INFO PARLAMENTAR 4.pmd - Parlamento Nacional de Timor

Transcrição

INFO PARLAMENTAR 4.pmd - Parlamento Nacional de Timor
edukasaun
Edukasaun determina distinu nasaun. Iha mundu ohin loron,
futuru nasaun determina mos husi sistema globalizasaun no
mos mudansa siensia. Tanba edukasaun mak sai inspirasaun
ba siensia. Tanba nee nasaun ida kuandu hakat ba oin, maibe la kaer
metin sistema edukasaun entaun bele mos afeta ba futuru nasaun. Tan
nee, ita bele hanoin hamutuk katak, iha sekulu XXI problema edukasaun
maka oinsa bele responde sekulu XXI nee ba oin (Sindhunata, hakerek
iha prefacio ba Mochtar Buchori, Pendidikan Antisipatoris, Kanisius 2001).
Fraze iha leten nee mak sai pergunta no preokupasaun Prof. Dr. Mocthar
Buchori iha ninia livru. Livru nee sai hanesan sasukat ida oinsa sistema
edukasaun iha tempu global nee bele responde problemas global mundu
nian relasionadu ho mudansa ba teknolojia no siensia ohin loron nian.
Ideas nebe maka hamosu pergunta boot ida nee maka relasionadu ho
mudansa siensia agora, no maizumenus hanesan idea ida nebe maka
oinsa maka bele antisipa saída los maka bele mosu husi globalizasaun
relasiona ho mudansa siensia agora.
Perguntas hirak iha leten atu dada mai besik sistema edukasaun iha
Timor-Leste, saída los maka ita bele responde agora ba oin. Realmente situasaun aktual kona’ba sistema edukasaun sai preokupasaun boot ba
Governu, Parlamento Nasional no mos ba publiku tomak. Susar uituan
mai ita atu fahe hanoin hamutuk saída maka Dr. Sindhunata temi iha leten
kona’ba antisipasaun siensia global iha sekulu XXI agora no mos sekulu
tuir mai.
Problema edukasuan iha Timor-Leste, oinsa maka ita bele hanoin lisuk
atu hadia sistema nebe diak. Maibe lalaok edukasaun ohin loron iha ita nia
rai sai ajenda politika nebe sempre hamosu pró-kontra no susar atu hetan
solusaun. Parlamentu Nasional nebe maka tinan-tinan aporova Orçamento
Geral Estado hatene katak, osan nebe maka aloka ba edukasaun tenki sai
realidade atu garante futuru nasaun nee ba oin. Tanba edukasaun hanesan ai-rin ba nasaun, tan nee prinsipalmente edukasaun tenki hetan
suporta makaas husi governu.
Maibe realidade nebe akontese, kritikas no preokupasaun ba lalaok
edukasaun iha rai laran dala barak mai husi sosiedade sivil, profesores,
estudantes, matenek-nain sira no preokupasaun no kritikas husi reprezentante povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional. Hare husi situasaun
ida hanesan nee, ita bele foti konkluzaun simples ida katak, edukasaun
iha problemas barak duni. Porezemplu, komesa husi problemas infraestrutura; eskola barak mak iha kondisaun aat, menus meza no kadeira,
estudante barak tur deit iha rai hodi halao aprendizazem. Ba problemas
infraestruturas fiziku deit kusta atu rezolve satan atu hanoin hadiak
kualidade.
Problemas seluk mos, eskola publiku barak la implementa ona merenda
eskolar. Padahal merenda eskolar sai programa prinsipal nebe primeiru
governu implementa ba eskola publiku iha teritorio tomak no program nee
nafatin iha kontinuasaun bainhira governu seluk mak ukun. Biar eskola
balun implementa duni merenda eskolar maibe sei iha nafatin problemas,
ai-han balun hanesan fos no koto iha kondisaun aat ona. Kondisaun seluk,
iha ai-han maibe laiha ai-sunu ka fugaun ruma hodi tein. Laiha ai-sunu atu
tein ba alunus sira tanba governu bandu labele tesi ai. Politika bandu
nee diak duni ba meio ambiente, maibe governu haluha oinsa maka bele
fo solusaun ba idanee.
Sorin seluk, Ministru edukasaun rekoñese katak problema estradas
difikulta ba distribuisaun merenda eskolar ba eskola sira iha áreas remota
sira. Rekoñesimentu nebe ita bele simu, maibe Ministru dala barak haluha
duni ka lakohi duni fo atensaun ba infraestrutura eskola nian, tan nee, ita
nunka rona ministru temi iha ninia ajenda politika.
Fizikamente eskola sira iha Dili laran nebe nia kondisaun diak duni mak
eskola privadu sira hanesan eskola Katoliku; Canosa, São Pedro, São Paulo
VI, Maria Auxiliadora no selu-seluk tan. Eskola publiku nebe kondisaun diak
maka eskola numero 1 Farol, Díli, no mos eskola primaria ida iha Vila Verde.
Maibe eskola rua nee laos governu maka halo maibe doadores sira maka
renova eskola rua nee.
Problemas edukasaun iha Timor-Leste sai pergunta boot ba deputado
sira iha Parlamento Nasional, tinan-tinan sira aprova orsamentu ba seitor
edukasaun maibe saída los maka naksalan hodi problemas hirak iha leten
kusta atu rezolve. Tanba kusta atu rezolve, ita hare problemas edukasaun
buras tan deit, problema ida “hahoris” problema foun, hodi nunee, problemas hirak nee atu sai fali kankru iha ita nia isin lolon nebe sempre
daet no boot tan deit. Bainhira ita atu rezolve problemas nee, kustu nebe
ita hasai sei boot liu tan, tanba ita nia toman-aat hodi husik problemas
nebe akontese hanesan buat bain-bain deit ka biasa tiha deit...hanesan
fraze nebe labarik foin sae sira bain-bain uza.
Tan nee, pergunta boot nebe maka Dr. Gabriel Sindhunata hatoo iha
prefacio ba livru Prof Dr. Mocthar Buchori nee susar atu responde. Livru
nee mos fo hanoin ita atu hare problemas ba kualidade edukasaun nebe
ita enfrenta. Ita espera katak, preokupasaun nebe Sindhunata hatoo iha
prefacio Buchori nia livru nee sei sai mos preokupasaun lideransa no
politiku nain sira atu oinsa hare Timor-Leste nia edukasaun iha futuru.
Bainhira ita fo importansia makaas ba edukasaun, ita mos kuda hela
fini diak nebe iha futuru oin mai sei haburas rai Timor ho matenek-nain
nebe iha kualidade. Ita hotu sei orgulhu ba ita nia emar nebe ho kualidade
hodi infrenta lalaok siensia iha mundu globalizadu. Tan nee pergunta no
preokupasaun Sindhunata iha leten laos ita responde deit ho osan no hadia
infraestrutura eskola, maibe importante liu lalaok siensia nee obriga ita
atu hanoin no artikula sistema edukasaun nebe diak ho kualidade.
Jornal Parlamentar (JP) Muda Naran
Jornal Parlamentar (JP) nebe distribui ona edisaun tolu (3) husi Parlamentu Nasional hahu
Korupsaun Anti
iha fulan Jullu 2009, no ba edisaun dahaat (4) nebe sei hasai iha fulan Abril 2011, muda ona
Dezenvolvimentu
naran ba Info Parlamentar.
Mexico Declaration
Info Parlamentar (IP) nia kontiudu laiha diferensias boot ho Jornal Parlamentar uluk,
P. 3-4
nafatin publika informasoens kona-ba aktividade Parlamentu Nasional nian no informaCPLP sigla husi Cosoens seluk. Diferensias uituan ho Jornal Parlamentar, katak, Info Parlamentar sei
Países
munidade dos Paipublika deit informasoens kona-ba aktividade parlamentar hanesan, aktividade Preses da Lingua Porzidente Parlamentu Nasional, Aktividade Komisoens, aktividade Sekretariu Jeral no
tuguesa .
informasoens seluk nebe iha importansia atu publiku hatene.
P. 6-7
Info Parlamentar mos iha edisoens tuir mai sei hatun artigo balun hanesan; opinioens, analiza,
AP-CPLP Asembleia Parreferensias livru ruma ka rezumu peskizas balun nebe hetan ona autorizasaun hodi publika sai.
lamentar CPLP
Ba Sani nain sira atu persija hatene mos, Jornal Parlamentar sei nafatin eziste iha Parlamentu
Orsamentu 2011 P. 8 Nasional maibe sei mosu ho tipu informasoens seluk no laos ona Gabinete de Pesquisa e Analise maka halao
maibe divizaun seluk iha Parlamentu Nasional.
Aktividade
Husi mudansa responsavel ba media rua nee, no mudansa naran husi Jornal Parlamentar ba Info
P. 9 - 29
Komisoens
Parlamentar, Redasaun Info Parlamentar hakarak husu ba Director Nasional, Xefe Divisaun no mos Staf
sira atu kontribui dadus importante nebe bele publika sai, fo ba redasaun IP iha gabinete de Pesquisa e
Analise, Diresaun Pesquisa & Informasaun Teknika (DPIT) Parlamentu Nasional. Dadus nebe iha sei halibur
Projecto de Lei no Proposta de Lei II0 Legislatura P. 30 hamutuk hodi halo selesaun no analiza atu tau iha Info Parlamentar.
Konselleiru Fernando La Sama de Araújo. Responsavel Jeral João Rui Amaral, Sekretariu Jeral Parlamentu Nasional. Xefe Redasaun José
Cornelio Guterres, Diretor Nasional Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Staf Helio Freitas, Fulgencio A. Vieira, Leoneto Mantilo, Olivia
Sarmento, Pinto Cardoso MS, Natalia Maria Bere, Manuel da Cruz, Zelia da Costa, Marta Cortereal, Celina de Jesus Ximenes, Ines Soares,
Domingos Branco da Cunha G. Dezain Grafiku & Lay-Out Fulgencio A. Vieira Jerente Info Parlamentar (IP) Gabinete Pesquisa
e Analise Diresaun Peskiza & Informasaun Tekniku. Propriedade Parlamentu Nasional Timor-Leste. Email [email protected].
Telp. 3339870.Ext. 118. Diresaun Uma Fukun Parlamentu Nasional, Rua Formosa, s/n, Dili, Timor-Leste.
2
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
REPORTAGEM
KORUPSAUN
anti dezenvolvimentu
Korupsaun sai ona preokupasaun mundial nebe
seriu. 46 Nasoens husi 51 nasoens membru
Organizasaun Mundial Parlamentar (GOPAC)
halibur hamutuk iha Mexico City, hodi koalia pratika
korupsaun nebe sempre impata dezenvolvimentu.
K
onferensia Internasional Global
Organization of Parliamentarians Against Corruption (GOPAC) ka Organizasaun Mundial
Parlamentar Kontra Korupsaun halao iha
Mexico City, Mexico iha loron 11-13
Marsu 2011.
Agora dadaun, nasoens nebe mak sai
membru GOPAC hamutuk 51. Maibe konferensia GOPAC iha Mexico City nee nasoens
46 deit mak partisipa. Organizador ba konferensia GOPAC nee maka Sekretariadu
GOPAC husi Canada servisu hamutuk ho
Sekretariadu Senado nia iha Mexico.
GOPAC hanesan organizasaun rede internasional ida nebe maka harii husi membru Parlamentu Mundial nebe mak’ harii
iha tinan 2002 iha Ottawa, Canada. Objektivu GOPAC mak’ atu hetan Good Governance (Governasaun Diak) no prevene
korupsaun iha mundu. Alvo ka targetu GOPAC maka halao estabelesimentu rede
komunikasaun efektivu entre parlamentar hodi kopera hamutuk membru parlamentu mundial para atu haforsa efektividade husi parlamentu sira hodi halao papel
konstitusional espesialmente kona-ba Governasaun Diak (Good Governance).
Partisipante husi nasoens 46 nebe mak’
mai partisipa konferensia nee halibur hamutuk iha hotel Melia Reforma no hotel
Marriot iha Mexico City. Delegasaun husi
Timor-Leste kompostu husi deputado
nain 4 mak’ hanesan Deputada Cipriana
Pereira, Deputada Fernanda Borges, Deputado Manuel Tilman, Deputado Hugo
Aderito no staf teknik Sekretariadu Parlamentu Nasional, Helio Freitas.
Antes atu hahu Konferensia GOPAC
nee iha loron 11 Marsu 2011, Partisipante
hotu-hotu halibur hamutuk iha Hotel Melia
Reforma hodi pequeno Almoço. Tuir mai
partisipanti sira halo registu iha komisaun
organizadora GOPAC iha hotel nee duni
antes atu ba fatin konferensia iha Senado
Mexico City. Konferensia nee halao iha
salaun plenaria Centro Historia Ciudad,
Senado Mexico City.
Lia-fuan bem-vindo husi uma-nain ba
Konferensia nee mak’ Senador Ricardo
Garcia Cervantis, Vise-Prezidente Senado
Mexico City. Cervantis hanesan mos nudar
Prezidente LAPAC - Latin American Parliamentarians Against Corruption, GOPAC
iha Amerika Latina. Antes Senador Cervantis koalia asuntu konferensia GOPAC,
nia hatoo mos statementu solidaridade
ba nasaun Japaun nebe maka hetan dezastre naturais hanesan rai-nakadoko no
tsunami.
Senador Cervantis hatoo nia mensajem ba iha konferensia katak, Konferensia
GOPAC nee, hanesan Rede Parlamentar
Internasional ida atu monitoriza praktika
korupsaun. Tanba korupasaun hanesan inimigo boot ida ba estadu. Tan nee, nia haforsa tan katak, korupsaun iha mos ligasaun ho problema pobreza, traffiku umana no mos selu-seluk tan. Korupsaun mos
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
3
REPORTAGEM
kontra sistema no prinsipiu Lei Funsaun
Publiku no prinsipal liu mak kontra konstituisaun no lei selu-seluk nebe maka atu
asegura dezenvolvimentu iha nasaun ida.
Dr. Naser Al-Sane, Prezidente GOPAC
nebe mai husi Kuwait, hatoo parabens ba
Estado Mexico nebe mak sai uma-nain ba
konferensia GOPAC ba dahaat iha Mexico.
Tuir Al Sane, tanba iha apoiu husi Senado
no Estadu Mexico maka bele realiza konferensia nee iha Mexico City. Tan nee, Prezidente GOPAC nee dala ida tan fo nia
parabens ba Estadu Mexico, li-liu ba Sekretariadu Senado nebe maka servisu makaas
hodi organiza konferensia ida nee.
Prezidente GOPAC, Naser Al-Sane iha
nia diskursu katak, programa GOPAC nebe
Depois de foto hamutuk, partisipantes
konferensia fahe ba groupus atu diskuti
konaba varias asuntus nebe mak’ komisaun
organizadora prepara tiha ona iha agenda.
Delegasaun Timor-Leste tuir grupu diskusaun rua nebe iha ona lista ajenda. Grupus dahuluk maka rede Feto Parlamentar
no grupus daruak koalia kona-ba money
laundry (fase osan, red). Delegasaun TimorLeste nebe maka tuir iha Grupu Feto Parlamentar mak’ Deputada Cipriana Pereira
da Costa no Deputada Fernanda Mesquita
Borges. Deputado Manuel Tilman no Deputado Aderito Hugo da Costa tuir Grupu
anti money laundry (AML).
Asuntu importante nebe maka koalia
iha agenda Groupo Task Force AML mak’
rejiaun Africa (APNAC), rejiaun Saude
Arabia (ARPAC) no rejiaun Amerika Latina
(LAPAC).
Konferensia ba dala ikus taka ho deklarasaun nebe hanaran deklarasaun Mexico
ka Mexico Declaration. Sani nain sira bele
sani deklarasaun kompletu ho lian Ingles
nebe tau mos iha Info Parlamentar nee.
Konferensia GOPAC tuir mai sei halao
iha Filipina iha tinan 2013. Antes Konferensia GOPAC iha Mexico, tinan rua liu
ba, konferensia GOPAC halao iha Kuwait.
Iha tinan nee, sei halao mos Konferensia
Rejional SEAPAC (South East Asia Parliamentarians Against Corruption). Indonesia maka sei sai uma-nain ba Mini
Konferensia nee iha Novembru 2011.
Foto husi Helio Freitas
karuk, delegasaun paises membru GOPAC, no los, Deputados Parlamentu Nasional; Aderito Hugo, Manuel Tilman, Cipriana Pereira no Fernanda Borges iha Konferensia
GOPAC nebe halao iha salaun plenaria Centro Historia Ciudad, Senado Mexico City. Nasaoens 46 husi 51 nasoens membru GOPAC mak partisipa iventu idanee.
maka halao ona durante nee maka trainamentu no kapasitasaun ba lideransa no mos
suporta orsamentu ba mini konferensia
regional no mos ba konferensia mundial.
Atu kombate korupasaun iha nasaun ida,
tenki iha rede korupsaun nebe maka involve husi varias orgaun mak hanesan Governu, Parlamentu, Sosiedade Sivil no Imprensa iha nasaun laran. Maibe prinsipal liu
maka atu proteze no kombate korupsaun
lei maka tenki forte.
Hafoin diskursu husi ulun boot nain rua
nee, kontinua ho foto hamutuk iha edifisiu
senado nia oin, nebe harii ona bandeira
kada nasaun nebe sai membru GOPAC
(bele hare iha retratu, red). Foto hamutuk
entre membru GOPAC husi nasoens sira,
sai ona agenda formal GOPAC nian nebe
maka prepara husi komisaun organizadora. Ikus mai rezultadu husi retratu nee
sei fahe ba kada deputado nebe maka
tuir konferensia GOPAC.
4
INFO PARLAMENTAR
GOPAC tenki prepara manual servisu ida
nebe sai hanesan planu stratejia ida ba
membru Parlementu hotu atu diskuti iha
konferensia tuir mai. Iha parte seluk, GOPAC tenki update informasaun foun konaba nasaun seluk nebe maka seidauk fó
resposta atu sai membru GOPAC iha futuru.
