iha ne`e

Transcrição

iha ne`e
Ministro de Estado, Coordenador dos
Assuntos da Administração do Estado e da
Justiça e Ministro da Administração Estatal.
VI GOVERNO CONSTITUCIONAL
Gabinete do
Secretário de Estado para o
Fortalecimento Institucional
SEFI
Rezultadu Diagnostiko Institusional
7 Abril 2016
Aprezenta husi: Henriqueta da Silva, Assessora Senior Fortalesimentu Institusional Nivel Sentral, SEFI
1
TIMOR-LESTE-OHIN NO MEHI
MEHI RDTL – PEDN – VIZAUN – 2030
2030
”Moris di'ak”
2015
”KIAK NO MUKIT”
JORNADA
2
HIRARKIA KONTRIBUISAUN BA MESTAS DEZEMVOLVEMENTU
NASIONAL
Transforma Timor -Leste husi
”rendimentos baixos ” ba ”rendimentos
médio-altos”
EKONOMIA
Mandatu/
atribuisaun
servisu
Tarefa/Termo
de Referensia
SOSIAL
INFRAESTRUTURA
ESTADU TL
GOVERNASAUN
MINISTERIU
INSTITUISAUN
DIRESAUN/DEPATEMENTU/UNIDADE/SEKSAUN
ORGANIZASAUN
AGENTE PUBLIKU
INDIVIDU
3
ATU REALIZA MEHI
ESTADU NIAN MAKA
INSTITUISAUN
ESTADU TENKE
FORTE…!
4
TAMBA SA MAK GOVERNU HALO DIAGNOSTIKO
NASIONAL BA FORTALESIMENTU INSTITUSIONAL?
Menus:
Prestasaun
Servisu
Produtividade
Institusional
5
Objetivu

Atu hatene problema fukun iha
administrasaun públika;

Atu fornese rekomendasaun ba
fortalesimentu institusional nebé
sustentavel no reforma iha
Administrasaun Publiku.
6
Metodolojia
•
Focus Group Dicussions-Self Assessment
•
Stakeholders Feedback/Pontu de Vista Parseiru
Avaliasaun Sistema Jeral/Transversal (FGD ho
Interview)
Analize referensias (Dokumentus-Memoria
Instiusional)
•
•
7
Areas Foku Xaves 7
1. Politika – Vizaun – Estratejia – Lideransa;
2. Estrutura Governasaun no Enkuadramentu
Institusional;
3. Jestaun Rekursu Humanus;
4. Jestaun Rekursu Sira Seluk;
5. Kultura Organizasaun no Komunikasaun
Internal;
6. Outputs/Produtus – Rezultadu – Prestasaun
Servisu;
7. Jestaun Relasoens no Komunikasaun
Eksternal.
8
Sukat Nivel Maturidade
Nivel 1.
Fraku
tebtebes.
Totalmente
falta. La
hahu liu
kedas
Nivel 2.
Fraku liu.
Foin hahu
implementa
SEIDAUK DIAK
Nivel 3.
Nivel 4.
Nivel 5.
Nivel 6.
Sei fraku. Bele simu.
Diak.
Diak liukedas.
Hetan ona Rezultadu Implementas Sai ezemplu.
rezultadu diak balun aun nivel altu Implementas
balun
deit. Sei
aun iha nivel
maibe sei la
persiza
altu
sufisiente
hadiak

DIAK
9
Nivel Maturidade 6-Fortalesimentu
Institusional - Diresaun ba Mudansa
2. Fraku liu. Foin
hahu implementa
3. Sei fraku. Hetan
ona rezultadu balun
maibe sei la
sufisiente
4. Bele simu.
Rezultadu diak balun
deit. Sei persiza
hadiak
5. Diak.
Implementasaun
nivel altu
6. Diak liukedas.
Sail ezemplu.
Implementasaun iha
nivel altu
1. Fraku tebtebes.
Totalmente falta. La
hahu liu kedas.
2000
2015
2025
10
FAKTUS APREZENTADUS
11
Estatistikamente Diagnostiko Koalia
Oinsa?
