Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014

Transcrição

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014
KKoonnsseelllluu N
Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N
Nuuttrriissaauunn TTiim
moorr--LLeessttee
(KONSSANTIL) – Grupu Traballu
Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014
February 2013
1
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
SUMARIU EXEKUTIVU
Inter-Ministerial Task Force ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun (IFNSTF) estabelese husi rekezita maka’as
husi Sua Eselensia Primeiru Ministru hodi reforsa koordenasaun Inter-Ministerial ho resolve inseguransa
ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun
Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010.
IFNSTF mak korpu ida ne’ebe analiza no relata ba Konsellu Ministru (COM) konaba situasaun seguransa
ai-han no nutrisaun kada trimestre.
Hahu iha fulan Novembru 2012, estrutura IFNSTF modifika ona nudar parte ida husi Governu TimorLeste (GoTL) esforsu ida ne’e atu hadia koordenasaun inter-ministerial no fornese desizaun lalais hodi
rezolve inseguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Estrutura ida ne’e modifika ho naran Konsellu
Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) hanesan parte ida husi GoTL
hodi suporta Komunidade Paizes Lingua Portuguese (CPLP) hanesan esforsu hodi hadia situasaun
seguransa ai-han no nutrisaun ba nasaun membru CPLP. Governu Timor-Leste sai membru CPLP ne’ebe
ativu liu, ho objetivu atu kontribui ba vizaun CPLP hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun
global. Iha parte seluk, estrutura foun bele responde ba rekomendasaun husi IFNSTF hodi
institusionaliza no hasae influensa husi membru Grupu traballu hodi rezolve inseguransa ai-han no
malnutrisaun iha Timor-Leste.
Revitalizasaun estrutura IFNSTF inklui ministeriu foun balu, Sekretariu Estadu, Eskritoriu Prezidente
Republika Demokratika Timor-Leste (RDTL) no parseru dezenvolvimentu, Ne’ebe laos membru ba
estrutura tuan ba task force.
Konsellu Ministru (COM)
Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Aihan no
Nutrisaun iha Timor Leste – KONSSANTIL:
Prezidente: Ministru Agrikultura no Peskas
Vise-Prezidente: Ministru Saude
Membru:
Ministru Finansa
Minintru Sosial Solidaridade
Ministru Komersiu Industria no Ambiente
Ministru Edukasaun
Ministru Administrasaun Estatal
Ministru Negosio Estrangeiru
Sekretariadu Estadu ba Bee no Saneamentu
Sekretariadu Estadu Politika Formasaun Profesional no
Empregu
Edifisiu Prezidente RDTL
Provedoria Direitus Humanus
Komite Seguransa AiInstrusaun & Advise han no Nutrisaun Distritu
husi sekretariadu
Tekniku Permanente
Sekretariadu Tekniku Permanente:
Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Agrikultura no
Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Saude
Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu of Edukasaun
Membru:
Diretur Jeral Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente
Diretur Jeral Ministeriu Finansa
Diretur Jeral Ministeriu Negosio Estrangeiru
Diretur Jeral Ministeriu Sosial Solidaridade
Diretur Jeral Ministeriu Publiku
Diretur Jeral Ministeriu Administrasaun Estatal
Diretur Jeral Sek. Estadu Bee no Saneamentu
Diretur Jeral Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no
Empregu
Reprezentante husi UN ( FAO/WFP)
Reprezentante husi Doador (Ausaid, EC, USAid, GIZ, JICA)
Reprezentante husi NGO Forum-Agriculture
Reprezentante husi Igreja iha Timor Leste
Grupu Traballu KONSSANTIL ba Seguransa Ai-han no
Nutrisaun :
Ministeriu Agrikultura no Peskas
Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente
Ministeriu Finansa
Ministeriu Saude
Ministeriu of Edukasaun
Ministeriu Sosial Solidaridade
Ministeriu Publiku
Ministeriu Administrasaun Estatal
Sek. Estadu Bee no Saneamentu
Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no Empregu
Group Tekniku Espesialista :
1
Espesialista ba Seguransa ai-han no Nutrisaun
3
Peskizador husi Timor Leste no Universidade Estranjeiru
3
Peskizador husi NGO Nasional no Internasional
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
2
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
METODOLOJIA KOLESAUN NO ANÁLIZA INFORMASAUN
Grupu Traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL)
kontinua utiliza sistema koleksaun dadus ne’ebe uza husi IFNSTF ne’ebe valoriza koleksaun dadus no
sistema analiza husi kada membru ministeriu sira. Ida ne’e iha komprensaun katak, bainhira
introdus sistema foun dala ruma sai dezafiu ka bareira ba servisu ne'ebe lao dadauk ona konaba
rekolla dadus no halo relatoriu husi kada ministeriu. Grupu traballu esforsu hodi halo relatoriu
regular nudar maneira ba hadia sistema dadus individual iha ministeriu laran.
Preparasaun relatoriu grupu traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha TimorLeste (KONSSANTIL) inklui reuniaun kada semana rua husi membru ministeriu ne’ebe Unidade
Seguransa Ai-han husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) jere dadauk. Reuniaun ne’ebe halao
kada semana rua sai oportunidade ida hodi halo analiza ba dadus hamutuk, diskute rezultadu
prinsipal no referensia barak hodi halo rekomendasaun asaun ba Sekretariadu Tekniku
Permanente KONSSANTIL. Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL halao reuniaun kada
fulan hodi diskute rezultadu principal no rekomendasaun husi Grupu Traballu hodi hetan
aprovasaun iha nivel Konsellu ba KONSSANTIL.