Diskuti mos kona-ba nasaun nebe maka
sai membru GOPAC tenki hare kona-ba
vantazen no desvantezen atu sukat prioridade no mos kontinuasaun ba programa
GOPAC tuir mai.
Iha agenda konferensia nee mos fó
oportunidade ba rejionais sira atu halo mini
konferensia entre nasaun sira iha rejiaun
ida. Porezemplu Timor-Leste iha rejiaun Azia
(SEAPAC) hamutuk ho Indonesia, Filipina,
Australia, Bangladesh, Maldive no seluseluk tan. Prezidente ba rejiaun Azia mak’
Senador Edgardo Angara husi Filipina.
Alende rejiaun Azia, rejiaun seluk mos
halao sira nia mini konferensia hanesan
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Delegasaun Timor-Leste nebe maka
tuir konferensia GOPAC nee, sei fahe informasaun ba membru Deputado sira iha Uma
Fukun Parlamentu Nasional, atu nunee bele
fo hanoin no oinsa maka lalaok Rede monitoriza praktika korupasaun iha TimorLeste, no servisu hamutuk ho entidade
hotu-hotu iha Timor-Leste hodi kombate
korupsaun.
Tanba problema korupsaun hanesan
Senador Ricardo Garcia Cervantis hateten iha nia diskursu katak, korupsaun nee
inimigo ba dezenvolvimentu. Tanba osan
nebe lolos aloka ba dezenvolvimentu tama
fali ba bolsu koruptor sira nian. Entaun,
praktika korupsaun nebe fo riku matak
ba koruptor sira sei fo impaktu negativu
tanba sei aumenta pobreza no traffiku
umanu iha kada nasaun ida bainhira
nasaun ida la seriu no la kontrola makaas
praktika ilegal sira nee.
REPORTAGEM
MEXICO DECLARATION
IV INTERNATIONAL
CONFERENCE OF GLOBAL
ORGANIZATION OF
PARLIAMENTARIANS
AGAINST CORRUPTION
(GOPAC)
Hosted by the Senate of Mexico and
the Mexican Chapter, Mexico City,
March 11-13, 2011
We the members of parlia-ment of forty six countries
gathered at the IV Conference of Global Organization of
Par-liamentarians Against Corrup-tion (GOPAC) in Mexico
City on March 11 13, 2011,
recog-nize and thank the
leadership of Mexico for kindly
hosting our assembly.
Our meeting took place amidst
the unprecedented and dramatic events occurring in North
Africa and the Middle East, a
popular upheaval rooted in
misgovern-ment and corruption. These events exemplify
the enormous adverse consequences of corruption and
its impact on the poorest and
on governance.
mentarians to reflect the will of the people, to hold government to account and enact legislation and policies to
conform with the United Nations Convention Against
Corruption (UNCAC).
We believe GOPAC is uniquely positioned to
help parliamen-tarians build the political will
for action and provide them with the necessary skills and tools to effectively prevent and fight corruption.
We in GOPAC have achieved significant
results to date, and we have a plan of action, the key elements of which are the
following:
1. broaden the network of GOPAC mem-bers, and help
establish additional country chapters of active
parliamentarians, enabling them to play an effective role
in preventing and fighting corruption;
2. establish and enable a GOPAC network of women
parliamentarians;
3. implement the substantive action plans de-veloped
by the five GOPAC global task forces (GTFs):
UNCAC Implementation and Monitoring
Parliamentary Ethics
and Conduct System
Parliamentary
Oversight
Anti Money
Laundering
Participation
of Society
Foto husi Helio Freitas
We understand the huge expectation and the rising demands of people everywhere
for citizen participation, greater transparency and accountability.
4. assist parliamentarians
in evaluating the effectiveness of their performance based on the
GOPAC developed benchmarks; and
5. engage the public
through all available communication channels and
strengthen GOPAC ties
with partners in gaining
understanding of the
enormous cost of corruption and the role of
Parliaments and parliamentarians in preventing
and fighting corruption.
Hence, we recommit ourselves to prevent and fight
corruption through every democratic means at our disposal.
We reaffirm the essential role
of Parliaments and parliaFoto husi Helio Freitas
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
5
REPORTAGEM
Países
CPLP
CPLP nudar sigla husi Comunidade dos Paises
da Lingua Portuguesa, ka Komunidade husi
Paises Koalia Lian Portuguesa.
B
ainhira hamosu idea hari CPLP
nee bazea ba heransa historiku
no kultura, nomos ho idea prinsipal lubun ida mak hanesan
promove lingua portugues, defende, hariku no habelar lian Portuguese nudar
veikulu kultura, edukasaun, informasaun no asesu ba koñesimentu sientifiku, teknolojia no utlizasaun ofisial iha
forum internasionais sira entre paises
koalia lian Portugues nomos vizaun konaba dezenvolvimentu no demokratiku entre paises hirak nee.
Istorikamente, antes CPLP nee harí,
leaderes paises hirak ne’e halo sorumutuk ida iha Brasil, iha fulan Novembru
tinan 1989. Iha enkontru nee partisipa
husi xefe estadus no xefe governu husi
paises lingua Portugues hodi tau hanoin hamutuk atu paises koalia lian
Portugues bele organiza-an. Iha momentu neba, Prezidente Brasil mak
inisia sorumutuk nee no hasai konvite
ba membrus Xefe Estadu no Governu
husi paises koalia Lian Portugues.
Iha 17 de Julho 1996, leaderes paises
koalia Lian Portugues nee halo Simeira
Konstitutiva CPLP nian iha Centru Kultural Belem, Lisboa. Iha Simeira ne’e marka
prezensa husi Xefe Estadu no Xefe Governu husi paises Koalian Lian Portugues
mak hanesan; Prezidente Angola, José
Eduardo Dos Santos, Prezidente Brasil,
Fernando Henrique Cardoso, Prezidente
Cabo-Verde, Mascarenhas Monteiro,
Prezidente Portugal, Jorge Sampaio,
Prezidente Guiné-Bissau, João Bernardo
6
INFO PARLAMENTAR
Vieira, Prezidente Mocambique, João
Chissano no Reprezentante husi São
Tomé e Príncipe, Marcolino Moco.
Ikus mai, liu tiha tinan nen (6), TimorLeste mos komesa hahu tama nudar
membru CPLP iha 20 de Maio 2002 hafoin restaura nia independensia nebe
proklama iha 28 de Novembru 1975.
Timor-Leste nudar area kolonia Portugues nian nebe ikus liu sai membru CPLP
no ikus liu hetan nia soberania nudar
paises Independente kompara ho Paises iha Afrika tanba sei infrenta tan
okupasaun husi forças Indonesio durante tinan 24. Razaun Timor-Leste sai
membru CPLP tanba Timor-Leste hili
Lian portugues nudar lian oficial hamutuk ho lian tetum. Hare husi numeru
nebe uza Lian Portugues, por volta de
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
230 milhoens habitantes iha mundu
maka koalia Lian Portugues.
CPLP hari ho nia objetivu maka hanesan; projeta no konsolida planu externus nasoens sira nee nian, hametin
lasus amizades entre nasoens sira ne’e;
hametin mos kapasidade membrus
paises atu defende sira nia valores no
intereses. Hametin mos valores demokratikus, kriasaun ambiente internasional ida nebe ekilibriu liu no pasifiku.
Iha kooperasaun entre paises CPLP nee,
pontus prinsipal hat maka sai prioridade
mak hanesan; politika, ekonomika, sosial no kultural.
Orgaun CPLP nian maka hanesan;
1. Konferensia xefes estadus no governu nebe konstitui husi Xefe Estadu
no Governu nudar orgaun maximu CPLP
nian.
2. Konselhu Ministru – konstituida husi
Ministrus Negosiu Estrajeiru ka Relasoens Externas.
3. Komite konsertasaun permanente;
konstitui husi reprezentante ida husi
kada nasaun membru ida-idak.
4. Sekretariadu Exekutivu: orgaun
prinsipal exekutivu CPLP nian. Kualker
ema ida husi Paises CPLP nebe iha alta
personalidade bele kandidata-an no
lidera orgaun nee iha periode tinan 2
nia laran. (Ohin loron lider nebe xefia
sekretariadu Exekutivu mak Dr. Domingos
Pereira, sosiologu no guinense ida).
5. Reunioens Ministerias Sektoriais.
reunioens nebe realize entre ministros homologos (Saude, Edukasaun, Defeza etc.).
6. Reunieoens Pontu fokais; nudar reunioens nebe realiza entre
unidade nebe responsavel ba kordenasaun koperasaun entre nasoens CPLP nian.
7. Institutu Internasional ba Lian
Portugues nian; sedeadu iha Caboverde ho nia objetivu atu promove, defende, hariku no habelar lian Portuguese nudar veikulu kultura, edukasaun, informasaun no asesu ba konhesimentu sientifiku, teknolojiku no utilizasaun ofisial iha forum internasionais
sira.
8. Assembleia Parlamentar; kompostu husi parlamentu hotu-hotu husi
CPLP nian.
REPORTAGEM
Asembleia Parlamentar CPLP
N
asoens 8 nebe mak sei mai
partisipa iha reuniaun III APCPLP iha Dili mak’ paises
koalia Lian Portugues hanesan; Angola, Brasil, Cabo-Verde, GuinéBissau, Moçambique, Portugal, São
Tomé e Príncipe no Timor-Leste.
AP-CPLP nudar orgaun nebe reune
reprezentasoens husi Parlamentus husi
komunidade Paises koalia lian portugues bazeada ba rezultadus elisoens
lejislativas husi respetivus paises sira.
Istorikamente, Assembleia Parlamentar husi Komunidade Paises Lian
Portuguesa ka AP-CPLP harii husi XII
Konselho Ministrus husi
CPLP iha Lisboa, iha fulan Novembru 2007, no
halao sira nia reuniaun
ba dahuluk iha São Tomé,
Kapital Republika Demokratiku São Tome e Principe, iha fulan 27 & 28 de
Abril 2009.
Reprezentantes nebe
mak partisipa reuniaun
ba dahuluk nee mak hanesan reprezetante husi
Parlamentus Angola,
Cabo Verde, Brasil, Guiné-Bissau, Mocambique,
Portugal, São Tomé e
Príncipe no Timor-Leste.
Wainhira atu hari
Assembleia ParlamenI0 Assembleia
tar – Comunidade dos
Pai-ses da Lingua Portuguesa (AP-CPLP) liu husi reunioens
no konferensia hirak entre Xefe Estadu
no Governu CPLP nian no kriasaun ekipa
servisu entre paises CPLP hodi harí APCPLP. Tuir mai kronologia Forum hirak
husi Parlamentus Paises koalia Lian
Portuguese hodi kria AP-CPLP ikus mai
nebe hamosu deklarasaun Lisboa 28
Jullu 2008 hodi hari AP-CPLP:
(1) IV forum Parlamentus Nasoens
Koalia Lian Portuguese ka FPLP iha Brasil,
27-28 Janairu 2005. Iha momentu nee
hahu kria ekipa servisu ida atu fornese
analiza ba kriasaun Assembleia Parlamentar husi CPLP nian;
(2) V FPLP iha Luanda, 8 – 9 de Abril
2006. Iha Forum nee aprova programa
AP-CPLP
Iha fulan Juñu oin mai,
Parlamentu Nasional
Timor-Leste sei sai
uma-nain ba reunioens
III Assembleia
Parlamentar
(AP-CPLP)
(5) XII Reuniaun Ordinariu husi konselho Ministrus CPLP nian iha Lisboa, 2
Novembru 2007. Iha ne’e rezolusaun sobre harí AP-CPLP – adopta redasaun foun
ida ho artigu 8 Estatutu CPLP no introdus artigu foun ne’e kona-ba harí APCPLP nian;
(6) VII konferensia xefes Estudus no
Governus CPLP nian nebe hamosu deklarasaun ida ho naran deklasaun Lisboa,
iha 25 de Julhu 2008. Iha momentu nee
kedas hahu harí AP-CPLP ;
Assembleia Parlamentar ka APCPLP ba dala uluk halao iha São Tome
e Principe iha 27—28
Abril 2009. Iha reuniaun nee aprova Estudu Assembleia Parlamentar CPLP (deliberasaun no 02/09,
28 Abril 2009).
Depois de AP-CPLP
ba dahuluk no daruak
iha São Tomé e Príncipe no Portugal, TimorLeste hetan oportunidade hodi sai uma
nain ba III AP-CPLP ba
datolu nebe sei hahu
iha 13—18 Juñu 2011
iha Dili, Timor-Leste.
Oras nee dadaun Parlamentu Nasional liu
husi Grupu Nasional
Parlamentar iha São Tomé e Príncipe 27 & 28 Abril 2009.
no ekipa tekniku halo
hela preparasaun atu
hasoru Simeira AP-CPLP nee.
Eventus importantes tolu maka sei
anual ba atividade hodi kria grupu servisu husi Angola, Mocambique no Portu- halao iha Simeira III AP-CPLP maka hagal, atu elabora proposta alterasaun ba nesan; dahuluk, Reuniaun kona-ba Infortratadu CPLP nian no sentidu formasaun matika, daruak, reuniaun Assembleia ParAssembleia Parlamentar CPLP—atu apre- lamentar no datolu, Reuniaun ba Sekrezenta Simeira Xefi Estadus no Governu; tariu Jerais husi parlamentus paises CPLP.
Ekipa tekniku nebe pronto atu halau
(3) VI konferensia husi Xefe estadus
no Xefe governus CPLP nian/ XI reuniaun servisu mak hanesan tuir mai nee; Ekiordinariu konsellu ministrus hodi ha- pa 1: Ajenda no Relasoens Internasiomosu deklarasaun Bissau, 17 Julhu nais; Ekipa 2; Komunikaoens, Imajens,
2006 – hakotu proposta FPLP ida kona- Eventus Sosiais no Kulturais; Ekipa 3:
ba institusionalizasaun Assembleia Protokolu; Ekipa 4: Seguransa; Ekipa 5;
Teknolojias de Informasaun no komuniparla-mentar CPLP;
(4) VI forum ida entre parlamentos kasaun; Ekipa 6 : Lojistikas no Transhusi Lian Portuguese ka FPLP iha Bissau, portes; Ekipa 7: Assessoria Teknika,
Redasaun, no Dokumentasaun.
12—14 Outubru 2007;
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
7
ORSAMENTO
ORSAMENTU 2011
Orsamentu Jeral Estadu nian
Total orsamentu geral do estado ba 2011 hamutuk US$
1,306 mil millões ou sae 56 pursentu kompara ho orsamentu
tinan 2010.
Kategoria
Orsamentu Orsamentu
2010
2011
Porsentu
(mil)
(mil)
(%)
Salariu no vensimentu
Bens no servisu
Kapital menor
Kapital dezenvolvimentu
Transferensia
TOTAL
99,099
266,998
34,469
252,783
184,632
116,834
294,151
29,262
688,315
177,456
837,981
1,306,018
18
10
-15
172
-4
56
Total despesas rekorentes hamutuk US$617,703 mil
(47.29%) no kapital dezenvolvimentu iha US$ 688,315 mil
(52.7%).
Rendimentu sustentavel estimativa husi reseitas petroliferu
ba orsamentu 2011 hamutuk US$ 1,055 mil millões.
Orsamentu geral do estado finansiada husi fontes hirak ne’e:
•
•
•
Reseitas domestika : US$ 110,000 mil
Transfere husi fundu petroliferu : US$ 1,055 mil millões
Reserva tesouro : US$ 141,000 mil
Prioridades Nasionais
Governu determina prioridades nasio-nal iha OGE 2011 mak
hanesan :
PN1 – Infra-estruturas (electricidade, estradas e
pontes, água e saneamento básico)
PN2 – Desenvolvimento rural;
PN3 – Desenvolvimento dos recursos humanos;
PN4 – Acesso ba justiça;
PN5 – Prestação de serviço público;
PN6 – Boa governação;
PN7 – Segurança pública no estabilidade.
Alocação do FCTL por Órgãos de Soberania e
Ministérios
o Presidente da República – 6,271 milhões;
o Parlamento Nacional – 12,447 milhões;
o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros –
72,038 milhões:
o Primeiro Ministro e Presidência do Conselho de Ministros –
48,693 milhões;
8
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
SE Conselho de Ministros – 3,459 milhões;
SE Juventude e Desporto – 6,221 milhões;
SE Recursos Naturais – 6,655 milhões;
SE Política Energética – 2,741 milhões;
SE Formaçao Profissional e Emprego – 2,534 milhões;
SE Promoção da Igualdade – 1,130 mil Dólares;
Ministério da Defesa e Segurança – 52,173 milhões:
SE Defesa – 1,053 milhões;
Falintil-Forças de Defesa de Timor-Leste – 21,519 milhões;
SE Segurança - 5,752 milhões;
PNTL-Polícia Nacional de Timor-Leste – 18,003 milhões
Ministério dos Negócios Estrangeiros – 18,653 milhões
Ministério das Finanças – 13,851 milhões
Dotações para todo o Governo – 64,761 milhões
Ministério d Justiça – 7,969 milhões
Ministério da Saúde – 38,148 milhões
Ministério da Educação e Cultura – 70,139 milhões
Ministério da Administração Estatal e Ordenamento
do Território – 47,027 milhões
Ministério da Economia e Desenvolvimento – 8,644
milhões
Ministério das Infraestruturas, incluindo Agências
Autónomas – 92,138 milhões
Ministério das Infraestruturas – 41,879 milhões
(Agências Autónomas – 50,259 milhões)
Ministério do Turismo, Comércio e Turismo – 25,209 milhões
Ministério da Agricultura e Pescas – 13,409 milhões
Tribunais – 2,606 milhões
Procuradoria Geral da República – 5,567 milhões
Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça – 1,298 milhões
Serviço Público de Radiodifusão, Televisão de Timor-Leste
– 3,068
Comissão Nacional de Eleições – 4,538 milhões
Comissão Anti-Corrupção – 2,079 milhões
Comissão da Função pública – 1,506 milhões
tutan ba iha pajina 31
Aktividade Komisaun
Comissão de Assuntos
Constitucionais, Justiça,
Administração Pública,
Poder Local e Legislação do
Governo
(Comissão A)
Viajens Estranjeiru
2009
1. Visita de Estudo ba Portugal,
22-31 Julho
2. Visita de Estudo ba Filipina,
27 -29 de Julho
3. Visita de Estudo ba Indonesia,
3-5 Agusto
Objektivu husi vizita estudo ida ne’e,
atu hetan informasaun no Koñesimentu
kona-ba stratejia desentralizasaun nebe
mak adapta iha nasaun tolu ne’e, ne’ebe
bele konsidera katak sira iha esperiensia
nebe relevante ba realidade iha TimorLeste.
