INFO PARLAMENTAR 4.pmd - Parlamento Nacional de Timor
Transcrição
INFO PARLAMENTAR 4.pmd - Parlamento Nacional de Timor
edukasaun Edukasaun determina distinu nasaun. Iha mundu ohin loron, futuru nasaun determina mos husi sistema globalizasaun no mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak sai inspirasaun ba siensia. Tanba nee nasaun ida kuandu hakat ba oin, maibe la kaer metin sistema edukasaun entaun bele mos afeta ba futuru nasaun. Tan nee, ita bele hanoin hamutuk katak, iha sekulu XXI problema edukasaun maka oinsa bele responde sekulu XXI nee ba oin (Sindhunata, hakerek iha prefacio ba Mochtar Buchori, Pendidikan Antisipatoris, Kanisius 2001). Fraze iha leten nee mak sai pergunta no preokupasaun Prof. Dr. Mocthar Buchori iha ninia livru. Livru nee sai hanesan sasukat ida oinsa sistema edukasaun iha tempu global nee bele responde problemas global mundu nian relasionadu ho mudansa ba teknolojia no siensia ohin loron nian. Ideas nebe maka hamosu pergunta boot ida nee maka relasionadu ho mudansa siensia agora, no maizumenus hanesan idea ida nebe maka oinsa maka bele antisipa saída los maka bele mosu husi globalizasaun relasiona ho mudansa siensia agora. Perguntas hirak iha leten atu dada mai besik sistema edukasaun iha Timor-Leste, saída los maka ita bele responde agora ba oin. Realmente situasaun aktual kona’ba sistema edukasaun sai preokupasaun boot ba Governu, Parlamento Nasional no mos ba publiku tomak. Susar uituan mai ita atu fahe hanoin hamutuk saída maka Dr. Sindhunata temi iha leten kona’ba antisipasaun siensia global iha sekulu XXI agora no mos sekulu tuir mai. Problema edukasuan iha Timor-Leste, oinsa maka ita bele hanoin lisuk atu hadia sistema nebe diak. Maibe lalaok edukasaun ohin loron iha ita nia rai sai ajenda politika nebe sempre hamosu pró-kontra no susar atu hetan solusaun. Parlamentu Nasional nebe maka tinan-tinan aporova Orçamento Geral Estado hatene katak, osan nebe maka aloka ba edukasaun tenki sai realidade atu garante futuru nasaun nee ba oin. Tanba edukasaun hanesan ai-rin ba nasaun, tan nee prinsipalmente edukasaun tenki hetan suporta makaas husi governu. Maibe realidade nebe akontese, kritikas no preokupasaun ba lalaok edukasaun iha rai laran dala barak mai husi sosiedade sivil, profesores, estudantes, matenek-nain sira no preokupasaun no kritikas husi reprezentante povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional. Hare husi situasaun ida hanesan nee, ita bele foti konkluzaun simples ida katak, edukasaun iha problemas barak duni. Porezemplu, komesa husi problemas infraestrutura; eskola barak mak iha kondisaun aat, menus meza no kadeira, estudante barak tur deit iha rai hodi halao aprendizazem. Ba problemas infraestruturas fiziku deit kusta atu rezolve satan atu hanoin hadiak kualidade. Problemas seluk mos, eskola publiku barak la implementa ona merenda eskolar. Padahal merenda eskolar sai programa prinsipal nebe primeiru governu implementa ba eskola publiku iha teritorio tomak no program nee nafatin iha kontinuasaun bainhira governu seluk mak ukun. Biar eskola balun implementa duni merenda eskolar maibe sei iha nafatin problemas, ai-han balun hanesan fos no koto iha kondisaun aat ona. Kondisaun seluk, iha ai-han maibe laiha ai-sunu ka fugaun ruma hodi tein. Laiha ai-sunu atu tein ba alunus sira tanba governu bandu labele tesi ai. Politika bandu nee diak duni ba meio ambiente, maibe governu haluha oinsa maka bele fo solusaun ba idanee. Sorin seluk, Ministru edukasaun rekoñese katak problema estradas difikulta ba distribuisaun merenda eskolar ba eskola sira iha áreas remota sira. Rekoñesimentu nebe ita bele simu, maibe Ministru dala barak haluha duni ka lakohi duni fo atensaun ba infraestrutura eskola nian, tan nee, ita nunka rona ministru temi iha ninia ajenda politika. Fizikamente eskola sira iha Dili laran nebe nia kondisaun diak duni mak eskola privadu sira hanesan eskola Katoliku; Canosa, São Pedro, São Paulo VI, Maria Auxiliadora no selu-seluk tan. Eskola publiku nebe kondisaun diak maka eskola numero 1 Farol, Díli, no mos eskola primaria ida iha Vila Verde. Maibe eskola rua nee laos governu maka halo maibe doadores sira maka renova eskola rua nee. Problemas edukasaun iha Timor-Leste sai pergunta boot ba deputado sira iha Parlamento Nasional, tinan-tinan sira aprova orsamentu ba seitor edukasaun maibe saída los maka naksalan hodi problemas hirak iha leten kusta atu rezolve. Tanba kusta atu rezolve, ita hare problemas edukasaun buras tan deit, problema ida “hahoris” problema foun, hodi nunee, problemas hirak nee atu sai fali kankru iha ita nia isin lolon nebe sempre daet no boot tan deit. Bainhira ita atu rezolve problemas nee, kustu nebe ita hasai sei boot liu tan, tanba ita nia toman-aat hodi husik problemas nebe akontese hanesan buat bain-bain deit ka biasa tiha deit...hanesan fraze nebe labarik foin sae sira bain-bain uza. Tan nee, pergunta boot nebe maka Dr. Gabriel Sindhunata hatoo iha prefacio ba livru Prof Dr. Mocthar Buchori nee susar atu responde. Livru nee mos fo hanoin ita atu hare problemas ba kualidade edukasaun nebe ita enfrenta. Ita espera katak, preokupasaun nebe Sindhunata hatoo iha prefacio Buchori nia livru nee sei sai mos preokupasaun lideransa no politiku nain sira atu oinsa hare Timor-Leste nia edukasaun iha futuru. Bainhira ita fo importansia makaas ba edukasaun, ita mos kuda hela fini diak nebe iha futuru oin mai sei haburas rai Timor ho matenek-nain nebe iha kualidade. Ita hotu sei orgulhu ba ita nia emar nebe ho kualidade hodi infrenta lalaok siensia iha mundu globalizadu. Tan nee pergunta no preokupasaun Sindhunata iha leten laos ita responde deit ho osan no hadia infraestrutura eskola, maibe importante liu lalaok siensia nee obriga ita atu hanoin no artikula sistema edukasaun nebe diak ho kualidade. Jornal Parlamentar (JP) Muda Naran Jornal Parlamentar (JP) nebe distribui ona edisaun tolu (3) husi Parlamentu Nasional hahu Korupsaun Anti iha fulan Jullu 2009, no ba edisaun dahaat (4) nebe sei hasai iha fulan Abril 2011, muda ona Dezenvolvimentu naran ba Info Parlamentar. Mexico Declaration Info Parlamentar (IP) nia kontiudu laiha diferensias boot ho Jornal Parlamentar uluk, P. 3-4 nafatin publika informasoens kona-ba aktividade Parlamentu Nasional nian no informaCPLP sigla husi Cosoens seluk. Diferensias uituan ho Jornal Parlamentar, katak, Info Parlamentar sei Países munidade dos Paipublika deit informasoens kona-ba aktividade parlamentar hanesan, aktividade Preses da Lingua Porzidente Parlamentu Nasional, Aktividade Komisoens, aktividade Sekretariu Jeral no tuguesa . informasoens seluk nebe iha importansia atu publiku hatene. P. 6-7 Info Parlamentar mos iha edisoens tuir mai sei hatun artigo balun hanesan; opinioens, analiza, AP-CPLP Asembleia Parreferensias livru ruma ka rezumu peskizas balun nebe hetan ona autorizasaun hodi publika sai. lamentar CPLP Ba Sani nain sira atu persija hatene mos, Jornal Parlamentar sei nafatin eziste iha Parlamentu Orsamentu 2011 P. 8 Nasional maibe sei mosu ho tipu informasoens seluk no laos ona Gabinete de Pesquisa e Analise maka halao maibe divizaun seluk iha Parlamentu Nasional. Aktividade Husi mudansa responsavel ba media rua nee, no mudansa naran husi Jornal Parlamentar ba Info P. 9 - 29 Komisoens Parlamentar, Redasaun Info Parlamentar hakarak husu ba Director Nasional, Xefe Divisaun no mos Staf sira atu kontribui dadus importante nebe bele publika sai, fo ba redasaun IP iha gabinete de Pesquisa e Analise, Diresaun Pesquisa & Informasaun Teknika (DPIT) Parlamentu Nasional. Dadus nebe iha sei halibur Projecto de Lei no Proposta de Lei II0 Legislatura P. 30 hamutuk hodi halo selesaun no analiza atu tau iha Info Parlamentar. Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. Xefe Redasaun José Cornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio A. Vieira, Leoneto Mantilo, Olivia Sarmento, Pinto Cardoso MS, Natalia Maria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Ines Soares, Domingos Branco da Cunha G. Dezain Grafiku & Lay-Out Fulgencio A. Vieira Jerente Info Parlamentar (IP) Gabinete Pesquisa e Analise Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected]. Telp. 3339870.Ext. 118. Diresaun Uma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste. 2 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 REPORTAGEM KORUPSAUN anti dezenvolvimentu Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru Organizasaun Mundial Parlamentar (GOPAC) halibur hamutuk iha Mexico City, hodi koalia pratika korupsaun nebe sempre impata dezenvolvimentu. K onferensia Internasional Global Organization of Parliamentarians Against Corruption (GOPAC) ka Organizasaun Mundial Parlamentar Kontra Korupsaun halao iha Mexico City, Mexico iha loron 11-13 Marsu 2011. Agora dadaun, nasoens nebe mak sai membru GOPAC hamutuk 51. Maibe konferensia GOPAC iha Mexico City nee nasoens 46 deit mak partisipa. Organizador ba konferensia GOPAC nee maka Sekretariadu GOPAC husi Canada servisu hamutuk ho Sekretariadu Senado nia iha Mexico. GOPAC hanesan organizasaun rede internasional ida nebe maka harii husi membru Parlamentu Mundial nebe mak’ harii iha tinan 2002 iha Ottawa, Canada. Objektivu GOPAC mak’ atu hetan Good Governance (Governasaun Diak) no prevene korupsaun iha mundu. Alvo ka targetu GOPAC maka halao estabelesimentu rede komunikasaun efektivu entre parlamentar hodi kopera hamutuk membru parlamentu mundial para atu haforsa efektividade husi parlamentu sira hodi halao papel konstitusional espesialmente kona-ba Governasaun Diak (Good Governance). Partisipante husi nasoens 46 nebe mak’ mai partisipa konferensia nee halibur hamutuk iha hotel Melia Reforma no hotel Marriot iha Mexico City. Delegasaun husi Timor-Leste kompostu husi deputado nain 4 mak’ hanesan Deputada Cipriana Pereira, Deputada Fernanda Borges, Deputado Manuel Tilman, Deputado Hugo Aderito no staf teknik Sekretariadu Parlamentu Nasional, Helio Freitas. Antes atu hahu Konferensia GOPAC nee iha loron 11 Marsu 2011, Partisipante hotu-hotu halibur hamutuk iha Hotel Melia Reforma hodi pequeno Almoço. Tuir mai partisipanti sira halo registu iha komisaun organizadora GOPAC iha hotel nee duni antes atu ba fatin konferensia iha Senado Mexico City. Konferensia nee halao iha salaun plenaria Centro Historia Ciudad, Senado Mexico City. Lia-fuan bem-vindo husi uma-nain ba Konferensia nee mak’ Senador Ricardo Garcia Cervantis, Vise-Prezidente Senado Mexico City. Cervantis hanesan mos nudar Prezidente LAPAC - Latin American Parliamentarians Against Corruption, GOPAC iha Amerika Latina. Antes Senador Cervantis koalia asuntu konferensia GOPAC, nia hatoo mos statementu solidaridade ba nasaun Japaun nebe maka hetan dezastre naturais hanesan rai-nakadoko no tsunami. Senador Cervantis hatoo nia mensajem ba iha konferensia katak, Konferensia GOPAC nee, hanesan Rede Parlamentar Internasional ida atu monitoriza praktika korupsaun. Tanba korupasaun hanesan inimigo boot ida ba estadu. Tan nee, nia haforsa tan katak, korupsaun iha mos ligasaun ho problema pobreza, traffiku umana no mos selu-seluk tan. Korupsaun mos INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 3 REPORTAGEM kontra sistema no prinsipiu Lei Funsaun Publiku no prinsipal liu mak kontra konstituisaun no lei selu-seluk nebe maka atu asegura dezenvolvimentu iha nasaun ida. Dr. Naser Al-Sane, Prezidente GOPAC nebe mai husi Kuwait, hatoo parabens ba Estado Mexico nebe mak sai uma-nain ba konferensia GOPAC ba dahaat iha Mexico. Tuir Al Sane, tanba iha apoiu husi Senado no Estadu Mexico maka bele realiza konferensia nee iha Mexico City. Tan nee, Prezidente GOPAC nee dala ida tan fo nia parabens ba Estadu Mexico, li-liu ba Sekretariadu Senado nebe maka servisu makaas hodi organiza konferensia ida nee. Prezidente GOPAC, Naser Al-Sane iha nia diskursu katak, programa GOPAC nebe Depois de foto hamutuk, partisipantes konferensia fahe ba groupus atu diskuti konaba varias asuntus nebe mak’ komisaun organizadora prepara tiha ona iha agenda. Delegasaun Timor-Leste tuir grupu diskusaun rua nebe iha ona lista ajenda. Grupus dahuluk maka rede Feto Parlamentar no grupus daruak koalia kona-ba money laundry (fase osan, red). Delegasaun TimorLeste nebe maka tuir iha Grupu Feto Parlamentar mak’ Deputada Cipriana Pereira da Costa no Deputada Fernanda Mesquita Borges. Deputado Manuel Tilman no Deputado Aderito Hugo da Costa tuir Grupu anti money laundry (AML). Asuntu importante nebe maka koalia iha agenda Groupo Task Force AML mak’ rejiaun Africa (APNAC), rejiaun Saude Arabia (ARPAC) no rejiaun Amerika Latina (LAPAC). Konferensia ba dala ikus taka ho deklarasaun nebe hanaran deklarasaun Mexico ka Mexico Declaration. Sani nain sira bele sani deklarasaun kompletu ho lian Ingles nebe tau mos iha Info Parlamentar nee. Konferensia GOPAC tuir mai sei halao iha Filipina iha tinan 2013. Antes Konferensia GOPAC iha Mexico, tinan rua liu ba, konferensia GOPAC halao iha Kuwait. Iha tinan nee, sei halao mos Konferensia Rejional SEAPAC (South East Asia Parliamentarians Against Corruption). Indonesia maka sei sai uma-nain ba Mini Konferensia nee iha Novembru 2011. Foto husi Helio Freitas karuk, delegasaun paises membru GOPAC, no los, Deputados Parlamentu Nasional; Aderito Hugo, Manuel Tilman, Cipriana Pereira no Fernanda Borges iha Konferensia GOPAC nebe halao iha salaun plenaria Centro Historia Ciudad, Senado Mexico City. Nasaoens 46 husi 51 nasoens membru GOPAC mak partisipa iventu idanee. maka halao ona durante nee maka trainamentu no kapasitasaun ba lideransa no mos suporta orsamentu ba mini konferensia regional no mos ba konferensia mundial. Atu kombate korupasaun iha nasaun ida, tenki iha rede korupsaun nebe maka involve husi varias orgaun mak hanesan Governu, Parlamentu, Sosiedade Sivil no Imprensa iha nasaun laran. Maibe prinsipal liu maka atu proteze no kombate korupsaun lei maka tenki forte. Hafoin diskursu husi ulun boot nain rua nee, kontinua ho foto hamutuk iha edifisiu senado nia oin, nebe harii ona bandeira kada nasaun nebe sai membru GOPAC (bele hare iha retratu, red). Foto hamutuk entre membru GOPAC husi nasoens sira, sai ona agenda formal GOPAC nian nebe maka prepara husi komisaun organizadora. Ikus mai rezultadu husi retratu nee sei fahe ba kada deputado nebe maka tuir konferensia GOPAC. 