Factsheet on Road Safety in SEA Region
Transcrição
Factsheet on Road Safety in SEA Region
Haree liu deit faktu xave (1) Xoke iha dalan responsabliza ba mortalidade hamutuk 334 815 iha Rejiaun Azia Sudeste durante 2010, ho pursentu iha 18.5 kada 100 000 populasaun. (2) Pursentu husi mortalidade hirak iha dalan aas liu (19.5 kada 100 000 populasaun) iha nasaun hirak ho rendimentu mediu kompara fali ba nasaun rendimentu ki’ik (12.7 kada 100 000 populasaun). (3) Utilizador dalan vulneravel (motorizadu roda rua ka tolu, la’o ain sira no siklista sira) responsabliza ba kuaze mortalidade besik 50% iha Rejiaun. (4) Dois tersu husi trafiku iha nasaun Azia Sudeste maka kompostu husi roda rua ka tolu no um tersu husi mortalidade maka entre utilizador estrada sira ne’e. (5) Laíha nasaun hirak nee maka iha lejislasaun komprensivel ba fator xave risku lima hotu husi violasaun trafiku – velosidade, hemu maka kaer transporte, uza kapasete motor nian, sintu tur nian no labarik sira. (6) So nasaun tolu maka iha polítika atu promove la’o, siklizmu, no transporte públiku no so nasaun lima de’it maka iha polítika ketak atu separa utilizador dalan/estrada vulneravel hanesan dalan atu proteje sira. (7) Nasaun walu iha Rejiaun maka iha ajensia boot ida ba seguransa dalan/estrada, maioria husi ne’ebé maka komisaun hirak entre ministeriu. 2013 Faktu Xave Kondisaun seguransa dalan iha WHO nia Rejiaun Azia Sudeste, 2013 2 Antesedente Iha 2010, Asembleia Jeral ONU nian adopta ona Rezolusaun 64/255, no proklama ona iha 2011–2020 Dekade husi Asaun ba Seguransa ba Dalan/Istrada responde ba preokupasaun ne’ebé aumenta ba violasaun trafiku globalmente. Objetivu husi Dekade maka atu reduz tendensia ne’ebé aumenta daudaun iha mortalidade trafiku hirak, no atu salva moris ne’ebé provavelmente tokon 5 durante periodu. Atu bele diriji resposta nasional hirak atu realiza objetivu, dezenvolve ona planu asaun global ida. Planu asaun nee ofrese instrumentu pratíku atu suporta governu hirak no grupu interesadu nasional hirak iha dezenvolvimentu ba planu asaun nasional no lokal, no mós enkuadramentu ba kordenasaun atividade hirak iha nível rejional no global hirak. Rezolusaun 64/255 mós husu ba monitorizasaun regular husi progresu global atu hatan ba alvu hirak-ne’ebé maka identifika ona iha planu asaun. Papel faktu rejional Azia Sudeste nee dezenvolve ona ho daduz husi segundu Relatóriu kondisaun global ba seguransa dalan 2013 (Global status report on road safety 2013). Daduz hirak halibur ona husi nasaun hirak hotu husi Rejiaun uza survey kestionariu estandar global ida durante fulan Maiu ba Dezembru 2011. Soke iha dalan hirak responsabliza ba mortalidade 334 815 iha rejiaun Azia Sudeste iha 2010 Iha 2010, ema mate husi violasaun trafiku iha Rejiaun Azia Sudeste hirak maka hamutuk 334 815. Pursentu mortalidade trafiku maka 18.5 kada 100 000 maibé diferente husi 1.9 kada 100 000 iha Maldivas ba 38.1 kada 100 000 iha Tailandia (Figura 1). Pursentu husi mortalidade trafiku hirak aas liu iha nasaun rendementu mediu hirak Pursentu husi mortalidade trafiku maka 19.5 kada 100 000 populasaun iha Rejiaun nia nasaun rendementu mediu hirak no 12.7 kada 100 000 populasaun iha nasaun rendementu ki’ik hirak. Monitorizasaun ne’ebé aumenta no dezenvolvimentu maka atributivu prinsipal hirak ba númeru mortalidade ne’ebé aumenta beibeik iha nasaun rendementu mediu hirak. Númeru transporte rejistadu ne’ebé aumenta maka’as iha nasaun Rejiaun Azia Sudeste Númeru transporte rejistadu hirak aumenta iha 28% husi tokon 168 ne’ebé relata ona iha