Indikador sira ne’ebe iha relatoriu ida ne’e identifika no konkorda ona husi representativu
tekniku husi kada ministeriu. Indikator sira ne’e fleksibel no bele troka ho kresimentu
sofistikasaun sistema dadus individual iha ministeriu nia laran. Relatoriu dadus halao husi ofisial
reporter sira ne’ebe ofisialmente hili husi kada ministeriu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
3
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
ABREVIATURA
CHC
CPI
DNAH
DNAS
DNPP
DNQB
Sentru Saude Komunitaria
Indise Presu Konsumu
Diresaun Nasional Agricultura e Horticultura
Diresaun Nasional Asistensia Sosial
Diresaun Nasional Politika e Planeamentu
Diresaun Nasional Kuarantena no Bioseguransa
EW
FPI
Estensionista
Indise Presu Ai-han
FAO
H‐MIS
IFNSTF
Organizasaun Ai‐han no Agricultura ba Nasaun Unidas
Sistema Jestaun Informasaun Saude
Inter‐Ministerial Task Force seguransa Ai‐han no Nutrisaun
KONSSANTIL Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste
MAF
ME
MF
MS
MSS
MCIA
NDOC
Ministeriu Agricultura e Peskas
Ministeriu Edukasaun
Ministeriu Finansa
Ministeriu Saude
Ministeriu Sosial Solidaridade
Ministeriu Komersio Industria e Ambiente
Nasional Dezastre Sentru Operasaun
NDE
NGOs
SISCA
SMSANS
WHO
Diresaun Nasional Estatistika
Organizasaun Naun-Governmental
Sistema Saude komunitaria Integradu
Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco
Organizasaun Saude Mundial
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
4
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
GRUPU TRABALLU KONSSANTIL
Lista delegasaun husi kada Ministeriu no Departamentu ne’ebe halo relatoriu
Sra. Benedita Dias – MCIE Local Purchase
Sra. Fenicia A.M Desa Pinto – MCIE Local Purchase
Sr. Tito da Costa – MCIE Food Security
Sr. Botavio Joaquim Alves - MoF National Statistics
Sr. Fedencio de Araujo – MoF National Statistics
Sr. Lidia Ximenes – MOF Directorate Alfandega
Sr. Eldino – MAF Crop Production
Sr. Oscar Goncalves – MAF Crop Production
Sr. Severino Sousa Costa – MAF Plant Protection
Sr. Agusto da Silva – MAF Quarantine and Biosecurity
Sra. Rita – MAF ALGIS
Sra. Suzana Vilanova– MAF Food Security
Sra. Ivonne Da Costa Lopes- MAF Food Security
Sr. Mario Moreira – MoH Nutrition Department
Sr. Lourenco Xavier –MSS NDOC
Sr. Martinho Fatima – MSS NDOC
Sr. Dinis da Silva – MSS DNAS
Sr. Teotonio M. Soares – MSS DNAS
Sr. Jose Aniceto Serão – MSS DNAS
Sr. Alarico - SEPFOPE
Sr. Belchior M. Almeida Barros– MOE School Meals Programme
Sr. Marcos da Costa Belo – MOE School Meals Programme
Sra. Gabriela Benevides – FAO/MAF Statistics
Xefe Koordinador Grupu Traballu KONSSANTIL
Sr. Gil Rangel – Diretor Nasional Agrikultura no Hortilkultura (MAP)
Sr. Octavio C.M. Almeida – Diretor Nasional Politika no Planeamentu (MAP)
Kompilasaun no Editor
Sr. Agustino da Costa Ximenes – Ofisial Nasional ba Seguransa Ai-han (FAO)
Sra. Marrie-Ann Merza – Xefe Advisor Tekniku (FAO)
Ekipa Grupu Traballu KONSSANTIL hakarak hato’o obrigadu ba reporter hotu no sira nia
ministeriu ba sira nia profesionalimu no kongratula sira iha hasae numeru submisaun dadus.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
5
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
KONTEUDU
SUMARIU EXEKUTIVU .................................................................................................................. 1
ABREVIATURA ............................................................................................................................... 3
GRUPU TRABALLU KONSSANTIL .......................................................................................... 4
KONTEUDU .................................................................................................................................. 5
Rezultadu Prinsipal Husi Analiza Dadus ..................................................................................... 6
RECOMMENDATIONS FOR PRIORITY ACTIONS ........................................................................ 7
BALANSU AI-HAN NASIONAL ...................................................................................................... 9
DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA .......................................................... 10
Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han ............................. 10
Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han ................................................... 12
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han ................. 12
MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) ................. 14
Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar ....................................................... 15
Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun ......................................................................... 17
Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional
Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) ......................................................................................... 20
Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Ai-han............. 23
MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)- Rezultadu Q2,
2014 ........................................................................................................................................... 30
Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE) ......................... 37
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
6
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Rezultadu Prinsipal Husi Analiza Dadus
1. Estimasaun final produsaun batar nasional ba epoka prinsipal iha 119,722 toneladas, ida
ne’e iha surplus 47 % husi total rekerimentu batar annual husi Abril 2014 to’o Marsu 2015.
2. Estimasaun final produsaun hare nasional ba epoka prinsipal iha 84,871 toneladas, ne’ebe
ekivalente ho 50,992 toneladas foos. Ida ne’e sei kobre deit 40% husi total rekerimentu
konsumu annual.
3. Durante trimestre tolu, Indise Presu Konsumu jeral (IPK) sa’e husi 103.4 to’o 103.6 iha
Jullu, to’o 103.7 iha fulan Agostu no 103.9 iha Setembru.
4. Durante trimestre tolu, presu foos tun husi $0.63/kg to’o $0.61/kg ba foos subsidiu no foos
komersial husi $0.71/ kg to’o $0.63/kg. Maibe presu batar sa’e husi $0.63/kg to’o $0.82/kg.
5. Total importasun modo iha kresimentu husi 560 toneladas iha trimestre liu ba to’o 1,040
toneladas iha trimestre ida ne’e. Maibe, total importasaun ai-fuan tun oitoan husi 293
toneladas iha trimestre liu ba to’o 252 toneladas durante trimestre ida ne’e.
6. Total importasaun ikan sa’e oitoan husi 378 toneladas iha trimestre liu ba to’o 427
toneladas iha trimestre ida ne’e. Maibe, total importasaun naan no manu tolun sa’e
signifikamente husi 1,472 toneladas iha trimestre liu ba to’o 2,845 toneladas durante
trimestre ida ne’e.
7. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 4,522 toneladas ne’ebe sa’e kompara ba
trimestre liu ba 1,291 toneladas inklui kafe arabika (3,606 toneladas), kafe robusta (576
toneladas), kamii (191 toneladas), no un’u maran (145 toneladas).
8. Ministry Finansas (MF) liu husi Alfandega relata katak total importasaun foos tun
signifikamente husi 9,725 toneladas iha trimestre liu ba to’o 49,034 toneladas iha trimestre
ida ne’e husi governu no setor privadu.
9. Atendementu labarik sira iha postu saude iha trimestre ida ne’e sa’e oitoan husi 34%
durante trimestre segundu to’o 38% iha trimestre ida ne’e.
10. Total persentajen labarik sira ho menus todan iha trimestre ida ne’e kuaze 15%, husi labarik
sira 15% menus todane ne’e, iha 12% mak menus todan moderadu no 3% mak menus
todan severu.
11. MCIA relata katak distribui ona foos ho montante 8 toneladas iha menrkadu nasional no
sub-nasional husi foos importasaun.
12. Durante trimestre tolu, governu distribui ona 632 toneladas foos ba ajuda humanitarian
ne’ebe distribui husi MSS (578 toneladas) no MCIA husi importasaun foos (54 toneladas).
13. Iha trimestre ida ne’e, ME relata total estudante ne’e rejistu hamutuk emaa nain 350,305
husi total eskola 1,546 ne’ebe inklui pre-eskolar no ensino baziku husi eskola privadu,
publiku no eskola komunidade.
14. SEPFOPE relata katak durante trimestre ida ne’e governu Timor-Leste haruka ona ema nain
(104) atu ba servisu iha South Korea ba are peskas no fabrika no haruka ba Australia ema
nain (35) iha area agrikultura no Tourismu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
7
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
REKOMENDASAUN BA ASAUN SIRA PRIORIDADE
Recommended Action
1. Dezenvolve sistema hodi
halo monitoria diak ba
rezerva ai-han no utiliza
produtu lokal ho diak.
2. Dezenvolve Sistema
Monitorizasaun ba
produsaun ai-han iha
MAP
3. Estabelese Sistema
National hodi buka tuir
komoditi ai‐han ba MCIA
no MSS
4. Dezenvolve sistema ida
atu identifika alvu hodi
halao programa
asistensia governu
5. Establese strategia
Rezerva ai‐han
6. Aumenta fundus hodi
dezenvolve liu tan no
monitoriza estratéjia
sosa produtu lokal ba
programa merenda
eskolár
7. Hadia efisensia dulas
hare no batar hodi hasae
rekuperasaun husi dulas
8. Verifika dadus apoio
humanitaria
Task Force Analysis
Instalasaun sistema monitorizasaun kualidade rezerva ai-han mak sai
fundamental atu fornese avizu antisipada ba posibilidade rezerva ai-han
lakon no aat; sistema ida ne’e ho intensaun atu redus ai-han lakon ne’ebe
a’as liu iha armazen. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha
relatoriu trimestral.