4 INFO PARLAMENTAR GOPAC tenki prepara manual servisu ida nebe sai hanesan planu stratejia ida ba membru Parlementu hotu atu diskuti iha konferensia tuir mai. Iha parte seluk, GOPAC tenki update informasaun foun konaba nasaun seluk nebe maka seidauk fó resposta atu sai membru GOPAC iha futuru. Diskuti mos kona-ba nasaun nebe maka sai membru GOPAC tenki hare kona-ba vantazen no desvantezen atu sukat prioridade no mos kontinuasaun ba programa GOPAC tuir mai. Iha agenda konferensia nee mos fó oportunidade ba rejionais sira atu halo mini konferensia entre nasaun sira iha rejiaun ida. Porezemplu Timor-Leste iha rejiaun Azia (SEAPAC) hamutuk ho Indonesia, Filipina, Australia, Bangladesh, Maldive no seluseluk tan. Prezidente ba rejiaun Azia mak’ Senador Edgardo Angara husi Filipina. Alende rejiaun Azia, rejiaun seluk mos halao sira nia mini konferensia hanesan N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Delegasaun Timor-Leste nebe maka tuir konferensia GOPAC nee, sei fahe informasaun ba membru Deputado sira iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, atu nunee bele fo hanoin no oinsa maka lalaok Rede monitoriza praktika korupasaun iha TimorLeste, no servisu hamutuk ho entidade hotu-hotu iha Timor-Leste hodi kombate korupsaun. Tanba problema korupsaun hanesan Senador Ricardo Garcia Cervantis hateten iha nia diskursu katak, korupsaun nee inimigo ba dezenvolvimentu. Tanba osan nebe lolos aloka ba dezenvolvimentu tama fali ba bolsu koruptor sira nian. Entaun, praktika korupsaun nebe fo riku matak ba koruptor sira sei fo impaktu negativu tanba sei aumenta pobreza no traffiku umanu iha kada nasaun ida bainhira nasaun ida la seriu no la kontrola makaas praktika ilegal sira nee. REPORTAGEM MEXICO DECLARATION IV INTERNATIONAL CONFERENCE OF GLOBAL ORGANIZATION OF PARLIAMENTARIANS AGAINST CORRUPTION (GOPAC) Hosted by the Senate of Mexico and the Mexican Chapter, Mexico City, March 11-13, 2011 We the members of parlia-ment of forty six countries gathered at the IV Conference of Global Organization of Par-liamentarians Against Corrup-tion (GOPAC) in Mexico City on March 11 13, 2011, recog-nize and thank the leadership of Mexico for kindly hosting our assembly. Our meeting took place amidst the unprecedented and dramatic events occurring in North Africa and the Middle East, a popular upheaval rooted in misgovern-ment and corruption. These events exemplify the enormous adverse consequences of corruption and its impact on the poorest and on governance. mentarians to reflect the will of the people, to hold government to account and enact legislation and policies to conform with the United Nations Convention Against Corruption (UNCAC). We believe GOPAC is uniquely positioned to help parliamen-tarians build the political will for action and provide them with the necessary skills and tools to effectively prevent and fight corruption. We in GOPAC have achieved significant results to date, and we have a plan of action, the key elements of which are the following: 1. broaden the network of GOPAC mem-bers, and help establish additional country chapters of active parliamentarians, enabling them to play an effective role in preventing and fighting corruption; 2. establish and enable a GOPAC network of women parliamentarians; 3. implement the substantive action plans de-veloped by the five GOPAC global task forces (GTFs): UNCAC Implementation and Monitoring Parliamentary Ethics and Conduct System Parliamentary Oversight Anti Money Laundering Participation of Society Foto husi Helio Freitas We understand the huge expectation and the rising demands of people everywhere for citizen participation, greater transparency and accountability. 4. assist parliamentarians in evaluating the effectiveness of their performance based on the GOPAC developed benchmarks; and 5. engage the public through all available communication channels and strengthen GOPAC ties with partners in gaining understanding of the enormous cost of corruption and the role of Parliaments and parliamentarians in preventing and fighting corruption. Hence, we recommit ourselves to prevent and fight corruption through every democratic means at our disposal. We reaffirm the essential role of Parliaments and parliaFoto husi Helio Freitas INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 5 REPORTAGEM Países CPLP CPLP nudar sigla husi Comunidade dos Paises da Lingua Portuguesa, ka Komunidade husi Paises Koalia Lian Portuguesa. B ainhira hamosu idea hari CPLP nee bazea ba heransa historiku no kultura, nomos ho idea prinsipal lubun ida mak hanesan promove lingua portugues, defende, hariku no habelar lian Portuguese nudar veikulu kultura, edukasaun, informasaun no asesu ba koñesimentu sientifiku, teknolojia no utlizasaun ofisial iha forum internasionais sira entre paises koalia lian Portugues nomos vizaun konaba dezenvolvimentu no demokratiku entre paises hirak nee. Istorikamente, antes CPLP nee harí, leaderes paises hirak ne’e halo sorumutuk ida iha Brasil, iha fulan Novembru tinan 1989. Iha enkontru nee partisipa husi xefe estadus no xefe governu husi paises lingua Portugues hodi tau hanoin hamutuk atu paises koalia lian Portugues bele organiza-an. Iha momentu neba, Prezidente Brasil mak inisia sorumutuk nee no hasai konvite ba membrus Xefe Estadu no Governu husi paises koalia Lian Portugues. Iha 17 de Julho 1996, leaderes paises koalia Lian Portugues nee halo Simeira Konstitutiva CPLP nian iha Centru Kultural Belem, Lisboa. Iha Simeira ne’e marka prezensa husi Xefe Estadu no Xefe Governu husi paises Koalian Lian Portugues mak hanesan; Prezidente Angola, José Eduardo Dos Santos, Prezidente Brasil, Fernando Henrique Cardoso, Prezidente Cabo-Verde, Mascarenhas Monteiro, Prezidente Portugal, Jorge Sampaio, Prezidente Guiné-Bissau, João Bernardo 6 INFO PARLAMENTAR Vieira, Prezidente Mocambique, João Chissano no Reprezentante husi São Tomé e Príncipe, Marcolino Moco. Ikus mai, liu tiha tinan nen (6), TimorLeste mos komesa hahu tama nudar membru CPLP iha 20 de Maio 2002 hafoin restaura nia independensia nebe proklama iha 28 de Novembru 1975. Timor-Leste nudar area kolonia Portugues nian nebe ikus liu sai membru CPLP no ikus liu hetan nia soberania nudar paises Independente kompara ho Paises iha Afrika tanba sei infrenta tan okupasaun husi forças Indonesio durante tinan 24. Razaun Timor-Leste sai membru CPLP tanba Timor-Leste hili Lian portugues nudar lian oficial hamutuk ho lian tetum. Hare husi numeru nebe uza Lian Portugues, por volta de N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 230 milhoens habitantes iha mundu maka koalia Lian Portugues. CPLP hari ho nia objetivu maka hanesan; projeta no konsolida planu externus nasoens sira nee nian, hametin lasus amizades entre nasoens sira ne’e; hametin mos kapasidade membrus paises atu defende sira nia valores no intereses. Hametin mos valores demokratikus, kriasaun ambiente internasional ida nebe ekilibriu liu no pasifiku. Iha kooperasaun entre paises CPLP nee, pontus prinsipal hat maka sai prioridade mak hanesan; politika, ekonomika, sosial no kultural. Orgaun CPLP nian maka hanesan; 1. Konferensia xefes estadus no governu nebe konstitui husi Xefe Estadu no Governu nudar orgaun maximu CPLP nian. 2. Konselhu Ministru – konstituida husi Ministrus Negosiu Estrajeiru ka Relasoens Externas. 3. Komite konsertasaun permanente; konstitui husi reprezentante ida husi kada nasaun membru ida-idak. 4. Sekretariadu Exekutivu: orgaun prinsipal exekutivu CPLP nian. Kualker ema ida husi Paises CPLP nebe iha alta personalidade bele kandidata-an no lidera orgaun nee iha periode tinan 2 nia laran. (Ohin loron lider nebe xefia sekretariadu Exekutivu mak Dr. Domingos Pereira, sosiologu no guinense ida). 5. Reunioens Ministerias Sektoriais. reunioens nebe realize entre ministros homologos (Saude, Edukasaun, Defeza etc.). 6. Reunieoens Pontu fokais; nudar reunioens nebe realiza entre unidade nebe responsavel ba kordenasaun koperasaun entre nasoens CPLP nian. 7. Institutu Internasional ba Lian Portugues nian; sedeadu iha Caboverde ho nia objetivu atu promove, defende, hariku no habelar lian Portuguese nudar veikulu kultura, edukasaun, informasaun no asesu ba konhesimentu sientifiku, teknolojiku no utilizasaun ofisial iha forum internasionais sira. 8. Assembleia Parlamentar; kompostu husi parlamentu hotu-hotu husi CPLP nian. REPORTAGEM Asembleia Parlamentar CPLP N asoens 8 nebe mak sei mai partisipa iha reuniaun III APCPLP iha Dili mak’ paises koalia Lian Portugues hanesan; Angola, Brasil, Cabo-Verde, GuinéBissau, Moçambique, Portugal, São Tomé e Príncipe no Timor-Leste. AP-CPLP nudar orgaun nebe reune reprezentasoens husi Parlamentus husi komunidade Paises koalia lian portugues bazeada ba rezultadus elisoens lejislativas husi respetivus paises sira. Istorikamente, Assembleia Parlamentar husi Komunidade Paises Lian Portuguesa ka AP-CPLP harii husi XII Konselho Ministrus husi CPLP iha Lisboa, iha fulan Novembru 2007, no halao sira nia reuniaun ba dahuluk iha São Tomé, Kapital Republika Demokratiku São Tome e Principe, iha fulan 27 & 28 de Abril 2009. Reprezentantes nebe mak partisipa reuniaun ba dahuluk nee mak hanesan reprezetante husi Parlamentus Angola, Cabo Verde, Brasil, Guiné-Bissau, Mocambique, Portugal, São Tomé e Príncipe no Timor-Leste. Wainhira atu hari Assembleia ParlamenI0 Assembleia tar – Comunidade dos Pai-ses da Lingua Portuguesa (AP-CPLP) liu husi reunioens no konferensia hirak entre Xefe Estadu no Governu CPLP nian no kriasaun ekipa servisu entre paises CPLP hodi harí APCPLP. Tuir mai kronologia Forum hirak husi Parlamentus Paises koalia Lian Portuguese hodi kria AP-CPLP ikus mai nebe hamosu deklarasaun Lisboa 28 Jullu 2008 hodi hari AP-CPLP: (1) IV forum Parlamentus Nasoens Koalia Lian Portuguese ka FPLP iha Brasil, 27-28 Janairu 2005. Iha momentu nee hahu kria ekipa servisu ida atu fornese analiza ba kriasaun Assembleia Parlamentar husi CPLP nian; (2) V FPLP iha Luanda, 8 – 9 de Abril 2006. Iha Forum nee aprova programa AP-CPLP Iha fulan Juñu oin mai, Parlamentu Nasional Timor-Leste sei sai uma-nain ba reunioens III Assembleia Parlamentar (AP-CPLP) (5) XII Reuniaun Ordinariu husi konselho Ministrus CPLP nian iha Lisboa, 2 Novembru 2007. Iha ne’e rezolusaun sobre harí AP-CPLP – adopta redasaun foun ida ho artigu 8 Estatutu CPLP no introdus artigu foun ne’e kona-ba harí APCPLP nian; (6) VII konferensia xefes Estudus no Governus CPLP nian nebe hamosu deklarasaun ida ho naran deklasaun Lisboa, iha 25 de Julhu 2008. Iha momentu nee kedas hahu harí AP-CPLP ; Assembleia Parlamentar ka APCPLP ba dala uluk halao iha São Tome e Principe iha 27—28 Abril 2009. Iha reuniaun nee aprova Estudu Assembleia Parlamentar CPLP (deliberasaun no 02/09, 28 Abril 2009). Depois de AP-CPLP ba dahuluk no daruak iha São Tomé e Príncipe no Portugal, TimorLeste hetan oportunidade hodi sai uma nain ba III AP-CPLP ba datolu nebe sei hahu iha 13—18 Juñu 2011 iha Dili, Timor-Leste. Oras nee dadaun Parlamentu Nasional liu husi Grupu Nasional Parlamentar iha São Tomé e Príncipe 27 & 28 Abril 2009. no ekipa tekniku halo hela preparasaun atu hasoru Simeira AP-CPLP nee. Eventus importantes tolu maka sei anual ba atividade hodi kria grupu servisu husi Angola, Mocambique no Portu- halao iha Simeira III AP-CPLP maka hagal, atu elabora proposta alterasaun ba nesan; dahuluk, Reuniaun kona-ba Infortratadu CPLP nian no sentidu formasaun matika, daruak, reuniaun Assembleia ParAssembleia Parlamentar CPLP—atu apre- lamentar no datolu, Reuniaun ba Sekrezenta Simeira Xefi Estadus no Governu; tariu Jerais husi parlamentus paises CPLP. Ekipa tekniku nebe pronto atu halau (3) VI konferensia husi Xefe estadus no Xefe governus CPLP nian/ XI reuniaun servisu mak hanesan tuir mai nee; Ekiordinariu konsellu ministrus hodi ha- pa 1: Ajenda no Relasoens Internasiomosu deklarasaun Bissau, 17 Julhu nais; Ekipa 2; Komunikaoens, Imajens, 2006 – hakotu proposta FPLP ida kona- Eventus Sosiais no Kulturais; Ekipa 3: ba institusionalizasaun Assembleia Protokolu; Ekipa 4: Seguransa; Ekipa 5; Teknolojias de Informasaun no komuniparla-mentar CPLP; (4) VI forum ida entre parlamentos kasaun; Ekipa 6 : Lojistikas no Transhusi Lian Portuguese ka FPLP iha Bissau, portes; Ekipa 7: Assessoria Teknika, Redasaun, no Dokumentasaun. 12—14 Outubru 2007; INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 7 ORSAMENTO ORSAMENTU 2011 Orsamentu Jeral Estadu nian Total orsamentu geral do estado ba 2011 hamutuk US$ 1,306 mil millões ou sae 56 pursentu kompara ho orsamentu tinan 2010. Kategoria Orsamentu Orsamentu 2010 2011 Porsentu (mil) (mil) (%) Salariu no vensimentu Bens no servisu Kapital menor Kapital dezenvolvimentu Transferensia TOTAL 99,099 266,998 34,469 252,783 184,632 116,834 294,151 29,262 688,315 177,456 837,981 1,306,018 18 10 -15 172 -4 56 Total despesas rekorentes hamutuk US$617,703 mil (47.29%) no kapital dezenvolvimentu iha US$ 688,315 mil (52.7%). Rendimentu sustentavel estimativa husi reseitas petroliferu ba orsamentu 2011 hamutuk US$ 1,055 mil millões. Orsamentu geral do estado finansiada husi fontes hirak ne’e: • • • Reseitas domestika : US$ 110,000 mil Transfere husi fundu petroliferu : US$ 1,055 mil millões Reserva tesouro : US$ 141,000 mil Prioridades Nasionais Governu determina prioridades nasio-nal iha OGE 2011 mak hanesan : PN1 – Infra-estruturas (electricidade, estradas e pontes, água e saneamento básico) PN2 – Desenvolvimento rural; PN3 – Desenvolvimento dos recursos humanos; PN4 – Acesso ba justiça; PN5 – Prestação de serviço público; PN6 – Boa governação; PN7 – Segurança pública no estabilidade. Alocação do FCTL por Órgãos de Soberania e Ministérios o Presidente da República – 6,271 milhões; o Parlamento Nacional – 12,447 milhões; o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros – 72,038 milhões: o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros – 48,693 milhões; 8 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o o SE Conselho de Ministros – 3,459 milhões; SE Juventude e Desporto – 6,221 milhões; SE Recursos Naturais – 6,655 milhões; SE Política Energética – 2,741 milhões; SE Formaçao Profissional e Emprego – 2,534 milhões; SE Promoção da Igualdade – 1,130 mil Dólares; Ministério da Defesa e Segurança – 52,173 milhões: SE Defesa – 1,053 milhões; Falintil-Forças de Defesa de Timor-Leste – 21,519 milhões; SE Segurança - 5,752 milhões; PNTL-Polícia Nacional de Timor-Leste – 18,003 milhões Ministério dos Negócios Estrangeiros – 18,653 milhões Ministério das Finanças – 13,851 milhões Dotações para todo o Governo – 64,761 milhões Ministério d Justiça – 7,969 milhões Ministério da Saúde – 38,148 milhões Ministério da Educação e Cultura – 70,139 milhões Ministério da Administração Estatal e Ordenamento do Território – 47,027 milhões Ministério da Economia e Desenvolvimento – 8,644 milhões Ministério das Infraestruturas, incluindo Agências Autónomas – 92,138 milhões Ministério das Infraestruturas – 41,879 milhões (Agências Autónomas – 50,259 milhões) Ministério do Turismo, Comércio e Turismo – 25,209 milhões Ministério da Agricultura e Pescas – 13,409 milhões Tribunais – 2,606 milhões Procuradoria Geral da República – 5,567 milhões Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça – 1,298 milhões Serviço Público de Radiodifusão, Televisão de Timor-Leste – 3,068 Comissão Nacional de Eleições – 4,538 milhões Comissão Anti-Corrupção – 2,079 milhões Comissão da Função pública – 1,506 milhões tutan ba iha pajina 31 Aktividade Komisaun Comissão de Assuntos Constitucionais, Justiça, Administração Pública, Poder Local e Legislação do Governo (Comissão A) Viajens Estranjeiru 2009 1. Visita de Estudo ba Portugal, 22-31 Julho 2. Visita de Estudo ba Filipina, 27 -29 de Julho 3. Visita de Estudo ba Indonesia, 3-5 Agusto Objektivu husi vizita estudo ida ne’e, atu hetan informasaun no Koñesimentu kona-ba stratejia desentralizasaun nebe mak adapta iha nasaun tolu ne’e, ne’ebe bele konsidera katak sira iha esperiensia nebe relevante ba realidade iha TimorLeste. 