12
Rezultadu Médiu husi Auto-Avaliasaun
6.0
5.5
5.0
Nivel Maturidade
4.5
4.0
3.5
3.0
2.5
2.0
1.5
1.0
0.5
0.0
Series1
Estratejia
3.68
Estrutura
3.45
Pesoal
3.39
Sistema
3.40
Kultura
3.99
Servisus
3.65
Parseirus
3.75
13
Rezultadu Médiu husi Pontu de Vista
Parseiru sira nian
14
Diferensa Médiu Auto-Avaliasaun no
Pontu de Vista Parseiru
Área Foku
Pontu Médiu
1. Estratejia
2. Estrutura
3. Pesoal
4. Sistema
5. Kultura
6. Servisus
7. Parseirus
Auto-avaliasaun
Parseirus Diferensa
Ministeriu
3.62
2.49
1.13
3.68
2.34
1.33
3.45
2.49
0.96
3.39
2.34
1.05
3.40
2.43
0.97
3.99
2.43
1.56
3.65
2.74
0.92
3.75
2.70
1.05
15
Dezafius Saida Maka Diagnostiko
Identifika?
16
Politika –
Vizaun –
Estratejia –
Lideransa
• Operasionalizasaun husi vizaun no objetivus estratejiku sei fraku los no la liga
ba malun. Balun laiha Planu Estratejiku, sempre iha mudansa politika;
• Seidauk hatene konseitu Organizasaun Estadu (entidades nebe dezenpenhu no
responsabiliza ba atinji metas);
• Papel Jestaun Seitor Publiku sei kontinua fraku, falta estratejia ba dezenvolve;
• Sei fraku atu produz rezultadu no ladun dezenpenhu bazeia ba prinsipius boa
governasaun;
• Kustu restruturasaun la konta-problema dezenpenhu rezolve ho troka estrutura /sistema
no ladun rezolve problema nia abut;
• Level barak ba foti desizaun;
• Ladun kumpriende kona ba konseitu Governasaun (nebe sistema kontrola internal
Estrutura
adekuadu ho responsabilidade prinsipal iha linha jestor sira no iha kapasidade, servisu
no
efisiente, efetivu no kordenadu no komplementa ho kamada auditoria internal no
Enkuadrame
eksternal) inklui falta SOP;
ntu
• Ladun halo distinsaun entre: estabelesimentu politika (policy) - implementasaun politika
– papel apoiu;
• Funsaun xave ba apoiu boa governasaun sei fraku (jestores diresaun no projetus,
espesialista planeamentu-orsamentu-kontrolu, assessor RH, espesialista otimalizasaun
prestasaun servisu no auditores).
Jestaun Rekursus
Humanus
• Sistema no makanismus nebe ezisti seidauk garanti servisu ho kualidade ho fo valor ba
osan, no mos tau ema los iha fatin los;
• Falta mekanismu hodi atrai no kaer metin funsionario kualifikadu (liu-liu jetores no
peritus);
• Falta mekanismu kontrola no limita aumenta funsionario;
• Seidauk hamoris etika no dezenpenhu ho profesional;
• Falta pratika apropriadu no apoiu ekuadramentu ba jestores (operasional) hodi reszolve
kestaun dezenpenhu (falta tejetu dezenpenhu, kontrolu no avaliasaun, kapasidades
menus);
• PMIS seidauk sufisiente atu fornese informasaun.
17
Jestaun sira
Seluk
Kultura
Organizasaun
no
Komunikasaun
Internal
Output –
Rezultadu
Fornesimentu
Servisu
• Frakeza chave iha prioritizasaun, planeamento no orsamentasaun (aloka rekursu tuir
prioridade no alinha ho objetivu estratejiku no operasional;
• Insufisiente aplika no respeitu metudu “Envolope Fiskal” (proposta orsamentu no planu
asaun bot liu fali sira nia kapasidade implementasaun no orsamentu nebe aloka).
• Mekanismu kontraprodutivu: tendensia adia implementa projeitu (projeitu urgente
versus aprovizionamentu-kualidade menus no ladun fo valor ba osan);
• ICT no teknolojia seluk seidauk uza ho diak;
• Prosesu Jesatun Finansas Publika seidauk lao diak, inklui jestaun patrimoniu no lojistika
(fornese apoiu no presta responsabilidade)
• Staff sira ladun sente nain ba vizaun no ambisaun estratejiku nebe trasa ona;
• Falta kultura dezenpenhu mutual/koletiva (share performance culture);
• Tendensia atu fasil satifas ho an rasik (ezemplu valor ba avaliasaun ba an as).