primeiru Relatóriu kondisaun global kona-ba seguransa dalan/istrada 2009 (Global status report on road safety 2009), ba tokon 215 iha segundu relatóriu iha 2013. Figura 1: Pursentu mortalidade trafiku istrada kada populasaun 100 000 ba nasaun Rejiaun Azia Sudeste hirak, 2011 Timor-Leste 19.5 38.1 Tailanda Sri Lanka 13.7 Nepal 16 Myanmar 15 1.9 Maldivas 17.7 Indonezia India 18.9 DPR Korea Nasaun ho rendimentu menus 10.7 Bhutan Nasaun ho rendimentu mediu 13.2 Bangladesh 11.6 0 5 10 15 Fontes: Estatutu Peskiza Global kona-ba Seguru iha Estrada 2013 20 25 30 35 40 45 3 Figura 2: Númeru husi transporte rejistadu hirak kada populasaun 1000 iha nasaun Rejiaun Azia Sudeste hirak, 2013 450 412.1 400 303.1 300 250 200 158.5 150 39.4 Timor-Leste Tailanda Maldivas Indonezia Sri Lanka 8.6 India 10.9 Bhutan 0 48.5 Bangladesh 50 189.6 93.9 79.4 Nepal 100 Myanmar Númeru veikulu 350 Nasaun ho rendimentu mediu Nasaun ho rendimentu menus Fontes: Estatutu Peskiza Global kona-ba Seguru iha Estrada 2013 Iha Rejiaun Azia Sudeste, iha transporte rejistadu hamutuk 124.7 kada populasaun 1000. Númeru husi transporte rejistadu hirak kada populasaun 1000 maka aas liu iha Tailandia (412.1), haktuir fali ho 303.2 iha Indonezia no 189.6 iha Sri Lanka. Timor-Leste iha númeru ne’ebé ki’ik liu husi transporte rejistadu hirak kada populasaun 1000 (8.6) (Figura 2). Maibé, pursentu la nesesariamente preditu pursentu husi mortalidade. Hanesan izemplu, Reinu Unidu iha transporte 565 kada populasaun 1000 maibé iha pursentu mortalidade ki’ik too, 5.4 kada populasaun 100 000. Faktu ida nee subliña nesesidade ba fator seluk hirak, hanesan, jestaun seguransa dala/istrada loloos, lejislasaun, haforsa lei, no karakteristíka seguransa transporte hirak, ne’ebé depende ba sistêma regulatoriu, kondisaun ekonomia no motivasaun polítika husi nasaun hirak. Utilizador istrada/dala vulneravel sira (roda rua- ga tolu ne’ebé tau matan ona, lao ain no siklista sira) responsabliza ba kuaze mortalidade 50% Metadu husi mortalidade trafiku istrada Rejiaun nian maka entre utilizador vulneravel istrada/dalan. Espesifikamente, 33% husi mortalidade maka entre motorizadu roda rua ka roda tolu, 12% maka entre lao rai sira, no 4% entre siklista sira. Maibé, divizaun ida nee diferente tuir kondisaun rendementu no iha nasaun hirak nia laran. Nu’udár izemplu, wainhira nasaun rendementu mendiu hirak maka motorizadu roda rua- ga roda tolu ne’ebé maka kompostu husi 34% husi mortalidade trafiku istrada/dalan hirak (ne’ebé maioria maka motorista no pasajeiru), iha Rejiaun nia nasaun rendementu ki’ik hirak, populasaun lao ain sira maka hola maior parte, iha 34% (Tabela 1). Tabela 1: Proporsaun husi mortalidade ulizador istrada/dalan tuir tipu husi ulizador istrada iha nasaun rendementu ki’ik no mediu hirak iha Rejiaun Azia Sudeste, ba tinan hirak foin maka relata, entre 2009 no 2010 Mortalidade husi tipu ulizador Okupante kareta (%) Motorizadu roda rua ka roda tolu (%) Siklista (%) Lao rai sira (%) Seluk / la espedsifikadu (%) Nasaun rendementu ki’ik 25 19 6 34 16 Nasaun rendementu mediu 15 34 4 11 36 Nasaun hotu Rejiaun Azia Sudeste 15 33 4 12 36 Figura hotu iha tabela hatudu persentajen mate iha tipu uza na’in Estrada. 