2010 Visita de Estudo ba Indonezia, 16-26 Agostu, atu estuda kona-ba praktika diak sira relasiona ho difinisaun ba kestaun titularidade (nain) ba beins imoveis iha nasaun Indonesia. Fontes: Arquivo Relatório da Visita de Estudo Comissão A Divisão de Apoio às comissões Parlamento Nacional, dia 9 de Fevereiru 2011 pescas, Florestas, Recursos Naturais e Ambiente. Republika Popular Xina 2010 Objetivu prinsipal; • Atu hetan experiensia no koñesimentu klean kona-ba knar deputadu nian liu-liu ba lajislasaun area tematika komisaun nian, fahe experiensia ho membrus komisaun relevante husi Congresso Republika Popular Xina. • Inisia ka hahu halo kooperasaun servisu entre Komisaun Agrikultura Parlamentu Nasional Timor-Leste no Komisaun Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural Congresso Republika Popular Xina, no mos inisia hanoin hamutuk atu hari Grupu Amizade Parlamentar entre deputadu husi Parlamentu Pais rua nee; • Hetan informasaun no koñesimentu sufisiente kona-ba sentru demonstrasaun agrikola modernu no utilizasaun anin ba energia iha sentru energia eolika; Indonesia 2010 Vizita Rejiaun Espesial Yogyakarta, ho objetivu; • Hetan informasaun husi reprezentante Reitoria, Dekanu no Dosentes husi Universidade Gadjah Mada (UGM), Universidade Pembangunan Nasional (UPN) no Universidade Padjajaran husi Bandung, Java Weste kona-ba kooperasaun servisu nebe Universidade hirak nee halo tiha ona ho Ministeriu Edukasaun no Secretaria do Estado dos Recursos Naturais Governu Timor-Leste iha tinan 2009, hodi bele fasilita bolseiros Timor-oan liu-liu ba kursu Enerjia, Jeolojia, Mapamentu no seluk tan. • Delegasaun bele hetan informasaun no rona experiensia husi bolseiros Timoroan durante halo estudu iha sira nia Universidade liu-liu kona ba sira nia difikuldade ba prosesu aprendizazen iha Universidade hirak nebe sira estuda ba. • Iha oportunidade hodi vizita indus• Hetan koñesimentu no hare direita- tria kiik ba batik warna alam (Batik mente diferensia dezenvolvimentu rejiaun autonoma Sanghai nebe dezenvolvidu liu no rejiaun autonoma Ningxia nebe sei dezenvolve-an hela; utiliza kores natureza nian) nebee iha relasaun ho Meiu ambiente (Batik Rosso). Oportunidade mos vizita sen- Sorumutu ho Shanghai Municipal People’s Congress iha Xina Comissão de Agricultura, Pescas, Floretas, Recursos Naturais e Ambiente (Comissão D) Viajens Estranjeiru Brasil 2009 Vizita Brasil iha 4 - 16 Maiu, ho objetivu atu patrilla ka troka experiensias no informasoens hodi fortalese relasaun institusionais ho instituisoens publiku iha prosesu politika iha area intervensaun komisaun nian ba iha area agrikultura, INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 9 Aktividade Komisaun tru estudu no peskiza agrikula ba kritiku (Rai-henek tasi) husi PT Natural Nusantara (NASA). Vizita iha fatin rua nee, deputadu sira bele hetan koñesimentu klean kona-ba prosesu halo batik utiliza kores husi material natural (ai-tahan no ai-kulit) nebee amigavel ba Meiu Ambiente no mos bele hetan koñesimentu kona-ba utilizasaun rai kritiku hanesan rai-henek ba media ai-horis nebe utiliza adubu oragniku husi fabrika PT NASA. Vizita Distritu Maubesse, Ainaro Iha 10 Janeiro 2010, halo Fiskalizasaun ba Centru Viveirus Kafe iha suku Horai Ki’ik, Sub-Distrito Maubesse husi orsamentu Projectu Pakote Referendum. Fiskaliza mos Projectu balun husi Ministeriu Agrikultura hanesan Konstrusaun Edifisiu no sala ba ekontru iha Sub-Distritu Ainaro Villa. Natarbora, Manatuto Iha 10 Janeiro 2010, halo Fiskalizasaun ba Centru Viveirus Kaizu iha SubDistrito Natarbora nebe mai husi Projecto Pakote Referendum. Fiskaliza mos Rehabilitasaun Sala de Enkontro (Aula) iha eskola Agrikultura Natarbora Distrito Manatuto no Rehabilitasaun Sala de Aula ba Estudantes iha Eskola Agricula Natarbora. Manufahi Iha 24 Janeiro 2010, halo fiskalizasaun ba Konstrusaun Centru Viveirus Floresta (Ai-oan) iha Suku Betano, SubDistrito Alas, no Konstruksaun Fahu Luhan, Karau Luhan, no Manu Luhan. Projecto ba konstrusaun nee mai husi orsamentu PPR no halao husi kompania Voanda, kompania Quintas das Flores, kompania Flomar no kompania Solideo. Oe-Cusse Iha 12 Fevereiru tinan 2010, halo fiskalizasaun PPR iha Pante Makasar, Oe-Mata Hitu, Oe-silo no Nitibe. 10 INFO PARLAMENTAR Tibar, Liquiça Iha 19 Março 2010, halo fiskalizasaun ba Lixeira (Fatin Soe Foer - FSF) iha Tibar, Distritu Liquiça. Iha Tibar, Komisaun verifika informasaun nebe namlekar iha povu nia let katak FSF fo ona impaktu ladiak ba meio ambiente iha fatin refere, liu-liu estraga pupulasaun nia ai-han horis hanesan batar nomos fo impaktu ladiak ba saude komunidade nebe hela iha Tibar. Viqueque Iha 28 Abril to’o 1 Maiu 2010, fiskalizasaun konjunta entre Komisaun D no G ba Konstrusaun Irigasaun Bebui. Fiskalizasaun konjunta nee realiza ba-zeia ba instruksaun verbal husi Prezidente Parlamentu Nasional iha 5 Abril 2010. Prezidente PN husu atu halo observasaun direkta no fiskaliza projeitu fiziku Irigasaun Bebui hodi klarifika deklarasaun politika bankada Parlamentar FRETILIN nebe’e kestiona kualidade projeitu nee nomos verifika informasaun husi povu iha Distritu Viqueque kona-ba kualidade no ezekusaun projeitu nee. Covalima Iha 2 – 4 Juñu 2010, halo Fiskalizasaun iha Beco, Aidau fuik, Sub Distrito Suai ba implementasaun projetu Biogas husi Secretaria do Estado Politica Energetica. Identifika problema hirak nebe komunidade hasoru no rezultadu husi projektu nebe mak governu halo iha Beco, Aidau Fuik mak hanesan; Dahuluk; halo ona moru, gas holder no fatin ba karau nian. Governu mos sosa ona motor 2 ho roda tiga ba komunidade hodi tula du’ut ba karau. Iha 31 Maiu, governu tau ona Gerador ida iha Aidau fuik, hodi fo ahi too fulan Agostu hafoin biogas funsiona fali. Daruak; biogas paradu total nebe antes nee lakan iha fulan tolu nia laran deit. Tanba ahi lakan deit fulan 3 depois mate total too ohin loron, komunidade sira tesi fiu hirak nebe’e liga ba sira nia uma. Komisaun rona husi komunidade katak, sira la estraga fiu nebe sira tesi maibe hodi rai deit iha sira nia uma. N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Datolu; saida mak governu atu halo mak hanesan; 1) sei instala fila fali projectu biogas iha fulan nee; 2) sei lori karau 33 ba fatin biogas iha tempu badak; 3) sei liga fila fali fiu no halo lakan ahi husi gerador hahu iha loron 2 Junho 2010; 4) sei halo frekmentasaun karau ten to’o Agostu hafoin desliga gerador no funsiona fila fali biogas; 5) sei halo treinamentu biogas. Ermera Iha 3 - 5 Fevereiru 2010, halo Fiskalizasaun ba PPR katak, projeitu balun iha kualidade no balun laiha kualidade. Projectu ho kualidade mak hanesan konstrusaun viveirus florestal permanente, Estrada no konstrusaun prosesamentu café no tereru (fatin habai café). Projectu laiha kualidade mak hanesan konstrusaun edifisiu MAP no konstrusaun Lutu haleu edifisiu MAP iha suku Patu Kero. Identifika katak, konstrusaun nee laiha kualidade tanba halo deit reboka no hada bloku. Projectu nee kompanha Royal Timorense mak kaer ho volume orsamentu $64,000. Fiskalizasun mos ba viveirus florestal permanente iha suku Patu Kero, sub distritu ermera, projeitu konstrusaun sentru prosesamentu de café ho tereru (fatin habai café) iha Suku Talimoro Sub-Distrito Ermera, projeitu konstrusaun prosessamentu café no tereru (fatin habai café) iha Sub-Distrito Lete Foho, viveirus Florestal Permanente iha Aldeia Mrigi, suku Katrai Leten, SubDistritu Lete Foho. Orsamentu ba projectu hirak nee mai husi orsamentu PPR ho volume orsamentu $120,000. Konstrusaun hirak nee ho kualidade diak. Komisaun D mos fiskaliza konstrusaun viveiros Florestal Permanente, iha suku Baboe Kraik Sub-Distritu Atsabe, no mos konstrusaun prosessamentu café no tereru iha Suku Laklu Aldeia Tapo-Mea Sub-Distrito Atsabe Distrito Ermera. Fontes: Arquivo Comizssão Agricultura, Pescas, Floretas, Recursos Naturais e Ambiente, 8 de Fevereiru 2011. Aktividade Komisaun Koiñese Xina Liu Husi Vizita Komisaun E Enkontru entre Delegasaun Timor-Leste ho Xina iha Great Hall of the People, Beijing, Quintafeira, 22 Jullu 2010. O bjetivu vizita ba Xina, nudar aktividade regular Komisaun nian atu efetua estudu komparativu hodi manan koñesimentu no troka ideas ho instituisoens relevantes, hodi nune’e bele sai referensia ne’ebe efektivu ba Membrus Komisaun sira durante halao funsoens nudar lejislador, fiskalizador no halo desizaun politika. Durante iha Xina, delegasaun halao vizita ba sidade tolu (3) hanesan: Kamara Munisipiu Beijing, Rejiaun Autonoma Ningxia ho Camara Municipio Shanghai. To’o iha Aeroportu Kapital Beijing, delegasaun hetan bem-vindo husi Sekretariu Komisaun Assunto Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural. Delegasaun mos akompanha husi Embaixador Timor-Leste iha Republika Popular Xina, Olimpio Branco. Iha Beijing, delegasaun vizita ba fatin historiku Great Hall of the People, Embaixada Timor-Leste, Forbidden City ho Grande Muralha Xina. Vizita Great Hall of the People Great Hall of the People harii iha tinan 1959, nudar edifisiu ida husi kons-trusoens Komisaun E Parlamentu Nasional ba Asuntu Eliminasaun Pobreza, Dezenvolvimentu Rural no Rejional ho Igualidade Jéneru, vizita Republika Popular Xina, iha 20 - 29 Jullu 2010. Vizita Xina, bazeia ba Planu Annual 2010 no Despacho Prezidente N.o 0254 dia 9 de Março de 2010. sanulu ne’ebe kompleta iha Aniversariu ba dala 10 Republika Popular nian. Arkitektrur Great Hall of the People harii durante fulan 10 nia laran husi voluntario sira no dezenha husi Zhang Bo. Hafoin observa tiha edifisiu Great Hall of the People, delegasaun kontinua halao enkontru ho Vice-Prezidente Komisaun Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural, Zhang Zhongwei ho nia membru sira. Durante sorumutu, delegasaun Parlamentar Timor-Leste ho Kongres Nasional Popular Xina hato’o agradesimentu ba malu nudar lasu amizade ne’ebe parte rua hakarak kria ba futuru. Iha okaziaun ne’e, delegasaun husi Timor-Leste hato’o sentidu solidariedade ba Povu Xineze tanba dezastre naturais ne’ebe akontese. Delegasaun mos lori Povu Timor-Leste nia naran hato’o agradesimentu ba Estadu Xineze tanba tulun ne’ebe Xina fo ba Timor-Leste iha area oioin, enklui tulun iha area siguransa hodi kria paz no estabilidade iha Timor-Leste. Faktus hatudu katak, habitante Xina 70 milhoens moris iha vida agrikultura no sai fundamentu bo’ot ba dezenvolvimentu Xina nian. Durante Xina halao reformasaun iha area agrikultura iha tinan 13 liu ba, fo ona rezultadu, hadia moris povu agrikultura no rendimentu agrikultura sa’e bo’ot ± 100%. Xina iha suplai balansu ba ai-han hodi tulun ba populasaun iha rai laran no mos ba mundu. Ida ne’e sai ezemplu diak ba Timor-Leste nudar nasaun kiik maibe rekursus natural barak. Komisaun Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural Xineze kria lei barak no guia de serviço atu haré ba protesaun Meiu ambiente. Iha tinan 1998 Komisaun mos kria lei ba kontratu. Wainhira kria ona lei Komisaun halo mos monitorizasaun ba implementasaun lei no fo sujestaun ba problema ne’ebe hetan durante fiskalizasaun. Vizita ba Embaixada Timor-Leste Hafoin enkontru iha Great Hall of the People, delegasaun kontinua halao vizita ba Embaixada Timor-Leste iha King’s Garden Villas, No.18, Xiao Yun Road, Chao Yang District, Beijing. Iha sorumutu ne’e, Embaixador aprezenta problema no sujestaun ba delega- INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 11 Aktividade Komisaun saun sira hodi nune’e Deputado sira bele apar ho situasaun refere. Em jeral, Embaixada Xina infrenta problema kona-ba edifisiu ne’ebe sei aluga rezidensia privadu, seidauk iha terras proprio ba Embaixada iha Xina. Nune’e mos espasu iha resintu Embaixada nian klot, la hanesan kondisaun Embaixada Xina nian iha Timor-Leste. Tanba ne’e presiza koalia no defini estatutu kona ba terras entre embaixada rai rua nian iha tempu badak. Embaixada TL mos infrenta problema kona-ba menus funsionario ne’ebe difikulta embaixada atu halao servisu iha teritoriu tomak. Vizita Forbidden City Forbidden City ho lian Xina, Zijin Cheng, katak sidade proebidu. Forbidden City nudar fatin proebidu ba povu Cineze iha tempu pasadu no sai rezidensia ba dinastia Ming no Qing nebé aloka iha sentral sidade Beijing. Forbidden City nudar komplexu palasiu ne’ebe bo’ot liu iha mundu no ohin loron sai objetu turizmu hodi atrai turista husi nasaun barak. Forbidden City iha tempu dinastia Ming no Qing nia ukun sai fatin lulik ba publiku. Historia haktuir katak, iha tempu ne’eba laiha konsiderasaun ba balansu direitu feto ho mane iha Xina. Feto konsideradu hanesan objetu deit atu reprodus jerasaun hodi hatutan poder dinastia nian. Feto laiha liberdade atu expresa sira nia direitu no moris hanesan atan hodi serbi interese dinastia. Tradisaun dinastia nian ikus mai hetan revolta husi populasaun Xineze no ohin loron tradisaun refere la ezisti ona iha Xina. Mas tradisaun dinastia nian sempre sai lisaun importante ba populasaun Xina hodi haburas igualdade generu iha prosesu dezenvolvimentu modernu nian. Ezemplu dinamika iha Forbidden City Xina bele sai referensia importante ba Timor-Leste ne’ebe iha tempu uluk domina ho kultura paternalistiku, maibe agora transforma hela ba situasaun moderna hodi luta ba igualdade feto ho mane. Ida ne’e sai esperensia