Uns Purgunta di un Sosiolinguísta Sobri Língua y Saúdi Mental
Transcrição
Uns Purgunta di un Sosiolinguísta Sobri Língua y Saúdi Mental
Uns Purgunta di un Sosiolinguísta Sobri Língua y Saúdi Mental Stébu Graham (Sosiadadi Internasional di Linguístika: Parserus na Dizenvolvimentu di Línguas) Kumésu Antis di tudu, N krê gradise A PONTE pa oportunidadi ki es da-m pa N faze uns purgunta sosiolinguístiku, na kontestu di saúde mental, na ses forun pa Dia Mundial di Saúdi Mental, 2007. N fika kontenti ku lema di ses Dia Mundial di Saúdi Mental, 2007, ki poi gentis diskuti sensibilidadi pa diversidadi kultural y linguístiku ki mestedu na konprienson y tratamentu di saúdi mental. N ka ta traze ninhun raspóstas li. Má N ta traze uns purgunta. Pa faze nhas studu superior, na ária sosiolinguístiku, N bai pa un Universidadi na Inglatéra, pa studa djuntu Robert LePage1, ki éra un di kes pioneru ki prova ma línguas krioulu é língua sima kalker otu língua, y ki es ka é un dialétu ô forma pobresidu di otu língua. Anton, N ta ben skrebe na língua Kabuverdianu. Sugundu literatura di prendisaji di língua, N atxa ma N sta na nível 3.5, na un skala di 5 nível. N ten orgulhu di kel 3.5, y oportunidadi sima es li ta djuda-m ku prátika pa N da uns pasu pa txiga ti nível 4. Anton, N krê pidi-nhos pa nhos diskulpa-m uns éru ki N ta ben faze li ku nha 3.5. Tanbe, N krê aviza-nhos ma N ta ben traze uns palavra ki pode fladu ma es ka é Kriol. Má N ta traze es palavra déntu di régras fonolójiku, morfolójiku y ortográfiku (ALUPEC) di Kriol di Praia, di manera ki N ta intende-s. N ta spéra ma meta-varianti di Kriol, ki sa ta dizenvolve na Praia, ta oferese es fleksibilidadi pa traze uns palavra nóbu asi. Splikason di uns térmu uzadu li: Língua Matérnu: Língua di Sistéma Skolar: (L1) Primeru língua ki algen prende Primeru língua na dizenvolvimentu koginitivu di algen Primeru língua na dizenvolvimentu sosial di algen Língua di téra di undi un imigranti sai Língua ka-kolonial na un téra kolonizadu Língua di kaza, Língua informal (L2) Sugundu língua ki algen prende y studa na skóla Sugundu língua na dizenvolvimentu koginitivu di algen Sugundu língua na dizenvolvimentu sosial di algen Língua di un téra undu un imigranti ta ba fika Língua kolonial na un téra kolonizadu Língua di edukason, Língua formal Konpeténsia linguístiku: Kapasidadi pa diskuti kalker asuntu na kel língua Kapasidadi pa uza kel língua na kalker funson pesual, sosial y prufesional Kapasidadi pa splika un língua, na kel língua Introduson N krê fla A PONTE: parabens pa lema di nhos forun pa Dia Mundial di Saúdi Mental, 2007, undi nhos sa ta pâpia di sensibilidadi pa diversidadi kultural y linguístiku ki mestedu na konprienson y tratamentu di saúdi mental, pamódi peskizas sosiolinguístiku ta mostra-nu ma sensibilidadi y toleránsia pa diversidadi linguístiku ka é modélu ki maioria di povu ta sigi. Normalmenti ten un língua ki krê pintxa otus pa ladu, si ka é jeral, é peluménus na nível di uns kontestu funsional, ô na uns meiu sosial. Uns des peskiza fundamental, na literatura sosiolinguístiku, po-m kestiona si situason sosiolinguístiku di algen pode ser un fator na dizenvolvimentu di uns prubléma na saúdi mental. Purizénplu, na un téra ki ta resebe grandi nunbru di imigranti, normalmenti povu di kel téra ta ten un tendénsia di odja diversidadi kultural ki kes imigranti ta traze, sima un priokupason, un prubléma, ô ti un amiasa. Normalmenti, kel povu krê odja un prusésu di mudansa na imigranti, un prusésu undi es ta ba ta 1 Le Page, Robert B. and Andrée Tabouret-Keller. (1985) Acts of identity: Creole-based approaches to language and ethnicity. London: Cambridge University Press. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 2 di 12 asumi, más y más, kultura di povu undi imigranti ben fika. Dokumentason di prugramas na ses sistéma skolar ta mostra ma normalmenti kel povu krê odja un prusésu di “asimilason” kumesa peluménus na fidju di imigranti, óra ki es ta entra na skóla. Normalmenti, kuza prinsipal ki kel povu krê odja, pa mostra asimilason di imigranti, é ki kes imigranti sa ta prende língua di kel povu. É língua di un povu ki ta karega spréson di ses kultura. Anton, povu di un téra ta odja ma ten prubléma si imigranti ka prende ses língua, ô si es ka ten susésu na prende ses língua. Si kel povu odja ma ten un komunidadi di imigranti undi ses fidju ka ten susésu na ses asimilason, normalmenti kel povu ta ben faze uns kuza pa trata ku kel situason. Na uns téra, kes povu pode kria nóbu lejislason pa konplika imigrason di kes imigranti, y pa konplika ses situason pa pintxa-s entra más na prusésu di asimilason. Na otus téra, más sensível ku situason di imigrantis, kes povu pode kria uns peskiza pa djobe prugrama ki mestedu na sistéma skolar pa djuda imigranti na prusésu di asimilason. Suésia Na 1962, Nils Hansegaard2 kumesa un peskiza sobri situason di fidju di imigranti na Suésia, ki ben di Finlándia, pamódi pursentaji más grandi di kes fidju ka konsigi nóta satisfatóriu pa es pasa ses klasi na sistéma skolar na Suésia. Dipos di sais anu di peskiza, Hansegaard txiga konkluzon ma kes alunu ka konsigi dizenvolvimentu adekuadu di ses konpeténsia linguístiku na língua di sistéma skolar na Suésia, ki éra ses sugundu língua (L2), y pamódi kel-la es ka podeba konsigi nóta satisfatóriu pa pasa. Má se peskiza mostra ma kes alunu tanbe ka konsigi dizenvolvimentu adekuadu di ses konpeténsia linguístiku na língua di sistéma skolar na téra di undi es ben, ki éra ses língua matérnu (L1). Anton, Hansegaard lansa un teoria ki e txoma, “semilinguizmu”. E uza es térmu pa dizigna fidju di imigranti ki ka konsigi dizenvolvimentu adekuadu di se konpeténsia linguístiku, nen na se língua matérnu (L1), y nen na língua di sistéma skolar (L2). E sujeri ma kes alunu staba na un situason undi es fika sen dizenvolvimentu adekuadu di ses konpeténsia linguístiku na ninhun língua. Anton, sistéma skolar ben kria un prugrama pa inxina fidjus di kes imigranti na ses língua matérnu, djuntu ku língua di sistéma skolar. Finlándia Dipos, dôs peskizador na Finlándia, Skutnabb-Kangas ku Toukomaa3, es dizenvolve un peskiza baziadu na studu di Hansegaard, pa djobe mézmu prubléma ku fidjus di imigranti na Finlándia. Konkluzon di ses peskiza éra ki kes alunu ka podeba dizenvolve ses konpeténsia linguístiku na língua skolar (L2), pamódi konpeténsia linguístiku na ses língua matérnu (L1) ka dizenvolvidu antis. Ses peskiza mostra ma dizenvolvimentu adekuadu na língua skolar (L2) éra dipendenti na dizenvolvimentu adekuadu di ses konpeténsia linguístiku na ses língua matérnu (L1) primeru. Má ses peskiza mostra tanbe ma dizenvolvimentu forsadu di konpeténsia linguístiku na língua skolar (L2), antis di dizenvolvimentu di konpeténsia linguístiku na ses língua matérnu (L1), pode ntoronpe dizenvolvimentu