olin natuke
aega korrektuuris, siis vabanes lastekirjanduse osakonnas üks koht ja
mind viidi sinna üle. Nii saingi lastekirjandusega seotud. Natuke hiljem tuli samasse osakonda tööle ka
Eno Raud, saime tuttavaks ja nõnda
meie ühine elu pihta hakkas.
Rein: Ega saatuslikud juhused
pole ka tänapäeval kuhugi kadunud. Kunagi ühes seminaris oli meil
vabaduse teema ja arutasime kahte reformatsiooniaja mõtlejat: Erasmus Rotterdamist ja Martin Luther.
Viimane võttis tugevalt üles vana
algkristliku väite, et kõik on Jumala poolt ette määratud – kes läheb
paradiisi ja kes põrgusse, vaba tahe
siin puudub. Erasmus väitis aga,
et inimese enda tahe on kogu aeg
vaba, nad teevad ise oma valikuid
ja otsuseid, aga Jumala sekkumine
sellesse protsessi võtab juhuse kuju.
“Aga praegu on nii,
et võib rääkida, mida
tahad ja kus tahad. Ja
osa sellest jõuab isegi
trükki ning see kõik
upub oma okses.”
Rein Raud sõnavabadusest
Et kui inimene on teinud teistsuguse otsuse, kui oli see suur plaan, siis
juhus rikub selle ära ja lükkab paika tagasi. Jagamata küll Erasmuse
oletusi Jumala olemasolu kohta, arvan siiski, et see juhuse kõikjalviibivus on sõltumata ajastust ja režiimist pidevalt olemas.
Näiteks mina olen paar korda
elus sattunud autoavariisse nii, et
ma tegelikult oleksin pidanud ära
surema. Esimest korda läksin nelja-viieaastasena vanaemaga üle tee
trammi peale, valgusfoori tuli vist
vahetus ja oli libe ja üks suur Ikarus
sõitis minust konkreetselt üle. Ma
mäletan ainult seda mõtet, et mul
pole muud enam teha, kui et ma
tõmban käed ja jalad hästi sirgeks
ja pead ei tõsta, see minimeerib riski. Tulin välja ilma ühegi kriimuta.
Aino: Seda oli ikka väga hirmus
hiljem kuulda. Vanaema ei julgenud
sellest alguses rääkidagi.
Rein: See oli nii, et järgmistel
nädalatel ma pidevalt mainisin, et
huvitav, kuidas selle või tolle bussi alla jääda oleks, ja siis vanemad
imestasid, miks ma sellist jaburat
juttu ajan – eks siis tuli vanaemal
tõtt rääkida.
Perekond
Rein: Praegu hakkab ära kaduma
selline perekond, mis mul oli lapsepõlves ja on ka nüüd, kus perekond
on ühtlasi vaimne keskkond. Inimesed jagavad vaimset maailma
ja lapsed on ka kohe algusest peale samas ruumis ning võivad vestlustes osaleda.
Mitte nii, et ma räägin emaga
mingist filmist ja te minge nüüd
teise tuppa ja tehke oma asju. Ma
näiteks võisin teinekord oma vanemate külalisi vist kaunis ära tüüdata sellega, et ütlesin kogu aeg sõna
sekka.
Aino: Maimu Valteri tüütasid
sa tõesti ükskord väga ära.
Rein: Nüüd oma lastega on mul
samamoodi. Kodus käib kogu aeg
jutt kõikvõimalikel teemadel. Ma
olen tõenäoliselt oma poja vaadetest sama palju mõjutatud kui
tema minu omadest. Mingil hetkel
oli meil isegi selline kokkulepe, et
kui tema loeb läbi ühe minu soovitatud raamatu, siis mina loen läbi
tema soovitatud raamatu.
Üritasin muidugi leida selliseid
raamatuid, millest ma eeldasin, et
need võiksid talle ka meeldida, et ta
ei võtaks seda kui mingit tüütust.
See soovitamine toimib väga hästi, mina näiteks olen nüüd lugenud
Robert Jordanit ja Robin Hobbi, kelle juurde ma muidu poleks ilmselt
sattunud.
Aino: Ka mina olen oma lastelt
väga palju õppinud. Piretilt ma olen
õppinud kunsti ja eriti just graafikat hoopis teistmoodi vaatama, kui
ma seda varem tegin. Mihkli kaudu olen ma tutvunud sellise muusikaga, mida minu eakaaslased tihti põlastavad, kui üldse midagi kuulanud on. Reinult olen ma väga palju Jaapani ja üldse Aasia kohta teada saanud.
Rein: Johnny Rotteni kontserdil
oled käinud...
Aino: Just – ja kusjuures oli täitsa huvitav!
Jaanipäev ja suvi
Aino: Lapsepõlvest mäletan mõningaid väga vihmaseid ja sääserohkeid jaanitulesid. Aga sellel ajal,
kui Rein veel tilluke oli, suvitasime me Kloogal. Meie lähedal oli
sõprade suvila, kuhu kogunes palju inimesi, ja seal olid väga toredad
jaaniööd. Sel jaaniõhtul oli niiviisi, et mu tütar tuleb oma väiksema
lapsega minu juurde ja ma teen pitsat. Tema suurem laps sõidab isaga
maale.
Rein: Mul tuleb üle pika aja üks
väga tore suvi, sest nüüd on mu viis
aastat hariduse uuendamist ja parandamist (rektoritööd – Toim.) läbi
ja ma võin teha, mida ma tahan,
ning ma tahan lugeda ja kirjutada
raamatuid. Kavatsengi sellel suvel
seda intensiivselt teha. Aga jaanipäeva veetsin ma lennukis, lennates Veneetsiast Eesti poole.
Vaata
rohkesti lisapilte
www.ekspresspro.ee
õnne valem 27
Jaanipäev ja Pavlovi koerad
Joomine on
kollektiivne
käitumishäire,
mis seotud
pigem grupipsühholoogia
kui rahvatraditsioonidega.
ÕNNE VALEM
... on rubriik, kus
psühholoogiline
nõustaja Tiina Jõgeda
annab nõu.
Tiina Jõgeda
[email protected]
J
aanipäeva kaotused elavjõus on kokku
loetud. Polnudki kõige hullem aasta:
mõnikümmend kaklust, sadakond roolijoodikut, mõned plekimõlkimised ja metsatulekahjud, peaõmblused ja kipslahased...
Tore võidupüha oli, peaaegu kõik jäid ellu.
Alkohol on meie Landeswehr ja Läti kütid ja nüüd oleme võidukalt argipäevas tagasi nagu kunagi Võnnu alt.
Jaanipäeva-tapluseks valmistuti põhjalikult. Päästeametnikud on tänapäeva Laidonerid, nemad jagavad taktikalisi korraldusi:
rohukott olgu maakodus käepärast, kaevikud
lõkkeasemete ümber kaevatud ning selge
grupijuht, kes pilditud kamraadid lahinguväljalt koju veab, valitud. Jätke meelde aadress, kuhu lähete, siis on hiljem lihtne kiirabile teed juhatada, õpetas kiirabiarst Raul
Adlas. Raadio tuututas iga poole tunni tagant: varuge haavaplaastreid ja sidemeid,
külmakotte, Vietnami salvi, mentoolpiiritust.
Jaanipäev ja umbjoove on lahutamatud
nagu eesti muld ja eesti süda, isegi imelik on
kirjutada nii triviaalsest asjast nagu eestlane
ja alkohol. Sama hästi võiks kirjutada, miks
eestlane hingab, sööb või magab.
Jutt pole õnnetutest alkoholisõltlastest,
kelle karjäär ja seltskonnatähe-imago upuvad džinn-toonikusse, vaid lihtsatest inimestest, kes lihtsalt tõstavad klaasi, sest nii lihtsalt on kombeks.
Joomine on kollektiivne käitumishäire.
Seotud pigem grupipsühholoogia kui rahvatraditsioonidega.
Kultuur ja harjumused kirjutavad käitumisnormid ette ja meie elame juhtumisi veinitamis-kultuuris. Enamik ametlikke vastuvõtte ja esitlusi, pulmadest-matustest rääkimata, toimub kuskil joogikohas.
Ikkagi – miks teatud inimesed ja kohad
käivitavad meis “Pavlovi koera” refleksi, sidudes olukorra automaatselt alkoholiga? Jaanipäev on eestlaste suur “Pavlovi lambike”.
Grupil on isiksusele suur mõju. Vähesed
meist suudavad jääda iseendaks, kui grupp
dikteerib muud: mis mõttes sa ei joo? Grupipsühholoogia ütleb, et grupis inimese vastutustunne väheneb, ta konformeerub. Mugavam on teha seda, mida teised sinult eeldavad, kui jääda isepäiseks. Psühholoogid tegid
kunagi mannapudru-katse: kausi ühte serva
raputati soola, teise suhkrut. Kui ikka kolm
mekkijat väitsid, et nende puder on magus,
siis neljas ei julgenud kinnitada, et tema puder on soolane.
Alkoholi tarvitamine on valdavalt sotsiaalne tegevus. Kaasjoojate olemasolu on
oluline, sest tunneme end mugavamalt selts-
konnas, kes käitub meiega sarnaselt. Inimesed mõjutavad teisi jooma sellepärast, et nende endi joomisharjumused silma ei hakkaks.
Alateadlikult valime sõbrad, kes samuti joovad, sest siis ei paista selle foonil oma halvad
harjumused välja.
Aega on ka vähe. Oleme nii hõivatud, et
kui leitakse aeg kokku saada, siis aitab alkohol kiiremini barjääre maha saada. Joomine
aitab sotsiaalset ärevust alla suruda, et tunda end seltskonnas mugavamalt, vabamalt, et
oleks huvitavam. Joomine ei tee vähem häbelikuks, kuid aitab hetkeks sisemist ebakindlust varjata.
Elame väga stressirohket elu. Klaasike õhtust lõõgastusveini tundub parem stressirohi
kui peavalutablett. Algul jood selleks, et stressi leevenda, tüdimuse ja masenduse “raviks”,
siis hakkab teadvus neid kahte ühendama, nii
et pikapeale otsid alkoholist abi iga kord, kui
niiviisi tunned – ja taas on süttinud üks Pavlovi lambike.
Drinkijate-veinitajate ühine omadus on
kõrgendatud enesekriitika. Sisemine kriitik
ütleb, et me pole küllalt head. Paljud arvavad,
et nad on kainena igavamad inimesed. Nõnda siis tuleb oma sisemine kriitik täis joota –
siis alles saab pidu pidama hakata. Mis sest, et
järgmisel päeval on tema hääl topelt vali. Alkohol on pingega toimetuleku vahendiks ka
madala enesehinnanguga inimeste jaoks...
Ühesõnaga, põhjendustest puudust ei tule.
28 areen
K
Peeter Helme
Kas Eesti peaks boikottima
Sotši olümpiat?
ohe alustuseks olgu ära öeldud: tahtlik segamine – ootab meid 2014. aastal
ei, ma ei väida, et peaks. Küll aga ka Sotšis. Täpselt nagu Hiina Rahvavabariileian ma, et seda ei saa täielikult gi puhul, on siingi tegu riigiga, kes ei ausvälistada.
ta inimõigusi ning kelle poliitika nii oma
Sport ja poliitika on alati omavahel ti- rahva kui lähemate naabrite suhtes on igas
hedalt seotud olnud – väitku sportlased ise mõttes küsitav.
seejuures mida tahavad. Sport ja poliitika
Kuid julgen väita, et erinevalt Hiina RVst
on omavahel seotud juba ainuüksi seetõt- on Eesti seisukohalt vaadatuna Venemaa
tu, et spordija riiklikud institutsioonid ki- omamoodi erijuhtum. Miks? Esiteks on ta
puvad olema omavahel läbi põimunud. Aga meie naaber. Meie suur, väga suur naaber.
nende seosed on ka olemas täiesti ideoloo- Seejuures veel naaber, kes on korduvalt väljendanud oma ebasõbralikgilisel tasandil. Alates pake kavatsusi Eesti Vabariirun de Coubertini valgusgi suhtes. Lisaks on see riik
tuslik-liberaalsest moodPidades mängud
koduks paljudele eestlassate olümpiamängude
just Sotšis,
tele, aga veel rohkematele
elustamisest, üle 1936.
kuulutab Moskva
eestlaste sugulasrahvusteaasta jõhkralt parteipole: Vene Föderatsioonis elab
liitiliste Berliini mänguoma võimu Põhjahinnanguliselt 2,7 miljonit
de kuni külma sõja aegse
Kaukaasia üle.
soomeugrilast.
terava vastasseisuni, mis
Ei meie rahvuskaaslasavaldus kõige selgemalt
te ega hõimuvendade suh1980. a Moskva ja 1984. a
Los Angelese mängudes, on olümpiavõistlu- tes pole Venemaa poliitika eeskujulik. Vastused alati olnud mitte ainult inimeste, vaid ka pidi: soome-ugri keeli ja kultuuri rõhutakse
riikide ja ideoloogiate tallermaaks. Sest mis seal teadlikult ja süstemaatiliselt, nende rahpeaks ühe või teise süsteemi edukust pare- vuste eestkõnelejaid ning poliitilisi ja kulmini tõestama kui tema inimeste edukus? tuuriaktiviste kiusatakse taga, soomeugrilasSee on ju nii inimlik… Ning kogeme seda pi- te kontakte piiritaguste hõimukaaslastega
devalt Eestiski, olles uhked oma sportlaste raskendatakse teadlikult. Ja see ei puuduta
saavutuste üle (eriti kui neil õnnestub lüüa mitte ainult soomeugrilasi. Tervelt iga viies
meist võimsamaid riike, ning kõikide võitu- Venemaa elanik pole venelane ning säärade võit, tõeline kroonijuveel on muidugi üle- ne rahvuslik diskrimineerimine puudutab
olek kalli idanaabri kehakultuurlastest) ning
tundes lausa rahvuslikku alandust, kui asjad lähevad nirult (Veerpalu, eks ole). Väita,
et sellel kõigel pole poliitikaga midagi pistmist, oleks naiivne. Ikka tahame ju tunda uhkust nii oma rahva üle kui ka riigi üle, mis
suudab luua tingimusi teiste maade sportlastest edukamate sünniks.
FOTO A
FP/SCA
NPIX
K
õige suurema tähelepanu all ongi
seetõttu olümpiamängud, kus
omavahel katsutakse rammu kõige kõrgemal tasemel, kogu maailma pilkude all. Ning sama puudutab nende korraldamist: riik, kellele see au osaks
saab, näeb selles kohustust ja võimalust
välja panna kõik, mis tal välja panna
on. Ja rohkemgi veel, nagu teame 1952.
aasta Helsingi olümpiamängude näite varal, kus sõjahaavu lakkuv Soome
tegi pingutuse, mida temast keegi poleks suutnud oodata. Või näide teisest äärmusest: viimased Pekingi mängud, mis oli
üks tõeline orientaalne pakazuuha.
Teame juba ettevalmistustöödest, et samasugune etendus – reaalse ja ebareaalse
neid kõiki. See tähendab, et võib täiesti tõsiselt küsida: kuidas pidada puhta südametunnistusega ühist spordipidu riigis, mis diskrimineerib oma kodanikke?
Ja nagu sellest oleks veel vähe, kannatavad praeguse valitsuse poliitika all ka põhirahvuse esindajad. Olgu Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedev mis nad on – Amnesty International kuulutas mehed meelsusvangideks. Ehk siis tunnistas, et Venemaa on
riik, kus inimesi vangistatakse nende veendumuste pärast – nagu Nõukogude ajal. Paneb mõtlema, kas pole?
L
ausa üleliigne on veel mainida, et
pidades mängud just Sotšis, kuulutab Moskva oma võimu Põhja-Kaukaasia üle ja hõõrub vabale maailmale nina alla 2007. aasta Augustisõja tulemusi: Sotšist kiviviske kaugusel oleva Abhaasia separaatriigi kinnistumist maailmakaardil ning sealt edasi ida poole minnes, KeskKaukasuses loodud Lõuna-Osseetia “vabariigi” olemasolu.
Täpselt samadel põhjustel keeldusid USA
ja tema arvukad liitlased osalemast 1980. aasta Moskva olümpiamängudel: NSVL oli tunginud Afganistani, korraldas justkui irvitamiseks olümpiaregati okupeeritud Tallinnas
ega teinud väljagi inimõigusorganisatsioonide protestist tollal arvukate meelsusvangide suhtes.
Kõigele sellele vaatamata ei väida ma siiski, et Eesti on see riik, kes peaks osutama esimesena näpuga ja keelduma Sotši mängudel osalemast.Tunnistagem: protestina oleks
see võimas ja väga märgatav. Samas on selge, et riikidevahelistes suhetes ei ole mõistlik käituda nii kompromissitult, et taganemine poleks enam võimalik.
Kuid ma arvan, et minemata jätmise võimalust peaks vähemalt
arutama, sel teemal peaks tekkima debatt.Ja see debatt peaks andma vastuse reale küsimustele. Mis
hetkest muutub pragmaatiline läbikäimine
ja positiivne hõlvamine lipitsevaks koogutamiseks? Mis hetkest alates tähendab koostöö heakskiitu käitumisele, mida oleme vähemasti sõnades seni tauninud? Mis hetkest
alates oleme eelneva tulemusel niivõrd käsist-jalust seotud, et me ei saagi enam toetada muutust soovivaid jõude Venemaal, oma
hõimuvendadest rääkimata?
Just need on küsimused,millele tuleb vastus anda, ja nendest vastustest koorub välja,
kas Venemaal toimuvatel olümpiamängudel
osalemine on ebaeetiline või mitte.
FOTO LAURI KULPSOO
areen
Ükski inimene ei ole
kohe valmis, teab
Tartu Uue Teatri särav
näitlejanna, kes räägib
Margit Tõnsonile
kodust, kodulinnast ja
koduteatrist.
V
iimati nägin ma Katrin Pärna
(34) teatriauhindade galaõhtu
teleülekandes publiku hulgas
liigutusest pisaraid pühkimas, kui Ita
Everile terve Draamateatri saal püsti
seistes austust avaldas.
Esimest korda nägin ma teda sealsamas Draamateatri saalis, rohkem kui
kümme aastat tagasi, ilmselt ühe lavakooli lõputöö etendusel, mille pealkirja ma ei suuda enam meenutada, aga
mille vaheajal Katrin laulis. Laulis nii,
et jäi meelde. Erilise, sügava häälega ja
tundega. Ja laulab ta siiamaani. Hetkel
küll peamiselt õhtuti, lapsele.
Oled teinud minu subjektiivse arvamuse järgi viimaste aastate
jooksul näitlejana meeletu arengu.
Objektiivselt kinnitab seda ka parima naispeaosa nominatsioon teatri aastaauhindadel. Kuidas sa ise
hindad – kas see muutus võib olla
osalt seotud ka emaks saamisega?
Ma ei näe viimaste aastate meeletut
arengut, ma näen täiesti normaalset
kasvamist. Ja ma loodan, et see kestab
edasi. Ma olen nüüdseks järjest teatris
olnud üle kümne aasta. Selle aja jooksul jõuab päris palju. Jõuab hea õnne
korral ka päris palju areneda.
30
Katrin Pärna
metamorfoosid
30 areen
29
Mul on vedanud,mul on olnud huvitavat ja harivat tööd, nii Vanemuises veedetud aastate jooksul kui ka
hiljem mujal, eri projektides, ja nüüd
Tartu Uues Teatris. Ja ilmselt olen ma
siis kõige selle käigus nii palju suutnud kasvada, et praegu on põhjust
siin sellest rääkida.
Ükski inimene ei ole kohe valmis.
Arstiks õpitakse juba ainult koolis kui
mitu aastat? Samamoodi on näitlejatega – äsja koolist tulnud näitlejad
on väga andekad, ägedad, võimsa potentsiaaliga, veenvad oma kohalolekus; aga need, kes mind puudutavad,
need on kõik sellised, kellesse on 10,
20, 30 aastat kogunenud elu ja maailmu. Päris näitlejaks saab alles siis.
Loomulikult kõik on kõigega seotud. Ei ole ju võimalik, et keegi saab
emaks ja siis seetõttu saab heaks näitlejaks, aga lapsevanemaks saamine
peaks inimesele päris mitu tahku
juurde andma, mis tulevad kindlasti kasuks.
Lapsed õpetavad meid, mitte vastupidi, minu laps õpetab mulle sajaprotsendilist kohalolekut, see aga
on iga loomingulise tegevuse põhialus. Samuti arvan ma, et loovus ja
looming tahavad nagu ka kõik muu
pidevat mõõdukat treeningut. Jällegi pean ma olema oma lapsele tänulik, sest ta õpetab mulle loovust iga
päev, ta nõuab mult pidevat kohanemist, pidevat uuenemist, lõpmatus
koguses uusi laule, lugusid ja mänge.
Ma arvan ka, et lapse saamine on
andnud mulle töö suhtes ka vajaliku
kerguse, sest kuskil on palju pingelisem sektor – kodus on vastutus, tööl
saab niisama trallitada, katsetada...
lõppeks see on ju ikkagi mäng... See
kipub teatris ununema. Ennast ei tohi
liiga tõsiselt võtta, siis kaob siht ära.
Mis sind Tartu Uue Teatri tegemistes lummab ja kaasa mõtlema paneb?
Kui sellest rääkida seoses emaks saamisega, siis: vaevalt õnnestuks üheski teises teatris nii rahulikult lapsega kodus olla või nii mõnusalt lapse
kõrvalt tööd teha. Ma sain olla lapsega kodus üheksa-kümme kuud, õnneks mul oli see võimalus, ma olen
selle üle väga tänulik...
Siis hakkasid Teatris “Ird, K.” proovid, kogu see prooviperiood oli selline loomulik ja kerge. Ja arvestatav
põhjus töölt puudumiseks või ära
jooksmiseks on see, et ma pean lapse juurde minema,keegi ei mõtle selle
juures, et ise tead, sinu karjäär... Uue
Teatri ülesehitus on kuidagi iseenesest selline... inimlik. Kõigil on väiksed lapsed ja keegi ei arva, et küll need
lapsed saavad kuidagi ise, meie teeme siin oma suurt kunsti. Elu põhiväärtused on just nagu paigas. Elu ise
ongi ju see suur kunst. Läksin nagu
suuresõnaliseks või?
Ja veel. Ma arvan, et mulle meeldib see sõna “uus”, mis ei kanna antud kontekstis sedapuhku endas mitte seda, et me hakkame millelegi vastu, või teeme ilmtingimata teisiti, või
Katrin Pärn
Sündinud 20. mail 1977 Tallinnas.
Lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal
2000. Kursusekaaslased Kersti
Heinloo, Maarja Jakobson, Andres
Mähar, Margus Prangel, Piret Simson,
Tambet Tuisk, Eva Püssa jt.
2000–2008 töötas teatris Vanemuine.
Edasi vabakutseline, praegu Tartu
Uue Teatri näitleja.
Elanud ja õppinud Ameerika Ühendriikides, Uus-Meremaal, Berliinis. Aastal
2008 kaitses magistrikraadi.
Oli tänavu nomineeritud parima
naispeaosatäitja auhinnale Kaidu, E.,
Raivo, O., Memme (pildil), Koristaja
rollide eest lavastuses “Ird, K.”.
Ema näitleja ja teoloog Malle Pärn, isa
Eino Baskin.
katsume valitsevat süsteemi pöörata, vaid see uus tähendab, et me ei
tea täpselt, mismoodi asju tehakse,
meil ei ole väljakujunenud viise või
mingit šablooni, kuidas peab teatrit
tegema: et teatrit tehakse niimoodi
ja nii ei tehta.
