GTZ- RDP IMOR LESTE—FARMING SYSTEMS DEVELOPMENT--ICM
Transcrição
GTZ- RDP IMOR LESTE—FARMING SYSTEMS DEVELOPMENT--ICM
Téknika Kuda Fore Keli ho Prátika Agríkola Di’ak (PAD) Hasa’e Produsaun Fore Keli hodi Hadi’a Ekonomia no Rendementu Familia Dili, Marsu 2014 Tulun hosi: Ekipa Produsaun Responsabiliza ba kontiudu Ministériu Agrikultura e Peska (MAP) Diresaun Nasionál Apoiu ba Dezenvolvimentu Komunitária Agríkola no Diresaun Nasionál Agrikultura e Hortikultura iha Ministériu Agrikultura e Peska Públika dahuluk Marsu 2014 Renúnsia Dokumentu nee prodús ho tulun finansiál hosi Uniaun Europeia. Opiniaun sira ne’ebe temi iha dokumentu ne’e la reprezenta opiniaun ofisiál hosi Uniaun Europeia. Konteúdu Konteúdu ............................................................................................................................................................ ii Lia-Tatoli .......................................................................................................................................................... iv Kabadak no Símbolu ......................................................................................................................................... vi I. Kontestu ..................................................................................................................................................... 7 1.1 Introdusaun ........................................................................................................................................ 7 1.2 Importansia Kuda Fore Keli iha Timor-Leste ...................................................................................... 9 1.3 Objetivu Kuda Fore Keli Tuir PAD ..................................................................................................... 10 II. Faze Implementasaun............................................................................................................................... 11 2.1 Preparasaun Materiál no Ekipamentu bá PAD ................................................................................ 11 2.2 Pasu Importante iha PAD Kuda Fore Keli Nian................................................................................. 11 2.3 Adubu no Fertilizasaun .................................................................................................................... 13 2.4 Hili Variedade ................................................................................................................................... 17 2.5 Kalkula Kua tidade Fi i Ne’ebé Presiza ........................................................................................... 18 2.6 Selesaun Fini Hodi Kuda ................................................................................................................... 19 2.7 Kuda Fore Keli .................................................................................................................................. 20 III. Manutensaun ........................................................................................................................................ 22 3.1 Kuda Hikas ........................................................................................................................................ 22 3.2 Ha oos Du’ut .................................................................................................................................. 22 3.3 Jestaun Bee ...................................................................................................................................... 23 3.4 Selesaun Aihoris ka Rouging ............................................................................................................ 23 3.5 Peste, Moras no nia Kontrolu .......................................................................................................... 24 IV. Kolleita no Poz-Kolleita....................................................................................................................... 31 4.1 Kolleita ............................................................................................................................................. 31 4.2 Habai Fore Keli ................................................................................................................................. 32 4.3 Hasa’i Kulit o Ha oos .................................................................................................................... 32 4.4 Habai Fore Keli Musan ..................................................................................................................... 33 4.5 Halo’ot.............................................................................................................................................. 33 V. Análize Ekonomia .................................................................................................................................... 34 VI. Vantájen no Dezafius iha Implementasaun PAD ................................................................................. 36 VII. Estratejia Implementasaun PAD Fore Keli .......................................................................................... 37 7.1 Prosesu Komunikasaun ho Agrikultór Sira ....................................................................................... 37 7.2 Oinsá Serbisu ho Agrikultór Sira....................................................................................................... 38 7.3 Monitorizasaun no Evaluasaun ........................................................................................................ 38 7.4 Oi sá Hala’o Mo itorizasau ........................................................................................................... 39 ii 7.5 Se 7.6 Bai hira 7.7 Eventu Estensaun Agríkola............................................................................................................... 39 VIII. ak Bele Hala’o Mo itorizasau ................................................................................................ 39 ak Hala’o Mo itorizasau ............................................................................................... 39 Referensia ............................................................................................................................................ 41 iii Lia-Tatoli Agrikultura iha knaar ne’ebé importante tebe-tebes ba vida maioria populasaun Timor-Leste nian, no ba futuru mós setór ida ne’e nia papél sei nafatin sai primadona. Ne’e la’os mehi mamuk, maibé faktu empíriku hatudu hosi rai bara-barak ne’ebé fou-foun orgullu ho sira nia avansu iha setór petrolifera no indústria, depoisde krize iha dékade liubá to’o ohin loron balu sei infrenta obstakulu oi-oin iha sira nian dezenvolvimentu umanu. Pelu kontráriu rai sira ne’ebé mak harí no konstrui inísiu orienta kedas hosi setór agríkola, krize iha dékade liu bá laduun afeta sira. Aleinde ne’e setór agríkola mós iha papél signifikativu tebes iha fornesimentu matéria bázika indústia nian. Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) iha hanoin katak populasaun rai ne’e nian maioria mak moris iha liña mukit nia okos, no hosi sira ne’e maioria mós mak nia vida tomak depende ba setór agrikultura. Nune’e MAP iha responsabilidade boot ida hodi tane maioria ema mukit ne’ebé prega-an iha agrikultura ho subsídiu mekanizasaun agríkola no haknaar estensionista sira to’o área rurál hodi bele fo tulun assisténsia téknika. Ho nune’e neneikneneik bele eleva kontributu setór agríkola nian iha GDP non petrolíferu nian. Estensionista sira mak haknaar ona iha baze nu’udar ajente transformadora agríkola nian ne’ebé hala’o sira nia knaar hanesan polivalen, katak sira tenke domina matéria sub-setór agríkola nian tomak. Ne’e la’os buat ida mak fásil, basá obstaklu boot ida mós mak hanesan limitasaun literatura sira mak kondiz ho kondisaun reál agríkola nian iha baze. Tan ne’e nu’udar Ministru, ha’u orgullu no agradese tebe-tebes ba tékniku sira ne’ebé aten-boot hodi fahe sira nia esperiénsia mak folin boot tebe-tebes iha manuál PAD fore keli nian ne’e. La haluha ha’u mós hakarak fo ha’u nia agradesimentu wa’in ba RDP-IV (GIZ no CAMÕES) ne’ebé aloka fundus, ba JICA no Child Fund ne’ebé fo mós apoiu tékniku ba ekipa tékniku sira durante dezenvolve manuól ida ne’e. iv Ha’u hein katak ho manuál ida ne’e bele motiva liután estensionista sira iha área rurál, liliu sira mak hetan knaar iha área potensiál produsaun fore keli nian. Ho nune’e ita nia agrikultór sira mós loron ruma bele muda sira nia moris hosi rendimentu familiár mak deriva hosi kresimentu produsaun fore keli nian no diversidade produtu perifer sira. v Kabadak no Símbolu ABD AE cm DEMPLOT DNADKA DNAH EA GPS GA Gr JPI K K K2O Kg/ha L LS m MAP MCIA mm MOL N O2 P P2O5 PAD R REPELITA SoL TKT TL ton/ha 0 C Agro-Biodiversidade Análiza Ekonomia Sentímetru Pilotu Demostrasaun Diresaun Nasionál Apoiu ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Agríkola Diresaun Nasionál Agrikultura no Ortikultura Estensionista Agríkola Global Positioning System Grupu Agrikultór Grama Jestaun Pesti Integradu Potássiu Kustu Potássiu Oksida Kilograma pur Ektare Litru Loron Serbisu Metru Ministériu Agrikultura no Peska Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente Milímetru Mikroorganizmu lokál Nitrojénio Oksijéniu Fósforu Fósforu Oksida Pratika Agrikultura Di’ak Rendimentu Planu Estratéjiku Tinan Lima nian Seeds of Life Tabela Koor Tahan Timor-Leste Tonelada Pur Ektare Grau sélsiu (temperatura) vi I. Kontestu 1.1 Introdusaun Fore keli (Glycine max (L) Merril) sai hanesan aihoris adisionál ne’ebé saudável ba kualker dieta. Ho forekeli bele mós kontribui ba hadi’a kualidade aihán populasaun Timor-Leste nian ne’ebé sei depedente liu ba na’an, batar no hare (etu). Hosi informasaun adisionál hanesan temi iha leten, forekeli mós iha nia kapasidade atu fiksa nitrojéniu livre hosi atmósfera atu aumenta N iha rai laran. Iha Timor-Leste fore keli sai hanesan mós aihoris ne’ebé importante tanba 40% agrikultór sira kuda fore keli atu fornese ba sira nia-an hodi bele konsume (subsisténsia) ka fa’an iha merkadu atu hetan osan (SOL, 2012). Maibé ita kuda de’it ha 9.315,65 kada tinan ho produsaun médiu 1,28 ton/ha de’it. Hosi área kultivasaun no produsaun médiu ne’ebé ita iha fornese de’it ton 226.67 kada tinan (MAP, DNAH, 2013). Tanba ne’e Timor-Leste tinantinan tenke importa forekeli hosi Indonesia atu garante nesesidade iha rai laran inklui ba halo tahu/tofu no tempe. Maibé ita iha rai ho totál maizumenus ha 186.000 ne’ebé favorável hodi kuda fore keli (MAP/DNAH, 2010). Karik rai sira ne’e agrikultór sira fila hotu kada tinan hodi kuda fore keli ho produsaun médiu ton 2/ha ho medelu PAD maka Timor-Leste sei iha posibilidade atu bele prodús kala tonelada 279,000 kada epoka iha nível nasionál. Ida ne’e bele halo Timor-Leste sai auto sufsiente no bele surplus iha aihoris fore keli nian. Utilizasaun área potensiál ne’ebé iha seidauk másimu no rai mamuk barak mak seidauk bele utiliza tanba iha limitasaun kbiit agrikultór sira nian. Kultivasaun ne’ebé sei uza sistema tradisionál bele afeta ba produtividade no produsaun fore keli nian. Agrikultór sira dala barak la tau importánsia ba fini ne’ebé di’ak, prepara rai ho di’ak, kuda ho di’ak, hamoos du’ut ho di’ak, kontrola peste no moras ne’ebé di’ak no sistema irrigasaun ne’ebé apropriadu bainhira kuda fore keli. Nune’e mós agrikultór sira laduun fo atensaun ba tempu atu halo kolleita no la halo armajenamentu mak adekuadu. Hosi hahalok sira ne’e sei la favorese ba agrikultór sira atu hasa’e produsaun no rendimentu ne’ebé di’ak. Haré ba produtividade ne’ebé sei menus, difísil atu bele alkansa ita nia tarjetu hodi bele produs no fornese rasik forekeli ba populasaun iha teritoriu Timor-Leste nian tomak. Fatór mudansa klimatika ne’ebé oras ne’e akontese afeta mós ba produtividade no produsaun fore keli nian. Udan-been maka’as, bailoron naruk no anin boot hanesan fatór sira ne’ebé hamosu risku boot bainhira kuda fore keli. Impaktu magnitude hirak ne’e sei afeta ba totál disponibilidade fore keli iha rai laran ne’ebé ikus mai sei afeta mós seguransa aihán nível nasionál nian. Konfortável serbisu no rendimentu sai hanesan mós fatór determinante ba ema ida-idak bainhira buka serbisu. Ema barak mak haré katak serbisu iha setór agrikultura la fo benifísiu no sai ki’ak iha komunidade nia leet. Presepsaun ida ne’e halo jerasaun foun barak mak lakohi serbisu tán iha setór agrikultura no halo movimentu ba sidade atu buka serbisu di’ak iha área seluk ne’ebé konfortável liu no fó rendimentu ne’ebé lais no ás (Relatorio UNDPTL, 2011). Maski buat sira ne’e hotu sai hanesan obstakulu boot iha setór agrikultura, maibé MAP sempre buka modelu agrikultura ida ne’ebé apropriadu hodi bele atrai jerasaun foun hodi substitui agrikultór idozu ne’ebé oras ne’e la produtivu ona hosi hadi’a sistema mekanizasaun, serbisu estensaun agríkola no hadi’a fasilidade agríkola nian seluk. Atu fortifika liután programa hirak ne’e, Ministeriu Agricultura e Peskas (MAP) hala’o polítika ida konabá hasa’e produsaun no rendimentu fore keli tuir modelu PAD. PAD nu’udar modelu prátika kultivu ne’ebé simplifika ona hosi MAP atu uza jestaun integradu, komesa hosi identifika rai, prepara fini ne’ebé ho nia kualidade di’ak, prepara rai ho di’ak, kuda, manutensaun, kolleita to’o iha armajenamentu ne’ebé di’ak. Buat hirak ne’e importante hotu tenke hala’o ho sistema mak integradu, labele foka liu ba ida de’it no husik fali sira seluk. Manuál PAD ne’e dezeña ho intensaun atu fasilita serbisu estensaun agríkola no agrikultór sira atu hasa’e produsaun fore keli nian tanba nu’udar tékniu kultivu mak inovativu no bele redús kustu produsaun no bele habelun-an ho ambiente. Nune’e aleinde tulun hasa’e produsaun, mós sei fo rendimentu ne’ebé ás liu ba agrikultór sira iha ambiente mak saudável. Pilotu demostrasaun (DEMPLOT) ne’ebé dezeña ona tuir modelu PAD forekeli nian no sei sai fatin fahe matenek no bele tulun agrikultór sira iha implementasaun prátika kultivu forekeli nian ne’ebé di’ak liu. 8 1.2 Importansia Kuda Fore Keli iha Timor-Leste Fore keli hanesan komoditi ka aihoris ne’ebé importante tanba nia valór nutrisaun hanesan proteinaa no vitamina A, C, B1, B2, B3, B5 no B6 ne’ebé di’ak tebe-tebes ba saude ema nian. Kompozisaun proteinaa iha fore keli 40% ás liu bainhira kompara ho aihoris seluk ka produtu animál sira nian. Iha mós konteudu mina purvoltade 20% iha fore keli nia laran, ne’ebé 85% mina ne’e livre hosi kolestról. Fore keli mós sai hanesan matéria bázika ba industria ki’ik nian ho valór adisionál iha setór ekonomia. Hosi fore keli ema bele tranforma ba tahu, tempe, susu-been fore keli, mina, sutate, kosmétika, tauge no ches fore keli. Fore keli nia soos bele utiliza hanesan aihán animál (fahi, manu, karau, nst.). Iha setór agríkola, kultivasaun rai ne’ebé uza sistema rotasaun ho fore keli halo rai sai bokur liután. Fig 1. Produtu sira ho valór adisionál ás hosi fore keli. Tabela 1. Konteudu nutrisaun aihán iha fore keli nia laran. Nutrisaun aihán Bee Proteinaa Mina Karbohidrat Mineral Fontes: AAK Kedelai, 1991. Fore keli mutin (%) 13,75 41,00 15,80 14,85 5,25 Fore keli metan (%) 14,05 40,40 19,30 14,10 5,25 Kresimentu populasaun ne’ebé aumenta tinan ba tinan 2.7% (Relatorio UNDP-TL, 2011) halo aihoris fore keli sai hanesan aihán primadona iha futuru. Ne’e tanba ninia valór nutritivu 9 mak saudável, valór ekonómiku no valór sustentabilidade iha kultivasaun nian iha setór agríkola. Maibé realidade hatudu katak Timor-Leste sei depende maka’as loos ba nasaun seluk iha fornesimentu fore keli ba populasaun iha país ida ne’e. Ho kondisaun sira hanesan ne’e halo ita presiza duni alternativa ruma hodi tulun hasa’e produsaun fore keli nian. Ita mós tenke konsiénte katak kada alternativa sira ne’ebé ita uza atu hasa’e produtividade no produsaun fore keli nian tenke priense rekezitu sira hanesan tuir mai ne’e: a. Teknolojia ne’ebé uza rekursu li’ur mínimu (low extenal input); b. Teknolojia ne’ebé habelun-an ho ambiente (environmental friendly) no c. Teknolojia ne’ebé iha nia sustentabilidade (sustainable technology). 