4 Diferensa refleta wainhira halo ijame ona ba daduz individual pais nian hirak. Tres kuartu (3/4) husi Tailandia nia mortalidade dalan/istrada maka entre motorizadu roda rua- no roda tolu hirak. Proporsaun hirak husi mortalidade entre grupu ida nee husi utilizador istrada mós maka aas liu iha Indonezia (36%) no India (32%), wainhira Bangladesh, ema lao ain sira maka grupu ne’ebé afeitadu liu (41% husi mortalidade istrada/dalan hotu). Mortalidade ema lao ain sira mós responsabliza ba proporsaun aas liu husi mortalidade istrada/dalan iha Myanmar (27%); 21% husi mortalidade istrada/dalan iha India no 17% iha Maldivas maka ema lao ain sira. Proporsaun aas liu husi mortalidade trafiku istrada/dalan iha Bhutan no Maldivas maka okupante sira ba roda hat (61% no 50%, respetivamente (Figura 3). Figura 3: Distribusaun husi mortalidade trafiku istrada/dalan tuir tipu utilizador istrada/dalan iha nasaun hitu Rejiaun Azia Sudeste, liliu tinan relata oin foin lalais entre 2009 and 2010 100% Pursentu husi tipu veikulu 90% 15.8 2.5 5.1 35.7 80% 70% 60% 40.8 21.1 40% 30% 20% 10% 0% 23.6 2.8 8.8 5.3 2.9 Bangladesh 6.1 1.7 12.7 34.5 19.0 0.0 Bhutan 0.5 Indonezia 33.3 22.9 2-3 roda 8.7 60.8 50% 32.4 15.5 16.7 Lao rai sira Kareta/Taxi/Van Bus 26.2 50.0 17.1 India 73.5 Bicicleta 4.6 8.3 13.3 26.5 Maldivas 8.6 7.7 6.7 9.2 13.2 3.0 1.3 Tailanda Myanma r Kamioneta Seluk Fontes: Estatutu Relatorio Global kona-ba Seguru iha Estrada 2013 Laíha nasaun Rejiaun Azia Sudeste ida maka iha lejislasaun komprensivel kona-ba fatór risku xave lima ba violasaun trafiku istrada -velosidade maka’as, kaer kareta ho lanu, utilizasaun kapaseti motor nian hirak, sintu kadera nian no kontrola labarik hirak Velosidade maka’as So Bangladesh maka iha velosidade sidade komprensivel ida (define hanesan iha limitasaun velosidade sidade ≤50 km/ora no iha ne’ebé autoridade lokal hirak bele reduz limitasaun hirak nee iha ne’ebé maka loos). Nasaun 10 (anaunser Demokratika Repúblika Korea) hasoru kriteria rua ida husi lew velosidade komprensivel sidade ida. India, Indonezio no Tailandia permiti autoridade lokal atu modifika limitasaun velosidade lokalmente maibé laíha limitasaun velosidade sidade ida husi ≤50 km/ora. Bhutan, Maldivas, Myanmar, Nepal, Sri Lanka no Timor-Leste la husik autoridade lokal atu mofifika limitasaun velosidade lokalmente, maibé, sira iha limitasaun sidade ida husi ≤50 km/ora. Iha konsiensia atu hametin lei velosidade iha kada nasaun ui’toan iha Rejiaun nee. So pursentu hametin lei velosidade Demokratika Republika Korea nian maka “diak” (8 ga liu husi pontu 10). Lanu Maka Kaer Transporte So nasaun hat (Demokratika Republika Korea, India, Tailandia no Timor-Leste) maka iha lei komprensivel ba hirak lanu maka kaer transporte (define ona hanesan lei nasional ida maka bazeia ba ran konsentrasaun alkohol (blood alcohol concentration – BAC) ho limitasaun husi ≤0.05g/dl, ne’ebé konsidera hanesan pratíka diak). Bangladesh, Indonezio no Nepal iha lei lanu maka kaer kareta hirak ne’ebé maka ladiak iha Rejiaun. Ho exsepsaun ba Demokratika Repúblika Korea, laíha nasaun maka konsidera haforsa lei hanesan diak (8 ga liu husi pontu 10). Bhutan no Tailandia iha “zero” limitasaun ba alkohol ba kondutor profesional sira. Myanmar iha iha “zero” limitasaun ba alkohol kondutor profesional no kondutor foun sira. So Demokratika Repúblika Korea maka iha “zero” limitasaun ba kondutor sira hotu. 5 Kapaseti motor nian Nasaun hirak hotu anaunser Maldivas iha lei komprensivel ba kapaseti (define hanesan iha lei nasional ne’ebé presiza motorista no pasajeiru sira hotu uza kapaseti motor nian hirak, iha istrada/dala hirak hotu, no ba tipu makina hirak hotu). Maibé, nasaun hitu (Bhutan, Demokratika Repúblika Korea, India, Indonezia, Myanmar, Sri Lanka no Tailandia) iha lei kapaseti komprensivel padraun kapaseti hirak. Nasaun hat Bhutan, Demokratíka Repúblika Korea, Indonezia no