iha ne`e
Transcrição
iha ne`e
Ministro de Estado, Coordenador dos Assuntos da Administração do Estado e da Justiça e Ministro da Administração Estatal. VI GOVERNO CONSTITUCIONAL Gabinete do Secretário de Estado para o Fortalecimento Institucional SEFI Rezultadu Diagnostiko Institusional 7 Abril 2016 Aprezenta husi: Henriqueta da Silva, Assessora Senior Fortalesimentu Institusional Nivel Sentral, SEFI 1 TIMOR-LESTE-OHIN NO MEHI MEHI RDTL – PEDN – VIZAUN – 2030 2030 ”Moris di'ak” 2015 ”KIAK NO MUKIT” JORNADA 2 HIRARKIA KONTRIBUISAUN BA MESTAS DEZEMVOLVEMENTU NASIONAL Transforma Timor -Leste husi ”rendimentos baixos ” ba ”rendimentos médio-altos” EKONOMIA Mandatu/ atribuisaun servisu Tarefa/Termo de Referensia SOSIAL INFRAESTRUTURA ESTADU TL GOVERNASAUN MINISTERIU INSTITUISAUN DIRESAUN/DEPATEMENTU/UNIDADE/SEKSAUN ORGANIZASAUN AGENTE PUBLIKU INDIVIDU 3 ATU REALIZA MEHI ESTADU NIAN MAKA INSTITUISAUN ESTADU TENKE FORTE…! 4 TAMBA SA MAK GOVERNU HALO DIAGNOSTIKO NASIONAL BA FORTALESIMENTU INSTITUSIONAL? Menus: Prestasaun Servisu Produtividade Institusional 5 Objetivu Atu hatene problema fukun iha administrasaun públika; Atu fornese rekomendasaun ba fortalesimentu institusional nebé sustentavel no reforma iha Administrasaun Publiku. 6 Metodolojia • Focus Group Dicussions-Self Assessment • Stakeholders Feedback/Pontu de Vista Parseiru Avaliasaun Sistema Jeral/Transversal (FGD ho Interview) Analize referensias (Dokumentus-Memoria Instiusional) • • 7 Areas Foku Xaves 7 1. Politika – Vizaun – Estratejia – Lideransa; 2. Estrutura Governasaun no Enkuadramentu Institusional; 3. Jestaun Rekursu Humanus; 4. Jestaun Rekursu Sira Seluk; 5. Kultura Organizasaun no Komunikasaun Internal; 6. Outputs/Produtus – Rezultadu – Prestasaun Servisu; 7. Jestaun Relasoens no Komunikasaun Eksternal. 8 Sukat Nivel Maturidade Nivel 1. Fraku tebtebes. Totalmente falta. La hahu liu kedas Nivel 2. Fraku liu. Foin hahu implementa SEIDAUK DIAK Nivel 3. Nivel 4. Nivel 5. Nivel 6. Sei fraku. Bele simu. Diak. Diak liukedas. Hetan ona Rezultadu Implementas Sai ezemplu. rezultadu diak balun aun nivel altu Implementas balun deit. Sei aun iha nivel maibe sei la persiza altu sufisiente hadiak DIAK 9 Nivel Maturidade 6-Fortalesimentu Institusional - Diresaun ba Mudansa 2. Fraku liu. Foin hahu implementa 3. Sei fraku. Hetan ona rezultadu balun maibe sei la sufisiente 4. Bele simu. Rezultadu diak balun deit. Sei persiza hadiak 5. Diak. Implementasaun nivel altu 6. Diak liukedas. Sail ezemplu. Implementasaun iha nivel altu 1. Fraku tebtebes. Totalmente falta. La hahu liu kedas. 2000 2015 2025 10 FAKTUS APREZENTADUS 11 Estatistikamente Diagnostiko Koalia Oinsa? 12 Rezultadu Médiu husi Auto-Avaliasaun 6.0 5.5 5.0 Nivel Maturidade 4.5 4.0 3.5 3.0 2.5 2.0 1.5 1.0 0.5 0.0 Series1 Estratejia 3.68 Estrutura 3.45 Pesoal 3.39 Sistema 3.40 Kultura 3.99 Servisus 3.65 Parseirus 3.75 13 Rezultadu Médiu husi Pontu de Vista Parseiru sira nian 14 Diferensa Médiu Auto-Avaliasaun no Pontu de Vista Parseiru Área Foku Pontu Médiu 1. Estratejia 2. Estrutura 3. Pesoal 4. Sistema 5. Kultura 6. Servisus 7. Parseirus Auto-avaliasaun Parseirus Diferensa Ministeriu 3.62 2.49 1.13 3.68 2.34 1.33 3.45 2.49 0.96 3.39 2.34 1.05 3.40 2.43 0.97 3.99 2.43 1.56 3.65 2.74 0.92 3.75 2.70 1.05 15 Dezafius Saida Maka Diagnostiko Identifika? 