1.3 Objetivu Kuda Fore Keli Tuir PAD Implementasaun PAD nia objetivu mak atu: Hasa’e produtividade fore keli nian; Hadi’a nível nutrisaun família sira nian; Konserva rekursu, liliu fini lokál sira; Hadi’a kualidade produto fore keli nian; Kria empregu ba komunidade rurál sira; Hasa’e rendimentu família agrikultór sira; Hadi’a nutrisaun rai nian hosi fiksa sinitrojéniu livre iha rotasaun ho fore keli; Mantein no hasa’e estatutu ABD nian tuir konseitu balansu ekosistema rai nian (estrutura, nitrojéniu, mikro-organizmu hanesan Rhizobium); no Mantein no hasa’e ABD ho utilizasaun variedade oi-oin, inklui variedade lokál sira mak ameasadu (atu lakon). 10 II. Faze Implementasaun 2.1 Preparasaun Materiál no Ekipamentu bá PAD Atu implementa programa PAD ne’e ho didi’ak, agrikultór sira tenke prepara materiál sira ne’ebé presiza durante prosesu ne’e. Materiál sira ne’ebé ita presiza ba atividade PAD hosi inísiu to’o remata mak hanesan: Enxada; Katana; Aisuak hodi halo rai ku’ak (tugal); Fini fore keli; Inokulantete (Legin ka rai ne’ebé kuda tiha ona ho fore keli iha epoka liu-ba); Bee mos; Balde; Botir ka aqua mamuk hodi sukat prosentu bee; Tali, metro rolu no estaka; Adubu orgániku no an-orgániku; Pestisida orgániku no an-orgániku; Sprayer; Sabit hodi kolleita fore keli; Lona/biti hodi habai fore keli; Tresher (bele aluga) hodi baku fore keli; Ka’ut, saku, bote no karoon hodi kolleita; no Bidoon, Kaleen ka Silo plástiku hodi halo’ot. 2.2 Pasu Importante iha PAD Kuda Fore Keli Nian 2.2.1 Hili Kondisaun Favoravel Ba rai sira hotu mak serve ba kuda hare no batar, di’ak mós ba kuda fore keli tuir sistema PAD. Maibé fore keli prefere liu moris iha rai tetuk ho kór metan, pH 5,5 – 9,0, elevasaun m 0 – 1.300 hosi nível tasi no temperatura maizumenus 23 – 38°C. Presipitasaun (nível udanbeen) maizumenus mm 100 – 200 kada fulan. Rai ne’ebé hili atu kuda fore keli mós la’os rai ne’ebé iha ai-mahun, tanba fore keli presiza loron durante oras 12 kada loron atu fasilita prosesu fotosinteza. 11 Fatór seluk ne’ebé importante bainhira hili fatin ba kuda fore keli mak rai ne’ebé livre hosi bee nalihun, tanba sei fo impaktu negativu ba fore keli oan bainhira moris. Maski bee hanesan fatór determinante ida ba fore keli nia moris, ne’e duni sistema irigasaun no drainajen tenke prepara ho di’ak atu bele fasilita kanaliza bee tama no sai nian. Nune’e mós rai ba kuda fore keli nian tenke mamar no sufsiente ho nutrisaun no minerál seluk atu suporta forekeli nia moris. Rai atu uza ba kuda fore keli presiza sukat nia luan atu bele kalkula nesesidade fini, adubu, kustu aluga tratór, estimasaun produtu pur ektare no ba halo análize ekonomia. Rai nia luan bele sukat ho GPS, metru ka ho hakat de’it. Naran katak rekursu ida ne’ebé mak disponível iha área refere. 2.2.2 Hamoos Fatin Hodi Kuda Fore Keli Pasu tuir mai depoisde sukat rai nia luan mak hamoos fatin hodi kuda fore keli. Ba fatin sira ne’ebé foin kolleita hare la presiza lere ka hamoos du’ut, maibé rai foun mak foin atu uza ba fore keli presiza hamoos du’ut uluk. Du’ut ne’ebé foin lere ho katana ka sabit to’o badak no labebe sunu ka so’e ba liur, di’ak liu mak lekar fali iha rai leten atu bainhira fila ho tratór, automatikamente du’ut hirak ne’e sei uut ka rahun. Bele mos so’e fali du’ut hirak ne’e ba to’os laran atu utiliza hanesan mulsa hodi bele proteze udan-been kona direta ba rai no mantein rai nia umidade ka redús evaporasaun karik udan la tún. 2.2.3 Fila Rai Fila rai nia objetivu mak atu prepara fatin ne’ebé di’ak ba fore keli atu bele moris ho di’ak, nune’e bele hetan rezultadu ne’ebé di’ak mós. Rai ne’ebé hamoos ka lere ona bele fila ho tratór ka uza ai-suak ka enxada ho nia klean cm 15 – 25. Rai ne’ebé fila ona husik maizumenus semana ida atu anin no loron bele kona hodi hamate du’ut, peste ka moras sira. Depoisde husik tiha semana ida, tenke harahun ka grade no hatetuk, hamoos ai-abut ka airohan balu karik sei iha toos laran. Molok grade, kari kedas adubu orgániku ne’ebé kompostu hosi karau-teen, kuda-teen, bibi-teen ka kompos iha rai leten, atu nune’e bele mistura didi’ak ho rai bainhira grade. Tuir mai tenke prepara mós drainajen ho nia klean maizumenus cm 25 – 30 no luan cm 20 iha kada metru 3 – 4 hodi fasilita kanaliza bee tama no sai. 12 Fig 2. Prosesu Fila Rai no Halo Drainajen. Fatin ne’ebé foin kolleita hare ka batar la presiza fila tanba nia testura no estrutura sei di’ak, ne’e duni uza de’it métudu minimum tillage, katak ke’e de’it fatin ne’ebé atu kuda fini fore keli ba. Área ba kuda fini fore keli la presiza fila hotu hodi hamenus kustu fila rai nian. Bele mos uza métudu zero tillage, katak rai ne’ebé atu kuda fore keli ba la presiza fila maibé lere badak de’it molok kuda. Hare kain no batar kain ne’ebé lere tiha ona labele sunu ka soe ba liur, maibé uza hanesan mulsa hodi mantein umidade rai nian. Bele mos uza sistema zero tillage ho koñesimentu lokál ne’ebé agrikultór sira aplika ona, hanesan iha distritu Viqueque ne’ebé kuda kedas fore keli iha hare rai-maran nia leet (entre liña) molok semana rua atu kolleita. Fig 3. Uza aihoris nia restu hanesan mulsa atu mantein umidade rai. 2.3 Adubu no Fertilizasaun 2.3.1 Espésie Adubu Fore Keli Nian Kuda fore keli tuir PAD sei prefere liu atu uza adubu orgániku (estrume animál, kompos no adubu matak). Fó adubu tuir PAD sempre bazeia ba “lei fó hikas” (law of return) ne’ebé signifika katak sistema ida ho esforsu atu fó hikas tipu matéria orgániku sira ne’ebé ita hetan 13 hosi atividade agríkola nian hanesan du’ut, karau-teen no seluktán bá rai no tuir mai rai mak sei fó hán hikas ba fore keli. Estretejia kultivu fore keli ne’ebé sustentável mak muda biomassa ne’ebé lais hosi restu kolleita aihoris sira (batar-kain, hare-kain, nst.), ne’ebé favorável iha natar ka to’os laran sai biomassa rai nian hosi prosesu dekompozisaun no tuir mai mak fore keli sei utiliza hanesan hahán ba sira nia moris. Nune’e ita bele jere agroekolojia no hametin di’ak liután ekosistema ne’ebé iha no nia sustentabilidade. Iha sistema PAD nia laran rekomenda katak depoisde kolleita labele fokit, soe sai ka sunu restu aihoris nian, maibé husik hela dodok iha rai leten atu nune’e bele sai hanesan mulsa no estrume bá fore keli no ikus mai fore keli sei habokur fali rai ba kresimentu moris hare, batar no aihoris seluk iha sistema kuda rotasaun nian. Fore keli ne’ebé hetan defisiensia N sei hatudu sinal hanesan kinur iha tahan tomak, tahan sei lotuk la normal no moris la bokur. Karik menus nutrisaun P maka sei hatudu nia tahan matak liu no namkurut, tahan tuan no monu lalais, no aihoris ne’e sei krekas. Fore keli mak menus K sei hatudu sinal kinur tuan iha tahan ninin no rohan. Espésie adubu fore keli nian tuir PAD, laiha diferente ho aihoris seluk maibé importante mak tenke konsidera komponente makro sira hanesan N, P, K, Ca, S no Mg. No labele haluha mós komponente mikro sira hanesan Fe, Na, Zn, Mn, B, Cu, no Cl, ita bele dehán katak ita presiza komponente 13 ne’ebé importante ba rai no fore keli. Komponente makro iha neen no komponente mikro iha hitu. Maski difériensia iha nia montante bainhira uza maibé nia funsaun bá fore keli nia moris komponente ida-idak importante hotu no sei labele substitui ka halakon. Aleinde uza matéria orgániku hodi fo hán rai, ita mós rekomenda atu halo rotasaun kuda aihoris ho nia pola mak hanesan hare ka batar – fore keli ka fore mungu ka fore rai – hare ka batar. Iha sistema rotasaun kultivu ho fore keli di’ak liu tanba leguminoza iha kbiit atu fiksa N iha rai laran hodi suporta moris aihoris sira ne’ebé la iha kapasidade atu produz N rasik. 14 Fig 4. Fore keli nia abut bele hadi’a nutrisaun rai atraves hosi fiksasinitrojéniu livre. 