MAP husu fundus ba Peskiza Nasional ba Utilizasaun Rai no atu estabelese
Monitorizasaun Ai‐han Nasional no Sistema Assesmentu Ai‐han ne’ebe sei
fornese informasaun forte iha kada trimestre ba produsaun ai‐han. Repete
Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral.
Importante liu atu repete dala ida tan ba trimestre ida ne’e katak diak liu
governo aloka fundus ne’ebe presija (USD 38,000) hodi halo instalasaun
Sistema Nasional buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS ba sistema
distribuisaun foos hodi asegura konsistente no regular atual dadus ba
seguransa ai‐han nasional. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no
2012 iha relatoriu trimestral.
Presija tau alvu ba asistensia governu. Ida ne’e signifika presija halo
revizaun ba politika governu nian konaba suporta humanitaria. Governu
nia Programa no asistensia ba komunidade atual atu efetivu liu hodi redus
inseguransa ai‐han no malnutrisaun liu husi revizaun hamutuk husi
ministeriu ida‐idak konaba dadus vulneravel. Repete Rekomendasaun husi
tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral.
Estratejia atu rezerva ai‐han ho quantidade 19,000 toneladas tenke
mantein nafatin hodi fornese ai‐han 7.5kg kada fulan ba 30% husi total
populasaun durante fulan 3 karik iha dezastre maka’as ka merkadu la
disponivel (hamenu no distribuisaun ai‐han presija tempu minimu fulan
3)– Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
Estratejia sosa produtu lokal iha ona etapa implementasaun; maibe xave
koordenasaun entre MAF no MCIE seidauk lao. Ida ne’e importante katak
programa merenda eskolar fo fundus ba monitorizasaun inter‐ministerial
ba impaktu nutrisaun no asesu ai‐han, no lina koordenasaun ba ministeriu
sira (ME, MAF, MS, MCIA) Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha
relatoriu trimestral.
Valór media rekuperasaun bele hasae husi 60% too 66% liu husi
implementasaun ekipamentu tahek ho diak no efisiensia hodi dulas.
Motivasaun husi setor privadu nia involvimentu ne’ebe ativu sei redus
programa sosa produtu ai‐han lokal “povu kuda governu sosa” ba gastus
hodi dulas sosa hare no batar local. Repete Rekomendasaun husi tinan
2012 iha relatoriu trimestral.
Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba
humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik
fornesementu responde populasaun vulneravel nia nesesidade. Aumenta
alokasaun orsamentu ba operasional suporta sei sai opsaun diak liu atu
hadia mekanismu verifikasaun MSS – DNAS. Repete Rekomendasaun husi
tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
8
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Recommended Action
9. Hadia
Koordenasaun
entre Diresaun Nasional
Karantina
no
Bioseguransa
no
Alfandega
10. Aumenta area kobertura
area ba koleksaun dadus
importasaun
Task Force Analysis
MAF Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa no MoF Diresaun
Nasional ba Alfandega iha dadus ba importasaun, maibe dadus husi
diresaun rua ne’e dalaruma la hanesan bainhira halo analisa ba situasaun
geral ba importasaun. Iha Rekomendasaun katak kolaborasaun no
koordenasaun metin ne’e nesesidade tebes ba diresaun rua ne’e. Repete
Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
Alfandega relata deit dadus importasaun ai-han iha fatin ida deit (iha
portu). Atu fornese dadus ne’ebe diak konaba importasaun ai-han iha
Timor-Leste, iha rekomendasaun karik Alfandega bele rekolla mos dadus
importasaun ne’ebe liu husi air portu, Batugade, Oecusse (Oesilo no
Sakato). Rekomendasaun repete huri relatoriu Trimestre 4 tinan 2012.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
9
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
BALANSU AI-HAN NASIONAL
Analiza jeral ba situasaun seguransa ai-han nasaun bazeia ba kalkulasaun nasional ba
rekerimentu foos no batar annual, kompara ba projeksaun produsaun sereal domestiku anual,
rezerva governu ne’ebe eziste, utilizasaun seluk ba ai-han (fini nohahan animal), lakon ba post
kolleita. Kalkulasaun konsumu nasional bazeia ba rekerimentu konsumu per kapita kada tinan
iha 106 kg ba foos, 67 kg batar no estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1,212,110
(Fontes: Standard Living Survey Timor-Leste tinan 2008).
Tabela 1: Balansu Ai-han nasional ba periodu fulan Abril 2014 to’o Marsu 2015
Foos(T)
Batar (T)
Disponibilidade Domestiku
67,070
Hahu Rezerva 1/
11,012
Estimasaun Final (batar deit) Produsaun husi epoka
prinsipal 2/
Projeksaun produsaun husi epoka segundu
50,922
5,135.8
Total utilizasaun
139,325
119,880
Uza ba konsumu 3/
128,484
81,211
Rekerimentu fini 4/
570
2,174
102,473
Uza ba hahan animal 5/
Lakon ba Post kolleita 6/
102,473
16,000
10,272
20,495
-72,168
-17,407
Targetu taka rezerva 7/
Defisit/Surplus
Rekerimentu Importasaun
Antisipa ho importasaun komersial
Defisit ne’ebe la kobre/ atu kobre ho ai-han seluk
72,168
17,407
Tinan ida ne’e ho estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1, 212,110, Timor-Leste presiza
foos ho montante 128,484 toneladas no batar 81,211 toneladas ba konsumu humanu. Inklui
utilizasaun seluk ba ai-han hanesan fini no hahan animal nasaun presiza foos 139,325 toneladas
no batar 119,880 toneladas. Ai-han lakon ba post kolleita masimu iha Timor-Leste kuaze 20%,
ne’ebe signifika redusaun sereal husi total produsaun domestiku 10,272 toneladas foos no
batar 20,475 toneladas. Konsidera sira ne’e hotu, estimasaun inisiu ba defisit sereal kuaze
89,575 toneladas (72,168 toneladas ba foos no batar 17,407 toneladas), ne’ebe sa’e 26% husi
71,317 toneladas iha tinan uluk.
Atu antisipa menus ai-han, planu importasaun ai-han no tempu distribuisaun ba merkadu tenke
reve, sujere atu tau prioridade ba distritu sira ne’ebe produsaun sereal tun (batar no hare) no
area ne’ebe numeru malnutrisaun aas. Iha tempu ida ne’e, projeksaun importasaun iha 89,575
toneladas (72,168 toneladas ba foos no 17,407 toneladas ba batar).
