Janela GJPRU_MPRM

Transcrição

Janela GJPRU_MPRM
JANELA
Enkontru GJPRU ba dala Tolu (3)
Loron Quinta Feira, 26 Fulan Juñu Tinan 2014
Salão Delta Nova
Tópiku:
REJIME KAREIRA FUNSAUN PUBLIKA, MANUAL JESTAUN REKURSU HUMANU
Registo
Salaun Delta Nova
Horas 08:30-09:00
Sorumutu ba dala tolu (III) ne’e realiza iha loron, 26 Juñu de 2014 iha fatin Salaun Delta Nova.
Haktuir ho lala’ok GJPRU nian maka partisipante sira sei registu hafoin foti material hodi ba hola
fatin ne’ebé prepara ona husi uma nain ba sorumutu ne’e.
Wainhira partisipante no mos bainaka importante sira iha hotu ona fatin MC (Master of Ceremony)
hahú loke sorumutu ho introdusaun no konvida dala ida tan atu ema tomak iha aula laran konsentra
ba iha sorumutu ne’ebé atu hala’o ona.
Iha sorumutu ba dala tolu (III) ne’e total partisipantes ne’ebé registradu iha lista prezensa hamutuk
ho total númeru: 72 ne’ebé identifika husi Ministériu no Sekretaria Estadu mak hanesan tuir mai:
MOP, SKFP, MJ, MTC, PDHJ, MF, RTTL, MCIA, MT, MPRM, ME, SEPI, PN, SES, IADE, SED, PCM, MAE,
UNTL, MAP, EDTL
Hafoin sira ne’ebé mak la marka prezensa mak identifika hanesan tuir mai: MSS, MNE, SEJD, Tribunal
Rekursu, Prokurador Geral no Gabinete Presidente.
Ita nia bainaka importante sira iha sorumutu dala III GJPRU nian mak husi SCFP hola prezensa iha
ne’ebá Sra. Jesuina Gomes nudar Komisaria KFP, Sra. Maria de Jesus Sarmento hanesan Direktor
Geral SKFP nian no Sr. Nelson Philomeno R. de Jesus hanesan Direktor Nasional Formasaun no
Dezenvolvimentu SKFP.
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 1
Husi uma nain SEPI nian bainaka importante ne’ebé mak prezensa iha ne’ebá mak hanesan Direktor
Geral Interina SEPI Sra.Maria José Sacnhez no Diretor Nasional Politika no Dezenvolvimentu Géneru
SEPI Sr. Armando da Costa
II. Discurso Abertura
Salaun Delta Nova
Horas 09:00-09:30
v Sra. Maria Odete. (Kordenadora GJPRU)
Enkontru GJPRU ba dala tolu (III) ne’e loke husi Sra.Odete nudar kordenador GJPRU. Iha introdusaun
Sra. Odete dirije orasaun badak hamutuk ho partisipante sira hotu.
Hafoin loke ho diskurso hodi fo apresiasaun ba iha membrus hotu GJPRU nian ne’ebé ho inisisativa
tomak nafatin ativu iha atividades grupo nian. Kordenador GJPRU
nian ne’e mos koalia ituan kona ba tema sorumutu nian ne’ebé
sei hare’e kona ba Regime Kareira; katak ida ne’e mak Kapitulu I
husi Manual Rekursu Umanu Funsaun Públika nian ne’ebé GJPRU
hamutuk ho SKFP sei diskute hamutuk hodi hasa’e kuñesimentu
kona ba enkuadramentu legal DL Nú 20/2011, 8 Juñu (Alterasaun
dahuluk ba DL Nu 27/2008, 11 Agostu).
Atu taka Sra. Kordenadora mos apela ba partisipante sira katak
iha loron ikus sorumutu loron ohin nian sei iha eleisaun ba estrutura foun GJPRU 2014 ne’e duni
husu atu maluk partisipantes tomak bele partisipa hotu.
v Sra. Maria de Jesus Sarmento (Diretora Geral SKFP)
Iha intorodusaun ba dala uluk Sra. Maria enkoraja nafatin ba membrus sira atu kontinua ho ativu iha
a tividades hotu GJPRU nian nune’e sir abele sai nafatin hanesan pesoa xave iha Jestaun Rekursu
Umanu Instituisaun ida-idak nian no hanesan mos referensia ba iha asuntu importante hotu
relasiona ho Dekretu Lei funsaun públika nian ne’ebé mak dala barak sei sai hanesan preukupasaun
ema barak nian.