2.3.2 Utilizasaun Adubu 2.3.2.1 Adubu Orgániku Karik uza adubu orgániku prefere liu iha faze preparasaun rai. Prefere liu uza adubu orgániku tanba iha efeitu pozitivu ka vantájen boot liu ba rai hanesan: a. Hadi’a kondisaun fíziku rai, halo rai sai mamar no nia tekstura sai longra ho nia kapasidade kaer bee boot, nune’e sirkulasaun anin no bee iha rai laran sei di’ak liután. No tuir mai fore keli nia abut sei halo penetrasaun liu ba rai okos no moris ho saudável iha tempu maran; b. Hadi’a kondisaun kímiku rai, tanba kapasidade aumenta rai bokur sai maka’as liu ka boot liután no bele redús ásidu rai (pH rai) no kompleta liután komponente nutriente makro no mikro iha rai laran; c. Hadi’a kondisaun biolójiku rai, matéria orgániku sei aumenta tan energia bá mikroorganizmu rai tanba mikroorganizmu sei hetan hahán hosi matéria orgániku ho nune’e nia bele halo prosesu dekompozisaun di’ak liután no fornese aihán ba rai atu suporta moris fore keli nian; d. Iha influénsia sosiál, katak ita uza matéria orgániku sei tulun prosesu resiklajen lixu nian liu-liu iha sidade ka área urbana. Bainhira ema serbisu halo kompos katak sei loke kampu serbisu nian no aumenta rendimentu uma-kain nian ba ema sira ne’ebé serbisu hodi prodús kompos; no e. Uza adubu orgániku sei fó rezultadu kolleita ne’ebé saudável ba ita ema nia saude no saude ambiental. Utilizasaun kompos ba kultivasaun fore keli iha ita nia rain seidauk másimu, basá maioria toos-na’in sira seidauk uza kompos hodi habokur rai. Liliu adubu orgániku ne’e, toos-na’in barak maka ladauk uza ho razaun oi-oin hanesan volume boot, prodús iha tempu naruk no 15 nesesita enerjia maka’as hodi prodús, maski kompos nia materiál sira favorável tebe-tebes iha rai laran. Tabela 2: Kompozisaun elementu nutritivu iha matéria orgániku sira estrume nian Estrume Orgániku Hare kain Batar kain Karau-teen (vaka no timur) Kompos Fahi-teen Bibi-teen Manu-teen Turi Fontes: Hosi fontes oioin N (%) 0.5 – 0.8 0.81 0.8 – 1.2 0.5 – 2.0 0.7-1.0 2.0-3.0 1.5-3.0 1.7 – 2.8 P2O5 (%) 0.15 – 0.26 0.37 0.44 – 0.88 0.44 – 0.88 0.44 – 0.66 0.88 1.15 – 2.25 0.1 – 0.2 K2O (%) 1.2 – 1.7 1.61 0.4 – 0.8 0.4 –1.5 0.6 – 0.9 2.1 1.0 – 1.4 – 1.9 Ezemplu: Karik ha ida nesesita N kg 15, maka kompos hira mak ita tenke prepara? = 1.2 ton/ha. Kompos = Kompos kg 750 nia kompozisaun N kg 15. Bazeia ba kompozisaun iha tabela iha leten, maka totál kompos ne’e mós prodús ona P no K. P= = Kompos 2.2 ton/ha. K= = 1.5 ton/ha. 2.3.2.2 Adubu An-Orgániku Karik agrikultór sira iha kbiit atu uza adubu kímiku atu hasae produsaun fore keli, mak di’ak liu uza hanesan tuir mai ne’e: Aplika Urea, SP-36 no KCL doze 0.5 iha faze fila rai daruak nian ka iha tempu grade. Métodu aplikasaun mak hanesan kari molok grade rai. KCL doze 0.5 aplika tan iha loron 30 – 40 depoisde kuda ho sistema hatama ba rai (tugal). Bainhira uza adubu kímiku tenke determina doze ne’ebé apropriadu tuir nesesidade rai nian ba rai atu aumenta produsaun. Agrikultór iha Timor-Leste koñese ona adubu kímiku oin tolu: Urea, TSP/SP36 no KCl. Urea = 46 % Nitrogeniu (N) SP36 = 36 % P2O5 (P) KCl = 52 % K2O (K). 16 Ezemplu sura nesesidade elementu nutrisaun ba to’os ha 1 tuir rekomendasaun doze ba aihoris fore nian (Urea kg 100 : SP36 kg 75 : KCl kg 50). Karik ha 1 nesesita kg 15 N maka Urea, SP36 no KCL kg hira mak ita tenke prepara? kg N = 32.60 kg kg P = 41.66 kg KCL = kg K = 28.8 kg. 2.4 Hili Variedade Iha sistema PAD agrikultór sira bele uza variedade lokál naran katak variedade sira ne’e hetan ona rekomendasaun hosi MAP. Tanba variedade lokál barak liu mak nia musan la uniforma, nune’e di’ak liu hili fore keli musan ne’ebé ho nia diametru mm 3 – 4. Bele mós hili variedade melloradu sira hanesan Willis, Orba no Gallungun. Variedade sira ne’ebé di’ak atu kuda tanba nia produsaun ás liu (ton 1.5 – 2.0 /ha) kompara ho variedade seluk. Variedade sira ne’e hún nia ás cm 50 – 60 de’it, ne’e duni difísil atu monu bainhira iha anin boot. Variedade sira ne’e iha mós iha karaterístika espesífiku hanesan kór musan kinur kamutis, musan boot, musan difísil atu nakfera, kompozisaun proteina 38.5% no mina 18.6%. Variedade sira ne’e iha resistensia ba peste no moras fore tahan feruzen no loron ne’ebé presiza atu halo kolleita badak pelumenus hosi loron 70 – 90 de’it (AAK Kedelai, 1991). Atu asesu ba variedade sira ne’ebé temi iha leten bele kontaktu ho Diresaun Nasionál Agrikultura no Hortikultura hosi MAP. Fig 5. Hili variedade ne’ebé mak di’ak sei garante mós produsaun ás. 17 2.5 Kalkula Kuantidade Fini Ne’ebé Presiza Fini ne’ebé maka ita presiza atu kuda tuir sistema PAD mak 40 kg kada ektare, maibé mós depende ba fore keli nia variedade, distánsia kuda hosi aihoris ida ba aihoris seluk, totál fore keli musan ne’ebé kada ku’ak, persentájen jerminasaun fini nian no todan fini (musan 1000) nian. Distánsia kuda ne’ebé rekomenda tuir PAD mak cm 20 – 30 X 20 – 30 depende ba rai nia bokur. Rai ne’ebé bokur nia distánsia kuda nian relativamente luan liu kompara ho rai sira ne’ebé la bokur. Kuda fini musan 2 kada ku’ak ida. Atu kalkula fini mak presiza ba toos ektare ida nian sei uza formula hanesan tuir mai ne’e: Deskrisaun: X = Nesesidade fini; D1 = Distánsia entre liña; T = Todan (gr) forekeli musan 1,000 nian; L = Luan área; D2 = Distánsia entre aihoris; n = Totál fore keli musan kada ku’ak. Ezemplu: Iha áreal ho luan 1 ha atu kuda fini fore keli ho distánsia 30 cm x 30 cm. Fini musan 1,000 nia pezu 0.09 kg. Kada ku’ak sei kuda ho fini musan 2. Fini nia kbiit jerminasaun mak 90%. Totál fini hira mak ita presiza? Karik fini ne’e nia kbiit jerminasaun iha de’it 90% maka: x 28.8kg = 31.9 kg/ha. Agrikultór presiza reserva hela fini musan 10% hosi totál fini ne’ebé iha atu uza ba tempu kuda hikas nian. Ne’eduni hosi kg 28.8/ha presiza aumenta kg 3.19 ba tempu kuda hikas nian. Kalkulasaun ida ne’e mai hosi totál fini ne’ebé uza ba área ektare ida multiplika ba maka hetan kg 3.19. Rezultadu hosi kalkulasaun ida ne’e kg 3.19 aumenta ba nesesidade fini ba área ektare ida kg 31.9/ha maka ita presiza kg 35.09 ba área ektare ida. 18 2.6 Selesaun Fini Hodi Kuda 2.6.1 Halo Test ba Jerminasaun Fini Dala barak fini sisa ne’ebé halo’ot kleur liu fulan 6 bele hamesus nia kapasidade vigór moris nian (dormancy). Tan ne’e agrikultór sira tenke halo teste jerminasaun fore keli sisa mak atu uza ba fini. Teste jerminasaun nia objetivu mak atu hatene loloos fini nia persentájen hira mak moris ho di’ak, nune’e bele garante populasaun aihoris iha área kultivu nian. Lala’ok teste jerminasaun fini nian mak hanesan tuir mai ne’e: Prepara média (rai metan no rai henek 1:1) ne’ebé kahur ona ho inokulantete (Legin) ka foti rai ne’ebé uluk uza hodi kuda fore keli ka fore mungu; Prepara fatin hodi halo teste jerminasaun; Hatama rai ne’ebé kahur ona ho inokulante (Legin) ba fatin halo teste nian; Hili fini musan 100 no tau iha média jerminasaun nian; Rega ho kuidadu iha dader no loro-kraik to’o nia umidade ás; Depoisde loron 5 – 10 konta fini musan hira mak jermina ona. Totál fore keli musan ne’ebé jermina ona bele uza hodi kalkula persentájen jerminasaun fini nian ho formula hanesan tuir mai ne’e: Ezemplu iha teste jerminasaun ba fini forekeli musan 100, depoisde loron 5 – 10 fini musan 80 mak jermina, ne’e signifika katak fini iha kapasidade jerminasaun 80%. Kalkulasaun ida ne’e mai hosi: = 80% Fig 6. Hili fini ne’ebé di’ak sei garante jerminasaun ne’ebé ás. 19 2.6.2 Haketak Fini Di’ak ho A’at Fini hanesan fatór ida importante tebe-tbes iha prosesu hasa’e produsaun. Ne’e duni fini ne’ebé atu uza tenke puru no la kahur ho variedade seluk ka fo’er. Hili fini ne’ebé nia jerminasaun 80% ba leten. Tanba fini forekeli bai-bain kuda diretamente ba rai, ne’ebé kuandu nia jerminasaun menus hosi 80% sei afeita mós ba totál populasaun aihoris pur área kultivu nian. Alainde ne’e fini tenke livre no reziste ba peste no moras. Atu hetan fini ne’ebé di’ak mak agrikultór sira tenke halo selesaun ba fini ne’ebé sira prepara ona atu haketak fore keli musan di’ak hosi musan sira át. Selesaun ne’e tenke halo maski fini sira ne’e sira nian rasik ka fini hosi rai liur ne’ebé introdus ho label ne’ebé tuir ona estandarte. Mekanismu selesaun fini molok atu kuda mak hanesan tuir mai: Prepara bee moos iha balde ka basia ho volume nanotak de’it; Hatama fini ne’ebé prepara ona ba balde ka basia laran; Kahur ho liman atu halo fini di’ak mout no át sira namlele; Hasai fini ne’ebé namlele (át) no husik hela fini ne’ebé mout (di’ak); Fakar sai hotu bee ne’ebé iha balde ka basia laran; Fini selesionadu mak ho kondisaun bokon, di’ak liu kahur kedas ho legin ho nia kompozisaun Legin grama 10 : fini kg 10, karik ho rai ne’ebé kuda ona ho fore keli iha epoka liu ba ho nia kompozisaun 1 kg rai : 10 kg fini; Iha momentu kahur Legin/rai evita kontaktu direita ho loron (tenke kahur iha mahon). Bainhira kahur tiha ona ho Legin/rai tenke kuda kedas. 