Sa ei saa peatada hetke, sa pead
olema lihtsalt valmis järgmisega
uuesti kohakuti seisma.
Nn lõunaosariikides tegutsedes
määrad ennast mõnes mõttes nagu suurelt lavalt kõrvale. Kuidas
sa ise sellesse “provintsistumise”
juttu suhtud, ning juhul, kui see
ähvardama kipub, kuidas sa provintsistumisest välja murrad?
Millist suurt lava sa silmas pead? Kui
nüüd linnahall läheb lammutamisele,
siis on ju Vanemuise lava kõige suurem...
Mul ei ole siiani tekkinud suurelt
lavalt kõrval olemise tunnet. Mul on
olnud vabakutselisena luksus teha
seda, mis mulle meeldib, ja olla koos
inimestega, kellega ma tahan. Milline
olukord saaks sellest veel parem olla?
Üldiselt ma arvan, et provintsistumine on olemuslikult midagi muud
kui vahe Tallinna ja Tartu vahel. Minu
jaoks Eesti on Eesti ja Eesti linnad
on väikesed ja mentaliteet on väike –
vaadake poliitikat, majandust – käsutäitmise soov on nii suur, et see ajab
absurdseid asju tegema. See on minu
jaoks provintsistumine – kui inimene ei tea, kes ta on, ja püüab kogu aeg
teistele meele järele olla, mõtleb ainult, mida see või teine minust nüüd
arvab või kirjutab.
Kui peaks ennast pidevalt tõestama ja selle käigus ei olekski enam aega
tegeleda sellega, millega tahaks või
mis teeks seest soojaks... Ma ei taha
ennast pidevalt tõestada, ma tahan
selle energia suunata mujale – lapsele, perele, või algallikate otsimisele.
Kui nüüd rääkida geograafiliselt,
siis maailma mastaabis on iga linn
Eestis ühtmoodi provints. Pärast seda,
kui ma olin pool aastat Berliinis õppinud, tundus mulle Tallinn trööstitu, inimtühi väikelinn, aga Tartu ei
degradeerunud, sest ta võistleb teises liigas, tal ei ole nii palju preten-
TEATRIVAHETUS
TÕI UUE HINGAMISE: Katrin
Pärn kiidab koduteatri õhkkonda – kõigil on
väiksed lapsed ja
keegi ei mõtle, et
küll need lapsed
saavad kuidagi
ise, meie teeme
siin oma suurt
kunsti. Elu ise
ongi ju see suur
kunst.
See on minu jaoks provintsistumine
– kui inimene ei tea, kes ta on, ja
püüab kogu aeg teistele meele järele
olla, mõtleb ainult, mida see või teine
minust nüüd arvab või kirjutab.
siooni. Tartu oli ikka roheline, kompaktne ja soe.
Ja minu arvates on Tartus suurem võimalus teha seda mida tahad
või olla see, kes oled. Nii et kui see on
provintsistumine, siis ma meeleldi
osalen selles projektis.
Milline on sinu suhe lavastajatega? Kes on olnud seni kõige toetavam-arendavam-julgustavam?
Minu suhe lavastajatega on olnud
peamiselt näitleja ja lavastaja suhe.
(Naerab.) Tegelikult on iga lavastaja
olnud arendav, samuti nagu iga roll
või raamat või vestlus teise inimesega. Suhteid ja suhtumisi rolli, prooviperioodi või muidu maailma olemusse on olnud erinevaid.
Ma olen üsna impulsiivne ja
emotsionaalne inimene, ma kipun
selle käigus olema ka konfliktne kui
vaja ja mul on olnud ka päris teravaid
hetki lavastajatega.Aga see on olnud
kõik kokku minu kool ja minu residentuur, ma olen saanud muu hulgas
ka enda kohta palju teada ja võtnud
nii mõnestki asjast õppust. Noh ja siis
mõnest muidugi ei ole ka.
Ma usun sellesse, et inimesed vanemaks saades saavad ka pisut targemaks ja loodan vaikselt, äkki ka
areen 31
Õnnelikuks teeks mind see, kui
ma saaksin aru, et ma olen elanud
pika ja huvitava elu ja olnud sellega
kohakuti, ning rahul oleksin ma võimaluse üle edasi sõita...
Karjäär on rohkem selline Tallinna sõna, siinkohal eelistan jääda provintslikuks.
Kas on mõni ajastu, kuhu sa oleksid tahtnud meelsamini sündida?
Kunagi ma mõtlesin, et tahaks elada
mingil teisel ajal, mulle tundus, et
kunsti- ja kultuurielu on olnud muul
ajal huvitavam, minupärasem... Ma
vaatasin peeglisse ja tundus, et ma
võiksin elada kuskil kolmekümnendatel – mul pole nagu tänapäevane
välimus või tänapäevased väärtushinnangud...
Aga praegu enam mitte, praegu
on vastus ei, sest ma arvan, et kõik
ajad on ühesugused. Ma vaatan huviga, mis toimub minu ümber täpselt
sellel ajastul, kuhu ma olen sündinud.
Mida sa Eesti teatritraditsioonide
juures kõige enam hindad? Mis
siinses teatripildis häirib?
Üldiselt Eestis tehakse head teatrit.
Ma olen palju teatrit näinud välismaal ja ausalt öelda, ma ei tea, mis
see on, mis mulle Eesti teatris meeldib. Äkki see on see eestlase boreaalne taust, mis sunnib kriitiliselt lähenema. Või hoopis mingi teatud emotsionaalne allasurutus, mis annab sügavuse, mis puudutab.
Häiribki võib-olla liigne pealinnakesksus paljudes küsimustes, teatud
konformistlikkus,väljakujunenud või
täpsemalt – kujundatud maitse pidev
õigustamine...
FOTOD ANDRES KEIL
mina. Ma olen muutunud palju pehmemaks ja mahedamaks ja minu viimaste aastate suhted lavastajatega on
olnud konfliktivabad ja usalduslikud.
Halb on nimepidi eraldi kedagi
välja tuua... No kaks – Ivar muidugi (Põllu). Ivar on väga tark ja tundlik, ta suudab luua sellise pehme ja
voolava õhkkonna, kus kõik hakkab
kuidagi iseenesest sündima, ma ei
tea, kuidas ta seda teeb.
Kui peaks ühe veel nimetama, siis
tahaks alati jälle koostööd teha Ingomariga (Vihmariga), kelles on mingi
sarnane voolavus ja pehmus. No vot,
nüüd tahakski juba veel terve hulga
üles lugeda, aga ma püüan kiusatusele vastu panna. Aga ma olen kõikidele lavastajatele, kellega ma olen
kohtunud ja kellega ma veel kohtun,
väga tänulik. Kaks, kellega ma ei ole
kunagi tööd teinud, aga väga tahaks,
on Smeds ja Pepeljajev.
Miks me sind veel filmirollides
eriti näinud pole? On sellel mingi põhjus? Ülim enesekriitika?
Televisiooniga samamoodi? On
sul mingi eelarvamus televisiooni suhtes?
Vat ei tea. Ma tegelikult hea meelega mängiksin mõnes heas filmis.
Ma olen olnud paaris lühifilmis ja see
on ühtaegu väga äge ja hirmutav ka.
Mind natuke pelutab see filmi lõplikkus. Teatris on iga etendus uus, ma
saan ise timmida, parandada, kui ma
millegagi rahul pole, siis ma saan igal
õhtul midagi teisiti teha. Mul on purki pandud, kivisse raiutud olukordade ees alati natuke kõhe...
Ja pisut kohutab mind ka võimalus ise näha seda, mis ma teinud olen
ja mida ma siis enam muuta ei saa.
Aga mis televisiooni puutub, siis
täitsa tavalise eesti näitlejana olen
seriaalides ikka mänginud.
Ennast ei
tohi liiga
tõsiselt
võtta, siis
kaob siht
ära.
Berliini!-nimelist taaskasutuspoodi, siis jääb mind kummitama mõte, et kas see pole mingisugune moodsate naiste alateadlik soov mitte “täiskasvanuks”
saada? Säilitada rõõm ja teha asju, mida tingimata ei pea tegema,
vaid tahad teha?
Mida sa sel juhul täiskasvanu all silmas pead? Lapse kontseptsiooni kohaselt on ju just täiskasvanu see, kes
saab teha seda mida tahab, samal ajal
kui laps peab tegema seda, mis vanemad käsivad:)
Ma ei arva,et täiskasvanuks olemine välistab rõõmu ja meeldivate asjadega tegelemise. Igas vanuses ja igasuguse sotsiaalse staatuse juures on
täiesti lubatud tegeleda hobide ja kõrvaltegevustega. Pealegi, kui nüüd Berliinist! rääkida, siis kuna see on olnud
puhtalt heategevuslik projekt, siis on
see ometi väga täiskasvanulik ilming.
Me oleme kogunud inimestelt
kokku kappi seisma jäänud ja üleliigseid riideid ja nende eest saadud
tulu annetanud eri otstarveteks edasi. Oleme oma tegevusega toetanud
Tartu Maarja kooli,Tartu Uut Teatrit,
Genialistide klubi, rohelist mõtteviisi
ja armastuse võimalikkust. Mis saaks
olla veel täiskasvanulikum?
Loed muu hulgas ka budistlikku
kirjandust. Mida täpsemalt budismi kui mõttevoolu juures hindad?
Rahu.
Kas teatridünastiasse sündinuna on elukutsevaliku tegemine olnud kuidagi komplitseeritum? Või
vastupidi, lihtsam?
Ei tea, et oleks vahet. Ei olnud. Ma olen
lapsena olnud palju teatris, pole olnud kuulsate inimeste fetišit, ei ole
kultust ega kompleksi; kui näen maailma mastaabis suuri staare, mul ei
teki kiusatust autogrammi küsida.
Mis puudutab elukutsevalikut, siis
mina ei tahtnud näitlejaks saada.
Ma kujutasin ette, et mul on mitu
kõrgharidust ja kraadi eri aladel,et ma
olen tohutu teadlane ja nii.Aga ma ei
tahtnud minna Tartusse ülikooli, sest
nagu korralikule tallinlasele kohane,
Kui sa kujutad ennast nüüd ette,
tundus see linn mulle väga pelutav.
no nii 80aastasena, istumas veAga siis me tegime oma diplomietenrandal ja vaatamas tagasi oma
dusi Tartus ja armusime Tartusse peakarjäärile, milline see võiks olla,
aegu terve kursusega. Ja kui siis tehti
et sa oleksid rahul ja õnnelik?
pakkumine Vanemuisesse tulla, tunEsiteks, ma loodan, et kui ma olen 80 dus mulle, et muidugi, see ongi ainus
ja vaatan tagasi, siis ma ei vaata ta- koht, kus töötada, kus elada. Ma pole
gasi oma karjäärile. Ma loodan, et ma seda valikut kunagi kahetsenud, ka
olen 80aastaselt tark naine ja kui ma sel päeval, kui ma Vanemuises lahvaatan tagasi, siis ma vaatan tagasi kumisavalduse andsin. Kõik oli vaheoma elule. Ja siis on hea, kui seal on peal nii palju muutunud, oli vaja edaolnud armastust, kirge, ja loomingut. si minna, uusi väljakutseid.
Tööd, rokenrolli, süvitsiminekut,
südamlikkust ja hullumeelsust läbi- Kui ma loen uudiseid sellest, et
segamini, ja muidugi vaimustust ja Viimsis prouad korraldavad ökotunnustust ka. Ja siis midagi veel.
moe-show’d ja Tartus peate teie
TOIDUBLOGI
MEDITATSIOON
Marko Mägi
On rabas käidud rokkimas
Kirjanik ja telenägu – seostatav praegu eelkõige “OPi” saatega, aga paljudes südametes kindlasti ka kunagise
“Pöffihundi” juhina – Jim Ashilevi
(26) on varem kirjutanud näidendeid,
kuid jõudis nüüd esimese romaanini. “Ma olen elus olemise tunne” on
paks, sinine ja mahub teile taskusse.
V
õib öelda, et Rabarock sai läbi
poolteist nädalat tagasi. Samas
võib aga öelda, et Rabarock sai
läbi kuus aastat tagasi – esimene festival toimus Järvakandis aastal
2005. Oleneb, millisest aastast me parasjagu räägime. Samas võib jällegi öelda, et
Rabarock kestab edasi – lootusega, et järgmisel või ülejärgmisel aastal tehakse jälle. Suhteline.
Suuremat sorti järjepidevad üritused
kipuvad sulama ühtseks suurejooneliseks
tervikuks, nii et konkreetne ajahetk polegi siin vast kõige tähtsam. Kuid ehk võiks
siiski meenutada ja üritada välja tuua mõningaid erisusi aastate lõikes.
Esimesel aastal ööbisime neljakesi
kaheinimesetelgis. Öö läbi sadas paduvihma ja telgi sisemus meenutas peatselt spaad. Kuid ei see nukraks teind me
rõemsat meelt.
Enne ärasõitu otsustasime märja telgi
laagriplatsile maha jätta, et ehk kellelgi
võib tulevikus vaja minna. Istusime kõik
stardivalmilt autos, kui raamatupidaja Ain
otsustas igaks juhuks minna kontrollima,
et ega telki juhuslikult mingeid vajalikke
asju maha ei jäänud. Tagasi tulles ta teatas, et midagi muud erilist polnud, ainult
kellegi pass oli telgis hulpinud. Nojah, see
oli minu pass. Ma tavaliselt ei kanna passi kaasas, aga seekord olin ta mingitel se-
Muusika
Ewert and the Two Dragonsi “Good Man
Down”. See album kogub iga kuulamisega kaalu ja tuumakust. Minu viimase kuu
soundtrack. Kurb, aga elujõuline. Mehed on
muusikas sees.
Luuletus
Mehis Heinsaare luulekogus “Sügaval elu
hämaras” on peidus üks luuletus, mis algab
sõnadega “ARMASTUS – siis kui ta on meid
tapnud”. See luuletus haarab mind õlgadest
ja tõmbab ühte väga külma ja selgesse allikasse. Kui välja tulen ja kaldal põlvi kallistades lõdisen, tõuseb tuul, mis algul jäätab
ning muutub siis tasapisi lõpmatult soojaks.
Intellektuaalsus vabas õhus
Arne Merilai maakodus Liinakurul toimusid
jälle Tartu ülikooli kirjandustudengite kevadpäevad. Mina viibisin seal külalisena ja
esimest korda. Suurte vahtrapuude all teoretiseeriti ja ehitati vastastikku mõttemalle.
Üks tüdruk luges vahtrapuu otsas raamatut.
Tundsin ennast nagu loll praktik. Sain uutest
mõtetest pilgeni täis.
Sääsed
Ma lihtsalt tapan neid kogu aeg.
"Kõige tähtsam on, et asi sisuliselt toimiks.
Ma võin oma vanaema vanade saabaste
nimel vanduda, et võistlus on täiesti
korrektne ja põhjalik."
Möödunud nädalavahetusel Virtsus
missimuuseumi toas Miss Estonia konkursi
korraldanud Valeri Kirss.
gastel asjaoludel ühes võtnud. Kaotan ära
või ei kaota, mis see minu asi on.
Siis mingil aastal ei viitsinud ma üldse
mingi telgiga jändama hakata. Paduvihma
ei sadanud aga ainult öösel, vaid juba päeval, kui bändid mängisid. Olin üleni läbimärg. Kuid ei see nukraks teind mu rõemsat meelt. Luuletaja Hasso soovitas mulle
kas keep hankida, kuskile varju alla minna või midagi sooja juua.Vastasin, et eelistan ennast mõne sümpaatse inimese vastu kuivaks nühkida. “Nojah, siis peab see
inimene sind tõsiselt armastama,” arutles luuletaja Hasso. Tema arutluses võib
tõetera sees olla.
Ühel aastal saabusime jällegi sellises
õhtuhämaruses, et ei saanud ise ka päris
täpselt aru, kuhu me hakkame telki püstitama. Silm ei seletanud. Pärast selgus,
et olime platsi võtnud kraavipervele, kust
äärepealt oleksime kolmekesi kaheinimesetelgis alla veerenud ja vette sulpsatanud. Kuid ei see nukraks teind me rõemsat meelt. Oma viga, et telgi kraavipervele püstitasime. Rabas peabki vett olema.
Kui suutsin anda lugejale edasi põgusa pildi Järvakandi meeleolude erisustest
aastate lõikes, on hästi. Kui ei suutnud,
ei tee see samuti nukraks mu rõemsat
meelt. Ühel Rabarockil alustas onu Bella oma kontserti: “Taas algab kõik, algab
uuesti.” Ma loodan väga, et algab.
Maria Minerva esimene päris-album ilmub juulis
Juuli keskpaigaks ilmutab Los Angelese plaadifirma Not Not Fun (http://
www.notnotfun.com) hetkel Londonis resideeruva Maria Juure aka
Maria Minerva esimese ametliku
kauamängiva “Cabaret Cixous” nii
vinüüli kui CD kujul.
Plaadi on kujundanud värske
EKA graafilise disaini bakalaureus
Ronald Pihlapson.
“Cabaret Cixous” on järg Maria
Minerva veebruaris ilmunud kasse-
tile “Tallinn at Dawn” ja 12tollisele
“Noble Savage” – mõlemad release’id
said vastukaja sellistes väljaannetes
nagu NME,Uncut,Dazed & Confused,
Vice Magazine,GQ,Altered Zones jne.
Maria Minerva muusika on jõudnud nii BBC Radio 1 kui USA kultusraadiojaama WFMU eetrisse, Maria
fänniks on end muuhulgas tituleerinud ka maailma üks juhtivaid muusikakriitikuid Simon Reynolds (The
Guardian, New York Times).
MÜÜGIEDETABELID, NÄDAL 25/2011
R2 Eesti plaadiedetabel
EN NT
1.
1
11 Ewert And The Two Dragons – “Good Man
Down”
2.
2
5 Lady Gaga – “Born This Way”
3.
3
4 Outloudz – “Wide Awake”
4.
4
3 Hedvig Hanson – “Tants kestab veel”
5.
5
6. TAAS
7 Getter Jaani – “Rockefeller Street”
26 Arvo Pärt – “Very Best Of”
7.
7
3 Mati Nuude – “Mati Nuude 70”
8.
9
5 Sade – “The Ultimate Collection”
9.
10
10.
6
13 Sunrise Avenue – “Out Of Style”
4 Vaiko Eplik – “V ehk Tants klavessiini
ümber”
Elioni videolaenutuse edetabel
Rahva Raamatu raamatuedetabel
1.
1.
Andres Eilart, Aavo Kokk – “Pintsliga tõmmatud
Eesti”
2.
Andrei Hvostov – “Sillamäe passioon”
4. “Söö, palveta, armasta”
3.
Rhonda Byrne – “Vägi”
5. “Armastusest joobunud”
4.
Heiki Raudla, Ringa Raudla – “Kuldsed lood”
5.
Ülo Mattheus – “Vabanemine kuulmise läbi”
6.
Nadežda Kaarma – “Nadja koogid”
7.
Raul Vaiksoo – “Aja lugu I”
8.
Mai-Agate Väljataga – “Sinu igavene elu”
Kristiina Ehin – “Viimane monogaamlane”
“Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”
2. “Võtjad”
3.
“Õigeks ajaks”
Videoplaneti müügi edetabel
1.
“Tõeline visadus”
2.
“Meie senine elu”
3.
“Vahendajad”
4.
“Rapuntsel”/“Tangled”
9.
“127 tundi”
10. Tarmo Jõeveer – “Minu Haiti”
5.
FOTO JOONATAN ALLANDI
FOTOD HEIKO KRUUSI / LINNALEHT, VALLO KRUUSER, INGMAR MUUSIKUS, REPTOD
32 areen
areen 33
KAKUKAAMERA
Festivalid annavad välja kogumikplaadid
Sümpaatsed minifestivalid Schilling (toimub 2. juulil Kilingi-Nõmmel) ja Eesti Pops 2011 (9. juuli Telliskivi loomelinnaku aladel) ilmutavad mõlemad muusikat sündmustel esinevate artistide muusikaga. Kusjuures enamasti on tegu
seniavaldamata lugude kuulajateni lükkamisega.
Schillingu kogumik “Schampler 2011”, mis ilmub koostöös Kohviraadioga,
trükitakse väikeses koguses nii CD-le kui kassetile (!!!) ja on võileivahinnaga
festivalipaigas ja -päeval müügis. Albumilt leiab kõigi esinejate lugusid – nii
piiritagustelt (Oddfellows Casino, Design a Wave, If We, Starmetis) kui kodumaistelt (Laulan Sinule, Superliustik, Kreatiivmootor). Kaks Schillingu esinejat andsid just nüüd ka ise muusikat välja: Jaapani plaadifirma Afterhours andis uuesti ja täiendatult välja Pastaca kümne aasta taguse plaadi “Kõrvaklapid” ja Imandra Lake’il ilmub väikeplaat “Ülistuslaulud EP”.
Eesti Pops-festivali albumike on saadaval aga tasuta – ja allalaetav aadressilt: http://eestipops.ee/popsiparaad-011 /. Uute ja varem ilmumata lugudega on esindatud Laika Virgin, Chalice, Röövel Ööbik, Imandra Lake, 3Pead
ja Talamak.
Jüri Aarma
Rosie Alison
HOBUSEST MOZARTINI
MÕTE SINUST
Hallile peale vaatamata tundub, et Jüri Aarma on
suutnud säilitada rohkelt halle ajurakke ja seejuures
vältida halle küsimusi. Vastused on ta aga oma paindliku
sulega nii täpselt talletanud, nagu istuks vastaja siin
samas ja räägiks otse leheveergudelt lugejale vastu.
Võhikule ehk isegi tahumatuna tunduv mees näitab
oma küsimustes välja erakordset mitmetahulisust. Tuleb
tunnistada, et ta kirjutab kahetsusväärselt vähe, sest nagu
ta on enda kohta kuulnud, on ta olemuselt hani – natuke
lendab, natuke muneb, natuke kaagutab. Aga õigesti
teebki, et end tühjaks ei kirjuta, sest sisimas on ta ikkagi
vääriskala – kui koeb, siis kaaviari.
Rosie Alisoni nii kriitikute kui lugejate seas hinnatud
romaani tegevus rullub lahti 1939. aasta Inglismaal. Ajal,
mil Hitler valmistub Poola vallutamiseks, evakueeritakse
Londonist pommirünnakute hirmus tuhanded lapsed.
Emast lahutatud 8aastane Anna Sands paigutatakse
koos teiste lastega uhkesse Yorkshire’i mõisasse, mille
omanikud, salapärane lastetu abielupaar, Thomas ja
Elizabeth Ashton, on muutnud evakueeritute kooliks.
Peagi näeb Anna asju, mis ei ole tema silmadele mõeldud
ning satub seeläbi suhete sasipuntrasse, leides end
kaasosalisena armastusloos, millel on ettearvamatud
tagajärjed.
“Mõte sinust” on mitmete lugupeetud kirjandusauhindade, sealhulgas 2010. aasta Orange’i kirjandusauhinna nominent.