2010
Visita de Estudo ba Indonezia, 16-26
Agostu, atu estuda kona-ba praktika
diak sira relasiona ho difinisaun ba
kestaun titularidade (nain) ba beins
imoveis iha nasaun Indonesia.
Fontes: Arquivo Relatório da Visita de
Estudo Comissão A
Divisão de Apoio às comissões
Parlamento Nacional, dia 9 de
Fevereiru 2011
pescas, Florestas, Recursos Naturais e
Ambiente.
Republika Popular Xina
2010
Objetivu prinsipal;
• Atu hetan experiensia no koñesimentu klean kona-ba knar deputadu nian
liu-liu ba lajislasaun area tematika komisaun nian, fahe experiensia ho membrus komisaun relevante husi Congresso Republika Popular Xina.
• Inisia ka hahu halo kooperasaun servisu entre Komisaun Agrikultura Parlamentu Nasional Timor-Leste no Komisaun Agrikultura no Dezenvolvimentu
Rural Congresso Republika Popular
Xina, no mos inisia hanoin hamutuk atu
hari Grupu Amizade Parlamentar entre
deputadu husi Parlamentu Pais rua nee;
• Hetan informasaun no koñesimentu
sufisiente kona-ba sentru demonstrasaun agrikola modernu no utilizasaun
anin ba energia iha sentru energia eolika;
Indonesia
2010
Vizita Rejiaun Espesial
Yogyakarta, ho objetivu;
• Hetan informasaun husi reprezentante Reitoria, Dekanu no Dosentes husi Universidade Gadjah Mada (UGM),
Universidade Pembangunan Nasional
(UPN) no Universidade Padjajaran husi
Bandung, Java Weste kona-ba kooperasaun servisu nebe Universidade hirak
nee halo tiha ona ho Ministeriu Edukasaun no Secretaria do Estado dos Recursos Naturais Governu Timor-Leste
iha tinan 2009, hodi bele fasilita bolseiros Timor-oan liu-liu ba kursu Enerjia, Jeolojia, Mapamentu no seluk tan.
• Delegasaun bele hetan informasaun
no rona experiensia husi bolseiros Timoroan durante halo estudu iha sira nia Universidade liu-liu kona ba sira nia difikuldade ba prosesu aprendizazen iha
Universidade hirak nebe sira estuda
ba.
• Iha oportunidade hodi vizita indus• Hetan koñesimentu no hare direita- tria kiik ba batik warna alam (Batik
mente diferensia dezenvolvimentu rejiaun autonoma Sanghai nebe dezenvolvidu liu no rejiaun autonoma Ningxia nebe sei dezenvolve-an hela;
utiliza kores natureza nian) nebee iha
relasaun ho Meiu ambiente (Batik
Rosso). Oportunidade mos vizita sen-
Sorumutu ho Shanghai Municipal People’s Congress iha Xina
Comissão de Agricultura,
Pescas, Floretas, Recursos
Naturais e Ambiente
(Comissão D)
Viajens Estranjeiru
Brasil
2009
Vizita Brasil iha 4 - 16 Maiu, ho objetivu
atu patrilla ka troka experiensias no informasoens hodi fortalese relasaun institusionais ho instituisoens publiku iha
prosesu politika iha area intervensaun
komisaun nian ba iha area agrikultura,
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
9
Aktividade Komisaun
tru estudu no peskiza agrikula ba kritiku
(Rai-henek tasi) husi PT Natural Nusantara (NASA).
Vizita iha fatin rua nee, deputadu sira
bele hetan koñesimentu klean kona-ba
prosesu halo batik utiliza kores husi material natural (ai-tahan no ai-kulit) nebee amigavel ba Meiu Ambiente no mos
bele hetan koñesimentu kona-ba utilizasaun rai kritiku hanesan rai-henek
ba media ai-horis nebe utiliza adubu
oragniku husi fabrika PT NASA.
Vizita Distritu
Maubesse, Ainaro
Iha 10 Janeiro 2010, halo Fiskalizasaun ba Centru Viveirus Kafe iha suku
Horai Ki’ik, Sub-Distrito Maubesse husi
orsamentu Projectu Pakote Referendum. Fiskaliza mos Projectu balun husi
Ministeriu Agrikultura hanesan Konstrusaun Edifisiu no sala ba ekontru iha
Sub-Distritu Ainaro Villa.
Natarbora, Manatuto
Iha 10 Janeiro 2010, halo Fiskalizasaun ba Centru Viveirus Kaizu iha SubDistrito Natarbora nebe mai husi Projecto Pakote Referendum. Fiskaliza mos
Rehabilitasaun Sala de Enkontro (Aula)
iha eskola Agrikultura Natarbora Distrito Manatuto no Rehabilitasaun Sala
de Aula ba Estudantes iha Eskola Agricula Natarbora.
Manufahi
Iha 24 Janeiro 2010, halo fiskalizasaun ba Konstrusaun Centru Viveirus
Floresta (Ai-oan) iha Suku Betano, SubDistrito Alas, no Konstruksaun Fahu
Luhan, Karau Luhan, no Manu Luhan.
Projecto ba konstrusaun nee mai husi
orsamentu PPR no halao husi kompania
Voanda, kompania Quintas das Flores,
kompania Flomar no kompania Solideo.
Oe-Cusse
Iha 12 Fevereiru tinan 2010, halo
fiskalizasaun PPR iha Pante Makasar,
Oe-Mata Hitu, Oe-silo no Nitibe.
10
INFO PARLAMENTAR
Tibar, Liquiça
Iha 19 Março 2010, halo fiskalizasaun
ba Lixeira (Fatin Soe Foer - FSF) iha
Tibar, Distritu Liquiça. Iha Tibar, Komisaun verifika informasaun nebe namlekar iha povu nia let katak FSF fo ona
impaktu ladiak ba meio ambiente iha
fatin refere, liu-liu estraga pupulasaun
nia ai-han horis hanesan batar nomos fo
impaktu ladiak ba saude komunidade
nebe hela iha Tibar.
Viqueque
Iha 28 Abril to’o 1 Maiu 2010, fiskalizasaun konjunta entre Komisaun D no
G ba Konstrusaun Irigasaun Bebui. Fiskalizasaun konjunta nee realiza ba-zeia
ba instruksaun verbal husi Prezidente
Parlamentu Nasional iha 5 Abril 2010.
Prezidente PN husu atu halo observasaun direkta no fiskaliza projeitu fiziku
Irigasaun Bebui hodi klarifika deklarasaun politika bankada Parlamentar FRETILIN nebe’e kestiona kualidade projeitu nee nomos verifika informasaun
husi povu iha Distritu Viqueque kona-ba
kualidade no ezekusaun projeitu nee.
Covalima
Iha 2 – 4 Juñu 2010, halo Fiskalizasaun iha Beco, Aidau fuik, Sub Distrito
Suai ba implementasaun projetu Biogas
husi Secretaria do Estado Politica Energetica. Identifika problema hirak nebe
komunidade hasoru no rezultadu husi
projektu nebe mak governu halo iha
Beco, Aidau Fuik mak hanesan;
Dahuluk; halo ona moru, gas holder no
fatin ba karau nian. Governu mos sosa
ona motor 2 ho roda tiga ba komunidade hodi tula du’ut ba karau. Iha 31
Maiu, governu tau ona Gerador ida iha
Aidau fuik, hodi fo ahi too fulan Agostu
hafoin biogas funsiona fali.
Daruak; biogas paradu total nebe antes
nee lakan iha fulan tolu nia laran deit.
Tanba ahi lakan deit fulan 3 depois mate
total too ohin loron, komunidade sira tesi
fiu hirak nebe’e liga ba sira nia uma. Komisaun rona husi komunidade katak,
sira la estraga fiu nebe sira tesi maibe
hodi rai deit iha sira nia uma.
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Datolu; saida mak governu atu halo mak
hanesan; 1) sei instala fila fali projectu
biogas iha fulan nee; 2) sei lori karau 33
ba fatin biogas iha tempu badak; 3)
sei liga fila fali fiu no halo lakan ahi husi
gerador hahu iha loron 2 Junho 2010;
4) sei halo frekmentasaun karau ten to’o
Agostu hafoin desliga gerador no funsiona fila fali biogas; 5) sei halo treinamentu biogas.
Ermera
Iha 3 - 5 Fevereiru 2010, halo Fiskalizasaun ba PPR katak, projeitu balun iha
kualidade no balun laiha kualidade. Projectu ho kualidade mak hanesan konstrusaun viveirus florestal permanente,
Estrada no konstrusaun prosesamentu
café no tereru (fatin habai café). Projectu laiha kualidade mak hanesan konstrusaun edifisiu MAP no konstrusaun
Lutu haleu edifisiu MAP iha suku Patu
Kero. Identifika katak, konstrusaun nee
laiha kualidade tanba halo deit reboka
no hada bloku. Projectu nee kompanha
Royal Timorense mak kaer ho volume
orsamentu $64,000.
Fiskalizasun mos ba viveirus florestal
permanente iha suku Patu Kero, sub
distritu ermera, projeitu konstrusaun
sentru prosesamentu de café ho tereru
(fatin habai café) iha Suku Talimoro
Sub-Distrito Ermera, projeitu konstrusaun prosessamentu café no tereru
(fatin habai café) iha Sub-Distrito Lete
Foho, viveirus Florestal Permanente iha
Aldeia Mrigi, suku Katrai Leten, SubDistritu Lete Foho. Orsamentu ba projectu hirak nee mai husi orsamentu PPR
ho volume orsamentu $120,000. Konstrusaun hirak nee ho kualidade diak.
Komisaun D mos fiskaliza konstrusaun
viveiros Florestal Permanente, iha suku
Baboe Kraik Sub-Distritu Atsabe, no
mos konstrusaun prosessamentu café no
tereru iha Suku Laklu Aldeia Tapo-Mea
Sub-Distrito Atsabe Distrito Ermera.
Fontes: Arquivo Comizssão Agricultura,
Pescas, Floretas, Recursos Naturais e
Ambiente, 8 de Fevereiru 2011.
Aktividade Komisaun
Koiñese Xina Liu Husi Vizita Komisaun E
Enkontru entre Delegasaun Timor-Leste ho Xina
iha Great Hall of the People, Beijing, Quintafeira, 22 Jullu 2010.
O
bjetivu vizita ba Xina, nudar aktividade regular Komisaun nian
atu efetua estudu komparativu
hodi manan koñesimentu no
troka ideas ho instituisoens relevantes, hodi
nune’e bele sai referensia ne’ebe efektivu
ba Membrus Komisaun sira durante halao
funsoens nudar lejislador, fiskalizador no
halo desizaun politika.
Durante iha Xina, delegasaun halao
vizita ba sidade tolu (3) hanesan: Kamara
Munisipiu Beijing, Rejiaun Autonoma Ningxia ho Camara Municipio Shanghai.
To’o iha Aeroportu Kapital Beijing, delegasaun hetan bem-vindo husi Sekretariu
Komisaun Assunto Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural. Delegasaun mos akompanha husi Embaixador Timor-Leste iha
Republika Popular Xina, Olimpio Branco.
Iha Beijing, delegasaun vizita ba fatin
historiku Great Hall of the People, Embaixada Timor-Leste, Forbidden City ho Grande Muralha Xina.
Vizita Great Hall of the People
Great Hall of the People harii iha tinan
1959, nudar edifisiu ida husi kons-trusoens
Komisaun E Parlamentu Nasional ba Asuntu Eliminasaun Pobreza, Dezenvolvimentu Rural no Rejional ho Igualidade Jéneru,
vizita Republika Popular Xina, iha 20 - 29 Jullu 2010. Vizita
Xina, bazeia ba Planu Annual 2010 no Despacho Prezidente
N.o 0254 dia 9 de Março de 2010.
sanulu ne’ebe kompleta iha Aniversariu ba
dala 10 Republika Popular nian. Arkitektrur
Great Hall of the People harii durante fulan
10 nia laran husi voluntario sira no dezenha
husi Zhang Bo.
Hafoin observa tiha edifisiu Great Hall
of the People, delegasaun kontinua halao
enkontru ho Vice-Prezidente Komisaun
Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural,
Zhang Zhongwei ho nia membru sira.
Durante sorumutu, delegasaun Parlamentar Timor-Leste ho Kongres Nasional
Popular Xina hato’o agradesimentu ba malu
nudar lasu amizade ne’ebe parte rua hakarak kria ba futuru. Iha okaziaun ne’e, delegasaun husi Timor-Leste hato’o sentidu
solidariedade ba Povu Xineze tanba dezastre naturais ne’ebe akontese. Delegasaun mos lori Povu Timor-Leste nia naran
hato’o agradesimentu ba Estadu Xineze
tanba tulun ne’ebe Xina fo ba Timor-Leste
iha area oioin, enklui tulun iha area siguransa hodi kria paz no estabilidade iha
Timor-Leste.
Faktus hatudu katak, habitante Xina
70 milhoens moris iha vida agrikultura no
sai fundamentu bo’ot ba dezenvolvimentu
Xina nian. Durante Xina halao reformasaun
iha area agrikultura iha tinan 13 liu ba, fo
ona rezultadu, hadia moris povu agrikultura
no rendimentu agrikultura sa’e bo’ot ±
100%. Xina iha suplai balansu ba ai-han
hodi tulun ba populasaun iha rai laran no
mos ba mundu. Ida ne’e sai ezemplu diak
ba Timor-Leste nudar nasaun kiik maibe
rekursus natural barak.
Komisaun Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural Xineze kria lei barak no guia
de serviço atu haré ba protesaun Meiu
ambiente. Iha tinan 1998 Komisaun mos
kria lei ba kontratu. Wainhira kria ona lei
Komisaun halo mos monitorizasaun ba
implementasaun lei no fo sujestaun ba
problema ne’ebe hetan durante fiskalizasaun.
Vizita ba Embaixada Timor-Leste
Hafoin enkontru iha Great Hall of the
People, delegasaun kontinua halao vizita
ba Embaixada Timor-Leste iha King’s
Garden Villas, No.18, Xiao Yun Road, Chao
Yang District, Beijing.
Iha sorumutu ne’e, Embaixador aprezenta problema no sujestaun ba delega-
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
11
Aktividade Komisaun
saun sira hodi nune’e Deputado sira bele
apar ho situasaun refere. Em jeral, Embaixada Xina infrenta problema kona-ba edifisiu ne’ebe sei aluga rezidensia privadu,
seidauk iha terras proprio ba Embaixada
iha Xina. Nune’e mos espasu iha resintu
Embaixada nian klot, la hanesan kondisaun Embaixada Xina nian iha Timor-Leste.
Tanba ne’e presiza koalia no defini estatutu
kona ba terras entre embaixada rai rua nian
iha tempu badak. Embaixada TL mos infrenta problema kona-ba menus funsionario ne’ebe difikulta embaixada atu halao servisu iha teritoriu tomak.
Vizita Forbidden City
Forbidden City ho lian Xina, Zijin Cheng,
katak sidade proebidu. Forbidden City nudar fatin proebidu ba povu Cineze iha tempu pasadu no sai rezidensia ba dinastia
Ming no Qing nebé aloka iha sentral sidade Beijing. Forbidden City nudar komplexu palasiu ne’ebe bo’ot liu iha mundu
no ohin loron sai objetu turizmu hodi atrai
turista husi nasaun barak.
Forbidden City iha tempu dinastia Ming
no Qing nia ukun sai fatin lulik ba publiku.
Historia haktuir katak, iha tempu ne’eba
laiha konsiderasaun ba balansu direitu feto
ho mane iha Xina. Feto konsideradu hanesan objetu deit atu reprodus jerasaun hodi
hatutan poder dinastia nian. Feto laiha
liberdade atu expresa sira nia direitu no
moris hanesan atan hodi serbi interese
dinastia. Tradisaun dinastia nian ikus mai
hetan revolta husi populasaun Xineze no
ohin loron tradisaun refere la ezisti ona
iha Xina. Mas tradisaun dinastia nian sempre
sai lisaun importante ba populasaun Xina
hodi haburas igualdade generu iha prosesu dezenvolvimentu modernu nian.
Ezemplu dinamika iha Forbidden City
Xina bele sai referensia importante ba
Timor-Leste ne’ebe iha tempu uluk domina ho kultura paternalistiku, maibe agora
transforma hela ba situasaun moderna
hodi luta ba igualdade feto ho mane. Ida
ne’e sai esperensia importante ba delegasaun Komisaun E tanba iha ligasaun ho
areatematika Komisaun nian.
dahuluk katak, hahu husi Dinastia Qin ShiHuang. Maibe peskiza historia tuir mai
deskobre katak, Grande Muralha Xina harii
molok Dinastia Qin moris. Dianstia Qin so
kontinua no hametin konstrusaun ba Muralha deit.