2.7 Kuda Fore Keli Fore keli jeralmente hahú kuda bainhira udan para, maibé tenke garante katak rai sei bokon no mamar. Di’ak liu kuda kedas fore keli musan durante loron 7 nia laran atu prevene rai maran. Sistema kuda fore keli ne’ebe di’ak mak hanesan tuir mai ne’e: Uza aisuak atu halo rai kuak ho ninia klean cm 2 – 5; Bainhira halo rai kuak sukat kedas ho fore keli nia distánsia kuda, ezemplu cm 40 x 15 ba rai ne’ebé bokur ka distánsia kuda menus ba rai ne’ebé la bokur; Hatama fore keli musan 2 kada rai kuak; Kuak ne’ebé kuda ona fini taka fali ho rai, maibé labele sama metin. Karik agrikultór sira hakarak kuda fore keli kahur ho batar (intercropping) maka distánsia kuda appropriadu mak hanesan tuir mai ne’e: 20 Kuda fore keli liña rua iha batar nia leet ka klaran; Espasu entre liña fore keli ho batar maka cm 30 (uza estaka rua: estaka ida cm 30 entre batar ho fore keli no estaka ida seluk cm 30 entre fore keli ho fore keli). Distánsia kuda fore keli iha sistema intercroping mak cm 40 x 25; Kuda fini fore keli musan rua kada ku’ak no fini batar musan ida kada ku’ak. Tabela 3. Distánsia kuda fore keli tuir rai nia bokur. Distánsia kuda (cm x cm) 20 x 20 Nesesidade Fini (Kg/ha) 55 Populasi Aihoris (ha) 500.000 Rai nia bokur mediu no bee naton 25 x 25 35 320.000 Rai bokur no bee sufsiente 30 x 30 22 222.222 Kondisaun rai Rai krekas no menus bee Fig 7. Uza distánsia kuda apropriadu iha sistema Monokultura no Kuda Kahur. 21 III. Manutensaun 3.1 Kuda Hikas Depoisde kuda hotu, fini ne’ebé lá moris presiza atu substitui ho fini foun. Iha fatór barak mak bele kontribui ba fini forekeli la moris ka mate. Ezemplu bainhira kuda fini sai dodok iha rai laran ka nehek hán. Tanba ne’e agrikultór sira tenke hala’o kuda hikas fali iha fatin ne’ebé kuda tiha ona ho fini maibé la moris, atu nune’e bele asegura densidade aihoris labele menus tuir padraun mak iha. Densidade aihoris hanesan fatór determinante ida iha prosesu hasa’e produtividade fore keli nian. Atividade kuda hikas ne’e tenke hala’o iha loron 7 – 10, nune’e sira nia moris bele kompete ho fini ne’ebé kuda uluk. Atu identifika no hafásil kuda fila fali, métodu kuda tenke tuir liña ho distánsia. Bainhira kuda fore keli presiza reserva hela fini balun, maizumenus 10% hosi totál fini ba tempu kuda hikas nian. 3.2 Hamoos Du’ut Hamoos du’ut ho objetivu atu hasai hotu du’ut ne’ebé sai knu’uk peste no moras nian ba fore keli ka halo kompete nutrisaun ho fore keli. Aleinde ne’e bele mós halo rai mamar hodi fasilita prosesu aerasaun ka sirkulasaun anin (O2) iha rai laran, nune fo vantájen liu ba mikroorganizmu sira iha rai laran bele halo prosesu dekompozisaun no fore keli abut sira bele dezenvolve-an ho di’ak liután. Karik agrikultór sira kuda fore keli iha natar mak foin ko’a hare, uza hare-kain hanesan mulsa atu redús frequinsia moris du’ut sira. Ne’eduni bele hamoos du’ut dala ida de’it iha tempu fore funan. Maibé kuandu agrikultór sira kuda fore keli iha fatin bai-bain, presiza hamoos du’ut dala rua. Hamoos du’ut primeiru iha loron 21 depoisde kuda, maski du’ut sei dauk moris. Hamoos du’ut segundu nian iha loron 49 depoisde kuda fore keli. Atividade ne’e hala’o ho enxada ka aisuak. Karik fasilidade sira ne’e laiha bele mós hamoos du’ut ho liman de’it. Kontrola du’ut ne’ebé di’ak bele fo oportunidade ba fore keli oan sira bele moris ho saudável, bele sai buras no forte liu, tanba laiha kompetisaun ho du’ut fuik sira. Karik la homoos du’ut fuik ita bele lakon produsaun to’o 80% (Ali no Sankaran, 1984). 22 Fig 8. Uza mulsa iha sistema kuda fore keli sei redús tempu ba hamoos du’ut nian. 3.3 Jestaun Bee Irigasaun no drainajen hanesan parte ne’ebé importante tebes iha kontrolu no mantein bee iha fatin kultivu fore keli nian, ne’eduni agrikultór sira tenke hamoos kanu ka bee dalan atu hafásil kanaliza bee tama no sai hosi natar ka toos laran. Atu fasilita irigasaun no drainage ne’ebé la’o normal iha natar ka toos laran mak agrikultór sira presiza prepara sistema irigasaun no drainajem ne’ebé di’ak. Presiza ke’e bee dalan ho nia klean cm 25 – 30 no nia luan cm 20 iha entre m 3 – 4 hodi hasai ka hatama bee. Iha sistema PAD uza bee tuir de’it nia periudu ka koñesidu ho naran irrigasaun interkalár (Intermitten irrigation). Katak irigasaun ne’ebé ita aplika iha de’it prosesu dezenvolve-an no durante faze vejetativa. Irigasaun primeiru aplika iha loron 15 – 21 depoisde kuda. Irigasaun segundu aplika iha loron 23 – 35 atu tama ba faze funan. Irigasaun ikus aplika iha loron 55 – 70 atu tama ba fuan no ense fore musan. Depoisde ne’e la presiza aplika irigasaun to’o kolleita fore keli. 3.4 Selesaun Aihoris ka Rouging Selesaun aihoris hanesan fatór determinante ida atu mantein orijenalidade variedade fore keli ne’ebé kuda ona iha agrikultór sira nia natar ka toos laran. Atividade ne’e komesa hala’o iha loron 7 – 15 depoisde kuda ka iha faze vejetativu. Metodu selesaun ne’ebé uza iha faze ne’e maka: Fokit sai fore keli ne’ebé nia kór la hanesan ho nia variedade orijen; 23 Fokit sai fore keli ne’ebé nia estruktura tahan la hanesan ho ninia variedade orijen; Fokit sai fore keli ne’ebé nia tahan fulun la hanesan ho nia variedade orijen. Atividade selesaun ba aihoris ne’e kontinua hala’o to’o iha faze jenerativu liliu iha tempu funan no tempu forma fuan. Metodu ne’ebé uza iha faze ne’e mak hanesan tuir mai ne’e: Fokit sai fore keli ne’ebé nia tipu moris diferente ho variedade orijen; no Fokit sai no soe fore keli ne’ebé nia kór fuan la hanesan ho nia variedade orijen. Fig 9. Fokit sai fore keli ne’ebe iha karaterístika diferente ho varidade orijen. 3.5 Peste, Moras no nia Kontrolu Peste no moras sai fatór determinante tebes iha prosesu hasa’e produsaun. Dala barak agrikultór sira hetan failansu iha produsaun fore keli tanba hetan estragu hosi peste ka moras. Peste mak identifika ona no estraga fore keli maka’as iha Timor-Leste mak hanesan tuir mai ne’e: Larva fura fore keli musan (Etiella zinckenela ) Peste ne’e bai-bain fura fore keli musan bainhira nia sei larva. Larva fura fore keli no tama ba iha laran atu hela iha ne’ebá. Peste ida ne’e nia siklu moris durante loron 35. Atu elimina peste ida ne’e bele rega ho Surecide no Karphos. Peste estraga fore keli tahan (Phaedonia inclusa ) 24 Peste ne’e kuaze estraga parte hotu-hotu hosi fore keli nian hanesan dikin, tahan ne’ebé sei nurak, sanak, funan no musan nurak sira. Peste ne’e bai-bain ataka fore keli iha dader no loro-kraik. Larva hosi peste ne’e mós bai-bain ataka lisuk fore keli. Siklu moris peste ne’e purvoltade loron 20 – 21. Ne’e signifika katak peste ne’e bele ataka fore keli dala 2 – 3 durante siklu moris fore keli nian. Atu kontrola peste ne’e bele rega ho Azodrin, Karphos no Tamaron. Lalar ataka fore keli durante faze vejetativa (Agromisa phaseoli) Ataka primeiru peste ne’e nian mak halo fore keli nia fuan no tahan nurak sai noda. Molok fore fuan monu ba rai, maka larva hela tiha ona iha fore keli kain laran. Bainhira larva nia movimentu to’o ona iha fore keli nia abut maka halo fore keli namlaik no sai kinur. Ikus mai halo fore keli mate. Siklu moris peste ne’e loron 21 – 28 depende ba fatór ambiente. Atu kontrola peste ne’e bele rega ho Azodrin, Surecide, Tamaron, Karphos no uza Furaan ho nia doze musan 2 – 3 kada ku’ak. Fig 10. Peste importante iha fore keli. Moras fore keli ne’ebé identifika barak liu mak hanesan: Tahan feruzen (Phakopspora pachyrhizi) Simptoma moras ne’e akontese bainhira liu ona faze funan nian. Noda kór chocolate akontese iha fore keli nia tahan parte okos. Bainhira ita kaer ho liman mak nia testura mosu hanesan terigu uut ne’ebé semo hosi fore keli tahan. Impaktu hosi atake moras ne’e sei blokeia sisteme fotosinteza ne’ebé halo fore keli fuan barak mak musan laiha ka mamuk. Atu kontrola moras ne’e presiza uza Fungesia Dethane ka Benlate. 