Haofin Sra. DG SKFP nian ne’e mos koalia ituan kona ba
preparasaun ba atividade KFP nian iha komemorasaun 5º
Aniversario Existencia KFP Timor Leste; iha ne’ebé sira hala’o
ona atividade jogo Meja Sertame. Iha atividade ne’ebá mak
hanesan prova atu sukat fila fali funsionáriu sira nia
kuñesimentu kona ba Dekretu Lei Funsaun Públika nian.
Diretora Maria mos husu nafatin ba Membru GJPRU ne’ebé
mak hanesan liman-ain Rekursu Umanu iha responsablidade máximu hodi hatutan buat ne’ebe mak
imi hetan ba Diresoens/Departementus hotu-hotu iha idak-idak nia Instituisaun.
Sra.Diretora mos informa ba partisipante tomak katak manual Rekursu Umanu ne’ebé durante ne’e
KFP no Asesor sira ho esforsu makas konsege halo remata duni ona no manual ne’e sei lansa iha dia
15 de Juñu agora hamutuk ho komemorasaun 5º Aniversario KFP.
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 2
Manual ne’ebé komisaun perpara atu nune’e bele fasilita mos membru GJPRU sira iha
implementasaun kna’ar no responsabilidade loro-loron nian nudar jestores RU nian iha kada
instituisaun no liu tan nudar funsionáriu públiku.
Hare’e ba kestaun efetividade no efikaz husi atividade GJPRU, DG KFP nian hakarak sujere atu
membru sira hola inisiativa hala’o workshop iha ida-idak nia instituisaun atu atualiza informasoins no
saida deit mak sira hetan husi sorumutu GJPRU nian. Nune’e hakbi’it liu tan papel GJPRU nian iha
instituisaun hotu-hotu.
Ikus liu atu taka Sra. Maria nudar DG KFP nian iha oportunidade ne’e apela mos ba iha membrus sira
husi instituisaun hotu kona ba Mapa Pesoal hodi ida-idak hola atensaun ba iha atualiza dadus ne’ebé
siraa fornese no sinkoroniza ho Sistema SINGAP/PMIS, tuir mai koalia mos kona ba informasaun
rekrutamentu nian atu instituisaun bele serbisu diak ho SKFP nune’e analiza nesesidades
rekrutamentu nian no entre instituisaun no KFP mos bele iha baze de dadus ne’ebé atual kona ba
prosesu rekrutamentu ne’ebé halao’o iha funsaun publik.
Alen de kestaun Mapa Pesoal no Rekrutamentu, Sra. DG mos koalia ituan kona ba asuntu Pensaun
Funsaun Públika nian liu-liu relasiona ho atualiza dadus ba funsionáriu tuan sira ne’ebé aplika ona ba
pensaun hodi hapara ona sira nia saláriu nune’e labele akontese dupla saláriu.
Ikus liu kongratula membrus GJPRU no ekipa Steering Committee nian tamba iha loron ohin
sorumutu nian mos sei realiza eleisaun ba estrutura foun. DG husu atu serbisu hamutuk nafatin hodi
lori grupo ne’e nia existensia ba oin ba interese ita hotu nian liu-liu nasaun Timor Leste nian
v Sra. Maria Jose Sanchez (Diretora Geral Interina SEPI)
Iha intervensaun Sra. DG Interina SEPI Maria Jose Sanchez, hato’o kona ba situasaun nebe SEPI
hasoru hanesan mudansa pozisaun DG iha
SEPI, alen de ne DG mos fo apresia bo’ot ba
KFP nebe delega ona ho konfiansa ba SEPI atu
sai hanesan uma nain no partisipasaun husi
Ministerio hotu hodi organiza enkontru GJPRU
ba dala tolu (3); Sra. Maria Sanchez nia deseja
katak ho inkontru ida ne’e ita bele fo hanoin
balu no oinsa ita bele resolve preukupasaun
hotu-hotu nebe ita hasoru iha idak-idak nia
instituisaun.
