- Luta Hamutuk

Transcrição

- Luta Hamutuk
Impaktu Projeitu Kanalizasaun Be moos ba
Komunidade Aldeia Mota Ikun, Suku Mota Ulun Sub-Distrito Bazartete, Distrito Liquisa
(A Beneficiary Impact Assessment)
i LUTA HAMUTUK
Autor: Zenilton Zeneves
Prefasiu: Mericio Akara, Direitor Luta Hamutuk
Design no Layout: Zeloy Aquino Vieira
All rights reserved
Edisaun I, April 2012
Suporta Husi: Tiri making Integrity Work, União
Europeia no Luta Hamutuk Institute
Direitu protesaun ba obra literariu no autor nian
ne’ebe garente iha Konstituisaun RDTL. Bele halo
kopia literariu maibe tenke temi autor nia-naran no
fontes tuir etika literariu nian.
Address: Rua Gov. Celestino da Silva-Farol, Aldeia Lirio,
Suco Motael, Vera Cruz, Dili
Email Add: [email protected]
Website: www.lutahamutukinstitute.org
PO. BOX: 1034, Correios, Dili, Timor-Leste
Tel: (+670) 332 2619 or (+670) 726 3783 & 724 3966
LUTA HAMUTUK
ii
Indise
Lista Abreviasaun
iv
Kapitulu I: Intrudusaun
1
A.
B.
C.
D.
Komite KMSPDI Sub Distrito Bazartete
Objektivu Peskiza
Bene’efisiu Peskiza
Fatin Bene’efisiariu assessment
2
3
3
3
Kapitulu II: Enkuadramentu Teoriku
4
Kapitulu III: Metodolojia ba Beneficiry Impact Assesment
6
A.
B.
C.
D.
Metodolojia Basiku
Metodo Halibur Dadus
Tekniko Foti Sampel Peskiza
Analiza Dadus
6
6
6
7
Kapitulu IV Resultadu no Diskripsaun Dadus
8
Kapitulu V Konklusaun no Rekomendasaun
16
Referensia
18
Perfil
19
iii LUTA HAMUTUK
Lista Abreviasaun
BOQ
CDO
GMF
KMSPDI
MCK
MDGs
OGE
PDD
PERMENKES
SEASU
TBC
WHO
USD
LUTA HAMUTUK
iv
: Bill Of Quantity
: Community Development Officer.
: Grupo Manaija Fasilidade
: Komite Monitorizasaun e Supervizaun Projektu Dezenvolvimentu
Infrastruktura
: Mandi Cuci Kakus
: Millinium Development Goals
: Orsamentu Geral do Estadu
: Projektu Dezenvolvimentu Desentraliza
: Peraturan Mentri Kesehatan
: Sekretariu do Estadu Eletrisidade Agua e Saneamentu no Urbanizasaun
: Tuberclose
: World Health Organisation
: United State Dolar
KAPITULU I
Intrudusaun
Bee hanesan faktor prinsipal ba ema nia moris iha mundu. Tamba ema nia kualidade moris depende
makas ba kualidade be’e mak sira konsume. Kualidade bee ne’ebé mak diak, sei suporta ba ekosistema
ne’ebé saudavel ne’ebé ikus mai sei hasae progresu saude ema nian. Neduni, wainhira ema asesu ba
bee moos ne’ebé mak la iha kualidade no kuantidade konsume ladun sufisiente, sei iha influensia ba
kondisaun no saude ema nian. Tamba bee hanesan zat gizi makro ne’ebé importante ba ema. Bee nia
Benefisiu mak hanesan fontes atu absorve mineral, atu halo balansu ba temperatura isin, forma sel
no bele halo sistema dijestivu bele lao diak1.
Atu ema nia isin bele halao nia funsaun ho diak ema presija hemu bee tuir standar saude ne’ebé mak
diak. Tamba ne’e, ema presija bee litru 20-50 litru ba kada ema ida kada loron. Maibe numeru normal
liu ema konsume bee tenke to deit 30 litru ne’ebé ita bele ho kontazen hanesan tuir mai ne’e: 5 litru
uza hodi tein no han no 25 litru ba sanitasaun2. Wainhira ema nia konsume bee menus to´o deit 20
litru ema sei la hetan problema no sei bele halao nia moris ho normal e saudavel. Maibe wainhira
menus husi 20 ema sei la moris normal no saudavel.
Standar konsume bee ne’ebé mak mensiona iha leten ne’e hanesan standar ideal. Maibe realidade
ema nia konsume ba bee moos agora oin seluk, tamba populasaun iha mondu agora infrenta problema
bee moos no iha ameasa laran. Tuir riset WHO nian iha tinan 2006 hateten katak “pada tahun 2006
menunjukkan dalam satu dekade terakhir, rata-rata 50.000 orang meninggal per hari karena
penyakit yang berkaitan dengan air tak bersih.3 Iha kontektu Timor Leste problema asesu ba bee
moos sai hanesan problema seriu, maske Governu seidauk seriu atu halo investimentu iha area ne’e.
Tuir dadus ne’ebe mak Luta Hamutuk hetan, hatudu katak populasaun Timor Leste ne’ebe mak
asesu ba beé moos 69% husi total populasaun no iha deit 59% mak asesu ba saniamentu baziku. Iha
parte seluk Dadus hatudu moos katak iha 12% labarik ne’ebe mak mate nia idade la to’o tinan 5,
tamba la iha asesu ba bee ne’ebe mak iha kualidade no saneamentu baziku4.
http://www.attayaya.net/2011/07/manfaat-air-untuk-kita-semua.html, Diambil dari tulisan aslinya di Riau Pos,
Ahad 24 Juli 2011 Halaman 35.
2
http://walhi-sumsel.blogspot.com, SABTU, JUNI 28, 2008.
3
http://www.attayaya.net , Air Untuk Kita Semua, Sarwan Kelana Mahasiswa Ushuluddin UIN Suska Riau.
4
Website Water aid Timor Leste.
1
1
LUTA HAMUTUK
LUTA HAMUTUK
Problema hirak ne’e laos ona problema nasaun ida nian deit, maibe sai ona prekupasaun global nasaun
hotu iha mondu. Tamba asuntu bee moos sai hanesan prekupasaun global, nasaun barak mak konkorda
hodi tau problema bee moos hanesan programa global ho naran Millinium Development Goals
(MDGs). Objektivu ida husi MDG mak atu minimiza numeru populasaun iha mundo ne’ebé mak
seidauk asesu ba bee moos antes tinan 2015. Programa MDGs em jeral iha objektivu dezenvolvimentu
8, ne’ebé nasaun 189 mak adopta ona. Maibe nasaun 147 deit mak asina/ratifika ona programa ida
ne’e no konkorda atu atinji objektivu hirak ne’e iha tinan 2015 .
Iha objektivu MDGs ba pontus 7 nian, koalia kona ba “menjamin daya dukung lingkungan hidup”,
iha alinea 2 hateten katak: Pada tahun 2015 mendatang diharapkan mengurangi setengah dari
jumlah orang yang tidak memiliki akses air minum yang sehat”. Hanesan nasaun ne’ebé mak adopta
no implementa programa dezenvolvimentu global MDGs, Governu mos interpreta programa hirak
ne’e ba planu dezenvolvimentu nasional no anual. Tuir planu dezenvolvimentu anual IV Governu
konstitusional, iha tinan 2010 tau be’e moos nudar prioridade ida. Atu konkritiza politika ida ne’e
Governu aloka orsamentu liu husi Orsamentu jeral do Estadu hodi aloka orsamentu ba projektu bee
moos no saneamentu. Iha periodo Orsamentu Geral do Estadu tinan 2010 ne’e, Governu aloka orsamentu ba bee moos no saneamentu liu husi projeitu PDD hodi transfere ba distrito 13 iha Timor
Leste.
Bazeia ba kondisaun kritiku ne’ebé mak ami esplika iha leten, Institutu Luta Hamutuk hahu inisia
aktividade iha nivel distritu to’o Aldeia, hodi tau matan ba projeito baziku ne’ebé mak importante.
Neduni ami konsidera be’e moos nudar asuntu prinsipal ida ne’ebé presiza ema hotu tau atensaun.
Hodi nune’e projeito hirak ne’e bele hetan susesu no bele fo asesu bee moos ba komunidade sira. Atu
realiza aktividade hirak ne’e ho sistematiku no planeadu, Luta Hamutuk estabelese ona komite
monitoramentu ida iha Bazartete (KMSPDI-Bazartete).
A. Komite KMSPDI Sub Distrito Bazartete
Iha loron 27 de Fevereiru 2010 Luta Hamutuk ho autoridade local no representante komunidade iha
sub distrito Bazartete, hari’i Komite Monitorizasaun no Supervizaun ba Projeitu Dezenvolvimentu
Infrastruktura (KMSPDI). Objetivu ida mak atu halao monitorizasaun ba projeitu infrastruktura. Membru
komite ne’e kompostu husi Administrador Sub Distrito Bazartete (Koordenador), representante Saude
Sub Distrito Bazartete, Community Development Officer/CDO, Representante eskola, Xefe do suco