25 Fore kain dodok ne’ebé kauza hosi moras Phythium Sp. Moras ne’e akontese iha faze fore keli oan sei nurak. Moras ne’e barak liu akontese iha fatin ne’ebé nia umilidade ás no bokon hela de’it. Tanba fatin hanesan ne’e fásil liu atu halo moras Phythium Sp ataka fore oan nune’e halo fore oan dodok no mate. Fig 11. Moras importante iha fore keli. Iha mós mekanismu seluk ne’ebé bai-bain uza hodi kontrola peste ka moras fore keli nian mak hanesan tuir mai ne’e: a) Kontrolu Kulturál Bainhira Prepara rai tenke uza estrume matak hanesan hare kain ka kompos hodi aumenta komponente N ka adubu mutin iha rai laran. Hamoos du’ut iha kabubu leten ne’ebé bele sai hanesan knuuk ba peste ka moras. Uza jestaun nutriente ne’ebé integradu no kuda rotasaun atu bele hakotu siklu peste ne’ebé estraga fore keli. 26 Fig 12. Uza jestaun peste integradu iha kontrolu peste no moras iha fore keli. b) Kontrolu Biolójiku Orgániku uza parazita hanesan thricogrammatoidea bactrae-bactrae, atu prevene moras no pesti hanesan kain no abut dodok uza thrichoderma harzianum no tahan feruzen uza fungisida (mancozeb). Bele mós uza insekta hanesan kutu (thrips) no heliothis (Shumithion, Neem) atu kontrola moras fore keli nian. Tau aisanak iha toos laran hodi atrai manu fuiksira hanesan manuliin mai tur ba nune’e bele hán fali ular-oan sira ne’ebé hán fore keli iha natar ka toos laran (ba ha ida bele tau 40 – 50). Bele mós uza orgániku parazita hanesan trichogrammatoidea bactrae-bactrae no Nuclear Polyhidrosis virus (NPV) ba ular (Spodoptera litura), ba ular fore keli fuan (Helicoverpa armigera (HaNPV). Fig 13. Uza predadór ba kontrola peste no moras iha fore keli. c) Kontrolu Fíziku no Mekánika Hili no estraga peste nia tolun ka buti ho liman. Uza lasu ho lampu petromaz (lasu 1/área ha 5) no uza rede hodi kaer peste ne’ebé estraga fore keli. 27 Fig 14. Uza fiziku, lampu petromax, redi ka duni hodi kontrola peste fore keli nian. d) Kontrolu Orgániku Jestaun peste no moras ba fore keli uza rekursu lokál ne’ebé iha hanesan Nimba, Aimanas, Tabaku-tahan, Aiata-tahan, no ai-tahan moruk sira seluktán. Rekursu sira ne’e kahur hamutuk atu uza hanesan pestisida orgániku liliu hodi prevene peste no moras fore keli nian. Fig 15. Matéria pestisida orgánika husi nimba ba prevene peste no moras fore keli nian. e) Kontrola kímiku Atu uza pestisida kímiku bainhira fore keli iha ona loron 30 – 40 iha natar ka toos, tanba iha faze ne’e predadór sira sei dezenvolve hela-an hodi ataka pesti ka moras fore keli nian sira. 28 Ita mós tenke hatene bainhira atu aplika pestisida kímiku ba fore keli, katak peste ka moras fore keli nian liu ona nia nível toleránsia (ambang batas). Ne’e signifika katak kada fore keli hún 10 hetan ona totál peste ka moras liu rua. Hili pestisida ne’ebé loos tuir simptoma peste ka moras ne’ebé ataka fore keli. Bainhira rega, tenke ho nia kuantidade pestisida ne’ebé apropriadu tuir instrusaun iha label pestisida nian. Rega pestisida iha tempu ne’ebé determinadu (ohin ka aban kari la udan), atu la estraga de’it tanba udan-been bele fase hotu fali pestisida ne’ebé rega ba. Atu hetan rezultadu ne’ebé di’ak bainhira uza pestisida mak presiza halo uluk kalkulasaun konabá área ne’ebé atu ba rega ho pestisida, ekipamentus ne’ebé uza hodi rega pestisida no pestisida nia kuantidade ne’ebé apropriadu. Pasu importante ne’ebé presiza hatene bainhira uza pestisida ba kontrola peste ka moras mak hanesan tuir mai ne’e: Tenke hatene doze pestisida ba área ha ida tuir rekomendasaun iha lábel pestisida nian; Tenke hatene volume bee ne’ebé presiza ba tanki sprayer isin ida (Ezemplu L 15) Presiza hatene volume bee hira mak presiza atu rega ba área ha ida (Ezemplu liu hosi koko ba área m2 100). Sukat bee hira mak uza ba área esperimentu nian, hafoin multiplika ba m2 10.000. Ezemplu bainhira ita konta bee ba área esperimentu nian ita hetan bee L 4. Ita uza formula tuir mai ne’e hodi konta volume bee: = x 10.000 m2 = bee L 400 kada ha. Kalkula pestisida hira mak presiza atu uza ba bee L ida, hafoin multiplika ba bee ne’ebé iha tanki isin ida. Nia formula mak: = = = = 7.5 cc/L bee. Pestisida ne’ebé atu uza ba sprayer tanki L 15 bele kalkula uza formula hanesan tuir mai ne’e: cc 15 x 7.5 = cc 112.5 ba kada tanki pestisida. Ne’e duni ita presiza pestisida misturadu ho bee tanki sprayer 26.66 hodi rega ba área ha 1. Kalkulasaun ne’e mai hosi formula hanesan tuir mai ne’e: 29 = = = 26.66 tanki. Uza pestisida kímiku ba kontrola peste ka moras presiza fó mós atensaun ba fatór sira hanesan tuir mai ne’e, atu bele minimiza no prevene inpaktu negativu ba ema, aihoris, animál no ambiente. Tenke uza ekipamentu sira ne’ebé apropriadu atu proteje-an hosi residu pestisida nian; Uza faru liman naruk, kalsa naruk, luvas, oklu, maskra no botas bainhira rega pestisida; Tenke lee no kompriende lábel pestisida nian molok uza, atu bele tuir instrusaun no rekomendasaun iha utilizasaun pestisida nian; Rega tenke tuir doze ne’ebé rekomenda ona iha label pestisida nian; Bainhira rega hotu ona tenke hamoos tanki sprayer nian no halo’ot iha fatin ne’ebé seguru; no Labele soe pestisida nia restu iha fatin arbiru. Simptoma ba ema ne’ebé kona veneno pestisida kímiku nian mak hanesan: sente atu muta, oin-halai, muta, ulun-moras no kabun moras. Ba ema ne’ebé hetan ona veneno no lanu hosi residu pestisida kímiku presiza: Fo nuu-been lalais ka kahur masi-midar ho bee no fo hemu lalais kedas; Fo haris ho sabaun no uza bee barak; Tenke hán barak no bosu bainhira atu rega pestisida; Fase ropa ne’ebé uza tiha ona hodi rega pestisida ho sabaun atu halakon residu pestisida nian; Troka kedas ropa bainhira rega hotu; no Karik sente moras todan liu presiza lori lalais ba ospitál atu hetan tratamentu hosi doutór. 30 Fig 16. Kontrolu peste ka moras ho pestisida kímiku bazeia ba rekomendasaun iha label. IV. Kolleita no Poz-Kolleita Kolleita no poz-kolleita presiza fo atensaun didi’ak ba, tanba 20 – 30% produsaun fore keli bele lakon hosi parte ne’e. Jestaun ba kolleita no poz-kolleita ne’ebé ladi’ak sei afeta mós kualidade fore keli. 4.1 Kolleita Atu halo kolleita agrikultór sira tenke hatene karaterístika konabá loron kolleita ba variedade ida-idak, tanba loron kolleita ba verieade ne’ebé hetan rekomendasaun lahanesan. Maibé agrikultór sira bele halo kolleita kuandu fore keli iha ona loron 30 – 35 komesa hosi tempu funan nian. Fore keli tenke kolleita ona bainhira 95% tasak ona ka fore keli tahan sai kinur hotu ona. Sinál ne’ebé hatudu katak fore keli tasak ona maka pursentu bee purvoltade 20 – 25%. Kolleita fore keli tenke halo lalais, karik demora fore keli nian fuan bele monu sai hotu hosi nia hún. Ba fini, bainhira halo kolleita hili kedas fore keli ne’ebé nia hún boot, fuan tebar, livre hosi moras ka peste no halo’ot ketak. Kolleita fore keli uza sabit ka tudik kro’at atu labele estraga fore keli musan monu ba rai. Sistema ko’a ka tesi kotu fore keli nia hun, tanba fore keli nia abut ne’ebé akumula bakteria Rhizobium bele hela iha rai laran no sai hanesan estrume ba rai liu-liu N. 31 Fig 17. Kolleita ho sistema tesi kotu fore keli nia hún atu mantein Rhizobium hela iha rai laran. 4.2 Habai Fore Keli Depoisde kolleita tenke habai kedas fore keli nia fuan iha biti ka lona leten to’o nia kulit nakloke. Prosesu ne’e atu tulun haketak fore keli musan ho nia kulit. Bainhira habai, tenke fila bebeik atu fore keli fuan ne’ebé iha okos bele hasa’e fali ba leten. Karik udan, fore keli tenke habai iha uma laran hodi proteze hosi udan-been, maibé husik nakloke atu anin bele kona nafatin. Ba fini nian tenke habai ketak hosi sira mak atu konsumu nian. Fig 18. Habai fore keli ho di’ak sei garante prosesu haketak musan ho kulit. 