Heiki Raudla, Jüri Aarma toanaaber Maalehes
Heinz Valk
LUGU POISIST, KEDA KALLISTAS ILUS
PASTORIPROUA
Gino D’Acampo
“Ühtlase ilusa käekirjaga, imepeene tindipliiatsiga on paksu
nahkkaantega kladesse kirjutatud üks lugu. Koletust pommiraginast
sõjaaegses Gattšinas; kodusest praeliha-lõhnast Virumaa rehetoas;
kibedast puudusest sõjajärgses Tallinnas. See on läbielatud ajalugu, mille
on oma lastelaste jaoks paeluvalt taaselustanud üks siitkandi säravamaid
vanamehi – Heinz Valk.”
Pitsa ja pasta ei tundu olevat just kõige tavalisem valik, kui tahate
kaalust alla võtta või tervislikult toituda? Tegelikkuses aga pole mingit
vajadust täita end kodujuustu ja porgandimahlaga: tõeline Itaalia-pärane
toitumine äärmiselt tervislik. Selles raamatus on 100 retsepti, mille järgi
valmistatud toidud on lihtsad ja täis maitseid, aga mille puhul teil ei ole
tunnet, et loete kaloreid...
ITAALIA DIEET
Madis Jürgen, Eesti Ekspressi ajakirjanik
Allan Vainola
INVENTUUR
Muusik Allan Vainola teeb raamatus „Inventuur“ oma elust ja ajastust
omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt
aastaisse 1980–2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas
eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Autor on köitvalt
portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus
oli traagiline.
Jälgi meie tegemisi ka facebookis: www.facebook.com/EE.raamat
Toomas Lember
SUSHI. RIISIST RULLINI
Lisaks klassikalistele retseptidele leiate raamatust sushi’sid, mis
on valmistatud just kohalikest Eesti toorainest. Peale retseptide leiab
raamatust kõik vajaliku, mis puudutab sushi tegemist: missuguseid
töövahendeid ja aineid vaja läheb ning kuidas valmistada eri sushiliike. Lisaks annab raamat ülevaate sushi-ajaloost, teadmisi sushi’st kui
tervislikust ja täisväärtuslikust toidust, näpunäiteid etiketist.
34 ühiskond
Metamodernistlik naine –
ikkagi inimene
Tihti polegi oluline see, mis saab, vaid see, mida etendatakse. Näiteks küsimus: “Kas ma paistan tark?”
Kui sellised asjad välja öelda, näeb ehk seda, mis on päriselt oluline, usub Kairi Prints.
K
FOTO KRIS MOOR
irjutasin 2. juuni Areenis metamodernistlikest tendentsidest tänapäeva kultuuris. Uussiirus, pseudomodernism või postintellektuaal on toredad sõnad mängimiseks, aga sügavamal
tasandil keerleb probleem tõsiseltvõetavuse ja naeruväärsuse ümber. Inimene kardab olla naeruväärne ja tahab olla tõsiseltvõetav, kuigi tegelikult pole tõsiseltvõetavus ju mingi väärtus, vastupidi naermisele. Ometi on naeruväärsuse mõiste omandanud negatiivse tähenduse, aga tõsiseltvõetavust hinnatakse olenemata selle sisulisest tühjusest. Kuna minu arvates on
naise tõsiseltvõetavuse ümber ring palju
enam koomale tõmmatud kui meeste puhul, siis räägin seekord naistest.
Tänapäeva naine võib olla saavutanud
meestega näiliselt võrdväärse seisuse, aga
see ei tähenda,et naist tõsiselt võetaks.Naise saavutus võib olla mehega samaväärne,
aga seda hinnatakse mehe tööga samaväärsetel alustel ainult juhul, kui naine on piisavalt vana, piisavalt inetu või vähemalt
võimalikult väljapaistmatu. Parem, kui ta
oleks seda kõike korraga. Kui naine serveerib oma tehtud tööd avara dekoltee, katmata säärte või lihtsalt sensuaalse naeratuse
kastmes, hajub tähelepanu töölt kohe naise isiku eripärade juurde ja tõsiseltvõetavus on kui peoga pühitud. Mina enda tõsiseltvõetavuse puudumise tõttu ei põe: pigem on teadlik klišeedega spekuleerimine ning eksperimenteerimine huvitav ja
naljakas. Ma isegi ei erutu enam patroniseeriva õlalepatsutuse peale,
vaid mängin kaasa, itsitan pihku ja pööran olukorra enda
kasuks.
Üks mõjuvaimaid metamodernistliku
naise sõnavõtte viimaste aastate jooksul
on olnud Riina Maidre ja Maike Londi
auteur-kontsertetendus “PostUganda” Von
Krahli Teatris. Maidre sõnul tähendab lavastuse pealkiri empaatiajärgset aega: me
tegeleme ainult iseendaga. See on emo võidukäik empaatia üle. Enda piinlikud ihad
tuuakse varjamatusesse ja tuntakse endale avalikult kaasa. Varjamatu sisemise
muige saatel.
ÜKS OLULINE METAMODERNISTLIKU nai-
se tunnus on see, et ta ei karda ennast naeruvääristada. Ta rõhutab just oma nõrkusi, mitte neid omadusi, mille puhul ta end
kindlalt tunneb.See ei ole absoluutselt mingi USA uus mood: “Naine, julge olla abitu
ja mehele alluda”, vaid julgus mitte mängida tõsiseltvõetavuse panusele. Sellistes
seostes pole keelatud ka naeruvääristada
meest ja meeste seas levinud klišeesid naiste kohta. Seda Maidre ja Lond “PostUgandas” ka teevad. Riina Maidre valib publiku
hulgast välja mehe, kelle juurde ta armas-
Mis meist saab?
Ma mõtlen, kas kõik on korras ja kas
lambid töötavad. – Ma mõtlen, et
oleks isegi tore, kui mõni ei töötaks...
– Kas sa ei karda? – Mida? – Et mis
meist saab? – Ei karda. – Ma kardan
loll olla. – Sellepärast alati noogutadki vestlustes kaasa? – Sellepärast
jah.
Tsitaat Maike Londi ja Riina Maidre
lavastusest “King Kong ja teised pisiasjad”
tust küsima läheb a la “Sa oled nii cool. Kas
ma meeldin sulle? Sul on nii ägedad kingad.
Kas sulle meeldivad mu rinnad?” See peaks
näitama, kui jaburad on meeste kohta käivad klišeed – et kiidad meest ja siis hakkad
talle meeldima. Muidugi on klišeedes alati
omajagu tõde, aga just see meeletu trivialiseerimine on see, mille vastu metamodernistlik naine võidelda saab. Võttes sõjapidamiseks kasutusele just needsamad
vahendid, mida on kasutatud naise tõsiseltvõetavuse kahandamiseks.
Rõhutan, et ka naine on mul siin võetud vaid vahendiks oma sõnumi paremaks väljatoomiseks. Üldiselt usun, et
metamodernismi inimene on olenemata oma soost, vanusest ja orientatsioonist
vabam kui varem oma tõelisi tundeid väljendama ning nende võimalikku lihtsakoelisust julgelt demonstreerima. Rõhutatult pealiskaudne ja sil makirjalik käitumine võib olla vahend pealiskaudsuse
ja silmakirjalikkuse kriitikaks. Enda naeruvääristamine näitab, mida tõsiseltvõetavad inimesed tegelikult tihtipeale teevad – kuidas nad teesklevad ja hämavad,
endal siiras präänikunägu peas.
ei
seisne erinevates oskustes, vaid just selles, et ta võib samal ajal olla kõik, mis on
võimalik. Kui inimene defineeritakse ühe
tunnusjoone kaudu – pannakse pinnapealse vaatlusega paika tema tõsiseltvõetavuse aste, kas pole just see ülim pealiskaudsus ja kiireim tee idiootide ühiskonda?
INIMESE SÜGAVAM MITMEKÜLGSUS
Teooria praktikas
Võtsime Kairi Printsiga sel talvel ette
minimõõtmetes plakatiprojekti Müürilehe tarbeks. Mõte kasvas välja sügisesest jauramisest Draamafestivalil, kus
püüdlikult Margus Kasterpalule selgitasime, kui suurepärased festivali kuraatorid me olla võiks. Oleme küll ilmselgelt
noored naised ja meil puudub paljuski
igasugune tõsiseltvõetavus, aga no kuulge, plakatitel oleks ikka ilusam vaadata
kui Madis Kolki ja Priit Rauda. Vist.
Kogu projekt algas laiemas plaanis
siiski peamiselt eikuskilt ja kasvas ilma
selge sihita edasi. Tahame kuraatoriks!
Kui me ei paku piisavalt sisu, siis pakume vähemalt vormi. Palusime neli fotograafi/kunstnikku meist plakateid tegema, sinna kõrvale tekkis uitmõtte(tuse)
ajel Facebooki valimiskampaania, kus
rõhk oli promol ja sellel, keda peab valima, aga mitte see, kuhu ja miks valida.
Kõik sisaldas ühtpidi muidugi reaktsioone nähtustele me ümber – poliitika ja valimised, teater ja teatrikriitika kui meie
valdkond jne. Projekt oli pidev näiline kuhugi jõudmine, täis viiteid kõigele
ja samas ei millelegi. 0-tähistajad. Mingitpidi viitas projekt isegi Ühtsele Eestile, millest erinevalt ei olnud meil ühtki
suurt eesmärki. Ega auditooriumi. Õigupoolest ei olnud meil eriti ühtki eesmärki peale enese üle irvitamise.
Näen iga päev, kuidas paljud kultuuriprojektid mässivad end keeruliste kontseptsioonide võrku. Sageli on näituste/lavastuste kaastekstid peaaegu dešifreerimatuseni diibid. Õigeid tõlgendusi neil teostel ei ole, aga valesid on palju.
Vaataja on niimoodi treenitud vajadusel
isegi prügikastist mööda visatud konist
terve maailmaloomismüüdi välja lugema. Ka meie Kairiga oleme hästi treenitud. Praegusel hetkel suudame projektist välja lugeda ja teistele seletada lademetes tähendusi, mida me sinna kunagi
pannud ei ole, ja kujutleda see täpselt nii
suureks ja tähtsaks, kui me tahame.
Oma projekti eesmärgi sõnastasime ka luulekeeles. Tegime ühe laulu (Sinu kriitikud “Meile meeldib”, vt
YouTube’ist), selle sõnum on lihtne:
Etenduskunstide plaakor suubub eleegilisse plagaalkadentsi, kus tühi tähistaja
sukeldub tehislikku kanalit pidi uus-siirusesse. Eel-ekspressiivsuse tegeliku mõjuala ootamatu involutsioon postdramaatilises teatris raiub läbi ligamendi fatsiaalse esprii. Postmodernistliku teatri olematu mõnuprintsiip reflekteerib postinimese surmatungi ja dekonstrueerib meie küberkehad podernistliku polügaamia räsitud resultaadiks.
Keiu Virro
MOODSAD AJAD NÕUAVAD JULGUST:
Tänapäeva naine võib olla saavutanud
meestega näiliselt võrdväärse seisuse, aga
see ei tähenda, et naist tõsiselt võetaks.
loe 35
Andres Vanapa
“Andres Vanapa tuleb
tagasi”
Koostanud Andres Ehin ja Enn
Vetemaa. Varrak, 2011. 278 lk.
On luuletajaid, kelle tähtsus on suur ja seletamatu, kes
kuuluvad tosse kummalisse hämarsektorisse, et reakriitikud ei oska neist suurt miskit
arvata. Samas on nad mõjutanud oma ajastu
paremaid poeete ning jõudnud mõnegi tekstiga rahvasuhu, nõnda et autorit vahel ei teatagi. On mõned säärased säravad poeedid,
kelle puhul väike kõrtsilaua taga treitud nali
hakkab tööle hoopis teistmoodi, mängib justkui luule olemuse, ta piiridega.
Säärane poeet on Vanapagan. Ühtpidi tõmbab ta justkui vaiba alt ära moodsalt luulelt, heidab ta üle nalja, astub kõrvale ja suskab sõbraliku sarkasmi või irooniaga. Samas
on tal ka nukramat, siiramat sürrealismi ja filosoofilist luulet, mis puudutab inimolemise
valusamaid hetki, surma ja kaduvikku.
Nõnda võib Vanapagana poeesia peegeldu-
Oriana Fallaci
“Kiri sündimata
jäänud lapsele”
Tõlkinud Anne Kalling. Koolibri,
2011. 131 lk.
Raamatut tuleb alustada algusest, ütles keegi, märgates, et ma seda lihtsat
tõde eirama kipun. Oriana Fallaci (1929–2006)
eestikeelses väljaandes on selline võimalus
Kallis oled, isamaa!
Linnukene oksa päält
laseb tulla kaunist häält.
Päiksesära, metsamüha,
muld on iidne, muld on püha.
Leib on kallis. Piim on ka.
Kallis on kõik roppu moodi,
mine ükskõik kuhu poodi.
Raeka platsil inglismann,
kümme euri õllekann.
Muld on iidne, muld on püha,
pappi muudkui pritsi üha.
Wimberg
da nii (:)kivisildniku rollimängus ning tahtlikus “kurjas” kui fs’i ausas valulikkuses. Ta
on meie tänases luules kahe jalaga kohal, kas
või selle kaudu, et kasvasime temaga. On mõned luuletajad, keda luuletajad ise paistavad
olevat enam märganud ja lugenud. Vanapagan, Suumani Sass, Toomas Liiv, Kalev Kesküla manalameestest…
Vanapagan oli ka teatraal elu püünel, dekadent sama palju kui avangardist, temalt
pärineb kõige kaunim hüvastijätuviibe Ivan
Orava hauamonumendi jalamiga asendatud
Peldiku baarile, ta tekstis võib kohal olla korraga nii frivoolne huumor kui olemisekurbus.
Ta ohkab: “Ma olen geenius. See ei lohuta.”
(Lk 11) Aga: see-eest lohutab meid see, et ta
meil olemas on. Nüüd siis priskema valimikuna. Vanapagan on tagasi, kuigi tõtt-öelda
pole ta hetkekski päriselt ära olnud.
Kuigi: eks veeda ta nüüd aega paremates
Põrgupõhjades. Mul on tunne, et säält tuleb
ikka veel luulet. Nüüd vilksatab see lihtsalt
vahel kellegi teise värsside vahel.
välistatud. Üht nüüdis-Euroopa väljapaistvaimat ajakirjanikku tutvustav saatesõna asub
teose alguses, kuid hirm, et see raamatut varjutama hakkaks, haihtub, sest Fallaci pole
suurepärane mitte ainult isiksusena. Tema
“Kiri sündimata jäänud lapsele” puudutab
igavikulisi teemasid, rääkides kannatusest,
surmast, õnnest, meestest, õigusest sünnitada ja sünnitamata jätta. Vastutusest elu ees.
Ta pühendab oma raamatu otseselt naistele ning see pühenduski on julgustükk, kuna
tavaliselt püütakse vältida sellist kuulutust.
Ei tohi ju ise end naiskirjanduseks liigitada…
Kuid Oriana Fallaci ongi inimene, kellel puudus ettevaatlikkus- ja hirmugeen, ning targa inimese puhul on see omadus alati üllatav.
Tema, last ootav naine, oli valmis vastama ka
karjele “Miks sa mind ilmale tõid?” ning rääkima lapsele teda ees ootavast orjusest:
“Need ilusad kingakesed, näiteks. Nad
meeldivad mulle, aga sulle? Sa kisad ja karjud,
kui ma need sulle jalga panen. Kuid ma teen
seda ometi, ilmselt väites, et muidu on sul
külm, ja vähehaaval sa harjud. Sa alistud taltunult, sa isegi tunned puudust, kui sul neid
jalas pole. Ja sellest saab pikk orjuste kett,
mille esimeseks lüliks olen alati mina…”
Fallaci ise ei nõustunud selliste seadustega, olles esimene, kes ketserlikuks kuulutatud
tõe poliitkorrektsusest Euroopas välja ütles.
Ühes intervjuus meenutas ta, et kui ta 14aastaselt pommitamise ajal nuttis, oli isa talle kõrvakiilu andes öelnud: “Tüdruk ei nuta,
ei tohi nutta.” Ja ta ei nutnudki enam. Seda
mittenutmist kõlab ka käesolevas raamatus:
“Mistahes ühiskonnas sa ka ei sünni, on
alati keegi, kes puhastab teise vaipa… Pole
olemas ühtegi korda, ühtegi ideoloogiat, mis
suudaks muuta inimeste südameid, pühkida
sealt pahatahtlikkuse. Ja kui keegi sulle ütleb
– meie juures on teisiti, vasta talle: valetad.”
Kontserdinädal
R 1. VII kell 19 Matsalu mõis
P 3. VII kell 19 Loona mõis, Saaremaa
N 30. VI kell 20 RO Estonia Talveaed
Eesti metsa lugu
K 6. VII kell 20 Tartu Jaani kirik
Grüünesse!
Hümn armastusele
Vanamuusikaansambel RONDELLUS
Maria Staak (laul, rataslüüra)
Johanna-Maria Jaama (fiidel)
Anna-Liisa Eller (plokkflöödid, psalteerium,
torupill, löökpillid)
Robert Staak (lauto, löökpillid)
Lille-, linnu- ja metsalaulud XIII–XVI sajandist
Raivo Tafenau (akordion)
Jürmo Eespere (klahvpillid)
Liina Amor (löökriistad)
Prantsuse ðansoon
Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg
ja Tõnis Türna (koostajad)
“Ajalooarhiivi varasalvest”
Eesti Ajalooarhiiv, 2011. 605 lk.
Karl Ristikivi on ühes kirjas põhjendanud oma pöördumist Euroopa ajaloo poole asjaoluga, et Eesti ajaloost meenuvad talle ainult vakuraamatud ja talurahvaseadused. Eks seda kergemeelselt poetatud mõtet võib ka mõista, oli ju Eesti 19. sajandi lõpuni
agraarmaa. Hoopis vastupidisel moel Ristikivile on aga seda eelarvamuslikku hoiakut ajaloo ebahuvitavuse suhtes aastakümnete vältel sugereerinud nõukogulik ajalookäsitlus, samuti huvitavate ning usaldusväärsete allikapublikatsioonide puudumine. Iseseisvusajal on olukord paranenud, erilise tähelepanuga on avaldatud poliitiliselt küdevaid ajalooetappe valgustavaid monograafiaid ja dokumendikogumikke. Kuid mahukamad teosed kipuvad end
suurte narratiivide lõpu eksikujutelmaga hellitanud lugejaile kaugeks jäänädala
ma. Ajalugu populaarses vormis käsitlemast pärsib kutselisi ajaloolasi aga
raamat
välismaiste siisikeste hindamise tõttu rahvusteadusi represseeriv teaduspoliitika, mistõttu kipubki jäme ots jääma soomlaste kätte.
Eesti Ajalooarhiivi varasalvest koostatud teos mõjub vägeva rändrahnuna meie mälumaastikul. Koostajad Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg ja Tõnis Türna on teinud ära suure töö akadeemilise ajalooteaduse hingestamisel, kogumik on laitmatult toimetatud ja kommenteeritud ning huviga loetav, väärtust lisavad sõnaseletused, lisad ja illustratsioonid. Ligemale poolteistsada kommenteeritud teksti ja 70 koopiat katavad ajavahemiku
1630. aastaist kuni Eesti rahvusväeosade loomiseni 1917. aastal ning on liigendatud tsüklitesse “Küla ja talurahvas”, “Mõis ja aadel”, “Linn ja linlased”, temaatiliselt kirevas valikus
on žanriliselt esindatud nii seadused kui erakirjad, sõjad, taudid ja kirikuelu, tegelaste galerii ulatub pühakutest patusteni, valitsejatest jooksiktalupoegade ja 1896. aasta fotol eksponeeritud Tartu vargapoisteni. Pärisorjuse olemus saab selgeks mõne napi erakirjareaga,
teisalt saame leitnant Hermann Ludwig von Löwensterni päevikumärkmete vahendusel aimu ka Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud eestimaalaste ümberilmareisist. Otsekui nõustudes Ristikiviga lõpeb 1856. aasta talurahvaseaduse kommentaar järgmiste sõnadega: “Tekst on keeruline mõista tänaselegi lugejale, saati siis meie
toonastele esivanematele, kes lugemise ja kirjutamisega oma elus hoopis vähem kokku
puutusid kui tänapäeva inimesed.” Kokkuvõttes annab raamat suurepärase pildi eestlaste eneseteadvuse kujunemisest ja tõusust orjapõlvest riigiküpse rahvani.
Jürgen Rooste
Eeva Park
SILVI VRAIT
Raamat sellest, kuidas eestlased
riigiküpseks said
Koostöös RMKga, tasuta
Janika Kronberg
Vahur Afanasjev
“Minu Brüssel”
Petrone Print, 2011. 253 lk.
Ilmselgelt on tegu “Minu…”
sarja parima raamatuga. On
tunda, et autor on kirjanik –
legendaarse “Kaadrid otsustavad”, absurdselt tõsielulise (või vastupidi?) “Kastraadi Ontariost” ning
“Hirmu ja jälestust Las Vegases” “Brokebacki
mäega” paaritava “Kosmose” autor. Ta kirjutab lahedalt ja vahedalt ning kuigi raamat on
üsna paks, ei lähe see tüütuks. Võib-olla päris alguses, kui teose suund pole veel päris selge, on väike hirm, et mis nüüd ikka juhtuma
hakkab, ent üsna ruttu läheb jutt ladusaks.
Selgineb ka selle siht: autor tahab kirjeldada ausalt ja huvitavatesse detailidesse laskudes (auto omamise rõõmud ja mured Brüsselis, sealne ööelu, jamad maksudega, kanep ja
eeter jne) oma elu Euroopa pealinnas.
Ka keeleliselt on Afa looming nauditav.
Näiteks väga tabav on mõiste “haagismees”,
mis tähistab Brüsselis laialt levinud liiki: eurokraatidena töötavate naiste töötuid kaasasid. Võiks arvata, et see on seksistlik sõna, sest
kahtlemata on Brüsselis ka arvukalt koduperenaisi, kelle kohta aga ei tarvitata mõistet “haagisnaine”, kuid Afanasjev seletab asja
ära: “Miskipärast olid asjad nõnda seatud, et
värskelt Euroopa Liitu astunud Ida-Euroopa
riikidest pürgisid liiduasutustesse tööle peamiselt noored naised” (lk 37). Üks elu müsteeriume, mida isegi Afa lahti seletada ei suuda.
Kuid on palju selliseid, mida ta suudab.
Ilmselt on rohkelt neid, kes on isegi liidu
päälinna väisanud ja pettunud: Berlaymonti
klaaskoletis siin, Europarlament seal ja kuskil küll ilus, kuid nõmedatest eurokraatidest
ja tüütutest turistidest tulvil vanalinn. “Minu
Brüsseli” autor tunnistabki, et ega Brüssel polegi linn, mis annaks end kergelt kätte. See
linn nõuab aega ja häid giide. Afanasjevil oli
selleks luuletaja Serge, kes käis ülemöödunud
aastal ka Tallinnas, kirjandusfestivalil Head
Read. Meil teistel aga “Minu Brüssel”.
Peeter Helme
L 2. VII kell 20 Haapsalu kuursaal
Tðaikovski. Aastaajad
Gershwin. Rhapsody in blue
Klaveriduo EBE MÜNTEL ja JORMA TOOTS
30. juuni–6. juuli
www.concert.ee
NB! EELTEADE
AILE ASSZONYI
Eribussid kontserdile ja tagasi!
Kiiresti, mugavalt, turvaliselt ja ainult 10 € eest*
Tallinnast, Tartust, Viljandist, Pärnust!
Bussipiletid ja täpsem info kontserdimajade kassadest.