Maldivas) tau sira nia haforsa lei kapaseti motor hirak katak diak (8 ga liu husi pontu 10). Sintu tuir nian Husi nasaun 11 iha Rejiaun, nasaun 10 iha lei nasional sintu tur ida, maibé lei ida nee so komprensivel iha (aplika ba pasajeiru oin no kotuk) iha nasaun 6 (Bhutan, Demokratíka Repúblika Korea, India, Maldivas, Nepal no Timor-Leste). Pursentu utilizasaun sinti tur iha Rejiaun hahu husi 27% to’o 79% iha Sri Lanka. Jeralmente, implementasaun lei sintu tur nian iha Rejiaun ladun diak: so Demokratíka Repúblika Korea no Indonezia maka sukat sira nia implementasaun katak diak (8 ga liu husi pontu 10). Kontrola labarik nian Barak maka sei presiza atu hala’o kona-ba kontrola labarik hirak, tamba so nasaun ida (Timor-Leste) maka adopta ona lei kontrola labarik sira. Laíha informasaun kona-ba implementasaun lei iha TimorLeste. Ajensia hirak-ne’ebé maka lidera, estratejia, no alvu iha nasaun hirak Nasaun walu iha Rejiaun iha ajensia ida ne’ebé maka lidera ba seguransa istrada/dalan, no ajensia hirak nee maioria komisaun entre ministeriu hirak, ketak husi Demokratíka Repúblika Korea (‘Cabinet’). Funsaun husi ajensia hirak nee oin selu-seluk 8 ne’ebé involve iha kordenasaun ba halo desizaun ba seguransa dalan/istrada ba setór hirak hotu, 6 ne’ebé involve iha revizaun periodiku ba lejislasaun, regras no padraun hirak hasoru pratíka diak hirak, no 5 de’it maka involve ona iha dezenvolvimentu no revizaun lejislasaun. Nasaun walu iha estratejia nasional ida ba seguransa istrada/dalan, maibé laíha husi buat hirak nee maka hetan finansiamentu tomak. India no Tailandia iha estratejia nasional no estratejia barak iha setór no nível hotu kedan, wainhira Timor-Leste so iha estratejia hirak ba setór diferente hirak. Kumpri uza kapasete ba motorist sira inklui labarik. Thailand. Fotografia kreditu: Emergency Room team, Maharaj Nakon Srithammaraj Hospital 6 Dalan ketak ba bisikleta, Indonezia. Fotografia kreditu: MOH Indonezia Estabelese alvu hirak maka importante ba monitorizasaun no avalia progresu, maibé husi nasaun 8 hirak ho estratejia nasional, 6 (Bangladesh, Bhutan, Demokratíka Repúblika Korea, Indonezio, Myanmar no Tailandia) harii ona alvu hirak-ne’ebé maka bele sukat ba violasaun maka’as, wainhira DPR Korea halo espesfika ona alvu hirak ba fator risku prinsipal lima (velosidade, lanu maka kaer transporte, sinti tur nian, kapaseti motor nian hirak no kontrola labarik nian hirak) iha estratéjia. Tailandia iha alvu ida de’it ba utilizasaun kapaseti motor ida, la’os fatór risku seluk hirak. Polítika hirak atu promove lao ain, siklista, transporte públiku no utilizador istrada/dala vulneravel sira seluk maka hanesan dalan ida atu proteje sira Nasaun tolu (Demokratíka Repúblika Korea, India no Indonezia) iha polítika nasional ida atu fó korajen ba lao ain no/ga siklista hanesan alternative ida ba uza kareta hirak, wainhira nasaun seluk hirak iha polítika nasional atu suporta investementu husi transporte públiku ba viajen. Nasaun lima hirak ne’ebé iha polítika atu separa no nunee preteje utilizador vulneravel sira (liña lao ain nian, liña motor nian hirak, no liña siklista hirak). Padraun seguransa ba kareta maka atu proteje okupante kareta sira Nasaun lima hirak-ne’ebé aplika padraun ga karakteristíka seguransa kareta internasional no rejional; 3 husi sira (India, Myanmar no Timor-Leste) aplika programa avaliasaun kareta foun ida (new car assessment programme, NCAP), no nasaun 2 hirak (Tailandia no Indonezio) aplika Regulamentu ONU hirak (UNECE World Forum for Harmonization of Vehicle