16 Politika – Vizaun – Estratejia – Lideransa • Operasionalizasaun husi vizaun no objetivus estratejiku sei fraku los no la liga ba malun. Balun laiha Planu Estratejiku, sempre iha mudansa politika; • Seidauk hatene konseitu Organizasaun Estadu (entidades nebe dezenpenhu no responsabiliza ba atinji metas); • Papel Jestaun Seitor Publiku sei kontinua fraku, falta estratejia ba dezenvolve; • Sei fraku atu produz rezultadu no ladun dezenpenhu bazeia ba prinsipius boa governasaun; • Kustu restruturasaun la konta-problema dezenpenhu rezolve ho troka estrutura /sistema no ladun rezolve problema nia abut; • Level barak ba foti desizaun; • Ladun kumpriende kona ba konseitu Governasaun (nebe sistema kontrola internal Estrutura adekuadu ho responsabilidade prinsipal iha linha jestor sira no iha kapasidade, servisu no efisiente, efetivu no kordenadu no komplementa ho kamada auditoria internal no Enkuadrame eksternal) inklui falta SOP; ntu • Ladun halo distinsaun entre: estabelesimentu politika (policy) - implementasaun politika – papel apoiu; • Funsaun xave ba apoiu boa governasaun sei fraku (jestores diresaun no projetus, espesialista planeamentu-orsamentu-kontrolu, assessor RH, espesialista otimalizasaun prestasaun servisu no auditores). Jestaun Rekursus Humanus • Sistema no makanismus nebe ezisti seidauk garanti servisu ho kualidade ho fo valor ba osan, no mos tau ema los iha fatin los; • Falta mekanismu hodi atrai no kaer metin funsionario kualifikadu (liu-liu jetores no peritus); • Falta mekanismu kontrola no limita aumenta funsionario; • Seidauk hamoris etika no dezenpenhu ho profesional; • Falta pratika apropriadu no apoiu ekuadramentu ba jestores (operasional) hodi reszolve kestaun dezenpenhu (falta tejetu dezenpenhu, kontrolu no avaliasaun, kapasidades menus); • PMIS seidauk sufisiente atu fornese informasaun. 17 Jestaun sira Seluk Kultura Organizasaun no Komunikasaun Internal Output – Rezultadu Fornesimentu Servisu • Frakeza chave iha prioritizasaun, planeamento no orsamentasaun (aloka rekursu tuir prioridade no alinha ho objetivu estratejiku no operasional; • Insufisiente aplika no respeitu metudu “Envolope Fiskal” (proposta orsamentu no planu asaun bot liu fali sira nia kapasidade implementasaun no orsamentu nebe aloka). • Mekanismu kontraprodutivu: tendensia adia implementa projeitu (projeitu urgente versus aprovizionamentu-kualidade menus no ladun fo valor ba osan); • ICT no teknolojia seluk seidauk uza ho diak; • Prosesu Jesatun Finansas Publika seidauk lao diak, inklui jestaun patrimoniu no lojistika (fornese apoiu no presta responsabilidade) • Staff sira ladun sente nain ba vizaun no ambisaun estratejiku nebe trasa ona; • Falta kultura dezenpenhu mutual/koletiva (share performance culture); • Tendensia atu fasil satifas ho an rasik (ezemplu valor ba avaliasaun ba an as). • Rezultadu avaliasaun ba an rasik husi Ministeriu (MoP no MdS) maioria fo valor fraku ba aspektu ida ne’e (susar atu identifika lolos problemas dezenpenhu); • Insufisientemente defini rezultadu (output) fornesidu no tarjetu dezenpenhu nebe atu atinji; • Foka liu ba Planu Asaun Annual duke Rezultdu Anual no Planu Dezenpenhu; • Falta paradigma/pratika hodi akuntavel ba atinji tarjetu dezenpenhu no fo valor ba osan; • Sira rasik fo valor fraku tebes kona ba fortalesimentu institusional no organizasional. • Ladun iha transparansia no komunikasaun eksternal ladun ativo no nakloke ba públiku (ladun iha deseminasaun); • Seidauk uza ICT ho diak no kreativu; Jestaun Relasaun no • Ladun iha konseitu, feramentus, mekanismu no prátika adekuadu hodi monitor no avalia Komunikasaun koperasaun/parseria ho eksternal. • Iha konflitu ho parseiru sira tamba ladun iha klareza iha mandatu. 