Rahvusooper Estonia orkester ja koor
Dirigendid ARVO VOLMER ja JOSÉ CURA
* pileti hind kehtib José Cura kontserdipileti esitamisel
L 23.VII kell 20 Kuressaare lossi ooperimaja
Maailma esitenor JOSÉ CURA
36 pop
PÄEV MUUSIKAS
Kilingi-Nõmmel festivalil Schilling esinevat
briti punti Design A Wave veab härrasmees
nimega Tom Hirst. Tom kostab olevat jälle
üks meeldiv ja väheke nupust nikastanud
tegelane, kes istub kodus süntesaatori taha ja
laseb kõigel välja tulla, mis veidi popmuusikat
meenutab. Vt ka Ariel Pink, John Maus, Autre
Ne Veut jne.
Ühtlasi kuulab Tom muusikat. Sellist.
Milline lugu…
…on parim hommikune ärataja?
Visitorsi “Joyo Can You Hear (part 2)”. Sellel lool on just selline
arenev ja jõuline rütm, mis tekitab isu minna sörkjooksu tegema ja õhupoksima, nagu Sylvester Stallone filmis “Rocky”. Kui
sinna lisada veidrad laulusõnad, mis räägivad automatiseeritud mehest, on see lihtsalt täiuslik sürreaalne kirss tordil.
…on parim, mille just avastasid?
George Michaeli “True Faith”, New Orderi kaver, 2011. aasta
heategevussingel. Nii veider, nii esteetiliselt kui “kultuuriliselt positsioonilt”.
…võiks kõlada sinu matustel?
Chici “I Want Your Love”. Parimad matused on ühtlasi peod.
Balansseerib täiuslikult tantsitavuse, kurbuse ja igatsuse vahel.
FOTO ERAKOGU
...on parim, mis kellelegi
teisele ei meeldi?
Tortoise’i “Djed”. Ma lasin
seda kord öösel tuuribussis ja
kõik vihkasid seda, pidades
seda igavaks 90ndate postrokiks. Mulle tõeliselt meeldivad need mürakihid ja see,
kuidas loo erinevad osad teineteiseks üle lähevad.
…on parim, mida kõik
peaksid kuulma?
50 Centipede’i “Early Man”. Avaldamata. See on mu sõbra bänd
ja minu arust on nad fantastilised!
…”oh-mul-on-selle-looga-nii-lahedad -mälestused”?
Bruce Springsteeni “Dancing In The Dark”. Seda lugu kuuldes
tuleb mulle alati meelde, kuidas ma tantsisin selle järgi Saksamaal, ühes pööningukorteris. Mu teine bänd Cleckhuddersfax ja sõprade bänd Beards olid just andnud suurepärase laivi ja kõik olid õnnelikud. See õhtu kinnitas mulle, et mis tahes kultuurilise tegevuse juures on kõige tähtsam tahe midagi korda saata, või nagu The Boss seda ütleks: “Sa ei saa teha
tuld ilma sädemeta.”
Millist lugu sa vihkad?
Coldplay “Viva La Vida”. Ma vihkan Coldplayd. Nende kirjeldamiseks sobib kasutada sõnu nagu igav, passiivne, steriilne ja
mittesolvav. Mul pole aimugi, kes nende plaate ostavad. Ilmselt on need inimesed, kes on nii lamedad ja konformistlikud,
et majad lihtsalt neelavad nad.
* festival Schilling toimub 2. juulil Kilingi-Nõmme laululaval. Vaata
ka schilling.ee/2011/
Hiphopmuusika uus
sensatsioon, tulevikulootus ja kuningas
Tyler, The Creator
“Goblin”
(XL)
Odd Future Wolf Gang Kill Them
All on LAst pärit räpipunt, mille
liidriks uskumatu energialaenguga mustanahaline noormees
Tyler Okonma alias Tyler, The
Creator. Tyler on väga karismaatiline kuju – kui ta parasjagu oma muusika kallal ei nokitse, leiate ta kindlasti järjepidevalt Twitterisse sissekandeid klõbistamas (üks viimaseid: “Stevie Wonder Is The Greatest. Fuck”).
OFWGKTA on vajalik värske tuul suhteliselt lämbes
hiphop-õhustikus. Ei mäletagi. millal viimati nii palju biite
ja riime sisse sai ahmitud. Juba aastast 2008
on Tyler ja tema kambajõmmid Hodgy Beats,
nädala
Earl Sweatshirt, Frank Ocean, Domo Genesis
album
jt libistanud internetti tasuta kuulamiseks
albumeid ja miksteipe (kokku vähemalt tosin), kõrvale vaatamiseks kümneid YouTube’i
klippe ja muud säärast, mis kõik on leidnud
tohutult kuulajaid ja vaatajaid. Isegi KuKu
klubi higises keldris tuli üks kohalik muusikasõber, hoidis mu kätt, karjus kõrva ja selgitas, et mul on vaja Odd Future’ga tutvust
teha. Kogu interneti-käma lennutas Tyleri lauale ühe albumi lepingu Briti plaadifirmaga XL.
“Goblinit” kuulates avastan, et olen ühtaegu ääretult vaimustatud ja vähemalt samal määral hirmul. Produktsioon
on kaasakiskuv, lood sämplivabad ning eksperimenteerivad,
muusika segu Salemist, James Pantsist ning The Neptunesist. Aga tekstid, mis plaadil kõlavad, tekitavad kõhedust. Tyleri jaoks ei ole olemas tabuteemasid, nii ta nimetabki ennast Hitleriks ning räpib õõvastava innuga mõrva- ja vägistamisfantaasiatest. “Kill people! Burn shit! Fuck school!” kõlab “Radicalsi” refrään – on siin midagi ridade vahele jäetud?! Ega vist. “Goblin” on 15 loo pikkune teraapiaseanss, kus
nii terapeudi kui patsiendi rollis Tyler, The Creator. Seansi lõpus satub ta niivõrd hoogu, et kõmmutab kõik oma sõbrad
ükshaaval maha. Nendest sõpradest jääb enim meelde mesihäälne R’n’B kutt Frank Ocean (“She”), kelle pehme vokaal
on mõnus vaheldus Tyleri kurjadele urinatele.
Jah, “Goblin” on liiga pikk plaat. Jah, siin on liialt vägivaldset ja homofoobset möla ning lugusid, mida ei kannata kuulata. Jajah! Aga siin on ka midagi, mis mind tugevalt
muusika külge klammerdab. Võib-olla on see intensiivsus,
millega lood plaadil algusest lõpuni paugutavad, sarnanedes pigem pungi või metal’i energiaga kui sellega, mida tänapäeval hiphopiga seostatakse. Ehk on nüüd Tyleril kurjad
vaimud välja lastud ja võib oodata teemasid, mis rõvedustest
puutumata jäävad. Aga vaevalt… kindel on igal juhul see, et
ka Tyleri jätkuv poliitiline ebakorrektsus ei suuda mind teda
kuulamast hoida. Wolf Gang! 8
Cults
(ITNO/Sony)
Peaaegu nagu Eesti bänd ju…
Saluudina inditaevasse pärlendama plahvatanud NY duo Cults väärib siin lehekülgedel ekstra-tähelepanu juba seepärast, et paari lauljatari Madeline Follini ristiisa on Paul Kostabi. Mark Kalev Kostabi muusikainimesest vend. Et ristiisa oli bändimees, laulis Madeline 9aastaselt punki ühes tema bändis (Youth Gone Mad). Et ristiisale
kuulub stuudio, produtseeris ta lahkesti Madeline’i ja tema
peigmehe Brian Oblivioni esimesed lood, kui üliõpilased
otsustasid hakata lugusid lindistama. Esimesed salvestatud kolm lugu – tasuta EPna välja jagatud Cultsi bandcampleheküljel mõni kuu rohkem kui aasta tagasi – süütasid
ka sensatsioonileegi nende istmike all ja tänaseks on noored Lily Alleni juhitava plaadifirma It The Name Of juures
(suure Sony allfirma) ning nende esimene kauamängiv uhkelt maailma ees. Success.
Pikal plaadil teeb Cults täpipealt seda, mida kohe alguses lubas. Teismeliste poppi nii sõnas kui helis, nii melodraamas kui rõõmus. Ameerika kitarripopis on 60ndate teen-pop ja surf-pop, Phil Spector ja Supremes ühed kõige enam ettetulevad püüdlused ja see räägib Cultsi kahjuks. Konkurentidega võrreldes õnnestub neil kirjutada lugusid, mis on päriselt ja klassikaliselt ilusad. Päikselised ja
konkreetsed – justkui pisikesed sümfooniad aisakelladele.
Nad ei pea jändama udu ja traadikärinaga. Eks see räägib jällegi nende kasuks. Armas, kena kitarripopike, aga
jah-noh, kui Cults oleks raamat, siis oleks ta ilus pildiraamat. Õhkad ja imetled, kuid ega väga kaua või sageli sellega ei tegele. 7
Siim Nestor
Kukerpillid, Mari Pokinen, Hendrik
Sal-Saller
“Meie küla laulud”
(Elwood)
Kukerpillide bigbänd.
Produtsent Paul Pihlaku idee on oma lihtsuses geniaalne: panna Kukerpille produtseerima Helsingis
löökpilliõppejõuna tegutsev tšiillane Ricardo Padilla. Ja Padilla on teinud Kukerpillide ammutuntud lauludega, aga
ka paari Mari Pokineni ja Hendrik Sal-Salleri looga imet.
Kõrvaltvaataja pilgu abil nähtud lood globaliseeruvad,
jäädes ikkagi endaks ja eestilikuks. Sound mõjub aga värskelt, Kukerpillidele on lisatud sitar, bansuri, bandžo, pedal
steel, trummid ja produtsendi poolt mahavisatavad metallesemed ühel puhul.
21. sajand, täielike ootamatustega: kuidas kõlab Elleri “Kodumaine viis” sitari ja kitarri duetina? Teha Ultima Thule “Kassitapust” bluegrass’lugu? Panna “Oi külad, oi
kõrtsid” laulma Sal-Saller oma koomilise pseudoaktsendiga?
Maailmaküla on tõesti olemas, siin ja praegu. Ilmselt
tänavuse kohaliku aasta albumi esimene tõsine kandidaat,
vähemalt folgikategoorias. 9
Tõnu Kaalep
Ats Luik
Madeleine Peyroux
Katusekino suurim sõber
“Standing on the Rooftop”
Katusekino sõbrad
(Universal)
PROGRAMM
VIRU KESKUSE
KATUSETERRASSIL
30/6–6/7
30/6 N Husbands & Wives
VALITUD
HUUMOR
1/7
VALITUD
HUUMOR
Woody Allen
1992 / 108 min
FILMIPÄRL
5/7 T Chinatown
6/7 K Sinine
R Operatsioon Õ ehk
velvet
Šuriku uued seiklused
Leonid Gaidai
1965 / 90 min
2/7
4/7 E Sõjamängud
L Gegen die Wand /
Head-On
Seansside algus
orienteeruvalt 23.30.
KATUSEKINO.EE
Fatih Akin, 2004 / 121 min
P Hommikusöök Tiﬀany
juures
KINOKLASSIKA
KATUSEKOHVIK
& BAAR,
PÄIKESETERRASSID
Avatud iga päev
alates 17.00
Tule einestama või dringile!
PILETID: Katusekinost, Piletilevist või katusekino.ee
3/7
Meediapartnerid
Blake Edwards, 1961 / 115 min
“Cults”
Partner
Unelev elegants.
Madeleine Peyroux võib isegi
mitte kõige asjatundmatule muusikakuulajale siinmail olla tundmatu nimi, kuid tema
uue CD “Standing on the Rooftop” läbikuulamine võtab suu ammuli. Erakordselt tundlik
džässihääl, imepeen detailitunnetus, uskumatult viimistletud muusika, ja vaoshoitud
elegants, mis seda kõike loorina ümbritseb.
Laulja ja helilooja on salapärane nii muusikas kui elus. 1974. aastal sündinud Peyroux on
andnud välja ainult kolm plaati, kuid saanud
nende eest palju kiidusõnu, nii Euroopas kui
Ameerikas.
Esinemisperioodid ja ringreisid vahelduvad pikkade perioodidega, kus temast peaae-
gu midagi teada ei ole. Erilist tunnustust on
ta saanud kaverite esitamise eest, kuid tema
omaloodud laule peetakse neist paremateks.
Rõhutatakse seda, kui põhjalikult ta oma esitused läbi on mõelnud, nii et iga silp kõlab nii
õigesti kui üldse kõlada saab ja iga mõte on
täiuslikkuseni viimistletud.
Peyroux muusika on nagu unenäomaailm. Ta tundub salapärase žonglöörina, kes
võtab maailma osadeks ning paneb need osad
üksteisest eraldi aegluubis õhus hõljuma. On
tunne nagu keskaegsel gravüüril, kus inimene on pistnud pea läbi taevavõlvi ja näeb tähtede pöörlemise mehhaanikat. Unelev elegants, ning ainult see, mis hädavajalik. 8
Priit Hõbemägi
Kuula
lugude näiteid
www.ekspresspro.ee
kuhu minna 37
MARGIT TÕNSON SOOVITAB
SEL NÄDALAL EESTI KINODES
Mee maik
Tony Richardsoni lavastatud, Shelagh
Delaney debüütnäidendil põhinev “Mee
maik” kuulub briti uue laine klassikasse.
Tuua 1961. aastal ekraanile Manchesteri
tööstusmaastiku taustal, sadama- ja aguliromantika keskel hargnev lugu eluheidikutest, kes järelejäänud eneseväärikust
saatuse ja olude kiuste säilitada püüavad,
põlates selleks ära ühiskondlikult aktsepteeritud tee, oli julge temp ja kahtlemata ka sammukese omast ajast ees.
Sestap ei ole lugu tänasekski amortiseerunud, vastupidi – kui hea lugeja leidis endale meele järele olevat mõni aeg
tagasi Artises linastunud “Akvaariumi”,
siis leiab ta ka “Mee maigust” mõndagi
elamuslikku.
Jo (Rita Tushingham), loov, otsiv, vabadust ihkav teismeline elab, õigemini,
kolib koos ema Heleniga (Dora Bryan)
ühest urkast teise, sest emast ei ole hoolimata 40 eluaastast saanud n-ö vastutustundlikku täiskasvanut. Heleni “parim enne” on küll juba möödas, aga otsib temagi oma õnne – väljendugu see
siis pealegi eneseväärikuse vahetamises
raha ja sooja toa vastu, mida pakub talle
temast hulga noorem elumees Peter (Robert Stephens).
Üksi jäänud Jo, kelle saatuseks on
korrata ema vigu, jääb tõmmust laevakokast Jimmyst (Paul Danquah) rasedaks
ning leiab mõistja ja toetaja hoopis geinoormehes Geoffreys (Murray Melvin),
kes on valmis tüdruku ära võtma, päästmaks viimast häbist ja ka ennast marginaali staatusest. See kõik aga ei ole nii
lihtne, kui sul pole muud kui vaid su kujuteldav vabadus. Sümboolne on linnupuur, mida Helen ühest urkast teise kaasa veab, nagu ka akvaarium kuldkalakesega, mille Jo lõbustuspargis võidab. Tarkade kurbade silmadega Tushingham
pärjati Cannes’i filmifestivalil kohmakalt protestiva teismelise rolli eest parima naisnäitleja preemiaga.
Brittide suur mure – teismelised lapsevanemad – ei ole täna kusagile kadunud. Ühe võimaliku põhjuse – positiivse
eeskuju puudumise – näitas Richardson
kätte juba 50 aastat tagasi.
Programmis “Ainult friikidele” Tallinnas
Artises 4. juulil
Tartus Cinamons 11. juulil.
ALAR NIINEVÄLI SOOVITAB
Teie kõrgeausus
Fantaasiakomöödia “Teie kõrgeausus”
(Your Highness, 2011) pole igale maitsele. Kui olete näinud lavastaja David Gordon Greeni kanepikomöödiat “Pineapple
Express” või sporditähtede jumalikustamist rämedalt pilavat teleseriaali “Eastbound & Down”, siis peaks arusaam olema, mida oodata.
Kuningas Talliousel (Charles Dance)
on kaks poega. Fabious (James Franco)
võitleb vapralt koletiste ja kurjade võluritega. Thadeous (Danny McBride) istub
kodus, pruugib alkoholi, kanepit ja kergemeelseid tüdrukuid. Kui õel surematu võlur Leezar (Justin Theroux) röövib Fabiouse kihlatu Belladonna (Zooey
Deschanel), teatab kuningas, et ka kodune vend peab päästeretkele kaasa mine-
–––
suurepärane
soovitan
kõlbab küll
ajaraisk
pole näinud
Jaan Ruus
Eesti
Ekspress,
Tallinn
Jaanus
Andris
Feldmanis
Noormets
vaba- 2,
Kanal
kutseline,
Tallinn
Tallinn
Hanna
Maria
Maria
UlfsakUlfsakŠeripova
Šeripova
Mood,
Mood,
Tallinn
Tallinn
Martin
JoonasOja
BFM,
filmijutt.
Tartu
blogspot.
com
––
3,25
Biutiful
Submariin
James
James
Berardinelli
Berardinelli
Reel
ReelViews
Views
Bridge
Bridgewater
water
––
––
Super 8
Kõrvalnähud
2,6
––
2,6
X-mehed: Esimene klass
2,3
Vesi elevantidele
––
––
Potiche - iluasjake
––
––
Kiired ja vihased 5
––
Coco Chanel & Igor ...
2,3
––
2,25
––
2,25
––
––
2,25
––
Kariibi mere piraadid
Pohmakas 2
3,1
2,9
2,2
––
2,1
Filmilevi nädalavahetuse tipp-7 (24.–26.06.2011)
Film
Vaatajaid Vaatajaid Linastuskokku
nädal
1. Kung fu panda 2 (Kung Fu Panda 2)
3495
45 697
4
2. Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel (Pirates of
the Caribbean: On Stranger Tides)
2328
82 796
6
3. Kõrvalnähud (Limitless)
2372
7489
2
4. Pohmakas 2 (The Hangover, Part 2)
2314
46 009
5
5. Super 8
1858
7960
2
6. Teie kõrgeausus (Your Highness)
1244
1244
1
7. Arthur
1009
7201
3
ma. Retk algab halvasti, kuid vennad leiavad uue liitlase naissõdalase Isabeli (Natalie Portman) näol, kes jahib samuti võlumõõka.
Talutav ajaviide. Fantaasiažanri klišeede kallal näritakse muhedalt, aga vaimukuse aste ei küüni heade eeskujude
tasemele. Kuna tegu on R-reitingut omava filmiga, siis oleks võinud vinti enam
üle keerata. Mõõgavõitluse stseenid jäävad lastefilmiks. Paljast naiseihu veidi
näeb, aga seda on kasutatud suht igavalt.
Tõeliselt võidukas on film aga haigete ja
roppude naljade osas. Selles valdkonnas
näitavad tegijad üles leidlikkust.
http://onalleskino.blogspot.com/
Tallinnas CC Plazas
AMIGO LAVALEMMIKUD
JUULIS
ILERS
Neljapäev, 30. juuni SM
Reede, 1. juuli HND
LLAZ
Laupäev, 2. juuli BOMBI
. juuli
Pühapäev-esmaspäev, 3.-4
llar Varato
PIDU ON PÜHA. Dj Andres-A
6. juuli
Teisipäev-kolmapäev, 5.Dj Andi Raig
AFTER SKI. Dj Kert Klaus,
PIDU ON PÜHA
avatud igal õhtul • P-N 22-04, R-L 22-05
Café Amigo • Viru väljak 4, Tallinn • ☎ 680 9380 • www.amigo.ee
38 kinnisvara reklaam: Olavi Värk, tel 669 8236, e-post [email protected]
Kinnisvarateenus
Riigi Kinnisvara AS müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel
järgmised kinnisvaraobjektid:
Meriväljal, Lõhmuse teel uuem
(2006) kivimaja, üp 270 m², krunt
1714 m². 6 tuba, gaasiküte, garaaž, saun, kamin, sepisaed. Hind
420 000 eurot. 1PARTNER KV,
tel 668 4700, 5656 0460, Olmer
Õigus; www.1partner.ee.
Soovid müüa? Meie kaudu seda märgatakse! Korteri professionaalne müük ja uue kodu soetamine. Küsi julgelt ja me aitame sind! Meil on suur ostuhuviliste andmebaas Konsultatsioon
tasuta. 1PARTNER KV, tel 668
4700, 5621 0829, Marilyn TalbergAinsam; www.1partner.ee.
Müüa maja
Pirital Kloostrimetsas, kõrgelt hinnatud piirkonnas, kaasaegne ja stiilipuhas kodu, maja üp221 m², krunt 1500 m². Hind
575 000 eurot. 1PARTNER KV, tel
668 4700, 5626 8258, Kaili Tamm;
www.1partner.ee.
L. Koidula 10; 12
Rakvere linn, Lääne Viru maakond
Koidu elamurajoon, Koidu tee
52, üp 250 m², kõrghaljastusega kinnistu 1784 m². Uus ühekordne kivimaja, 6 tuba, gaasiküte, kamin, saun, kümblustünn, terrassid, tsentr. kommunikatsioonid. Hind 309 000
eurot. FIE Eha Remma, tel
5660 8308, [email protected]
Alghind: 209 000 €
Üldpind: 804,1m²
Tähtaeg: 04.08.2011,
kell 10.00
Korruseid: 2
Krundi suurus: 1994 m²
Katastritunnused:
Kinnisvarateated
Vanalinnas Pikal tänaval, 1000
m². Kap. rem. Vajav. Hind 1 600
000 eurot. 1PARTNER KV, tel 668
4700, 520 7288, Allan Vanatoa;
www.1partner.ee.
Ilmandu külas,kinnistu 2688 m².
Luksuslik eramu, 2010, 6 tuba, kivimaja, kivikatus, aurusaun, bassein, garaaž, maaküte, sundvent.
Hind 545 000 eurot.1PARTNER KV,
tel 668 4700, 513 2422, Ville Värk;
www.1partner.ee.
Männimetsa.
Nõmme piiril uus roheline
elukeskkond. Kaasaegse kodu
koht loodust armastavale
perele. Informatsioon
tel 501 5194, 527 2815, e-post
[email protected].
www.uusaeg.ee
66301:022:0550,
66301:022:0020
rkas.ee
Lisainfot enampakkumiste
kohta saab Riigi Kinnisvara AS
müügijuhilt Märt Mäelt
telefonidel: 606 3407, 5133745
E-post: [email protected]
AS Fest-Forest
ostab metsakinnistuid.
Tel 504 5689
[email protected]
[email protected]
www.ekspress.ee
Uued kvaliteetsed
korterid Maarjamäel
Vaata ka
teisi müügis
olevaid
kinnistuid
TOOMPARK
Uus energiasäästlik maja Toompea nõlval
Paldiski mnt 14, Tallinn
Valmimise aeg: 28. veebruar 2012
Kortereid: 66 korterit, 6 bürood, garaaž
Hinnad alates: 1500 €/m²
www.toompark.ee
• südalinn
• energiaklass B
• hea planeering
d
• klaasitud rõdu
rid
• terrassiga korte
VABRIKU
Sinu kodu Kalamajas
Vabriku 8a / Linda 2, Vabriku 8 / Valgevase 20
Valmimise aeg: 31. august 2011
15 + 14 korterit, parkimine avatud poolsoklis
www.astlanda.ee/vabriku
Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad
Pirita-Kosel, Maarjamäel, rohelises piirkonnas,
vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega
hoonestatud piirkonnas. 5 minutilise jalutuskäigu
kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets.
Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalse
ja avara planeeringuga ning kujundatud selliselt,
et ka siseruumides viibides on võimalik nautida
asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on
rõdu või terrass. Kõigi korterite juurde kuulub
parkimiskoht ja panipaik.
Colonna Kinnisvara
Martin 51 19 962
[email protected]
Relika 50 11 806
[email protected]
• 1- kuni 4-toalised korterid
• pea kõigil korteritel terrass
või rõdu
• ehitusgarantii 2 aastat
• väga kvaliteetne siseviimistlus
• suured aknapinnad, palju
valgust
• rahulik, looduslähedane
elukeskond
• autonoomne gaasiküte
MÄNNIMETSA
Valmis infraga elamukrundid Nõmme serval
Tule ja ehita oma maja!
Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa
Valmimise aeg: valmis!
34 kõikide kommunikatsioonidega üksik- ja paariselamu krunti
www.astlanda.ee/mannimetsa
www.tohu.ee
evase 20
Vabriku 8 / Valg
gis!
maja nüüd müü
mme serval,
• hea asukoht, Nõ i
rin
lve
Se
e
rv
Jä
km
4
tee,
ur, asfalteeritud
tu
uk
str
ra
• valmis inf
s
tänavavalgustu
eväljak
õimalused, tennis
• head sportimisv
lastele
ja mänguväljak
võrkudega
no
teh
d
ise
m
tu
• llii
t männimetsa
k keskkond kese
sli
du
loo
e
• privaatn
Kontakt: Angelina Ilizina, tel 5300 2550, e-post [email protected], www.astlanda.ee
reklaam: Kerli Kiidma, tel 669 8247, e-post [email protected]
Koolituse teema
Aeg, hind
koolitus 39
Korraldaja, info
KEELEKOOLITUS
Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola, heebrea ja kreeka keel.
Uus! Minigrupid!
aasta ringi
60 ak t / al 252 € + km
intensiivkursused:
al 80 € + km
soodustused
püsiklientidele!
Rhonda Byrne
VÄGI
Tule, õpi keeli TEA keeltekoolis! TEA teeb targaks!
Tammsaare tee 47, III k
11316 Tallinn
tel 626 3113, 523 1119
[email protected] või
www.tea.ee
koolitusluba 5019 HTM
Kõik eratunnid –20%.
Soodustus kehtib kuni 04.07.2011.
Kõik suvised keelekursused soodsalt.
Tutvu kursuste kavaga meie kodulehel.
Firmasisesed kursused suvel üllatushindadega!
www.tea.ee
Intensiivkursused minigrupis (4 õppijat grupis):
eesti, hiina, hispaania, hollandi, inglise, itaalia,
norra, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome
ja vene keel erinevatele keeletasemetele.
UUS! Nüüd ka kreeka keel algajatele!
11.-21.07
24 ak t / 126 € + km
Individuaal-, Multi-Skype’i, Multi-More’i, minigrupi- ja grupiõpe nii eraisikutele kui ka firmasisese koolitusena. Lisaks internetipõhine keeleõpe
portaalis Tell Me More, keeleõpe välismaal, keeletestid ja -konsultatsioonid. Püsiklientidele ning Euro<26 ja NPNK-kaardi omanikele soodustused.
Pärnu mnt 16, Tallinn
tel 640 8540
faks 640 8543
[email protected]
www.multilingua.ee
koolitusluba 5314 HTM
ARVUTIKOOLITUS
Komplektkursus – AutoCADi algkursus + põhikursus. Komplektkursus on loodud neile, kes pole
varem AutoCADiga kokku puutunud, kuid kellel on
vaja sellega töötada ja soov omada tarkvarast ka
põhjalikum ülevaade. Läbides alg- ja põhikursuse,
peaks osaleja omandama põhilised AutoCADi kasutamiseks vajalikud oskused ning samas saama
ülevaate programmist.
Meie koolituskalendris on veel järgmised kursused:
AutoCADi algkursus 12 ak t (ka venekeelsena!)
AutoCADi põhikursus 18 ak t (ka venekeelsena!)
AutoCAD 3D kursus 20 ak t
AutoCAD 3D kursus sisekujundajatele 20 ak t
Visualiseerimine AutoCADis 12 ak t
AutoCADi kursus haljastajatele 20 ak t
AutoCADi kursus konstruktorile 20 ak t
Revit Architecture’i algkursus 20 ak t
Revit Architecture’i jätkukursus 18 ak t
Revit Structure’i algkursus 20 ak t
3ds Max’i baaskursus 20 ak t
Autodesk Inventori baaskursus 20 ak t
Google Sketchupi baaskursus 12 ak t
OST
Ostame vanapaberit ja vanapappi.
Tel 637 9004.
TUTVUS
***Väga atraktiivne, 190 cm pikk, majanduslikult iseseisev unistuste mees otsib
unistuste naist tõsise suhte eesmärgil. Palun vaata minu kodulehte www.sawann.de
ja kirjuta, see on esimene samm meie õnne poole.
TÕLKED
***Tõlge reklaamile lk 41. Kas sa oled valmis muutma Eesti krediidijuhtimise turgu?
LINDORFF on juhtiv krediidihalduse ettevõte Eestis ja Euroopas. Me pingutame selle nimel, et meie töötajad oleksid pühendunud ja võimekad ning annaksid kõrget lisaväärtust meie klientidele, omanikele ja
ühiskonnale. Meil on 2400 kolleegi kogu Euroopas ja 35 Eestis. Me aitame oma klientidel kasvada ja kiirendame nende rahavooge. Eesti krediidijuhtimise teenuste turul
on meil agressiivne kasvusstrateegia, mille saavutame uute toodete turuletoomise
ja sihtgruppide laiendamise kaudu. Otsime
müügijuhti. Sa vastutad Lindorffi kasvueesmärkide saavutamise eest Eestis. Esindades professionaalseid krediidijuhtimise lahendusi, lood sa kõrget lisaväärtust klien-
SUURELT MÕTLEMISE MAAGIA
Usk oma tegemistesse ja initsiatiiv on kaks asja, mis maailma
muudavad. Ilma nende kaheta ei teki ka teadmisi. Seega ütlen ma sellest
raamatust inspireerituna nii: ma olen kohutavalt kade inimeste peale, kes
lisaks suurelt mõtlemisele suudavad oma mõtted ka ellu viia.
04.-05.08; 10.-12.08
480 € + km
Matthew Edlund
PUHKAMISE JÕUD
Paljud meist arvavad, et väsimus ja loidumus on täiesti normaalsed
igapäevase elu osad. Aeg on suhtumist muuta. Kõik me ihkame tunda
ennast värske ja puhanuna. See on võimalik! Raamatust leiate kava,
mille abil ravida unehäireid, kurnatust, kasvatada elurõõmu ja vähendada
kehakaalu.
240-480 € + km
AS USESOFT
Tobiase 8, 10147 Tallinn
tel 630 5105
[email protected]
www.usesoft.ee
Üks rida (kursuse info) koolituskalendris 23 ¤ + km.
Tellides vähemalt kolm rida, on logo TASUTA, muidu ühe rea hinnaga.
Reklaami tellimine: tel 669 8247, e-post [email protected]
Raamatupidamisteenused,
aastaaruanded. Tel 515 6475,
e-post [email protected].
David J. Schwartz
Joel Volkov, reklaamiagentuuri Tank partner ja loovjuht
AutoCADi alg- ja põhikursust korraldame ka Tartus. Samuti on võimalik Tartus korraldada kursust „AutoCAD haljastajatele”. Korraldame kursusi rühmadele nii meie ruumides kui ka kliendi juures. Võimalik tellida tarkvara- ja eraõppekonsultatsioone. Koolitustel osalenud saavad õppematerjalid koos ülesannetega. Vaata lisainfot ja sooduspakkumisi: www.usesoft.ee
Usesoft Facebookis: www.facebook.com/usesoft.cad
TEENUS
See on käsiraamat universumi suurimast jõust –
Väest, et saaksid kõik, mida tahad.
Ilma Väeta ei oleks sa sündinud. Ilma Väeta ei oleks
meie planeedil ühtki inimest. Iga avastus, leiutis ja
inimlooming tuleb Väest. Ideaalne tervis, suurepärased
suhted, karjäär, mida armastad, elu tulvil õnne, vajaminev
raha, et olla, teha ja omada seda, mida armastad – see
kõik tuleb Väest.
Rhonda Byrne’i taotluseks on rõõm miljarditele.
Ta alustas oma teekonda filmiga „Saladus”, mida on
vaadanud miljonid inimesed üle kogu maailma. Filmile
järgnes raamat „Saladus”, maailmakuulus bestseller,
mis on nüüdseks saadaval 46 keeles.
di organisatsioonile. Sa oled ettevõtte parim esindaja – lood uusi kontakte, selgitad välja kliendi vajadused, leiad sobivad lahendused ja sõlmid tehinguid. Sinu peamiseks sihtgrupiks on Eesti suurte ja keskettevõtete juhtkonna liikmed. Ideaalne kandidaat sellele võtmepositsioonile on võitja,
kellel on suurepärane suhtlemise ja müügioskus. Oled iseseisev ja tasakaalukas vajalike tegevuste planeerimisel ja täideviimisel keerulises ärivaldkonnas. Pakume oma
klientidele lahendust – sa oskad tuvastada klientide vajadusi ning pakkuda just neile kohandatud lahendusi. Oled innovaatiline ja iseseisev, samas hindad meeskonnavaimu, mis aitab areneda ja üksteist toetada teel edule. Me pakume sulle võimalust
arenguks ja eneseteostuseks rahvusvahelises ettevõttes, huvitavat tööd lahedate kolleegidega, motiveerivat töötasu ja firmasisest koolitust. See on sinu väljakutse muuta Eesti krediidijuhtimise turgu. Sinu väljakutset toetab müügitiim Eestis ja ECE regioonis. Sinu töökoht asub Tallinna südalinna äripiirkonnas, sul on parkimisvõimalus ja kliendid on sinu läheduses. Sa raporteerid müügidirektorile ja oled müügimeeskonna liige, sa saad toetust turunduselt ja
juhtkonnalt. Kas oled valmis meiega ühinema? Saada oma CV inglise keeles e-kirja
teel 24. juuliks [email protected].
Kui sul on täiendavaid küsimusi, võta palun
ühendust müügidirektori Terje Henrikseniga tel 5302 3066 või maajuht Kadrian Jaagundiga tel 616 1806.
***Tõlge reklaamile lk 42. Coor Service Management on põhjamaade üks juhtivamaid
firmasid teeninduskorralduse alal. Ettevõte
on spetsialiseerunud kontorite, kinnisvara
ja tootmise ning avaliku sektori teenindusfunktsioonide haldamisele, arendamisele ja
tõhustamisele. Ettevõttes on 4300 töötajat
nii Rootsis, Norras, Taanis, Soomes, Belgias,
Poolas kui ka Ungaris. Rohkem teavet lehel
www.coor.com. Coor Service Management
otsib üksuse juhti Tallinnasse. Kas oled huvitatud teenusepakkumise korraldamisest
laial tööstusmaastikul meie ühele tähtsaimale kliendile telekommunikatsioonitööstuse valdkonnas? Üksuse juhina oled vastutav: meie uue üksuse avamise, juhtimise ja
arendamise eest Tallinnas, üksusesisese teenusepakkumise korraldamise ja arendamise eest, nt ehituse, tehnilise teenistuse, julgeoleku, puhastuse, jäätmekäitluse, toitlustuse ja vastuvõtu valdkonnas, kohalike töötajate, eelarve ja rahanduse eest, olemasolevate kliendikontaktide haldamise ja uute
kontaktide loomise eest, teeninduse pideva
tõhustamise ja arendamise eest. Ideaalne
kandidaat: omab bakalaureuse- või magistrikraadi ärinduses ja/või tehnika alal, omab
kogemust ehituse ja/või muu tehnilise teenuse valdkonnas, omab 5aastast personalijuhtimise kogemust või muud kinnisvaraga seotud kogemust ning võimet motiveerida ja arendada inimesi ja meeskondi, on tulemustele orienteeritud ja omab tõestatud
kogemust eelarve/rahanduse eest vastutamises, räägib soravalt ja kirjutab hästi inglise ja eesti keeles ning oskab suhtlustasemel vene keelt, omab tahtmist töötada teeninduse alal, on energiline ja positiivse, ettevõtliku ellusuhtumisega, kohandub kiiresti muutuste ja uute olukordadega, inspireerib ja motiveerib teisi töötama efektiivselt pideva arengu nimel, omab suurepärast
suhtlemis- ja läbirääkimisoskust, suudab
aru saada klientide vajadustest ja luua kiiresti kestvaid suhteid oluliste klientidega.
Lisateave: Heli Zilensk, EMA Partners International, +37 2665 1805, [email protected]. Palun kandideerige sellele
ametikohale veebilehe www.cv.ee kaudu või
e-posti teel [email protected],
saates kuni 11.07.2011 oma CV ja avalduse
inglise keeles.
Enam kui 40 keelde tõlgitud
bestseller nüüd ka eesti keeles:
VESI ELEVANTIDELE
imatest
Küsi par
odidest!
o
p
raamatu
Mööduva tsirkuserongi peale
hüpates siseneb Jacob võõrasse,
paeluvasse ja ligitõmbavasse
maailma, mis rändab päevast
päeva ühest linnast teise läbi
terve riigi. Ühel saatuslikul
hetkel tuleb noormehe ellu
imekaunis Marlena, kes on aga
abielus Augustiga, karismaatilise,
ent ettearvamatu tsirkuse
peremehega. Jacob, Marlena ja
August kistakse saatuslikku
armukolmnurka, millest
keegi neist ilma sügavate
hingehaavadeta ei pääse.
Romaani põhjal on lavastatud
selle kevade kõige romantilisem
film!
40 töö
EkspressJob – tööpakkumised juhtidele ja spetsialistidele
Vaata lähemalt ja tutvu ka teiste pakkumistega aadressil www.ej.ee
VALDKONNA- JA
OSAKONNAJUHID
OSTUJUHT
Roi AS. Otsime oma meeskonda loova mõtlemisega ostujuhti. Peamised
ülesanded on välispartneritega suhtlemine ning tellimuste tegemine. Lisaks sellele ootame algatusvõimet
ja loomingulisust uute reklaamkingituste (lahenduste) leidmisel.
Täpsem info: www.ej.ee
TOOTMISJUHT
Roi AS. Otsime oma kollektiivi tootmis juhti.Peamised ülesanded on
tootmisosakonna töö organiseerimine ja optimeerimine ning toodangu kvaliteedi kontroll. Tootmisjuht
vastutab toodangu õigeaegse valmimise eest ning on vahelüli tootmis- ja müügiosakonna vahel. Täpsem info: www.ej.ee
SPETSIALISTID
LOGISTIK
Harju AB. Töö kirjeldus: ekspedeerimine, hinnapakkumiste koostamine, veohindade kalkuleerimine, ar-
vete esitamine, suhtlemine klientide ja tarnijatega, tellimuste vormistamine ning jälgimine, transpordidokumentatsiooni jälgimine. Täpsem info: www.ej.ee
TOOTEARENDUSJUHI
ASSISTENT
Õmblusettevõte ACLIMA Baltic AS
otsib oma meeskonda tootearendusjuhi assistenti, kelle peamised tööülesanded hõlmavad otseselt näidistoodete valmistamise protsessis osalemist. Eeldame algteadmisi juurdelõikus- ning õmblustehnoloogiast,
tahet õppida, pingetaluvust ja süsteemsust. Loe täpsemalt www.ej.ee.
Ida-Tallinna Keskhaigla on kiiresti arenev, hästitoimiv raviasutus, kus parima tervishoiuteenuse osutamise nimel töötab
enam kui 2000 inimest. Meie eesmärk on pakkuda tippmeditsiini
tasemel inimesekeskset arsti- ja õendusabi ning aidata kaasa
sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas.
Ida-Tallinna Keskhaigla soovib leida hooldusravikliinikusse Järvel
hooldusravikeskuse arsti
Nõudmised kandidaadile:
• meditsiiniline kõrgharidus (arsti diplom);
• mitmekülgsed teadmised farmakoloogiast, sisemeditsiinist,
kirurgiast, neuroloogiast ja geriaatriast;
• diagnostika- ja ravitöö valdamine;
• hea suhtlemis- ja meeskonnatööoskus;
• kohusetunne, täpsus, pingetaluvus ja tasakaalukus;
• arvuti kasutamise oskus;
• riigikeele oskus kõrgtasemel;
• soovitavalt vene keele oskus kesktasemel;
• vähemalt ühe enamlevinud võõrkeele oskus kesktasemel.
Pakume:
• töökogemust suures ja keerulises ettevõttes;
• suurepärast meeskonda;
• konkurentsivõimelist töötasu;
• kaasaegset töökeskkonda;
• tööalast täiendkoolitust.
Ametikohale kandideerimiseks saada sooviavaldus koos CV-ga
30. juuliks e-posti aadressil [email protected] või
postiaadressil Ravi tn 18, 10138 TALLINN, Ida-Tallinna Keskhaigla.
Lisainfo telefonil 677 1994, hooldusravikeskuse juhataja Mati Järve.
Kontaktid: Ken Leinus, tel 661 3336, e-post [email protected]
Rivo Nurk, tel 669 8023, e-post [email protected]
Fontes on 21 aastase inimkapitali juhtimise kogemusega konsultatsioonifirma.
Täna oleme keskendunud talendijuhtimisele – juhtide ja spetsialistide leidmisele,
hindamisele, arendamisele ja hoidmisele. Meie partneriteks on talendijuhtimisettevõtete ühendus AIMS International ning rahvusvaheline hindamismeetodite
arendaja SHL Group. Me hindame kõrgelt usalduslikke koostöösuhteid, loovust ja
rangeid eetikastandardeid. Vaata meie kohta täpsemalt: www.fontes.ee
Ootame oma talenditiimi tööle
töö 41
SA Eesti Terviserajad on ellu kutsutud Eesti Energia, Merko Ehituse ja Swedbanki poolt eesmärgiga rajada üle Eesti
terviseradade võrgustik, et kõik eestimaalased saaksid aastaringselt tasuta looduses tervisesporti harrastada.
Tänaseks on sihtasutuse, riigi, omavalitsuste ning toetajate kaasabiga rajatud üle 70 terviseraja, neist 50 on valgustatud. Möödunud aastal sporditi Eesti terviseradadel keskmiselt üle 70 000 korra nädalas, mis teeb aastas arvestuslikult
ligi 4 miljonit külastust. Loe Eesti Terviseradade tegemistest: www.terviserajad.ee
Seoses Eesti Terviseradade jätkuva arenguga oodatakse sihtasutusega liituma tervisesporti armastavat ja teotahtelist
Personaliotsingu spetsialisti
Sinu tööks on konsultantide sisuline ja tehniline toetamine personaliotsingu
projektide läbiviimisel. Sinu ülesanneteks on erinevates projektides osalemine,
vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine, järelduste tegemine ja nende
vormistamine. Sa suhtled kandidaatidega valiku- ja hindamisprotsessis. Sinu töö
nõuab tihedat koostööd ja suhtlemist paljude inimestega erinevatest organisatsioonidest.
Ootame Sind kandideerima, kui Sul on kõrgharidus, eelistatult majanduserialal ja
huvi tegeleda talendijuhtimise teemadega. Teretulnud on teadmised ärikeskkonnast ja organisatsioonidest. Sinu roll nõuab uudishimu ja nutikust, võimet ja tahet
tegeleda paralleelselt erinevate ülesannetega, püsivust ja korrektsust. Oled hea
suhtleja, töökas, paindlik ja abivalmis. Töö eeldab väga head eesti ja inglise keele
suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, kasuks tuleb oskus suhelda vene keeles.
Sind ootab arendav ja mitmekülgne töö lahedas ja professionaalses meeskonnas.
Lisaks headele töötingimustele pakume mitmeid soodustusi ja koolitusi.
Tegevjuhti
Sinu töö eesmärgiks on seista hea olemasolevate terviseradade edendamise eest ning otsida ja realiseerida võimalusi
terviseradade võrgustiku edasiarendamiseks Eestis.
Oled oodatud kandideerima
• kui pead lugu tervisespordist
• oled valmis tegema tihedat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega
• orienteerud seadusandluses ja ettevõtte finantsasjades
• oled hea suhtleja ning oskad end ka kirjalikult väljendada
• oled iseseisev, initsiatiivikas, veenev ning hea organiseerimisvõimega
Sulle pakutakse võimalust arendada unikaalset sihtasutust, mille eesmärk on olla suunanäitajaks ja toetajaks Eesti
tervisesporditingimuste edendamisel ning parendamisel. Töö Eesti Terviseradade juhina pakub põnevaid väljakutseid
ning palju liikumis- ja tegutsemisvõimalusi.
Konkursi korraldab Fontes. Kandideerimine toimub läbi Fontese Talendipanga www.fontes.ee/talendipank
Kandideerimise tähtaeg 13. juuli.
Terviseradade toetajad:
Kandideerimine www.fontes.ee/talendipank
Tähtaeg 13. juuli
Lisateave telefonil 6 277 077
Konsultandid Kaire Võitra ja Kadri Sooberg
Otsinguspetsialist Diana Veerberk
www.fontes.ee
Lisateave telefonil 6277 077
Konsultandid Kadri Sooberg ja Kaire Võitra
Otsinguspetsialist Diana Veerberk
www.fontes.ee
ARE YOU READY TO MAKE A DIFFERENCE
ON ESTONIAN RECEIVABLES MANAGEMENT MARKET?
LINDORFF is a leading account receivables management company in Estonia and Europe. We strive to have our employees
recognized of their commitment and ability to provide outstanding value for our customers, owners and society. We have
2,400 colleagues Europe wide and 35 in Estonia.
We help our customers to grow and fasten their cash flows. We have strong growth strategy through new products and
widen customer groups on Estonian credit management market.
WE ARE LOOKING FOR A
Sales manager
YOU ARE RESPONSIBLE FOR receiving our growth goals in
Estonia by representing outstanding solutions and value for our
customers. You are the best in class company representative in
creating contacts, discovering customer needs, tailor-making
solutions and closing deals.
YOUR PRIMARY TARGET GROUP consists of the different
members in Management Board of medium & large size
companies throughout Estonia having large number of
customers and outstanding receivables.
IDEAL CANDIDATE to this important role need to be a winner
with the drive for great sales & excellent communication skills.
Have self-control & patience to plan and execute all necessary
actions in a highly complex business environment. We are
offering our clients solutions - you have the skills to identify
clients need and to present a tailored solution. You are creative
and able to act independently but at same time you value team
spirit as the way to grow and support each other in reaching
success.
WE OFFER YOU the opportunities for development & self–
fulfillment in an international company, interesting work with
great colleagues, a motivating salary and training inside the
corporation. It’s YOUR challenge to make a difference in Estonian
Receivable Management Service market, naturally supported
by your local team in Estonia as well from ECE area sales team.
Your workplace is situated in the Tallinn city center business area
having parking possibilities and easy access to our clients. You
will report to the Sales Director and be a part of our Estonian
sales team supported by marketing and the Country Manager.
Ready to join us – please send your CV in English to Terje.
[email protected] by July 24th. If you have additional
questions do not hesitate to contact Terje Henriksen, Sales
Director, tel 5302 3066 or Kadrian Jaagund, Country Manager,
tel 616 1806.