Fatumasi, Fahilebu no Metagou, Representante Luta Hamutuk no Representante Focal point iha sub
Distrito Bazartete, nomos representante Joventude.
Ejistensia husi komite iha Sub Distrito Bazartete ho objetivu hanesan tuir mai ne’e; primeiro, liu
komite ida ne’e Luta Hamutuk bele kapasita no reforsa membru komunidade. Segundo, bele bele
promove partisipasaun maksimu husi Autoridade lokal no komunidade hodi bele partisipa iha prosesu
dezenvolvimentu nasional iha nivel baze. Terseiro, Autoridade lokal no komunidade bele halo kontrolo
ba exsekusaun orsamentu iha sira nia distrito no sira nia area rasik.
Komite tau matan ona ba projeitu 3, ne’ebé relasiona ho bee moos iha sub distrito Bazartete. Projeitu
hirak ne’e hahu iha 2010, mak hanesan:
1.
Projeitu Instalasaun kanu, “tembok keliling/moru hadulas ba makina sanyo”, no Instalasaun
eletrisidade ba area bee matan hodi bele liga ba makina Sanyo iha suku Lauhata ho total
orsamentu hamutuk USD $ 60.000.00.
2. Konstruksaun sistema be’e moos gravitasaun iha Aldeia Urluli, Fatureno, Ergoa no fatuhuoSuco Leorema. Total orsamentu hamutuk USD $100.000.00.
3. Projeitu perfurasaun no instalasaun be’e moos iha Aldeia Mota Ikun-Suco Mota Ulun ho
total orsamentu hamutuk $ 80,000 5.
Bazeia ba resultadu monitoramentu husi projeitu tolu ne’e, projeitu rua mak implamenta ona. Projeitu
ida iha suku Leorema la implementa, tamba alokasaun orsamentu la sufisiente atu implementa
5
2
LUTA HAMUTUK
Livru OGE 2010, No. 2, Pajina 56.
projeitu. Neduni, bazeia ba ejisensia komunidade no Komite Monitoramentu Governu aloka fali
orsamentu ba tinan 2011. Maibe, iha tinan 2011 projeitu ida ne’e moos la konsege implementa ho
razaun orsamentu la too tan. Neduni, Governu re-aloka tan orsamentu ba tinan 2012. Ho realidade
ne’e, Komite sei kontinua tau matan to’o projeito ne’e implementa. Problema ida ne’e akontese tamba
Governu la seriu hodi halo Studu antes aloka orsamentu ba projeitu.
Husi projeitu rua ne’ebé mak implamenta ona ne’e, komite fo fokus no halo impact assessment ba
projeitu iha aldeia Mota Ikun-Suku Mota Ulun nudar target avaliasaun/assesment.
B. Objektivu ba Beneficiary Impact Assessment
Objektivu husi assessment ida ne’e mak atu buka hatenee opinaun Komunidade kona ba implementasaun projeitu ho nia impaktu. Pontus hirak tuir mai ne’e mak sai nudar asumsi dasar:
1. Implementasaun projeitu atinji duni Metas no objektivu politika Sekretariu de Estado da
Eletrisidade, Água e Urbanizasaun/Diresaun Nasional de Águas e Saneamento ka lae?
2. Oinsa tranparansia iha implementasaun projeitu bee moos?
3. Oinsa ho partisipasaun Komunidade?
4. Oinsa Sustentabilidade projeitu ne’e rasik?
C. Benefisiu husi Beneficiary Impact Assesment
Depois de assesment ne’e, komite monitoramentu no Luta Hamutuk bele hato’o rekomendasaun
balun ba Governu, hodi bele hadia diak liu tan nia planu dezenvolvimentu iha seitor bee moos no
saneamentu. Komite ho Luta Hamutuk mos hanoin katak ho assessment ne’e, bele ajuda liu tan
membru komite sira nomos autoridade lokal hodi bele hatene prosesu no impaktu husi investimentu
orsamentu Geral do Estadu ba komunidade, liu-liu iha seitor bee moos no saneamentu.
D. Fatin Beneficiary Impact Assessment
Fatin assessment halo iha aldeia Mota Ikun- Suku Mota Ulun. Suku ida ne’e administrativamente
parte ba Sub Distrito Bazartete. Total Populasaun iha suku ne’e hamutuk 1,831 ho total uma kain
2766. Geografikamente suku distinadu iha parte este baliza ho suku Tibar. Iha parte sul baliza ho
suku Fatumasi no iha parte oeste baliza ho suku Lauhata. Mayoria populasaun iha suku ida ne’e
moris ho vida agrikultor no peskador.
6
Sensus Populasaun no Uma Kain 2010, Distribuisaun Populasaun tuir Area Administrativu, Volume 2, Ministeriu Finansa
3
LUTA HAMUTUK
KAPITULU II
Enkuadramentu Teoriku
Tuir paradigma Governu atu halao Dezenvolvimentu seitor infrastruktura bee moos, bazeia ba politika
hanesan tuir mai ne’e: “...água potável como as principais prioridades emtermoos de infraestruturas
uma vez que estes projectos irão claramente contribuir para a saúde física, cultural e económica do
país”.7 Bazeia ba politika Governu iha leten Ministeriu Infrastruktura liu husi Sektretariu do
Eletrisidade Agua e Saneamentu no Urabanizasaun, tau prioridade iha seitor agua hanesan tuir mai
ne’e:
a. Continuação da reabilitação do abastecimento de água nas áreas urbanas.
b. Aumento de estabelecimentos de abastecimento de água nas zonas rurais8.
Ho prioridade hirak iha leten Governu liu husi Sekretariu de Estado da Eletrisidade, Água e
Urbanizasaun nia metas no objektivu importante hanesan tuir mai ne’e:
Metas:
1. Angariar novos consumidores.
2. Utilização de bombas de elevação elétricas a funcionar bem e dentro do cronograma
estabelecido.
3. Fornecer água potável às comunidades.
4. Qualquer outra alternativa para disponibilizar água potável através do sistema existente.
5. Facilitar o acesso das comunidades à água potável em 69 aldeias, com impacto directo e
positivo para a sua saúde e higiene, além de melhorar a economia nos 13 distritos.
6. Melhorar a higiene das comunidades e permitir a utilização de latrinas e casas de banho.
Objektivu:
1. Angariar novos consumidores;
2. Reduzir o desperdício de. água e aumentar a quantidade ea qualidade
da água;
3. Melhorar o abastecimento de água potável em Díli e nos distritos
4. Melhorar a higiene’e e facilitar o acesso das comunidades à água potável a não mais de
100 m de distância das suas casas.
5. Garantir a boa qualidade da água e prevenção de doenças transmissíveis decorrentes da
insuficiência de latrinas e casas de banho, de modo a alcançar os Objectivos de
Desenvolvimento do Milénio (MDG 2015).9
Livro Orsamentu Geral do Estadu 2010, No1Pajina 8.
Livro Orsamentu Geral do Estadu 2010, No1Pajina 263.
9
LIVRU Orsamentu Geral do Estadu 2010, No. 1, pajina 263
7
8
44
LUTA
HAMUTUK
LUTA
HAMUTUK
Atu atinji Metas no objektivu hirak iha leten iha mos hanoin seluk, ne’ebé mak dehan katak laos deit
hari infrastruktura bee moos em termus kuantidade, maibe tenke bee moos ida ne’ebe mak viabel no
iha kualidade atu konsume. Tamba tuir dadus katak total “air tawar” iha mundo iha deit 4%. Husi
4% ne’ebé mensiona ne’e iha deit 1% mak viabel atu konsume (Prof Dr Sari Bahagiarti ahli
hidrogeologis). Ho razaun ida ne’e mak ita tenke kuidadu wainhira atu konsume bee moos.
Bazeia ba kondisaun kona ba kualidade no kuantidade bee moos, ita bele konsidera mos perspektiva
balun hanesan tuir mai ne’e “Kualitas air secara umum menunjukkan mutu atau kondisi air yang
dikaitkan dengan suatu kegiatan atau keperluan tertentu. Sedangkan kuantitas menyangkut jumlah
air yang dibutuhkan manusia dalam kegiatan tertentu. Air adalah materi esensial di dalam
kehidupan, tidak ada satupun makhluk hidup di dunia ini yang tidak membutuhkan air. Sebagian
besar tubuh manusia itu sendiri terdiri dari air. Tubuh manusia rata-rata mengandung air sebanyak
90 % dari berat badannya. Tubuh orang dewasa, sekitar 55-60%, berat badan terdiri dari air,