18 Diagnostiko Rekomenda Vinte Quatru Asaun 19 Politíka, Planeamentu, Orsamentasaun no Kontrolu Atúaliza Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu. 2. Hadidiak Matriz Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku hanesan enkuadramentu ba implementasaun PED. 3. Halo planu estratejiku ba kada Ministeriu liga ho planu estratejiku sektores. Konsentra ba „estratejia implementasaun‟ nebé integradu/holistíku no mapa roteiro nebé dezeña ho hanoin didiak ba atinji tarjétu estratéjiku nebé trasa ona. 4. Implementa aprosimasaun gradual ba planu, orsamentasaun no kontrolu integradu. 1. 20 Estrutura Governasaun no Papel 1. Molok reestruturasaun, investe ho sufisiente iha (a) análize no kumpriende problema nia abut no (b) reuni kondisaun ba susesu husi restruturasaun 2. 3. 4. 5. 6. 7. Evita „kontrolu nebé ladun diak ho implementa mekanismu nebé sustentavel ba fortalesimentu institusional. Projeta hodi fó responsabilidade nebé klaru ba „jestor projetu‟. Defini no fó responsabilidade ba kamada sira nebé responsabiliza no foti desizaun - haforsa organizasaun estadu sira hanesan „entidade dezempeñu‟. Reve fila fali no repozisiona jestaun rekursu no servisu korporativu hanesan apoiu ba programa sira. Dezenvolve funsaun audit internal iha sistema Governu nia laran no dezenvolve sinerjia ho audit externo. Dezenvolve distinsaun didiak entre papel nebé potensial la hanesan. 21 Informasaun, Komunikasaun no Teknolojia 1. Halo prosesaun didiak oinsa habelar asesu ba utilizasaun “manual ka modul” oi-oin (finansial, jestaun patrimoniu estadu no aprovizionamentu) husi Sistema Informasaun Jestaun Finanseirus-FMIS nebé fó apoiu ba organizasaun sira nia programas importante. 2. Instala Program Management Information System iha kada liña ministériu hanesan baze de dados Rekursus humanus úniku ida; 3. Implementa pasu hirak nebé konkretu ba promove utilizasaun Informasaun, Komunikasaun no Teknolojia ho apropriadu, ho nune‟e bele promove progresivamente ba konseitu governu-eletroniku. 4. Promove (a) konsiensa ba hadiak maneira servisu (cara kerja), inklui uza ho kreativu teknolojia no (b) dezenvolve kuñesimentu oinsa atu bele realiza ka estabelese duni konsiensia ne‟e iha liña ministériu sira. 5. Projéta avaliasaun ba prosesu dezenpeñu servisu organizasaun estadu sira nian no integra iha faze segundu husi Diagnóstiko Nasional ba Fortalesimentu Institusional. 22 Jestaun Rekursus Humanus 1. Aumenta modernizasaun kona ba konseitu, sistema no prosesu Rekursus Humanus. 2. Revé no implementa komunikasaun komprehensivu no sustentavel no mós promove programa hakbi‟it étika profesionálismu, dezempeñu ho fó „valor ba osan‟ iha Organizasaun Estadu tomak. 3. Dezeña no implementa mekanismu, sistema RH no kareira apropriadu atu dezenvolve, atrai no kaer metin rekursus humanus nasional nebé ho kualidade diak nebe persiza ba pozisaun jestor no peritus. 