Ikus liu taka nia intervensaun hodi enkoraja ba partisipantes hotu atu durante sorumutu ne’e la’o
hotu-hotu bele ativu fahe ideias no hanoin saida deit mak iha relasiona ho tema prinsipal ne’ebé
GJPRU iha on aba sorumutu loron ohin nian.
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 3
III. Aprezentasaun Profile Uma Nain SEPI
Salaun Delta Nova
Horas 09:30-10:30
Sr. Armando da Costa (Diretor Nasional Politika no Dezenvolvimentu Géneru)
Iha nia introdusaun Diretor DNPDG hateten katak SEPI laos hanesan instituisaun ki’ik no foun maibe
SEPI iha funsaun bo’ot no luan tamba hare’e sobre asuntu jéneru nudar asuntu importante iha area
saida deit. Diretor mos isplika ituan konaba lala’ok ou istoria SEPI ne’ebé hari’i iha tempo movimento
Timor nian katak depois de
Independensia Governu hasai
rekomendasaun atu nune’e hari
instituisaun ida hodi hare’e asuntu
igualdade, ne’e duni iha tempu
UNTAET iha unidade ida no
unidade ne’e hamri’ik iha Dirasaun
Promosaun Igulidade iha Gabinete
PM nia ok os bazeia ba Lei
Orgániku Primeiru Governu no
kontinua ba IV Governu, no iha V
Governu Konstituisaun SEPI
hakarak propoin atu sai hanesan
Ministériu ida iha futuru.
Diretor ne’e mos kolia kona ba
baze legal hanesan Lei Nu 3/2003/20 de Setembru, kona ba funsaun hanesan agenti kalistiku, no iha
Visaun SEPI mak hanesan TIMOR NUDAR RAI PROSPERU NO NAKONU HO DAME.
Iha oportunidade ne’e mos Sr.Diretor fo motivasaun ba feto sira atu hetan oportunidade máximu iha
Governu no fo hanoin mos katak SEPI la serbisu mesak maibe SEPI serbisu besik mos ho parseiru sira
atu nune’e bele serbisu hamutuk hodi alkansa SEPI nia objektivu geral haktuir ho misaun no Visaun
SEPI nian.
SEPI kompostu husi Diresaun Geral, Inspensaun Auditoria, DNPDG, DNAF. SEPI hala’o Rekrutamentu
tuir lei funsaun públika nian, no SEPI mos fo opurtunidade 50% ba feto nomos 50% ba mane.
Iha 2007 to agora iha Departementu tolu (3) mak hetan kontrola diretamente husi DG rasik, husi
DNAF iha Departamento ha’at (4) no iha DNPGD mos iha Departamento ha’at (4).
SEPI hala’o nia serbisu hodi foka mos ba iha asuntu CEDAW. Serbisu hotu-hotu hetan tulun mos husi
ekipa Asesoria nian (Internasional no Nasional).
Ikus liu hodi taka aprezentasaun SEPI hato’o nia rekomendasaun ba KFP hanesan tuir mai:
·
·
Atu hadia planu iha prosesu rekrutamentu funsionario nian
Halo promosaun ba funsionario ne’ebé serbisu liu ona tinan lima (5)
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 4
·
·
·
Hadiak saláriu tuan no foun
Hadiak Sistema Pagamentu ba Funsionario Publiko hodi serbisu hamutuk entre KFP no
Ministeériu Finansas
Hadiak Perdiem ba viajen Estranjeiru Eropa no America
Sesaun Perguntas no Subjestaun.
Iha sesaun perguntas no respostas, konsege hetan diskusaun balun hanesan tuir mai:
1) Ministerio Educasaun (Sr.Orlando)
Oinsa SEPI nia hare’e ba Feto ne’ebé barak mak partisipa ba independensia, maibe durante
ne’e ESTADU liu husi SEPI seidauk iha konsiderasaun ba feto Resistensia sira ne’e nia
kontribuisaun?