y maturason normal di konpeténsia linguístiku na ses língua matérnu (L1). Ses peskiza mostra ma kel nterupson di dizenvolvimentu y maturason normal di konpeténsia linguístiku na ses língua matérnu (L1) ta tadjaba potensial di dizenvolvimentu di ses konpeténsia linguístiku na kalker língua, ki podeba kria un difisiénsia ki ta fikaba ku es pa tudu ses vida. Anton, ses peskiza da un apoiu pa kel teoria di semilinguizmu. Má ses peskiza kresenta idea ki situason di semilinguizmu pode ser permanenti pa un grandi pursentaji di kes alunu, pamódi sô kes alunu ki tenba un intelijénsia riba di normal ki konsigi ultrapasa. Anton, sistéma skolar kria un prugrama pa inxina fidjus di kes imigranti ses língua matérnu (L1), antis ki es ta inxinaba es língua di sistéma skolar. Kanadá Dipos, Jim Cummins4 y Merrill Swain5, dizenvolve uns peskiza similar na Kanadá, pamódi na uns sidadi, sima Toronto, 60% di populason ka ta pâpia língua skolar sima ses língua matérnu. Kes studu ki es faze revela un “nível báziku” di konpeténsia linguístiku na língua skolar (L2) ki mesteba dizenvolve, na kada anu skolar, pa kes alunu imigranti pasa klasi di anu na sistéma skolar di Kanadá. Ses peskiza mostra tanbe ma si ka tenba un dizenvolvimentu integradu antis, na kada anu skolar, di kel mézmu nível báziku 2 3 4 5 Hansegård, N. E. (1968) Tvåspråkighet eller Halvspråkighet? (Traduson: Bilinguizmu ô Semilinguizmu?) Stockholm: Aldus Bonnier Skutnabb-Kangas, T. and Toukomaa, P. (1976) Teaching Migrant Children Their Mother Tongue and Learning the Language of the Host Country in the Context of the Sociocultural Situation of the Migrant Family. Helsinki: The Finnish National Commission for UNESCO. Cummins, J. (1979) ‘Linguistic Interdependence and the Educational Development of Bilingual Children.’ Review of Educational Research. (Vol. 49, pp. 222 - 51). Swain, M. (1981) ‘Time and Timing in Bilingual Education.’ In: D. Larsen-Freeman (ed.) Language Learning. (Vol. 31, pp. 1 - 16). Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 3 di 12 na ses língua matérnu (L1), sô kes alunu ku un intelijénsia riba di normal ki ta konsigiba dizenvolve un konpeténsia adekuadu na língua skolar (L2). Kel-li poi Cummins avansa un ipótisi txomadu “ipótisi di interdependénsia” ki krê fla ma dizenvolvimentu di kada nível na língua skolar (L2) é dipendenti na un dizenvolvimentu anterior di kes mézmu nível na língua matérnu (L1). Anton sistéma skolar kria un prugrama pa inxina fidjus di kes imigranti kel nível báziku, pa kada anu, na ses língua matérnu, integradu antis na kel anu ki es ta inxinaba es kel mézmu nível na língua skolar. Mérka Na Suésia, Finlándia y Kanadá, ses povu é más sensível ku situason di imigrantis, ki po-s kria uns peskiza pa djobe uns prugrama ki mestedu na sistéma skolar pa djuda imigranti na prusésu di asimilason linguístiku. Na Mérka, kes prugrama pa inxina imigranti ses língua matérnu, na sistéma skolar, surji más di kes deklarason universal di direitus umanu6, ki ta fla ma tudu algen ten direitu pa se língua matérnu ser valorizadu, y ki ningen ka pode ser prejudikadu ô privelijiadu pamódi se língua matérnu. Artigu 23º di Konstituison di Kabu Verde7 ta rakonhese es direitu tanbe. Má apoiu di guvernu merkanu, pa kes prugrama pa inxina imigranti ses língua matérnu, na sistéma skolar, ta subi ku dixi sima maré. Kantu un perspektivu polítiku sta na puder, apoiu ta subi. Kantu otu perspektivu polítiku sta na puder, apoiu ta baxa. Guvernu ki sta na puder gósi dja korta tudu apoiu. Es guvernu dja pasa lejilason txomadu “English only” na nível nasional, ki krê fla ma guvernu federal ta apoia sô Inglês. Ta parse tanbe ma es guvernu ten idea pa poi Inglês sima língua ofisial di Mérka. Antis, konsideradu ma ofisializason di un língua riba otu éra un idea ki ka ta daba dretu ku idea di direitus umanu. Má duranti kes anu ki uns guvernu apoia kes prugrama pa inxina imigranti ses língua matérnu na sistéma skolar, tenba txeu tipu di prugrama, pamódi kada stadu ku distritu skolar ten un sértu indipendénsia na ses sistéma di edukason. Na maioria di stadu ku distritu ses sistéma skolar kria uns prugama pa inxina imigranti ses língua matérnu ti pontu ki e ta djuda-s faze ses asimilason na Inglês más faxi8. Na otus, es kria prugrama sô pa djuda imigranti intende kes éru ki es ta fazeba na Inglês, pamódi ses língua matérnu9. Má na distritu skolar di Ôkland, na Kalifórnia, es faze un prugrama más integral, baziadu na siénsia y peskizas linguístiku10, sima kes fazedu na Suésia, Finlándia y Kanadá. Ôkland ten txeu algen ki ka ta fla Inglês sima ses língua matérnu. Má Ôkland ta fika pértu Universidadi di Berkeley y Stanford. Anton uns algen ki tenba formason linguístiku na kes universidadi kumesa ta trabadja na distritu skolar di Ôkland, y otus ganha uns ileison pa fika na konselhu di edukason pa distritu skolar di Ôkland. Anton, es ben kria un sistéma voluntáriu di dôs rumu, undi pais, ki ta falaba otus língua, podeba disidi poi ses fidju na un prugrama ki ta inxinaba sô Inglês, ki éra grupu di kontrolu di rumu normal, ô otu prugrama ki ta inxinaba aspétus di ses língua matérnu antis di inxina kes mézmu aspétu na Inglês, ki éra grupu di speriénsia di rumu nóbu. Uns pais poi ses fidju na prugrama di sô Inglês, pamódi es tenba idea infilis ma kel-la ta djudaba ses fidju faze ses asimilason más faxi. Otus pais poi ses fidju na prugrama nóbu ki ta inxinaba língua matérnu antis ki língua skolar, pamódi es ka kreba pa ses fidju skese ses língua ku kultura matérnu. Antis di kumesa, dadus ta mostraba ma, di kes alunu ki ta falaba Inglês sima ses língua matérnu, 12% ta largaba skóla; 65.4% des ki fikaba ta saíba di liseu na formatura ku bon nóta na Inglês ku otus matéria; y un pursentaji normal des ki forma ta disidiba tenta uns studu superior. Má, di kes alunu ki ta falaba otus língua sima ses língua matérnu, 49% ta largaba skóla; 26.6% des ki fikaba ta saíba di liseu na formatura ku bon nóta na Inglês ku otus matéria; y un baxu pursentaji des ki forma ta disidiba tenta uns studu superior. Na kel nóbu prugrama na distritu skolar di Ôkland, pa kes alunu ki podu na prugrama di sô Inglês, na grupu di kontrolu di rumu normal, dadus fika na mézmu. Má, pa kes alunu ki konpleta prugrama ki ta inxinaba aspétus di ses língua matérnu antis, na grupu di speriénsia di rumu nóbu, pursentaji di kes alunu ki ta largaba skóla éra más baxu, ti di ki pa kes alunu ki ta flaba Ingês sima ses língua matérnu; pursentaji des alunu ki ta saíba di liseu na formatura ku bon nóta na Inglês ku otus matéria éra más altu, ti di 6 7 8 9 10 UNESCO, Declaração Universal De Direitos Linguisticos di Conferência Mundial De Direitos Linguísticos sinadu pa UNESCO. UNESCO, Convention On The Protection And Promotion Of The Diversity Of Cultural Expressions UNESCO. Constituição da República de Cabo Verde, Cabo Verde. Rickford, John R. (2006) Using the Vernacular to Teach the Standard. Stanford, CA: Stanford University. Piestrup, A. McCormick. (1973) Black dialect interference and accommodation of reading instruction in first grade. Monographs of the Language Behavior Research Laboratory no. 4, University of California, Berkeley. McDermott, R.P. and K. Gospodinoff. (1981) "Social Contexts for Ethnic Borders and School Failure" in H. Trueba, G.P. Guthrie and K. HuPei Au, eds. Culture and the Bilingual Classroom. Cambridge, MA: Newbury House. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 4 di 12 pursentaji di kes alunu ki ta flaba Inglês sima ses língua matérnu, y nóta média di kes alunu éra más altu, ti di nóta média di alunus ki ta flaba Inglês sima ses língua matérnu. Tanbe, un pursentaji más altu des alunu ta disidiba faze uns studu superior, ti di pursentaji pa kes ki ta flaba Inglês sima língua matérnu. Anton, na 1997, distritu skolar di Ôkland pasa un rizuluson pa ofisializa kel sistéma di inxina dôs língua pa fidjus ki ta falaba otus língua sima língua matérnu11. Má, kel nóbu prugrama na distritu skolar di Ôkland mostra ma alunus ki studa na dôs língua integradu asi ten más susésu, ti más susésu di kes ki ta studa sô na ses língua matérnu. Poku ténpu dipos, stadu di Kalifórnia pasa lejislason pa “sô Inglês” na sistéma skolar, y kel prugrama di Ôkland para. Pode ser ki uns pais vota favor des lejislason pamódi es ka kreba pa fidju di imigranti ten más vantaji ku kel dizenvolvimentu integral na dôs língua. Situason Sosiolinguístiku Inversu Ti li N pâpia di situason di imigranti, má ten otu situason sosiolinguístiku ki é inversu di imigranti. Purizénplu, Mérka dja tenba txeu povu na téra antis ki kolonialista Inglês txiga, y oxi kes povu meste prende y studa Inglês na sistéma skolar, djuntu ku imigranti. Na imigrason, gentis ta sai di ses téra pa ba fika na otu téra, y é povu ki dja staba na kel téra ki ten tendénsia di fika priokupadu ku diversidadi trazedu pa kes ki txiga. Anton, es ten tendénsia di kria uns prugrama pa djuda kes ki txiga ku un prusésu di asimilason na ses kultura ku língua. Na situason di kolonializmu, gentis tanbe ta sai di ses téra pa ba fika na otu téra, má é kes genti ki txiga ki ten tendénsia di fika priokupadu ku diversidadi di povu ki dja staba na téra undi es ba fika. Anton, é es ki txiga ki ten tendénsia di kria uns prugrama pa djuda kes ki dja staba ku un prusésu di asimilason na kultura ku língua na téra di undi es sai. Dipos ki kes povu ben ganha ses indipendénsia, antigu puder kolonial ten un tendénsia di fika priokupadu pa un kontinuason di prusésu di asimilason di kes povu na língua kolonial, y es ta apoia prujétus pa kontinuason di ses língua na kes nóbu país. Txeu bês, dipos di indipendénsia, un iliti di kes povu ta toma kes lugar di antigu poder kolonial, y es ta mostra kes mézmu manera. Es pode konta stória di ténpu kolonial kantu es ka éra dexadu fla ses língua matérnu na uns meiu sosial, má uns des ta faze kel mé. Asi, es tanbe ta mostra un tendensia di fika priokupadu pa kontinuason di asimilason di povu na língua kolonial. Anton, sistéma skolar ta inxina kriansa kel sugundu língua sima ki éra ses primeru língua, sima imigranti na ses téra própi. Uns Konsekuénsia des Situason Sosiolinguístiku: Anton, na tudu es situason sosiolinguístiku di imigranti, kolonizadu y pos-kolonizadu, nu pode atxa gentis ki ta prende ses língua matérnu (L1) ku ses mai na prinsípiu di ses vida na kaza, y ku ses parenti y amigu na prinsípiu di ses vida sosial na ses komunidadi. Dipos, es ta kumesa ta prende y studa língua skolar (L2) kantu es entra na sistéma skolar. Anton, dizenvolvimentu y maturason normal di ses língua matérnu (L1) ta fika ntoronpedu, y dizenvolvimentu skolar di ses língua matérnu (L1) ta fika bandonadu. Es situason ben fika kada bês más normal pa kada bês más algen na mundu di oxi. Ses situason sosiolinguístiku ta iziji un asimilason linguístiku ku otu povu. Es peskiza li ta mostra ma kriansa ta ganha txeu konpeténsia linguistiku y sosial através di ses língua ku kultura matérnu. Es ta prende ma un grupu di uns son pode ten siginifikadu (palavras). Es ta prende ma ten tipus di palavra ki ta podu na ses lugar na un strutura ki ta forma un frazi. Es ta prende ma kes frazi pode djuntadu na un diskursu pa konta sekuénsia di un stória ô un kuza ki kontise. Es ta prende ma un stória pode ten un idea prinsipal. Es ta prende ma ten stória ku fatus, otus ku opinion y otus ku imajinason. Es ta prende uza metáforas, ironiâ, figuras di linguaji, etsétera. Es ta prende splika kuzas ki es krê, kuzas ki ta priokupa-s, kuzas ki es ta atxa inportanti. Es ta prende sosializa ku familha y vizinhansa. Es ta prende sosializa ku otus kriansa, ku jóvens, ku adultus y idozus. Es ta prende trabadja, brinka, djuga, kanta, etsétera. Es ta prende prusésa ideas y rasiosina. Es ta prende kuzê ki verdadi y mentira. Es ta prende kuzas ki pode fazedu y kuzas ki ka pode fazedu. Ten otus peskiza ki ta mostra txeu más kuzas ki kriansa ta prende através di ses língua matérnu (L1), y ka ta da pa poi-s tudu li. Rizumidu: es ta prende traduzi ses rialidadi y kultura matérnu na na ses língua matérnu. Es peskiza li ta mostra ma aplikason di tudu es kuza ki es ta prende através di ses língua matérnu ta mestedu pa djuda-s ten susésu na taréfa di prende otu língua, y si dizenvolvimentu normal di ses língua matérnu ta fika ntoronpedu, ses susésu na prende otu língua pode fika prejudikadu. Es peskiza li ta mostra ma kantu dizenvolvimentu normal di língua matérnu é ntotonpedu, pa favorese dizenvolvimentu skolar sô di língua di asimilason, txeu rakursu umanu pode ben fika prejudika. 11 Oakland Board of Education. (1997). RESOLUTION OF THE OAKLAND BOARD OF EDUCATION - No. 9697-0063. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 5 di 12 Purizénplu, studus fazedu na prugrama di Ôkland ta mostra ma kes ki ta studa sô na língua di asimilason ta ten un pursentaji maior ki: ta larga skóla, ka ta avansa pa studus superior, ta trabadja más na setor di mon-di-óbra, ta ten prubléma ku álku y drogas, ta entra na krimi, ten prubléma na familha, ten prubléma ku autu-stima, ten prubléma ku dipreson, etsétera. Nu odja tanbe, sugundu es studu li, ma kes algen pode ben fika kategorizadu ku térmu semilinguizmu. Na ta uza es térmu, kes algen pode ben fika stigmatizadu, na sistéma skolar, ku un tipu di difisiénsia, sima un difisiénsia di prendizaji ô ti un difisiénsia kognitivu. Otus peskiza mostra ma es kriason di semilinguizmu na sistéma skolar pode kria un dizesperu intelektual ki pode parse un tipu di difisiénsia mental. Na Mérka dôs peskizador, Ortiz ku Ramirez12, diskubri uns algen internadu na uns stabilisimentu di asisténsia spesial ki sai des situason sosiolinguístiku. Na dokumentason di sistéma skolar pa kes algen, es atxa ma kes algen fika klasifikadu ku un tipu di difisiénsia koginitivu. Anton, Ortiz ku Ramirez faze un peskiza na kel sistéma skolar y es diskubri ma kel sistéma skolar tenba un tendénsia di fla kes algen ma ses língua matérnu ka tenba valor, y ki éra ses língua matérnu ki tadjaba-s pa es ka pode prende língua skolar dretu. Ses studu sujeri ma éra konportamentu di kel sistéma skolar ki podeba leba kes algen kumesa kridita ma es tenba un difisiénsia mental. Anton, djuntadu ku otus prubléma ki es tenba, kes algen kaba pa fika internadu na uns stabilisimentu di asisténsia spesial. Na vizon di txeu sistéma sosial, na maioria di situason sosiolinguístiku, é konpeténsia na língua skolar ki ta marka intelijénsia di algen. Anton, un algen, ki ka konsigi dizenvolvimentu konsideradu adekuadu na língua skolar, pode txiga konkluzon ma e ten un difisiénsia di intelijénsia. Má uns peskizadoris sima Kalantzis, Cope y Slade13 faze krítika ma kel difisiénsia ka ben di kes alunu, má di sistéma skolar. Edelsky14 faze krítika ki kes alunu é vítima di sistéma skolar, di un sistéma skolar ki ten difisiénsia na dizenvolvimentu di se konhisimentu di siénsia linguístiku y di pedagojia. Martin-Jones y Romaine15 faze krítika ma é sistéma skolar ki ten prubléma, pamódi sistéma skolar ta sirbi más pa sustenta un sistéma di stratifikason sosial ku stimatizason sosio-akadémiku di uns algen na sosiadadi. Má kel situason sosiolinguístiku é normal na maioria di sistéma skolar, mézmu ki ten más ki 150 studu sientífiku ki ta mostra ma situason di kes alunu pode prejudika bon dizenvolvimentu akadémiku di txeu rakursu umanu ki podeba djuda midjor na dizenvolvimentu ikonómiku di un téra. Es é un tipu di abuzu sikulójiku, y tanbe di direitus umanu, ki é setadu y inxinadu na txeu sistéma skolar. Ta parse ma es tipu di situason sosiolinguístiku ta ben fika ku nos pa txeu ténpu, pa kada bês más algen, pamódi kes sistéma skolar ta kai sénpri déntu di uns rialidadi sosio-polítiku. Anton, é bon kuza ki A PONTE sa ta pâpia di sensibilidadi linguístiku ki mestedu na konprienson y trataméntu di saúdi mental. Língua na Sérebru Na un ladu, sensibilidadi pa língua, na kontestu di saúdi mental, ta djobe pa língua na komunikason ku pasienti. Má, ku nhos permison, N krê djobe más pa ladu di língua na sérebru di pasienti. Na studus psikulinguístiku y neurulinguístiku, uns peskizadori ta studa língua na sérebru. Uns studu ta fazedu através di gentis ki ten afasia16, ô através di gentis ki fazedu sirujia serebral17. Má gósi ten studus ki ta dizenvolve através di Imaji di Resonánsia Maginétiku, IRM, (Magnetic Resonance Imaging) y Tomografia di Emison Pozitron, TEP, (Positron Emission Tomography). Ku kes feramentu, peskizadoris pode faze imaji di nível serebral, y es pode odja zónas serebral ki ta fika ativadu ku simulason linguístiku ki es pode kontrola. Zónas ki fika ativadu, ku stimulason kontroladu, ta fika marélu ku burmedju (figura No 1). Figura No 1, Imaji di un Nível Serebral 12 13 14 15 16 17 Ortiz, A., & Ramirez, B. A. (1988). Schools and the culturally diverse exceptional student: Promising practices and future directions. Reston, VA: The Council for Exceptional Children-ERIC Clearinghouse on Handicapped and Gifted Children. Kalantzis, M. and Cope, B. and Slade, D. (1989) Minority Languages and Dominant Culture: Issues of Education, Assessment and Social Equity. London: Falmer Press. Edelsky, C. et al. (1983) ‘Semilingualism and Language Deficit.’ Applied Linguistics. In J.P.B. Allen et al. (eds.) Oxford: Oxford University Press. (Vol. 4, pp. 1 - 22). Martin-Jones, M. and Romaine, S. (1986) ‘Semilingualism: A half-baked theory of Communicative Competence.’ In J.P.B. Allen et al. (eds.) Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. (Vol. 7, pp. 26 - 38). Paradis M (1995) Aspects of bilingual aphasia. Oxford: Pergammon. Gloning I, Gloning K. Aphasia in polyglots contribution to the dynamics of language disintegration as well as to the question of the localization of these impairments. In: Paradis M, editor. Readings on aphasia in bilinguals and polyglots. Montreal: Marcel Didier; 1983. p. 681–716. Gomez-Tortosa E, Martin EM, Gaviria M, Charbel F, Ausman JI. (1995) Selective deficit of one language in a bilingual patient following surgery in the left perisylvian area. Brain Lang; 48(3) :320 –325. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 6 di 12 Na figura No 2, nu ta odja uns imaji di uns zóna, na uns nível serebral, ki fika ativadu ku stimulason na língua matérnu di uns imigranti xinês ki studa ses língua matérnu, Mandarin (L1), na ses vida skolar, integradu ku ses studu di língua di sistéma skolar, Inglês (L2), na skóla. Figura No 2, Mandarin (L=ladu skérda) Na figura No 3, nu ta odja uns imaji, pa kes mézmu imigranti, di uns zóna, na kes mézmu nível serebral, ki fika ativadu ku mézmu tipu di stimulason na língua di sistéma skolar, Inglês (L2). Figura No 3, Inglês (L=ladu skérda) Ku insinu na língua matérnu integradu ku língua di sistéma skolar, pa es grupu di imigranti xinês, es peskizadoris18 odja ma ka ten grandi diferénsa entri kes zóna serebral ki fika ativadu ku mézmu tipu di stimulason na ses língua matérnu (L1) y na língua skolar (L2). Na figura No 4, nu ta odja uns imaji di uns zóna, na uns nível serebral, ki fika ativadu ku stimulason na língua matérnu di uns imigranti mexikanu, ki ka studa ses língua matérnu, Spanhol (L1), y dipos es ben prende y studa língua di sistéma skolar, Inglês (L2), na skóla. Na figura No 5, nu ta odja uns imaji, pa kes mézmu imigranti, di uns zóna, na kes mézmu nível serebral, ki fika ativadu ku mézmu tipu di stimulason na língua di sistéma skolar, Inglês (L2). Figura No 4, Spanhol (L=ladu skérda) 18 Figura No 5, Inglês (L=ladu skérda) Michael W. L. Chee, Edsel W. L. Tan, and Thorsten Thiel. (1999) Mandarin and English Single Word Processing Studied with Functional Magnetic Resonance Imaging, The Journal of Neuroscience 19(8):3050-3056. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 7 di 12 Na situason sosiolinguístiku des imigranti mexikanu, ki ka studa na ses língua matérnu (L1) na skóla, y ki prende y studa sô na língua di sistéma skolar, peskizadoris19 odja ma ten diferénsa entri kes zóna serebral ki fika ativadu ku stimulason na língua matérnu (L1) y kel mézmu tipu di stimulason na língua skolar (L2). Es odja ma ten más zóna serebral ki fika ativadu ku stimulason na língua skolar (L2), di ki ku stimulason na língua matérnu (L1). Es odja ma kes zóna serebral ki fika ativadu ku stimulason na língua skolar (L2) é más grandi di ki kes ki fika ativadu ku stimulason na língua matérnu (L1). Es atxa tanbe ma ten diferénsa na kes biu-sirkuitu neurulinguístiku (figura No 6) ki ta liga kes zóna pa língua di sistéma skolar (L2) y Figura No 6, kes ki ta liga kes zóna pa língua matérnu (L1). Biu-sirkuitu neuru-linguístiku Emisfériu Serebral Otus peskizador20 atxa tanbe ma ten más zóna na emisfériu serebral di ladu skérda ki fika ativadu ku stimulason na língua skolar (L2), di ki ku stimulason na língua matérnu (L1). Ten txeu studu ki ta mostra ma nos sérebru é divididu na dôs emisfériu, un na ladu skérda di nos kabésa y otu na ladu direita. Kes studu ta mostra tanbe ma emisfériu skérda ta lida di un manera ku uns tipu di kuzas, y emisfériu direita ta lida di otu manera ku otus tipu di kuzas. Figura No 7 ta kontrasta uns di kes tipu di kuza ki emisfériu skérda ta faze, relativu ku kuzas ki emisfériu direita ta faze. Ladu Skérda di Ladu Direita di Emisfériu Serebral Emisfériu Serebral Palavra Gramátika Literal Nómi di Kuzas Akadémiku Siénsia Sabe Matemátika Nunbru Sekuénsia Análisi Padas-Padas Liniar Rasional Objetivu Lójiku Fatu Stratéjia Prátiku Konpetison Ténpu é Prézu Komun y Abitual Vizon Pasadu pa Prizenti Ta Guverna Ladu Direita di Korpu Imaji Semántika Kontestual Funson di Kuzas Artístiku Rilijion Kridita Filosofia Kór Simultániu Síntesi Integral Sirkular Emosional Subjetivu Intuison Imajinason Posibilidadi Inpetuozu Solideridadi Ténpu é Livri Orijinal y Kriativu Vizon Pizenti pa Futuru Ta Guverna Ladu Skérda di Korpu Figura No 7, Tipu di kuzas ki kada emisfériu ta faze 19 20 Jay J. Pillai, Jerry D. Allison, Sankar Sethuraman, Julio M. Araque, Dharma Thiruvaiyaru, Claro B. Ison, David W. Loring and Thomas Lavin. (2004) Functional MR Imaging Study of Language-Related Differences in Bilingual Cerebellar Activation. American Journal of Neuroradiology. 25:523-532. Goulven Josse, Nathalie Tzourio-Mazoyer (2003) Review: Hemispheric specialization for language. Brain Research Reviews 44 1–12. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 8 di 12 Pa situason sosiolinguístiku di gentis ki ten insinu integradu na língua matérnu, djuntu ku língua di sistéma skolar, peskizadoris odja ma ka ten grandi diferénsa entri kes zóna serebral ki fika ativadu ku stimulason na ses língua matérnu (L1) y ku kel mézmu tipu di stimulason na língua skolar (L2). Anton, es gentis ten un bilinguizmu integradu, pamódi (L1) ku (L2) ta konpartilha zóna serebral, ku biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y es ta konpartilha distribuison similar di (L1) ku (L2) na dôs emisfériu serebral. N ta uza dezignason (B1-2) pa es algen, pamódi na ses bilinguizmu ses língua matérnu (L1) resebe dizenvolvimentu skolar antis ô djuntu língua di sistéma skolar (L2). Má pa situason sosiolinguístiku di gentis ki ka studa na ses língua matérnu (L1) na skóla, ki prende y studa sô na língua skolar (L2) kantu es kumesa skóla y asi es ta fika ku ses língua matérnu ntoronpedu, peskizadoris21 atxa ma ses língua matérnu (L1) ta lida más ku ses emisfériu serebral di ladu direita di ki língua di sistéma skolar (L2), y ki língua skolar ta lida más ku ses emisfériu serebral di ladu skérda di ki ses língua matérnu (L1). Módi ki ladu serebral skérda ta lida más ku kuzas abitual, pa kontrola, organiza y memoriza kuzas dja konxedu, kriansas ta uza más txeu ses ladu serebral direita pa diskubri ses relason afetuozu y solidáriu, ses sosializason, ses anbienti, ses kultura, ses língua, etsétera, pamódi é ladu serebral direita ki ta lida más ku diskubrimentu di kuzas nóbu, ku imajinason, kriatividadi, intuison y un kapasidadi pa risku. Normalmenti, pedagojia na sistéma skolar sta orientadu pa lida más ku ladu serebral skérda, undi kriansa ta prende studa sô na língua di asimilason. Anton, óki kriansa ta ba skóla, txeu di kes kuza ki es staba ta diskubri antis, sima ses língua matérnu, pode fika ntoronpedu ku biu-sirkuitu neuru-linguístiku ligadu más na ses ladu serebral direita, y língua di asimilason, ki es ta prende y studa na skóla, pode dizenvolve biu-sirkuitu neuru-linguístiku ligadu más na ses ladu serebral skérda. Asi, dizenvolvimentu skolar di biu-sirkuitu neuru-linguístiku pa ses língua matérnu, na ses ladu serebral skérda, y dizenvolvimentu skolar di biu-sirkuitu neuru-linguístiku pa ses língua matérnuta, entri ses emifériu serebral, ta fika bandonadu. Asi tanbe, ses sugundu língua ka pode pruveta kes biu-sirkuitu neuru-linguístiku entri ses emifériu serebral, nen kes biu-sirkuitu neuru-linguístiku na ses ladu serebral direita, dja dizenvolvedu pa ses língua matérnuta. Kada língua ta kaba pa fika más izoladu na kes dôs ladu di emifériu serebral, di ki kes algen ki ten dizenvolvimentu skolar di ses língua matérnuta antis ô djuntu ku língua di asimilason. Anton, es gentis ten un bilinguizmu ki ka é integradu, ki ka ta konpartilha mézmus zóna serebral, biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y distribuison na dôs emisfériu serebral. Anton, é ku ses língua matérnu (L1) ki es ta sprésa más kes tipu di kuza ki sta na lista na ladu direita di figura No 7, y é ku língua skolar (L2) ki es ta sprésa más kes tipu di kuza ki sta na lista na ladu skérda di figura No 7. Purizénplu, txeu di kes algen ta fla ma es ka pode pripara un diskursu na ses língua matérnu (L1). Es ta fla ma es meste pripara diskursu primeru na língua skolar (L2), pa dipos traduzi-l na ses língua matérnu (L1). Tanbe, txeu des ta fla ma tudu algen ki ka ta ten un bon asimilason ku ses sugundu língua (L2) ta fika prejudikadu na ses kapasidadi intelektual. Ta parse ma es ta fika ku idea ma kes tipu di kuza pa emisfériu skérda sta ligadu sô ku ses língua di asimilason. Ta parse ma es ka ta da konta ma kapasidadi intelektual podeba ser dizenvolvidu na ses língua matérnu, ô na otu língua. Tanbe, txeu des ta fla ma es meste uza arti, sima múzika y poezia, na ses língua matérnu, pa sprésa ses identidadi djuntu komunidadi y kultura di ses mai. Ta parse ma es fika ku idea ma kes tipu di kuza pa emisféru direita sta ligadu más ku ses língua matérnu, y es ta persebi ma língua di asimilason, ku kes tipu di kuza pa emisfériu skérda, ka ta da dretu pa sprésa kultura di komunidadi di ses mai. Anton, é más ku ses emisfériu direita, na ses língua matérnu (L1), ki es ta sprésa ses identidadi djuntu komunidadi y kultura di ses mai, y é más ku ses emisfériu skérda, na língua skolar (L2), ki es ta sprésa ses asimilason ku otu povu. Es situason pode ten un korespondénsia ku uns térmu uzadu na literatura sosiolinguístu, sima: “bilinguizmu subtrativu”, “bilinguizmu reduzidu”, “diglosia funsional”, “diglosia sosial” y “alterason di kódigu”. N ta uza dezignason (B2-1) pa es algen, pamódi na ses bilinguizmu, potensial di dizenvolvimentu skolar di ses língua matérnu (L1) fika ntoronpedu pa favorese dizenvolvimentu skolar sô di língua di asimilason. Es (B2-1) kuazi nunka ta ten un pensamentu obijetivu, studiozu ô akadémiku sobri ses língua matérnu, na ses língua matérnu, pamódi ses língua di asimilason é dónu di ses emisfériu serebral skérda y spasu ka ta dadu pa ses língua matérnu na ses emisfériu skérda. Si es ta pensa sobri ses língua matérnu, é normalmenti más un sentimentu di ki un pensamentu objetivu, pamódi e ta sai di ses emisfériu serebral direita. Si, purakazu, uns ta ben studa ses língua matérnu (L1) na 21 Kim K, Relkin N, Lee K, Hirsch J (1997) Distinct cortical areas associated with native and second languages. Nature 388:171-174. Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 9 di 12 ses futuru, normalmenti es ta faze kel studu através di língua ku kultura di asimilason (L2), ku térmus y konsetus di língua ku kultura di otu povu. Má studu di (L1) através di (L2) pode sirbi pa raforsa kel situason di (B2-1), pamódi e pode afasta más ses língua ku kultura matérnu, sima un obijétu di kuriozidadi pa studa, através di normas y pontu di vista di língua ku kultura di asimilason, sima algen di kel povu di asimilason ta fazeba kel studu. Anton, es dezignason (B2-1) ta indika un tipu di bilinguizmu undi gentis ta prende língua ku kultura di ses mai primeru (L1), má dipos, kantu es ta ba skóla, es ta prende y studa sô na língua di asimilason ku otu povu (L2), ki ta ntoronpe se língua matérnu y ki ta pintxa dizenvolvimentu di ses primeru língua (L1) pa tras di sugundu língua (L2), ki ta kria kel situason (B2-1). Pa kes alunus ki studa na dôs língua integradu, ki ten un bilinguizmu (B1-2), ki ta konpartilha zóna serebral ku biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y distribuison similar di (L1) ku (L2) na dôs emisfériu serebral, kel prugrama na distritu skolar di Ôkland ta mosta ma es ten más susésu skolar, ti más susésu di kes ki ta studa sô na ses língua matérnu. Má pa kes alunu ki studa sô na língua di asimilason, y ki nunka studa ses língua matérnu (L1), ki ten un bilinguizmu (B2-1), ki ka é integradu, ki ka ta konpartilha zóna serebral ku biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y distribuison similar di (L1) ku (L2) na dôs emisfériu serebral, kel prugrama na Ôkland ta mostra ma un pursentaji elevadu di kes alunu ka ten susésu skolar, y un pursentaji elevadu des ten prubléma sosial, imosional y mental. Nu meste rakonhese ma kes studu serebral sta na ses infánsia, y ki, sima sénpri, ten polémika entri kes ki ta faze y intepreta es tipu di studu. Má es studu ta mostra ma diferénsa entri un (B1-2) y un (B2-1) ten propriadadi fíziku na kontidadi, tamanhu y lugar di zóna serebral, ladu serebral y na biu-sirkuitu neuru-linguístu. Kel prugrama na Ôkland mostra ma 26% des (B1-2) tenba susésu skolar na sistéma normal, má kel speriénsia mostra ma e podeba ser mutu más. Tanbe, é ka tudu es (B2-1) ki ta ten prubléma sosial y imosional, má dadus ta mostra ma é un pursentaji elevadu. Anton, ten uns (B2-1) ki ta supéra. Má, normalmenti, gentis ki ta supéra un situason difísil asi, ka ten txeu pasiénsia ku otus algen ki ka konsigi supera kel situason sima es. Anton, es informason pode ser motivu sufisienti pa faze uns purgunta pa saúdi mental, pamódi un pursentaji elevadu des (B2-1) pode meste más sensibilidadi y apoiu di sirbisu di saúde mental. Uns purgunta Anton, nu ten uns purgunta sobri kes algen (B2-1) ki ten un bilinguizmu ki ka é integradu, ki ka ta konpartilha zóna serebral, biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y distribuison na dôs emisfériu serebral: Uns purgunta, Grupu I: Sosio-imosional Si kes (B2-1) fika kondisionadu diretamenti, ku abuzu sikulinguístiku duranti ses anu skolar, ô indiretamenti, ku falta di insinu ô valorizason di ses língua matérnu (L1) na sistéma skolar, ku idea ki ses língua matérnu ka ten valor na ses dizenvolvimentu intelektual, y ki ses valor na sosiadadi é dipendenti na ses asimilason linguístiku pa ser un bon kópia di algen edukadu na otu povu: 1. É posível ki kel situason pode kria un situason pa kes ki ka konsigi asimila pa ser un bon kópia di algen edukadu na kel otu povu, undi sosiadadi ta fika ku un tipu di idea ma kes algen ten un tipu di difisiénsia kognativu, ô un difisiénsia na ses fórsa di vontadi, ô un difisiénsia sosial? 2. É posível ki kel situason pode kria un dizánimu, frustrason, ô aburisimentu na kes algen, ki pode kria uns prubléma sosial y imosional na ses vida, spesialmenti si gentis na ses sosiadadi ka ta trata-s ku igualdadi, ô ka ta seta-s na uns meiu sosial, pamódi es ka konsigi asimila pa ser un bon kópia di algen edukadu na un otu povu? 3. É posível ki kel situason pode kria biu-sirkuitu neuru-linguístiku pa un tipu di semi-autu-stima, ô un semi-autu-konfiansa na kes (B2-1), autu-stima ku autu-konfiansa dizikilibradu, ki ka é integral, pamódi ses autu-stima ku autu-konfiansa ta sai txeu di ses emisfériu serebral skérda, na língua ku kultura di ses asimilason, y mutu poku di ses emisfériu serebral direita, na ses língua ku kultura matérnu, y é posível ki kes (B1-2) ten más susésu pamódi es ten autu-stima ku autu-konfiansa ikilibradu y integradu na dôs língua? 4. É posível ki kel situason pode kria biu-sirkuitu neuru-linguístiku undi aspétus sosial sima otoridadi, inportánsia y ruspetu ta fika más ligadu na ses emisfériu serebral skérda na língua ku kultura di asimilason, y aspétus sosial sima spontaneidadi, informalidadi y solideridadi ta fika más ligadu na ses emisfériu serebral direita na língua matérnu, y é posível ki es divizon pode kria un divizon undi es (B2-1) meste uza (L1) na kes situason undi es meste spontaneidadi, informalidadi y solideridadi, y (L2) na kes situason di undi es meste otoridadi, inportánsia y ruspetu? Anton, é posível ki razon pa Língua y Saúdi Mental 5. 6. 7. 8. 9. Stébu Graham 10 di 12 ses alterason entri es línguas ka é funsional nen sosial, más é un divizon psikolójiku? Y é posível ki kes (B1-2) ten más susésu pamódi es ka ten es divizon di aspétu sosial entri dôs língua—kada língua pode mostra tudu kes aspétu sosial ku un konpeténsia linguístiku integradu? É posível ki kes (B2-1) pode ben pensa ma língua ku kultura di ses pais ka ten nada pa inxina pa kultura di asimilason y pa ladu serebral skérda? É posível ki es pode ben pensa ma é língua ku kultura di asimilason ki debe inxina língua ku kultura di ses pais, y kontrola spasu serebral y sosial ki ta dadu pa língua ku kultura matérnu? Y é posível ki kes (B1-2) ten más susésu pamódi es sabe ma ses língua matérnu ten valor na ses dizenvolvimentu intelektual? É posível ki kel situason pode kria un asosiason ki pode po-s kumesa ta kestiona ses sosializason, konhisimentu y valoris ki es resebe, através di ses língua ku kultura matérnu, na kaza y na komunidadi di ses pais, ki pode kria uns prubléma na ses kaza y komunidadi, ki kes (B1-2) ka ten? É posível ki kel situason pode kria un tipu di vergónha, na kes (B2-1), di ses pais ki ka ten un bon asimilason na (L2), ki pode kria uns prubléma