Regulations, WP.29). Kuidadu postu soke ne’ebé diak bele reduz mortalidade hafoin asidente trafiku istrada/dalan hirak So nasaun hat (Bhutan, Maldivas, Tailandia no Timor-Leste) maka iha asesu númeru telefone emerjensia nasional ida ba kuidadu postu soke. Iha nasaun nen, menus husi 10% husi ema hotu ne’ebé maka kanek (nu’udár izemplu, kanek todan tebes atu presiza atu tama ospital ida) sira lori ba ospital husi ambulansia ida. So iha nasaun tolu (Bhutan, Demokratíka Repúblika Korea no Tailandia) maka iha estimasaun ida 50% ga liu maka ambulansia lori ba ospital. 7 Rekomendasaun hirak Violasaun trafiku istrada/dalan hirak sai nafatin problema saúde públiku importante ida iha WHO nia Rejiaun Azia Sudesta. Maski, violasaun trafiku istrada/dalan hetan ona atensaun global no rejional maka’as tebes iha decade ikus liúba, barak liu maka pesiza atu halo atu salva moris/vida iha Rejiuan Esforsu liútan presiza atu garante nasaun hirak iha lejislasaun komprensivel kona-ba fatór risku importante hirak (velosidade, lanu maka lori transporte, no la uza sintu tur hirak, kontrola labarik hirak no kapaseti motor nian hirak) Waihira iha ona progresu iha nasaun hirak balun iha Rejiaun, esforsu maka’as sei presiza atu haforsa lejislasaun seguransa istrada/dalan no tau nasaun hirak nia lei hirak hamutuk ho sa’ida maka konsidera hanesan pratíka diak liu, atu bele ofrese populasaun protesaun liútan se bele. Tamba laíha nasaun hirak iha Rejiaun maka iha lejislasaun komprensivel ba fatór risku lima hotu (velosidade, lanu maka lori transporte, sintu tur hirak, kontrola labarik hirak no kapaseti), nasaun hirak presiza atu serbisu liúba aumenta adopsaun lejislasaun komprensivel liga ba fatór risku xave hirak ba violasaun trafiku hirak. Lei kona-ba fatór risku hirak ba violasaun trafiku istrada/dalan tenki haforsa maka’as Maioria nasaun hirak ho lejislasaun balun hatudu implementasaun sub-optimu. Atu maximiza benefisiu husi medidas lejislativa hirak, implementasaun susesu husi polítika no implementasaun maka importante. Ida nee presiza rekursu ne’ebé adekuada no suporta husi hakarak polítika ne’ebé maka’as atu manan komprensaun husi públiku no suporta. Polítika hirak tenki iha no implementa ona atu promove la motorizadu no transporte públiku no atu separa utilizador istrada/dalan vulneravel sira hanesan dalan id atu proteje sira Governu hirak bele suporta investementu iha sistêma transporte públiku hirak hanesan dalan ida atu koko atu ivita konsekuensia negativu hirak-ne’ebé maka ligadu ba motorizasaun. Nasaun hirak tenki adopta polítika sustentavel hirak atu promove forma transporte hirak-ne’ebé la’os motorizadu ba viajen, hanesan lao ain no siklismu. Hanesan halo livri ain fatin hirak husi vendedor sira no harii liña bisikleta separadu hirak maka importante iha dezenvolve sistêma viajen alternative ne’ebé sustentavel. Liña motor hirak presiza atu proteje utilizador sira husi transporte todan hirak. No mós, promosaun ba transporte públiku seguru bele hamenuz númeru husi transporte iha istrada/dalan no nunee hamenuz risku asidente hirak, no mós hamenuz konjestaun trafiku no hadiak kualidade anin. Atensaun liútan presiza atu salvaguarda utilizador istrada vulneravel sira, ne’ebé maka kompostu husi metade husi mortalidade istrada hirak iha Rejiaun Azia Sudeste. Polítika no implementasaun hirak atu separa utilizador istrada/ dalan vulneravel sira hanesan dalan protesaun ida (nu’udár izemplu, liña lao ain hirak, liña bisikleta hirak, no liña motorist hirak) tenki adopta ona. Responde hafoin soke tenki haforsa liútan Kuidadu