untuk anak-anak sekitar 65% dan untuk bayi sekitar 80%. Air bersih dibutuhkan dalam pemenuhan
kebutuhan manusia untuk melakukan segala kegiatan mereka (Artikel Urip Santoso).
Neduni, tuir perspektiva kona ba
bee moos ne’ebé mensiona iha
leten ita bele simu tan esplikasaun
tuir mai ne’ebé dehan katak”…perlu
diketahui bagai-mana air dikatakan bersih dari segi kualitas dan
bisa digunakan dalam jumlah yang
memadai dalam kegiatan seharihari manusia. Ditinjau dari segi
kualitas, ada beberapa persyaratan
yang harus dipe-nuhi, di antaranya kualitas fisik yang terdiri atas
bau, warna dan rasa, kulitas kimia
yang terdiri atas pH, kesadahan,
dan sebagainya serta kualitas biologi diman air terbebas dari mikroorganisme penyebab penyakit.
Agar kelangsungan hidup manusia dapat berjalan lancar, air bersih juga harus tersedia dalam jumlah yang memadai sesuai
dengan aktifitas manusia pada tempat tertentu dan kurun waktu tertentu10.
Ho argumentu ida ne’e mak iha nasaun balun iha standar kona bee moos. Ita bele konsidera
nasaun Indonesia, ne’ebé mak interpreta bee moos ho kualidade ba regulamentu Ministerial ne’ebé
mak dehan katak : “Parameter kualitas air bersih yang ditetapkan dalam PERMENKES 416/1990
terdiri atas Parameter fisik, parameter kimiawi, parameter mikrobiologis”11.
Iha parte seluk, atu atinji objektivu no standar hirak ne’e Luta Hamutuk hanoin katak presiza iha
transparansia no akuntabilidade e sustentabilidade husi projeitu bee moos. Ho transparansia no
akontubilidade komunidade sira bele partisipa no hatene kona ba objektivu saida mak atu atinji
iha prosesu dezenvolvimentu infrastruktura bee moos no oinsa projeitu ne’e bele kontribui ba
sustentabilidade bee moos agora no ba futuru.
KUALITAS DAN KUANTITAS AIR BERSIH UNTUK PEMENUHAN EBUTUHAN MANUSIA,
Jurnal Urip Santoso, 18/01/201
11
AIR BERSIH YANG LAYAK MINUM DAN DIKONSUMSI, http://www.resepbunda.biz/2012/01/31/air-bersih-layakminum-dikonsumsi/
10
5
LUTA HAMUTUK
KAPITULU III
Metodolojia ba Beneficiry Impact Assesment
A. Metodolojia Basiku
Metodolojia ne’ebe mak uza iha beneficiary impact assessmentu ne’e mak uza
apromisumasaun kualitativu. Tuir metodu ida ne’e katak “Pendekatan kualitatif adalah suatu proses
pene’elitian dan pemahaman yang berdasarkan pada metodologi yang menyelidiki suatu fenomena
sosial dan masalah manusia. Pada pendekatan ini, peneliti membuat suatu gambaran kompleks,
meneliti kata-kata, laporan terinci dari pandangan responden, dan melakukan studi pada situasi
yang alami (Creswell, 1998:15). Bogdan dan Taylor (Moleong, 2007:3) mengemukakan bahwa
metodologi kualitatif merupakan prosedur penelitian yang menghasilkan data deskriptif berupa
kata-kata tertulis maupun lisan dari orang-orang dan perilaku yang diamati”.12
B. Metodo Halibur Dadus
Metodo halibur dadus kualitativu ne’ebé mak uza iha Beneficiary assessment mak hanesan tuir mai
ne’e:
1.
2.
3.
4.
In-Depth interview
Observasaun
Lee Dokumentus ne’ebé mak relevante
Focus Group Discussions (FGDs)13
C. Tekniko Foti Sampel Peskiza
Tekniko foti sample iha peskiza kualitatifu ida ne’e mak uza tekniko probability sampling. Tuir prof.
Dr. Sugiyono: teknik probability sampling adalah teknik pemgambil sampel yang memberikan
peluang yang sama bagi setiap unsur (anggota) populasi untuk dipilih untuk menjadi anggota
sampel14. Instrumento sampling mak uza hodi determina sample mak Sample size calculator no
researcher Randomizer.
Unit sampel ne’ebé sei uza iha intervista mak “uma kain” (household), laos individual ka familia.
Tamba iha kontekstu Timor-Leste uma ida bele iha familia barak. Neduni ami sei konsidera deit
uma kain ida iha familia inti nia laran (nuclear family / household).
Objetivu husi metodologia hirak ne’e mak oinsa uza grupo ne’ebé ki’ik atu bele representa grupo
ne’ebé bot. Tamba kustu sei barak liu wainhira ita intervista hotu “uma kain” iha Suco ida nia laran.
12
Lembaga penelitian Mahasisiwa Penalaran Universitas negari Makasar, http://www.penalaran-Uunm.org/index.php/
artikel- nalar/penelitian/116-metode-penelitian kualitatif.html.
13
Lembaga penelitian Mahasisiwa Penalaran Universitas negari Makasar, http://www.penalaran-Uunm.org/index.php/
artikel- nalar/penelitian/116-metode-penelitian-kualitatif.html
14
Livru Memahami Penelitian Kualitatif, prof. Dr. Sugiyono, pajina 52
66
LUTA HAMUTUK
LUTA HAMUTUK
Tanba ne’e aproximasaun sampling fo posibilidade atu bele halo seleksaun ba grupu ki’ik ida husi
total populasaun ne’ebe iha. Metode sampel size calculator sei uza hodi determina sampel size no
confidensial level nomos interval level. Iha prosesu determina sampel uma kain iha asesmentu ba
projeitu bée moos ne’e uza moos instrumentu Randomizer hodi halo selesaun ba numeru uma kain
ne’ebé mak sai hanesan sampel.
Wainhira uma kain ne’ebé selekta ona la marka prezensia durante intervista, peskizador sei intervista
fali uma kain seluk ne’eb besik. Uma kain ne’ebé atu hetan seleksaun, normalmente sira ne’ebe sai
benefisiaru ba projeitu konstruksaun bee moos.
Ho instrumentu randomizer no sampel size calculator, ekipa peskiza konsege determina ona sampel
peskiza hamutuk uma kain 6 iha aldeia Mota Ikun, suku Mota Ulun ho numero 53, 90, 82, 33, 94, 14.
Confidence level sampel hirak ne’e bazeia ba sample size calculator nian metodolojia iha confidence
level 99%. Ne’e bele justifika katak total sampel neen (6) ne’e bele respresenta uma total uma kain
mak iha Suku refere no confidence interval level 51,41% ne’ebé signifika katak resposta husi sampel
uma kain ne’e bele reprsenta uma kain iha suku hirak ne’e nia resposta. Iha peskiza kualitatifu ne’e
mos sei halo intervista ho autor save sira iha komunidade laran, hanesan xefe suku. Objetivu husi
intervista ho ema importante iha komunidade ne’e para bele hetan informasaun ne’ebé klean no
peskiza bele komprehensivu.
D. Analiza Dadus
Metodolojia mak uza hodi analiza dadus mak analiza dadus kualitativu. Prosesu analiza dadus
kualitativu ne’ebé hanesan prosesu ida ne’ebé interaktivu no aktivu. Tamba ne’e peskizador kualitativu
tenke leé dadus narativu dala barak, hodi buka hatene nia signifika ho klean hodi nune bele halo
intrepretasaun. Tuir Morse dan Field (1995) mencatat bahwa analisis kualitatif adalah: “proses tentang
pencocokan data bersama-sama, bagaimana membuat yang samar menjadi nyata, menghubungkan
akibat dengan sebab. Yang merupakan suatu proses verifikasi dan dugaan, koreksi dan modifikasi,
usul dan pertahanan.” Iha analiza dadus ba beneficiary impact assessesment ida ne’e Luta Hamutuk
kategoriza dadus tuir objektivu assessment.
7
LUTA HAMUTUK
KAPITULU IV Diskripsaun No Rezultadu Analiza Dadus
A. Diskripsaun Dadus
Bazeia ba resultadu analiza dadus Luta Hamutuk halo diskripsaun tuir objektivu
assesment hanesan tuir mai ne’e:
1. Mapa asesu bee moos iha sub Distritu Bazartete
Bazeia ba dadus sensus populasan 2010 kona ba sosial no ekonomia iha sub distritu Bazartete, ami
identifika hanesan tabela tuir mai ne’e:
Grafiku 1.1 Uma kain Privadu tuir tipu fontes bee hemu Sub Distritu Bazartete