na ses familha, ki kes (B1-2) ka ten? É posível ki kel situason pode afasta partisipason di pais, ki ka ten un bon asimilason na (L2), di edukason di ses fidju? (Na Ôkland es odja ma pais ben partisipa más na edukason di ses fidju kantu língua matérnu inxinadu na skóla, y es odja ma kel partisipason di pais éra rei di inportanti na susésu skolar di kes alunu.) É posível ki ses kuriozidadi pa uza ses língua matérnu na dizenvolvimentu di ses kapasidadi analítiku y intelektual pode ben fika neutralizadu, djuntu ku ses kuriozidadi pa mina y intende maravilha di strutura ku funsionamentu di ses língua matérnu? Uns purgunta, Grupu II: Kuriozidadi y Kriatividadi Intelektual Si kuriozidadi di kes (B2-1), pa uza ses língua matérnu na dizenvolvimentu di ses kapasidadi analítiku y intelektual, ben fika neutralizadu: 1. É posível ki ses kuriozidadi intelektual jeral pode fika prejudikadu, pamódi asimilason na língua ku kultura di otu povu é un konportamentu pasivu, undi algen ta resebe informason di otu povu pa memoriza y reproduzi, ki ka ta favorese stimulason di dizenvolvimentu di un bon kuriozidadi intelektual, un kuriozidadi intelektual ativu ki ta buska informason di tudu fonti ki e pode atxa? 2. É posível ki ses kriatividadi intelektual pode fika prejudikadu, pamódi dizenvolvimentu intelektual na língua ku kultura di asimilason é pa ser un bon kópia di gentis edukadu na otu povu? ; Purizénplu, tudu ses edukason é na língua di asimilason, ki sta ligadu más ku ladu serebral skérda. ; Má ladu serebral skérda ta funsiona más pa organiza, pa poi kuzas dja konxedu na un aranju. E ta lida más ku pasadu, y e ta meste pa kuzas fika sima es é, pa mudansa fika tadjadu, adiadu, dimoradu y kontroladu. ; Anton na ses studus superior, na língua di asimilason, ki ta lida más ku ladu serebral skérda, kes alunus pode memoriza y konta stória di dizenvolvimentu di un tioriâ, y es pode da argumentus pamódi es ta fika na un ladu di kes pozison ki ten sobri kel tioriâ. ; Má pa forma un ipótisi pa traze un kuza nóba pa kel tioria, es pode meste kriatividadi, intuison, imajinason y un kapasidadi pa risku di ses ladu serebral direita. ; Má ses ladu serebral direita sta más ligadu ku ses língua matérnu, ki ka sta integradu na ses edukason. ; Anton es é ka pode faze nada más di ki ser un kópia di algen edukadu na otu povu. 3. Pa gentis di un téra ki ta imigra pa otus téra, é posível ki modjor manera di pripara kes imigranti, pa ten susésu na otus téra di imigrason, é inxina-s lê ku skrébe na ses língua matérnu y dizenvolve ses kapasidadi analítiku y intelektual na ses língua matérnu, antis ki es imigra? Uns purgunta, Grupu III: Direitus Umanu Kel «Deklarason Universal di Direitus Umanu», y Konstituison di txeu país, ta fla ma tudu kriansa ten direitu di studa lê ku skrebe na se língua mai. Anton, si kriansa ta odja ses prufesor, y autoridadis di edukason, désdi purmeru dia ki es entra na skóla, ta abuza ses diretu na ta inxina-s sô un sugundu língua, sima ki kel sugundu língua éra ses língua mai, y si kes kriansa ta odja ma gentis ki ta trabadja ku direitus umanu na ses país ka ta faze nada pa pruteji ses direitus línguistiku: 1. É posível ki kel situason pode ben kria un perspektivu na kes kriansa ma kel-la ka é un abuzu di direitus umanu, ô si é un abuzu, e ka é gravi? Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 11 di 12 2. É posível ki kel situason pode ben kria un perspektivu na kes kriansa ma es pode y debe abuza direitus di otus, di mézmu manera, kandu es bira adultu, y ki kel-la é natural? 3. É posível ki kel situason pode ben kria in perspektivu na kes kriansa ma sima es pode abuza direitus di otus des manera, kandu es bira adultu, anton abuza mudjer y ses fidjus pode fazedu tanbe? 4. É posível ki kel situason pode ben kria un perspektivu na kes kriansa ma es sô ten direitu y risponsibilidadi pa prende lê ku skrebe na sugundu língua. Anton es ka pode da kónta ma es ten direitu y risponsibilidadi pa prende lê ku skrebe na ses língua mai tanbe, pamódi es fika ku idea ma es sô ten risponsibilidadi pa prende lê ku skrebe na sugundu língua y ki ka bali pena prende lê ku skrebe na língua mai? Uns purgunta, Grupu IV: Saúdi Mental Dja ki, pa kes (B2-1), ses (L1) y (L2) ka ta konpartilha zóna serebral, biu-sirkuitu neuru-linguístiku, y distribuison similar na dôs emisfériu serebral: 1. É posível ki kes algen pode ben xinti un tipu di angústia (angst), pamódi un tipu di sizma linguístiku, ô un tipu di bipolaridadi di dôs língua siparadu entri dôs emisfériu serebral, y é posível ki kes (B1-2) ten más susésu pamódi es ka ten es divizon linguístiku? 2. É posível ki, na ses tratamentu, ta meste uza tudu dôs língua pa garanti un komunikason integral ku kes dôs emisfériu y ku kes zóna serebral diferenti pa kada língua, y pa kes (B1-2) pode uza (L1) ô (L2), pamódi es ten un bilinguizmu integradu? 3 É posível ki un studu formal di strutura ku funsionamentu di ses língua matérnu, na ses língua matérnu (L1), pode ser terapéutiku? Uns purgunta, Grupu V: Autu-Djuda 1. Si kes (B2-1) ta xinti un angústia linguístiku: undi ki es pode bai, alen di komunidadi di saúdi mental, pa atxa ajuda? (Purizénplu, ten uns igreja na Mérka ki ta tenta kria un spreson di fé, na língua y kultura matérnu, pa oferese un apoiu pa un integrason di língua ku kultura matérnu, y pa emisfériu direita na spreson di ses fé, ki é ladu serebral di imoson, fé y rilijion. Kel-la pode ser un ajuda. Má, maioria di igreja ta apoia, un spreson di fé sô na língua ku kultura di asimilason, pa emisfériu skérda, ki é ladu serebral pa organiza y memoriza, pa ser un kópia di algen rilijiozi na otu povu.) 2. Si kes (B2-1) ta xinti un angústia linguístiku: kuzê ki es pode faze pa ses kabésa, es sô, pa atxa un poku di armonia di integrason? (Purizénplu, na Mérka, uns fidju di imigranti ta kria uns klubi sosial undi es ta uza ses língua matérnu. Asvês, es ta skrebe kunpanheru na ses língua matérnu, mézmu ki es ka ta uza kes norma dja stabilisidu pa skrebe ses língua. Otus ta skrebe y kanta múzika na ses língua maternu.) Bibliográfia Albert M, Obler L (1978) The bilingual brain: neuropsychological and neurolinguistic aspects of bilingualism. New York: Academic. Cathy J. Price, David W. Green and Roswitha von Studnitz (1999) A functional imaging study of translation and language switching. Brain, Vol. 122, No. 12, 2221-2235, Oxford University Press. Cummins, J. (1979) ‘Linguistic Interdependence and the Educational Development of Bilingual Children.’ Review of Educational Research. (Vol. 49, pp. 222 - 51). Dehaene S, Dupoux E, Mehler J, Cohen L, Paulesu E, Perani D, et al. (1997) Anatomical variability in the cortical representation of first and second language. Neuroreport; 8: 3809–15. Edelsky, C. et al. (1983) ‘Semilingualism and Language Deficit.’ Applied Linguistics. In J.P.B. Allen et al. (eds.) Oxford: Oxford University Press. (Vol. 4, pp. 1 - 22). Erickson, F. (1987) Transformation and School Success: The Politics and Culture of Educational Achievement. Anthropology and Education Quarterly, 18: 4. Fabbro F, Paradis M. (1995) Differential impairments in four multilingual patients with subcortical lesions. In: Paradis M, ed. Aspects of bilingual aphasia. New York: Elsevier Science. p. 139–76. Gomez-Tortosa E, Martin EM, Gaviria M, Charbel F, Ausman JI. (1995) Selective deficit of one language in a bilingual patient following surgery in the left perisylvian area. Brain Lang; 48(3) :320 –325. Gloning I, Gloning K. Aphasia in polyglots contribution to the dynamics of language disintegration as well as to the question of the localization of these impairments. In: Paradis M, editor. Readings on aphasia in bilinguals and polyglots. Montreal: Marcel Didier; 1983. p. 681–716. Goulven Josse, Nathalie Tzourio-Mazoyer (2003) Review: Hemispheric specialization for language. Brain Research Reviews 44 1–12. Green DW. (1986) Control, activation, and resource: a framework and a model for the control of speech in bilinguals. Brain Lang. 27: 210–23. Hansegård, N. E. (1968) Tvåspråkighet eller Halvspråkighet? (Traduson: Bilinguizmu ô Semilinguizmu?) Stockholm: Aldus Bonnier Língua y Saúdi Mental Stébu Graham 12 di 12 Hernandez AE, Dapretto M, Mazziotta J, Bookheimer S. (2001) Language switching and language representation in Spanish-English bilinguals: an fMRI study. Neuroimage. 14(2) :510 –520. Herschmann H, Potzl O. (1983) Observations on aphasia in polyglots. In: Paradis M, editor. Readings on aphasia in bilinguals and polyglots. Montreal: Marcel Didier. p. 148–54. Jay J. Pillai, Jerry D. Allison, Sankar Sethuraman, Julio M. Araque, Dharma Thiruvaiyaru, Claro B. Ison, David W. Loring and Thomas Lavin. (2004) Functional MR Imaging Study of Language-Related Differences in Bilingual Cerebellar Activation. American Journal of Neuroradiology. 25:523-532. Kalantzis, M. and Cope, B. and Slade, D. (1989) Minority Languages and Dominant Culture: Issues of Education, Assessment and Social Equity. London: Falmer Press. Kauders O. (1983) On polyglot responses in a sensory aphasia. In: Paradis M, editor. Readings on aphasia in bilinguals and polyglots. Montreal: Marcel Didier. p. 286–300. Kim K, Relkin N, Lee K, Hirsch J (1997) Distinct cortical areas associated with native and second languages. Nature 388:171-174. Knecht S, Dräger B, Deppe M, Bobe L, Lohmann H, Flöel A, Ringelstein EB, Henningsen H. (2000) Handedness and hemispheric language dominance in healthy humans. Brain. 123(12):2512-2518. Kroll JF, De Groot AMB. (1997) Lexical and conceptual memory in the bilingual: mapping form to meaning in two languages. In: De Groot AMB, Kroll JF, editors. Tutorials in bilingualism: psycholinguistic perspectives. Mahwah (NJ): Lawrence Erlbaum. p. 169–99. Kroll JF, Stewart E. (1994) Category interference in translation and picture naming: evidence for asymmetric connections between bilingual memory representations. J Mem Lang. 33: 149–74. Le Page, Robert B. and Andrée Tabouret-Keller. (1985) Acts of identity: Creole-based approaches to language and ethnicity. London: Cambridge University Press. Martin-Jones, M. and Romaine, S. (1986) ‘Semilingualism: A half-baked theory of Communicative Competence.’ In J.P.B. Allen et al. (eds.) Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. (Vol. 7, pp. 26 - 38). McDermott, R.P. and K. Gospodinoff. (1981) "Social Contexts for Ethnic Borders and School Failure" in H. Trueba, G.P. Guthrie and K. Hu-Pei Au, eds. Culture and the Bilingual Classroom. Cambridge, MA: Newbury House. Mehler J, Dupoux E, Pallier C, Dehaene-Lambertz G (1994) Cross-linguistic approaches to speech processing. Curr Opin Neurobiol 4:171-176. Meuter RFI, Allport A. (1999) Bilingual language switching in naming: asymmetrical costs of language selection. J Mem Lang. 40: 25–40. Meuter RFI, Humphreys G. (1997) The frontal lobe and bilingual language switching: Asymmetrical costs of language selection. In: International Workshop on Psycholinguistic Aspects of Bilingualism. France: University of Provence. p. 20–21. Michael W. L. Chee, Edsel W. L. Tan, and Thorsten Thiel. (1999) Mandarin and English Single Word Processing Studied with Functional Magnetic Resonance Imaging, The Journal of Neuroscience 19(8):3050-3056. Minkowski M. (1983) A clinical contribution to the study of polyglot aphasia especially with respect to Swiss-German. In: Paradis M, editor. Readings on aphasia in bilinguals and polyglots. Montreal: Marcel Didier. p. 205–32. Oakland Board of Education. (1997). RESOLUTION OF THE OAKLAND BOARD OF EDUCATION - No. 9697-0063. Ortiz, A., & Ramirez, B. A. (1988). Schools and the culturally diverse exceptional student: Promising practices and future directions. Reston, VA: The Council for Exceptional Children-ERIC Clearinghouse on Handicapped and Gifted Children. Paradis M (1995) Aspects of bilingual aphasia. Oxford: Pergammon. Paradis M. (1997) The cognitive neuropsychology of bilingualism. In: De Groot AMB, Kroll JF, editors. Tutorials in bilingualism: psycholinguistic perspectives. Mahwah (NJ): Lawrence Erlbaum. p. 331–54. Perani D, Dehaene S, Grassi F, Cohen L, Cappa SF, Dupoux E, et al. (1996) Brain processing of native and foreign languages. Neuroreport. 7: 2439–44. Perani D, Paulesu E, Galles NS, Dupoux E, Dehaene S, Bettinardi V, et al. (1998) The bilingual brain. Proficiency and age of acquisition of the second language. Brain. 121: 1841–52. Piestrup, A. McCormick. (1973) Black dialect interference and accommodation of reading instruction in first grade. Monographs of the Language Behavior Research Laboratory no. 4, University of California, Berkeley. Rickford, John R. (2006) Using the Vernacular to Teach the Standard. Stanford, CA: Stanford University. Skutnabb-Kangas, T. and Toukomaa, P. (1976) Teaching Migrant Children Their Mother Tongue and Learning the Language of the Host Country in the Context of the Sociocultural Situation of the Migrant Family. Helsinki: The Finnish National Commission for UNESCO. Skutnabb-Kangas, T. (2000). Linguistic genocide in education-or worldwide diversity and human rights? Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. Swain, M. (1981) ‘Time and Timing in Bilingual Education.’ In: D. Larsen-Freeman (ed.) Language Learning. (Vol. 31, pp. 1 - 16). Weber-Fox C, Neville H (1997) Maturational constraints on functional specializations for language processing: ERP and behavioral evidence in bilingual speakers. J Cognit Neurosci 8:231-256. Wise R, Chollet F, Hadar U, Friston K, Hoffner E, Frackowiak R (1991) Distribution of cortical neural networks involved in word comprehension and word retrieval. Brain 114:1803-1817.