Resposta Sr. Armando da Costa (Diretor Nasional Politika no Dezenvolvimentu Géneru)
Agora dadaun Estadu liu husi SEPI komesa valoriza feto ho mane ne’ebé kontribui iha luta ba
resistensia nian hanesan fo naran ba fatin ou salaun inkontru, dalan no Jardin sira. Exemplu ida mak
Jardin Mandarin Dili agora ho naran “Jardin Rosa Mukit”.
2) Ministériu Trasporte no Komunikasaun (Sra.Lucia)
Oinsa SEPI nia hare’e ba kazu “selingkuh” ne’ebé autor mak hala’o husi ita nia ulun bo’ot sira
ne’ebé ita bele hare’e hanesan viola feto nia dignidade no iha ne’e mos kria interpretasaun
la diak ba iha profisaun Sekretaris ne’ebé
barak liu feto mak asumi?
Iha mos sujestaun katak SEPI tenki iha
kontrolu ba liderasansa ka nai ulun estadu
sira nian wainhira sira hala’o sira nia
atividade ba rai liur k aba distritu; se bele
lori mos ho sira nia espoza atu minimiza
deskunfia no hamosu konflitu.
Resposta Sr. Armando da Costa (Diretor Nasional
Politika no Dezenvolvimentu Géneru)
Violensia doméstika mosu tamba fator Ekonomia.
Relasiona ho kaju ne’ebé mak akontese entre membru Governu ho nia funsionáriu, SEPI sei halao
liña komunikasaun ho Minestériu relevante hodi hare’e kona ba asuntu ne’e.
Hafoin kona ba lori espoza iha atividade serbisu nian ida ne’e Lei sei la fo dalan, maibe SEPI sempre
halao kordenasaun ho insituisaun hotu atu iha seremonia ofisial Governu nian tenke mensiona iha
konvite ba membrus Governu sira sira nia fen ka laen kaben, ida ne’e hanesan dalan ida hodi fo
kuñese mos ba públiku estatuto sivil husi membrus Governu sira nian.
3) SKFP (Sra. Sara Castro)
Oinsa SEPI aranja politika hodi valoriza feto?
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 5
Resposta Sr. Armando da Costa (Diretor Nasional Politika no Dezenvolvimentu Géneru)
Agora dadaun SEPI komesa valoriza feto liu husi tau naran ba fatin ne’ebé importante hanesan
Jardin, salaun enkontru no seluk-seluk tan.
4) Pergunta PDHJ Sedauk hare SEPI nia servisu konaba progresu SEPI
Resposta Sr. Armando da Costa (Diretor Nasional Politika no Dezenvolvimentu Géneru)
Oinsa PDHJ atu hatene progresu feto, SEPI sei fahe draft relatoriu ba PDHJ. Exemplo ki’ik ne’ebé SEPI
halo ona maka numeru hahoris uluk ho Prosentu ne’ebé bo’ot 7,2% agora tun ba 5,0%, seluk mos
partisipasaun iha Politika, Timor oan numeru 1 iha ASIA.
IV. Aprezentasaun Tema Prinsipal Sorumutu
GJPRU III: Regime Kareira Funsaun Públika
Salaun Delta Nova
Horas 11:00-16:30
Aprezentasaun ne’e hato’o husi Sra. Maria de Jesus Sarmento hanesan Diretora Geral ba SKFP. Iha
tema prinsipal ida ne’e sei foka ba iha Kapitulu I husi
Manual Jestaun Rekursu Umanu nian ne’ebé diskute
kona ba Regime Kareira Funsaun Públika.
Sumáriu ba aprezentasaun mak hanesan tuir mai:
A. Prinsipiu Fundamental
· Rejime Karreira Funsaun Públika halo
enkuadramentu pesoal hodi bele determina:
Nível pozisaun (kategoria, grau no eskalaun
sira);Saláriu husi kargu sira Progresaun
funsionáriu públiku nian ba saláriu boot liu tan.
· Rejime Karreira espesifika kualifikasoens nesesárias ba definisaun no fornese deskrisaun jenériku
ba knaar ne’ebé atu halo husi kategoria-grau
ü KFP bele troka kualifikasaun akadémika ho esperiênsia ka kualifikasaun ekivalente seluk
bainhira instituisaun ruma presiza
· Bele kria mos Rejime Karreira Espesial ba klase funsionáriu sira ne’ebé presiza kualifikasoens
espesializadas iha area funsional. Funsaun Públika klasifika no selu ninia funsionáriu públiku sira
tuir Rejime Karreira
B. Elementus Importante
Iha parte ne’e esplika kona ba:
1). Nomeasaun no promosaun 2). Progresaun ba eskalaun aas liu 3). Kargu Diresaun no Xefia 4).