importante ba delegasaun Komisaun E tanba iha ligasaun ho areatematika Komisaun nian. dahuluk katak, hahu husi Dinastia Qin ShiHuang. Maibe peskiza historia tuir mai deskobre katak, Grande Muralha Xina harii molok Dinastia Qin moris. Dianstia Qin so kontinua no hametin konstrusaun ba Muralha deit. Desde Dinastia Qin mate, prosesu konstrusaun Grande Muralha Xina konsege paradu. Maibe, wainhira Dinastia Ming kaer ukun, muralha ho material ense rai kahor tezolu ho fatuk ne’e kontinua konstrui. Tuir mai iha muralha nia leten uza nudar dalan ba Forsa Kavalaria Xina. Grande Muralha Xina nudar parte ida husi 7 Maravilhoza Mundu nian. Husi vizita ba Grande Muralha Xina, delegasaun bele hetan lisaun importante kona ba oinsa Estadu Xina transforma fatin historiku sai sentru komersiu hodi fo benefisiu ba povu no hatama rendimentu ba kofre estadu nian. Estabilidade ho siguransa sai fatores determinante ba dezenvolvimentu turistiku iha fatin refere. Vizita Grande Muralha Xina Grande Muralha Xina nudar konstrusaun naruk liu iha historia kriasaun umanu. Uluk, uniku konstrusaun ne’e iha mundu bele haré husi fulan. Grande Muralha Xina uluk konstrui ho intensaun atu prevene atake husi Mongol husi parte norte. Konstrusaun halao iha tinan atus ba atus nia laran iha senturiaun husi dinastia lubuk ida, no hamate ema barak. Konstrusaun ne’e tuir estimasaun Vizita Provinsia Ningxia Delegasaun sai husi Beijing hodi desloka ba Provinsia Ningxia ho aviaun domestika CZ6117. Delegasaun hetan benvindu husi reprezentante Kongresu Popular Ningxia. Durante iha Ningxia, delegasaun halao vizita ba fatin hanesan: Helanshan Wind Power Generation Farm, Projetu Teknologia Agri- 12 INFO PARLAMENTAR Delegasaun Komisaun E hasoru malu ho Embaixador Timor-Leste ba Xina, Olimpio Branco iha embaixada King’s Garden Villas,No.18, Xiao Yun Road, Chao Yang District,Beijing. N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 kultural-Xinpin, Museum Ningxia no enkontru ho Lider Kongresu Popular. Vizita Helanshan Wind Power Generation Farm Helanshan Wind Power Generation Farm sai sentru produs energia elektrika husi forsa anin hodi suplai eletrisidade ba populasaun iha kapital to’o iha area remotas. Iha fatin refere potensia anin diak tebes ba energia elektriku. Tinan barak nia laran plantasaun barak iha area refere mak abandona tanba rai maran no laiha suplai be. Maibe hafoin governu kria tiha sentru energia anin, iha plantasaun barak Fatin Energia Eólica iha Ningxia Helan Mountain Wind Mill Aktividade Komisaun mak funsiona fila fali no fornesimentu be ba komunidade sufisiente. Objetivu kria Helanshan Wind Power Generation Farm, alein de suplai enerjia eletrisidade ba populasaun, nune’e mos nudar meio husi Estadu atu lori dezenvolvimentu besik liu ba populasaun iha area rural no bele hamoris agrikultor iha fatin izoladu. Vizita Projetu Teknologia Agrikultura Projetu Xinpin Modern Agriculture Demonstration Farm halo parte planu Governu atu hakbiit aktividades agrikultores iha baze ho finalidade atu hamenus kiak iha rai laran. Projetu harii iha kooperasaun maximo entre populasaun ho governu, populasaun mak oferese rai no governu mak halo konstrusaun no fo apoio tekniku enklui finansas ba agrikultor sira. Governu fo liu prioridade ba populasaun nebé sira nia uma no tos kona sobu tanba impaktu husi projetu ida ne’e. Governu mos kria koperativa hodi kanaliza produsaun agrikultores nian ba iha merkadu. Vizita Museum Ningxia Iha museum nee aprezenta eransa oioin kona ba Ningxia. Iha inisiu sekulu 11, iha parte kosta oeste Tiongkok ohin loron, hamrik reinu ida nebé foun maibe forte. Reinu foun ne’e sai abrigu hodi satan atake husi forsa Mongolia nian nebé halakon ona rai tomak Eropa ho Asia. Eransa materiais kultural hanesan makina imprimi letras antigu liu iha mundu, no biblias leis uniku nebé konserva to’o ohin loron iha Tiongkok, no mos materiais lulik seluk nebé folin bo’ot ba jerasaun ohin loron mak erransa reinu nebé hanaran Xixia. Disionariu nebé infeita iha Museum Ningxia nudar disionariu lian Xixia-Han nebé hahu hakerek iha tinan 818. Koalia kona-ba disionariu refere, peritus siensia Reinu Xixia, Shi Jinbo hateten katak, iha posibilidade bo’ot katak disionariu ne’e sai disionariu bilingua dahuluk iha historia Tiongkok. Husi disionariu ne’e, populasaun Xixia bele aprende lian Mandarin no iha parte seluk, etniku Han bele aprende lian Xixia. Alein de disionariu Fanhan Heshi Zhangzhongzhu nudar disionariu bilingual dahuluk iha Tiongkok, biblia relijiaun Budha lian Xixia hanaran Jixiang Bianzhi Kouheben Xu nudar produtu letra imprimi dahuluk iha mundu no infeita iha Museum Ningxia. Biblia relijiaun Budha ne’e aponta historia imprensa Tiongkok, no mos ba mundu, konklui justifika katak Tiongkok nudar nasaun deskobertu teknologia imprimi letra. Nune’e mos, iha interior museum infeita mos materiais kultural level nasional seluk. Ida mak hanesan karau husi riti kahor osan mean Xixia ho naruk 1,2 metru no todan 188 kilograma. Vizita iha Museum Ningxia fo impresaun sufisiente ba delegasaun hodi loke horizonte Membru Deputados kona ba oinsa papel Parlamentu atu fo hanoin ba Governu atu organiza historia no konserva materiais valores kulturais rasik hodi hatutan erransa beiala nian ba jerasaun foun no mos bele sai objetu turistiku hodi hatama taxa ba rendementu estadu hodi uza ba dezenvolvimentu sustentabilidade. Enkontru ho Kongresu Popular Ningxia Delegasaun halao vizita ba Kongresu Popular Ningxia hodi halao enkontru ho lideransa sira. To’o iha resintu Kongresu Popular Ningxia, delegasaun hetan bem-vindu husi VicePrezidente Kongresu Popular Ningxia, Sra. Ma Xiufen, ho nia membrus. Iha enkontru, delegasaun TimorLeste ho Kongresu Popular Ningxia troka ideas ba malu liga ho areatematika Komisaun nian. Husi parte delegasaun Komisaun E hato’o preokupasaun kona-ba oinsa papel Kongresu Popular Ningxia iha programas hamenus kiak ho dezenvolvimentu rural. Ningxia laos deit sai sidade kultural nebé famozu iha Xina, maibe Ningxia mos sai sentru politika, ekonomika no kultural iha Xina. Oras ne’e dadaun governante sira foka targetu oinsa atu harii Yinchuan sai nudar sidade modernizadu ho estatutu sentru rejional nebé diak ba fatin hela no hahu komersiu. Ningxia mos riku ba rekursus naturais. Ningxia iha vantajen ba agrikultura, enerjia no turizmu. Ningxia iha fasilidades infrastrutura kompletu no fo prospek nabilan ba dezenvolvimentu. Enkontru delegasaun ho Lideransas Kongresu Popular Ningxia lao diak tanba halao iha ambiente nebé nakonu ho amizade no fraternidade. Vizita Shanghai Shanghai nudar sidade nebe bo’ot liu iha Xina no koloka iha delta Changjiang ho area luan 6.340,5 km2 (numeru 31). Progresu sidade hahu iha dekada hirak liuba, ikus mai halo Shanghai sai tiha ona sentru ekonomia, komersiu, finansial no komunikasaun importante Xina nian. Portu Shanghai mos sai portu ida nebe rame liu iha mundu, hanesan mos portu iha Singapura no Rotterdam. Molok forma sidade, Shanghai sai parte ba munisipiu Songjiang nebe governa husi provinsia Suzhou. Munisipiu ne’e forma maizumenus iha tinan 1000 liu ba. Iha era governasaun Dinastia Song (9601279), Shanghai faze pur faze buras sai portu rame liu. Sidade Shanghai hahu dezenvolve desde harii parede sidade iha tinan 1553 A.C. Maibe molok senturiaun19, Shanghai laos sidade nebe bo’ot kompara ho sidades bo’ot Xina seluk, Shanghai so iha fatin historia uitoan deit. Molok tinan 1927 Shanghai tutela iha governasaun provinsia Jiangsu ho nia kapital Nanjing. Desde Shanghai sai Rejiaun Administrasaun Spesial iha tinan 1927, estatutu sai hanesan ho provinsia seluk iha Xina. Vizita ba Shanghai World Expo 2010 Delegasaun tama husi filheira klase VIP nian hodi lalais ba iha fatin refere tanba vizitante barak. Durante iha fatin expozisaun, delegasaun halao vizita ba fatin importante tolu (3), mak hanesan: Vizita Pavilaun Xina Programa ida ne’e sai oportunidade importante ba delegasaun atu bele halo komparasaun kona-ba pavilaun Xina ho INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 13 Aktividade Komisaun Vizita City Theme Pavilion Protokolu Xina lori delegasaun ba vizita City Theme Pavilion nebé sei halo parte ba pavilaun Xina. Iha pavilaun ne’e demonstra parte diak no parte aat husi si- dade. Sidade nia diak no sidade nia aat depende ba hahalok husi populasaun nian. Tuir pontu de vista iha pavilaun ne’e, sidade ida diak mak sidade nebé ninia ambiente iha balansu entre kombinasaun natureza ho kultureza. Hahalok diak mak hanesan, hadomi natureza, la soe lixu iha fatin arbiru, proteze ambiente husi polusaun no selu-seluk tan. Tanba wainhira hahalok moris loro-loron la tuir normas nebé iha maka sei fo impaktu negativu ba moris kriatura tomak iha mundu. Vizita Pavilaun Timor-Leste Vizita pavilaun Timor-Leste iha Expozisaun Mundial Shanghai 2010 nudar momentu diak ba delegasaun Komisaun E atu fiskaliza diretamente kona-ba ligasaun materia exibisaun ho total orsamentu USD 70 milhoens nebé hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasional. Expekta katak, pavilaun Timor-Leste nian bele sai eventu diak hodi promove Timor- 14 INFO PARLAMENTAR Leste iha aspeitu oioin, hanesan: sosial, kultura, politik, ekonomia, jeografia, defeza no siguransa. Hodi nune’e bele informa no garantia ba investedor rai liur atu mai investe iha Timor-Leste. Diferente ho pavilaun Xina, iha pavilaun Timor-Leste membrus delegasaun sira hato’o insatisfasaun tanba iha fatin refere la koresponde tuir orsamentu nebé aprova iha Parlamentu Nasional. Tuir deputadu sira katak, maske Parlamentu Nasional aprova osan bo’ot atu promove TimorLeste iha expo Shanghai, maibe materia nebé pro-move kiak tebes. • Tour iha International Financial Center International Financial Center nudar uniku konstrusaun nebé aas liu iha sidade Shanghai. Iha andar tutun vizitante sira bele haré kobre sidade Shanghai. Interna- ekonomia maka Shanghai hetan fiar hodi sai uma-nain ba Expozisaun Mundial 2010 nebé partisipa husi nasoens 240 iha mundu, inklui Timor-Leste. Expozisaun Shanghai 2010 sai hanesan plataforma ida atu troka ideas no kultura entre nasoens no bele hame-tin liu tan relasaun iha futuru. Alein de expozisaun, Shanghai mos sai uma-nain ba selebrasaun festa Olimpiku 2010 iha Xina. Eventu Expozisaun ho Olimpiku 2010 nebé selebra iha Shanghai sai sasukat ba suksesu bo’ot iha Shanghai. Hafoin enkontru, delegasaun halao resepsaun hamutuk no troka prendas ho lider Kongresu Popular Municipal Shanghai. • Vizita Estasaun Maglev Train Delegasaun departura ba Estasaun Longyang hodi pasear ho Komboiu Meglev (Maglev Train). Komboio Meglev aktual halai lais liu iha mundu ho velosidade 441 kilometrus/hora. Estasaun Komboiu Meglev harii ho kooperasaun kompanhia balu iha Alemnha. Komboiu Meglev sai objetu turistiku iha Shanghai no loke kampo servisu barak ba populasaun Xineze. • Vizita Exibisaun Urbanizasaun Shanghai Wainhira delegasaun atu hakotu vizita iha sidade Delegasaun Komisaun E no D, Parlamentu Nasional Shanghai, tuir dalan ba airoTimor-Leste halao enkontru ho Lider Kongres Popular Municipal Shanghai, 26 Julho 2010. portu Hongqiao-Shanghai, delegasaun sei aproveita tempu hodi halao vizita ida ba exibisaun tional Financial Center sai mos objetu urbanizasaun iha People’s Avenue and turistiku nebé uniku iha Shanghai. Fatin Shanghai Urban Planning Exhibition Hall. nee iha vizitante barak no fo rendimentu Delegasaun hetan koñesimentu kona-ba planu urbanizasaun Shanghai iha futuru. boot ba taxa estadu nian. Alein de observa planeamentu urbanizasaun, delegasaun mos halao vizita ba • Enkontru ho Kongresu Tour the Bund. Iha fatin refere, delegaPopular Municipal Shanghai Delegasaun hahu enkontru ho Kon- saun hetan oportunidade halao tour ho gresu Popular Municipal Shanghai nebé aviaun duplikadu iha auditorium experilidera husi Sra. Yan Li Hua nudar Vice-Pre- mental aviaun planeta nian. Auditorium zidente. Iha enkontru nee delegasaun ida ne’e realiza husi rekursus humanus nebé hetan informasaun barak kona-ba prosesu iha kualifikasaun aas. Jeralmente, vizita estudu Komisaun E dezenvolvimentu iha Shanghai nebé liga ho eventu Expozisaun Mundial Shanghai iha Repúblika Popular Xina hatudu katak, util tebes ba dezenvolvimentu kapasidade 2010. Vice-Prezidente Kongresu Popular Membru Komisaun sira nian tanba hetan Municipal Shanghai, Sra. Yan Li Hua, hato’o okaziaun hodi bele kompara sirkumstansia, laran ksolok no fo bem-vindu ba delega- fasilidades, no politika sira husi nasaun Xina. saun Timor-Leste mai vizita Shang-hai. Membru Delegasaun sira hato’o sira nia saJeralmente, Shanghai konhesidu nudar tisfasaun ba vizita ida ne’e no sente katak, sentru ekonomia iha Xina, alein de Beijing sira hetan ona koñesimentu no informanudar sentru industria no Ningxia nudar saun ne’ebe importante no util. sentru agrikultura. Tanba nudar sentru N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Fot.Doc.Com.E/2011 Timor-Leste sobre demontrasaun paijajen iha aspeitu hotu-hotu. Iha pavilaun Xina, delegasaun hetan esperensias furak tanba iha demonstrasaun oioin kona-ba nabilan sidade Xina, kondis duni ho kondisaun aktual iha Xina. Iha pavilaun Xina, delegasaun hetan mos oportunidade akompanha aprezentasaun filmajen kona-ba progesu dezenvolvimentu iha Xina. Iha filmajen ne’e ilustra katak, progresu aktual nebé alkansa iha Xina hahu husi mehi ida nebé naruk. Mehi ne’e hahu husi unidade, estuda badinas, servisu makas, inovasaun kroat, espiritu dezenvolvimentu no interese komum. Aktividade Komisaun Aktividade Komisaun Vizita Oecusse, Fot.Doc.Com.E/2011 Komisaun E Simu Problema no Sujestaun Barak Ekipa Komisaun E chefia husi Presidente Osório Florindo halao enkontru ho autoridade lokal no populasaun Suco Cunha ho Suco Lalisuk iha sede Suco Cunha, Sub-Distritu Pante Macassar, Distritu Ambeno, Sesta, 11 Marsu 2011. Komisaun E Asuntu Eliminasaun Pobreza, Dezenvolvementu Rural no Rejional, nomos Igualidade Jeneru, hala’o vizita ba Rejiaun Espesial Oecusse, hodi fiskaliza ezekusaun programa Governu nebé liga ba aktividades hanesan, distribuisaun trator no fila rai gratuita ba populasaun, implementasaun pensaun ba veteranos, pagamentu subsidiu ba idozus, atendimentu dezastre naturais, presu fos, fundus dezenvolvimentu agrikula, grupos emprezarial no selu-seluk tan. V izita ne’e hala’o durante loron tolu nia laran, hahu husi loron 10 to’o 13 fulan Marsu 2011, bazeia ba despaixu Prezidente Parlamentu Nasional No.0197, loron 28 Fevereiru 2011. Atu alkansa objetivu husi fiskalizasaun ne’e, Komisaun E halao programas sorumutuk ho autoridade lokal no populasaun