Desde Dinastia Qin mate, prosesu
konstrusaun Grande Muralha Xina konsege paradu. Maibe, wainhira Dinastia Ming
kaer ukun, muralha ho material ense rai
kahor tezolu ho fatuk ne’e kontinua konstrui. Tuir mai iha muralha nia leten uza nudar
dalan ba Forsa Kavalaria Xina. Grande
Muralha Xina nudar parte ida husi 7 Maravilhoza Mundu nian.
Husi vizita ba Grande Muralha
Xina, delegasaun bele hetan
lisaun importante kona ba oinsa Estadu Xina transforma fatin historiku sai sentru komersiu
hodi fo benefisiu ba povu no
hatama rendimentu ba kofre
estadu nian. Estabilidade ho
siguransa sai fatores determinante ba dezenvolvimentu turistiku iha fatin refere.
Vizita Grande Muralha Xina
Grande Muralha Xina nudar konstrusaun naruk liu iha historia kriasaun umanu.
Uluk, uniku konstrusaun ne’e iha mundu
bele haré husi fulan.
Grande Muralha Xina uluk konstrui ho
intensaun atu prevene atake husi Mongol
husi parte norte. Konstrusaun halao iha
tinan atus ba atus nia laran iha senturiaun
husi dinastia lubuk ida, no hamate ema
barak. Konstrusaun ne’e tuir estimasaun
Vizita Provinsia Ningxia
Delegasaun sai husi Beijing
hodi desloka ba Provinsia Ningxia ho aviaun domestika CZ6117. Delegasaun hetan benvindu husi reprezentante Kongresu Popular Ningxia. Durante
iha Ningxia, delegasaun halao
vizita ba fatin hanesan: Helanshan Wind Power Generation
Farm, Projetu Teknologia Agri-
12
INFO PARLAMENTAR
Delegasaun Komisaun E hasoru malu ho Embaixador Timor-Leste ba Xina,
Olimpio Branco iha embaixada King’s Garden Villas,No.18, Xiao Yun Road,
Chao Yang District,Beijing.
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
kultural-Xinpin, Museum Ningxia no
enkontru ho Lider Kongresu Popular.
Vizita Helanshan Wind Power
Generation Farm
Helanshan Wind Power Generation
Farm sai sentru produs energia elektrika
husi forsa anin hodi suplai eletrisidade ba
populasaun iha kapital to’o iha area remotas. Iha fatin refere potensia anin diak
tebes ba energia elektriku. Tinan barak
nia laran plantasaun barak iha area refere
mak abandona tanba rai maran no laiha
suplai be. Maibe hafoin governu kria tiha
sentru energia anin, iha plantasaun barak
Fatin Energia Eólica iha Ningxia
Helan Mountain Wind Mill
Aktividade Komisaun
mak funsiona fila fali no fornesimentu be
ba komunidade sufisiente. Objetivu kria
Helanshan Wind Power Generation Farm,
alein de suplai enerjia eletrisidade ba populasaun, nune’e mos nudar meio husi
Estadu atu lori dezenvolvimentu besik liu
ba populasaun iha area rural no bele hamoris agrikultor iha fatin izoladu.
Vizita Projetu Teknologia Agrikultura
Projetu Xinpin Modern Agriculture Demonstration Farm halo parte planu Governu atu hakbiit aktividades agrikultores
iha baze ho finalidade atu hamenus kiak
iha rai laran. Projetu harii iha kooperasaun
maximo entre populasaun ho governu, populasaun mak oferese rai no governu mak
halo konstrusaun no fo apoio tekniku enklui
finansas ba agrikultor sira. Governu fo liu
prioridade ba populasaun nebé sira nia uma
no tos kona sobu tanba impaktu husi projetu ida ne’e. Governu mos kria koperativa hodi kanaliza produsaun agrikultores nian ba iha merkadu.
Vizita Museum Ningxia
Iha museum nee aprezenta eransa
oioin kona ba Ningxia. Iha inisiu sekulu
11, iha parte kosta oeste Tiongkok ohin
loron, hamrik reinu ida nebé foun maibe
forte. Reinu foun ne’e sai abrigu hodi satan
atake husi forsa Mongolia nian nebé halakon ona rai tomak Eropa ho Asia. Eransa
materiais kultural hanesan makina imprimi
letras antigu liu iha mundu, no biblias leis
uniku nebé konserva to’o ohin loron iha
Tiongkok, no mos materiais lulik seluk nebé
folin bo’ot ba jerasaun ohin loron mak erransa reinu nebé hanaran Xixia.
Disionariu nebé infeita iha Museum
Ningxia nudar disionariu lian Xixia-Han
nebé hahu hakerek iha tinan 818. Koalia kona-ba disionariu refere, peritus siensia Reinu Xixia, Shi Jinbo hateten katak,
iha posibilidade bo’ot katak disionariu ne’e
sai disionariu bilingua dahuluk iha historia
Tiongkok. Husi disionariu ne’e, populasaun Xixia bele aprende lian Mandarin no
iha parte seluk, etniku Han bele aprende
lian Xixia.
Alein de disionariu Fanhan Heshi Zhangzhongzhu nudar disionariu bilingual dahuluk iha Tiongkok, biblia relijiaun Budha
lian Xixia hanaran Jixiang Bianzhi Kouheben Xu nudar produtu letra imprimi dahuluk iha mundu no infeita iha Museum Ningxia. Biblia relijiaun Budha ne’e aponta historia imprensa Tiongkok, no mos ba mundu, konklui justifika katak Tiongkok nudar
nasaun deskobertu teknologia imprimi
letra. Nune’e mos, iha interior museum
infeita mos materiais kultural level nasional
seluk. Ida mak hanesan karau husi riti kahor
osan mean Xixia ho naruk 1,2 metru no
todan 188 kilograma.
Vizita iha Museum Ningxia fo impresaun sufisiente ba delegasaun hodi loke
horizonte Membru Deputados kona ba
oinsa papel Parlamentu atu fo hanoin ba
Governu atu organiza historia no konserva
materiais valores kulturais rasik hodi hatutan erransa beiala nian ba jerasaun foun
no mos bele sai objetu turistiku hodi hatama taxa ba rendementu estadu hodi
uza ba dezenvolvimentu sustentabilidade.
Enkontru ho
Kongresu Popular
Ningxia
Delegasaun halao
vizita ba Kongresu Popular Ningxia hodi halao
enkontru ho lideransa
sira. To’o iha resintu
Kongresu Popular Ningxia, delegasaun hetan
bem-vindu husi VicePrezidente Kongresu
Popular Ningxia, Sra.
Ma Xiufen, ho nia membrus. Iha enkontru,
delegasaun TimorLeste ho Kongresu Popular Ningxia troka
ideas ba malu liga ho
areatematika Komisaun nian. Husi parte
delegasaun Komisaun
E hato’o preokupasaun kona-ba oinsa
papel Kongresu Popular Ningxia iha
programas hamenus kiak ho dezenvolvimentu rural.
Ningxia laos deit sai sidade kultural
nebé famozu iha Xina, maibe Ningxia mos
sai sentru politika, ekonomika no kultural
iha Xina. Oras ne’e dadaun governante
sira foka targetu oinsa atu harii Yinchuan
sai nudar sidade modernizadu ho estatutu
sentru rejional nebé diak ba fatin hela no
hahu komersiu. Ningxia mos riku ba rekursus naturais. Ningxia iha vantajen ba
agrikultura, enerjia no turizmu. Ningxia iha
fasilidades infrastrutura kompletu no fo
prospek nabilan ba dezenvolvimentu. Enkontru delegasaun ho Lideransas Kongresu Popular Ningxia lao diak tanba halao
iha ambiente nebé nakonu ho amizade
no fraternidade.
Vizita Shanghai
Shanghai nudar sidade nebe bo’ot liu
iha Xina no koloka iha delta Changjiang
ho area luan 6.340,5 km2 (numeru 31).
Progresu sidade hahu iha dekada hirak
liuba, ikus mai halo Shanghai sai tiha ona
sentru ekonomia, komersiu, finansial no
komunikasaun importante Xina nian. Portu
Shanghai mos sai portu ida nebe rame liu
iha mundu, hanesan mos portu iha Singapura no Rotterdam.
Molok forma sidade, Shanghai sai parte
ba munisipiu Songjiang nebe governa
husi provinsia Suzhou. Munisipiu ne’e
forma maizumenus iha tinan 1000 liu ba.
Iha era governasaun Dinastia Song (9601279), Shanghai faze pur faze buras sai
portu rame liu. Sidade Shanghai hahu
dezenvolve desde harii parede sidade iha
tinan 1553 A.C. Maibe molok senturiaun19, Shanghai laos sidade nebe bo’ot kompara ho sidades bo’ot Xina seluk, Shanghai
so iha fatin historia uitoan deit. Molok tinan
1927 Shanghai tutela iha governasaun
provinsia Jiangsu ho nia kapital Nanjing.
Desde Shanghai sai Rejiaun Administrasaun Spesial iha tinan 1927, estatutu
sai hanesan ho provinsia seluk iha Xina.
Vizita ba Shanghai World Expo
2010
Delegasaun tama husi filheira klase VIP
nian hodi lalais ba iha fatin refere tanba
vizitante barak. Durante iha fatin expozisaun, delegasaun halao vizita ba fatin
importante tolu (3), mak hanesan:
Vizita Pavilaun Xina
Programa ida ne’e sai oportunidade
importante ba delegasaun atu bele halo
komparasaun kona-ba pavilaun Xina ho
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
13
Aktividade Komisaun
Vizita City Theme Pavilion
Protokolu Xina lori delegasaun ba vizita
City Theme Pavilion nebé sei halo parte
ba pavilaun Xina. Iha pavilaun ne’e demonstra parte diak no parte aat husi si-
dade. Sidade nia diak no sidade nia aat
depende ba hahalok husi populasaun
nian. Tuir pontu de vista iha pavilaun ne’e,
sidade ida diak mak sidade nebé ninia ambiente iha balansu entre kombinasaun natureza ho kultureza. Hahalok diak mak hanesan, hadomi natureza, la soe lixu iha fatin
arbiru, proteze ambiente husi polusaun no
selu-seluk tan. Tanba wainhira hahalok
moris loro-loron la tuir normas nebé iha
maka sei fo impaktu negativu ba moris
kriatura tomak iha mundu.
Vizita Pavilaun Timor-Leste
Vizita pavilaun Timor-Leste iha Expozisaun Mundial Shanghai 2010 nudar
momentu diak ba delegasaun Komisaun
E atu fiskaliza diretamente kona-ba ligasaun materia exibisaun ho total orsamentu USD 70 milhoens nebé hetan
aprovasaun iha Parlamentu Nasional.
Expekta katak, pavilaun Timor-Leste nian
bele sai eventu diak hodi promove Timor-
14
INFO PARLAMENTAR
Leste iha aspeitu oioin, hanesan: sosial,
kultura, politik, ekonomia, jeografia, defeza no siguransa. Hodi nune’e bele informa no garantia ba investedor rai liur atu
mai investe iha Timor-Leste.
Diferente ho pavilaun Xina, iha pavilaun Timor-Leste membrus delegasaun
sira hato’o insatisfasaun tanba iha fatin
refere la koresponde tuir orsamentu nebé
aprova iha Parlamentu Nasional. Tuir deputadu sira katak, maske Parlamentu Nasional aprova osan bo’ot atu promove TimorLeste iha expo Shanghai, maibe materia
nebé pro-move kiak tebes.
• Tour iha International
Financial Center
International Financial Center nudar
uniku konstrusaun nebé aas liu iha sidade
Shanghai. Iha andar tutun vizitante sira
bele haré kobre sidade Shanghai. Interna-
ekonomia maka Shanghai hetan fiar hodi
sai uma-nain ba Expozisaun Mundial 2010
nebé partisipa husi nasoens 240 iha mundu,
inklui Timor-Leste. Expozisaun Shanghai
2010 sai hanesan plataforma ida atu troka
ideas no kultura entre nasoens no bele
hame-tin liu tan relasaun iha futuru.
Alein de expozisaun, Shanghai mos sai
uma-nain ba selebrasaun festa Olimpiku
2010 iha Xina. Eventu Expozisaun ho Olimpiku 2010 nebé selebra iha Shanghai sai
sasukat ba suksesu bo’ot iha Shanghai.
Hafoin enkontru, delegasaun halao resepsaun hamutuk no troka prendas ho lider
Kongresu Popular Municipal Shanghai.
• Vizita Estasaun Maglev Train
Delegasaun departura ba Estasaun
Longyang hodi pasear ho Komboiu Meglev
(Maglev Train). Komboio Meglev aktual
halai lais liu iha mundu ho velosidade 441
kilometrus/hora. Estasaun
Komboiu Meglev harii ho
kooperasaun kompanhia
balu iha Alemnha. Komboiu
Meglev sai objetu turistiku
iha Shanghai no loke kampo servisu barak ba populasaun Xineze.
• Vizita Exibisaun
Urbanizasaun
Shanghai
Wainhira delegasaun atu
hakotu vizita iha sidade
Delegasaun Komisaun E no D, Parlamentu Nasional
Shanghai, tuir dalan ba airoTimor-Leste halao enkontru ho Lider Kongres Popular
Municipal Shanghai, 26 Julho 2010.
portu Hongqiao-Shanghai,
delegasaun sei aproveita
tempu hodi halao vizita ida ba exibisaun
tional Financial Center sai mos objetu urbanizasaun iha People’s Avenue and
turistiku nebé uniku iha Shanghai. Fatin Shanghai Urban Planning Exhibition Hall.
nee iha vizitante barak no fo rendimentu Delegasaun hetan koñesimentu kona-ba
planu urbanizasaun Shanghai iha futuru.
boot ba taxa estadu nian.
Alein de observa planeamentu urbanizasaun, delegasaun mos halao vizita ba
• Enkontru ho Kongresu
Tour the Bund. Iha fatin refere, delegaPopular Municipal Shanghai
Delegasaun hahu enkontru ho Kon- saun hetan oportunidade halao tour ho
gresu Popular Municipal Shanghai nebé aviaun duplikadu iha auditorium experilidera husi Sra. Yan Li Hua nudar Vice-Pre- mental aviaun planeta nian. Auditorium
zidente. Iha enkontru nee delegasaun ida ne’e realiza husi rekursus humanus nebé
hetan informasaun barak kona-ba prosesu iha kualifikasaun aas.
Jeralmente, vizita estudu Komisaun E
dezenvolvimentu iha Shanghai nebé liga
ho eventu Expozisaun Mundial Shanghai iha Repúblika Popular Xina hatudu katak,
util tebes ba dezenvolvimentu kapasidade
2010.
Vice-Prezidente Kongresu Popular Membru Komisaun sira nian tanba hetan
Municipal Shanghai, Sra. Yan Li Hua, hato’o okaziaun hodi bele kompara sirkumstansia,
laran ksolok no fo bem-vindu ba delega- fasilidades, no politika sira husi nasaun Xina.
saun Timor-Leste mai vizita Shang-hai. Membru Delegasaun sira hato’o sira nia saJeralmente, Shanghai konhesidu nudar tisfasaun ba vizita ida ne’e no sente katak,
sentru ekonomia iha Xina, alein de Beijing sira hetan ona koñesimentu no informanudar sentru industria no Ningxia nudar saun ne’ebe importante no util.
sentru agrikultura. Tanba nudar sentru
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Fot.Doc.Com.E/2011
Timor-Leste sobre demontrasaun paijajen iha aspeitu hotu-hotu.
Iha pavilaun Xina, delegasaun hetan
esperensias furak tanba iha demonstrasaun oioin kona-ba nabilan sidade Xina,
kondis duni ho kondisaun aktual iha Xina.
Iha pavilaun Xina, delegasaun hetan
mos oportunidade akompanha aprezentasaun filmajen kona-ba progesu dezenvolvimentu iha Xina. Iha filmajen ne’e ilustra katak, progresu aktual nebé alkansa
iha Xina hahu husi mehi ida nebé naruk.
Mehi ne’e hahu husi unidade, estuda badinas, servisu makas, inovasaun kroat, espiritu dezenvolvimentu no interese komum.
Aktividade
Komisaun
Aktividade
Komisaun
Vizita Oecusse,
Fot.Doc.Com.E/2011
Komisaun E Simu Problema no Sujestaun Barak
Ekipa Komisaun E chefia husi Presidente Osório Florindo halao enkontru ho autoridade lokal no populasaun Suco Cunha
ho Suco Lalisuk iha sede Suco Cunha, Sub-Distritu Pante Macassar, Distritu Ambeno, Sesta, 11 Marsu 2011.
Komisaun E Asuntu Eliminasaun Pobreza, Dezenvolvementu
Rural no Rejional, nomos Igualidade Jeneru, hala’o vizita ba
Rejiaun Espesial Oecusse, hodi fiskaliza ezekusaun programa
Governu nebé liga ba aktividades hanesan, distribuisaun trator
no fila rai gratuita ba populasaun, implementasaun pensaun
ba veteranos, pagamentu subsidiu ba idozus, atendimentu dezastre naturais, presu fos, fundus dezenvolvimentu agrikula,
grupos emprezarial no selu-seluk tan.
V
izita ne’e hala’o durante loron
tolu nia laran, hahu husi loron
10 to’o 13 fulan Marsu 2011, bazeia ba despaixu Prezidente
Parlamentu Nasional No.0197, loron 28
Fevereiru 2011.
Atu alkansa objetivu husi fiskalizasaun
ne’e, Komisaun E halao programas sorumutuk ho autoridade lokal no populasaun
sira. Programa sorumutuk hetan partisipasaun husi Adjuntu Administrador Distritu Ambeno, Administrador Sub-Distritu
Pante Macassar, Chefe Sucos ho Conselho Sucos Cunha no Lalisuk, enklui hetan
mos observasaun husi pessoal Ajensia
Internasional. Enkontru konsentra iha sede Suco Cunha. Durante enkontru, komunidade balu mensiona mos kona ba
situasaun husi suco seluk nebé mak Delegasaun labele hakat to’o ba.