Fontes: Livru Sensus 2010, Karateristiku sosial no ekonomia.
Hare ba grafiku 1.1, hatudu katak tipu asesu bee moos familia iha sub distritu Bazartete 58% mak
asesu ba bee moos tipu kanalizasaun bee moos to iha uma laran, uma liur, torneira publiko nomos
kuaze 44% mak asesu ba tipu bee moos sira seluk.
88
LUTA HAMUTUK
LUTA HAMUTUK
1. Politika Governu
Tuir Politika Governu liu husi Ministeriu Infrastruktura tau seitor agua hanesan prioridade iha
prioridade B, ne’ebé mak hateten katak “….Aumento de estabelecimentos de abastecimento de água
nas zonas rurais”15. Ho objektivu “Melhorar a higiene’e e facilitar o acesso das comunidades à água
potável a não mais de 100 m de distância das suas casas”.16 Bazeia ba Politika Governu iha leten ami
identifika katak iha tinan 2010 Governu aloka orsamentu hamutuk US $ 7,605,000.00 ba 13 distritu
(Livru OGE 2010, No 2). Husi total alokasaun orsamentu ida ne’e kada distritu hetan alokasaun
orsamentu hanesan iha grafiku tuir mai:
Grafiku 1.1 Total alokasaun orsamentu Projeitu Bee moos iha 13 Distritu
Husi total orsamentu Projeitu iha leten Luta Hamutuk identifika katak kada distritu hetan projeitu
hanesa tuir mai ne’e:
Grafiku 1.2 Total alokasaun projeitu bee moos no saneamentu ba 13 distritu OGE 2010.
15
16
Livru Orsamentu Geral do Estadu 2010, No.I, Pajina 263.
Livru Orsamentu Geral do Estadu 2010, No.I, Pajina 267
9
LUTA HAMUTUK
Hare ba Grafiku 1.1 no 1.2 hatudu katak alokasaun orsamentu no alokasaun projeitu refleta Politika
Governu. Tamba total projeitu hirak ne’e Luta Hamutuk identifika katak bele atinji indikador Sekretariu
do Estadu Eletrisidade agua e Saneamentu no Urbanizasaun nian ne’ebé atu fo asesu agua potavel ba
aldeia 69.
Maske atinji ona objektivu Sekretariu do Estadu Eletrisidade agua e Saneamentu no Urbanizasaun,
maibe Luta Hamutuk nia observasaun hatudu katak alokasaun orsamentu hirak ne’e foin too deit
nivel fornesementu agua. Maibe fornesementu agua hirak ne’e bele viable ona tuir standar saude atu
konsume ka lae, ne’e seidauk iha indikador forte hodi bele garantia.
Husi total alokasaun orsamentu no projeitu iha leten, distritu Liquisa hetan alokasaun projeitu bee
moos hamutuk 11 hanesan tabela tuir mai ne’e:
Tabela 1.1 Alokasaun Projektu husi OGE 2010 ba Sub-distritu Bazartete
No
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Tipo Projeitu
Instalasaun kanu, moro hadulas, no instalasaun
electricidade iha Bomba/liga ba makina Sanyo,
Suco Lauhata- Bazartete
Instalasaun kanu, moro hadulas, no instalasaun
electricidade iha Bomba Suco Dato - Distrito
Liquica
Troka kanu antigo iha Cidade Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Aldeia Delesovti - Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Aldeia Pandevou no Kaikasavou - Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Aldeia Matebian/ Kanalehohuru - Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Aldeia Kaidiko - Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Suco Loidahar - Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Aldeia Urluli, Fatune’ero, -Ergoa,
Fatuhou Suco Leorema Liquica
Perfurasaun no instalasaun bee moos iha
Aldeia Motaikun Suco Motaulun Liquica
Konstruksaun bee moos Gravitasaun iha
Suco Lukulai Distrito Liquica
Total
Orsamentu($)
60,000
60,000
50,000
70,000
80,000
70,000
70,000
150,000
100,000
80,000
70,000
Fontes Livru OGE 2010, No. No 2, Desenvolvimento dos Distritos.
3. Implementasaun projeitu Bee moos iha aldeia Mota Ikun
Bazeia resultadu beneficiary impact assessment, idetifika katak implementasaun projeitu bee moos
iha aldeia mota ikun ho tipo projeitu perfurasaun no instalasaun ne’ebe uza makina ho enerjia
eletrisidade. Projeitu ida ne’e implementas husi kompania Dato ho total orsamentu hamutuk USD
80,000.
Ekipa ne’ebé halo assesment hare katak bee moos ne’e kuantidade diak, maibe komunidade sira seidauk
uza masimu. Bazeia ba dadus ne’ebé mak Luta Hamutuk hetan, loron ida komunidade iha aldeia
Mota Ikun uza bee moos husi projeitu ida ne’e kuaze 50-100 litru/familia. Ekipa husi Luta Hamutuk
identifika katak komunidade sira konsume bee moos husi projeitu ne’e la tuir standar saude, ne’ebé
hateten katak valor mediu konsume ema ida mak 30 litru/loron/ema ida. Iha parte seluk ekipa Luta
Hamutuk identifika katak, komunidade la konsege uza bee moos hirak ne’e ho masimu, tamba la iha
tanke iha estasaun tornera.
Nune’e moos identifika faktor positive balun mak hanesan; primeiro, projeitu ida ne’e konsege muda
kondisaun husi asesu bee masin ba bee moos. Segundu, konsege halo komunidade sira asesu bee
10
LUTA HAMUTUK
moos besik liu kompara ho antes projeitu ne’e implementa. Tamba Antes projeitu implementa komunidade
sira asesu bee moos ho distansia kuaze 1-1,5 km.
Iha tempo mak hanesan ekipa Luta Hamutuk moos identifika dadus balun mak hane’esan tuir mai
ne’e; primeiro, la iha informasaun husi Ministeriu Saude katak bee moos ne’e tuir ona standar atu konsume
ka seidauk. Tamba tuir komunidade katak bee moos husi projeitu ne’e manas, ladun hanesan bee
moos ne’ebé mai husi foho. Segundu, kuaze mayoria familia iha aldeia Mota Ikun la iha haris fatin ho
kualidade diak, tamba komunidade la iha kapasidade ekonomiku hodi halo. Terseiru, liu husi Focus
Group Discussions identifika mos moras hanesan moras TBC, Malaria, Diarea ho kustipado ne’ebé
akontese iha Aldeia Mota Ikun.
4. Tranparansia Implementasaun projeitu be´e moos.
Bazeia resultadu intervista ho benefisiariu iha aldeia Mota Ikun Ekipa Luta Hamutuk identifika katak,
em jeral la iha transparansia iha prosesu implementasaun projeitu. Problema ne’ebe mak Luta
Hamutuk identifika mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Komunidade la hatene orsamentu hira mak aloka ba Projeitu
Durante implementasaun projeitu ida ne’e komunidade la iha informasaun kona ba alokasaun orsamentu
ba projeitu. Tamba komunidade la iha informasaun husi Sekretariu Estadu Eletrisidade, Agua e Saneamentu
no Urbanizasaun. Maske komunidade la iha informasaun offisial kona ba alokasaun orsamentu projeitu,
maibe komunidade balun informalmente hatene alokasaun orsamentu husi membru komunidade seluk
ne’ebé dehan katak alokasaun kuaze USD$ 80.000 ba projeitu ne’e.
b. Kompania la transparansia ba Komunidade
Tuir politika transparansia ba esekusaun Orsamentu Geral do Estado, iha prosesu implementasaun
projeitu ruma kompania iha dever atu transparante ba komunidade relasaun ho projeitu. Transparansia
ne’ebe mak kompania presiza halo mak tau kuadru projeitu iha fatin implementasaun projeitu, halo
inkontru ho komunidade relasiona ho projeitu no fo kone’esementu ba lider komunitariu. Durante
implementasaun projeitu ne’e akipa Luta Hamutuk identifika katak, Kompania tau duni kuadru
projeitu iha fatin implementasaun maibe, Informasaun ne’ebé mak kompania tau la kompleta. Tamba
kompania tau deit naran kompania no durasaun projeitu, maibe orsamentu projeitu la tau iha kuadru
projeitu. kompania moos la fo informasaun ba komunidade ho lider komunitariu sira kona ba