More about us
www.lindorff.ee
Vt tõlget rubriigist „Tõlked" lk 39.
42 töö
Oleme rohkem kui 100aastase ajalooga rahvusvaheline kontsern.
Meie toodete nimistusse kuulub hulgaliselt ülemaailmselt tuntud
brände, mida turustame kokku enam kui 180 riigis. Meie visiooniks on juhtida tubakatööstust arengu, produktiivsuse ja vastutustundlikkuse kaudu.
Seoses ettevõtte arenguga oodatakse Eesti meeskonna täienduseks aktiiivset
VÕTMEKLIENDIHALDURIT
kelle tööülesandeks on aktiivse müügi igakülgne toetamine. Võtmekliendihaldur loob
ja arendab pikaajalisi koostöösuhteid jaemüüjate ja edasimüüjaga, selgitab vajadused, kooskõlastab hinnad ja müügiplaanid, analüüsib tulemusi ning tagab müügiplaanide täitmise. Samuti korraldab turundustegevusi vastavalt eelarvele ning analüüsib efektiivsuse tõstmise eesmärgil turuolukorda. Võtmekliendihaldur raporteerib
suurkliendijuhile.
Sobivalt kandidaadilt eeldame:
• vähemalt kolmeaastast töökogemust müügi alal soovitavalt rahvusvahelises
FMCG ettevõttes
• teadmisi kaubandusest, brändide strateegilisest arendamisest ja turundusest
• soovitavalt ärijuhtimis-, turundus- või majanduskõrgharidust
• lisaks eesti keelele head inglise ja vene kõnekeele oskust
• autojuhiluba
• arvutiprogrammide Word, Excel, PowerPoint põhjalikku kasutuskogemust
Edukas kandidaat on suurepärane suhtleja ja suhete looja, väga hea koostöö- ja
läbirääkimisoskusega, samuti analüüsi- ning planeerimisoskusega. Töö nõuab ärilist
mõtlemist, tulemusele suunatud tööstiili, initsiatiivi, pingetaluvust ja pühendumist.
Ettevõte pakub:
mitmekülgset tööd ja karjäärivõimalust tugevas rahvusvahelises keskkonnas,
koolitusi, konkurentsivõimelist töötasu, motiveerivat boonuspaketti, mis sisaldab ka
ametiautot.
WinWinD Ltd. on 2000. aastal asutatud rahvusvaheline ettevõte,
mis toodab 1 ja 3 MW tuuleturbiine. WinWinD turbiinid toodavad
elektrienergiat Soomes, Rootsis, Eestis, Prantsusmaal, Portugalis,
Tšehhis ja Indias. Ettevõtte peakontor asub Soomes Espoos,
tuuleturbiinide tootmine on koondatud Soome ja Indiasse.
Ettevõtte kodulehekülg www.winwind.com
Eesti meeskonna tugevdamiseks kutsume oma kollektiivi kogemustega
HOOLDUSJUHI,
kes vastutab kuue Eestis asuva tuulepargi
tuuleturbiinide hooldus- ja remonttööde juhtimise
ning tehnikute töö korraldamise eest. Hooldusjuht
on kontaktisik klientidega suhtlemisel.
Oled sobilik kandidaat, kui:
• oled tehnilise kõrgharidusega ning tunned tuuleturbiinide
tehnoloogiat
• oled hea analüüsivõimega ning väga hea tehnilise taiplikkusega
• omad juhtimiskogemust ning oled orienteeritud meeskonnatööle
• valdad heal tasemel eesti ja inglise keelt
Konkursil kandideerimiseks sisesta oma andmed ning palgasooviga
motivatsioonikiri andmebaasi cv.sirjetammiste.ee või saada e-mail
aadressil [email protected] kuni 10. juulini 2011. a.
Sirje Tammiste Konsultatsioonibüroo
konsultant Lea Kalda
E-post: [email protected]
Tel. 44 78 000, 56 988 100
CV ja motivatsioonikiri inglise keeles palume saata kuni 18. juulini aadressil
[email protected]. Lisainfo Linda Paegle, telefon +371 6706 6000 (Läti)
Vaata lisainfot www.sirjetammiste.ee
Coor Service Management is the leading actor in service
management in the Nordic countries. The company specializes
in managing, developing and increasing the efficiency of service
functions in offices, properties, production facilities and the
public sector. The company has 4 300 employees in Sweden,
Norway, Denmark, Finland, Belgium, Poland and Hungary.
Read more on www.coor.com
Site Manager for
Coor Service Management
in Tallinn
Are you interested in leading service delivery to one of our most important
customers in the telecom industry located on a large industrial site?
As a site manager you will be responsible for
• Opening, leading and developing our new site in Tallinn
• Leading and developing service delivery within facility management, such as
building maintenance, technical services, security, cleaning, waste handling,
catering and reception
• Local employees, budget and finance
• Existing customer contacts and developing new contacts
• Continuously focusing on efficiency and service development
The ideal candidate:
• Has a Bsc or Msc in Business and/or Engineering
• Has experience from facility management, building maintenance and/or
other technical services, with an ability to motivate and develop people
• Is result oriented and has proven track record of budget/financial responsibility
• Is fluent in English and Estonian (spoken as written) and has skills in Russian.
• Has a passion for service, and a positive “can do” attitude
Please apply for this position through: www.cv.ee or via e-mail
[email protected] by sending your CV and application in
English, by July 11th. For more information please contact:
Mrs. Heli Zilensk, EMA Partners International at +37 266 51 805
Äripäev panustab algavasse majandustõusu ning ootab
oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid.
Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja.
Lisaks majandusajalehele oleme aktiivsed internetis,
kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju
muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele.
Äripäev on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist
Bonnier, kes tegutseb enam kui kümnes riigis.
Peaga
töötaja
Otsime oma kasvavasse kollektiivi
särasilmseid ja teotahtelisi
telemarketingi
konsultante
Ootame:
• suurt soovi müügitööd teha
• sihikindlust ja tulemustele orienteeritust
• väga head eesti keele oskust
• väga head suhtlemisoskust
• kesk- või kõrgharidust
• arvutioskust
Pakume:
• neljatunnist tööpäeva
(kl 8.45–12.45 või 13–17)
• põhjalikku väljaõpet
• võimalust oma töötasu kujundada
(põhipalk + tulemustasu)
• tööd toredas ja toetavas meeskonnas
• võimalust Äripäeva spordiklubi kaudu
soodsalt sportida
Kandideeri praegu ja juba augustist võib Sinust
eduka meediafirma täieõiguslik liige saada!
CVd ja sooviavaldust ootame hiljemalt 24. juuliks aadressil
[email protected], märgusõna “telemarketingi konsultant“.
Vt tõlget rubriigist „Tõlked" lk 39.
Saybolt Eesti AS on Saybolt International N.V.
tütarettevõte, mis teostab sõltumatut kvaliteedi
ja kvantiteedi inspektsiooni naftasaadustele ning
vedelkütustele. Ettevõtte põhitegevusteks on
tankerite, kaldamahutite ja raudteetsisternide
inspektsioon, proovide võtmine, kaubakoguse
ning kaupade kvaliteedi määramine ja klientide
konsulteerimine.
OÜ Kliimaseade pakub tööd:
hooLdustehnikuLe
Tööülesanded: jahutus- ja ventilatsiooniseadmete ning maa- ja
õhk-vesisoojuspumpade hooldus- ja remonditööde teostamine.
Nõuded: töökogemus, elektriskeemide, freooni- ja veesüsteemide
tundmine, eesti ja vene keele oskus, B-kat. autojuhiluba,
kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus.
kLiimaseadmete paigaLdajaLe
Tööülesanded: kliimaseadmete ja õhksoojuspumpade paigaldamine
objektidel.
Nõuded: töökogemus, vastav haridus või läbitud koolitus,
keevitusoskus, teadmised elektritöödest, eesti ja vene keele oskus,
B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus.
küttesüsteemide paigaLdajaLee
Tööülesanded: maa- ja õhk-vesikütteseadmete ning -süsteemide
paigaldus objektidel.
Nõuded: küttesüsteemide tundmine, töökogemus vähemalt
3 aastat, katlamajade või soojussõlmede paigaldamise kogemus,
hea gaasi- või elektrikeevitusoskus, eesti ja vene keele oskus,
B-kat. autojuhiluba, kohusetundlikkus, hea füüsiline vastupidavus.
Pakume: mitmekesist ja huvitavat tööd, konkurentsivõimelist tasu,
nüüdisaegseid töötingimusi.
CV palume saata aadressile [email protected].
Lisainfo: 515 3393, [email protected]
Võtame ettevõttesse tööle
LABORI JUHATAJA
Sinu peamised tööülesanded on:
• laboritöö korraldamine kooskõlas ettevõtte
tegevuspõhimõtetega
• laborimeeskonna juhtimine ja koostöö tagamine
• koostöö ettevõtte teiste osakondadega
• kvaliteetsete laboriteenuste osutamise tagamine ja
keemiliste analüüside läbiviimine.
Pakume Sulle:
• arengu- ja teostusvõimalusi rahvusvahelises
korporatsioonis
• huvitavat ja mitmekesist tööd
• vajadusel väljaõpet ja kogemuste omandamist
korporatsiooni teistes ettevõtetes
• konkurentsivõimelist palka.
Sobivalt kandidaadilt eeldame:
• keemiaalast kõrgharidust
• vähemalt 2aastast töökogemust keemikuna
• inimeste juhtimise kogemust
• teadmisi töö-, keskkonna- ja kemikaaliohutusest
• head arvutioskust
• algatusvõimelisust, süsteemsust ja soovi saavutada
püstitatud eesmärke
• väga head eesti keele ning kesktasemel inglise ja vene
keele oskust nii kõnes kui ka kirjas
• täpsust, loogilist ja analüütilist mõtlemist ning head
visuaalset mälu
• head pingetaluvust.
Ootame CVd koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 29. juuliks
aadressile [email protected]
Tööpakkumine internetis CV Online,
viitenumber CVO-229608-EE
töö 43
www.ekspressjob.ee
s
i
e
r
s
u
m
a
l
e
u
t
a
m
u
d
Kor
!
e
s
s
a
i
s
u
u
Gr
Elamusreisi Ekspress korraldab
10.08–19.08.2011
unustamatu avastusretke Gruusiasse.
Mõnusat seiklust ehedal Kaukasusel
juhib staarseikleja Wend,
kes aitab liigse pingutuseta leida kõige varjatumaid
vaatamisväärsusi ja pajatab seniavaldamata lugusid
uskumatutelt Uhhuduuridelt. Vaheldusrikka retke muudab
kordumatuks jalgrattamatk maalilises Thušethi looduspargis,
karjusekülade ülim külalislahkus koos rikkalike õhtusöökidega
ning põnev ringkäik Thbilisis ja teistes linnades.
Reiside müük telefonil:
6188 099 või aadressil: [email protected]
www.ekspress.ee/elamusreisid
Kordumatud avastusretked
Reisi korraldab
Guusiasse lennutab
kohver
Vaata
UUDISED
rohkesti lisapilte
www.ekspresspro.ee
Koostab Martin Raud, email: kohver@ekspress. ee
Neile, keda ei kohuta kõrgus….
Kanadas saavad teravate elamuste otsijad alates augustist oma adrenaliinitaset tõsta atraktsioonil Edgewalk. 175 dollari eest pääseb tegema jalutuskäiku Torontos asuva 400 m kõrguse CN Toweri
katusekarniisil. Korraga lubatakse kupliäärele 6 kuni 8 inimest. Kinni hoida pole
kitsal rajal kusagilt, aga loomulikult on jalutajad kindlustatud tugevate turvatrossidega. Jalutuskäik kestab 90 minutit.
JAANIÖÖ KESKEUROOPAS: Kõrge
jaanituletorn täidetakse
seest halgudega.
Tere tulemast Bagdadi ja Kabuli!
Lennuühendused konfliktides räsida
saanud Iraaki hakkavad tasapisi taastuma. Emirates teatas äsja, et avab novembrikuust otseühenduse Dubaist
Bagdadi. Lääne lennufirmadest teenindab Iraagi pealinna alates sellest suvest
Austrian Airlines. Ka reisid Afganistani
on tagasi: juba teist nädalat lendab Gulf
Air neli korda nädalas Bahreinist Kabuli ning Turkish Airlines lubab oma koduleheküljel, et avab peatselt lennuliini Kabuli ja Istanbuli vahel.
Avastusretked Titanicu pardale
Reisifirma Bluefish korraldab teemareise
legendaarse ookeaniauriku Titanic roostetanud kestale. Sukeldumisprogramm
kestab 11–12 tundi,
alla laskutakse Venemaalt pärit pisikese allveelaevaga.
Kahenädalase reisipaketi hind koos ööbimistega St Johnis
(Newfoundland) on 59 680 dollarit.
China Eastern astus Skyteami
Skyteami alliansi uusim (14.) liige on Hiina lennufirma China Eastern. Nii firma
enda kui sõsarettevõtte Shanghai Airlines reisijatele on avatud boonuspunktisüsteem ja laialdane sihtkohtadevõrk,
omalt poolt tuuakse kaasa 32 sihtkohta
Mandri-Hiinas (k.a
Macao), Aasias ja Vaikse
ookeani piirkonnas. China
Eastern on teine Hiina
lennukompanii alliansis –
2007 ühines liiduga China Southern.
Purjetame Sankt-Peterburgi!
17.- 24.07.2011
Kas unistad juba ammu pikast retkest purjede all?
Soovid istuda laevatekil ja otsida binokliga maad?
Just sulle on meil pakkuda vahva merereis,
kus saab seigelda, seilata ja puhata.
Kurss: Sankt-Peterburg.
Külastame talvepaleed ja meremuuseumi.
Õhtul pimedas imetleme sildade avamist Neeva jõel.
Pliinid ja kalamari. Tõeline vene külalislahkus!
Hind 390 €
(sisaldab jahi renti, meeskonda, sadamamakse ning
hommiku- ja kerget lõunasööki pardal)
Info ja broneerimine: 5333 1117, [email protected]
www.sailing.ee
FOTOD IMRE SIIL
Jaanituld tehti ka
Prantsusmaal
Jaanituld ei tehta mitte
ainult põhjapoolsemas
Euroopas. Päikese ja
24. juunil sündinud
Ristija Johannese
austamiseks põletatakse
lõkkeid nii Saksamaal,
Prantsusmaal kui ka
Hispaanias, kirjutab
Imre Siil.
TULE-EELNE MEELEOLU: Torni jalamil
näitavad saemehed
oma oskusi, torni
otsas ootab oma saatust nõid.
J
aanilõkke tegemise traditsioon on
õige hästi säilinud mõlemal pool
Reini jõge Elsassi ja Alsace’i külades, ehkki kindlat päeva jaanitule tegemiseks seal alati ei määratagi. Lõket tehakse
mõnel sobival nädalavahetusel kas enne
või pärast suvist pööripäeva, ja enamasti
ikka koos suure külapeoga, kust ei puudu
ka rohked toidud, õlu ja veinid ning rahvalik muusika ja tants.
Korraldatakse kostüümides rongkäike, põletatakse kõige kurja ja halva sümboleid, näiteks pahade nõidade või deemonite kujusid, peetakse kunsti- ja käsitöö
võistlusi ning metsamehed võivad näidata oma oskusi mootorsaagide käsitsemisel, lõigates otse vaatajate silme all puupakkudest välja priskeid jäneseid ja hiidseeni ühes sama suurte seenekorvidega.
Kõik need müüakse ka kohapeal maha
– äri peab ju alati käima.
Jaanituli, Prantsusmaal Feu de la Saint-
Jean ja Saksamaal Johannisfeuer, süüdatak- risemisel ettearvamatu tulemöllu ning
se alles siis, kui päike loojunud ja pimedus nõuab seetõttu tõsiste ettevaatusabinõujuba maad võtmas. Tegemist ei ole mingi de rakendamist.Vaadelda võib seda imepälihtlabase rägust ja puidujäänustest või rast nähtust mitmekümne meetri kauguäraviskamiseks mõeldud asjadest kokku selt, turvalisust tagavad kindlakäeliselt kokuhjatud suure lõkkega nagu enamjaolt halik politsei ja tuletõrjekomandod. Kogu
Eestis,vaid aegsasti valmis ehitatud konst- vaevaga üles ehitatud konstruktsioon põruktsiooniga, mis hämmastab oma põhjali- letatakse maha paari tunniga. Sellest on
ku läbimõelduse ja määratute mõõtmetega. lausa kahju, sest kaotsi läheb suur hulk
Reini-äärsete alade jaanituli võib ulatuda kvaliteetset puidumaterjali.
paarikümne meetrini ning kujutaElamus, mis leekide mängust
ilm
da endast tohutut tiibadeta sfniksi,
saadakse, on aga tõepoolest võiElsassi
muistset kindlustorni või sõjakat
mas ning vaatemäng jälgimist
aladel
tanki. Selle süütamine on omaette
väärt, meie maal ei ole nii uhkeeruline rituaal, millest võtavad
ket jaanituld vist veel nähtudki.
osa kõik küla tähtsamad tegelased.
Eks see nõua muidugi investeeHiiglaslik tuletorn levitab lõõringuid ka. Ei tea, kas tasub ikka
mates suurt kuumust, tekitab vavaeva, kui ise teha.
+25
kohver 45
MUJALT
Litsi Ilmumine
Mai Loog
Bangkok
“A
h, et sul on neid kõrvu rohkem?” muheles mustanahaline ameeriklane Tyler,
süles just viiekuuseks saanud poeg. Ta malbe olekuga tailannast
naine naeratas kaasa.
“Ja mis sa nendega teed?” – “Noh, kannan mõnikord magamistoas või siis basseinis,” piiksusin mina. “Ah et kannad
mõnikord magamistoas. Mis riideid sa
juurde kannad?” Tyleri suu oli nii kõrvuni, nagu näeks ta tordi seest väljatulevat tüdrukut. “Seksikat pesu, sädelevaid bikiine, kuidas kunagi,” teatasin
krapsakalt. Tyler vaatas oma noorikule
pikalt otsa.
Mina kohendasin oma pikki punaseid
jänesekõrvu, seljas oli mul hirmlühike
punane sametist kleidike, satiinvööga,
seljal suur lehv. Sõbranna Isla nägi välja
samasugune jänkutüdruk. Olime kodupubis, riietusime kostüümi, et avaldada
toetust sõber Peterile, kes just paar päeva varem oli kohaliku esiliiga jalgapalliklubi peatreeneri kohalt vallandatud.
Nad kaotasid neli mängu järjest. Võidule ei aidanud ka meist, Peteri sõpradest,
moodustunud rahvusvahelise fänniklubi
häälekas kaasaelamine staadionil, kusjuures olime iga nädal ise kostüümides.
Mul oli suhteliselt lihtne, sest aastatetagustest halloween’idest on mul kapis
medõe, sõduri, prantsuse toateenija kostüümid olemas. Sõbrannad aga muretsesid iga nädal uue kostüümi. Käisin nendega koos osturetkedel ning avastasin, et
seksikaid mängukostüüme on saadaval
väga palju ja väga odavalt, kõik Made in
China. Veel viis aastat tagasi polnud siin
midagi osta, isegi Ameerika netipoodides
polnud eriti valikut. Minu kostüümid on
kõik rätsepatöö. Nüüd aga, hopsti, 20 eurot ja juba oledki vallatu madruseplika
või jänkutüdruk.
Kui suur peab olema nõudlus, et Hiina vabrikud neid mitteprofessionaalseid
esinemiskostüüme niimoodi vorbivad? Kus on need naised, kes julgevad ja tahavad Playboy jänkuks või
varieteetüdrukuks riietuda? Nad on
oma magamistoas, loomulikult!
“Kiriku sõnum peab olema midagi muud kui kõlav “Ei!”, see peab
olema “Jah, jah!”. Jah abikaasade
seksile magamistoas, millest peab
saama kodu pühim tuba!” Umbes
nii eksalteeritult kõlab sissejuhatus
sexychristians.com’i veebil. “Meie
maailm on pärani lahti Kristuse loodud seksuaalsusele, ning me peame
seda sõnumit edastama ilma häbi ja
kõhkluseta!” lisab seesama leht. Kristlike koduperenaiste seksikaid aastakalendreid on Ameerikas trükitud juba
mitu viimast aastat.
K
ristlased pole üksi. Ka
mosleminaised on oma seksuaalsuse oma asjaks võtnud
ning selle jumalale meelepärasust magamistoas propageerima hakanud. Juuni alguses loodi Malaisias
Kuulekate Naiste Klubi, kus on juba üle
800 liikme. Asutajate hulgas on naisi,
kes pool aastat tagasi asutasid Polügaamia Klubi. Üks eestvedajatest, noor abielunaine Ummu (22) selgitas meediale, et moslemiusk nõuab naistelt kuulekust ning jumalale ülimalt meelepära-
ALBION REISID
JAAPAN
Reisid kuldsel sügisel
Kyoto, Nara, Nagoya, Shirakawago,
Takayama, Matsumoto, Jaapani Alpid,
Hakone, Yokohama, Tokyo.
10.-18.10 reisijuht KERTU
BRAMANIS ja ARGO SCHNEIDER
24.10-01.11 reisijuhid KERTU ja
RIHO-BRUNO BRAMANIS, raamatu
“ÕHK RIISITERADE VAHEL,
KAHEKSA AASTAT JAAPANIS”
autorid
Hind 2530/2680 eurot
Reisid Jaapanisse
KIRSIÕITES kevadel
23.-31.03.2012
reisijuht TEET TOOME
09.-17.04.2012
reisijuht TEET TOOME
13.-21.04.2012
reisijuht KERTU BRAMANIS
01.-10.04.2012 UUS PROGRAMM
Hiroshima ja Miyajima templitega!
Reisijuhid KERTU ja RIHO-BRUNO
BRAMANIS
JAAPANI suur ringeis
13.-23.05.2012
reisijuht KERTU BRAMANIS
Hind 3495 eurot
Kirsiõites KOREA ja JAAPAN
Kohalelend Sŏuli kaudu, tagasi Tokyost.
Sŏul, Põhja-Korea piir ja tunnelid, Haeinsa
tempel, Daegu, Bulguksa tempel, Sekgulrami
koopatempel, Gyeongju. Kiirlaevaga (3 tundi)
Busan (Korea)-Fukuoka (Jaapan). Jaapanis
tutvume Kyushu saarega kus asuvad Jaapani
kuulsaimad kuumaveeallikad, Nagasaki,
Kumamoto, Beppu, Hiroshima, Miyajima,
Kyoto, Tokyo.
01.-14.04.2012
reisijuht ARGO SCHNEIDER
Saladuslik PÕHJA-KOREA
Singapur-Brunei sultaniriik –
Borneo saare imeline loodus
– Hongkong
TANSAANIA safari reis
Serengeti, Ngorongoro, Tarangire ja Manyara
rahvuspark
HIINA kaunimad aiad
08.-17.11 GIID Tallinna loomaaia
direktor MATI KAAL
Hind 3630 eurot
23.-30.09 reisijuht TAIVO KOPPEL
Hind 1800 eurot
BOTSWANA
HIINA müstiline loodus
SICHUANI provintsi loodusimed
Hind 3290 eurot
Keiserlik HIINA
Pekingi kultuurireis
24.-30.10 reisijuht TEET TOOME
Hind 1490 eurot
kumise põhiideed konservatiivne moslem Rohayah Mohamad. Klubi asutajad
loodavad, et kui kõik abielunaised oma
meest napis seksikas kostüümis kodu uksel tervitavad ning magamistoas innukalt mängivad, on kriips peale tõmmatud prostitutsioonile ning lahutustele.