4.3 Hasa’i Kulit no Hamoos Fore keli ne’ebé maran didi’ak ona hasai kedas nia kulit ho (màkina) tresher, karik tresher laiha entaun tau hamutuk iha karon laran hafoin baku ho ai-ledun to’o nia kulit nakloke hotu. Ra’ut sai fore keli kulit hafoin haliri ka tahek hodi haketak musan di’ak ho musan át no fo’er sira. Hili fore keli musan ne’ebé boot no nia medida uniforma atu uza hanesan fini iha 32 epoka kultivu tuir mai no hataan ba nesesidade merkadu nian. Selesiona no tau fahe fore keli nia musan ne’ebé di’ak hosi musan át sira. 4.4 Habai Fore Keli Musan Depoisde hamoos, fore keli musan sira tenke habai ho nia mahar cm 2 – 4 no fila bebeik kada oras to'o hetan nia kompozisaun bee 10 – 12%. Atu koko fore keli nia musan ne’e maran ona ka seidauk, halo teste ho mákina (moisture tester ), ka teste manuál hanesan ho botir akua ka koko ho tata de’it. Molok halo’ot, fore keli musan tenke rai iha fatin ne’ebé mahon durante minutu 30 atu netraliza temperatura depoisde habai. Fore keli mak atu uza ba fini, di’ak liu habai iha manas 420C to’o kompozisaun bee 8 – 9% hodi bele garante nia jerminasaun. 4.5 Halo’ot 4.5.1 Fore Keli ba Konsumu Fore keli musan ne’ebé atu halo’ot tenke ho kompozisaun bee 10 – 12%. Halo’ot fore keli iha silo, bidoon, kaleen, masa ka fatin ne’ebé seguru hosi animál sira hanesan laho, manu, fuhuk no peste. Bidoon ka masa nia matan tenke taka metin didi’ak, nune’e anin (oxygen) labele tama no sai. Bainhira bidoon ka masa matan la taka metin sei fo vantájen ba ensekta sira atu moris. Nune’e mós molok atu halo’ot fore keli musan, fatin halo’ot fore keli tenke moos no maran atu bele garante fore keli nia kualidade. Halo’ot iha fatin seguru no labele diretamente kona rai. 4.5.2 Fore Keli ba Fini Fini ne’ebé selesionadu, ikus mai halo’ot iha jerigen, bidoon ka silo ho nia kondisaun matan tenke taka metin atu anin la tama no sai. Atu evita kontaminasaun hosi anin ka organizmu seluk atu moris ba. Fini mak atu halo’ot tenke ho kompozisaun bee 8 – 9%, atu garante no mantein kapasidade vigor moris no jerminasaun maski halo’ot ho durasaun liu fulan tolu. Fatin kontentór nian tenke maran no la hetan udan ka loron diretamente. Tau kontentór iha hadak leten ne’ebé bele asesu ba feto sira wainhira atu foti fini no la bele diretamente kona rai. 33 Fig 19. Halo’ot fore keli ho di’ak sei garante kualidade ba konsumu no fini. V. Análize Ekonomia Ekonómikamente fore keli hanesan komoditi ida ne’ebé prósperu tebes tanba ita hatene katak kresementu anuál populasaun Timor-Leste mak signifikativu no aumentu konsumu tahu/tofu, tempe no produtu hosi fore keli nian seluk iha sira nia hahán loro-loron. Ne’e indikasaun ida katak kuda fore keli lalika ta’uk konabá merkadu. Timor-Leste rasik mós sai hanesan nasaun importadór fore keli nian hodi responde nesesidade nasionál. Ne’e katak fore keli iha nia vantájen ekonómiku ne’ebé boot, satán óras ne’e fore keli nia folin mós aumenta ona hosi US $ 0.75 ba 1.50/kg no bele fó rendimentu ne’ebé ás liu bá natar ka toos-na’in sira. Naran katak teknolojia ne’ebé atu aplika mak tenke teknolojia ne’ebé nesesita rekursu mínimu (low resources technology) hanesan modelu PAD fore keli nian. Análiza ekonomia fore keli nian hanesan komponente jestaun negósiu agríkola nian ida mak importante tebes ba agrikultór sira hodi halo análize komparasaun entre rendementu no kustu ka gastu sira durante prosesu produsaun fore keli nian. Atu kalkula valór ekonomia kultura fore keli tuir sistema PAD maka sei uza formula hanesan tuir mai ne’e: Deskrisaun: AE = Análize Ekonomia R= Rendimentu K = Kustu Detalladamente análize ekonomia kultura fore keli ha ida nian tuir sistema PAD mak hanesan iha Tabela 4 tuir mai ne’e: 34 Tabela 4. Análize ekonomia ba kultura fore keli tuir PAD iha área 1 ha No. Descripsaun A Rendementu B. Gastus: 1 Fini fore keli 2 Adubu: Urea TSP KCL 3 Sprayer 4 Pestisida 5 Enxada 6 Tali 7 Sabit 8 Metru 9 Balde 10 Kanuru (Skop) 11 Aisuak 12 Katana 13 Bidoon 14 Terpal 15 Aluga tresher Totál Loron Serbisu C. (LS) Prepara sistema 1 irigasaun 2 Kuda forekeli 3 Jestaun Bee 4 Jestaun peste 5 Aplika adubu Kolleita fore keli (ho 6 kulit) 7 Habai fore keli 8 Sama/baku fore keli Habai fore keli 9 (musan) 10 Halo’ot IV. Gross Margin Produsaun - Inputs Produsaun - Loron Serbisu Loron Serbisu ba V. fulan 1 Unidade Kuantidade Presu Unitária ($) Totál ($) Observasaun Kg 1,500 1.00 1500 Produsaun Mínimu 473.45 kg 40 0.50 20.00 Saku Saku Saku Unidade kg Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade Unidade kg 1 35.00 35.00 1 35.00 35.00 1 35.00 35.00 1 75.00 18.75 1 16.00 16.00 2 5.00 1.00 1 2.00 0.20 1 2.00 0.20 1 3.00 0.30 1 2.00 0.20 2 5.00 1.00 2 5.00 1.00 2 4.00 0.80 3 10.00 6.00 2 15.00 3.00 400 0.75 300.00 64 LS 5 LS LS LS LS 20 6 8 4 LS 10 LS LS 3 3 LS 3 LS 2 1026.55 15.83 LS 22 35 16.04 352.87 Kustu uza 25 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 10 % Kustu uza 20 % Kustu uza 10 % VI. Vantájen no Dezafius iha Implementasaun PAD Vantájen implementasaun PAD fore keli mak hanesan: Uza fini ne’ebé di’ak, kuda liña ho nia distánsia kuda mak adekuadu, manutensaun (hamoos du’ut, fertilizasaun, prevene no kontrola peste ka moras ho uza konseitu JPI), kolleita fore keli iha tempu ne’ebé loloos, baku, habai no halo’ot fore keli ho di’ak; Sei fo rezultadu produsaun ás kompara ho sistema kultivu tradisionál. Ho implementa sistema PAD fore keli ne’ebé di’ak bele hetan nia produtividade minimu tonelada 2 – 3/ha; Agrikultór sira bele hetan produsaun di’ak hodi bele hametin seguransa aihán no hasa’e rendementu famílir; Kresimentu produsaun fore keli nian bele sai mós estímulu ba sub-setór agríkola nian sira seluk hanesan kuda rotasaun ho hare no batar. Dezafiu iha implementasaun programa PAD mak hanesan: Mentalidade agrikultór sira óras ne’e depende liu ba fore keli importasaun nian ne’ebé baratu liu. Situasaun ne’e kontribui ba adopta inovasaun foun hanesan PAD fore keli nian, maski la’o neneik liu; Agrikultór sira seidauk laran metin ba fore keli de’it tanba iha parte seluk hakiak animál, kuda batar no aihoris seluktán. Nune’e programa PAD fore keli nu’udar pakote prátika kultivu mak intensivu sei la’o neneik liu; Dala barak agrikultór sira konsidera DEMPLOT fore keli nian nu’udar projetu hosi nasaun doadór sira nian, nune’e sei mosu deskonfiansa durante prosesu implementasaun PAD no laiha garantia ba nia sustentabilidade iha futuru tanba depende de’it ba rekursu sira mak fornese hosi projetu; Agrikultór sira laiha kbiit atu sosa rekursu determinante seluk atu hasa’e produsaun nian hanesan adubu kímiku, pestisida, traballadór, fini no rekursu seluk tán. 36 VII. Estratejia Implementasaun PAD Fore Keli PAD fore keli nu’udar sistema kuda fore keli ne’ebé hetan kompila hosi rezultadu peskiza tomak iha Timor-Leste no simplifika ona tuir kondisaun agrikultura ne’ebé iha. Experiénsia hosi agrikultór sira nian ne’ebé di’ak iha prátika kultivu mós hetan apresiasaun no halo parte iha pakote PAD ida ne’e. Ho nune’e, modelu partisipatóriu hosi agrikultór sira iha demplot sei dada sira hodi buka hatene buat barak liu hosi sira nia serbisu rasik (learning by doing). PAD fore keli ne’e sei lao ho di’ak bainhira komponente integradu hira tuir mai ne’e implementa ona iha terrenu. Komponente hirak ne’e maka: preparasaun rai ho di’ak; produsaun no prepara fini, selesaun fini ho di’ak (fini ho kualidade di’ak) no kalkula nesesidade fini; Kuda ho distánsia ne’ebé determinadu; Halo manutensaun konabá kuda hikas, hamoos du’ut, jestaun bee, utilizasaun adubu no kontrola peste ka moras fore keli nian ho di’ak ; Halo kolleita no poz-kolleita ho maneira ne’ebé apropriadu. Jestaun armajenamentu ne’ebé di’ak. 7.1 Prosesu Komunikasaun ho Agrikultór Sira Atu hala’o kampaiña estensaun konabá prátika kultivu fore keli ne’e di’ak no efetivu, estensionista sira tenke domina tópiku PAD fore keli nian ne’ebé sei hato’o ba agrikultór sira. Estensionista sira mós presiza hatene komunidade ka agrikultór sira nia problema ne’ebé sira rasik infrenta hela iha