Alende programa sorumutuk, Komisaun E mos halo vizita diretamente ba
terenu hodi hatene liu tan realidade iha
Sub-Distritu Pante Macassar. Komisaun
halo observasaun ba projetu moru protesaun iha Mota Tono, vizita grupu karpintaria, vizita grupu fabrika blok ho fiskaliza presu fos iha Merkadu Tono.
Rezultadu husi vizita Komisaun ba
Sub-Distritu Pante Macassar konsiste iha
problemas lubuk ida. Ida, problema distribuisaun trator. Grupo agrikultor barak
to’o agora seidauk hetan trator maske
hatama ona proposta ba Ministerio
Agrikultura iha Nasional. Sistema fahe
trator iha Suco Bobocase haliis liu ba
grupo ka partidu politiku. Distribuisaun
trator la tuir area profisaun tanba barak
liu distribui ba ema nebé laos agrikutor.
Rua, problema veteranus. Grupo veteranus kestiona kona ba iha Oecusse
hetan dedikasaun esklusivo ou lae. Veteranos balu to’o agora naran seidauk
taka iha lista ofisial e husu Parlamentu
bele buka solusaun ba problema ida ne’e.
Tolu, Problema Dezastre Naturais.
Mota Tona tinan-tinan estraga populasaun nia uma ho natar. Anin iha Oecusse
menus ba bebeik tanba mudansa klimatika, udan la fo tempu atu halo to’os
ho natar. Suco Lalisuk menus ba hahan
tanba mudansa klimatika e husu ba Governo atu fo atendementu urjensia. Iha
Suco Padiai infrenta menus hahan tanba
mudansa klimatika.
Durante mudansa klimatika desastre naturais oi-oin halo povo sira hamlaha,
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
15
Aktividade Komisaun
rai monu, mota sae i estraga povu
nia uma no natar e tinan ida ona
povo la halo to’os. Populasaun preokupa no tauk mota nebé sae tinantinan hodi estraga sira nia animal,
uma ho natar.
Haat, Problema Dezenvolvimentu Rural. Iha aldeia rua (Kiupanaf ho Sonanasa) oras ne’e falta
aimoruk tanba dok husi Kapital OeCusse, i ema moras todan labele
lori ba distritu tanba asesu estrada mos la diak tanba impaktu husi
udan la para. Nune’e mos iha aldeia Kiupanaf ho Sonanasa laiha
asesu ba eletrisidade no mos laiha
ajudu kona ba solar panel.
Kona ba projektu PDL iha Suco
Lalisuk nebé halo bronjong atu
prevene mota sae, maibe oras ne’e
mota sobu fali ona, e sobu mos iha
fatin sira seluk. Proposta barak mak
hato’o ona ba iha Nasional atu hetan solar sel maibe to’o agora seidauk hetan rezultadu. Organizasaun Mundial WFP hola tiha dadus
iha Suco Padiai maibe to’o agora
seidauk iha rezultadu. Populasaun seidauk sente planu dezenvolvimentu nebé
mai husi kraik, planu Governu dominante
husi leten.
Lima, Problema Grupo Empresarial.
Laiha klarifikasaun ho koñesimentu ba
Autoridade Suco kona ba konstrusaun
sidiu nebé pendenti ka lae. Iha
Suco Padiai idozu balun simu
osan la to’o no balun naran
laiha.
Iha mos problema ida katak
sucos sira nebe mak iha Oecusse
laran liu-liu nebe mak besik loos
iha fronteira to’o agora la hetan
Deputado Osório Florindo da C.
border pass. Alende ne’e kona
Costa (Presidente Comissão),
ba transporte maritima Roo NaDeputada Maria Rosa da Cámara
kroma, autoridade ho popula(Vice-Presidente), Deputada
saun Distritu Ambeno kestiona
Getrudes Moniz (Secretária),
kona ba bilhete roo Nakroman
nebé faan husi pesoal tekniku
Deputado Domingos da Costa
iha roo laran, tanba iha des(membru), Deputada Virgina Ana
konfia osan nebé kobre la tama
Belo (membru), Vitorino Borges de
ba estadu. Populasaun mos laDeus (Técnico), Joãozito de Carvalho
menta ho utiliza kareta lixu hodi
(Técnico), Mariano Gonçalves
tula pasajeiros ba Oecusse tanba
hetan insulta husi populasaun
(Motorista), Francisco Gomes de
Indonesia iha Atambua.
Deus (Motorista), Arsénio Marçal da
Entretantu liu husi observaCruz Madeira (Motorista), Bento
saun direta ba Mota Tono, KomiLeite (Motorista), Osório Amaral da
saun E hetan prova katak Mota
Costa (Motorista).
Tono oras ne’e fo amiasa ba populasaun iha area refere, i sobu
dadaun moru protesaun no fera
populasaun
nia kintal hodi halo be tama
guest house husi grupo empresarial iha
ba
populasaun
nia uma. Iha tempu basuco Lalisuk. Kestaun seluk nebe popudak
mota
sei
sobu
populasaun nia uma
lasaun sira hato’o mak problema idozus/
ho
natar
i
dezastre
bo’ot sei akontese
terseira idade. Tinan kotuk idozus barak
tanba
potensia
udan
iha Oecusse bo’ot.
nia naran sai iha lista ofisial i sira simu
Moru
protesaun
mota
Tono laiha kualiosan, maibe agora sira nia naran laiha.
dade
diak
maske
moru
refere foin mak
Idozus sira bele hetan retroaktivu ba sub-
Ekipa servisu ba Rejiaun Espesial
Oecusse kompostu husi Deputado
nain lima, Tekniku nain rua ho
Motorista nain lima, hanesan tuir
mai:
Ekipa Komisaun E akompanha husi autoridade lokal halao observasaun ba moru protesaun Mota Tono nebé naksobu no fo amiasa
=ba populasaun nia moris tanba failansu husi implementasaun projetu nebé la favorabel.Vizita halao iha loron Sesta,11 Marsu 2011.
Fot.Doc.Com.E/2011
16
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Aktividade Komisaun
halo husi kompanhia lokal
iha projetu pakote referendum.
Projetu ba moru protesaun mota Tono la hahu
ho estudu viabilidade nebé diak e ikus mai hodi prejudika povu nia vida. Populasaun iha mota Tono falta
asesu transporte tanba
mota bo’ot e hapara movimentu populasaun husi
mota sorin ba sorin, e populasaun sira tenki atraves risku hodi hakat mota
bo’ot atu halao vida ekonomia iha merkadu. Falta
ekipamentu pezadu ou eskapator hodi fo atendimentu imediatu ba popu-lasaun iha
mota Tono.
Hafoin vizita Mota Tono, Komisaun E
mos halao vi-zita ba grupu profisionais,
hanesan Grupo karpinteiro ho naran “Karpinteiro Hametin Enclave”. Grupu refere
oras ne’e serviso lao diak i nia rezultadu
mos suksesu no iha grupo nia laran ema
nain hat mak halo servisu durante fulan
walu (8) ona.
Komisaun mos vizita Grupo Fabrika
Batako. Grupo ida ne’e parado hela to’o
agora, i ema nebé mak simu fundus lori
osan ba halo fali uma privadu. Tuir observasaun Komisaun E ba merkadu iha
Suco Cunha, folin fos 25 kg U$ 28, 35
kg U$ 36.50 no fos membrano kada kilo
U$ 2.
Komisaun E mos hetan sujestoens
barak husi vizita ne’e. Populasaun sira
hanoin, programa governu iha Orsamentu 2011, kada suku atu hetan uma
lima (5) husu para aloka deit ba iha suku
nebé mak hetan estraga uma tanba
mota sae i sobu.
Iha Sub-Distrito Pante Macassar nia
laran oras ne’e servisu ba 3 dolar sei
kontinua i sujere atu iha kontinuasaun
hodi fo benefisiu ba povu iha baze.
Husu roo Nakroma bele sirkula lalais
i presiza iha substituisaun roo hodi keta
defikulta transporte ba Oecusse. Presiza prepara aihan iha armagen no husu
para fos MTCI tenke mai lalais iha OeCusse. Idozu sira naran nebé mak tinan
uluk laiha presiza rezolve. Fasilita preparasaun material konstrusaun uma nian
ba lozas sira iha Oecusse atu populasaun bele aksesu mais baratu. Sujere
ba dadus idozus nebé mak husi distritu
fo ba nasional labele muda ona tanba
lista ne’e orijinal husi baze.
Husu para ema OeCusse tomak tenke
hetan border pass, laos deit ba sira nebé
mak besik liu iha fronteira. Sujere ba parte kompetente atu prepara makina eskapator hodi fo protesaun imediatu ba
populasaun nebé mak hetan amiasa be
sae iha mota Tono.
Deputadu sira ho vontade diak hato’o
resposta la ses husi funsoens Komisaun
E nian. Maibe ba asuntu sira nebé laiha
ligasaun ho funsoens Komisaun, delegasaun promete sei hatutan ba Komisaun
relevante ou emkaminha ba Ministerio
kompetente hodi hadian implementasaun politika nebé diak ba povu. Partisipantes iha enkontru ida ne’e ho antusiasmu hakarak rona esplikasaun husi
Delegasaun Komisaun E, tanba eventu
ida ne’e importante ba sira atu rona informasoens husi Parlamentu Nasional
nebé susar asesu iha baze.
Oportunidade ida ne’e util tebes ba
populasaun iha Suco Cunha ho Suco Lalisuk atu aprezenta suksesus ho failansus nebé akontese iha baze, ho esperansa atu Komisaun husi Parlamentu Nasional bele rona no haré diretamente
povu iha baze nia halerik atu nune’e bele
tau ba konsiderasaun.
Bazea ba rezultadu vizita iha rejiaun
Oecusse, maka Komisaun E hakarak hato’o rekomendasaun hanesan tuir mai:
• Rekomenda ba Ministerio Solidariedade Sosial atu fo atendimentu
diak liu ba programa terseira idade
nebé sei kestiona iha Distritu OeCusse em jeral no Sub-Distritu Pante
Macassar espesial.
• Husu ba Sekretariu Estadu Dezastre
Naturais iha Ministerio Solidariedade
Sosial atu fo asselere makas ba problema dezastre naturais iha rejiaun
Oe-Cusse.
• Ba Ministerio Turismo Komersio no
Industria (MTCI), karik iha programa
oin mai atu subsidiu fali fos iha merkadu, maka presiza hadian e buka
mekanismu ida ke razuavel hodi fo
atendimentu diak ba populasaun tomak, tantu husi kapital to area rural
iha Oe-Cusse.
• Rekomenda ba Ministerio Agrikultura
e Peskas, presiza hadian mekanismu
distribuisaun trator hodi labele hamosu interpretasaun politika iha sosiedade, no kontinua fo etendimentu ba
proposta tuan nebé to’o agora seidauk pendenti.
• Husu ba Asesor Sosiedade Sivil iha
Vice Primeiru Ministru, atu ba hare
fila fali Grupo Fabrika Blok iha Oecusse
(mota Tono) nebé jere osan ba fali
interese privadu.
• Husu ba Ministerio Infra-Estrutura,
atu halo protesaun imediatu ba populasaun iha mota Tono nebé infrenta be sae no prepara eskapator iha
mota refere.
• Rekomenda ba Ministerio Justisa, aselere border pass ba populasaun nebé hela besik iha area fronteira.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
17
Moçambique No África Do Sul
Paises Ho Diferensias Istorika
No Problema Sosial
Hasai foto hamutuk iha Palacio Prezidente Africa do Sul nia oin. Husi karuk ba los: Jonas Fernandes (tekniku), Dep. Francisco de Araújo, Dep.
Teresa Maria de Carvalho, Dep. Francisco M.C.P. Jerónimo, Dep. Ilda Maria da Conceição, Dep. Virgílio Dias Marçal, Maria da Costa Exposto
no Dep. Romeu Moisés ,
Liu husi vizita Comissão de Saúde, Educação e Cultura
(Komisaun F) Parlamentu Nasional Timor-Leste iha
Republica de Moçambique no República Africa do
Sul, fo Konesimentu klean kona-ba lalaok dezenvolvimentu Saúde, Educação e Cultura iha pais rua nee.
O
bjetivu prinsipal husi Komisaun
F vizita rai rua nee atu haree
no hatene kona-ba formas
no metodolojias nebe nasaun rua nee uza atu rezolve problemas
iha áreas sociais, espesial ba saúde e
edukasaun.
Moçambique hanesan mos TimorLeste nebe sei tama iha numeru naseons
nebe kiak iha mundu, maibe Moçambique hakaas-an dezenvolve iha area competências no sira nia rekursos humanos.
Nee mak esforsu nebe Komisaun F nian
atu koñese profunda kona-ba area rua
nee iha Moçambique.
Vizita África do Sul, hanesan vizita
ida nebe importante, tanba istorikamente
18
INFO PARLAMENTAR
rai nee moris iha istoria metan iha tempu
naruk ho pratika sistema Aparthaid
(diskriminasaun rasa entre kulit metan
no mutin-red). Maibe tama iha dekada
1990 resin, praktika diskriminasaun
rasa ba kulit metan sira hakotu husi
rezime nebe ukun iha tempu neba, no
rai nee hahu ho esforsu makaas dezenvolve sira nia Demokrasia no igualdade
direitu ba kulit metan no kulit mutin.
Husi esperensia hirak nebe África do
Sul infrenta, referensia diak ida ba Komisaun F hodi realiza vizita estudu ida
atu haree kualidade servisu iha area
sosiais iha rai nee.
Delegasaun Komisaun de Saúde,
Edukasaun e Kultura (Komisaun F) nebe
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
vizita Moçambique no África do Sul mak
hanesan Deputados; Virgílio Dias Marçal
(Prezidente Komisaun), Francisco M.C.P.
Jerónimo (Vice-Prezidente), Romeu
Moisés (Sekretário Komisaun), Maria
da Costa Exposto, Teresa Maria de Carvalho, Ilda Maria da Conceição, Francisco
de Araújo nomos tekniku Komisaun,
Jonas Fernandes no Assessor Jurídico
ba Komisaun, Dr. Miguel Folgado Moreno.
MOÇAMBIQUE
Vizita Moçambique realiza iha loron
12 no 20 de Julho de 2010. Graças
tanba ho apoiu hosi Assembleia da República Moçambique nian, realiza reunioens hirak mak hanesan; Reuniaun
ho Primeiro Vice-Prezidente da Assembleia da República, Reuniaun ho Komisaun ba Assuntos Sociais, do Género e
Ambientais iha Assembleia da República,
Reuniaun ho Ministro da Edukasaun,
Reuniaun ho Ministro da Saúde no Reuniaun ho Ministro da Kultura.
Aktividade Komisaun
Enkontro Delegasaun Komisaun F ho Ministru da Saude Mocambicano.
Ho autorizasaun husi ministeriu kompetente iha Moçambique, Delegasaun
mos hetan oportunidade vizita instituisaun hirak mak hanesan; Hospital Central
de Maputo, Uma Escola Primária no SubDistrito da Namaacha (Escola no espaço
rural), Biblioteca e Arquivos Centrais
de Moçambique no Museu Nacional de
Arte de Moçambique
Komisaun F Parlamentu Nasional
Timor-Leste agradese mos ba kolaborasaun nebe diak tebes husi Embaixadora Timor-Leste ba Moçambique D.
Marina Alkatiri nebe simu Delegasaun
Komisaun F durante halao vizita iha
Moçambique.
kasaun, saúde no kultura, no mos kultura parlamentar.
Assembleia da República
Delegasaun mos iha oportunidade
hodi realiza reuniones servisu rua iha
Assembleia da República de Moçambique. Reunioens nee hanesan karákter
diplomátiku no privadu, iha mos oportunidade hodi troka impressoens entre
Delegasaun no mos reprezentantes
Assembleia da República de Moçambique. Reuniaun hirak nee atu troka
pontos de vista sobre realidade iha
nasaun rua nee, hanesan áreas edu-
Edukasaun
Cerca de 50 porsentu populasaun Moçambique mak analfabeta, sei menus
42,5 porsentu duke iha altura independensia rai nee iha 1975. Maibe persija fo pontu importante katak, besik
ka liu 44 porsentu husi 95 porsentu populasaun Moçambicano, labarik sira ho
otas tinan 15 mai kraik tama eskola,
ekspetivamente numeru nee sei menus
liutan iha tinan hirak tuir mai.
Moçambique rai ida nebe aplika
sistema edukasaun gra-tuito
ba nia povu hanesan mos
Timor-Leste. Maibe, iha parte
seluk, Moçambique sei infrenta mos problemas sosial-ekonomika no rekoñese problemas
sub-nutrição. Moçambique la
aplika programa Merenda Eskolar ba eskola publiku.
Delagasaun Komisaun F hasai foto hamutuk ho Embasadora Timor-Leste
ba Mocambique, Marina Alkatiri (dahaat husi karuk).
Saúde
Hanesan sistema edukasaun, sistema Saúde mos gratuito ba povu iha pais nee,
maibe rai nee sei infrenta hela
problemas boot rua mak hanesan falta Rekursus humanos,
nomea-damente médikus no
alta prevalência ba moras endémicas
hanesan malária, tu-berculose (TBC)
no infeksaun hosi HIV/SIDA.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
19
Aktividade Komisaun
ÁFRICA DO SUL
Hakotu vizita iha Mocambique, delegasaun Komisaun F Parlamentu Nasional
Timor-Leste, kontinua halao vizita estudu ba iha África do Sul iha 20 - 24
Jullu 2010.
Objetivu husi vizita estudu nee atu
hatene realidade iha nasaun nee apesar hanesan nasaun ida nebe Dezenvolvidu. África do Sul mos koñesidu ho
ekipamentus sosiais nebe diak. Problemas nebe rai nee infrenta mak laiha
existência ba ekipamentus, maibe disponibilizasaun universais.