Prostitutsiooniäril, mida hallidest aegadest ehk patriarhaadist ehk suurte religioonide formeerumise ajast saadik on
mehed pööritanud, hakkab tõesti halvasti minema, kui koduperenaised, töötavad
Hind 3687 eurot
PERUU
Iidsete tsivilisatsioonide jälgedes
Pőhjalik ringreis: Lima, Paracas, Nazca
joonistused, Ballestase saared, Arequipa,
20.10-02.11 reisijuht TAIVO KOPPEL
Andid, Puno, Titicaca järve ujuvad saared,
Hind 3895 eurot
Cusco, püha org, ketšua indiaanlaste külad,
Machu Picchu (2 päeva!), Amazonase
KOREA
vihmamets. Tagasiteel terve päev New
Nüüd on parim aeg tulla Korea ringreisile!
Reisijuhid: INDREK PARK –
Yorgis.
SINGAPUR-MALAISIA
Ida-Hiina imelised paigad: Shanghai, Tongli,
Suzhou, Zhouzhuang, Hangzhou
K
Hind 4335 eurot
BIRMA
Ringreis kullatud templite maal ja eksootilne
rannapuhkus Bengali lahe ääres.
Juubelireis – 10 aastat Birma reise !
04.-19.12 reisijuht TEET TOOME
Hind 3130 eurot
UUS-MEREMAA
suur loodusereis
Põhjalik ringreis põhja-ja lõunasaarel.
Aastavahetus Aucklandis.
Aafrika loodusimed. Okavango Delta, Moremi Mugav lennuühendus, ööbime minnes
looduskaitseala, Chobe Rahvuspark, Victoria Hongkongis, tulles Osakas.
juga. Sőidame maastikuautodega ja ööbime
27.12.2011-14.01.2012
ehedas looduses.
19.11-02.12
GIID ALEKSEI TUROVSKI
Hind 4145 eurot
FILIPIINID
aks aastat tagasi ütlesin ma
kadunud Kalev Keskülale,
kui ta mind Areeni jaoks
intervjueeris: “Aga ma loodan, et mul on mõttekaaslasi, kes tõrvikut edasi kannavad. Näen vaimusilmas sellist häpeningi: lõunatunni
saabudes tõmbavad sajad ja tuhanded
tüdrukud oma kirjutuslaua sahtlitest
või käekottidest välja jänkukõrvad,
panevad need pähe ja lähevad kõik
koos suure jänkujõena välja tänavale. Nad avaldavad meelt, nad nõuavad
õigust olla jänkutüdruk – vaba, seksikas, võrgutav ja vallatu – ilma represseerimist kartmata. Ma kujutan
ette, et see juhtub. See on tulevik.”
See tulevik on nüüd käes. Jeanette
räägib slutwalktoronto.com’i veebil, et
esimest korda kutsuti teda litsiks, kui ta
oli 10. klassis. Kuna ta oli süütu ja polnud isegi poisiga suudelnud, siis ajas
see teda naerma. Jeanette’i riietevalikus polnud jänkukõrvu, vaid igas värvitoonis võrksukki. Need talle meeldivad
ka nüüd, 30aastasena, sest ta tunneb end
neis seksikana.
Täispikk versioon Mai Loogi kolumnist on
leitav www.ekspress.ee veebilehel.
Reisikorraldaja aastast 1996
19.-25.03.2012
reisijuht TAIVO KOPPEL
Hind 1590 eurot
31.08-10.09
reisijuht HANNES HANSO
Hind 3555 eurot
08.-15.09
Hind 1995 eurot
emad ja abielunaised, vallalised karjäärinaised, vallalised õppurpiigad – lihtsalt
kõik naised hakkavad oma seksuaalsust
ise nautima. Panevad ise selga vallatud
kostüümid ja ise hullutavad oma mehi.
Laevad ise üles internetti pilte endast
kui seksikiisust, lasevad end ise pildistada alasti ja on selle üle uhked, räägivad
vabalt oma seksuaalsetest eelistustest
ja naudingutest, paljastavad end ise ja
naudivad seda.Toimub Litsi Ilmumine.
Defitsiidiks muutub aseksuaalne naine.
REISID MAAILMA ÄÄRELE
eestlane, kes räägib korea keelt
ja SAYON KO – korealanna, kes
räägib eesti keelt
02.-11.11
14.-22.11
Hind 2995 eurot
Reis ühte kõige suletumasse ühiskonda
Lisaks Peking ja Suur Hiina müür
ne kuulekus oleks meeste seksuaalsete
soovide täielik rahuldamine magamistoas. Naine pole hea abikaasa, kui ta ainult keedab, koristab ja kasvatab lapsi.
“Seks on Aasia ühiskonnas tabu. Me
ignoreerime seda oma abieludes, kuid
kõik põhineb seksil. Hea abikaasa on
oma mehe libu. Mis siin halba on, kui
oled lits – oma mehe jaoks?” selgitas lii-
Ringreis Luzoni saarel ja puhkus Boracay
valgel liivarannal.
Osakas, tulles Sŏulis.
26.12.2011-08.01.2012
KUUBA
Ringreis ja rannapuhkus Kariibi mere saarel.
13.-23.01.2012
Hind 3445 eurot
SEIŠELLID
Mõnus rannapuhkus India ookeani
paradiisisaartel.
07.-19.02.2012 reisijuht TAIVO
KOPPEL
COLOMBIA
Pärl Lõuna-Ameerikas. Ringreis ja puhkus
Kariibi mere ääres.
01.-14.03.2012
Hind 4440 eurot
GALAPAGOSE SAARED ja
ECUADORI Amazonase
vihmamets
Reisime 8 päeva ainult meie rühma
käsutuses oleva väikese laevaga. Vaatame
ka Ecuadori Amazonase vihmametsa.
reisijuht HENDRIK RELVE
Hind 5355 eurot
06.04-21.04.2012
reisijuht HENDRIK RELVE
UUS-KALEDOONIA –
aastavahetus OKEAANIAS
TAIWAN ja HONGKONG
Hea puhkus maailma suurima laguuni kaldal.
Mugav lennuühendus, ööbime minnes
helista: 445 6009
kirjuta: [email protected]
vaata: www.albion.ee
AMAZONASE JÕEL
Vaid meie rühmale mõeldud laevaga
avastusretkele Amazonase džunglisse.
10.-26.04.2012
Hind 4775 eurot
AMEERIKA INDIAANLASED ja
METSIK LÄÄS
Põhja- ja Lõuna-Dakota indiaanlased ja
nende suured pidustused, Yellowstone’i
rahvuspark, suur kanjon, Las Vegas.
Augustis 2012
reisijuht INDREK PARK
KANADA
Idast läände
Septembris 2012
AUSTRAALIA ja OKEAANIA
Ringreis Austraalias ja puhkus VANUATU
saarel ning Uus-Kaledoonias (maailma
suurima laguuni kaldal).
Oktoobris 2012
Kõikidel reisidel on hinna sees põhjalik ja
hästi toimiv reisiprogramm, sissepääsud,
kõik lennud, maksud, väga hea majutus,
enamik söögikordi. Programmiga seonduvaid
liaskulutusi ei ole. Kõik reisid algavad
Tallinnast.
06.-19.04.2012
EESTI EKSPRESSMugavaid
26 (1125)
30. juuni 2011
reisijuht MÄRT LÄÄNEMETS
lennuühendusi
Hind 2750 eurot
pakub:
46 reisikalender reklaam: Nele Laev, tel 669 8048, e-post [email protected]
Reisi sihtkoht
Kuupäev
Hind
Transport, majutus, reisiinformatsioon
Info korraldaja kohta
Austria
Austria ringreis: Viin, Salzburg, Baden, Viini mets jpm
02.-08.07; 10.-16.07;
23.-29.07; 06.-12.08;
16.-22.07; 15.-21.08;
28.08.-03.09; 25.09.01.10; 08.-14.10; 23.29.10; 23.-29.10*
7 päeva
02.07; 10.07: al
209 €
16.07: al 215 €
23.07; 06.08:
al 209 €
15.08: al 195 €
28.08: al 215 €
25.09: al 190 €
08.10: al 165 €
23.10: al 205 €
kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis!
hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s; viisavaba, kindlustus lisatasu eest
Kõik ekskursioonid hinna sees: Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini
mets (Hinterbrühl), Baden. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.
Täpsem info aadressil www.carinthia.ee.
CARINTHIA REISEN
Pronksi 3, III korrus
tel 640 3928
[email protected]
www.carinthia.ee
lennuk/buss
hotell, h/s
Ajalooline ja lummav Sloveenia: Postonja koopad, Predjamski koobaskindlus, Ljubljana. Horvaatia kaunimad
paigad: Plitvicka rahvuspark, Baska ja Vrbniku vanalinnad Krki saarel, Rooma-aegne Pula ja Istra poolsaar.
TENSI-REISID AS
Tallinn, Estonia pst 5a
tel 670 3333
Tartu, Ülikooli 4, tel 734 4207
Pärnu, Ringi 10, tel 442 6300
[email protected]
www.tensireisid.ee
lennureis, kohapeal ringreis mug. bussiga
hotell***-****, h/s; soovi korral õ/s
Kultuurireisil - Madeira pealinn Funchal, botaanikaaed ja orhideede aed, Monte Palee troopiline aed ja sõit
puukelgu tobogganiga. Nunnade org, ekskursioon Madeira veinikompaniis ja degusteerimine. Läänering – suplus
laavabasseinides, laavakoopad Sao Vicentes, Encoumeada kuru. Idaring - Ponta de Sao Lourenco kuumaastik,
Camacha linnake ja punutud korvid, õlgkatustega majad Santanas jpm. Soovijatele levada matk koskede juurde
ja rahvuslik õhtu.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
otselend Tallinnast
Pakume teile võimalust puhata mitmes kuurordis. Palma de Playa – Arenali kuurordi uhkuseks on lai heleda liivaga
rand ja rannapromenaad. Rahulik Palma Nova ning kohe selle kõrval Magalluf, mida iseloomustab tempokas ja lärmakas ööelu. Vaiksemaks perepuhkuseks soovitame hubast Santa Ponca kuurorti. Hotellivalik on lai ning kohapeal
võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad.
Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk söögi- ja
joogikohti, lõbutsemispaigad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt
vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest.
HORIZON TRAVEL
Estonia pst 3, Tallinn
tel 640 9053
[email protected]
www.horizontravel.ee
www.reisipood.ee
kõigi mug. turismibuss, mitte ühtegi ööd bussis!
hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev hinna sees; viisavaba
Lisatasu eest hotell*** + õ/s, kindlustus. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Eestikeelsed ekskursioonid
Roomas, Firenzes, Pisas, San Marinos, Veneetsias on hinna sees. Bussi tagareas allahindlus 14 €. Täpsem info
aadressil www.lastradaitalia.ee.
LA STRADA
tel 640 3929
[email protected]
www.lastrada.ee
*23.-29.10 lisareis koolidele. Iga 12. koht tasuta!
Euroopa
Horvaatia-Sloveenia
16.-23.07
al 836 € /
13 080,56 kr
Hispaania
Paradiisisaar Madeira
Kultuuri- ja puhkusereis
al. 779 EUR/
12 188,70 EEK
23.-30.09
Puhkusereis al.
730 EUR/
11 422,02 EEK
Mallorca
al 490 €
25.06.-30.07
Tellides reisi
enne 30.06, saab
soodustust kuni
200 €!
Itaalia
Rimini puhkusereis
19.-30.07
12.-23.09
12 päeva
Itaalia ringreis
05.-13.07
16.-24.07
05.-13.08
20.-28.08
11.-19.09
22.-30.10; 22.-30.10*
9 päeva
al 374 €
al 351 €
al 289 €
al 272 €
al 265 €
al 272 €
al 255 €
al 269 €
hotell** (kahene majutus; dušš ja WC igas toas); h/s iga päev; viisavaba, kindlustus lisatasu eest
Kõik ekskursioonid hinna sees: Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.lastradaitalia.ee.
Kreeka
Rhodos
al 490 €
11.08.-01.09
Tellides reisi
enne 30.06, saab
soodustust kuni
200 €!
Loutraki
al 485 €
Vaid 3 reisi!
08.09; 15.09; 22.09
Tellides reisi
enne 30.06, saab
soodustust kuni
100 €!
otselend Tallinnast
Meie kuurordid on pealinn Rhodos, sellest u 14 km kaugusel paiknev saare populaarseim rannaküla Faliraki ning pealinnast u 5 km kaugusel asuv väike ja hubane Ixia. Kuurordid asuvad saare põhjaosas ning on tuntud mitmekesiste aja
veetmise võimaluste poolest. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad.
Rhodos sobib kõigile: nii täiskasvanuile kui ka lastele, nii peredele kui ka üksikutele seiklejatele. Siin on mõnusaid
randu, lahedaid laevasõite, vee- ja lõbustuspark, mitmeid muuseume. Sumedatel suveöödel kutsuvad päikeserammestust välja elama varajaste hommikutundideni avatud baarid ja klubid. Rhodosel leiab ka lastega pere õhtu veetmiseks
sobiva mängunurgaga restorani või kohviku, kus hilisõhtuni ringi sagivaid jõnglasi keegi altkulmu ei vaata.
HORIZON TRAVEL
tel 640 9053
[email protected]
www.reisipood.ee
otselend Tallinnast
Meie kuurordiks on väike ja õdus kuurortlinn Loutraki, mis asub Korintose lahe ääres, 80 km kaugusel Ateenast.
Lisaks silmailule, mida pakub ümbritsev loodus, annab Loutraki võimaluse kohtuda eheda Kreekaga – linnake on üks
populaarseimaid puhkekohti ka kreeklaste endi seas. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli
reisiesindajad.
Loutraki pakub lisaks traditsioonilisele rannapuhkusele suurepärase võimaluse tutvuda Lõuna-Kreeka rikkaliku
antiikkultuuri pärandiga: Ateena akropol, Mükeene, Epidauros, Olümpia ja Delfi asuvad vaid mõnetunnise bussisõidu
kaugusel. Linnakese lähiümbruses leidub samuti mitmeid huvipakkuvaid kohti: kaunis Vouliagmeni ehk sinine järv,
Ossios Potapiose nunnaklooster, mis asub maalilisel mäekünkal, jumalanna Hera templi varemed, ajalooline Korintos ja
palju muud.
Küpros
Küprose kultuuri- ja
puhkusereis
29.09-06.10
al 648 € /
10 139 kr
hotell**-***, h/s
Ajaloolis-looduslik pärl oma rikkaliku kultuuripärandiga. Muinasajal kuulsad Kourion, Paphos. Keskaegse vanalinnaga Limassol, maaliline Troodose mäestik ja Caledonia kosk, Kykkose mungaklooster, Larnaca, UNESCO
maailmapärandi nimekirja kantud Khirokitia arheoloogilised alad. Maailma ainus kaheks jagatud pealinn Nicosia.
Soovijatele jalutuskäik Nicosia Põhja-Küprosele kuuluvas linnaosas.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
bussireis
hotell***, h/s
Kaunis puhkus Leedu kuulsates kuurortlinnades, armsad väikelinnad piki läänerannikut kulgevate liivaste mererandadega, rannapromenaadid ja romantilised kalurimajakesed. Merevaigumuuseum, Nõidademägi, Kretinga, Ristide
mägi. Külastame Rundale barokklossi jpm.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
otselend Tallinnast
Lendame Portugali päikeserannikule, Algarve kuurortpiirkonda maa lõunaosas, kus on parimad rannad, suurim
valik hotelle ja aja veetmise kohti. Meie kuurordiks on tempoka ööeluga noorte ja noortemeelsete lemmikpaik
Praia da Rocha. Kohapeal võtavad puhkajaid vastu eestikeelsed Horizon Traveli reisiesindajad.
Algarve piirkond oma laiade liivarandadega sobib igati perepuhkuseks. Lastele on siin mitu suurt veeparki, vahva
mereteemaline park Zoomarine, lahedad laevasõidud. Praia da Rocha (kaljurand) on piirkonna ilusaimate randadega kuurort: laiad kuldsed rannad vaheldumisi tumekollaste liivakivikaljudega. Praia da Rocha on moodne aktiivse
ööeluga linn, mis on täis apartemente ja hotelle. Samas on ta üsna väike ja kompaktne ning temas orienteeruda
on väga hõlbus. Sobib hästi nii noortele, nooremeelsetele kui ka peredele.
HORIZON TRAVEL
tel 640 9053
[email protected]
www.reisipood.ee
hotell**-***, h/s
Nice – puhkajate paradiis. Eze mägiküla ja eksootiline kaktuste aed. Monaco ja Monte Carlo, Cannes, Vallauris.
Päikeseline Provence - Arles, Les Paux, Avignon, Aix-en-Provence. Suur Alpide tee, Mont Blanc, Aosta.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
Leedu
Palanga, Klaipeda,
Neringa poolsaar
28.-31.07
al 208 € /
3254,49 kr
Portugal
Algarve
al 630 €
Vaid 2 reisi!
03.09; 10.09
Tellides reisi
enne 30.06, saab
soodustust kuni
100 €!
Prantsusmaa
Prantsuse Riviera,
päikeseline Provence ja
Alpid
23.-30.07
2 vaba kohta.
Reg kuni 04.07.
30.07.-06.08
al 802 € /
12 548,57 kr
reklaam: Nele Laev, tel 669 8048, e-post [email protected]
Reisi sihtkoht
Kuupäev
Hind
Transport, majutus, reisiinformatsioon
reisikalender 47
Info korraldaja kohta
Rootsi
Saladuslik saar Gotland
05.-11.08
laev/buss
puhkemaja
Visby, Färo saar, Bunge vabaõhumuuseum, Lummelunda koopad. Võimalus osa võtta Rootsi suurima
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
laev/buss
hostel/hotell/kämping, h/s
Soome on tuntud tuhande järve maana. Kaunis loodus, huvitavad linnad. Kotka, Lappeenranta, Imatra kose
veemäng, Savonlinna, Valamo klooster, Porvoo, Helsingi.
07.07; 28.07; 04.08; 11.08; 18.08 Lummav Ahvenamaa. Pisike paradiisisaarestik erakordselt ilusa ja mitmekesise loodusega, keskaegsete kivikirikute ja nukumajadega. Mariehamn, Ahvenamaa muuseum, külastame
purjelaeva Pommern ja Tjudö veinitalu. Metsloomasafari, Kastelholmi kindlus, Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseum, Kumlinge kirik jpm.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s; lisatasu eest hotell***
Kolm päeva Tšehhis! Kõik ekskursioonid hinna sees: Praha, Karlovy Vary, Kutna Hora. Mõnedel sõitudel bussi
viimasel istmereal allahindlus 14 €. Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee.
BOHEMIAN TRAVEL
tel 640 3928
[email protected]
www.bohemiantravel.ee
Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa
reisidele
hotell** (kahene majutus, dušš ja WC igas toas); h/s; viisavaba; lisatasu eest hotell***, kindlustus
Eestikeelsed ekskursioonid hinna sees: kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti
mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – üks Euroopa suurim termaalveebasseinide kompleks, kolm linna
Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre. Osadel sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.
Täpsem info aadressil www.bohemiantravel.ee.
BOHEMIAN TRAVEL
tel 640 3928
[email protected]
www.bohemiantravel.ee
Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa
reisidele
al 95-209 € /
1486,433270,14 kr
laev/buss/laev
kämpingumajakesed
Bussiekskursioon Helsingis, tutvume Turu linnaga. Caribia veekeskus. Terve päev Muumimaa avastamiseks.
Külastame mereröövlisaart, teeme meresõidu ehtsa mereröövlite laevaga jpm.
al 139-383 € /
2174,885992,65 kr
Lõbus reis kogu perele. Kaks päeva Legolandis, Givskudi safaripark, Gränna.
TENSI-REISID AS
tel 670 3333
[email protected]
www.tensireisid.ee
al 466 € /
7291,32 kr
keskajafestivali pidustustest!
Soome
Soome – tuhande järve maa,
Ahvenamaa
27.-29.07
07.-10.07; 28.-31.07;
04.-07.08;
11.-14.08; 18.-21.08
al 209 € /
3270,14 kr
al 249 € /
3896 kr
Tšehhi
Praha, Karlovy Vary,
Kutna Hora
10.-16.07; 25.-31.07;
07.-13.08; 21.-27.08;
23.-29.10*
7 päeva
10.07: al 176 €
al 25.07: al 170 €
23.10: al 205 €
Ungari
Budapest, Esztergom,
Szentendre, Visegrad
01.-07.07; 17.-23.07;
31.07.-06.08; 13.19.08; 19.-25.09;
23.-29.10
juuli-sept: al 183 €
okt: al 169 €
7 päeva
Perereisid
Muumimaa ja
Caribia veepark
Taani Legoland
08.-10.07
30.07.-04.08
Õppereisid
EF Rahvusvahelised
Keeltekoolid
Alates 16-aastastele
noortele ja täiskasvanutele
aastaringselt
al 2 nädalat,
kursused algavad
esmaspäeviti
Brighton al. 935 € /
2 nädalat
Boston al. 1145 € /
2 nädalat
München al. 1095
€ / 2 nädalat
Veel on kohti suvistele keelekursustele
Hinnas sisaldub: 20/26/32 õppetundi nädalas, majutus kohalikus peres, hommiku- ja õhtusöögid.
Lisanduvad lennupiletid, õppematerjalid, kohalik transport.
Kursusi ja sihtkohti üle maailma vaata www.ef.com/ils
EF EESTI
Pikk 7, 10123 Tallinn
tel 64 323 64
e-post [email protected]
www.ef.com
Eesti Ekspressi Elamusreis
kutsub Sind Meleski klaasivabrikusse!
Eesti Ekspressil õnnestus see teada saada
ning koostöös Ugalaga tuuakse see avalikkuse ette
just sellel õhtul ja ainult sellele publikule.
Tule 13. augustil kell 18 Meleskisse
ja saa osa suvelavastusest „Läbi klaasi”.
Etendusele lisaks loosime osalejate vahel välja kinkekaarte
meie koostööpartneritelt.
Eksklusiivne võimalus sellest kõigest osa saada
avaneb ainult kiirematele.
Pilet 15 eurot.
Info ja tellimine telefonil 648 1253
või e-postil [email protected].
www.ekspress.ee/elamusreisid
crème
Kunin
Suupisted pulmadeks
VAJA LÄHEB
250 g pärmi-lehttainast (nt Pihlaka)
100 g toorjuustu (nt Maag)
6 hiidkrevetti
1–2 küülaugu küünt
20 g forellimarja
20 g soolatud lõhefileed
jupp värsket kurki
3 vutimuna
1 sl pestot
värsket tüümiani ehk aed-liivateed
määrimiseks muna
maitsestamiseks sidrunikoort, soola ja
pipart
VALMISTAMISEKS
tõsta lehttainast alusele viil toorjuustu, sellele omakorda lusikatäis forellimarja. Kaunista tüümianioksa ning sidrunikoorest tõmmatud imepeene ribaga. Ka paprikast saab
imepeeneid ribasid lõigates kaunistusi meisterdada.
Jüri Tamm
Monaco aukonsul Eestis
J
uba õige pea ootab meid taas ees
kuninglik pulm. Monaco vürst,
prints Albert II abiellub tuntud
naisujuja, Charlene Wittstockiga.