Rejime Karreira Espesial
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 6
C. Movimentu Pesoal
1). Substituisaun Nomeasaun temporariu ne’ebé okupa kargu diresaun no xefia (Artigu 24 Rejimi
Karreira) 2). Transferensia 3). Permuta 4). Rekizasaun no 5). Destakamentu 6). Promosaun
D. Mapa Vagas no Pesoal
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
D.1. Prinsipiu Fundamental
Mapa pesoal hatudu numeru, kategoria, grau, eskalaun, seksu, forsa traballu atual no sira
ne’ebé asumi kargu diresaun no xefia husi instituisaun ida no hatudu vaga ne’ebé presiza atu
prienxe tuir nesesidade servisu nian;
Instituisaun ida-idak tenki prepara mapa pesoal kada tinan nu’udar parte husi prosesu
orsamentu anual no submete ba KFP to’o 31 marsu tinan-tinan;
Mapa pesoal mak mekanismu ne’ebé instituisaun integra ba orsamentu jeral estadu elabora
husi Governu no formalmente aprova husi Parlamentu Nasional;
Mapa pesoal aprova husi Parlamentu Nasional hanesan parte husi prosesu orsamentu
anual no tenki publika iha Orsamentu Jeral Estadu.
D.2. Faze importante sira
Diresaun ida-idak prepara ninia mapa pesoal anual, no submete ba Diresaun Nasional
Rekursus Umanu Instituisaun nian;
Diresaun Nasional Rekursus Umanu ida-idak prepara sumariu mapa pesoal instituisaun nian
no submete ba KFP iha loron 31 marsu;
KFP sei analiza proposta instituisaun nian molok haruka ba Governu iha loron 30 abril;
KFP deit mak bele halo alterasaun ba mapa vagas no pesoal bazeia ba orsamentu ne’ebé iha.
D.3. Planeamentu Forsa Traballu
Planeamentu forsa traballu ne’e prosesu modelasaun no estruturasaun forsa traballu hodi
tau ema los, iha fatin lo-loos, iha tempu ne’ebé los ho númeru lo-loos;
Instituisaun ida-idak tenki hahú ninia planeamentu forsa traballu liu husi analize ida bazeia
ba lei organika no prioridade estratejiku;
Governu Timor-Leste no Ajensia Sentral sira tenki iha informasaun lo-loos kona-ba numeru
funsionáriu no pozisaun ba planu orsamental;
Sesaun DISKUSAUN GRUPOS
Grupos fahe ba Lima (5) hodi diskute kona ba perguntas dikusaun nian hanesan tuir mai:
1)
Ita bo’ot sira komprende no hatene kona ba ita
bo’ot sira nia direitus no deveres haktuir ho DL Nú 20/2011-Regime Kareira
nian?
2)
DL Nú 20/2011-Regime Kareira nian hatu’ur ona
direitus no deveres hotu Funsaun Públika nian?
3)
Saida mak ita bo’ot sira nia preukupasaun
relasiona ho DL Nú 20/2011-Regime Kareira nian no oinsa ita bo’ot sira
sujere atu hatan ba preukupasaun ne’e?
Grupu A.
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 7
1) Hatene ho diak maibe implementasaun mak sedauk diak, Lei kolia klaru maibe Funsionario
mak la halo tuir Lei tamba nomea husi partido
2) Parte balun deit; Dever ami halo maibe Direito mak ami ladun hetan diak
3) Desizaun politik ou Nomeasaun Politik maka estraga Regras hotu, no mos salario la to’o hodi
uja ba uma laran
Grupu B.