implementasaun projeitu. Maske la iha informasaun klaru husi kompania, lider komunitariu halao
nafatin nia knar no fo nafatin informasaun em jeral ba komunidade liu husi inkontru iha nivel aldeia.
5. Kualidade implementasaun projeitu fisiku bee moos
Maske komunidade iha aldeia Mota Ikun desde de inisiu la iha informasaun kona ba material ne’ebé
mak kompania uza hodi halo konstruksaun, maibe nia resultado kualidade projeitu beé moos ne’e
diak. Ijemplu, kompania konsege uza paralon hodi dada bee moos, no la uza besi kanu. Paralon ne’e
tuir duni realidade rai iha Suku Mota Ikun ne’ebe besik tasi ibun. Tuir komunidade katak se kompania
uza besi kano bele fruzu lalais, tamba besik tasi. Maske nune, komunidade fo kritiku ba kompania
katak paralon mak sira uza ho diameter kiik, ne’ebé dala ruma iha tempo future mai sei la tahan
wainhira bee sai bot no bele estraga makina.
6. Implementasaun projeitu la tuir Komunidade nia hakarak
Implementasaun projeitu la tuir komunidade nia nesesidade domestika/ladun besik ba sira nia uma,
tamba la iha tanke iha estasaun tornera (Penampungan transisi). Realidade ne’e halo komunidade
sira seidauk uza bee moos ne’e ho efektivu no efesiensia tamba fatin kuru bee dook nafatin. Kondisaun
ida ne’e mak halo komunidade sei uza bee posu hodi haris maske bee ne’e nia sabor mer/masin.
Problema ida ne’e akontese tamba komunidade la partisipa iha prosesu planeamantu husi inisiu to
implementasaun projeitu. Problema ida ne’e moos mak halo implementasaun projeitu la tuir komunidade
nia presiza. Ijemplu komunidade hakarak presiza tau tanke transisaun iha estasaun tornera, maibe
kompania la halo tuir. Iha tempo mak hanesan, komunidade hakarak kanalizasaun bee moos presiza
dook husi Estrada, tamba Governu iha planu atu halo luan Estrada, maibe kompania kanaliza bee
moos besik Estrada no iha posibilidade atu sobu fali wainhira projeitu estrada hahu. Ida bele gasta
11
LUTA HAMUTUK
tan osan no tempo para hadia, tamba ne’e mak komunidade konsidera kompania no Governu ladun
koordena didiak no gasta osan la ho planu mak integradu.
7. Partisipasaun Komunidade ba Implementasaun Projeitu
Em termus partisipasaun, ekipa Luta Hamutuk konsege identifika pontus importante balun tuir mai
ne’e:
• Iha prosesu planeamentu ba projeitu bee moos ladun iha konsultasaun ne’ebé diak ho
komunidade.
• Partisipasaun komunidade ladun maximu iha kontekstu halo Monitorizasaun no kontrolo ba
projeitu. Maibe komunidade balu konsege halo monitorizasaun no advokasia. Ijemplu konsege
identifika kata kompania tau kuadru projeitu maibe la tau orsamentu.
• Maibe, iha prosesu implementasaun konsege kria mekanismu servisu ho sistema rotasaun.
Ida ne’e bele fo espasu ba partisipasaun komunidade.
• Iha tempo mak hanesan, durante implementasaun projeitu bee moos komunidade konsege
partisipa, hanesan sai trabalhador iha projeitu hodi hit fatuk, simenti, no raihenek.
8. Sustentabilidade Bee moos
Sustentabilidade projeitu ne’e importante, Neduni presiza iha jestor ne’ebé bele responsabiliza hodi
halo kontrolo, distribuisaun no manutensaun. Maske projeitu ne’e kompania sira seidauk entrega
formalmente ba lider komunitariu, maibe komunidade hari ona Grupo Maneija Fasilidade (GMF)
ne’ebé sei halo manajementu ba projeitu bee moos ida ne’e. Atu garante sustentabilidade projeitu ida
ne’e grupo GMF ho komunidade sei kontribui orsamantu kada uma kain ho total USD 0,50 cent, hodi
halo manutensaun ba projeitu bee moos.
B. Resultadu Analiza Dadus
1. Kondisaun Asesu bee moos iha Sub Distritu Bazartete
Bazeia ba grafiku 1.1 iha leten Luta Hamutuk analiza katak kuaze komunidade ho total 56% mak
asesu ba bee moos too iha uma laran, uma liur, no torneira publiko no iha deit 44% mak asesu ba
fasilidade bee moos konvesional. Husi total 56% iha 2% deit mak hetan asesu bee moos too uma
laran. Maibe kondisaun ida ne’e Luta Hamutuk analiza katak seidauk bele garantia katak komunidade
nia asesu ba bee moos tuir stadar saude nian ne’ebe mak bele konsume tuir kuantidade no kualidade
bee moos.
Ekipa Luta Hamutuk moos analiza katak laos deit kuantidade bee moos mak bele garantia katak
komunidade bele Konsume tuir standar. Maibe kualidade bee mak sai mos faktor importante atu
atinji standar saude komunidade. Bazeia ba dadus ne’ebe mak ekipa Luta Hamutuk hetan iha
assessment ne’e hatudu katak, maske em termus kuantidade iha “peningkatan” komsumsi ba bee
moos, maibe em termu kualidade seidauk tuir standar parameter fisiko, parameter kimiawi, parameter
mikrobiologis.
Ho argumentu iha leten ekipa Luta Hamutuk bele foti resume katak fornesementu bee moos ba
komunidade durante ne’e foin to nivel kuantidade, seidauk too nivel uza bee moos tuir kualidade.
12
LUTA HAMUTUK
2. Politika orsamentu la Refleta Metas no objektivu
Bazeia ba resultadu diskripsaun dadus iha leten ekipa Luta Hamutuk analiza katak Governu iha ona
politika infrastruktura relasiona ho bee moos. Maibe politika alokasaun orsamentu mak la refleta
politika Governu. Realidade ida ne’e hatudu kontradisaun internal entre politika dezenvolvimentu
no politika alokasaun orsamentu rasik. Ne’e duni dala barak Governu la konsege atinji objektivu husi
nia politika dezenvolvimentu rasik .
Iha parte seluk, planu orsamentu la konsege refleta objetivu dezenvolvimentu, inklui projeitu bee
moos. Tamba Governu la konsege interpreta objetivu ideal ba iha planu orsamental. Ijemplu iha
politika Governu iha objektivu prinsipal ne’ebe hatete katak, Garantir a boa qualidade da água e
prevenção de doenças transmissíveis decorrentes da insuficiência de latrinas e casas de banho, de
modo a alcançar os Objectivos de Desenvolvimento do Milénio (MDG 2015)17.
Maibe labele atinji objetivu ne’e, tamba planu orsamentu la refleta objektivu. Ita bele hare total projeitu
hamutuk 92 projeitu bee moos ba 13 distritu, maibe iha deit alokasaun projeitu ida(1) MCK/Lavandaria
Publiku iha distritu Dili ho total orsamentu hamutuk US $ 100,000.00 iha tinan 2010. Kondisaun
ida ne’e halo Governu rasik la atinji moos metas mak Sekretariu do Estadu Elterisidade e Agua
Saneamentu no Urbanizasaun ne’ebe defini ona katak “....Melhorar a higiene’e das comunidades e
permitir a utilização de latrinas e casas de banho”.18
Ekipa Luta Hamutuk moos analiza katak susar atu atinji objektivu MDG maske tuir metas Governu
hateten katak “...Reduzir o desperdício de água e aumentar a quantidade ea qualidade da água;”
maibe realidade komunidade seidauk bele konsume bee moos tuir standar saude.
Maske la atinji Metas no objektivu Sekretariu do Estadu Eletrisidade e Agua Saneamentu no
Urbanizasaun balu, maibe em jeral ita bele dehan katak Governu konsege atinji objektivu balun.
Ijemplu Governu fasilita ona bee moos ba komunidade ho distansia 100 metrus husi komunidade nia
uma iha kuaze 69 aldeia iha Timor Leste.
3. Implementansaun Projeitu bee moos iha aldeia Mota Ikun versus Politika
Governu.
Tuir resultadu analiza Luta Hamutuk katak implementasaun projeitu bee moos iha aldeia Mota ikun