Pulmade korraldamine on kena
traditsioon, mida soovitakse kaunistada ikka kõige parema ja ilusamaga.
Pulmi peetakse reeglite järgi, mis lisavad sündmusele pidulikkust ning
annavad külalistele võimaluse tunda
ennast mugavalt. Sündmus peab jääma meelde igaveseks, selles osas pole
vahet lihtsureliku või kuningliku
kõrguse vahel.
Pulmapidude osaks on inimesed,
asjad ja tegevused. Märgilise tähendusega on, kes ja kus istub, seisab
või kummardab, kes mida kingib või
missugust riietust kannab, ning ka
see, kellele, kuidas ja mida söögiksjoogiks pakutakse. Näiteks serveeriti prints Charlesi ja leedi Diana pulmade puhul tervitusjoogiks Moët &
Chandoni 1961 aastakäigu šampanjat
Dom Perignon. Põhjusi selleks oli kaks
– esiteks praktiline ehk siis asjaolu, et
see aastakäik on kvaliteedilt ja maitseomadustelt eriliselt silmapaistev,
ning teiseks emotsionaalne moment,
mis tulenes faktist, et jook valmistati
leedi Diana sünniaastal.
Reeglina hoitakse pulmadega
seonduv saladuskatte all. Põhjused
võivad olla erinevad. Loomulikult on
iga pulma oluline osa üllatusmoment,
kuid vähemtähtis pole ka eetiline aspekt. Salatsemine jookide valiku osas
välistab pulmapeo ärakasutamist
kommertslikel kaalutlustel. Ajaloost
võib leida fakte, kus omanikud said
teada oma toodete kasutamisest alles
pärast pidustuste lõppu ning vastavasisulise tänukirja saabumist kuningakodadest. Nii juhtus näiteks vendade
Krugidega, kelle 1973. aasta Grande Cuvée serveeriti prints Andrew ja Sarah
Fergusoni 1986. aastal toimunud pulmas.
LÕHE-VUTIMUNA SUUPISTEKS
määri lehttainast alusele pestot ning tõsta peale rulli keeratud soolalõheviil. Sellele
omakorda kurgiviil ning poolitatud vutimuna. Mõnusalt vedela sisuga vutimunade saamiseks keeda neid enne 1,5 minutit.
HIIDKREVETI-TOORJUUSTU
SUUPISTEKS
tõsta lehttainast alusele viil toorjuustu. Purusta küüslauk ja prae pannil kuumas õlis
koos hiidkrevettidega 1–2 minutit. Praetud
hiidkrevetid tõsta paarikaupa toorjuustule ja kaunista basiilikulehtede ning paprikaribadega.
FOTOD TIIT BLAAT
Vahemere stiilis suupisted
kuningliku pulmapeo puhuks
või lihtsalt pidulikuma nädalavahetuse tähistamiseks
valmistas Lucca restorani kokk
Sandra Veeremaa.
rulli lehttainas lahti, tõsta küpsetuspaberiga
kaetud ahjuplaadile ja lõika väikesteks ruutudeks. Napsuklaasiga suru tainaruudu keskele väike rõngas (peaaegu tainast läbi) ja
pintselda lahtiklopitud munaga. Küpseta
saadud suupistealuseid 200kraadises ahjus
umbes 10 minutit, kuni lehttainas on kenasti
kerkinud ja kuldseks küpsenud. Lase jahtuda
ja valmista neist erinevad ampsud.
TOORJUUSTU JA FORELLIMARJAGA
SUUPISTEKS
MÖÖDUNUD AASTAL toimunud Rootsi kroonprintsessi Victoria pulmapeol pakuti sissejuhatuseks Pommery 2000 Grand Cru šampanjat, veinidest 2008 aastakäigu Sancerre Les
Pierris Domaine’i Roger Champau’lt,
2002 aastakäigu Pommard 1:er Cru
Epenots’d Louis Jadot’lt ning desserdiks Sauternes’i mõisast Château Simoni, mille aastakäiguks 2007. Tavalugejas võib säärane mõistete ja nimetuste virvarr tekitada nõutust. Seepärast lisan, et pokaalide kõrval taldrikutel olid Norra homaarid (suured meri-
crème 49
nglike pulmade joogid
FOTO SCANPIX
FOTO CAMILLE MALISSEN
Magusaks suupisteks
sobib maasikahooajal serveerida hunnitu kogus kodumaiseid maasikaid.
Sulata veevannis tumeda šokolaadi tükid, kasta terved maasikad sinna sisse
ja seejärel küpsetuspaberiga kaetud
alusele. Enne serveerimist tõsta mõneks minutiks külmkappi.
ja Charlene Wittstocki pulmad toimuvad 2. juulil Püha
Nikolai katedraalis, kus 1956. aastal abiellusid ka prints Alberti vanemad – vürst Rainier III ja legendaarne filmitäht Grace Kelly. Selle suursündmuse jookide valik lähtub asjaolust, et pruut Charlene Wittstock pärineb Lõuna-Aafrikast. Külalistele pakutakse Dombeya nime kandvaid veine Stellenboschi piirkonna tootjalt
Haskell Vineyards. Šampanja osas on
aga valik klassikaline – just käesoleval
aastal oma 200. sünniaastat tähistava
tootja Perrier-Jouet’ ikoontoode Belle
Epoque Cuvée. Muide, selle veinimaja
seosed kuninglike perekondadega on
ajaloolised, nimetan siinkohal Briti
kuningannat Victoriat, Belgia kuningat Leopold I, Vene keisrinnat Maria
Aleksandrovnat ja Napoleon III.
Paaril viimasel korral Monaco
vürsti Albert II-ga kohtudes oleme
palju rääkinud eelseisvatest pulmadest. Otse loomulikult uurisin lisa veinivaliku kohta. Sain kinnitust, et pulmad ei piirdu eespool nimetatud jookidega. Ütleme nii, see on ametlik valik 500-le A-listi külalisele. Lisaks mainitule kasutatakse kostitamiseks mitmeid teisi tooteid, mis on pärit näiteks
monegaskidele kuuluvast veinikeldrist Provence’is, vürst Albert II sugulaste veinikeldrist Californias või vürst
Albert II isa Rainieri lähedase sõbra
veinimõisast Itaalias. Seega on Monaco pulmapeo joogivalik mitmekesine ja avatud, just selline nagu on vürst
Albert II ise.
ÕNNELIK PAAR: Monaco prints Albert II ja tema kihlatu, Lõuna-Aafrika ujumistšempion
Charlene Wittstock.
vähid), kammkarp, hirveliha ja magustoiduks maasikad vanillijäätise ja valge šokolaadiga. Peolauas saadud maitsenaudingute vulkaanile lisaks jäi paljudele meelde ka prints Danieli südamlik kõne. Suhtlemisel ja hingestatud sõnavõttudel võib teatud olukordades olla rohkemgi väärtust kui ükskõik missugusel hõrgutaval menüül.
Sellel kevadel toimunud Briti tulevase kuninga prints Williami ja Kate
Middletoni pulmades panustati kohaliku suurtootja Chapel Downi toodetele. Loomulikult ristisid paljud asjatundjad selle “valgeks valikuks”, eelkõige arvestades valgete veinide osa-
kaalu, samuti konservatiivse hoiakuga Briti kuningakoja julgust alustada valgelt lehelt kohalike jookide valimist suursündmuste tähistamiseks.
Punase veini puhul leiti lahendus UusMeremaalt pärit Greystone Waipara
Pinot Noir’ kujul. Midagi pole parata,
looduse vastu ei saa isegi kuningannad, printsid ega kuningad.
Pulmašampanja valik
on klassikaline – Perrier-Jouet’
ikoontoode Belle Epoque Cuvée.
FOTO TIIT BLAAT
PRINTS ALBERTI
Stockmanni
auhinnamängu võitja on
Anne Tõnisson!
Võitjaga võetakse ühendust.
50 lõbu
VÕIDA 32 EUROT! Loosimises osalemiseks saada vastus e-posti aadressil [email protected] või lõika talong välja ning saada see esmaspäevaks täidetuna aadressil: Tallinn, 10151 Narva mnt 13, märgusõna Ristsõna.
32 eurot võitis Sirli Paimre. Eelmise ristsõna õige vastus: ... partisanivõitlusele.
Jäär
Periood sobib õppimiseks ja reisimiseks,
tekkida võib vägagi huvitavaid
mõttevahetusi inimestega, kes
on võimelised sinust aru saama ja sulle ka uusi vaatepunkte avama. Hea aeg oma tunnete sõnadesse panemiseks.
Sõnn
Ei saa loota, et teised
hakkavad sinu soovide
kohaselt käituma. Kui tahad,
et elu oleks parem, pead arendama iseennast. Analüüsi oma
eesmärke ja vajadusel korrigeeri, loobu sellest, mis toob
pigem kahju kui kasu.
Kaksikud
Marsi ja Saturni trigoon annab juurde töövõimet ja vastupidavust. Suudad nüüd asju rahulikumalt võtta ja alles siis, kui
plaan korralikult läbi mõeldud,
tegevusse asuda. Alustatut sa
niisama lihtsalt pooleli ei jäta.
Vähk
Praegu ei ole aeg, mil
õnnestuks midagi niisama kergelt saavutada. Pead
päris palju pingutama, tõsiselt
vaeva nägema. Ära ole iseenda
suhtes ülemäära kriitiline, ära
sunni end tegema asju, mis on
väga vastumeelsed.
Lõvi
Merkuuri ja Uraani trigoon avardab su mõttemaailma, pähe võib tulla vägagi geniaalseid ideid. Siiski tuleb arvestada, et kõik uuenduslikud ideed ei pruugi teostatavad olla, ka on need mõne su
kaaslase jaoks liiga lennukad.
Neitsi
Kuigi suvi käes, ei saa
sa töö ja raha teemast
üle ega ümber. Hästi õnnestub palju aega nõudvate, küllalt kauges tulevikus kasu tuua
tõotavate projektide käimalükkamine ja koostöö kõrgemate
ülemustega.
Kaalud
Oled kahe jalaga maa
peal. Enne oma energia raiskamist mingi tegevuse
peale kaalud väga põhjalikult,
kas asi seda üleüldse väärt on.
Kui aga midagi alustad, viid
selle ka lõpuni. Kasutad oma
jõuvarusid mõistlikult.
Skorpion
Õnnelik aeg suhete tasandil. Sattud kokku
huvitavate inimestega, kellest
on tulevikus ka päris palju kasu.
Praegu tekkivad romantilised
tunded on tõenäoliselt püsivad,
võid leida uut värskust kunagi
pooleli jäänud armastusloos.
Ambur
Aeg soosib ärilisi ettevõtmisi. Tasub hakata ellu viima midagi niisugust,
mida oled kaua planeerinud.
Sulle tagavad konkurentide ees
edu sinu laialdased teadmised,
mida peaksid aga järjepidevalt
täiendama.
Kaljukits
Maailmapilt avardub,
see on hea aeg eeskätt
vaimseks enesearendamiseks,
aga ka selleks, et võtta ette pikem õppe- või puhkusereis.
Nüüd pakuvad sulle rohkem
huvi tõsised ja sügavad teemad,
näiteks filosoofia ja religioon.
Veevalaja
Infokanalid on avatud.
Täiesti suvalises kohas juhuslikult võõraste inimeste jutuajamisest katkeid
kuuldes võib sinuni jõuda niisugune informatsioon, mis aitab mingi probleemi lahendada või edasisi sihte seada.
Kalad
Oled romantilisel lainel, lausa hõljud pilvedes. Pisut ettevaatust kuluks
nüüd ära, sest reaalsustaju
pole kuigi hea. Eriti juhul, kui
oled armunud, kipud teist inimest idealiseerima ja oma elu
liiga palju tema järgi sättima.
Marko Mägi kümme küsimust
1. Mis on Hiina rahaühik?
a. hüään
b. jüaan
c. žetoon
d. žargoon
2. Mis on tuntuim Eesti iirisesort?
a. Lai Leht
b. Heli Lääts
c. Punkar Villu
d. Öine Õis
3. Millest oskavad Jaapani
teadlased liharooga valmistada?
a. roojast ja sojast
b. paekivist
c. naftast
d. kadakamarjadest
4. Millise bändi muusika kõlas
Soome raadiotes mullu kõige
sagedamini?
6. Kust päästeti Ida-Virumaal
hättajäänud koprad?
a. puu otsast
b. tühjast settetiigist
c. kopratammi alt
d. tühjast õllevaadist
7. Kellega võrdles USA näitlejatar Megan Fox režissöör
Michael Bayd?
a. Adolf Hitleriga
b. Lars von Trieriga
c. Andrei Tarkovskiga
d. Vladimir Putiniga
8. Kes vallutasid Savisaare
saare Lämmijärves?
a. naerukajakad
b. metsatöllud
c. röövelööbikud
d. kormoranid
9. Kes eristavad homo- ja heteromehi kõige paremini?
a. Sunrise Avenue
b. Dingo
c. Roxette
d. Eppu Normaali
a. rasedad naised
b. süütud naised
c. ovuleerivad naised
d. sünnitanud naised
5. Kes on tuntud poplaulu
“Väike valge vale” esitaja?
10. Mille külge ehitasid herilased pesa ühes Võrumaa talus?
a. Janne Saar
b. Grete Klein
c. Mari-Liis Loos
d. Kairit Tuhkanen
a. ukselingi külge
b. vikati külge
c. aiateiba külge
d. traktorirooli külge
ÕIGED VASTUSED: 1b, 2c, 3a, 4d, 5c, 6b, 7a, 8d, 9c, 10b
Horoskoop 30. juuni – 6. juuli
Krõõpa
seostatakse
 Millega
suvist pööripäeva?
a) mardipäevaga
b) mihklipäevaga
c) jaanipäevaga
Mis on Eesti suvepealinn?
Mõtlen nüüd, mis ette võtta
terve suvevaheaja.
pealkiri?
a) “Tüdrukute suveraamat”
b) “Poiste suveraamat”
c) “Sipsikute suveraamat”
a) sinilill
b) saialill
c) aster
www.ekspresspro.ee
Tõttaks nagu sõdur sõtta
kooli, aga pole vaja.
 Mis on raamatu õige
lill õitseb
 Milline
suvel?
Kuula luuletust
ja vaata animafilmi
Ilmar Trull
b) Pärnu
c) Narva
toob kaasa...
 Suveaeg
a) ...valgemad õhtud
b) suveskandaalid
c) suvesandaalid
 a) suvikõrvits
Mis on pildil?
 a) Paide
b) “Porgand suvitab”
c) “Vägev vähk ja ahne naine”
on pildil?
 Mis
a) suvevandaalid
SUVEMURE
b) nuikapsas
c) lavakurk
filmist on see kaader?
 Mis
a) “Sprott päikest võtmas”
b) ...pikad pimedad ööd
c) ... lühemad päevad
lastekas 51
suveviktoriin
filmist on see
 Mis
kaader?
a) “Papa Carlo teater”
b) “Miriami piknik”
c) “Vennad Karusüdamed”
Vastused saada: LASTEKAS, Narva mnt 13,
10151 Tallinn; [email protected]
Ohmu, ristsõna vastuseks
on ROOMAJAD.
Kristofer Rohtjärv saab auhinnaks täispuhutava rannapadja.
Auhinnad saab kätte Eesti Ekspressi infosekretäri juurest, Narva mnt 11E, I korrus, E-R kl 9-17.
Kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Joonista Ohmule pilte ja aita ristsõna ära lahendada!
nagu kaks tilka vett
Ansip mõtles!
nädala anekdoot
Ma püüan rääkida kogu aeg,
nagu ma räägiks vanaemale.
Valitsuse pressikonverentsil 16. juunil
President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma netileheküljel lapsi
talle küsimusi esitama. Üks laps küsis: “Härra president, kui õhtul magama lähete, kas siis on ka pidžaamal kikilips ees?”
Järgmisel hommikul kurdab president Toomas Sildamile:
“Öö läbi ei saanud silma kinni. Sidusin pidžaamale kikilipsu ette,
vähkresin, und ei tulnud. Siis võtsin ära, ikka und ei tulnud, nii
vaheldumisi lipsuga ja lipsuta hommikuni. Ei oskagi lapsele vastata, kuidas ma magan.”
Edward Lucas
Eesti filmirežissöör
Tarandi
deliirium
Olen
kapitaalne
null, kõik
saanud
tänu isale?
Kaja Kallas
Zorbas vihastab
Ateena restorani Hellespontos
kokk Sirtaki Zorbas (pildil koos
sõber George Papandreouga), mida
hakkate teie peale Eestist saadava
abirahaga?
Esimene plaan on endale viieteistkümnes kuupalk maksta, 700 m2 villa osta ja ümbermaailmareisile minna. Naine tahtis kunstrindu ja jääkarunahast kasukat, paarikümmet kilo
kullast ehteid, kahte Jaguari (linnaja maasõitudeks). Veel võiksin Vahemeres ühe saare osta.
Te olete valesti aru saanud. Eesti
maksab 192 miljonit eurot Kreekale, mitte igale kreeklasele!
FOTOD TIIT BLAAT, BIRGIT PÜVE
Ah, kurat! Mis te närutate, rotid! Siis
on kreeklased ju jälle petta saanud!
Homme läheb üldstreigiks!
E
smaspäeva hommikul hakkas Indrek Tarand just Savisaare Hundisilma talu õuel jaanitulest toibuma, kui välja ilmus paraadmundris
Muammar Gaddafi.
“Mõtlesin, et võtan väikese puhkuse
ja astun läbi. Kaua ma seal Tripolis pommirahe all istun...” alustas Gaddafi.
Ta jätkas: “Ära sa, Indrek, presiden-
diks kandideeri! See amet pole meelakkumine! Lähed Rootsi pankadega vastuollu, hakkavad veel sind ja Eestit pommitama.
Hoia madalat profiili, jääb elunatuke
alles. Aga kui selle lolluse siiski ära teed,
tühjenda vähemalt oma Lääne pangakontod. Muidu külmutatakse ära ja raha
läheb jälle Kreekale.”
Ilmar Raag
Briti ajakirjanik
LIIGA PALJU TURBODIISLIT:
Presidendikandidaadi raske
hommik Hundisilma talus.
“Viimane kord, kui ma Turbodiislit ja
Lauaviina segi joon!” mõtles Tarand.
Järgmisel hetkel ilmus eikuskilt
Hugo Chavéz. Ta ulatas Tarandile pudeli
jääkülma Venezuela õlut Mañana.
“Kindlasti tuleb kandideerida! Rahvas vajab sõltumatut presidenti,” õhutas Chavéz.
“Esimese asjana riigistame Riigikogu
ja kõik parteid, mis Riigikokku pääsesid.
Siis riigistame kasumit tootvad Skandinaavia pangad ja siis kohe ka need parteid, mis Riigikogust välja jäid. Võimuvaakumit ei tohi olla ja raha peab ka olema. Siis ostame prantslastelt paar tuumajaama ja müüme kogu energia neile
tagasi. Hakkame täiega teenima, vana!”
“Mu jumal!” ägas Tarand valutavat
pead mudides. “Juba veerand tundi kaanin vett, aga järjest hullemaks läheb!”
Ja tõesti. 50. aastate Ameerika sõjaväedžiibiga veeres Hundisilma talu õuele Fidel Castro.
“Tss! Olen siin inkognito. Meile on kasulik, kui mind surijaks peetakse, tegelt
pole mul suurt häda midagi,” rääkis ta ja
õngitses frentši rinnataskust sigari. “Ehtne La Habana. Soovid?”
Tarand raputas pead, õudus silmis.
“Ise tead. See on maailma parim sigar.
Pruunid kaunitarid rullivad tubakalehti
reite vahel, mis annab täiesti kordumatu
maitse...” seletas Castro.
“Mõtlesin, et astun kah läbi, kui juba
Euroopa tuuril olen. Euroopa vajab revolutsiooni! Ja sina oled just paras mees
seda alustama. Kogu pilliroo kisume üles
ja asemele istutame suhkruroo.
Toodame sellises koguses rummi,
et kõigepealt joovad soomlased end sellest lolliks, siis Baltikum ja Venemaa, siis
Ida-Euroopa ja Balkani maad.Aga kasvata
habe, poiss, muidu ei võeta sind tõsiselt!”
Tarand läks Edgari välikemmergusse,
kus rippus ukse küljes täispikkuses peegel. Ta vaatas oma nägu ja mõtles – võibolla oli Castrol habeme koha pealt õigus?
54 ekspressi
suvepaar 2011
Kandideeri
Ekspressi
suvepaariks
2011!
FOTO TIIT BLAAT
Saada meile pilt endast koos
kallima, elukaaslase, abikaasa
või partneriga aadressile
[email protected]! Ära
unusta juurde lisada vastuseid
ankeedile ning oma kontakte, et
saaksime ühendust võtta.
Suve lõpus valime välja kõige
ekspreslikuma suvepaari, kes
saab pärjatud au, kuulsuse,
fotosessiooni ja nänniga.
Ära maga suve maha!
Nimi:
Alo (27, seelikuga) ja Merilin
(26)
Elukoht:
Tallinn
usid?
Kuidas ja millal kohtsoo
laleivapeol.
na
Kohtusime aastal 2007 sõbran
rus ja jõime
ukä
ost
s
koo
kel
het
l
Istusime ühe
d. Joonistasime
viina, sest keegi teine ei tahtnu
sime mööda
teineteisele vuntsid ette, kihuta
stasime teineteist.
öiseid Viljandi tänavaid ja ava
s kihlusime, olles
Amsterdamis ühes kohvišopi
läbi rännanud.
enne seda pea terve Euroopa
Armastus käib…
siis, kui riided on seljast ära.
Eriti kihvt asi,
mida koos tehtud?
e laevale, Alo
Meil oli Soome asja ja läksim
Punase
rilin
Me
t,
itul
rebaseks kostümeer
aal”.
dem
ime
ce
“Ali
ist
kuningannana film
e
em
läh
kas
et
,
isid
Ja siis soomlased küs
!
egi
sim
läk
siis
geiparaadile. No me
Suvemõte:
avalt mättal
Jääda lihtsaks ja et saaks piis
seksida.
Vali meid, sest...
te valite meid
me näeme alasti head välja. Kui
ast alasti
end
ssil
suvepaariks, laseme Ekspre
pildi teha.
Kogu kaup
–30%!
OÜ Vendors Mood, Franchisee MaxMara, Harju 6, Tallinn
Suvine Soome ootab!
Tallinn-Helsingi liini kõige suvisemad hinnad leiad ikka Eckerö Line’ist. Soodsad
ülesõiduhinnad ja Soome perekohtade piletid – kõik suvise puhkuse nautimiseks!
HOMMIKUKS
HELSINGISSE
ÖÖPAKETT alates
69€
Kaks inimest,kajut ja auto ööreisidel*
Info ja broneerimine reisibüroodest
üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna
kassast telefonil 66 46 000,
www.eckeroline.ee
ÕHTUKS
KOJU
PILETID alates
17€
täiskasvanu või sõiduauto*
AUTOPAKETT
KUNI VIIELE alates
67€
* sõiduauto max pikkus 6 m,
max kõrgus 1,9 m)

Kerttu Rakke - Eesti Ajalehtede Liit

Transcrição

Documentos relacionados

EuroSteel1

Lisa - Riigi Teataja

はじめの 500 ご - 社会福祉法人さぽうと21

Normale Rangliste

b dd 34 kkkkkkkk kk kk jz kk kkk kk kk kk kzyjzjz a bdd34 k kk kk jz