Durante iha vizita nee, Komisaun
halao enkontru ho Ministru dos Negosius
Entranjeirus, reuniaun ho Director das
Relações Internacionais do Departamento Nacional da Educação Superior,
Galeeb Jeppi.
Delegasaun mos halao Almoço de
Trabalho ho Senhor Embaixador Francis
Moloi, Director ba Sul e Sudoeste Asiático no Ilhas do Pacífico ba Departamento
das Relações Internacionais e Cooperação do Ministério dos Negócios Estrangeiros.
Sistema Ensino Superior iha rai nee,
too iha tinan 1994, orientado hosi sistema Apartheid, husi Instituisaun nebe
separadas cada raça, etniku no língua.
Bainhira África do Sul hamos sistema
Apartheid nebe diskrimina rasa kulit metan rai-nain husi kulit mutin sira iha dekada tinan 1990-resin, pais nebe hahu
moris iha ambiente foun nebe demokratiku halo revizaun ba sira nia konstituisaun. Ida nee sai diskusaun boot no
hetan konsensus atu halo mudansa
sistema Ensino Superior ba realidade
foun ho objetivu atu kria sosiedade nebe
mak bele estuda no alkansa dezafiu ba
mudansa no de-zenvolvimentu.
Ikus liu, Komisaun F halao vizita kultural no istórika ida ba iha sidade Soweto,
vizita mos ba bairro no uma istoriku hela
fatin Winnie no Nelson Mandela, figura
ida nebe famosu iha mundu, eis Boxista
nebe involve-an ba politika hodi luta
kontra diskriminasaun rasa ba kulit metan sira. Komsaun F mos halao vizita
istoriku ba Memorial Hector Pietersen
no mos Muzeum Apartheid.
Delegasaun Komisaun F, hasai
foto hamutuk iha Uma istorika
Nelson Mandela iha Soweto.
20
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Aktividade Komisaun
Komisaun G Buka Esperensia
Iha Indonesia no Portugal
Prezidente Assembleia da Republika Portugal,
Dr. Jaime Gama, kaer liman ho Sekretariu
komisaun G Parlamentu Nasional Timor-Leste,
Arão Nóe de Jesus C. Amaral
Komisaun G Asuntu Infraestrutura no Ekipamentus Sosiais
hala’o vizita estudu komparativu ba Indonesia no Portugal,
hahu husi loron 14 Julhu to’o 2 Agostu 2010. Vizita ne’e
bazeia ba despaixu Prezidente Parlamentu Nasional nian
ho numeru 0490, loron 10 Maiu 2010.
O
bjetivu husi vizita ne’e, atu hasa’e kapasidade membrus Komisaun nian, liu-liu atu fahe esperiensia, aprende teknologia foun, iha
prosesu konsepsaun, planeamentu,
ezekusaun, supervizaun ba projeitu sira
no buka hatene dezafius no hala’o observasaun direita ba servisus Obras Publikas, Eletrisidade, rodoviaria, telekomunikasaun, saniamento no area seluk.
Alein atu aprende, vizita ne’e mos atu
hametin parceria no ko’operasaun entre
Parlamentu Nasional Timor-Leste liu-
liu Komisaun Infraestruturas ho Governu, Instituisaun no kompanhia ne’ebe
relevante hosi nasaun Repúblika Indonesia ho Portugal hanesan parseiru dezenvolvimentu ba Timor-Leste.
Vizita Indonesia
Iha Indonesia, Komisaun G disloka
ba Sub-Distritu Pomala, Distritu Kolaka,
Sulawesi Tenggara/Sudeste hodi enkontru ho Sergio C.Simbajon, nudar Con-
Delegasaun ne’ebe vizita
Indonesia no Portugal
mak Prezidente Komisaun G hanesan mos Chefe
delegasaun, Dep. Pedro
Mártires da Costa, Dep.
Inacio Freitas Moreira
(Vice-Prezidente), Dep.
Arão Nóe de Jesus C.
Amaral (Secretario), Dep.
Joaquim Amaral
(Membro), Bruno de Lancastre (Assesor Juridiku
Komisaun), Manuel
Chradus (Tekniku Apoiu
Komisaun).
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
21
Aktividade Komisaun
tract Manager husi PT. Warsila Indonesia-Finlandia, PTL-3 Antam Power Plant
Pomala.
Iha enkontru ne’e, Sergio halo aprezentasaun badak ida kona ba operasaun no jestaun husi kompanhia ne’e
rasik.
PT. Wartsila Indonesia-Finlandia halo
instalasaun ba primeiru faze ho kapasidade 51 MW no intrega ba PT. Aneka
Tanbang iha loron 21 Januari 2005 no
segunda faze ho kapasidade 51 MW
intrega iha loron 1 April 2005. Husi faze
rua ne’e instala total kapasidade 102
MW, Gerador Wartsila ho marka 6x18V46,
oras ne’e dadaun konsumu Olio pessadu (Heavy fuel oil). Maibé gerador ne’e
ekipadu ona ho teknologia konver-saum
husi HFO ba konsumo GAS Natural bainhira kompanhia hetan fasilidade ruma
ba teknologia ida ne’e iha futuru. Tuir
informasaun ne’ebé Komisaun hetan katak, operasaun gerador hirak ne’e to’o
ona loron rihun ida atus sia sianulu resin
rua la iha falhansu/avaria ne’ebé grave,
la iha sirkuitu ka ahi han no la iha impaktu
ambiente (maske uja olio pessadu maibe la iha suar). Gerador nia operasaun
Central HFO Antam
Power Plant
22
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
liu ona tinan lima maibe nia kondisaun
sei normal hela.
Informasaun seluk ne’ebé Komisaun
hetan mos katak, PT. Wartsila IndonesiaFinlandia fó garantia ba produktividade
servisu, garantia out put, efektividade
utilizasaun konsumu HFO, garantia supply rezerva mina nian. PT. Wartsila Indonesia-Finlandia mos iha ninia kredibilidade, tanba hetan rekonhesementu
husi instituisaun estadu iha mundu no
kompanhia multi internasional. Kompania ne’e mos iha pesoal ne’ebé kompetente no iha esperiensia mundial. Iha
susesu barak iha sira nia maneira kaer gestaun no operasional makinas sira.
Vantagen seluk husi produsaun PT. Wartsila IndonesiaFinlandia maka: garantia tekniku
no skill pesoal servisu, garantia
ba stok pessa, garantia ba pessa
original, garantia atu servisu tuir
planu no tuir target, garantia atu
fo treinu ba staf, haki’ik risko no
halo relatoriu regular.
Hafaoin halo tiha aprezentasaun ba-dak Operation Manager,
Eng. Arief Budiman ho Maintanance planer, Wayan Putra akompanha delegasaun ba vizita Antam Power Plant.
Iha programa vizita ba Indonesia, Komisaun G mos halo audensia ho Mulyadi hanesan
Direktur CSS Group. Iha audiensia ne’e, CSS Group halo aprezentasaun rua kona-ba Power Generator ho Linha Distribuisaun
(Jaringan Distri-busi).
Iha mos aprezentasaun konaba Power Generator ne’ebe hato’o husi Marno, reprezentanate
husi PT. Indodaru Sukses Makmur.
Aprezentasaun foka liu ba kondisaun real central EDTL Comoro.
Entretantu iha mos intervensaun seluk husi Senhor Suroso
ne’ebe reprezenta kompanhia
PT. Pandaman Putra Utama. Intervensaun Suroso nian foka liu
ba linha distribuisaun energia
eletrika iha Díli laran no aredores. Tuir Senhor Suroso linha
transmisaun iha Dili barak maka
afeitadu husi: kabu sira tuan
hotu ona, ai sanak barak kona
fiu maibe la tesi ne’ebe afeita
Aktividade Komisaun
ba perdas, postes eletrisidade utiliza
mos ba telekomunikasaun, rede media
tensaun barak maka at, trafo distribuisaun barak maka at no la kontrola,
postes eletricidade la iha numeru, ligasaun ilegal la kontrola no selu-seluk tan.
Se la hadia linhas no kontrola perdas
energia hirak ne’e, maka bele instala gerador foun mos sei la rezolve menus/
falta energia iha kapital Díli.
Iha oportunidade ne’e Director PT
Pandama Putra Utama, Lda kompromete no garantia katak, se nia kompanhia
maka manan tender atu hola gerador
foun ba apoiu
sentral EDTL Comoro, ninia kompanhia sei suporta gerador
balu ba sentral
EDTL Comoro hodi kontinua fornese eletresidade ba konsumidores sira durante instalasaun
gerador foun
to’o remata.
Audiensia ho Kompanhia PT. CAHAYA SENTRAL SWADAYA
Vizita Portugal
Parque Eóliko Serra d’ El Rei
(Wind Power ) - Peniche
Iha Portugal, Komisaun H hahu
uluk ho vizita ba Asembleia Republika.
Dele-gasaun simu direitamente husi Dra.
Teresa Montalvão iha odamatan prinsipal Assembleia da Republika. Hafoin
simu tiha delegasaun, Dra. Teresa halo
introdusaun badak ba istoria edifisiu Assembleia da Republika. Depois de intereira tiha istoria kona ba edifisiu ne’e,
delegasaun kontinua ho programa sorumutuk ho Grupu Parlamentar Amizade Portugal-TL.
Enkontro halao liu husi almosu ne’ebé
oferese husi Assembleia da República.
Durante tempu almosu Komisaun rua halo apresentasaun badak, Presidente Komisaun Sr Pedro Mártires da Costa hato’o
objectivu vizita Komissau ba membros
Komisaun Obras Publika Assembleia República Portugal nian. Depois almosu,
komisaun rua hato’o experiensia servisu ba malu no kompromete atu ajuda
malu iha tempo ikus mai.
Hafoin enkontru, delegasaun hakat
ba Plenario hodi assisti debate inseramento Ano legislativo em kurso. Iha inceramento ne’e bancadas Parlamentares ida-idak hato’o sira nia avaliasaun
ba servisu parlamentar anual no hato’o
sira nia vizaun ba melhoramentu servisus no servi povo nia iha período tuir
mai. Iha kritikas maka’as foti husi bancadas opozisaun. Iha inceramentu ne’e
marka mos presensa membros do governo ne’ebe fo kedas respostas ba perguntas no informa, sucesos Governu nian
ba ukun tinan ida la’o dadauk nian ne’e.
Iha Plenario ne’e mós Presidente Assembleia da Republika Dr. Jaime Gama
anuncia kona-ba prezensa delegasaun
Parlamentu Nasional TL, ba deputados
sira. Deputados sira hotu hamrik no basa
liman ba preseza Komisaun Infra-Estruturas no Ekipamentus Sociais TimorLeste nian iha fatin refere.
Iha mos inkontru non formal ida ne’ebe Presidente ho Vice-Presidente Komisaun akompanhadu hosi acessor PN
Bruno halo ho Secretaria Conselho Ministros Governu Portugal nian atu troka,
impresoens kona-ba objectivu visita ba
Portugal no Governu Portugal ninia kooperasaun mai Timor-Leste iha tempo
oin mai.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
23
Aktividade Komisaun
Hafoin rona tiha husi parte
ANACOM, Deputados sira foti
no halo diskusaun badak konaba situasaun no kondisaun real
ARCOM Timor-Leste. Ninia
konkluzaun maka, atu tama
iha liberalizasaun komunikasaun tenke iha uluk lei konaba liberalizasaun, orgaun reguladora ida organizadu, estruturadu no iha autoridade.
Reuniaun taka ho almosu hamutuk ne’ebe oferesidu husi
ANACOM.
Hanesan kontinuasaun husi
programa ne’e, delegasaun
mos halo enkontru ho Direitor
Enkontru delegasaun ho Ministro Obras Publikas, Transportes no Komunikasaun Portugal, Dr.Antonio Mendoça.
Ezekutivu Portugal Telecom
(PT),
Dr.
Zainal Bava hodi foka diskuKomisaun hetan oportunidade boot
Ministru mos esplika, ninia departesaun
ba
prestasaun
servisu Timor-Telehodi halo vizita ba Parque Eóliko Serra mento disposto atu ajuda iha área ida
kom
(TT)
iha
lideransa
antigo Adminisd’ El Rei (Wind Power ) - Peniche. Fatin ne’e, kona-ba konsepsaun legislasaun,
trador
delegado
Brandão
ho ser-visus
ida ne’e pertensia ba ENER-NOVA No- ka regulamentasaun ruma ba iha área
dezenvolvidus
husi
Administrador
Delevas Energias S.A, kompanhia EDP Re- ida ne’e. Atu kontrola kontratu entre
gado
TT
foun
Senhor
Capitão.
Hare
husi
novaveis. Hafoin rona tiha esplikasaun kompania ho Governu kona ba ezekuapoiu
assesu
rede,
kustu
no
speed
ba
husi Jestor Projeitu, Eng. Henrique Al- saun projetus sira hari Intitutu Regulameida Oliveira, delega-saun balun husu dora Autónoma ho knar kontrola kum- telekomunikasaun movel, kope-rasaun
ho Governu.
kona-ba sistema ne’e bele ka lae aku- primentu kontratu nian.
Hafoin diskusaun, ho
mula energias ba konsuDirektur
ezekutivu Pormidores atu uza iha tempo
tugal
Telekom
(PT), deanin la iha (Wind out)?
legasaun
kontinua
halo
Hatan ba perguntas ne’e,
diskusaun
ho
PT.
InvesAlmeida esplika katak:
timentu Internasaional.
turbina la bele akumula
Iha diskusaun ne’e foka
energia, ninia funcionaliu ba investimentu Pormento utiliza prinsipiu
tugal Telekom (PT) iha
turbina, nebe depende ba
mundu rai klaran inklui
for-sa anin se anin la iha,
Timor – Leste. Aprezensei la produz energia.
tasaun ne’e hato’o husi
Komisaun G mos konAdministrador, Eng.
sege marka enkontru ho
Francisco Padinha.
Ministru Obras Publikas,
Assunto importante
Transportes no Komuniida
ne’ebe komisaun
kasaun (OPTK) Portugal
diskuti
ho PT mak imnian, Dr, Antonio MenEnkontru ho Presidente ezekutivu Portugal Telekom (PT) Dr. Zainal Bava
portânsia
atu impledoça. Diskusaun foka liu
menta
Cabos
marinhos/fibre
optic iha
ba estrutura Orgânica Ministério nian,
Komisaun G mos halo vizta ba Konkomunikasaun
ba
Timor-Leste.
Iha
dalan
koordenasaun ho Ministeriu seluk kona- selhu Adiministrasaun Autoridade Narua.
Ida,
halo
ligasaun
ho
Darwin-Ligasaun
ba implementasaun projektus fisikus, sional Komunikasaun – ANACOM. Vizita
sistema planeamento projectos fízikus ne’e simu hosi Presidente C.A ANACOM ho Telekomunikasaun Australia, no ida
interministeriais, Instituisaun Regula- Prof. Doutor José Amado da Silva. Hafoin seluk, husi Díli-Oecussi-Kupang ho Teledoras independentes no parserias pri- rona aprezentasaun badak husi Xefe komunikasaun Indonésia. Ba assuntu
vadas, Parceirias ba Planeamentu no Delegasaun, Prof. Doutor José Amado ne’e delegasaun mos halo vizita ba:
dezenvolvimenu ministerial, politika kon- halo esplikasaun badak kona ba papel Sentru Gestaun Rede-Responsavel husi
sepsaun governu. Ministru haktuir katak, ANACOM hanesan orgaun regulador te- Eng. Manuela Coutinho, Ligasaun Interfunsaun Governu maka fiskaliza Imple- lekomunikasaun iha Portugal, no sira nia nasional - Responsavel husi Eng. Helementasaun, fo sansaun ba kompanhia papel iha UNIAUN EUROPEIA no ITU. na Faria, Data Sentru Responsavel husi
ne’ebe viola kontrato no Supervizaun ba ANACOM servisu tuir mandatu ne’ebe Eng. Mario Costa, Kaza Digital Responsavel husi Eng. Jose Brito ikus liu halo
projeitu.
Lei haruka.
24
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Aktividade Komisaun
vizita ba Lozas PT/ TMN direktur Rede
Distribuisaun Eng. João Mendes.
Iha loron hanesan, delegasaun mos
halo vizita ba escritório ne’ebe dezenvolve investigasaun ba portal foun ida
naran SAPO. SAPO hanesan canal informasaun ne’ebé transmite liu husi internet. Sapo hari husi estudante nain
nen husi Universidadde Aveiro, iha Setembru 1995, simultianamente ho Yahoo
no tinan rua antes Google. To’o oras
ne’e hamutuk 900,000 utilizador/ dia,
15.000.000 pesoas vizita pajina SAPO,
3.000.000 haruka e-mails/dia.
Alende ne’e, delegasaun mos halo
vizita ba Valor Sul, hanesan kompanhia
ne’ebé tau matan atu halo rekolhamentu
no prosesamentu ba lixu tokon ida resin
iha sidade Lisboa laran. Iha vizita ne’e
delegasaun simu diretamente husi Directora, Dra. Ana Loureiro hodi foka liu
diskusaun ba prosesamentu foer sira
ne’ebe la iha valor, atu sai fali rekursu
ne’ebé produtivu foun seluk, hanesan
eletrisidade. Rekursu hirak ne’e maka
plastik, dos, botir, fatuk rahun (uja ba
Base Coarse), adubu, no eletrisidade.
Tuir mai delegasaun halo Reuniaun ho
INIR (Instituisaun Infra-estruturas Rodoviarios), nudar instituisaun publika autonomia ne’ebé tau matan ba servisu
departementu Obras Públika, transportes, komunikasaun ne’ebé superviziona
diretamente husi Ministeriu Obras Publika.