tuir duni metas Sekretariu do Estadu Eletrisidade e Agua Saneamentu no Urbanizasaun ne’ebé dehan
katak, “Utilização de bombas de elevação elétricas a funcionar bem e dentro do cronograma estabelecido. Objektivu husi implementasaun projeitu ne’e mak atu “Reduzir o desperdício de água e
aumentar a quantidade e a qualidade da água”.19 Maske atinji metas no objektivu projeitu ne’e Maibe
ekipa Luta Hamutuk analiza katak la atinji metas no objektivu ne’e ho masimu. Ho argumentu katak
wainhira ita konta konsume bee moos komunidade husi projeitu ne’e, loron ida 50-100 litru/familia
Livru OGE 2010, No I, pajina 268
Livru OGE 2010, No I, pajina 268
19
Livru OGE 2010, No, I, pajina 267
17
18
13
LUTA HAMUTUK
ba membru familia nain 5-8 (Demography and Health Survey 2009-2010, 12). Membru familia ida
bele konsume 13 litru/loron/ema ida. Realidade ida ne’e hatudu katak komunidade konsume bee
moos seidauk tuir standar saude, ne’ebé dehan katak konsume bee moos ema ida valor ho valor mediu
mak 30 litru/loron/ema ida.
Ekipa assessment moos analiza katak iha kondisaun seluk ne’ebé mak halo komunidade la uza
projeitu bee moos hirak ne’e ho masimu hanesan la iha tanke iha estasaun tornera, komunidade
depende ba enerjia eletrisidade. Kondisaun ida ne’e hotu halo komunidade defini prioridade uza
beemoos hanesan tuir Komunidade katak “ami uza bee moos ba tein, fase bikan no hemu. Kona ba
haris no fase roupa ami uza nafatin bee masin”.20
Maske seidauk atinji objektivu lolos, maibe konsege ona atinji target balun balun husi Governu,
“Fornecer água potável às comunidades21, Iha kontekstu ida ne’e, komunidade asesu ona ba bee
moos husi projeitu perfurasaun ida ne’e. Ijemplu impaktu projeitu ida ne’e konsege muda
kondisaun asesu husi asesu bee masin ba bee moos ne’ebé mak la masin.
Luta Hamutuk hakarak temi mos parte fraku ida ne’ebé mak seidauk konsege atinji, ijemplu hanesan
tuir mai ne’e:
•
•
•
•
Tuir metas Governu katak “Melhorar a hygiene”, maibe ami hare katak kualidade bee moos
seidauk hetan inspeksaun direita husi Departementu Saude.
Projeitu ne’e la konsege atinji objektivu importante ne’ebé dehan katak “Garantir a boa
qualidade da água e prevenção de doenças transmissíveis decorrentes da insuficiência de
latrinas e casas de banho, de modo a alcançar os Objectivos de Desenvolvimento do Milénio
(MDG 2015).22. Tamba bee moos ne’e seidauk iha testu (no test yet) antes komunidade
konsume.
Mayoria komunidade mak seidauk iha haris fatin tuir standar modernu. Ita bele hare
deklarasaun komunidade ida ne’e, “iha ami nia aldeia familia barak mak seidauk iha
casadebanho no latrinhas tamba la iha orsamentu atu halo casa de banho no
latrinhas”.23
Luta Hamutuk moos analiza katak projeitu ida ne’e susar atu hamenus moras iha aldeia
hanesan moras TBC, Malaria, Diarea ho kustipado hodi alkansa objektivu ne’ebé dehan
katak”…prevenção de doenças transmissíveis decorrentes da insuficiência de latrinas e
casas de banho…”24.
4. Implementasaun Projeitu La iha transaparansia no akuntabilidade
Ekipa assessment analiza katak Prosesu implementasaun projeitu bee moos iha aldeia Mota ikun la
iha transparansia no akuntabilidade. Tamba Primeiru, la iha kontrolo ne’ebe diak husi Governu iha
nivel distrital. Segundu, komunidade la iha informasaun kona ba planu Governu, kontratu, dezenhu,
BOQ projeitu. Terseiru, komunidade moos seidauk hatene didiak nia papel hanesan benefisiariu
hodi halo kontrolo ba implementasaun projeitu. Tamba Governu la enkoraza no suporta komunidade.
Ikus mak kompania hanesan implementador mos la iha vontade no inisiativa hodi garantia
transparansia no akuntabilidade ba komunidade.
Kondisaun ida ne’e halo implementasaun projeitu la tuir komunidade nia presiza. Komunidade moos
la hatane implementasaun projeitu ne’e tuir kontratu ka lae. Realidade hirak ne’e akontese, tamba
prosesu planeamentu la dun involve komunidade nudar benefisiariu. Akuntabilidade projeitu mos
ladun iha, tamba to agora kompania seidauk entrega formalmente ba komunidade no lider komunitariu.
Iha pontus seluk ami mos hakarak dehan katak, implementasaun projeitu ida ne’e la dun iha
koordenasaun entre Ministerial. Tanba projeitu kanalizasaun projeitu ida ne’e besik liu Estrada no
iha tempo mak hanesan, Departementu seluk iha planu atu haluan Estrada. Komunidade hanoin ona
katak, wainhira projeitu Estrada lao, sei sobu fali kanalizasaun bee moos ne’ebé besik estrada.
Intervista no FGDs ho Komunidade iha Loron 25./10/ 2011 no 17./12/2011
Livru OGE 2010, No, I, pajina 267.
Livru OGE 2010, No, I, pajina 268
23
Intervista no Esplikasaun komunidade iha FGDs, iha data 25./10/ 2011 no 17./12/2011
24
Livru OGE 2010, No. I, pajina 268
20
21
22
14
LUTA HAMUTUK
5. Kualidade Projeitu diak
Tuir ekipa assessment nia analiza katak fisikamente kualidade projeitu ne’e
diak. Tamba kompania uza duni material ne’ebe mak kondis ho kondisaun
terenu, hanesan uza paralon buraxa. Tamba kondisaun rai masin ne’ebe
halo material hirak ne’e la veruzin. Se uza besi kanu bele at lalais tamba la
tahan ho tasi ben.
Maske kualidade projeitu ne’e diak, maibe ekipa assessment analiza katak
planeamentu projeitu ne’e ladun diak. Tamba material projeitu (parolon)
hirak ne’e mak la tuir kapasidade makina. Tamba parolon ne’ebe mak uza
kiik liu kompara ho makina sanyo. Kondisaun ida ne’e ekipa assessment
analiza katak sei fo impaktu ba makina, tamba presaun bee boot maibe
paralon hirak ne’e kiik, no tempo ruma paralon ne’e bele nakfera ne’ebé
bele estraga mós makina.
6.
Partisipasaun komunidade
A. Partisipasaun komunidade iha implementasaun projektu
Ekipa assessment analiza katak Partisipasain komunidade iha
implementasaun projeitu ne’e la sufisiente tamba orsamentu projektu
ne’ebé limitadu. Tamba ne’e mak kompania konsege involve deit
komunidade ho sistema servisu rotativa ho tipo servisu mak hiit simenti,
rai henek no fatuk. Maibe Luta Hamutuk analiza katak partisipasaun
komunidade hirak ne’e sufisiente bazeia ba orsamentu projektu. Kondisaun
ida ne’e hatudu katak investimentu Orsamentu jeral Estadu iha area rural
foin konsege absorve trabalhadores temporariu.
B. La dun iha konsultasaun ho komunidade
Durante prosesu planeamentu, diresaun Sekretaria de Estado da
Elestrisidade, Água e Urbanizasaun ladun halo konsultasaun ne’ebé diak
ho komunidade wainhira proposta orsamentu ba projeitu ida ne’e.
Kondisaun ida ne’e halo implementasaun projeitu la tuir komunidade nia
hakarak e la tuir metas no objektivu Sekretariu de Estado da Elestrisidade,
Água e Urbanizasaun rasik.
Tuir Luta Hamutuk nia hanoin, katak wainhira partisipasaun komunidade
lao ho maksimu bele fo oportunidade ba komunidade atu kontrola no tau
matan ba projeitu. Ida ne’e bele garantia prosesu manutensaun no projeitu
nia sustentabilidade. Iha tempo hanesan wainhira komunidade partisipa
maksimu, komunidade moos bele hetan benefisiu direita husi prosesu
implementasaun projeitu. Ijemplu, komunidade bele hetan osan husi
wainhira servisu ba projeitu. Ida ne’e bele garantia katak osan husi projeitu,