sira nia toos loro-loron. Identifikasaun ba problema hirak ne’e sei hafasil estensionista sira hodi prepara didi’ak matéria eventu estensaun nian. Bainhira hato’o informasaun ne’ebé iha relasaun ho agrikultór sira nia problema maka sei hamosu reajen (feedback) hodi bele hamosu interasaun di’ak entre estensionista ho agrikultór sira. Implementasaun demplot, agrikultór sira mak sai na’in ba atividade produsaun nian. Estensionista hanesan fasilitadór ba atividade hotu durante prosesu implementasaun PAD ne’e. Estensionista sira mós tenke kria atividade ne’e ho sustentavel hodi la kria dependénsia iha agrikultór sira. Tanba programa PAD ne’e atu estimula de’it agrikultór sira hodi banati tuir PAD. 37 Iha aldeia ka área ida, estensionista sei promove demplot ida hamutuk ho agrikultór ne’ebé progresivu atu bele hatudu ba agrikultór sira seluk katak programa PAD ne’e di’ak tanba bele hasa’e produtivade fore keli nian. Agrikultór sira seluk ne’ebé nunka hatene prátika kultivasaun di’ak, sei husu tuir lala’ok demplot ne’e no neineik sei halo tuir. Estensionista sira mós sei halo sorumutu ida ho agrikultór sira ne’ebé besik iha área demplot refere, nune’e agrikultór sira seluk bele haré rasik ho matan konabá rezultadu produsaun fore keli nian tuir orientasaun iha PAD fore keli nian. Estensionista sira mós bele halo kampaña intensivu liu hosi média oin-oin hodi habelar vantagem programa PAD fore keli nian. 7.2 Oinsá Serbisu ho Agrikultór Sira Prepara planu ba atividade sira nu’udar hanoin ida mak importante tebes. Planu mak sei lori ita tuir lala’ok programa ne’ebé ita deside hamutuk ona ho agrikultór sira. Tanba ne’e, molok atu hala’o serbisu estensaun ka serbisu hamutuk ho agrikultór sira konabá PAD fore keli nian, importante liu ita presiza halo planu hamutuk ho sira. Preparasaun ne’e atu identifika sira nia rekursu, frakeza, oportunidade sira no mós ameasa sa’ida de’it maka sira sempre hasoru tinan-tinan. Atu atividade hirak ne’e bele lao ho di’ak, estensionista sira sei fasilita agrikultór sira atu koko no implementa programa PAD ne’e tuir kondisaun ne’ebé sira rasik iha. Agrikultór sira maka sai na’in ba demplot ne’ebé implementa, tanba sira rasik maka implementa no hetan asisténsia hosi estensionista sira. Ho nune’e, programa PAD sei husik dalan sustentabilidade no bele muda mentalidade dependénsia ne’ebé ikus mai bele hametin seguransa aihán no rendimentu família nian iha área fore keli nian. 7.3 Monitorizasaun no Evaluasaun Monitoria hanesan atividade akompañamentu nian ne’ebé ho orientasaun atu bele garante katak PAD fore keli aplika duni tuir nia rekomendasaun mak bazeia ba prinsípiu sira mak tenke hala’o. Nu’udar estensionista ka fasilitadór ida, monitoria ne’ebé di’ak no sistemátiku prinsipál tebes atu bele hatene katak agrikultór sira aplika duni prinsípiu PAD fore keli nian tuir rekomendasaun ka lae? Tanba dala ruma sira la aplika sa’ida mak rekomenda iha manuál PAD nian no sei inplika maka’as ba produtividade no produsaun fore keli ne’ebé ki’ik. Tuir mai la’os de’it agrikultór sira la adopta PAD, maibé mós estensionista ka fasilitadór sira bele lakon sira nia kredibilidade nu’udar ema tékniku agríkola. 38 Monitoria ne’ebé di’ak no sistemátiku ho observasaun direta no hosi kolesaun dadus ne’ebé kompostu hosi komponente aplikativa PAD nian (hare formuláriu konabá dadus kultivasaun fore keli nian) sira prinsipál tebes hodi hatene problema ruma mak mosu no fasilita ka tulun sira atu bele halo mudansa ruma karik nesesáriu no tulun ita atu orienta di’ak liután agrikultór sira iha futuru. 7.4 Oinsá Hala’o Monitorizasaun Bainhira treinamentu remata no agrikultór sira aplika ona rekomendasaun teknika PAD nian hosi estensionista ka fasilitadór sira, presiza regularmente iha akompanamentu hodi asegura aplikasaun komponente aplikativa PAD nian sira no karik presiza mós prevene kauza negativa ruma mak akontese. Ezemplu labele kontrola peste ho pestisida kímika ba fore keli iha idade loron 40 mai kraik, basá bele hamate fali predadór sira ne’ebé seidauk ativu iha nia atividade hán peste sira ka pelu kontrariu uza pestisida kímiku semana rua molok kolleita bele iha efeitu residu. 7.5 Se mak Bele Hala’o Monitorizasaun Atividade monitoria ba Implementasaun PAD tenke hala’o hosi estensionista ka fasilitadór sira ho partisipasaun másimu agrikultór sira ne’ebé aplika PAD iha nia toos rasik. 7.6 Bainhira mak Hala’o Monitorizasaun Tempu hala’o atividade monitoria ba Implementasaun PAD fore keli nian tuir nia faze implementasaun nian, hanesan hosi preparasaun rai to’o kolleita no poz-kolleita, pelumenus semana ida dala ida ka imédiatu karik iha problema ka kazu urjente ruma hosi agrikultór mak sente nia fore keli iha toos afeta buat ruma, hodi observa no diskute asuntu relevante no buka solusaun ho agrikultór sira. 7.7 Eventu Estensaun Agríkola Estensionista Agríkola (EA) mak parseiru prinsipál Grupu Agrikultór (GA) sira nian iha nível aldeia atu orienta no implementa sistema PAD fore keli nian. EA sira mak sei assisti diretamente agrikultór sira hodi fornese informasaun konabá téknika kultivu fore keli nian tuir sistema PAD ba agrikultór sira ho apropriadu tuir kondisaun no disponibilidade rekursu sira ne’ebé sira iha. 39 EA mak sei identifika no forma GA hodi implementa sistema kuda fore keli tuir modelu PAD iha sira nia fatin. Sira asisti agrikultór sira iha formulasaun nesesidade kultivu tempurál (musiman) ho anuál no realiza demplot hodi estimula agrikultór atu adopta sistema kuda fore keli tuir PAD. 40 VIII. Referensia 1/ Guardian Newspapaer UK, 24th July 2006 2/ Oil Crops Outlook, United States Department of Agrikulture, Economic Research Service June 2007 3/ Soya Beans in Wikipedia the on-line, Encyclopedia (www.wikipedia.org) 4/ Reinhadt et al. “Evaluation of Cassava and Bean Germplasm in East Timor”, Agriculture: New direction for a new nation East Timor (Timor Leste), Australia Centre for International Agriculture Research (ACIAR Proceedings No. 113), October 2002 5/ Outlook conference 2007, Australia Bureau of Agricultural and Resource Economics, March 2007 6/ FAOSTAT, FAO Statistic Division on-line database, 2007 (www.fao.org) 7/Sendall and Associated, “West Timor Market study”, GTZ/Ministry of Agriculture Forestry and Fisheries, Agribusinnes Directorate, October 2006 8/ Timor Leste in Numbers 2002, Directorate of National Statistics, Ministry of Finance and planning 9/ Timor Timur Dalam Angka, Regional Development Planning Board and Centre Board of Statistics (19970 , Dili (Indonesia Statistics) 10/ Prospects for the Global Economy Forecasts. World Band. Development Prospects Group. October 2006 11/ BBC World, World Business Asia, 27.7.2007 12/ Joan Fleuren, Representative, UN World Food Programme, Timor Leste. (pers. Comm.) 41 Ekipa Serbisu PAD Forekeli nian: 1. Oscar Monteiro Gonçalves, MAP-DNAH 2. Domingos Mendes, MAP-DNAH 3. Guilherme da Silva Quintão, MAP-DNADCA 4. Jose Barros, GIZ-RDP IV 5. Benjamin Guterres, GIZ-RDP IV 6. Filipe Duarte, CAMÕES, IP-RDP IV 7. Adelino Ximenes, CAMÕES, IP-RDP IV 8. Joãozinho Noronha, ChildFund-TL 9. Joaninha Guterres, GIZ-ABD 10. Acacio da Costa Guterres, UNTL 42 Fore keli (Glycine max (L) Merril) hanesan aihoris adisionál ne’ebe saudável ba kualker dieta. Ho fore keli bele mós kontribui ba hadi’a kualidade aihán populasaun TimorLeste nian ne’ebe sei depedente liu ba na’an, batar no hare (etu). Hosi informasaun adisionál hanesan temi iha leten, fore keli mós iha kapasidade fiksa nitrojéniu livre hosi atmósfera ba aumenta N ba rai. Maibe produsaun fore keli nian iha Timor-Leste sei menus hosi ton 1.0 kada ha, tan ne’e tinan-tinan tenke importa hosi Indonesia hodi hataan nesesidade konsumu iha rai laran. Kondisaun sira hanesan ne’e halo ita presiza duni alternativa ruma hodi tulun hasa’e produsaun fore keli nian. PAD nu’udar modelu prátika kultivu fore keli nian mak simplifika ona hosi MAP atu uza jestaun integradu, komesa hosi selesaun rai no fini to’o armajenamentu ne’ebe di’ak hodi garante produtividade no produsaun fore keli nian.