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
10
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA
Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han
Tabela1: Mensalmente IPK no FPI – Q3, 2014
Indise Presu Konsumu
Timor – Leste
Jullu - Setembru 2014
Indise Presu Konsumu Timor-Leste
Grupu IPK Hotu
Grupu Horu la Inklui uma
1. Ai-han no Bebidas laos alkohol
2. Alkohol no Tabaku
3. Ropa no sapatu
4. Uma
5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun
rotina ba uma nian
6. Saude
7. Transporte
8. Komunikasaun
9. Rekreasaun no Kultura
10. Edukasaun
Monthly
Jullu 2014
Juñu 2014
To’o
To’o
Agostu
Jullu 2014
2014
% mudansa
% Mudansa
0.2%
0.1%
Agostu 2014
To’o
Setembru
2014
% mudansa
0.2%
0.2%
0.1%
0.3%
0.4%
0.1%
0.3%
-0.8%
-0.2%
0.0%
0.1%
0.0%
0.0%
0.2%
0.1%
-0.4%
0.2%
0.2%
0.8%
0.0%
2.8%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
Grupu IPK hotu sa’e 0.2% iha fulan Jullu 2014, tuir mai tun fali 0.3% in Juñe 2014. Presu sa’e
signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos alkohol (+0.4%), ne’ebe ho
kresimentui prinsipal mai husi foos (+0.9%); no masin midar, bani been, cokolate no sasan
midar (+3.3%); no produtu ai-han products nst (+1.9%). Kresimentu ida ne’e kontribui oitoan
husi modo (-0.8%). Kresimentu presu iha fulan ida ne’e mai husi alcohol no tabaku (-0.8%)
kresimentu prinsipal mai husu tabaku (-1.2%).
Durante fulan Agostu 2014 Grupu IPK hotu sa’e 0.1%, tuir mai sa’e husi 0.2% iha Jullu 2014.
Kresimentu presu signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos alkoholika
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
11
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
(+0.1%), ne’ebe kresimentu prinsipal iha naan (+0.6%) no foos (+0.1%). Kresimentu ida ne’e
kontribui oitoan husi presu modo ne’ebe tun (-0.2%). Presu ne’ebe sa’e signifikamente ba
daruak iha fulan ida ne’en mai husi saude (+2.8%), ne’ebe kresimentu prinsipal mai husi
produtu medisina, no ekipamentu medisina (4.3%).
Iha fulan Setembru 2014, grupu IPK hotu sa’e 0.2% 2014, tuir mai husi sa’e iha fulan Agostu
0.1%. Kresimentu presu signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos
alkoholika (0.3%), ho kresimentu prinsipal mai husi paun no sereal (la inklui foos) (+2.0%),
produtu ai-han nst (+2.6%) no masin midar, bani been, cokolate no sasan midar (+1.8%).
Kresimentu ida ne’e balansu ho [presu foos ne’ebe tun ho (-0.2%). Kresimentu presu aas ba
daruak mai husi hadia uma, ekipamentu uam nian, ekipamentu uma nian no manutensaun
rutina uma nian (+0.8%), ho kresimentu presu prinsipal mai husi servisu ba manutensaun rutina
uma nian (+1.0%). Redusaun presu signifikante iha fulan ida ne’e kontribui husi uma (-0.4%), ho
redusaun presu prinsipal mai husi manutensaun no hadiak uma (-1.5%).
Tabela 2: Annual CPI no FPI –Trimenstre Tolu 2014
Indise Presu Konsumu
Timor – Leste
Jullu - Setembru 2014
Annual
Indise Presu Konsumu Timor – Leste
Grupu CPI Hotu
Grupu Horu la Inklui uma
1. Ai-han no Bebidas laos alkohol
2. Alkohol no Tabaku
3. Ropa no sapatu
4. Uma
5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun
rotina ba uma nian
6. Saude
7. Transporte
8. Komunikasaun
9. Rekreasaun no Kultura
10. Edukasaun
Jullu 2013
To’o
Jullu 2014
% mudansa
Agostu 2013
To’o August
2014
% mudansa
Setembru 2013
To’o
Setembru 2014
% mudansa
0.0%
0.0%
0.5%
-0.1%
-0.2%
0.5%
-0.2%
-0.3%
0.5%
-0.4%
-1.3%
-1.3%
1.7%
1.7%
1.7%
1.5%
1.4%
-0.2%
-0.7%
-0.8%
0.2%
1.9%
2.8%
2.8%
-0.6%
-0.4%
-0.2%
-6.3%
-5.1%
-1.1%
7.3%
7.7%
6.7%
1.2%
1.2%
1.2%
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
12
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun



GRUPU IPK hotu hatudu laiha mudansa iha tinan ida nia laran to’o Jullu 2014, kompara
iha tinan ida nia laran to’o Juñu 2014 ne’ebe tun (-0.6%).
GRUPU IPK hotu hatudu laiha mudansa tinan ida nia laran to’o Agostu 2014, hanesan
tinan ida nia laran to’o Jullu 2014.
GRUPU IPK hotu iha kresimentu ho (+0.5%) tinan ida nia laran to’o Setembru 2014,
kompara ho laiha mudansa iha tinan ida nia laran to’o iha Agostu 2014.
Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han
Tabela 3: Estatus Importasaun, tuir Fulan
No
Deskripsaun
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
12
13
Foos
Fore Keli
Supermi matak
Foos uut
Batar uut
Ai-fuan Fresku
Naan Manu tomak Jeladu
Ikan Jeladu
Manu tolun
Susu ben no Krime
Batar (la inklui) Fini
Masin Midar
Total
Jullu
121.98
10.52
777.91
5.12
0.19
2.97
170.60
0.08
22.12
8.40
0.00
15.83
1,135.71
Agostu
0.76
100.39
459.28
1.39
3.36
143.96
56.10
99.58
750.07
1,614.89
Setembru
500.92
168.80
374.73
0.28
6.47
22.56
124.53
1,125.63
2,323.91
Total
Importasaun ba
Trimestre 3
623.65
279.71
1,611.92
6.79
0.19
12.80
337.12
56.18
246.24
8.40
0.00
1,891.52
5,074.51
Fontes: ASYCUDA Ministeriu Finansas, Alfandega, November 2014
Jeralmente, iha importasaun ai-han ne’ebe tun signifikamente durante trimestre tolu tinan
2014 kompara ho trimestre liu ba. Total importasaun iha trimestre ida ne’e ho montante 5,075
toneladas, ne’ebe tun kompara ho trimestre liu ba ho total importasaun 12,547 toneladas.
Trimestre ida ne’e, total importasaun foos tun ho montante (624 toneladas) kompara ho
trimestre segundu ho montante 9,725 toneladas. Tabela 2 hatudu katak importasaun foos
konsentra iha fulan Setembru ho montante 501 toneladas.
Importasaun foos to’o iha pozisaun tolu durante trimestre ida ne’e, maibe importasaun ai-han
ba pozisaun segundu mai husi supermie matak ho montante 1,612 toneladas no importasaun
ai-han aas liu mak masin mida rho total importasaun 1,892 toneladas.
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han
Governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak
durante trimestre ida ne’e iha importasaun foos ho total 9,901 toneladas. Iha parte seluk, MCIA
distribui ona foos ho total 1,959.5 toneladas ba komersiu no ajuda humanitarian durante
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
13
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
trimestre ida ne’e merkadu nasional no sub-nasional no vendedor sira inklui transferensi foos
ba Ministeriu Edukasaun (417 toneladas) no Ministeriu Sosial Solidaridade (839 toneladas).
Tabela 3 hatudu katak to’o iha fulan Setembru foos restu rezerva kuaze 9,342 toneladas
disponivel iha armazen MCIA Tibar. Dala ida tan, membru grupu traballu KONSSANTIL
rekomenda ba MCIA atu konfirma karik rezerva ida ne’e atu asegura remondasaun nasional
konaba Stratejia Reverva Ai-han hodi kobre 30% husi populasaun ba periodu fulan 3 durante
menus ai-han. Selae, rezerva husi foos restu bele konsidera hanesan rezerva sereal foun ba
tinan tuir mai.