bele sirkula moos iha komunidade leet.
7. Ladun iha sustentabilidade bee moos ba longo prazu
Maske implementasaun ne’e tuir duni metas no objektivu Sekretaria de
Estado da Elestrisidade, Água e Urbanismo, no komunidade hari ona Grupo
Maneija Fasilidade (GMF) hodi halo jestaun ba bee, maibe Luta Hamutuk
analiza katak susar atu garante sustetabilidade bee moos ne’e. Tamba
komunidade la iha kapasidade ekonomia atu halo manutensaun ba makina.
Maske ho kontribuisaun kada familia nian USD 0,50 sentavus kada fulan
bele moos kontribui ba manutensaun, maibe susar atu sustenta ba GMF
hodi halo manutensaun no halo operasaun ba bee moos. Nune moos iha
tempo ruma komunidade rasik sei araska atu hetan USD 0,50 cent, tamba
kuaze pendapatan individual iha Timor Leste kada loron USD 0,80
cent(Timor Leste Poverty Survey, November 2008).
15
15
LUTA HAMUTUK
HAMUTUK
LUTA
KAPITULU V Konklusaun no Rekomendasaun
A. Konklusaun
Bazeia ba diskripasaun no resultado assessment ne’ebé mensiona iha reportazem ne’e,
ekipa Luta Hamutuk ne’ebé mak halo assessment ne’e hakarak foti konklusaun hanesan
tuir mai ne’e:
•
Kondisaun asesu bee moos iha sub distritu Bazartete, ne’ebe mapa hatudu katak komunidade
foin 56% mak asesu ba bee moos to iha uma laran, uma liur no tornera publiko. No kuaze 44
% mak asesu bee moos liu husi sistema konvensional sira seluk. Realidade ida ne’e seidauk
bele garante katak komunidade sira bele konsume bee moos tuir standar saude, nune moos
Sekretaria de Estado da Elestrisidade, Água e Saneamentu no Urbanizasaun seidauk bele
garante kualidade no kuantidade bee moos ho maksimu.
•
Luta Hamutuk moos hakarak dehan katak, alokasun orsamentu liu husi projeitu infrastruktura
bee moos iha tinan 2010, seidauk refleta metas no objektivu governu nian rasik. Kondisaun
ida ne’e hatudu katak sei susar atu atinji objektivu mak Governu liu husi Sekretariu de Estado
da Elestrisidade, Água e Urbanizasaun define ona iha tinan fiscal 2010.
•
Implementasaun projeitu foin to nivel fornesementu bee moos deit. Seidauk bele fornese bee
moos ho kualidade diak ba komunidade. Tamba ne’e mak susar atu hamenus moras hirak
ne’ebe iha aldeia Mota Ikun (hanesan moras TBC no Diarea).
•
Kondisaun ne’ebé mak mensiona iha pontus hirak iha leten ne’e akontese, tamba la iha
transparansia no akuntabilidade, nomos ladun iha partisipasaun iha prosesu planeamentu
to’o implementasaun. Faktor ida ne’e akontese, tamba Governu sei konsidera komunidade
hanesan objektu/target ba projeito, no la konsidera komunidade hanesan autor importante
husi prosesu dezenvolvimentu tomak.
B. Rekomendasaun
Depois de ekipa Luta Hamutuk foti prekupasaun komunidade no analiza dadus, tuir mai hakarak
hato’o mos rekomendasaun balun:
16
16
LUTA HAMUTUK
LUTA HAMUTUK
•
Rekomenda ba Sekretariu do Estadu Eletrisidade Agua e Saneamentu no Urbanizasaun,
atu halo planu dezenvolvimentu no orsamentu tenke bazeia ba metas no objektivu mak
determina. Atu nune’e alokasaun orsamentu bele refleta metas no objektivu, hodi nune’e
komunidade bele konsume bee moos tuir standar saude nian.
•
Rekomenda ba Governu liu-liu Ministeriu Saude no Sekretariu do Estadu Eletrisidade
Agua e Saneamentu no Urbanizasaun hodi halo testu ba bee moos, antes distribui ba
komunidade atu Konsume. Hodi nune’e komunidade bele konsume tuir standar saude
nian.
•
Rekomenda ba Governu liu liu Sekretariu do Estadu Eletrisidade Agua e Saneamentu no
Urbanizasaun atu involve komunidade iha prosesu planeamentu ba projeitu bee moos,
hodi nune’e projeitu bele refleta komunidade nia kondisaun no presiza.
•
Rekomenda ba Sekretariu do Estadu Eletrisidade Agua e Saneamentu no Urbanizasaun
atu halo supervizasaun no kontrolo ba implementasaun projeitu, hodi nune implementasaun projeitu hirak ne’e bele iha kualidade, transparansia no akuntabilidade.
•
Fo hanoin moos ba komunidade atu halo Monitoramentu ba projeitu bee moos, no projeitu sira seluk ne’ebe mai husi Orsamentu Geral do Estadu. Atu nune’e projeitu hirak ne’e
bele implementa tuir objektivu planu mak determina ona no tuir komunidade nia kondisaun no presiza.
•
Rekomenda ba Sekretariu do Estadu Eletrisidade Agua e Saneamentu no Urbanizasaun
no kompania sira, atu fasilita komunidade sira ho dokumentus ne’ebé relasiona ho projeitu
bee moos. Hodi nune’e komunidade sira bele halo monitoramentu bazeia ba dokumentus
projeitu hirak ne’e. Prosesu tranferensia dokumnetus relevante ne’e, nudar baze ida ho
promove partisipasaun, nomos promove transparansia no akuntabilidade kompania no
Governu ba nia komunidade rasik.
17
LUTA HAMUTUK
Referensi
Afriani Iyan H.S, Metode Pene’elitian Kualitatif, Lembaga pene’elitian Mahasisiwa
Penalaran Universitas ne’egari Makasar, http://www.penalaran-unm.org/index.php/artikelnalar/pene’elitian/116-metode-pene’elitian-kualitatif.html. 17 January 2009.
AIR BERSIH YANG LAYAK MINUM DAN DIKONSUMSI. http://www.resepbunda.biz/
2012/01/31/ air- bersih-layak-minum-dikonsumsi.
Kelana Sarwan, Mahasiswa Ushuluddin UIN Suska Riau, Air Untuk Kita Semua http://
www.attayaya.ne’et
Ministeriu Finansa Timor Leste, Dirasaun Nasional Statistiku, Livru Sensus Populasaun
2010 Volume 3.
Minister of Finance Timor Leste, Gene’eral Budget Of the state for Timor Leste 2010 No. 1.
Ministeriu Finansa Timor Leste, Livru Orçamento Geral do Estado 2010 E Plano do Estado
para 2010, Documento Orçamental No 2, Desenvolvimento dos Distritos,
1 Jane’eiro a 31 Dezembro de 2010.
Ministério das Finanças Timor Leste, Livru Orçamento Geral do Estado 2010
E Plano do Estado para 2010, 1 Jane’eiro a 31 Dezembro de 2010.
Prof. Dr. Sugiyono, Livru Memahami Pene’elitian Kualitatif, Pene’erbit Alfabeta, Cetak 4,
Agusto 2008.
Santoso Urip, KUALITAS DAN KUANTITAS AIR BERSIH UNTUK PEMENUHAN
KEBUTUHAN MANUSIA, 18/01/2010, Jurnal Urip Santoso.
Website Water aid Timor Leste.
18
LUTA HAMUTUK
Perfil
Zenilton Zeneves servisu iha Luta Hamutuk Institute hanesan Peskizador Luta Hamutuk nian nebe finaliza nia eskola sekundariu iha eskola
sekundariu No. 1 Lospalos Distritu Lautem. Peskizador mos atende
treinamentu Quantitative Research Training iha tinan 2008 husi Progresso Timor Leste. Atende treina-mentu Qualitative Research iha tinan
2009, iha Dili husi Banku Mundial Timor Leste. Atende treinamentu kona
ba FGDs iha tinan 2011 husi The International Republican Institute no
atende treinamentu iha tinan 2011 kona ba Social accountability Tools
Training iha Bangkok husi ANSA- Connecting Citizen To Improve
Governance.
Iha Parte seluk Peskizador mos partispa iha peskiza balu hanesan peskiza Kualitatif kona ba: Expanding
State, Expectant Citizens: Local Perspectives on Government Responsibility in Timor-Leste (Justice
for the Poor/ World Bank) iha tinan 2009 ho Banku Mundial. Peskizador mos sai project assisstent
ba peskiza FGDs kona ba identifika prioridade dezenvolvimentu no Modelu Komunikasaun entre
partidus politiku ho Konstituente iha Distritu 8 iha Timor Leste ho The International Republican Institute
iha tinan 2012.
19
LUTA HAMUTUK