sira. Programa sorumutuk hetan partisipasaun husi Adjuntu Administrador Distritu Ambeno, Administrador Sub-Distritu Pante Macassar, Chefe Sucos ho Conselho Sucos Cunha no Lalisuk, enklui hetan mos observasaun husi pessoal Ajensia Internasional. Enkontru konsentra iha sede Suco Cunha. Durante enkontru, komunidade balu mensiona mos kona ba situasaun husi suco seluk nebé mak Delegasaun labele hakat to’o ba. Alende programa sorumutuk, Komisaun E mos halo vizita diretamente ba terenu hodi hatene liu tan realidade iha Sub-Distritu Pante Macassar. Komisaun halo observasaun ba projetu moru protesaun iha Mota Tono, vizita grupu karpintaria, vizita grupu fabrika blok ho fiskaliza presu fos iha Merkadu Tono. Rezultadu husi vizita Komisaun ba Sub-Distritu Pante Macassar konsiste iha problemas lubuk ida. Ida, problema distribuisaun trator. Grupo agrikultor barak to’o agora seidauk hetan trator maske hatama ona proposta ba Ministerio Agrikultura iha Nasional. Sistema fahe trator iha Suco Bobocase haliis liu ba grupo ka partidu politiku. Distribuisaun trator la tuir area profisaun tanba barak liu distribui ba ema nebé laos agrikutor. Rua, problema veteranus. Grupo veteranus kestiona kona ba iha Oecusse hetan dedikasaun esklusivo ou lae. Veteranos balu to’o agora naran seidauk taka iha lista ofisial e husu Parlamentu bele buka solusaun ba problema ida ne’e. Tolu, Problema Dezastre Naturais. Mota Tona tinan-tinan estraga populasaun nia uma ho natar. Anin iha Oecusse menus ba bebeik tanba mudansa klimatika, udan la fo tempu atu halo to’os ho natar. Suco Lalisuk menus ba hahan tanba mudansa klimatika e husu ba Governo atu fo atendementu urjensia. Iha Suco Padiai infrenta menus hahan tanba mudansa klimatika. Durante mudansa klimatika desastre naturais oi-oin halo povo sira hamlaha, INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 15 Aktividade Komisaun rai monu, mota sae i estraga povu nia uma no natar e tinan ida ona povo la halo to’os. Populasaun preokupa no tauk mota nebé sae tinantinan hodi estraga sira nia animal, uma ho natar. Haat, Problema Dezenvolvimentu Rural. Iha aldeia rua (Kiupanaf ho Sonanasa) oras ne’e falta aimoruk tanba dok husi Kapital OeCusse, i ema moras todan labele lori ba distritu tanba asesu estrada mos la diak tanba impaktu husi udan la para. Nune’e mos iha aldeia Kiupanaf ho Sonanasa laiha asesu ba eletrisidade no mos laiha ajudu kona ba solar panel. Kona ba projektu PDL iha Suco Lalisuk nebé halo bronjong atu prevene mota sae, maibe oras ne’e mota sobu fali ona, e sobu mos iha fatin sira seluk. Proposta barak mak hato’o ona ba iha Nasional atu hetan solar sel maibe to’o agora seidauk hetan rezultadu. Organizasaun Mundial WFP hola tiha dadus iha Suco Padiai maibe to’o agora seidauk iha rezultadu. Populasaun seidauk sente planu dezenvolvimentu nebé mai husi kraik, planu Governu dominante husi leten. Lima, Problema Grupo Empresarial. Laiha klarifikasaun ho koñesimentu ba Autoridade Suco kona ba konstrusaun sidiu nebé pendenti ka lae. Iha Suco Padiai idozu balun simu osan la to’o no balun naran laiha. Iha mos problema ida katak sucos sira nebe mak iha Oecusse laran liu-liu nebe mak besik loos iha fronteira to’o agora la hetan Deputado Osório Florindo da C. border pass. Alende ne’e kona Costa (Presidente Comissão), ba transporte maritima Roo NaDeputada Maria Rosa da Cámara kroma, autoridade ho popula(Vice-Presidente), Deputada saun Distritu Ambeno kestiona Getrudes Moniz (Secretária), kona ba bilhete roo Nakroman nebé faan husi pesoal tekniku Deputado Domingos da Costa iha roo laran, tanba iha des(membru), Deputada Virgina Ana konfia osan nebé kobre la tama Belo (membru), Vitorino Borges de ba estadu. Populasaun mos laDeus (Técnico), Joãozito de Carvalho menta ho utiliza kareta lixu hodi (Técnico), Mariano Gonçalves tula pasajeiros ba Oecusse tanba hetan insulta husi populasaun (Motorista), Francisco Gomes de Indonesia iha Atambua. Deus (Motorista), Arsénio Marçal da Entretantu liu husi observaCruz Madeira (Motorista), Bento saun direta ba Mota Tono, KomiLeite (Motorista), Osório Amaral da saun E hetan prova katak Mota Costa (Motorista). Tono oras ne’e fo amiasa ba populasaun iha area refere, i sobu dadaun moru protesaun no fera populasaun nia kintal hodi halo be tama guest house husi grupo empresarial iha ba populasaun nia uma. Iha tempu basuco Lalisuk. Kestaun seluk nebe popudak mota sei sobu populasaun nia uma lasaun sira hato’o mak problema idozus/ ho natar i dezastre bo’ot sei akontese terseira idade. Tinan kotuk idozus barak tanba potensia udan iha Oecusse bo’ot. nia naran sai iha lista ofisial i sira simu Moru protesaun mota Tono laiha kualiosan, maibe agora sira nia naran laiha. dade diak maske moru refere foin mak Idozus sira bele hetan retroaktivu ba sub- Ekipa servisu ba Rejiaun Espesial Oecusse kompostu husi Deputado nain lima, Tekniku nain rua ho Motorista nain lima, hanesan tuir mai: Ekipa Komisaun E akompanha husi autoridade lokal halao observasaun ba moru protesaun Mota Tono nebé naksobu no fo amiasa =ba populasaun nia moris tanba failansu husi implementasaun projetu nebé la favorabel.Vizita halao iha loron Sesta,11 Marsu 2011. Fot.Doc.Com.E/2011 16 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Aktividade Komisaun halo husi kompanhia lokal iha projetu pakote referendum. Projetu ba moru protesaun mota Tono la hahu ho estudu viabilidade nebé diak e ikus mai hodi prejudika povu nia vida. Populasaun iha mota Tono falta asesu transporte tanba mota bo’ot e hapara movimentu populasaun husi mota sorin ba sorin, e populasaun sira tenki atraves risku hodi hakat mota bo’ot atu halao vida ekonomia iha merkadu. Falta ekipamentu pezadu ou eskapator hodi fo atendimentu imediatu ba popu-lasaun iha mota Tono. Hafoin vizita Mota Tono, Komisaun E mos halao vi-zita ba grupu profisionais, hanesan Grupo karpinteiro ho naran “Karpinteiro Hametin Enclave”. Grupu refere oras ne’e serviso lao diak i nia rezultadu mos suksesu no iha grupo nia laran ema nain hat mak halo servisu durante fulan walu (8) ona. Komisaun mos vizita Grupo Fabrika Batako. Grupo ida ne’e parado hela to’o agora, i ema nebé mak simu fundus lori osan ba halo fali uma privadu. Tuir observasaun Komisaun E ba merkadu iha Suco Cunha, folin fos 25 kg U$ 28, 35 kg U$ 36.50 no fos membrano kada kilo U$ 2. Komisaun E mos hetan sujestoens barak husi vizita ne’e. Populasaun sira hanoin, programa governu iha Orsamentu 2011, kada suku atu hetan uma lima (5) husu para aloka deit ba iha suku nebé mak hetan estraga uma tanba mota sae i sobu. Iha Sub-Distrito Pante Macassar nia laran oras ne’e servisu ba 3 dolar sei kontinua i sujere atu iha kontinuasaun hodi fo benefisiu ba povu iha baze. Husu roo Nakroma bele sirkula lalais i presiza iha substituisaun roo hodi keta defikulta transporte ba Oecusse. Presiza prepara aihan iha armagen no husu para fos MTCI tenke mai lalais iha OeCusse. Idozu sira naran nebé mak tinan uluk laiha presiza rezolve. Fasilita preparasaun material konstrusaun uma nian ba lozas sira iha Oecusse atu populasaun bele aksesu mais baratu. Sujere ba dadus idozus nebé mak husi distritu fo ba nasional labele muda ona tanba lista ne’e orijinal husi baze. Husu para ema OeCusse tomak tenke hetan border pass, laos deit ba sira nebé mak besik liu iha fronteira. Sujere ba parte kompetente atu prepara makina eskapator hodi fo protesaun imediatu ba populasaun nebé mak hetan amiasa be sae iha mota Tono. Deputadu sira ho vontade diak hato’o resposta la ses husi funsoens Komisaun E nian. Maibe ba asuntu sira nebé laiha ligasaun ho funsoens Komisaun, delegasaun promete sei hatutan ba Komisaun relevante ou emkaminha ba Ministerio kompetente hodi hadian implementasaun politika nebé diak ba povu. Partisipantes iha enkontru ida ne’e ho antusiasmu hakarak rona esplikasaun husi Delegasaun Komisaun E, tanba eventu ida ne’e importante ba sira atu rona informasoens husi Parlamentu Nasional nebé susar asesu iha baze. Oportunidade ida ne’e util tebes ba populasaun iha Suco Cunha ho Suco Lalisuk atu aprezenta suksesus ho failansus nebé akontese iha baze, ho esperansa atu Komisaun husi Parlamentu Nasional bele rona no haré diretamente povu iha baze nia halerik atu nune’e bele tau ba konsiderasaun. Bazea ba rezultadu vizita iha rejiaun Oecusse, maka Komisaun E hakarak hato’o rekomendasaun hanesan tuir mai: • Rekomenda ba Ministerio Solidariedade Sosial atu fo atendimentu diak liu ba programa terseira idade nebé sei kestiona iha Distritu OeCusse em jeral no Sub-Distritu Pante Macassar espesial. • Husu ba Sekretariu Estadu Dezastre Naturais iha Ministerio Solidariedade Sosial atu fo asselere makas ba problema dezastre naturais iha rejiaun Oe-Cusse. • Ba Ministerio Turismo Komersio no Industria (MTCI), karik iha programa oin mai atu subsidiu fali fos iha merkadu, maka presiza hadian e buka mekanismu ida ke razuavel hodi fo atendimentu diak ba populasaun tomak, tantu husi kapital to area rural iha Oe-Cusse. • Rekomenda ba Ministerio Agrikultura e Peskas, presiza hadian mekanismu distribuisaun trator hodi labele hamosu interpretasaun politika iha sosiedade, no kontinua fo etendimentu ba proposta tuan nebé to’o agora seidauk pendenti. • Husu ba Asesor Sosiedade Sivil iha Vice Primeiru Ministru, atu ba hare fila fali Grupo Fabrika Blok iha Oecusse (mota Tono) nebé jere osan ba fali interese privadu. • Husu ba Ministerio Infra-Estrutura, atu halo protesaun imediatu ba populasaun iha mota Tono nebé infrenta be sae no prepara eskapator iha mota refere. • Rekomenda ba Ministerio Justisa, aselere border pass ba populasaun nebé hela besik iha area fronteira. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 17 Moçambique No África Do Sul Paises Ho Diferensias Istorika No Problema Sosial Hasai foto hamutuk iha Palacio Prezidente Africa do Sul nia oin. Husi karuk ba los: Jonas Fernandes (tekniku), Dep. Francisco de Araújo, Dep. Teresa Maria de Carvalho, Dep. Francisco M.C.P. Jerónimo, Dep. Ilda Maria da Conceição, Dep. Virgílio Dias Marçal, Maria da Costa Exposto no Dep. Romeu Moisés , Liu husi vizita Comissão de Saúde, Educação e Cultura (Komisaun F) Parlamentu Nasional Timor-Leste iha Republica de Moçambique no República Africa do Sul, fo Konesimentu klean kona-ba lalaok dezenvolvimentu Saúde, Educação e Cultura iha pais rua nee. O bjetivu prinsipal husi Komisaun F vizita rai rua nee atu haree no hatene kona-ba formas no metodolojias nebe nasaun rua nee uza atu rezolve problemas iha áreas sociais, espesial ba saúde e edukasaun. Moçambique hanesan mos TimorLeste nebe sei tama iha numeru naseons nebe kiak iha mundu, maibe Moçambique hakaas-an dezenvolve iha area competências no sira nia rekursos humanos. Nee mak esforsu nebe Komisaun F nian atu koñese profunda kona-ba area rua nee iha Moçambique. Vizita África do Sul, hanesan vizita ida nebe importante, tanba istorikamente 18 INFO PARLAMENTAR rai nee moris iha istoria metan iha tempu naruk ho pratika sistema Aparthaid (diskriminasaun rasa entre kulit metan no mutin-red). Maibe tama iha dekada 1990 resin, praktika diskriminasaun rasa ba kulit metan sira hakotu husi rezime nebe ukun iha tempu neba, no rai nee hahu ho esforsu makaas dezenvolve sira nia Demokrasia no igualdade direitu ba kulit metan no kulit mutin. Husi esperensia hirak nebe África do Sul infrenta, referensia diak ida ba Komisaun F hodi realiza vizita estudu ida atu haree kualidade servisu iha area sosiais iha rai nee. Delegasaun Komisaun de Saúde, Edukasaun e Kultura (Komisaun F) nebe N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 vizita Moçambique no África do Sul mak hanesan Deputados; Virgílio Dias Marçal (Prezidente Komisaun), Francisco M.C.P. Jerónimo (Vice-Prezidente), Romeu Moisés (Sekretário Komisaun), Maria da Costa Exposto, Teresa Maria de Carvalho, Ilda Maria da Conceição, Francisco de Araújo nomos tekniku Komisaun, Jonas Fernandes no Assessor Jurídico ba Komisaun, Dr. Miguel Folgado Moreno. MOÇAMBIQUE Vizita Moçambique realiza iha loron 12 no 20 de Julho de 2010. Graças tanba ho apoiu hosi Assembleia da República Moçambique nian, realiza reunioens hirak mak hanesan; Reuniaun ho Primeiro Vice-Prezidente da Assembleia da República, Reuniaun ho Komisaun ba Assuntos Sociais, do Género e Ambientais iha Assembleia da República, Reuniaun ho Ministro da Edukasaun, Reuniaun ho Ministro da Saúde no Reuniaun ho Ministro da Kultura. Aktividade Komisaun Enkontro Delegasaun Komisaun F ho Ministru da Saude Mocambicano. Ho autorizasaun husi ministeriu kompetente iha Moçambique, Delegasaun mos hetan oportunidade vizita instituisaun hirak mak hanesan; Hospital Central de Maputo, Uma Escola Primária no SubDistrito da Namaacha (Escola no espaço rural), Biblioteca e Arquivos Centrais de Moçambique no Museu Nacional de Arte de Moçambique Komisaun F Parlamentu Nasional Timor-Leste agradese mos ba kolaborasaun nebe diak tebes husi Embaixadora Timor-Leste ba Moçambique D. Marina Alkatiri nebe simu Delegasaun Komisaun F durante halao vizita iha Moçambique. kasaun, saúde no kultura, no mos kultura parlamentar. Assembleia da República Delegasaun mos iha oportunidade hodi realiza reuniones servisu rua iha Assembleia da República de Moçambique. Reunioens nee hanesan karákter diplomátiku no privadu, iha mos oportunidade hodi troka impressoens entre Delegasaun no mos reprezentantes Assembleia da República de Moçambique. Reuniaun hirak nee atu troka pontos de vista sobre realidade iha nasaun rua nee, hanesan áreas edu- Edukasaun Cerca de 50 porsentu populasaun Moçambique mak analfabeta, sei menus 42,5 porsentu duke iha altura independensia rai nee iha 1975. Maibe persija fo pontu importante katak, besik ka liu 44 porsentu husi 95 porsentu populasaun Moçambicano, labarik sira ho otas tinan 15 mai kraik tama eskola, ekspetivamente numeru nee sei menus liutan iha tinan hirak tuir mai. Moçambique rai ida nebe aplika sistema edukasaun gra-tuito ba nia povu hanesan mos Timor-Leste. Maibe, iha parte seluk, Moçambique sei infrenta mos problemas sosial-ekonomika no rekoñese problemas sub-nutrição. Moçambique la aplika programa Merenda Eskolar ba eskola publiku. Delagasaun Komisaun F hasai foto hamutuk ho Embasadora Timor-Leste ba Mocambique, Marina Alkatiri (dahaat husi karuk). Saúde Hanesan sistema edukasaun, sistema Saúde mos gratuito ba povu iha pais nee, maibe rai nee sei infrenta hela problemas boot rua mak hanesan falta Rekursus humanos, nomea-damente médikus no alta prevalência ba moras endémicas hanesan malária, tu-berculose (TBC) no infeksaun hosi HIV/SIDA. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 19 Aktividade Komisaun ÁFRICA DO SUL Hakotu vizita iha Mocambique, delegasaun Komisaun F Parlamentu Nasional Timor-Leste, kontinua halao vizita estudu ba iha África do Sul iha 20 - 24 Jullu 2010. Objetivu husi vizita estudu nee atu hatene realidade iha nasaun nee apesar hanesan nasaun ida nebe Dezenvolvidu. África do Sul mos koñesidu ho ekipamentus sosiais nebe diak. Problemas nebe rai nee infrenta mak laiha existência ba ekipamentus, maibe disponibilizasaun universais. Durante iha vizita nee, Komisaun halao enkontru ho Ministru dos Negosius Entranjeirus, reuniaun ho Director das Relações Internacionais do Departamento Nacional da Educação Superior, Galeeb Jeppi. Delegasaun mos halao Almoço de Trabalho ho Senhor Embaixador Francis Moloi, Director ba Sul e Sudoeste Asiático no Ilhas do Pacífico ba Departamento das Relações Internacionais e Cooperação do Ministério dos Negócios Estrangeiros. Sistema Ensino Superior iha rai nee, too iha tinan 1994, orientado hosi sistema Apartheid, husi Instituisaun nebe separadas cada raça, etniku no língua. Bainhira África do Sul hamos sistema Apartheid nebe diskrimina rasa kulit metan rai-nain husi kulit mutin sira iha dekada tinan 1990-resin, pais nebe hahu moris iha ambiente foun nebe demokratiku halo revizaun ba sira nia konstituisaun. Ida nee sai diskusaun boot no hetan konsensus atu halo mudansa sistema Ensino Superior ba realidade foun ho objetivu atu kria sosiedade nebe mak bele estuda no alkansa dezafiu ba mudansa no de-zenvolvimentu. Ikus liu, Komisaun F halao vizita kultural no istórika ida ba iha sidade Soweto, vizita mos ba bairro no uma istoriku hela fatin Winnie no Nelson Mandela, figura ida nebe famosu iha mundu, eis Boxista nebe involve-an ba politika hodi luta kontra diskriminasaun rasa ba kulit metan sira. Komsaun F mos halao vizita istoriku ba Memorial Hector Pietersen no mos Muzeum Apartheid. Delegasaun Komisaun F, hasai foto hamutuk iha Uma istorika Nelson Mandela iha Soweto. 20 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Aktividade Komisaun Komisaun G Buka Esperensia Iha Indonesia no Portugal Prezidente Assembleia da Republika Portugal, Dr. Jaime Gama, kaer liman ho Sekretariu komisaun G Parlamentu Nasional Timor-Leste, Arão Nóe de Jesus C. Amaral Komisaun G Asuntu Infraestrutura no Ekipamentus Sosiais hala’o vizita estudu komparativu ba Indonesia no Portugal, hahu husi loron 14 Julhu to’o 2 Agostu 2010. Vizita ne’e bazeia ba despaixu Prezidente Parlamentu Nasional nian ho numeru 0490, loron 10 Maiu 2010. O bjetivu husi vizita ne’e, atu hasa’e kapasidade membrus Komisaun nian, liu-liu atu fahe esperiensia, aprende teknologia foun, iha prosesu konsepsaun, planeamentu, ezekusaun, supervizaun ba projeitu sira no buka hatene dezafius no hala’o observasaun direita ba servisus Obras Publikas, Eletrisidade, rodoviaria, telekomunikasaun, saniamento no area seluk. Alein atu aprende, vizita ne’e mos atu hametin parceria no ko’operasaun entre Parlamentu Nasional Timor-Leste liu- liu Komisaun Infraestruturas ho Governu, Instituisaun no kompanhia ne’ebe relevante hosi nasaun Repúblika Indonesia ho Portugal hanesan parseiru dezenvolvimentu ba Timor-Leste. Vizita Indonesia Iha Indonesia, Komisaun G disloka ba Sub-Distritu Pomala, Distritu Kolaka, Sulawesi Tenggara/Sudeste hodi enkontru ho Sergio C.Simbajon, nudar Con- Delegasaun ne’ebe vizita Indonesia no Portugal mak Prezidente Komisaun G hanesan mos Chefe delegasaun, Dep. Pedro Mártires da Costa, Dep. Inacio Freitas Moreira (Vice-Prezidente), Dep. Arão Nóe de Jesus C. Amaral (Secretario), Dep. Joaquim Amaral (Membro), Bruno de Lancastre (Assesor Juridiku Komisaun), Manuel Chradus (Tekniku Apoiu Komisaun). INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 21 Aktividade Komisaun tract Manager husi PT. Warsila Indonesia-Finlandia, PTL-3 Antam Power Plant Pomala. Iha enkontru ne’e, Sergio halo aprezentasaun badak ida kona ba operasaun no jestaun husi kompanhia ne’e rasik. PT. Wartsila Indonesia-Finlandia halo instalasaun ba primeiru faze ho kapasidade 51 MW no intrega ba PT. Aneka Tanbang iha loron 21 Januari 2005 no segunda faze ho kapasidade 51 MW intrega iha loron 1 April 2005. Husi faze rua ne’e instala total kapasidade 102 MW, Gerador Wartsila ho marka 6x18V46, oras ne’e dadaun konsumu Olio pessadu (Heavy fuel oil). Maibé gerador ne’e ekipadu ona ho teknologia konver-saum husi HFO ba konsumo GAS Natural bainhira kompanhia hetan fasilidade ruma ba teknologia ida ne’e iha futuru. Tuir informasaun ne’ebé Komisaun hetan katak, operasaun gerador hirak ne’e to’o ona loron rihun ida atus sia sianulu resin rua la iha falhansu/avaria ne’ebé grave, la iha sirkuitu ka ahi han no la iha impaktu ambiente (maske uja olio pessadu maibe la iha suar). Gerador nia operasaun Central HFO Antam Power Plant 22 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 liu ona tinan lima maibe nia kondisaun sei normal hela. Informasaun seluk ne’ebé Komisaun hetan mos katak, PT. Wartsila IndonesiaFinlandia fó garantia ba produktividade servisu, garantia out put, efektividade utilizasaun konsumu HFO, garantia supply rezerva mina nian. PT. Wartsila Indonesia-Finlandia mos iha ninia kredibilidade, tanba hetan rekonhesementu husi instituisaun estadu iha mundu no kompanhia multi internasional. Kompania ne’e mos iha pesoal ne’ebé kompetente no iha esperiensia mundial. Iha susesu barak iha sira nia maneira kaer gestaun no operasional makinas sira. Vantagen seluk husi produsaun PT. Wartsila IndonesiaFinlandia maka: garantia tekniku no skill pesoal servisu, garantia ba stok pessa, garantia ba pessa original, garantia atu servisu tuir planu no tuir target, garantia atu fo treinu ba staf, haki’ik risko no halo relatoriu regular. Hafaoin halo tiha aprezentasaun ba-dak Operation Manager, Eng. Arief Budiman ho Maintanance planer, Wayan Putra akompanha delegasaun ba vizita Antam Power Plant. Iha programa vizita ba Indonesia, Komisaun G mos halo audensia ho Mulyadi hanesan Direktur CSS Group. Iha audiensia ne’e, CSS Group halo aprezentasaun rua kona-ba Power Generator ho Linha Distribuisaun (Jaringan Distri-busi). Iha mos aprezentasaun konaba Power Generator ne’ebe hato’o husi Marno, reprezentanate husi PT. Indodaru Sukses Makmur. Aprezentasaun foka liu ba kondisaun real central EDTL Comoro. Entretantu iha mos intervensaun seluk husi Senhor Suroso ne’ebe reprezenta kompanhia PT. Pandaman Putra Utama. Intervensaun Suroso nian foka liu ba linha distribuisaun energia eletrika iha Díli laran no aredores. Tuir Senhor Suroso linha transmisaun iha Dili barak maka afeitadu husi: kabu sira tuan hotu ona, ai sanak barak kona fiu maibe la tesi ne’ebe afeita Aktividade Komisaun ba perdas, postes eletrisidade utiliza mos ba telekomunikasaun, rede media tensaun barak maka at, trafo distribuisaun barak maka at no la kontrola, postes eletricidade la iha numeru, ligasaun ilegal la kontrola no selu-seluk tan. Se la hadia linhas no kontrola perdas energia hirak ne’e, maka bele instala gerador foun mos sei la rezolve menus/ falta energia iha kapital Díli. Iha oportunidade ne’e Director PT Pandama Putra Utama, Lda kompromete no garantia katak, se nia kompanhia maka manan tender atu hola gerador foun ba apoiu sentral EDTL Comoro, ninia kompanhia sei suporta gerador balu ba sentral EDTL Comoro hodi kontinua fornese eletresidade ba konsumidores sira durante instalasaun gerador foun to’o remata. Audiensia ho Kompanhia PT. CAHAYA SENTRAL SWADAYA Vizita Portugal Parque Eóliko Serra d’ El Rei (Wind Power ) - Peniche Iha Portugal, Komisaun H hahu uluk ho vizita ba Asembleia Republika. Dele-gasaun simu direitamente husi Dra. Teresa Montalvão iha odamatan prinsipal Assembleia da Republika. Hafoin simu tiha delegasaun, Dra. Teresa halo introdusaun badak ba istoria edifisiu Assembleia da Republika. Depois de intereira tiha istoria kona ba edifisiu ne’e, delegasaun kontinua ho programa sorumutuk ho Grupu Parlamentar Amizade Portugal-TL. Enkontro halao liu husi almosu ne’ebé oferese husi Assembleia da República. Durante tempu almosu Komisaun rua halo apresentasaun badak, Presidente Komisaun Sr Pedro Mártires da Costa hato’o objectivu vizita Komissau ba membros Komisaun Obras Publika Assembleia República Portugal nian. Depois almosu, komisaun rua hato’o experiensia servisu ba malu no kompromete atu ajuda malu iha tempo ikus mai. Hafoin enkontru, delegasaun hakat ba Plenario hodi assisti debate inseramento Ano legislativo em kurso. Iha inceramento ne’e bancadas Parlamentares ida-idak hato’o sira nia avaliasaun ba servisu parlamentar anual no hato’o sira nia vizaun ba melhoramentu servisus no servi povo nia iha período tuir mai. Iha kritikas maka’as foti husi bancadas opozisaun. Iha inceramentu ne’e marka mos presensa membros do governo ne’ebe fo kedas respostas ba perguntas no informa, sucesos Governu nian ba ukun tinan ida la’o dadauk nian ne’e. Iha Plenario ne’e mós Presidente Assembleia da Republika Dr. Jaime Gama anuncia kona-ba prezensa delegasaun Parlamentu Nasional TL, ba deputados sira. Deputados sira hotu hamrik no basa liman ba preseza Komisaun Infra-Estruturas no Ekipamentus Sociais TimorLeste nian iha fatin refere. Iha mos inkontru non formal ida ne’ebe Presidente ho Vice-Presidente Komisaun akompanhadu hosi acessor PN Bruno halo ho Secretaria Conselho Ministros Governu Portugal nian atu troka, impresoens kona-ba objectivu visita ba Portugal no Governu Portugal ninia kooperasaun mai Timor-Leste iha tempo oin mai. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 23 Aktividade Komisaun Hafoin rona tiha husi parte ANACOM, Deputados sira foti no halo diskusaun badak konaba situasaun no kondisaun real ARCOM Timor-Leste. Ninia konkluzaun maka, atu tama iha liberalizasaun komunikasaun tenke iha uluk lei konaba liberalizasaun, orgaun reguladora ida organizadu, estruturadu no iha autoridade. Reuniaun taka ho almosu hamutuk ne’ebe oferesidu husi ANACOM. Hanesan kontinuasaun husi programa ne’e, delegasaun mos halo enkontru ho Direitor Enkontru delegasaun ho Ministro Obras Publikas, Transportes no Komunikasaun Portugal, Dr.Antonio Mendoça. Ezekutivu Portugal Telecom (PT), Dr. Zainal Bava hodi foka diskuKomisaun hetan oportunidade boot Ministru mos esplika, ninia departesaun ba prestasaun servisu Timor-Telehodi halo vizita ba Parque Eóliko Serra mento disposto atu ajuda iha área ida kom (TT) iha lideransa antigo Adminisd’ El Rei (Wind Power ) - Peniche. Fatin ne’e, kona-ba konsepsaun legislasaun, trador delegado Brandão ho ser-visus ida ne’e pertensia ba ENER-NOVA No- ka regulamentasaun ruma ba iha área dezenvolvidus husi Administrador Delevas Energias S.A, kompanhia EDP Re- ida ne’e. Atu kontrola kontratu entre gado TT foun Senhor Capitão. Hare husi novaveis. Hafoin rona tiha esplikasaun kompania ho Governu kona ba ezekuapoiu assesu rede, kustu no speed ba husi Jestor Projeitu, Eng. Henrique Al- saun projetus sira hari Intitutu Regulameida Oliveira, delega-saun balun husu dora Autónoma ho knar kontrola kum- telekomunikasaun movel, kope-rasaun ho Governu. kona-ba sistema ne’e bele ka lae aku- primentu kontratu nian. Hafoin diskusaun, ho mula energias ba konsuDirektur ezekutivu Pormidores atu uza iha tempo tugal Telekom (PT), deanin la iha (Wind out)? legasaun kontinua halo Hatan ba perguntas ne’e, diskusaun ho PT. InvesAlmeida esplika katak: timentu Internasaional. turbina la bele akumula Iha diskusaun ne’e foka energia, ninia funcionaliu ba investimentu Pormento utiliza prinsipiu tugal Telekom (PT) iha turbina, nebe depende ba mundu rai klaran inklui for-sa anin se anin la iha, Timor – Leste. Aprezensei la produz energia. tasaun ne’e hato’o husi Komisaun G mos konAdministrador, Eng. sege marka enkontru ho Francisco Padinha. Ministru Obras Publikas, Assunto importante Transportes no Komuniida ne’ebe komisaun kasaun (OPTK) Portugal diskuti ho PT mak imnian, Dr, Antonio MenEnkontru ho Presidente ezekutivu Portugal Telekom (PT) Dr. Zainal Bava portânsia atu impledoça. Diskusaun foka liu menta Cabos marinhos/fibre optic iha ba estrutura Orgânica Ministério nian, Komisaun G mos halo vizta ba Konkomunikasaun ba Timor-Leste. Iha dalan koordenasaun ho Ministeriu seluk kona- selhu Adiministrasaun Autoridade Narua. Ida, halo ligasaun ho Darwin-Ligasaun ba implementasaun projektus fisikus, sional Komunikasaun – ANACOM. Vizita sistema planeamento projectos fízikus ne’e simu hosi Presidente C.A ANACOM ho Telekomunikasaun Australia, no ida interministeriais, Instituisaun Regula- Prof. Doutor José Amado da Silva. Hafoin seluk, husi Díli-Oecussi-Kupang ho Teledoras independentes no parserias pri- rona aprezentasaun badak husi Xefe komunikasaun Indonésia. Ba assuntu vadas, Parceirias ba Planeamentu no Delegasaun, Prof. Doutor José Amado ne’e delegasaun mos halo vizita ba: dezenvolvimenu ministerial, politika kon- halo esplikasaun badak kona ba papel Sentru Gestaun Rede-Responsavel husi sepsaun governu. Ministru haktuir katak, ANACOM hanesan orgaun regulador te- Eng. Manuela Coutinho, Ligasaun Interfunsaun Governu maka fiskaliza Imple- lekomunikasaun iha Portugal, no sira nia nasional - Responsavel husi Eng. Helementasaun, fo sansaun ba kompanhia papel iha UNIAUN EUROPEIA no ITU. na Faria, Data Sentru Responsavel husi ne’ebe viola kontrato no Supervizaun ba ANACOM servisu tuir mandatu ne’ebe Eng. Mario Costa, Kaza Digital Responsavel husi Eng. Jose Brito ikus liu halo projeitu. Lei haruka. 