Tabela 4: Importasaun Governu no Rezerva Ai-han
Rezerva
Importasaun
Utilizasaun Foos (t)
Tuan to’o durante
Ba faan
Ajuda
Juñu 2014) trimestre3 (t)
(foos
Humanitaria
(t)
subsidiu)
9,342.16
9,901
8
53.90
Ajuda ba
ME/MSS
(t)
1,256
Lakon/
aat (t)
642
Rezerva
foun to’o
Setembru,
2014)(t)
17,284
Fatin
rezerva
Armazen
MCIA Tibar
*Atual Novembru 2014
Figura 1: Utilizasaun Foos, kada Fulan
Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) November 2014
Distribuisaun foos governu ba trimestre ida ne’e konsentra durante fulan Jullu no Agostu,
partikularmente ba suporta programa merenda eskolar no distribuisaun foos ba sentru rejional
ba protesaun sosial liu husi Ministeriu Sosial Solidaridade (MSS), maibe ba komersiu no suporta
humanitaria tun kompara ho trimestre ida ne’e.
Governu tau foos ho montante 8 toneladas iha trimestre ida ne’e, ne’ebe tun kompara ho 127
toneladas foos iha merkadu sub-nasional ba trimestre daruak tinan 2014, tanba trimestre ida
ne’e tama ona ba periodu kolleita hare. Durante trimestre ida ne’e maioria foos governu 64%
(1,256 toneladas) distribui ona ba Ministeriu Edukasaun ba suporta programa merenda eskolar
no Ministeriu Sosial Solidaridade ba ajuda humanitarian. Iha parte seluk MCIA kontinua distribui
foos hodi responde humanitarian ne’ebe separadu ho foos husi Ministeriu Sosial Solidaridade
(MSS) ba programa humanitarian. Trimestre ida ne’e, MCIA distribui ona foos ho total 54
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
14
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
toneladas (3%) husi total food governu ne’ebe distribui ba programa humanitarian. Iha adisaun,
durante trimestre ida ne’e 33% husi total foos governu hetan kontaminasaun ka aat.
Figura 2: Utilizasaun Foos Governun nian
Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) November 2014
Durante trimestre ida ne’e MCIA relata katak iha fos ho montante 642 toneladas mak
kontaminadu ka aat iha armazen, ne’ebe aas liu kompara ho trimestre ida liu ba. Membru
Grupu Traballu KONSSANTIL rekomenda atu prepara sistema monitorizasaun ne’ebe diak hodi
redus estragus foos no aat iha armazen hdi promove efetividade programa oprasaun.
Grupu Traballu KONSSANTIL sujere maka’as atu reve planu no sistema distribuisaun hodi
asegura katak area prioridade ne’ebe hetan foos mak area sira ne’ebe vulneravel ba
inseguransa ai-han no relata katak iha frekuensia malnutrisaun aas.
MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa)
Trimestre ida ne’e, Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente (MCIA) hahu sosa produtu lokal
hanesan hare no batar. Objetivu husi programa ida ne’e atu fo motivasaun ba agrikultor sira atu
produs produsaun domestiku barak hodi atinji rekerimentu konsumu nasional hanesan rezerva
ai-han nasional hodi antisipa menus ai-han no responde nesesidade emerjensia no redus
importasaun ai-han.
Durante trimestre ida ne’e, MCIA sosa produtu lokal ho montante 1,618 toneladas ba hare no
774 kg ba batar. Kuantidade prrodutu lokal tun kompara ho tinan ida liu ba tanba alokasaun
orsamentu ba tinan ida ne’e limitadu. Produtu lokal ida ne’e sosa liu husi kompania lokal ne’ebe
diferente husi distritu oi-oin hanesan distrito Lautem, Bobonaro, Covalima, Ainaro, Ermera no
Viqueque.
Tabela 5 hatudu relatoriu foos, hare, batar lokal no koto ne’ebe sosa durante trimestre ida ne’e
no rezerva tuan iha armazen Bobonaro no rua iha Dili ne’ebe koloka iha Bebora no Tibar.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
15
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 5: Sosa Produtu Lokal, Tuir Komoditi
Rezerva
Inisiu (Juñu
Komersiu
Komoditi
2014) ton
Q3 (T)
Foos
580.48
4.10
Hare
1,538.15
315.00
Batar Lokal
KOto
8.15
2,126.78
319.10
Total
Humanitaria
Q3 (T)
344.43
1.35
345.78
Aat
Q3(T)
-
Rezerva Final to’o
iha Setembru (T)
231.95
1,223.15
6.80
1,461.90
Fontes: MCIA/Produtu Lokal
Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar
Ministerio Edukasaun (ME) hahu fila fali implementasaun progmana merenda eskolar ba eskola
publiku, eskola privadu, dioseze no eskola komunidade ba pre-eskolar no ensino baziku iha
distrito 13. Ministerio Edukasaun (ME) aumenta osan distribuisaun husi ($0.15/kada
estudente/loron) to’o ($0.25/ kada estudente/loron) no fornese foos husi MCIA. Maske
Ministeriu Edukasaun iha ona planu atu hasae alokasaun osan kada estudante husi $.15 to’o
$0.25 durante trimetre dahuluk, maibe la konsege atu implementa tanba aprovasaun
orsamentu mak tarde.
Maske iha trimestre daruak tinan 2014 implementasaun programa merenda eskolar,
implementa iha fulan ikus, tanba ne’e durante trimestre tolu uza deit restu osan orsamentu ba
trimestre rua nian. Osan sira ne’e ho intensaun atu sosa modo no tempeirus iha merkadu lokal.
Atu hadia efisiensia, promosaun ai-han nutritivu no hamenus kustu operasinal mak sai razaun
prinsipal ne’ebe dudu ME hodi deside desentralizasaun prosesu aprovizionamentu. Ministeriu
Edukasuan iha komitmentu atu atinji rezultadu diak no impkatu husi programa merenda eskolar
partikularmente atu kontribui ba kresimentu estatus nutrisaun labarik kiik sira. Objetivu daruak
husi ME mak atu promove motivasaun ba agrikultor sira atu hasae produsaun ai-han lokal hodi
kontribui ba ekonomia lokal iha Timor-Leste.