Documentos relacionados

Oe-Cusse Ambeno – Perfil de Distrito

Oe-Cusse Ambeno – Perfil de Distrito sak deit visita lifau, visita hotu tiha,   hafoin sira fila , liu husi kolam ida besik mota lifau, sira  hetan bebe oan ida nia inan  soi, tau  hela iha Kusse laran, iha dalam ibun, iha ai hun ida ...

Leia mais

Edisaun I/Nº 2/Setembru-Novembru 2009

Edisaun I/Nº 2/Setembru-Novembru 2009 oportunidade hodi aksesu edukasaun, ohin loron ita nia tiu no tian nebe durante tempu naruk moris iha nakukun nudar analfabetu, komesa hetan ona naroman tanba hatene no bele le letra latina. Ajudus...

Leia mais

timor-‐leste: the local, the regional and the global: a tlsa research

timor-‐leste: the local, the regional and the global: a tlsa research al.,   2000).   The   mortality   rates   of   calves   ranged   from   21%   to   50%   (Makundi   et   al.,   1996).   The   prevalence   of   this   paras...

Leia mais

Programa Pilotu Prevensaun Husik Eskola Revizaun ba

Programa Pilotu Prevensaun Husik Eskola Revizaun ba dahuluk husi projetu, SDPP tenke dezeña intervensaun sira ne’e no tuir mai, iha tinan tuir mai rua, tenke implementa dezeñu sira-ne’e no halo avaliasaun ba sira nia susesu atu hamenus labarik sira ...

Leia mais

Untitled - Timor-Leste Research Program

Untitled - Timor-Leste Research Program foku ba investigasaun kona-ba oinsá mak forma identidade sira nakfilak liuhosi prosesu formasaun nasaun nian. Tema prinsipál sira ne’ebé mak guia ami nia peskiza no atividade seluseluk iha Timor-Le...

Leia mais