Iha aprezentasaun ba delegasaun,
Vice-Presidente INIR Engº João Sousa
Marques hato’o katak papel importante
INIR maka: atu tau-matan/superviziona,
atu gere (pengelolaan) ba estradas,
monta no halo sosializasaun ba sinais
transitu, atu nune’e bele atinji planu estrada nasional no garantia efisiensia,
justu ba utilizador estrada nian. Aktu
implementasaun ba projeitu hirak ne’e
INIR servisu hamutuk ho kompanhia sira
tuir kontratu ne’ebé estabelesidu.
Vizita ba Euro Atalantic Airways, delegasaun simu diretamentu husi Dra. Catarina Mettelo iha hotel Pestana Golfe da
Beloura. Iha reuniaun ne’e foka liu ba
kriterius saída maka precisa atu bele
tama iha organizasaun aeronáutica Internacional, hanesan leis servisus aviasaun no navegasaun aérea. Preparasaun
rekursos-humanos no infra-estruturas
basikas antes atu hakat ba oin.
Wainhira vizita ba Refinaria-Sines,
Komisaun G halo enkontru ho Direktur
Tekniku, Eng. Manuel Prego, hodi rona
esplikasaun badak kona-ba Refinaria–
Sines. Refinaria ne’e equipadu ho equipamentus modernu iha termu operasional no protesaun ba Meiu ambiente,
no iha protesaun ba vida no bens materiais sira hotu. Total kapasidade instalada ba Refinaria ne’e hamutuk 10.000.
000 ton/anu. Akupa rai 320 hektares
ho 27 unidades prosesamentu.
Iha enkontru hare mos kona-ba vantagen no desvantagen hari refinaria ida
iha Timor laran, hanesan hamosu infraestruturas apoiu barak, ne’ebé nia kampu
trabalhu ba populasaun lokal.
Tuir mai, delegasaun halo vizita ba
Baragem Algueva. Vizita ba fatin ne’e,
delega-saun simu diretamente iha edificiu EDIA (Empresa de Dezenvolvimento
e Infra-Estruturas do Alqueva, SA). Durante apresentasaun Diretor EDIA, José
Filipe Guerreiro Santos foka kona-ba
projecto Alqueva. Alqueva hanesan Lagoa/
modelu kultura agrikultura, produsaun
energia eletrisidade no halo promosaun
ba sentru turistika.
Bazeia ba vizita estudu ba Indonesia
no Portugal, Komisaun G hamosu konkluzaun balun hanesan tuir mai ne’e.
1) Electrisidade
- Kondisaun geradores, axisten-te
iha central EDTL ninia kondisaun atu
produs eletridsidade 100% husi ninia
kapasidade labele garante ona;
- Regista katak iha perdas eletrisidade barak tebes iha rede distribuisaun sidade Díli laran tanba ekipamentus
rede nian tuan hotu ona no rede rasik
ladun iha manutensaun diak husi instituisaun responsavel. Kondisaun ida hanesan ne’e, maske iha intensaun atu
sosa geradores foun mos sei la rezolve
problema, se kazu la moderniza uluk ekipamentus sistema distribuisaun no
kontrolu;
Reuniaun ho konselhu Administrasaun Autoridade Nasional Komunikasaun
Baragem artifisial bo’ot liu iha kontinente
Europeu. Baragem ne’e halibur Bé husi
mota/rio Guardiana ne’ebe lokaliza iha
Espanha no agora haburas extensaun
terreno iha Alentejo ne’ebe iha tempu
uluk rai-maran bo’ot no kasian. Baragem
ne’e lokaliza iha parte Sul Portugal, fronteira ho zona Sul Algarve no mós Extremadura Spanyol ho Andaluzia. Objetivu
hari Baragem ne’e maka, oinsa bele utiliza teknologia moder-na halo aproveitamentu didiak ba rekursus be’e ba fins
múltiplos atu hadia povo nia moris: Irigasaun, reserva Bé, Turismo, produsaun energia eletrisidade.
Komponente prinsipal projeitu Baragem maka: Reserva Bé mós, abastementu Bé ba populasaun, mudansa ba
- Sosa Geradores tenke hare ba
ninia kualidade no existência peças/spare
part iha mercado. Labele hakfodak deit
ba folin baratu makina nian.
2) Liberalizasaun Telekomunikasaun
Atu avansa ba liberalizasaun iha área
Komunikasaun nian, estado tenke iha
uluk ORGAUN REGULADORA TELECOMUNIKASAUN nian ida ke estruturadu
no organizadu. Tenke iha rekursus humanos kapasitado, Leis nebe diak, instituisaun ida ke iha autoridade atu bele
tama iha Uniaun/konvivensia Komunikasaun Internasional (ITU) no telekomunikasaun regional, kazu kontrariu liberalizasaun komunikasaun sei sai de-
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
25
Aktividade Komisaun
sastre bo’ot ba nasaun.
3) Aproveitamento Lixo hanesan matéria ba produsaun elektrisidade
Timor-Leste bele mos desenvolve
no prepara sistema ida integradu entre
Instituisaun Meio ambiente no autoridade sanitasaun distrital Díli atu estuda
no aproveita foer ne’ebe halibur loronloron iha sidade Díli labele soe deit iha
fatin lixu, maibe prosesa sai hanesan
matéria prima ba produsaun eletrisidade.
4) Instituisoes Seluk
Instituisoes hirak hanesan:
Portugal Telecom (PT), INIR, EDP, Ministério Agricultura Portugal, Ministério
Transportes no Rodoviária Portugal, Komisaun Obras Publicas Assembleia da
Republica Portugal, Valorsul, hatudu
animu no vontade diak atu dezenvolve
cooperasaun ho Parlamento Nasional,
Governu Timor-Leste no instituisaun naun governamental sira seluk, iha area
formasaun Rekursus Humanos, elaborasaun leis no apoiu tekniku.
- Atu iha standarizasaun kualidade
obras iha área Infraestruturas tenke iha
ORGAUN AUTONOMO reguladora ida, atu
hare los ba assuntu ida ne’e; Ministério
idak-idak bele responsabiliza projectos
iha ninia departemento, maibe tenke
iha orgaun autónomo ida bele hare espesifikamente ba standarisasaun kualidade obras hotu-hotu nasaun nian.
Komisaun G mos hamosu rekomendasaun balun atu governu bele konsi-dera
iha sira ninia planu. Rekomendasaun hirak
ne’e mak hanesan tuir mai ne’e;
26
INFO PARLAMENTAR
1. Hare ba gerador marka Wartsila
ne’ebe iha sentral ANTAM usa HFO opera ona tinan lima maibé kondisaun sei
diak, suar laiha, kompanhia ne’e rasik
iha ro no kareta atu tula gerador ho
kapasidade 17 MW liu ho todan 250 toneladas maka, Komisaun rekomenda
ba Governu atu sosa gerador foun ba
apoiu sentral Comoro no sentral foun
Metinaru no Betanu atu sosa deit gerador ho marka Wartsila.
2. Tuir kompanhia Wartsila atu fabrika gerador foun ida ho kapasidade
bo’ot presisa tempu minimu fulan sia,
se menus husi ida ne’e hatudu katak
gerador ne’e laos foun ka segunda maun
(Second hand). Tanba nee se iha kompanhia balu hateten katak sira bele
fornese gerador foun ho kapasidade 1
MW ba leten iha tempu menus de fulan
sira nee bosok.
3. Tanba prosesu aquizisaun ba gerador foun presisa liu fulan sia, realidade
gerador iha sentral EDTL Comoro avaria
bei-beik tanba tuan ona, ne’ebe tenki
iha kortes energia ba konsumidores sira.
Tanba ne’e komisaun rekomenda atu
governu konsidera proposta PT Cahaya
Central Swadaya Lda, kona-ba atu sosa
gerador foun no fo apoiu gerador ba
suporta sentral EDTL Comoro to’o instalasaun gerador foun ne’ebe atu hola.
4. Atu normaliza destribuisaun energia
eletresidade ho diak iha kapital Díli no
aredores tenki foka liu ba hadia linha
destribuisaun no kontrola ligasaun ilegal
sira. Laos deit sosa gerador foun.
5. Governu presisa aprofunda estudos klean liu tan kona-ba sistema
kontratu ne’ebe estabelese entre PT
Wartsila-Finlandia ho PT ANTAM iha Makassar-Indonesia atu implementa iha
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Timor-Leste. Governu subsidia hodi selu
energia eletresidade ne’ebe uza no kompanhia maka halo operasaun ba sentral
eletresidade ho durasaun tempu ruma
depois entraga ba governu.
6. Antes atu halao Liberalizasaun
iha área telekomunikasaun komisaun
rekomenda atu, Governu halo uluk lei ba
liberalizasaun no hari uluk Autoridade
Reguladora Komunikasaun (ARKOM) no
estabelese akordu bilateral ida ho ANARKOM Portugal atu ajuda elabora lei liberalizasaun no apoiu tekniku ba ARKOM
Timor-Leste.
7. Hare ba realidade Timor-Leste la
iha be sufisiente no energia eletrika depende liu ba gerador uza mina ne’ebe
nia kustu bo’ot, tanba ne’e komisaun
rekomenda atu Governu halo estudus no
estabelese kontratu ho Emprensa de
desenvolvimento Infra-Estruturas da
Alqueva, SA (EDIA) Portugal, ba konstrusaun baragem atu konserva be, produs energia eletrika, haluan área agrikultura, turismu no hakiak ikan.
8. Tuir programa atu hari centru Refinaria iha Betanu, tanba ne’e Komisaun
rekomenda atu Governu bele aprofunda
estudus no estabelese kontratus ho sentru Refinaria-Sines Portugal tanba sira iha
ona esperensia iha área refinaria nian.
9. Para lixu sira ba soe deit iha fatin
lixu sem prosesamentu ida ne’ebe bele
prejudika saúde publiku, meiu ambiente
no okupa fatin, komisaun rekomenda
atu Governu hahu halo estudus preparativus hodi hari sentru destilasaun lixu
no estabelese servisu hamutuk ho Sentral Valorsul-Portugal ne’ebe iha ona
esperencia iha área ida ne’e, atu nune’e
lixu bele uza ba energia renováveis.
Aktividade Komisaun
Estrada
Determina
Vida Nasaun
Parlamentu Nasional, liu husi Komisaun G
asuntu Infraestrutura no Ekipamentus
Sosiais, organiza seminariu ida ho topiku
“Hari estrada Tuir Padraun Kualidade”
hodi identifika no buka solusaun ba problema estrada ne’ebe kontinua sai preokupasaun iha nasaun ne’e.
W
ainhira halo
abertura ba
seminariu iha
24-25 Novembru 2010 tinan kotuk liu ba,
Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando La Sama de
Araujo hateten, seminariu
ne’e importante tebes atu hare no intende problema estrada nasionais, estrada distritais, estrada urbanas no estrada rurais. Tanba dalabarak ona reabilitasaun halo
bebeik, maibe estrada hirak
ne’e aat nafatin. Needuni,
hein katak tekniku sira bele
fo ideias no sujestaun hodi
rezolve problema estrada
iha seminariu nee.
La Sama fo hanoin, estrada ne’e fator importante
hodi dezenvolve nasaun ne’e.
Estrada mak determina vida
nasaun nian, tanba bele liga
aktividade dezenvolvementu
ekonomiku Timor-Leste. Reklamasaun ba estrada ne’ebe
kuak no aat, laos mai husi area
remotas deit, maibe husi mos
emprezariu.
Needuni, La Sama husu
atu buka dalan oinsa halo
planu ne’ebe diak atu atende
problema estrada no ponte.
Problema estrada mosu
tuir La Sama tanba kustu boot,
taxa ne’ebe aas ba material
konstrusaun. Problema seluk
mak laiha planu no jestaun
ne’ebe diak alende faktor natureza ne’ebe mosu ho forma
inundasaun, rai monu no rai
halai. Ezemplu mak, estradas
ne’ebe uluk kontrator Japaun
halo husi Maubisse ba Ainaro,
oras ne’e hetan estragus tanba rai halai ka rai monu no
inundasaun.
Iha Dili laran, estrada kuak
hela deit, maibe iha uluk planu
halo drainazen, maibe la senti
nia rezultadu. “Ne’eduni, liu
husi seminariu ne’e, ita buka
oinsa atu halo komparasaun
ba ita nia parseiru dezenvolvimentu hanesan Indonesia, oinsa simu autokritika
ne’ebe mai husi povu katak,
governu halo gastus ne’ebe
ladun tuir nia dalan, halo gastus arbiru deit. Husu ba governu atu iha korajen impresta
osan lori hadia estrada, atu
bele mos fo korajen ba povo,
nune’e sira bele sente liberdade iha nasaun ida nee,” La
Sama dehan.
Entretantu Ministru Infraestrutura, Pedro Lay, iha ninia
aprezentasaun ba seminariu
ne’e, rekoinese mos katak,
estrada importante tebes
hodi promove ekonomia nasional liu husi asesu produtu
lokal povu nian ba merkadu.
Ministeriu Infraestrutura
rasik identifika ona problema
estrada balun ne’ebe mosu
nudar impaktu husi kontratores sira ne’ebe seidauk iha
planu estratejiku.
Atu rezolve problema estrada, presiza rekursus humanus ne’ebe adekuadu, hodi
halo estudu jeolojiku ne’ebe
komprensivu, atu nune’e bele
identifika material konstrusaun
ne’ebe diak ba estrada nasionais, estrada distritais, estrada urbanas no estrada rurais.
Konsidera ba problema
hirak ne’e, Prezidente Komisaun G Parlamentu Nasional,
Pedro Mártires da Costa, husu
ba governu atu halo klasifikasaun ba emprezariu sira atu
implementa projeitu tuir kriteriu ne’ebe determina ona.
Komisaun G mos rekomenda ba governu atu halo programa kapasitasaun rekursus
humanus ba assistente tek-
niku sira, no buka atu halibur
hamutuk esperensia no matenek tekniku sira nian hodi
hetan solusaun ba dezenvolvementu nasional.
Molok seminariu ne’e remata, Prezidente Republika,
José Ramos-Horta liu husi ninia diskursu, bolu atensaun
ba parte hotu-hotu atu hamutuk buka solusaun ba problema estrada. “Estrada tenki sai
hanesan assuntu urjente no
hotu-hotu tenki hamutuk hodi
halo desizaun ida deit no
lalais,” Horta apela.
Seminariu ne’e partisipa
aktivamente husi membrus
Parlamentu Nasional, membrus governu, estudante teknika Dili Institute of Technology (DIT), emprezariu sira
nomos sosiedade sivil balun.
Partisipantes sira antuziasmu
rona palestra no diskursu husi
Parlamentu Nasional, Governu, emprezariu, ADB, ILO no
mos peritus sira husi Indonesia. Hanesan rezultadu husi
seminariu ne’e, Komisaun G
hamosu rezolusaun ida hodi
defini klaru problema estrada no fo rekomendasaun lubuk ida ba governu atu konsidera.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
27
Aktividade Komisaun
Rezolve Vida Estrada
iha Mercado Municipal
Foto husi Horasio Abilio
Governu rekonese konstrusaun
estrada la-iha Kualidade,
emprezarius kestiona menus
rekursu, ekipamentu no orsamentu.
Presija baze legal atu asegura
projektu governu
P
arlamentu Nasional
tinan-tinan aprova orsamentu jeral ba dezenvolvimentu infraestrutura, maibe nia implementasaun iha terenu sempre hamosu kritikas no duvidas husi
komunidade, liu-liu kona-ba
infra-estrutura estrada. Ba kritikas hirak nee, Ministru Infra-
28
INFO PARLAMENTAR
estrutura, Eng. Pedro Lay rekoñese katak, konstrusaun estrada laiha kualidade.
Vida estradas Timor-Leste
nebe sai asuntu importante no
urjente hodi rezolve lalais, dudu
Komisaun G Parlamentu Nasional asuntu Infraestrutura no
Ekipamentus Sosiais, realiza seminariu ho topiku “Konstrusaun
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Harii Estrada Tuir Padraun Kualidade” iha loron rua tomak, 2425 Novembru 2010, iha Mercado Municipal, Dili, tinan kotuk
liu ba.
Matenek nain sira no sira
nebe mak sai implementador
projektu ba konstrusaun estrada, Komisaun G konvida no halibur sira hamutuk iha Mercado
Municipal. Konvidados hirak nee
mak hanesan; governu liu husi
ministeriu kompetente, peritus
internasional sira husi Indonesia
no mos parseria dezenvolvimentu sira hanesan Asia Development Bank (ADB), International Labour Organization (ILO)
no mos imprezariu timor-oan
sira.
Oradores ba iha seminariu
nee mak’ sira nebe iha esperensia no responsavel ba obra
ka projetu ruma inklui reprezentante husi empresariu nudar
implementador projektu. Konvida mos oradores husi Indonesia, hanesan Eng. Francisco
de Jesus Barreto, pimpinan proyek (Pimpro) ba konstrusaun
estrada iha Jakarta nebe koalia
nia esperensia kona-ba konstrusaun estrada iha Jakarta nebe nia kaer, no Engenaria Silvia
Sukirman, dosente no mos konsultan husi Institut Teknik Sipil
- ITS Bandung. Silvia fahe informasaun kona-ba konseitu
dezenvolvimentu nebe maka
tenki hare ba nia sustentabilidade ba futuru. Iha mos naradores husi Indonesia nebe koalia konaba produtu RENOLIT,
atu oinsa uza Renolit hodi halo
konstrusaun ba estrada no mos
konstrusan seluk.
Seminariu fahe ba sesaun
tolu. Sesaun ba dahuluk, koalia kona-ba politika IV governu
kona-ba infra-estrututura estrada. Iha okaziaun nee, reprezentante husi governu mak hanesan; Ministru Infra-estrututura, Eng. Pedro Lay, Diretor
Nasional ba Estrada no Pontes,
Eng. Nilton Ramanata, Eng Saturnino Gomes no Eng. Flavio
de Jesus Ximenes nudar teknika Laboratorium no Peskiza
dezenvolvimentu iha ministeriu relevante.