Iha trimestre ida ne’e, Ministeriu Edukasaun relata total estudante ne’ebe rejistu iha 350,305
husi eskola hamutuk 1,546 ne’ebe inklui eskola pre-eskolar no edukasaun ensino baziku husi
eskola privadu, publiku no eskola komunidade. Estudante sira ne’e sai benefisiariu ne’ebe
hanesan ba programa suplementariu ai-han.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
16
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 6: Numeru Estudante ne’ebe sai benefisiariu ba programa merenda eskolar, tuir Distritu
Numberu Eskola
Ditritu
Publi
ku
PreEskolar
Dioseze
Total
Estudante
Total
allokasaun
Orsamentu
($)
Number of Student
Dioseze
Total
Eskola
Publiku
PreEskolar
Aileu
71
21
3
95
12967
872
752
14,591
$218,072.00
Ainaro
79
14
6
99
19010
584
1459
21,053
$313,094.00
Baucau
99
9
67
183
21885
715
13131
35,731
$559,723.75
Bobonaro
134
37
10
181
27582
2078
1732
31,392
$465,165.50
Covalima
85
20
11
116
17417
767
2107
20,291
$302,255.75
Dili
65
47
16
144
46024
4155
9932
60,111
$990,760.75
Ermera
123
10
5
139
37143
475
734
38,352
$580,304.00
Lautem
79
13
4
96
19966
1183
1269
22,418
$335,101.75
Liquisa
58
30
7
96
16172
1183
1465
18,820
$288,316.75
Manatuto
68
9
5
82
13089
686
1021
14,796
$219,588.50
Manufahi
69
29
6
104
14490
1186
1704
17,380
$257,438.50
Oecusse
68
5
7
80
17870
833
1710
20,413
$297,681.25
Viqueque
93
31
7
131
21845
1480
2605
25,930
$383,650.00
1,546
285,460
39,621
350,305
$5,211,152.50
1,091
275
Fonte: Ministeriu Edukasaun
154
16,197
Tabela 6 hatudu total numeru estudante ne’ebe rejistu sai benefisiariu ba programa
suplementariu ai-han no total orsamentu ne’ebe Ministeriu Edukasaun Aloka hodi suporta
programa merenda escolar. Alokasaun orsamentu ba programa merenda eskolar
partikularmente ba sosa modo lokal durante fulan Jullu to’o Agostu. Dala ida tan, ba pre-eskolar
governu suporta deit osan, maibe ba eskola ensinu baziku governu fornese foos liu husi MCIA
no osan hodi sosa modo ne’ebe orsamentu mai husi Ministeriu Edukasaun.
Ministerio Edukasaun nia problema konaba implementasaun programa merenda eskolar mak
limitasaun produsaun modo lokal no rezerva hodi fornese ai-han ba estudante sira durante
tinan tomak. Tanba ne’e Ministeriu Edukasaun husu suporta husi ministerio seluk
partikularmente ministerio agrikultura atu suporta agrikultor no grupu agrikultor liu husi
trainamentu no subsidiu input hodi produs modo barak iha suco.
Iha adisaun, Ministeriu Edukasaun kontinua hasoru problema iha implementasaun programa
merenda eskolar, partikularmente iha trimestre dahuluk no daruak tanba aprovasaun
orsamentu ne’ebe tarde no transferensia orsamentu ba konta bankaria eskola nian hodi sosa
modo ne’ebe tarde. Tanba ne’e, implementasaun programa merenda eskolar ba trimestre 2
implementa iha fulan Juñu tanba transferensia osan ba konta bankaria Eskola ne’ebe tarde,
ne’ebe afeta ba implementasaun programa merenda eskolar iha trimestre tolu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
17
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun
Relatoriu ida ne’e sumariu informasaun husi servisu saude partikularmente husi servisu
nutrisaun, hanesan parte ida husi relarotiu nutrisaun mensal husi fasilidade saude no atividade
SISCa husi distritu 13, ne’ebe relata husi Ministeriu Saude liu husi Unidade Informasaun
Estatistika Saude iha Diresaun Nasional Planeamentu, Politika no Kooperasaun nia okos iha
Ministeriu Saude atu hatene estatus nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima ba futuru, tanba
ne’e presiza suporta no kolaborasaun husi ema hotu no instituisaun atu redus numeru
malnutrisaun iha Timor-Leste.
Iha Figura 3, reprezenta presentajen labarik sira ho idade tinan lima mai kraik ho menus
todan ho idade bazeia ba indikador nutrisaun. Rezultadu iha trimestre tolu tinan 2014
hatudu katak labarik menus todan modradu no severu sira husi 12% to’o 3% kompara ho
rezultadu trimestre 3 tinan 2013 ne’ebe labarik menus todan severe no moderadu husi 19% to
6%. Ida ne’e mos reflera ba dezenvolvimentu iha situasaun nutrisaun kompara ho dadus iha
periodu hanesan iha tinan 2013.
Figura 3: Estatus Nutrisaun Labarik ho idade menus husi tinan 5 mai kraik iha Q3 2013
Figura 4 reprezenta persentajen labarik sira ho idade tinan 5 mai kraik ne’ebe vizita servisu
saude no atividade SISCa durante trimestre 4, 2014 ba monitorizasaun kresimentu (sukat
todan). Data hatudu katak 38% deit husi total populasaun labarik sira mak buka/ka to’o iha
fasilidaden saude no atividade SISCa. Maibe labarik sira ho idade tinan 5 mai kraik ne’ebe la
asesu ba sukat todan (62%), tanba ne’e iha difikuldade atu hatene estatus progresu nutrisaun
tanba durante trimestre ida ne’e maioria labarik sira la asesu ba fasilidade saude no SISCa atu
hetan imunizasaun no vitamin A.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
18
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 4: Valor-mediu (iha persentagen) tetu labarik sira kada fulan, Q3 ba 2013
Valor mediu Persentajen tetu labarik sira ho idade tinan lima mai karaik, trimestre 3, 2014
Durante trimestre tolu, kobertura labarik sira ne’ebe tetu ona iha 38%. Kompara ho trimestre
hanesan iha tinan uluk (2013), kobertura ida ne’e aumenta husi 15% durante trimestre 3, 2014.
Persentajen aas husi atendementu labarik sira iha trimestre ida ne’e atinji iha distritu Aileu
(79%), Liquica (79%), Baucau (63%), Manatuto (47%) no Manufahi (42%) no Oecusse (40%.
Persentajen tun ba atendementu iha trimestre tolu atinji iha distritu Dili (34%), Bobonaro
(33%), Covalima (28%), Ermera (18%0 no Ainaro (16%).
Figura 5 reprezenta presentajen labarik sira ho menus todan tuir idade, tuir distritu durante
trimestre 3. Data hatudu persentajen labarik sira menus todan tun, ba moderadu no severu iha
distritu hotu. Distrito sira ne’ebe labarik sira ho menus todan sei aas iha distritu Oecusse 28%,
Ermera 22%, Bobonaro 17%, Baucau no Lautem 17%.
Figura 5: Distribuisaun labarik sira menus todan moderadu no severu ho idade tinan 5 mai kraik tuir
kada distritu
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
19
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Rezultadu hatudu katak valor mediu malnutrisaun tun oitoan partikularmente iha distritu
Oecusse tun ho 2% kompara ho trimestre segundu, data malnutrisaun tun tanba iha trimestre
ida ne’e periodu ne’ebe inan aman laiha konsensus atu lori sira nia oan sira atu ba fasiliade
saude no atividade SISCA atu kontrola dezenvolvimentu estadus malnutrisaun labarik sira.
Figura 6, hatudu proporsaun labarik sira tuir grupu idade bazeia ba estatus nutrisaun tuir
todan normal, menus todan moderadu no severu. Rezultadu analiza baseia ba grupu idade,
ba fulan 0-23 estatus nutrisaun moderadu no severu tun kompara ho grupu ho idade fulan
24-59, tanba labarik sira ho idade 0-23 sei fo susuben exkluzivu, to’o iha fulan 6, hetan ai-han
komplementariu no ai-han suplementariu kada fulan no atensaun barak husi inan aman no
familia sira. Maibe ba grupu labarik sira ho idade fulan 24-59 malnutrisaun severu no
moderadu tanba menus atensaun husi inan aman no familia no rekerimentu ai-han ne’ebe la
sufisiente.
Figura 6: Estatus todan Labarik (ho idade tinan lima mai kraik), tuir grupu idade
Dezafiu:
1. Sistema rekolamentu iha fasilidade saude laiha mudansa ne’ebe diak no ida ne’e fo
impaktu ba atinjimentu ne’ebe rezulta kobertura boot liu kompara ho tarjetu.