1) Sedauk implementa nune’e mos Rekrutamento lao seidauk los, salario mos la suficente
ba ami
2) Rekruta funsionáriu foun ho diak, no hasa’e kapasidade funsionariu tuan
3) Hadia lei tuir regras nebe iha
Grupu C
1) Komprende ho diak maibe implementasaun mak persisa hadia
2) Halao parte balun dei,dever hatur hotu ona tuir Lei maibe sedauk halao ho didiak ou
Impasilidade
3) Ekipa nebe halao Desminasaun kona ba Lei mak
menus no halao Avaliasaun mak menus nomos halao
Avalisaun maka tenke diak
Grupu D
1) Hatene hotu maibe implementa mak la masimu ida
ne impaktu ba funsionario barak mak la komprende
nia Funsaun
2) Lae tamba DL hatudu ona Direitos ho funsaun oin-oin idak-idak nia,maibe Guvernu hare liu
ba Desisaun Politik
3) Oinsamaka FP hamrik tuir funsaun meske simu orentasaun husi politik,halo mundansa ba
salario ba Chefe no funsionario babain
Grupu E
1) Funsionario kumpri nia Dever maibe Direito mak lahetan responden ho diak
2) Parte balun deit,kumpri Dever no responsabel dever
3) Tenke hadia Decreito Lei 27/2011 no altera artigu balun hanesan kargu Chefe tamba
nomeasaun politik bele hamate nomeasaun meritu,hadia salari,hadia Decreito Lei
Dezempenho.
VII.Taka sesaun Enkontro GJPRU ba Dala III
Delta Nova 16:30-17:30
Iha sesaun ikus ba sorumutu III GJPRU nian ne’e taka ho hala’o eleisaun ba iha estrutura foun GJPRU
2014/2015 ne’ebé mak eleitu pesoal husi membrus GJPRU hanesan tuir mai:
Ø Angelo dos santos husi Konselhu Ministru (Kordenador GJPRU)
Ø Gizela Pires pereira husi Sekretaria Estadu Seguransa (Vice Kordenador GJPRU)
Ø Orlando Clementino Xavier husi Ministériu Edukasaun (Sekretaria GJPRU)
Hafoin taka ho breves palavras husi Diretor Nasional Formasaun no Dezenvolvimentu Sr. Nelson
Philomeno. Sr. Diretor hato’o katak ida ne’e nudar eventu importante hili kordenador foun atu
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 8
nune’e bele hametin nafatin planu nne’ebé ita
perpara ona no atu hadia sistema
rekrutamentu iha KFP no ho strutura ne’e bele
hatutan serbisu ne’ebé sedauk kompleta, no
iha oportunidade ida ne’e hato’o mos ba
Diretor Nasional husi Ministerio hotu-hotu
ne’ebé fo ona kolaborasaun ba atividade ida
ne’e nomos hato’o bem vindo no parabens ba
Sr.Angelo nebe hanesan Kordenador foun ba
GJPRU maske serbisu ida ne’e voluntariu, fiar katak ita boot sei halao knar ida ne’e hodiak no
Profesional, husu mos ba Diresaun Rekursu Umanu instituisaun hotu atu bele serbisu hamutuk no fo
idea diak ba susesu KFP, hato’o mos obrigado ba ekipa SEPI nebe organija ona eventu ida ne’e.
Enkontru GJPRU tuir mai MPRM mak sai uma nain (Dala IV)
Tópiku
Data
Fatin
Horas
: Avaliasaun Dezempenho
: 28 de Agustus de 2014
: Salao João Paulo II FMA-Comoro DILI Timor-Leste
: 08:30-17:30
Janela GJPRU_Sorumutu III Page | 9

Documentos relacionados

treinamentu kapasitasaun membro arte marsial iha distrito baucau

treinamentu kapasitasaun membro arte marsial iha distrito baucau Toman: CTI aproxima membro AM sira ho domin atu bele sukat sira nia toman ba DH, Lei no konseitu konflitu no konseitu dame (sei menos koñesimentu). AM presiza iha akompañamentu husi parte hotu hotu...

Leia mais

the masterplan study for watershed management in upper

the masterplan study for watershed management in upper Passu tuir mai Ami fiar katak Projeto nee infrenta dadauk pontu nebe diak iha fase nebe focus kona ba demonstra effetividade hosi aktividade CB-NRM iha terreno nebe ninia objetivu atu institusional...

Leia mais