• Rezultadu avaliasaun ba an rasik husi Ministeriu (MoP no MdS) maioria fo valor fraku
ba aspektu ida ne’e (susar atu identifika lolos problemas dezenpenhu);
• Insufisientemente defini rezultadu (output) fornesidu no tarjetu dezenpenhu nebe atu
atinji;
• Foka liu ba Planu Asaun Annual duke Rezultdu Anual no Planu Dezenpenhu;
• Falta paradigma/pratika hodi akuntavel ba atinji tarjetu dezenpenhu no fo valor ba osan;
• Sira rasik fo valor fraku tebes kona ba fortalesimentu institusional no organizasional.
• Ladun iha transparansia no komunikasaun eksternal ladun ativo no nakloke ba públiku
(ladun iha deseminasaun);
•
Seidauk uza ICT ho diak no kreativu;
Jestaun
Relasaun no
• Ladun iha konseitu, feramentus, mekanismu no prátika adekuadu hodi monitor no avalia
Komunikasaun
koperasaun/parseria ho eksternal.
• Iha konflitu ho parseiru sira tamba ladun iha klareza iha mandatu.
18
Diagnostiko Rekomenda
Vinte Quatru Asaun
19
Politíka, Planeamentu, Orsamentasaun
no Kontrolu
Atúaliza Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu.
2. Hadidiak Matriz Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku
hanesan enkuadramentu ba implementasaun PED.
3. Halo planu estratejiku ba kada Ministeriu liga ho planu
estratejiku sektores. Konsentra ba „estratejia
implementasaun‟ nebé integradu/holistíku no mapa
roteiro nebé dezeña ho hanoin didiak ba atinji tarjétu
estratéjiku nebé trasa ona.
4. Implementa aprosimasaun gradual ba planu,
orsamentasaun no kontrolu integradu.
1.
20
Estrutura Governasaun no Papel
1.
Molok reestruturasaun, investe ho sufisiente iha
(a) análize no kumpriende problema nia abut no
(b) reuni kondisaun ba susesu husi restruturasaun
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Evita „kontrolu nebé ladun diak ho implementa mekanismu nebé
sustentavel ba fortalesimentu institusional.
Projeta hodi fó responsabilidade nebé klaru ba „jestor projetu‟.
Defini no fó responsabilidade ba kamada sira nebé responsabiliza
no foti desizaun - haforsa organizasaun estadu sira hanesan
„entidade dezempeñu‟.
Reve fila fali no repozisiona jestaun rekursu no servisu korporativu
hanesan apoiu ba programa sira.
Dezenvolve funsaun audit internal iha sistema Governu nia laran
no dezenvolve sinerjia ho audit externo.
Dezenvolve distinsaun didiak entre papel nebé potensial la
hanesan.
21
Informasaun, Komunikasaun no Teknolojia
1. Halo prosesaun didiak oinsa habelar asesu ba utilizasaun “manual ka modul”
oi-oin (finansial, jestaun patrimoniu estadu no aprovizionamentu) husi
Sistema Informasaun Jestaun Finanseirus-FMIS nebé fó apoiu ba organizasaun
sira nia programas importante.
2. Instala Program Management Information System iha kada liña ministériu
hanesan baze de dados Rekursus humanus úniku ida;
3. Implementa pasu hirak nebé konkretu ba promove utilizasaun Informasaun,
Komunikasaun no Teknolojia ho apropriadu, ho nune‟e bele promove
progresivamente ba konseitu governu-eletroniku.
4. Promove (a) konsiensa ba hadiak maneira servisu (cara kerja), inklui uza ho
kreativu teknolojia no (b) dezenvolve kuñesimentu oinsa atu bele realiza ka
estabelese duni konsiensia ne‟e iha liña ministériu sira.
5. Projéta avaliasaun ba prosesu dezenpeñu servisu organizasaun estadu sira
nian no integra iha faze segundu husi Diagnóstiko Nasional ba
Fortalesimentu Institusional.
22
Jestaun Rekursus Humanus
1.
Aumenta modernizasaun kona ba konseitu, sistema no prosesu Rekursus
Humanus.
2.
Revé no implementa komunikasaun komprehensivu no sustentavel no
mós promove programa hakbi‟it étika profesionálismu, dezempeñu ho fó
„valor ba osan‟ iha Organizasaun Estadu tomak.
3.
Dezeña no implementa mekanismu, sistema RH no kareira apropriadu
atu dezenvolve, atrai no kaer metin rekursus humanus nasional nebé ho
kualidade diak nebe persiza ba pozisaun jestor no peritus.