24 INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Aktividade Komisaun vizita ba Lozas PT/ TMN direktur Rede Distribuisaun Eng. João Mendes. Iha loron hanesan, delegasaun mos halo vizita ba escritório ne’ebe dezenvolve investigasaun ba portal foun ida naran SAPO. SAPO hanesan canal informasaun ne’ebé transmite liu husi internet. Sapo hari husi estudante nain nen husi Universidadde Aveiro, iha Setembru 1995, simultianamente ho Yahoo no tinan rua antes Google. To’o oras ne’e hamutuk 900,000 utilizador/ dia, 15.000.000 pesoas vizita pajina SAPO, 3.000.000 haruka e-mails/dia. Alende ne’e, delegasaun mos halo vizita ba Valor Sul, hanesan kompanhia ne’ebé tau matan atu halo rekolhamentu no prosesamentu ba lixu tokon ida resin iha sidade Lisboa laran. Iha vizita ne’e delegasaun simu diretamente husi Directora, Dra. Ana Loureiro hodi foka liu diskusaun ba prosesamentu foer sira ne’ebe la iha valor, atu sai fali rekursu ne’ebé produtivu foun seluk, hanesan eletrisidade. Rekursu hirak ne’e maka plastik, dos, botir, fatuk rahun (uja ba Base Coarse), adubu, no eletrisidade. Tuir mai delegasaun halo Reuniaun ho INIR (Instituisaun Infra-estruturas Rodoviarios), nudar instituisaun publika autonomia ne’ebé tau matan ba servisu departementu Obras Públika, transportes, komunikasaun ne’ebé superviziona diretamente husi Ministeriu Obras Publika. Iha aprezentasaun ba delegasaun, Vice-Presidente INIR Engº João Sousa Marques hato’o katak papel importante INIR maka: atu tau-matan/superviziona, atu gere (pengelolaan) ba estradas, monta no halo sosializasaun ba sinais transitu, atu nune’e bele atinji planu estrada nasional no garantia efisiensia, justu ba utilizador estrada nian. Aktu implementasaun ba projeitu hirak ne’e INIR servisu hamutuk ho kompanhia sira tuir kontratu ne’ebé estabelesidu. Vizita ba Euro Atalantic Airways, delegasaun simu diretamentu husi Dra. Catarina Mettelo iha hotel Pestana Golfe da Beloura. Iha reuniaun ne’e foka liu ba kriterius saída maka precisa atu bele tama iha organizasaun aeronáutica Internacional, hanesan leis servisus aviasaun no navegasaun aérea. Preparasaun rekursos-humanos no infra-estruturas basikas antes atu hakat ba oin. Wainhira vizita ba Refinaria-Sines, Komisaun G halo enkontru ho Direktur Tekniku, Eng. Manuel Prego, hodi rona esplikasaun badak kona-ba Refinaria– Sines. Refinaria ne’e equipadu ho equipamentus modernu iha termu operasional no protesaun ba Meiu ambiente, no iha protesaun ba vida no bens materiais sira hotu. Total kapasidade instalada ba Refinaria ne’e hamutuk 10.000. 000 ton/anu. Akupa rai 320 hektares ho 27 unidades prosesamentu. Iha enkontru hare mos kona-ba vantagen no desvantagen hari refinaria ida iha Timor laran, hanesan hamosu infraestruturas apoiu barak, ne’ebé nia kampu trabalhu ba populasaun lokal. Tuir mai, delegasaun halo vizita ba Baragem Algueva. Vizita ba fatin ne’e, delega-saun simu diretamente iha edificiu EDIA (Empresa de Dezenvolvimento e Infra-Estruturas do Alqueva, SA). Durante apresentasaun Diretor EDIA, José Filipe Guerreiro Santos foka kona-ba projecto Alqueva. Alqueva hanesan Lagoa/ modelu kultura agrikultura, produsaun energia eletrisidade no halo promosaun ba sentru turistika. Bazeia ba vizita estudu ba Indonesia no Portugal, Komisaun G hamosu konkluzaun balun hanesan tuir mai ne’e. 1) Electrisidade - Kondisaun geradores, axisten-te iha central EDTL ninia kondisaun atu produs eletridsidade 100% husi ninia kapasidade labele garante ona; - Regista katak iha perdas eletrisidade barak tebes iha rede distribuisaun sidade Díli laran tanba ekipamentus rede nian tuan hotu ona no rede rasik ladun iha manutensaun diak husi instituisaun responsavel. Kondisaun ida hanesan ne’e, maske iha intensaun atu sosa geradores foun mos sei la rezolve problema, se kazu la moderniza uluk ekipamentus sistema distribuisaun no kontrolu; Reuniaun ho konselhu Administrasaun Autoridade Nasional Komunikasaun Baragem artifisial bo’ot liu iha kontinente Europeu. Baragem ne’e halibur Bé husi mota/rio Guardiana ne’ebe lokaliza iha Espanha no agora haburas extensaun terreno iha Alentejo ne’ebe iha tempu uluk rai-maran bo’ot no kasian. Baragem ne’e lokaliza iha parte Sul Portugal, fronteira ho zona Sul Algarve no mós Extremadura Spanyol ho Andaluzia. Objetivu hari Baragem ne’e maka, oinsa bele utiliza teknologia moder-na halo aproveitamentu didiak ba rekursus be’e ba fins múltiplos atu hadia povo nia moris: Irigasaun, reserva Bé, Turismo, produsaun energia eletrisidade. Komponente prinsipal projeitu Baragem maka: Reserva Bé mós, abastementu Bé ba populasaun, mudansa ba - Sosa Geradores tenke hare ba ninia kualidade no existência peças/spare part iha mercado. Labele hakfodak deit ba folin baratu makina nian. 2) Liberalizasaun Telekomunikasaun Atu avansa ba liberalizasaun iha área Komunikasaun nian, estado tenke iha uluk ORGAUN REGULADORA TELECOMUNIKASAUN nian ida ke estruturadu no organizadu. Tenke iha rekursus humanos kapasitado, Leis nebe diak, instituisaun ida ke iha autoridade atu bele tama iha Uniaun/konvivensia Komunikasaun Internasional (ITU) no telekomunikasaun regional, kazu kontrariu liberalizasaun komunikasaun sei sai de- INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 25 Aktividade Komisaun sastre bo’ot ba nasaun. 3) Aproveitamento Lixo hanesan matéria ba produsaun elektrisidade Timor-Leste bele mos desenvolve no prepara sistema ida integradu entre Instituisaun Meio ambiente no autoridade sanitasaun distrital Díli atu estuda no aproveita foer ne’ebe halibur loronloron iha sidade Díli labele soe deit iha fatin lixu, maibe prosesa sai hanesan matéria prima ba produsaun eletrisidade. 4) Instituisoes Seluk Instituisoes hirak hanesan: Portugal Telecom (PT), INIR, EDP, Ministério Agricultura Portugal, Ministério Transportes no Rodoviária Portugal, Komisaun Obras Publicas Assembleia da Republica Portugal, Valorsul, hatudu animu no vontade diak atu dezenvolve cooperasaun ho Parlamento Nasional, Governu Timor-Leste no instituisaun naun governamental sira seluk, iha area formasaun Rekursus Humanos, elaborasaun leis no apoiu tekniku. - Atu iha standarizasaun kualidade obras iha área Infraestruturas tenke iha ORGAUN AUTONOMO reguladora ida, atu hare los ba assuntu ida ne’e; Ministério idak-idak bele responsabiliza projectos iha ninia departemento, maibe tenke iha orgaun autónomo ida bele hare espesifikamente ba standarisasaun kualidade obras hotu-hotu nasaun nian. Komisaun G mos hamosu rekomendasaun balun atu governu bele konsi-dera iha sira ninia planu. Rekomendasaun hirak ne’e mak hanesan tuir mai ne’e; 26 INFO PARLAMENTAR 1. Hare ba gerador marka Wartsila ne’ebe iha sentral ANTAM usa HFO opera ona tinan lima maibé kondisaun sei diak, suar laiha, kompanhia ne’e rasik iha ro no kareta atu tula gerador ho kapasidade 17 MW liu ho todan 250 toneladas maka, Komisaun rekomenda ba Governu atu sosa gerador foun ba apoiu sentral Comoro no sentral foun Metinaru no Betanu atu sosa deit gerador ho marka Wartsila. 2. Tuir kompanhia Wartsila atu fabrika gerador foun ida ho kapasidade bo’ot presisa tempu minimu fulan sia, se menus husi ida ne’e hatudu katak gerador ne’e laos foun ka segunda maun (Second hand). Tanba nee se iha kompanhia balu hateten katak sira bele fornese gerador foun ho kapasidade 1 MW ba leten iha tempu menus de fulan sira nee bosok. 3. Tanba prosesu aquizisaun ba gerador foun presisa liu fulan sia, realidade gerador iha sentral EDTL Comoro avaria bei-beik tanba tuan ona, ne’ebe tenki iha kortes energia ba konsumidores sira. Tanba ne’e komisaun rekomenda atu governu konsidera proposta PT Cahaya Central Swadaya Lda, kona-ba atu sosa gerador foun no fo apoiu gerador ba suporta sentral EDTL Comoro to’o instalasaun gerador foun ne’ebe atu hola. 4. Atu normaliza destribuisaun energia eletresidade ho diak iha kapital Díli no aredores tenki foka liu ba hadia linha destribuisaun no kontrola ligasaun ilegal sira. Laos deit sosa gerador foun. 5. Governu presisa aprofunda estudos klean liu tan kona-ba sistema kontratu ne’ebe estabelese entre PT Wartsila-Finlandia ho PT ANTAM iha Makassar-Indonesia atu implementa iha N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Timor-Leste. Governu subsidia hodi selu energia eletresidade ne’ebe uza no kompanhia maka halo operasaun ba sentral eletresidade ho durasaun tempu ruma depois entraga ba governu. 6. Antes atu halao Liberalizasaun iha área telekomunikasaun komisaun rekomenda atu, Governu halo uluk lei ba liberalizasaun no hari uluk Autoridade Reguladora Komunikasaun (ARKOM) no estabelese akordu bilateral ida ho ANARKOM Portugal atu ajuda elabora lei liberalizasaun no apoiu tekniku ba ARKOM Timor-Leste. 7. Hare ba realidade Timor-Leste la iha be sufisiente no energia eletrika depende liu ba gerador uza mina ne’ebe nia kustu bo’ot, tanba ne’e komisaun rekomenda atu Governu halo estudus no estabelese kontratu ho Emprensa de desenvolvimento Infra-Estruturas da Alqueva, SA (EDIA) Portugal, ba konstrusaun baragem atu konserva be, produs energia eletrika, haluan área agrikultura, turismu no hakiak ikan. 8. Tuir programa atu hari centru Refinaria iha Betanu, tanba ne’e Komisaun rekomenda atu Governu bele aprofunda estudus no estabelese kontratus ho sentru Refinaria-Sines Portugal tanba sira iha ona esperensia iha área refinaria nian. 9. Para lixu sira ba soe deit iha fatin lixu sem prosesamentu ida ne’ebe bele prejudika saúde publiku, meiu ambiente no okupa fatin, komisaun rekomenda atu Governu hahu halo estudus preparativus hodi hari sentru destilasaun lixu no estabelese servisu hamutuk ho Sentral Valorsul-Portugal ne’ebe iha ona esperencia iha área ida ne’e, atu nune’e lixu bele uza ba energia renováveis. Aktividade Komisaun Estrada Determina Vida Nasaun Parlamentu Nasional, liu husi Komisaun G asuntu Infraestrutura no Ekipamentus Sosiais, organiza seminariu ida ho topiku “Hari estrada Tuir Padraun Kualidade” hodi identifika no buka solusaun ba problema estrada ne’ebe kontinua sai preokupasaun iha nasaun ne’e. W ainhira halo abertura ba seminariu iha 24-25 Novembru 2010 tinan kotuk liu ba, Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando La Sama de Araujo hateten, seminariu ne’e importante tebes atu hare no intende problema estrada nasionais, estrada distritais, estrada urbanas no estrada rurais. Tanba dalabarak ona reabilitasaun halo bebeik, maibe estrada hirak ne’e aat nafatin. Needuni, hein katak tekniku sira bele fo ideias no sujestaun hodi rezolve problema estrada iha seminariu nee. La Sama fo hanoin, estrada ne’e fator importante hodi dezenvolve nasaun ne’e. Estrada mak determina vida nasaun nian, tanba bele liga aktividade dezenvolvementu ekonomiku Timor-Leste. Reklamasaun ba estrada ne’ebe kuak no aat, laos mai husi area remotas deit, maibe husi mos emprezariu. Needuni, La Sama husu atu buka dalan oinsa halo planu ne’ebe diak atu atende problema estrada no ponte. Problema estrada mosu tuir La Sama tanba kustu boot, taxa ne’ebe aas ba material konstrusaun. Problema seluk mak laiha planu no jestaun ne’ebe diak alende faktor natureza ne’ebe mosu ho forma inundasaun, rai monu no rai halai. Ezemplu mak, estradas ne’ebe uluk kontrator Japaun halo husi Maubisse ba Ainaro, oras ne’e hetan estragus tanba rai halai ka rai monu no inundasaun. Iha Dili laran, estrada kuak hela deit, maibe iha uluk planu halo drainazen, maibe la senti nia rezultadu. “Ne’eduni, liu husi seminariu ne’e, ita buka oinsa atu halo komparasaun ba ita nia parseiru dezenvolvimentu hanesan Indonesia, oinsa simu autokritika ne’ebe mai husi povu katak, governu halo gastus ne’ebe ladun tuir nia dalan, halo gastus arbiru deit. Husu ba governu atu iha korajen impresta osan lori hadia estrada, atu bele mos fo korajen ba povo, nune’e sira bele sente liberdade iha nasaun ida nee,” La Sama dehan. Entretantu Ministru Infraestrutura, Pedro Lay, iha ninia aprezentasaun ba seminariu ne’e, rekoinese mos katak, estrada importante tebes hodi promove ekonomia nasional liu husi asesu produtu lokal povu nian ba merkadu. Ministeriu Infraestrutura rasik identifika ona problema estrada balun ne’ebe mosu nudar impaktu husi kontratores sira ne’ebe seidauk iha planu estratejiku. Atu rezolve problema estrada, presiza rekursus humanus ne’ebe adekuadu, hodi halo estudu jeolojiku ne’ebe komprensivu, atu nune’e bele identifika material konstrusaun ne’ebe diak ba estrada nasionais, estrada distritais, estrada urbanas no estrada rurais. Konsidera ba problema hirak ne’e, Prezidente Komisaun G Parlamentu Nasional, Pedro Mártires da Costa, husu ba governu atu halo klasifikasaun ba emprezariu sira atu implementa projeitu tuir kriteriu ne’ebe determina ona. Komisaun G mos rekomenda ba governu atu halo programa kapasitasaun rekursus humanus ba assistente tek- niku sira, no buka atu halibur hamutuk esperensia no matenek tekniku sira nian hodi hetan solusaun ba dezenvolvementu nasional. Molok seminariu ne’e remata, Prezidente Republika, José Ramos-Horta liu husi ninia diskursu, bolu atensaun ba parte hotu-hotu atu hamutuk buka solusaun ba problema estrada. “Estrada tenki sai hanesan assuntu urjente no hotu-hotu tenki hamutuk hodi halo desizaun ida deit no lalais,” Horta apela. Seminariu ne’e partisipa aktivamente husi membrus Parlamentu Nasional, membrus governu, estudante teknika Dili Institute of Technology (DIT), emprezariu sira nomos sosiedade sivil balun. Partisipantes sira antuziasmu rona palestra no diskursu husi Parlamentu Nasional, Governu, emprezariu, ADB, ILO no mos peritus sira husi Indonesia. Hanesan rezultadu husi seminariu ne’e, Komisaun G hamosu rezolusaun ida hodi defini klaru problema estrada no fo rekomendasaun lubuk ida ba governu atu konsidera. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 27 Aktividade Komisaun Rezolve Vida Estrada iha Mercado Municipal Foto husi Horasio Abilio Governu rekonese konstrusaun estrada la-iha Kualidade, emprezarius kestiona menus rekursu, ekipamentu no orsamentu. Presija baze legal atu asegura projektu governu P arlamentu Nasional tinan-tinan aprova orsamentu jeral ba dezenvolvimentu infraestrutura, maibe nia implementasaun iha terenu sempre hamosu kritikas no duvidas husi komunidade, liu-liu kona-ba infra-estrutura estrada. Ba kritikas hirak nee, Ministru Infra- 28 INFO PARLAMENTAR estrutura, Eng. Pedro Lay rekoñese katak, konstrusaun estrada laiha kualidade. Vida estradas Timor-Leste nebe sai asuntu importante no urjente hodi rezolve lalais, dudu Komisaun G Parlamentu Nasional asuntu Infraestrutura no Ekipamentus Sosiais, realiza seminariu ho topiku “Konstrusaun N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Harii Estrada Tuir Padraun Kualidade” iha loron rua tomak, 2425 Novembru 2010, iha Mercado Municipal, Dili, tinan kotuk liu ba. Matenek nain sira no sira nebe mak sai implementador projektu ba konstrusaun estrada, Komisaun G konvida no halibur sira hamutuk iha Mercado Municipal. Konvidados hirak nee mak hanesan; governu liu husi ministeriu kompetente, peritus internasional sira husi Indonesia no mos parseria dezenvolvimentu sira hanesan Asia Development Bank (ADB), International Labour Organization (ILO) no mos imprezariu timor-oan sira. Oradores ba iha seminariu nee mak’ sira nebe iha esperensia no responsavel ba obra ka projetu ruma inklui reprezentante husi empresariu nudar implementador projektu. Konvida mos oradores husi Indonesia, hanesan Eng. Francisco de Jesus Barreto, pimpinan proyek (Pimpro) ba konstrusaun estrada iha Jakarta nebe koalia nia esperensia kona-ba konstrusaun estrada iha Jakarta nebe nia kaer, no Engenaria Silvia Sukirman, dosente no mos konsultan husi Institut Teknik Sipil - ITS Bandung. Silvia fahe informasaun kona-ba konseitu dezenvolvimentu nebe maka tenki hare ba nia sustentabilidade ba futuru. Iha mos naradores husi Indonesia nebe koalia konaba produtu RENOLIT, atu oinsa uza Renolit hodi halo konstrusaun ba estrada no mos konstrusan seluk. Seminariu fahe ba sesaun tolu. Sesaun ba dahuluk, koalia kona-ba politika IV governu kona-ba infra-estrututura estrada. Iha okaziaun nee, reprezentante husi governu mak hanesan; Ministru Infra-estrututura, Eng. Pedro Lay, Diretor Nasional ba Estrada no Pontes, Eng. Nilton Ramanata, Eng Saturnino Gomes no Eng. Flavio de Jesus Ximenes nudar teknika Laboratorium no Peskiza dezenvolvimentu iha ministeriu relevante. Parlamentu Nasional nebe aprova orsamentu no liu husi Komisaun G fiskaliza implementasaun projetu governu, hetan faktus lubuk ida nebe hatudu katak, 80 porsentu implementasaun projektu laiha kualidade. Estrada hirak nebe emprezariu sira konstrui barak mak laiha kualidade. Problema hirak nee akontese tanba emprezariu barak maka laiha esperiensia atu kaer obra ba konstrusaun estrada. Iha seminariu nee, Prezidente Komisaun G Parlamentu Nasional, Eng. Pedro dos Martires da Costa, mos fo nia esplikasaun nebe razoavel ho realidade nebe hatudu katak, empresariu sira nebe kaer obra ida laiha kualidade hare husi razaun tolu; dahuluk, kompania sira laiha tekniku nebe iha esperiensia kona-ba konstrusaun estrada. Daruak, kompania sira laiha eki- Aktividade Komisaun pamentu sufiseinte halao konstrusaun estrada. Datolu, orsamentu limitadu. Maioria kompania sira nee laiha orsamentu ida nebe sufisiente bainhira halao obra ida. Obstaklu tolu nee maka sai failansu boot ba projetu sira nebe maka hari iha terenu tomak, inklui estrada. Asuntu kona-ba manuntensaun sai mos topiku importante nebe koalia sai. Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando La Sama de Araujo, hatutan esplikasaun orador Eng. Cen Cen husi ADB nebe hateten katak, orsamentu ba manutensaun importante. Prezidente Parlamen- Lourenco Oliveira, reprezentante Camara Comercio Industria mos rekoñese katak, projetu sira nebe maka emprezario sira halao iha terenu, barak laiha kualidade duni tanba emprezario sira barak maka laiha koñesimentu diak kona-ba konstrusaun estrada. Foto husi Horasio Abilio Tan nee, Prezidente Komisaun G husu governu tenki halo klasifikasaun ba kompania sira. Iha seminariu nee, governu ho nia parseria dezenvolvimentu hanesan emprezariu sira, mos rekoñese saida maka Prezidente Komisaun G relata. Tan nee, Ministeriu Insfra-estrutura politikamente tenke responsabiliza projetu sira nebe laiha kualidade. Iha parte seluk, governu rekoñese limitasoens rekursu humanus iha area teknika nebe Ministeriu iha. Ministeriu iha deit engineru nain 18 no labele halao servisu iha teritoriu tomak. Alende rekursu umanu, orsamentu mos limitadu ba sira atu halo manutensaun ba estrada. Governu mos fo sai katak, laiha planeamentu orsamentu rasik ba manutensaun estrada. Osan nebe maka iha, ba deit estradas nebe emerjensia ona para atu atende lalais. Tan nee, estrada ka pontes sira nebe maka tama iha kategoria emerjensia, maioria laiha kualidade tanba orsamentu ba manutensaun laiha. tu Nasional hateten, osan ba manuntensaun, por ezemplu, as veses dolar ida ka rua deit, maibe bainhira halo reabilitasaun total bele gasta too dollar lima ka nein. Problema hanesan nee, fo hanoin ba La Sama katak, kustu manuntesaun nebe maka tuir lolos osan kiik deit maibe ita la konsege salva osan nee, no gasta fali ba reabilitasaun nebe nia rezultadu mak laiha kualidade. Iha Sesaun ba daruak deskobre buat barak nebe iha ligasaun ho rekursu umanu no orsamentu nebe Ministeriu Infraestrutura no Emprezariu sira infrenta. Tuir Eng. Nilton Ramanata, sira iha deit engineiru nain sanolu resin ualu no direitur nain lima ba estrada no pontes nebe halao servisu iha rejiaun lima mak hanesan; rejiaun Baucau nebe toma konta Lautem, Viqueque; rejiaun Sul nebe toma konta Aileu, Manufahi no Ainaro; rejiaun Weste nebe toma konta Bobonaro, Covalima, Ermera; rejiaun Oecussi no rejiaun Dili nebe toma konta Liquica no Manatutu. Kuaze problema nebe mak Oliveira foti hanesan mos reprezentante governu sira hato’o ona, katak, teknikamente sei menus rekursu, minimu ekipamentus nomos orsamentu la sufisiente atu halo projetu ida. Bazeia mos ba Oliveira nia esplikasaun katak, projektu no orsamentu mai husi governu, bainhira governu hasai osan tarde konstrusaun mos paradu alias osan tun konstrusaun foin bele lao. Ida nee difikulta emprezariu sira iha terenu tanba trabalhador sira sei la ba servisu por causa osan laiha. Atu garanti kualidade projetu ida, governu tenki halo regulamentu ida atu regula kompania tuir klasifikasaun. Problema estradas nebe akontese iha Timor-Leste no kusta atu rezolve, dalaruma esplikasaun orador Eng. Francisco de Jesus Barreto, pimpro ba konstrusaun estradas iha Jakarta, bele ajuda governu Timor-Leste bainhira governu hakarak fo atensaun ba pontu hirak nebe nia koalia sai, katak, bainhira hakarak projeitu ida lao diak, planeamentu maka tenki halo diak. Nia haforsa tan, atu garante kualidade projetu ida nebe diak, tenki iha mos baze legal ida nebe forte atu asegura projetu governu nian nebe implementa iha terenu. Baze legal hanesan manual ida nebe maka tenki sai standar no emprezariu ka kontrator sira tenki halo tuir. Kuandu kontraktor ka empresario sira maka la halo tuir manual nee, entaun nee tama ona kategoria krimi. Barreto fo ezemplu, iha Indonezia, baze legal nee hanesan lei ida nebe fo difinisaun ba konstrusaun estrada iha Indonesia. Agora dadaun iha Indonesia, estrada sira fahe tuir standar mak hanesan; nasional, provinsia, distritu no sub-distritu. Iha regulamentu nee hateten klaru kona-ba estrada ninia luan metro tuir standar estrada nebe difini ona. Eng. Francisco Barreto nebe moris iha Lospalos nee, fo hanoin mos ba governu TimorLeste katak, tenki komesa hanoin ona ba futuru nian, oinsa rezolve rai iha Timor-Leste, hodi nunee, iha futuru atu halo dezenvolvimentu hamenus problema katak, se-los maka sai nain ba rai. Tanba problema rai sei difikulta prosesu konstrusaun, tanba la difini lolos se maka sai nain ba rai ba fatin sira nebe maka sai objetu ba projetu governu nian. Bareto fo esperensia nebe akontese iha Indonesia, katak, problema rai iha Indonesia fo preokupasaun boot ba governu atu halo prosesu konstrusaun, tanba governu iha limitasaun orsamentu atu selu rai nebe maka sai objetu projetu governu nian. Iha futuru oin mai, rai nia folin la hanesan ohin loron no nia folin sei sae bebeik, diak liu governu Timor-Leste komesa fo atensaun ba idanee. Bainhira seminariu too ona nia rohan, Komisaun G, liu husi nia Prezidente, Pedro Martires da Costa, fo sai rezulusaun ida ba Ministeriu Infra-estrututura atu halo tuir saida mak hatete ona iha rezolusaun nee. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 29 1. Projecto de Lei da II Legislatura No No. Projecto Iniciativa Original / Titulo das Leis Nº. Leis II LEGISLATURA 2a Sessão Legislativa 1. 2. 3. 4. PJL no.11/II PJL no.12/II PJL no.13/II PJL no.14/II Lei de Organização e Funsionamento da Administração Parlamentar Regime Jurídico dos Inquéritos Parlamentares Alteração dos Estatutos dos Combatentes da Libertação Nacional Estatuto Remuneratório dos Titulares de Cargos Políticos. No. 15/08 de 24 de Dezembru No. 4/2009 de 15 de Julho No. 9/2009 de 29 de Julho No. 14/2009 de 21 de Outobro II LEGISLATURA 3a Sessão Legislativa 5. 6. 7. 8. PJL no.15/II PJL no.16/II PJL no.17/II PJL no.18/II 9. 10. PJL no.19/II PJL no.20/II Estatuto Remuneratório do Presidente da República Remuneração dos Magistrados e Defensores Públicos. Lei Orgânica do Banco Central de Timor-Leste Regime Júridico da Prevenção e do Combate ao Branqueamento da Capitais e ao Financiamento do Terrorismo Quadro do Programa Nacional de Reparações Cria Instituto Pùblico da Memória No. 16/II/2009 de 23 de Dezembro Especialidade na Com. C Generalidade Pendin (Vota Requeremento) Esp. Especialidade II LEGISLATURA 4a Sessão Legislativa 11. 12. 13. 14. 15. PJL no.21/II PJL no.22/II PJL no.23/II PJL no.24/II PJL no.25/II Anti-Corrupção Lei da Comissão Nacional de Reparações 2a AlteraÇão da Lei no 6/2006 ( Lei Eleitoral para o Parlamento Nacional ) 2a AlteraÇão da Lei no 7/2006 ( Lei Eleitoral para o Presidente da República) Crime Contra a Económia Generalidade Generalidade Generalidade Generalidade 2. Proposta de Lei da II Legislatura No No. Proposta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 30 PPL No. 14/II PPL No. 15/II PPL No. 16/II PPL No. 17/II PPL No. 18/II PPL No. 19/II PPL No. 20/II PPL No. 21/II PPL No. 22/II PPL No.23/II Iniciativa Original / Titulo das Leis Cria Comissão da Função Pública Cria Comissão Anti -Corrupção Orcamento Geral do Estado para 2009 Lei da Divisão Administrativa Territorial Lei do Poder Local Lei Eleitoral Municipal Lei Sobre Lideranças Comunitarias e Sua Eleição Sobre Tratados Internacionaos Sobre “O Uso e a Proteção do Emblema da Cruz Vermelha em Timor-Leste Sobre Estatuto Remuneratório dos Magistrados Judiciais e do Ministerio Público e dos Agentes da Defensoria Pública; INFO PARLAMENTAR N0 4/ ABRIL - MAIU 2011 Nº. Leis Lei No. 7/2009, de 15 de Julho Lei No. 8/2009, de 16 de Junho Lei No. 1/2009, de 9 de Fevereiro Lei No. 11/2009, de 7 de Outobro Na Especialidade Na Generalidade Lei No. 3/2009 de 8 de Julho Lei No. 6/2010 de 12 de Maio Lei No. 12/2009 de 21 de Outobro Lei No. 10/2009 de 5 de Agosto PLENARIA 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. PPL No. 24/II PPL No. 25/II PPL No. 26/II PPL No. 27/II PPL No. 28/II PPL No. 29/II PPL No. 30/II PPL No. 31/II PPL No. 32/II PPL No. 33/II PPL No. 34/II PPL No. 35/II PPL No. 36/II PPL No. 37/II PPL No. 38/II PPL No. 39/II PPL No. 40/II 28. PPL No. 41/II 29. 30. PPL No. 42/II PPL No. 43/II 31. PPL No. 44/II 32. PPL No. 45/II 33. 34. 35. PPL No. 46/II PPL No. 47/II PPL No. 48/II Lei de Bases do Desporto Lei de Segurança Interna Lei de Segurança Nacional Lei de Defesa Nacional Orçamento e Gestão Financeira Orçamento Geral do Estado para 2010. Código Sivil Lei Contra AViolência Doméstica Precedênciais do Protocolo do Estado Recenseamento Geral da População e Recenseamento Geral da Habitação 2010 Regime Especial Para a Definição da Titulariedade dos Bens Imoveis Lei das Expropriações Fundo Financeiro imobiliário Orçamento Ratificativo do Orçamento Geral do Estado para 2010 Investimento Privado Aprova o Codigo do Trabalho 1º Aleração á Lei nº 13/2009, de 21 de Outubro sobre Orçamento e Gestão Financeira. 2ª alteração á Lei n. 3/2006, de 12 de Abril sobre O “Estatuto dos Combatentes da Libertação Nacional. Orçamento Geral do Estado para 2011. 1a Alteração à Lei No 5/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei dos Òrgaos da Administração Eleitoral 2a Alteração à Lei No 6/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral para o Parlamento Nacional 2a Alteração à Lei No 7/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral para Presidente da República 1a Alteração ao Estatuto da Ministério Públic CooperaÇã Judiciaria Internacional Penal Lei Organica da Presidencia da República Lei No. 1/2010 de 21 de Abril Lei No. 4/2010 de 21 de Abril Lei No. 2/2010 de 21 de Abril Lei No. 3/2010 de 21 de Abril Lei No. 13/2009 de 21 de Outobro Lei No. 15/2009 de 12 Dezembro Com.A Lei No. 7/2010 de 7 Julho CADUCA Lei No. 5/2010 de 21 de Abril Com.A Com.A Com.A Lei N0 19/2010 de 14 de Julho Com. A e C Com. A e H Lei N0 9/2010 de 13 de Outubro Redação Final Grafica Nacional Com. A Com. A Com. A Com. A Com. B Com. A Fontes: Divisão de Apoio ao Plenário (DIPLEN), Parlamento Nacional, dia 14 de Março 2011 ORSAMENTU 2011 husi pajina 8 Orsamentu 2011 tau liu atensaun ba iha area infra-estrutura no ba dezenvolvimentu rekursus humanus. Alokasaun orsamentu menus teb-tebes ba sektores importante hanesan agrikultura, seguransa alimentar, industria no turizmu. Ministeriu Agrikultura e Pescas nia orsamentu hamutuk US$ 15,2 milhões (US$13,4 milhões husi FCTL no US$1,8 milhões husi fundu infra-estrutura) husi total OGE ne’ebe reprezenta deit 1,16 porsentu. Importante tebes atu halo investimentu ba area ida ne’e tanba maioria ou 80 porsentu populasaun Timor-Leste depende ba agrikultura. Ministeriu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha deit dotasaun global hamutuk US$ 8,6 milhões ne’ebe reprezenta deit 0,66 porsentu husi OGE. Montante ida ne’e baixu teb-tebes tanba Ministeriu Ekonomia Dezenvolvimentu hanesan orgaun ne’ebe importante ba politika Governu hodi tau matan ba investimentu iha ekonomia nasional. Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria iha tinan 2011 nia orsamentu tun 50 porsentu kompara ho tinan 2010. Ho total dotasaun hamutuk US$ 25,2 milhões ou 1,9 porsentu husi OGE, Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria aloka orsamentu ba seguransa alimentar US$ 14,1 milhões. Fundos Especiais Iha orsamentu 2011, Governu mos kria fundus espesiais rua ho naran fundu de infra-estruturas no fundu de desenvolvimento do capital humano ho montante US$ 599,306 milhões ba fundu de infra-estrutura no US$ 25 milhões aloka ba fundu de desenvolvimento do capital humano. Objetivu husi fundus espesiais rua ne’e mak : • Atu finansia projektus bo’ot sira ho montante bo’ot liu US$ 1 milhão • Atu finansia programa de formasaun ba funsionariu publiku hodi aumenta kualifikasaun no konhesimentu de servisu. Fundus rua ne’e mos kria hodi suporta Plano Estrategico de Desenvolvimento Nasional (PEDN) ne’ebe nia objetivu esensial mak atu lori nasaun Timor-Leste husi nasaun ne’ebe ho rendimentu baixu ba iha nasaun ho rendimentu medio alto no objetivu seluk mak atu redus dependensia ba petroleo. Governu mos kria Agencia de Desenvolvimento Nacional (ADN) atu fo asistensia teknika ba implementasaun PEDN. Agencia de Desenvolvimento Nacional hanesan komisaun ba aprovisionamentu ne’ebe gere aprovisionamentu. INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011 31
Documentos relacionados
comissão das infra-estruturas e equipamentos sociais relatoriu vizita
Renovaveis. Iha vizita ne’e delegasaun simu husi Gestor Projeitu, Senhor Eng. Henrique Almeida Oliveira. Ba delegasaun Sr. Almeida esplika katak: projeitu ne’e hahu iha Setembru 2006. Iha fatin ne’...
Leia mais1 | Pagina Comissão de Eliminação da Pobreza, Dezemvolvimento
iha Forbidden City to’o item tokon 1,17. Maske metade husi koleksaun mos prezerva iha National Palace Museum, Taipei. Forbidden City nudar komplexu palaciu ne’ebe bo’ot liu iha mundu no ohin loron ...
Leia mais