4. Propoin atu hadiak fila fali no aumenta koridor ba hadiak abilidade no dezenvolve profesionálismu ba papel jenériku xave nen. ((1) jestor operasional (iha nivel oi-oin), 2) jestor projetu, (3) espesialista ba planuorsamentu-kontrolu, (4) asesores (nebé fó asesoria) kona ba Rekursus Humanus, (5) Espesialista ba optimizasaun prosesu prestasaun servisu no hasa‟e kapasidade organizasional no (6) auditor). 5. Importante muda paradigma no prátika husi avaliasaun dezempeñu individual, hahú ho temporariamente suspende sistema mandatoriu husi Komisaun Funsaun Públika ba avaliasaun dezempeñu individual (suspensaun ba tinan 2-3). 23 Programa Fortalesimentu Institusional 1. 2. 3. 4. Hatutan Diagnóstiko Nasional ba avaliasaun nivel Ministériu ba Ministériu sira seluk nebé seidauk halo. Faze Segundu husi Diagnóstiko Nasional ne‟e rekomenda atu halo diagnóstiko ida ba organizasaun estadu sira nia Rekursus Humanus, halo kombinasaun ho avaliasaun ba prosesu prestasaun servisu nebé aplika hodi produz output no rezultadu prioritizadu. Aloka kna‟ar motivador no orientador ba kada komponente husi programa fortalesimentu institusional. SEFI-halo kna‟ar koordenasaun. Rekomenda ba kada liña ministériu atu hili “Koordenador Fortalesimentu Institusional” nebé sei servisu no dedika tempu tomak ba inisiativa ne‟e. Fo asistensia no formasaun regular ba prosesu diagnostiko no implementasaun husi reformas nebe halo bazeia rezultadu diagnostiko. 24 Proposta ba Asaun Konkretu 8 Reformas ba Jestaun Rekursu Humanos 1) Dezena no implementa mekanismu, sistema no kareira apropriadu ba RH (diferente ho „rejime kareira‟ baibain) atu dezenvolve, atrai no kaer-metin rekursu humanu nasional profesional ho kualidade a’as rekere ba pozisaun jestores no peritus apropriadu. 2) Modular/forma no aumenta meius ba hadiak abilidade no dezenvolve profesional ba kna’ar jeneriku xave nen: Lina jestores (iha nivel oi-oin), Jestores projetu Espesialista planu-orsamentukontrolu Asesores RH Otimizasaun prosesu prestasaun servisu no espesialistas ba hadiak organizasaun Auditores 3) Muda paradigma no pratika husi avaliasaun dezempenu individual. Planeamentu 5) Aprosimasaun gradual ba planu, orsamentu no kontrolu integradu; hari lolos bazeia ba esforsu nebe lao daudaun ona. 27 Komunikasaun via ICT 6) Pasu konkretu iha dezenvolvimentu uza ICT no teknolojia seluk apropriadu ….progresivamente ba konseitu governu-eletronika Estudus Kontinuasaun-SEFI 7) Implementasaun Faze Primeiru husi Diagnostika Nasional ba Avaliasaun nivelMinisteriu ba ministeriu sira seluk; 8) Konsidera no implementa Faze Segundo husi Diagnostika Nasional: avalia Organizasaun Estado nia Rekursu Humanu iha konjusaun ho avaliasaun husi prosesu negosiu lidera ba prioritizadu output no rezultadu. 29 Prinsipius ba Fortalesimentu Institusionál Bazeia ba Rezultadu Diagnostiko 30 1. Halo transparansia ho máximu 2. Masimiza dezempeñu, rezultadu no valór ba osan 3. Diferensia entre funsaun: polítiku vs funsaun públiku 4. Halo inovasaun progresivu iha prestasaun servisu 5. Empoderamentu (hakbiit) no responsabilizasaun (kontabilidade) Rekursu umanu – bazeia-ba-méritu no apropriadu ba pesoál ninia dezempeñu 7. Onestidade, integridade, kumprimentu, no transparénsia 8. Klareza ba mandatu no funsaun sira iha instituisaun setór públiku 9. Parseria ne‟ebe efetivu 6. 31 OBRIGADO! 32