antis ospital no serbisu mediku emerjensia hirak la adekuada no asesivel iha nasaun hirak iha Rejiaun. Nasaun hirak hotu tenki estabelese asesu númeru telefone emerjensia ida nasionalmente no sistêma mediku emerjensia ba kuidadu hafoin soke. Dezenvolve kapasidade ba fornesedor kuidadu hirak ho espesialidade hirak-ne’ebé rekoñese ona ba medisina emerjensia ba doutor no infremeira sira mós presija. Padraun seguransa hirak ba kareta tenki hadiak atu proteje okupante kareta sira Lejislasaun no regulamentu komprensivel ba teknolojia ivita soke hirak tenki aprova no implementa ona adekuadamente ba kareta fabrikadu, halibur ga importadu ona. Nasaun hirak presiza atu aplika padraun ga karakteristika seguransa kareta internasional ga rejional (nu’udár izemplu. NCAP, Regulamentu ONU hirak). Karakteristika seguransa motor no bis tenki iha monitorizasaun. 8 Dalan ba sira la’o ain ne’ebe di’ak no seguru, Colombo, Sri Lanka Foto husi: Santjiarakul S Sistêma supervizaun kanek hirak tenki haforsa liútan Sistêma daduz violasaun trafíku istrada/dalan tenki haforsa ba produsaun daduz ne’ebé sustentavel. Kualidade husi sistêma daduz ne’ebé iha ligasaun ba ema sira ne’ebé kanek, mate no sai defisiente iha soke iha istrada/dalan hirak tenki hadiak ba utilizasaun ba planu polítika. Estratejia Nasional hirak tenki iha alvu hirak-ne’ebé maka bele sukat ba prevensaun kanek Maioria estratejia hirak iha Rejiaun laíha polítika implementasaun hirak no alvu hirak-ne’ebé bele sukat. Revizaun polítika tenki hala’o atu inklui alvu hirak hirak-ne’ebé maka konkreta no bele sukat ba kanek hirak ne’ebé fatór seriu tebes no fatór risku lima atu bele tau matan ba susesu. Seguransa dalan/istrada tenki integra tama ba iha pakote kuidadu saúde primariu no sistêma saúde públiku hirak Prevensaun kanek trafiku istrada/dalan no atividade promosaun seguransa dalan/istrada tenki integra ba programa saúde públiku, no pakote nbo polítika kuidadu saúde primariu hirak. Rede instítuisaun nasional hirakm, academia no individual sira ne’ebé maka pratíka promosaun seguransa dalan/istrada tenki dezenvolve no haforsa, no tenki fahe duni experiensia hirak. Rekoñesementu hirak Faktu tahan ida nee Md Nazmul Karim maka hakerek. Rania Saad maka kordena koleksaun daduz ba projetu, wainhira Chamaiparn Santikam ofrese sujestaun importante. Obrigadu sinsera hirak fó ba Margie Peden, Tamitza Toroyan, Kacem Iaych, Kidist Bartolomeos husi Kuarter Jeral WHO nian ba suporta no kordenasaun ativu ba projetu, analiza dadus, revizaun no komentariu hirak no sujestaun ba esbosu hirak. Obrigadu ba xefé no pontu fokal sira husi serbisu fatin nasaun WHO nian hirak no kordenador daduz sira ba koleksaun daduz nível nasaun nian. Obrigadu espesial hirak ba sira ne’ebé maka fo responde no ofisial Governu sira ne’ebé maka ofrese no hamos ona informasaun. “WHO hato’o apesiasaun ba Jenerosidade Bloomberg ba nia suporta financial ba dezenvolvimentu no públikasaun husi Global status report on road safety 2013, iha www.who.int/violence_injury_prevention/road_safety_status/2013)”; no the South East Asia regional factsheet on road safety 2013, (available at http://www.searo.who.int/entity/disabilities_injury_ rehabilitation/topics/en/). Ba informasaun detallu, favor kontaktu: Disability Injury Prevention and Rehabilitation Unit, Department of Sustainable Development & Healthy Environments (SDE), World Health Organization, Regional Office for South-East Asia, World Health House, Indraprastha Estate, Mahatma Gandhi Marg, New Delhi – 110002, India. http://www.searo.who.int