Parlamentu Nasional nebe
aprova orsamentu no liu husi
Komisaun G fiskaliza implementasaun projetu governu, hetan
faktus lubuk ida nebe hatudu
katak, 80 porsentu implementasaun projektu laiha kualidade.
Estrada hirak nebe emprezariu
sira konstrui barak mak laiha kualidade. Problema hirak nee akontese tanba emprezariu barak
maka laiha esperiensia atu kaer
obra ba konstrusaun estrada.
Iha seminariu nee, Prezidente Komisaun G Parlamentu
Nasional, Eng. Pedro dos Martires da Costa, mos fo nia esplikasaun nebe razoavel ho realidade nebe hatudu katak, empresariu sira nebe kaer obra ida
laiha kualidade hare husi razaun
tolu; dahuluk, kompania sira laiha
tekniku nebe iha esperiensia
kona-ba konstrusaun estrada.
Daruak, kompania sira laiha eki-
Aktividade Komisaun
pamentu sufiseinte halao konstrusaun estrada. Datolu, orsamentu limitadu. Maioria kompania sira nee laiha orsamentu
ida nebe sufisiente bainhira
halao obra ida. Obstaklu tolu
nee maka sai failansu boot ba
projetu sira nebe maka hari iha
terenu tomak, inklui estrada.
Asuntu kona-ba manuntensaun sai mos topiku importante
nebe koalia sai. Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando La
Sama de Araujo, hatutan esplikasaun orador Eng. Cen Cen
husi ADB nebe hateten katak,
orsamentu ba manutensaun importante. Prezidente Parlamen-
Lourenco Oliveira, reprezentante Camara Comercio Industria mos rekoñese katak,
projetu sira nebe maka emprezario sira halao iha terenu,
barak laiha kualidade duni tanba
emprezario sira barak maka laiha koñesimentu diak kona-ba
konstrusaun estrada.
Foto husi Horasio Abilio
Tan nee, Prezidente Komisaun
G husu governu tenki halo klasifikasaun ba kompania sira.
Iha seminariu nee, governu
ho nia parseria dezenvolvimentu hanesan emprezariu sira,
mos rekoñese saida maka Prezidente Komisaun G relata. Tan
nee, Ministeriu Insfra-estrutura
politikamente tenke responsabiliza projetu sira nebe laiha
kualidade.
Iha parte seluk, governu
rekoñese limitasoens rekursu
humanus iha area teknika nebe
Ministeriu iha. Ministeriu iha deit
engineru nain 18 no labele halao servisu iha teritoriu tomak.
Alende rekursu umanu, orsamentu mos limitadu ba sira atu
halo manutensaun ba estrada.
Governu mos fo sai katak, laiha
planeamentu orsamentu rasik
ba manutensaun estrada. Osan
nebe maka iha, ba deit estradas nebe emerjensia ona para
atu atende lalais. Tan nee, estrada ka pontes sira nebe maka tama iha kategoria emerjensia, maioria laiha kualidade
tanba orsamentu ba manutensaun laiha.
tu Nasional hateten, osan ba
manuntensaun, por ezemplu,
as veses dolar ida ka rua deit,
maibe bainhira halo reabilitasaun total bele gasta too dollar
lima ka nein. Problema hanesan
nee, fo hanoin ba La Sama katak, kustu manuntesaun nebe
maka tuir lolos osan kiik deit maibe ita la konsege salva osan
nee, no gasta fali ba reabilitasaun nebe nia rezultadu mak
laiha kualidade.
Iha Sesaun ba daruak deskobre buat barak nebe iha ligasaun ho rekursu umanu no orsamentu nebe Ministeriu Infraestrutura no Emprezariu sira
infrenta. Tuir Eng. Nilton Ramanata, sira iha deit engineiru
nain sanolu resin ualu no direitur nain lima ba estrada no
pontes nebe halao servisu iha
rejiaun lima mak hanesan; rejiaun Baucau nebe toma konta
Lautem, Viqueque; rejiaun Sul
nebe toma konta Aileu, Manufahi no Ainaro; rejiaun Weste
nebe toma konta Bobonaro,
Covalima, Ermera; rejiaun Oecussi no rejiaun Dili nebe toma
konta Liquica no Manatutu.
Kuaze problema nebe mak
Oliveira foti hanesan mos reprezentante governu sira hato’o ona, katak, teknikamente
sei menus rekursu, minimu ekipamentus nomos orsamentu la
sufisiente atu halo projetu ida.
Bazeia mos ba Oliveira nia
esplikasaun katak, projektu no
orsamentu mai husi governu,
bainhira governu hasai osan
tarde konstrusaun mos paradu
alias osan tun konstrusaun foin
bele lao. Ida nee difikulta emprezariu sira iha terenu tanba
trabalhador sira sei la ba servisu por causa osan laiha. Atu
garanti kualidade projetu ida,
governu tenki halo regulamentu
ida atu regula kompania tuir
klasifikasaun.
Problema estradas nebe
akontese iha Timor-Leste no
kusta atu rezolve, dalaruma
esplikasaun orador Eng. Francisco de Jesus Barreto, pimpro
ba konstrusaun estradas iha
Jakarta, bele ajuda governu
Timor-Leste bainhira governu
hakarak fo atensaun ba pontu
hirak nebe nia koalia sai, katak,
bainhira hakarak projeitu ida lao
diak, planeamentu maka tenki
halo diak. Nia haforsa tan, atu
garante kualidade projetu ida
nebe diak, tenki iha mos baze
legal ida nebe forte atu asegura
projetu governu nian nebe implementa iha terenu. Baze legal
hanesan manual ida nebe maka tenki sai standar no emprezariu ka kontrator sira tenki
halo tuir. Kuandu kontraktor ka
empresario sira maka la halo
tuir manual nee, entaun nee
tama ona kategoria krimi.
Barreto fo ezemplu, iha Indonezia, baze legal nee hanesan lei ida nebe fo difinisaun ba
konstrusaun estrada iha Indonesia. Agora dadaun iha Indonesia, estrada sira fahe tuir
standar mak hanesan; nasional,
provinsia, distritu no sub-distritu. Iha regulamentu nee hateten klaru kona-ba estrada ninia
luan metro tuir standar estrada
nebe difini ona.
Eng. Francisco Barreto nebe moris iha Lospalos nee, fo
hanoin mos ba governu TimorLeste katak, tenki komesa hanoin ona ba futuru nian, oinsa
rezolve rai iha Timor-Leste, hodi
nunee, iha futuru atu halo dezenvolvimentu hamenus problema katak, se-los maka sai
nain ba rai. Tanba problema rai
sei difikulta prosesu konstrusaun, tanba la difini lolos se maka sai nain ba rai ba fatin sira
nebe maka sai objetu ba projetu governu nian.
Bareto fo esperensia nebe
akontese iha Indonesia, katak,
problema rai iha Indonesia fo
preokupasaun boot ba governu
atu halo prosesu konstrusaun,
tanba governu iha limitasaun
orsamentu atu selu rai nebe
maka sai objetu projetu governu nian. Iha futuru oin mai,
rai nia folin la hanesan ohin
loron no nia folin sei sae bebeik,
diak liu governu Timor-Leste
komesa fo atensaun ba idanee.
Bainhira seminariu too ona
nia rohan, Komisaun G, liu husi
nia Prezidente, Pedro Martires
da Costa, fo sai rezulusaun ida
ba Ministeriu Infra-estrututura
atu halo tuir saida mak hatete
ona iha rezolusaun nee.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
29
1. Projecto de Lei da II Legislatura
No No. Projecto
Iniciativa Original / Titulo das Leis
Nº. Leis
II LEGISLATURA
2a Sessão Legislativa
1.
2.
3.
4.
PJL no.11/II
PJL no.12/II
PJL no.13/II
PJL no.14/II
Lei de Organização e Funsionamento da Administração Parlamentar
Regime Jurídico dos Inquéritos Parlamentares
Alteração dos Estatutos dos Combatentes da Libertação Nacional
Estatuto Remuneratório dos Titulares de Cargos Políticos.
No. 15/08 de 24 de Dezembru
No. 4/2009 de 15 de Julho
No. 9/2009 de 29 de Julho
No. 14/2009 de 21 de Outobro
II LEGISLATURA
3a Sessão Legislativa
5.
6.
7.
8.
PJL no.15/II
PJL no.16/II
PJL no.17/II
PJL no.18/II
9.
10.
PJL no.19/II
PJL no.20/II
Estatuto Remuneratório do Presidente da República
Remuneração dos Magistrados e Defensores Públicos.
Lei Orgânica do Banco Central de Timor-Leste
Regime Júridico da Prevenção e do Combate ao
Branqueamento da Capitais e ao Financiamento do Terrorismo
Quadro do Programa Nacional de Reparações
Cria Instituto Pùblico da Memória
No. 16/II/2009 de 23 de Dezembro
Especialidade na Com. C
Generalidade
Pendin (Vota Requeremento) Esp.
Especialidade
II LEGISLATURA
4a Sessão Legislativa
11.
12.
13.
14.
15.
PJL no.21/II
PJL no.22/II
PJL no.23/II
PJL no.24/II
PJL no.25/II
Anti-Corrupção
Lei da Comissão Nacional de Reparações
2a AlteraÇão da Lei no 6/2006 ( Lei Eleitoral para o Parlamento Nacional )
2a AlteraÇão da Lei no 7/2006 ( Lei Eleitoral para o Presidente da República)
Crime Contra a Económia
Generalidade
Generalidade
Generalidade
Generalidade
2. Proposta de Lei da II Legislatura
No No. Proposta
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
30
PPL No. 14/II
PPL No. 15/II
PPL No. 16/II
PPL No. 17/II
PPL No. 18/II
PPL No. 19/II
PPL No. 20/II
PPL No. 21/II
PPL No. 22/II
PPL No.23/II
Iniciativa Original / Titulo das Leis
Cria Comissão da Função Pública
Cria Comissão Anti -Corrupção
Orcamento Geral do Estado para 2009
Lei da Divisão Administrativa Territorial
Lei do Poder Local
Lei Eleitoral Municipal
Lei Sobre Lideranças Comunitarias e Sua Eleição
Sobre Tratados Internacionaos
Sobre “O Uso e a Proteção do Emblema da Cruz Vermelha em Timor-Leste
Sobre Estatuto Remuneratório dos Magistrados Judiciais e do Ministerio
Público e dos Agentes da Defensoria Pública;
INFO PARLAMENTAR
N0 4/ ABRIL - MAIU 2011
Nº. Leis
Lei No. 7/2009, de 15 de Julho
Lei No. 8/2009, de 16 de Junho
Lei No. 1/2009, de 9 de Fevereiro
Lei No. 11/2009, de 7 de Outobro
Na Especialidade
Na Generalidade
Lei No. 3/2009 de 8 de Julho
Lei No. 6/2010 de 12 de Maio
Lei No. 12/2009 de 21 de Outobro
Lei No. 10/2009 de 5 de Agosto
PLENARIA
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
PPL No. 24/II
PPL No. 25/II
PPL No. 26/II
PPL No. 27/II
PPL No. 28/II
PPL No. 29/II
PPL No. 30/II
PPL No. 31/II
PPL No. 32/II
PPL No. 33/II
PPL No. 34/II
PPL No. 35/II
PPL No. 36/II
PPL No. 37/II
PPL No. 38/II
PPL No. 39/II
PPL No. 40/II
28.
PPL No. 41/II
29.
30.
PPL No. 42/II
PPL No. 43/II
31.
PPL No. 44/II
32.
PPL No. 45/II
33.
34.
35.
PPL No. 46/II
PPL No. 47/II
PPL No. 48/II
Lei de Bases do Desporto
Lei de Segurança Interna
Lei de Segurança Nacional
Lei de Defesa Nacional
Orçamento e Gestão Financeira
Orçamento Geral do Estado para 2010.
Código Sivil
Lei Contra AViolência Doméstica
Precedênciais do Protocolo do Estado
Recenseamento Geral da População e Recenseamento Geral da Habitação 2010
Regime Especial Para a Definição da Titulariedade dos Bens Imoveis
Lei das Expropriações
Fundo Financeiro imobiliário
Orçamento Ratificativo do Orçamento Geral do Estado para 2010
Investimento Privado
Aprova o Codigo do Trabalho
1º Aleração á Lei nº 13/2009, de 21 de Outubro sobre Orçamento e Gestão
Financeira.
2ª alteração á Lei n. 3/2006, de 12 de Abril sobre O “Estatuto dos
Combatentes da Libertação Nacional.
Orçamento Geral do Estado para 2011.
1a Alteração à Lei No 5/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei dos Òrgaos da
Administração Eleitoral
2a Alteração à Lei No 6/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral para o
Parlamento Nacional
2a Alteração à Lei No 7/2006 de 28 de Dezembro sobre Lei Eleitoral para
Presidente da República
1a Alteração ao Estatuto da Ministério Públic
CooperaÇã Judiciaria Internacional Penal
Lei Organica da Presidencia da República
Lei No. 1/2010 de 21 de Abril
Lei No. 4/2010 de 21 de Abril
Lei No. 2/2010 de 21 de Abril
Lei No. 3/2010 de 21 de Abril
Lei No. 13/2009 de 21 de Outobro
Lei No. 15/2009 de 12 Dezembro
Com.A
Lei No. 7/2010 de 7 Julho
CADUCA
Lei No. 5/2010 de 21 de Abril
Com.A
Com.A
Com.A
Lei N0 19/2010 de 14 de Julho
Com. A e C
Com. A e H
Lei N0 9/2010 de 13 de Outubro
Redação Final
Grafica Nacional
Com. A
Com. A
Com. A
Com. A
Com. B
Com. A
Fontes: Divisão de Apoio ao Plenário (DIPLEN), Parlamento Nacional, dia 14 de Março 2011
ORSAMENTU 2011 husi pajina 8
Orsamentu 2011 tau liu atensaun ba iha area infra-estrutura
no ba dezenvolvimentu rekursus humanus. Alokasaun orsamentu menus teb-tebes ba sektores importante hanesan
agrikultura, seguransa alimentar, industria no turizmu.
Ministeriu Agrikultura e Pescas nia orsamentu hamutuk US$
15,2 milhões (US$13,4 milhões husi FCTL no US$1,8
milhões husi fundu infra-estrutura) husi total OGE ne’ebe
reprezenta deit 1,16 porsentu. Importante tebes atu halo
investimentu ba area ida ne’e tanba maioria ou 80 porsentu
populasaun Timor-Leste depende ba agrikultura.
Ministeriu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha deit dotasaun
global hamutuk US$ 8,6 milhões ne’ebe reprezenta deit 0,66
porsentu husi OGE. Montante ida ne’e baixu teb-tebes tanba
Ministeriu Ekonomia Dezenvolvimentu hanesan orgaun ne’ebe
importante ba politika Governu hodi tau matan ba investimentu
iha ekonomia nasional.
Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria iha tinan 2011
nia orsamentu tun 50 porsentu kompara ho tinan 2010. Ho
total dotasaun hamutuk US$ 25,2 milhões ou 1,9 porsentu
husi OGE, Ministeriu Turizmu, Komersiu no Industria aloka
orsamentu ba seguransa alimentar US$ 14,1 milhões.
Fundos Especiais
Iha orsamentu 2011, Governu mos kria fundus espesiais
rua ho naran fundu de infra-estruturas no fundu de desenvolvimento do capital humano ho montante US$ 599,306
milhões ba fundu de infra-estrutura no US$ 25 milhões aloka
ba fundu de desenvolvimento do capital humano. Objetivu
husi fundus espesiais rua ne’e mak :
•
Atu finansia projektus bo’ot sira ho montante bo’ot
liu US$ 1 milhão
•
Atu finansia programa de formasaun ba funsionariu
publiku hodi aumenta kualifikasaun no konhesimentu de servisu.
Fundus rua ne’e mos kria hodi suporta Plano Estrategico de
Desenvolvimento Nasional (PEDN) ne’ebe nia objetivu
esensial mak atu lori nasaun Timor-Leste husi nasaun ne’ebe
ho rendimentu baixu ba iha nasaun ho rendimentu medio
alto no objetivu seluk mak atu redus dependensia ba petroleo. Governu mos kria Agencia de Desenvolvimento Nacional
(ADN) atu fo asistensia teknika ba implementasaun PEDN.
Agencia de Desenvolvimento Nacional hanesan komisaun
ba aprovisionamentu ne’ebe gere aprovisionamentu.
INFO PARLAMENTAR NO 4/ ABRIL - MAIU 2011
31

Documentos relacionados

comissão das infra-estruturas e equipamentos sociais relatoriu vizita

comissão das infra-estruturas e equipamentos sociais relatoriu vizita Renovaveis. Iha vizita ne’e delegasaun simu husi Gestor Projeitu, Senhor Eng. Henrique Almeida Oliveira. Ba delegasaun Sr. Almeida esplika katak: projeitu ne’e hahu iha Setembru 2006. Iha fatin ne’...

Leia mais

1 | Pagina Comissão de Eliminação da Pobreza, Dezemvolvimento

1 | Pagina Comissão de Eliminação da Pobreza, Dezemvolvimento iha Forbidden City to’o item tokon 1,17. Maske metade husi koleksaun mos prezerva iha National Palace Museum, Taipei. Forbidden City nudar komplexu palaciu ne’ebe bo’ot liu iha mundu no ohin loron ...

Leia mais

Edisaun I/Nº 2/Setembru-Novembru 2009

Edisaun I/Nº 2/Setembru-Novembru 2009 iha aeroporto internasional Rio de Janeiro.

Leia mais