2. Dasin iha fasilidade iha distritu 13 ho kondisaun ne’ebe ladiak hodi uza ba tetu todan inan
isin rua no labarik sira nia todan.
3. Iha fasilidade saude balu pontu fokal nutrisaun ne’ebe trainadu muda ba fasilidade seluk
no troka ho funsionariu seluk ne’ebe la hetan trainamentu, impaktu ida ne’e ba
utilizasaun diak ba rekolamentu nutrisaun no formatu relatoriu inklui identifikasaun
estatus nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik.
Rekomendasaun
1. Departamentu Nutrisaun presiza atu fornesee ka halao trainamentu fila fali ba pontu
fokal nutrisaun iha fasilidade saude ne’ebe troka pontu fokal tuan sira ho intensaun atu
hadiak kualidade dadus nutrisaun liu husi utilizasaun rekolla dadus nutrisaun no formatu
relatoriu inklui sukat diak estatus labarik sira ho idade tinan lima mai kraik.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
20
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
2. Koordenador Nutrisaun iha nivel distritu pesiza atu halo monitorizasaun no supervizaun
regular ho intensaun atu hadiak rekolamentu nutrisaun no relatoriu atu redus kobertura
aas ne’ebe la los ba tarjetu determina husi Projeksaun H-MIS Ministeriu Saude.
Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial
(DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC)
Hanesan ho trimestre liu ba, trimestre ida ne’e, MSS fornese ajuza humanitarian ba nasaun
laran ba individual (ema ne’ebe vulneravel no vitima husi dezastre) ka instituisaun (orfanatu,
Kolegiu, Veteranus, Estudantes, no Ministeriu) ka liu husi projetu servisu ba ai-han liu husi
distribuisaun foos. Durante trimestre ida ne’e MSS distribui ona ho total 578 toneladas, ne’ebe
sa’e kompara ho trimestre liu ba 200 toneladas. Figura 7 iha karaik hatudu distribuisaun foos
kada distritu ba kada programa.
Figura 7: Distribuisaun foos, tuir Programa
Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade
Trimestre ida ne’e, Ministeriu Sosial Solidaridade distribui ona foos ho montante 578 toneladas
hodi fo apoio ba orfanatu, instituisaun no suporta familia sira no individual sira ne’ebe afeta
husi dezastre durante fulan Jullu to’o Setembru.
Iha trimestre ida ne’e MSS mos fornese ai-han suplementar ba kolegio no orfanatu sira hanesan
susu been, mina tein nian, Deho, masin, fore mungu no koto. Durante trimestre ida ne'e MSS
distribui ona susu been kaixa 36, Mina tein kaixa 86, Deho kaixa 36, fore mungu 108 saku, no
koto 41 saku. Maibe, ai-han suplementariu laos obrigatoriu maibe depende ba disponibilidade
rezerva. Iha adisaun, distribuisaun foos ba kolegio no orfanatu bazeia ba konsumu kilokalori
tanba ne’e, distribuisaun foos bazeia ba total estudante ka benefisiariu ho 6 kg/ema ida/fula
ne’ebe ekivalnete ho (350-400 kkl) no iha tinan ida ne’e iha aumenta to’o 12kg/ema ida/fulan.
Tanba limitasaun transporte, MSS distribuisaun foos kada trimestre.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
21
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Distribuisaun foos MSS ba programa humanitarian iha (578 toneladas) ida ne’e separadu ho
relatoriu husi MCIA ne’ebe distribui ona foos ho montante 54 toneladas husi importasaun foos
ho objetivu hanesan. Iha relatoriu liu ba, membru Task Force Inter-ministerial rekomenda atu
halo revizaun ba sistema distribuisaun sira ne’e atu hare ba efisiensia opersaun no iha tempu
hanesan asegura katak laiha dupla kalkulasaun ba instituisaun no familai ne’ebe hetan suporta
hanesan ho objetivu hanesan.
Figura 8: Distribuisaun Foos ba Ajuda Humanitaria, kada Distritu
Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade
Durante trimestre ida ne’e total distritubuisaun foos husi MSS ba ajuda humanitarian ho
montante 578 toneladas ne’ebe aumenta signifikamente kompara ho trimestre liu ba 200
toneladas. Nafatin iha trimestre ida ne’e katak maioria ajuda foos distribui ba distritu lima mak
hanesan distritu Baucau (118 toneladas), Ermera (104 toneladas), Bobonaro (101 toneladas)
Oecusse (100 toneladas) no Dili (74 toneladas). Maibe distrito seluk hanesan Aileu, Ainaro,
Covalima, Lautem, Liquisa no Viqueque nafatin distritu sira ne’ebe hetan ajuda humanitarian
husi MSS ho montante kikoan liu.
Hahu husi tinan tolu liu ba, DNAS identifika dezafiu balu ba implementasaun distribuisaun foos
ba ajuda humanitarian no ba programa redi seguransa social seluk ho efektivu no efisiente.
Dezafius sira ne’ebe seidauk rezolve mak hanesan tuir mai ne’e:
 Akurasi dadus husi distritu ladun los
 Alvu benefisiariu ladun klaru (ezemplu, alvu atu simu foos mak idozu no alezadu) maibe
laos alvu benefisiariu mos mai reklama ajuda ne’ebe hanesan.
 Menus ajuda operasional hanesan transportasaun hodi halo verifikasaun no halo peskiza
ba alvu benefisiariu no populasaun ne’ebe simu ajuda.
 Seguransa la sifisiente iha armazen ne’ebe rezulta ema naok komoditi ai-han balu.
 Limitasaun transpote no kombustibel ba distritbuisaun foos.
 Tarde atu responde emerjensia tanba aprovasaun orsamentu ne’ebe tarde.
Ho dezafiu sira ne’e, DNAS halo rekomendasaun hanesan tuir mai:
 Atu dezenvolve sistema lao tuir no verifika distribuisaun foos atu hadia dadus ho koretu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun



Governu tenke defini klaru konaba politika alvu benefisiariu no atu disemina politika
hodi komprende no aseita.
Atu reve politika ajuda humanitarian katak distribuisaun foos tenke mai husi ministeriu
ida deit hodi halo monitorizasaun ho efisiente no hamenus dupla benefisiariu.
Atu aumenta alokasaun orsamentu ba apoiu operasional hodi kobre transportasaun ba
verifikasaun survei.
Dezastre Nasional Sentru Operasaun (NDOC)
6
4
13
4
5
88
2
1
2
1
2
0
2
0
0
130
0
0
0
0
0
0
0
0
0
7
13
1
1
14
96
132
0
0
11
2
1
51
0
1
2
1
0
0
0
0
0
69
6
4
13
4
4
88
2
0
2
8
15
1
3
14
96
260
Evakua
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Uma hetan
estragus
maka’as
Uma hetan
estragus
oitoan
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Realoka
Inundasaun
TOTAL
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Afetadu
Anin Boot
AILEU
AINARO
BAUCAU
COVALIMA
DILI
ERMERA
MANATUTO
MANUFAHI
VIQUEQUE
AILEU
BAUCAU
DILI
ERMERA
MANUFAHI
VIQUEQUE
Vitima
Ahihan Uma
Distritu
Lakon
Eventu
kanek
Tabela 7: Dezastre Prinsipal, kada Distritu
Mate
22
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Fontes: NDOC, MSS
Durante Trimestre tolu Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak iha distritu sia
mak afeta husi dezastre mak hanesan distritu Aileu, Ainaro, Baucau, Bobonaro, Covalima, Dili,
Ermera, Manatuto, Manufahi no Viqueque, husi ahihan uma, anin boot no inundasaun. Iha
adisaun, NDOC relata katak iha uma hamutuk atus ida tolunulu resin rua (132) ne’ebe hetan
estragus oitoan nune’e mos iha uma atus ida tolu nulu (130) mak hetan estragus maka’as.