4.
Propoin atu hadiak fila fali no aumenta koridor ba hadiak abilidade no
dezenvolve profesionálismu ba papel jenériku xave nen. ((1) jestor
operasional (iha nivel oi-oin), 2) jestor projetu, (3) espesialista ba planuorsamentu-kontrolu, (4) asesores (nebé fó asesoria) kona ba Rekursus
Humanus, (5) Espesialista ba optimizasaun prosesu prestasaun servisu no
hasa‟e kapasidade organizasional no (6) auditor).
5.
Importante muda paradigma no prátika husi avaliasaun dezempeñu
individual, hahú ho temporariamente suspende sistema mandatoriu husi
Komisaun Funsaun Públika ba avaliasaun dezempeñu individual
(suspensaun ba tinan 2-3).
23
Programa Fortalesimentu Institusional
1.
2.
3.
4.
Hatutan Diagnóstiko Nasional ba avaliasaun nivel Ministériu ba
Ministériu sira seluk nebé seidauk halo.
Faze Segundu husi Diagnóstiko Nasional ne‟e rekomenda atu
halo diagnóstiko ida ba organizasaun estadu sira nia Rekursus
Humanus, halo kombinasaun ho avaliasaun ba prosesu prestasaun
servisu nebé aplika hodi produz output no rezultadu prioritizadu.
Aloka kna‟ar motivador no orientador ba kada komponente husi
programa fortalesimentu institusional. SEFI-halo kna‟ar
koordenasaun. Rekomenda ba kada liña ministériu atu hili
“Koordenador Fortalesimentu Institusional” nebé sei servisu no
dedika tempu tomak ba inisiativa ne‟e.
Fo asistensia no formasaun regular ba prosesu diagnostiko no
implementasaun husi reformas nebe halo bazeia rezultadu
diagnostiko.
24
Proposta ba Asaun Konkretu 8
Reformas ba Jestaun Rekursu Humanos
1) Dezena no implementa mekanismu, sistema no kareira
apropriadu ba RH (diferente ho „rejime kareira‟ baibain) atu
dezenvolve,
atrai no kaer-metin rekursu humanu nasional
profesional ho kualidade a’as rekere ba pozisaun jestores no
peritus apropriadu.
2) Modular/forma no aumenta meius ba hadiak abilidade no
dezenvolve profesional ba kna’ar jeneriku xave nen:
 Lina jestores (iha nivel oi-oin),
 Jestores projetu
 Espesialista planu-orsamentukontrolu
 Asesores RH
 Otimizasaun prosesu prestasaun
servisu no espesialistas ba hadiak
organizasaun
 Auditores
3) Muda paradigma no pratika husi avaliasaun dezempenu individual.
Planeamentu
5) Aprosimasaun gradual ba planu,
orsamentu no kontrolu integradu; hari
lolos bazeia ba esforsu nebe lao daudaun
ona.
27
Komunikasaun via ICT
6) Pasu konkretu iha dezenvolvimentu uza ICT no
teknolojia seluk apropriadu ….progresivamente
ba konseitu governu-eletronika
Estudus Kontinuasaun-SEFI
7) Implementasaun Faze Primeiru husi
Diagnostika Nasional ba Avaliasaun nivelMinisteriu ba ministeriu sira seluk;
8) Konsidera no implementa Faze
Segundo husi Diagnostika Nasional:
avalia Organizasaun Estado nia Rekursu
Humanu iha konjusaun ho avaliasaun husi
prosesu negosiu lidera ba prioritizadu
output no rezultadu.
29
Prinsipius ba Fortalesimentu
Institusionál Bazeia ba Rezultadu
Diagnostiko
30
1. Halo transparansia ho
máximu
2. Masimiza dezempeñu,
rezultadu no valór ba
osan
3. Diferensia entre funsaun:
polítiku vs funsaun
públiku
4. Halo inovasaun
progresivu iha
prestasaun servisu
5. Empoderamentu (hakbiit)
no responsabilizasaun
(kontabilidade)
Rekursu umanu –
bazeia-ba-méritu no
apropriadu ba pesoál
ninia dezempeñu
7. Onestidade,
integridade,
kumprimentu, no
transparénsia
8. Klareza ba mandatu no
funsaun sira iha
instituisaun setór
públiku
9. Parseria ne‟ebe efetivu
6.
31
OBRIGADO!
32