NDOC mos konfirma katak iha familia nen nulu resin sia (69) mak sai vitima no atus rua nen
nulu mak afetadu, maibe iha relatoriu ida ne’e mos identifika katak laiha ema ida mak hetan
kanek, mate no lakon husi dezastre ida ne’e.
Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak durante trimestre ida ne’e iha kauza
diferente tolu iha area dezastre mak hanesan anin boot, Inundasaun no ahihan uma. Numeru
uma ne’ebe hetan estragus aat liu mak husi ai-han uma iha distritu Ermera ho total uma
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
23
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
hamutuk 88 ne’ebe afeta familia 88. Maibe numeru familia ne’ebe afeta maka’as iha distritu
Viqueque (96) husi inundasaun.
Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Aihan
Tabela 8 iha karaik aprezenta estimasaun final produsaun batar ba kada distritu ne’ebe relata
husi Direasaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) husi MAP katak iha tinan ida ne’e
distritu ne’ebe sai produs prinsipal ba batar mak distritu Bobonaro, Oecusse, Covalima, Baucau
no Manufahi maibe distritu sira seluk hanesan Ainaro, Dili, Aileu, Lautem no Manatuto sai
distritu sira ne’ebe produs batar oitoan.
Tabela 8: Estimasaun Final ba Produsaun Batar iha Epoka Prinsipal Tinan 2014
Distritu
Aileu
Ainaro
Baucau
Bobonaro
Covalima
Dili
Ermera
Lautem
Liquisa
Manatuto
Manufahi
Oecusse
Viqueque
Total
Area
Area
Potensial
Kultivasaun
(Ha)
(Ha)
13,000
1,655
9,000
647
16,000
2,237
25,477
8,490
56,113
6,352
3,200
1,008
6,126
1,813
20,000
992
5,000
1,876
19,896
1,119
10,000
1,336
19,435
7,761
12,500
1,677
215,747
36,961
Area Kolleita Produtividade
(Ha)
(t/ha)
1,607
2.13
646
2.16
2,237
3.39
8,450
3.61
6,352
1.32
705
2.31
1,729
2.86
992
3.85
1,876
2.60
1,119
3.36
1,336
3.78
7,761
2.91
1,677
2.72
36,486
2.81
Total
Produsaun (t)
3,428
1,396
7,582
30,481
8,385
1,631
4,944
3,817
4,879
3,760
5,051
22,563
4,558
102,473
Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH)
Tabela 9 iha karaik aprezenta estimasaun final produsaun hare ba kada distritu ne’ebe relata
husi Direasaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) husi MAP katak iha tinan ida ne’e
distritu ne’ebe sai produsaun prinsipal mak distritu Baucau, Covalima, Viqueque, Bobonaro,
Ermera no Manatuto maibe distritu Ainaro, Dili, Aileu, Liquisa no Manufahi mak distritu ne’ebe
produs oitoan.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
24
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 9: Estimasaun Final Produsaun Hare ba Tinan 2013/2014
Area
Area
Potensi Kultivasaun Area Kolleita
Produtividad
Distritu
al (Ha)
(Ha)
(Ha)
e (t/ha)
Aileu
776
561.00
561.00
2.95
Ainaro
6,076
419.00
419.00
3.08
Baucau
14,423
9,782.40
9,782.40
3.31
Bobonaro
7,662
2,920.00
2,920.00
3.06
Covalima
5,615
4,332.20
4,332.20
2.80
Dili
150
80.00
80.00
3.43
Ermera
2,419
1,905.00
1,874.00
3.28
Lautem
3,864
906.00
906.00
3.79
Liquisa
1,866
250.00
250.00
3.04
Manatuto
12,731
1,427.00
1,427.00
4.25
Manufahi
9,942
224.00
224.00
2.55
Oecusse
5,705
2,452.50
2,452.50
1.78
Viqueque
9,793
3,255.00
3,255.00
3.33
Total
81,022 28,514.10
28,483.10
3.12
Total
Produsaun
(t)
1,655.0
1,291.0
32,380.9
8,921.0
12,119.8
274.0
6,148.5
3,434.0
760.0
6,063.0
571.0
4,373.8
10,831.0
Ekuivalente ho
foos (t)
993.00
774.60
19,428.53
5,352.60
7,271.88
164.40
3,689.10
2,060.40
456.00
3,637.80
342.60
2,624.30
6,498.60
88,824.0 53,294.41
Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH)
Figura 9: Importasaun ai-fuan durante trimestre tolu tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Iha trimestre ida ne’e, Diresaun Nasional Karantina no Bio-seguransa (DNQB) relata katak
importasaun ai-fuan tun oitoan husi 293 toneladas durante trimestre liu ba to’o 252 toneladas
iha trimstre ida ne’e. maske nune’e, maioria importasaun ai-fuan kontinua aas iha masan,
sabraka, pears, uvas, estrobery no derok. Trimestre ida ne’e, importasaun masan 141
toneladas, sabraka 74 toneladas, uvas 6 toneladas, estrobery 15 toneladas no pear 5 toneladas
mak importa.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
25
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 10: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste Importa Ai-fuan durante Trimestre Tolu Tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Trimestre ida ne’e, relatoriu hatudu katak importasaun ai-fuan mai husi nasaun 17 ne’ebe
diferente. Importasaun ai-fuan aas liu mai husi nasaun China ho total of 93 toneladas, 43
toneladas mai husi nasaun Afrika de Sul, 35 toneladas mai husi Nova Zelandia, 25 toneladas
mai husi USA, 16 tonens mai husi Australia, 14 toneladas mai husi Egyptu no 9 tonelasa mai
husi Singapura. Ai-fuan seluk mai husi Argentina, Chile, Israel, India, Indonezia, Mexico,
Malayzia, Vietnam, Thailandia, Filipina no España.
Figura 11: Importasaun Modo durante trimestre tolu tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Iha trimestre ida ne’e, total importasaun modo oi-oin ne’ebe importa ho montante 1,040
toneladas, ne’ebe aumenta signifikamente kompara ho importasaun modo iha trimestre liu ba
560 toneladas. Maioria komoditi modo ne’ebe importa durante trimestre ida ne’e mak fehuk
ropa (419 toneladas), fore keli (88 toneladas), lis mean (174 toneladas), lis Bombay (50
toneladas), Lis asu (244 toneladas) no fore matak (20 toneladas). Trimestre ida ne’e
importasaun fehuk ropa (419 toneladas) aumenta signifikamente kompara ho timestre liu ba
(194 toneladas). Maibe importasaun fore keli tun signifikante husi 237 toneladas (iha trimestre
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
26
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
liu ba) to’o 88 toneladas iha trimestre ida ne’e maibe importasaun lis mean signifikamente sa’e
husi 58 toneladas (trimestre liu ba) to’o 174 toneladas (trimestre ida ne’e).
Figura 12 hatudu katak kuaze 819 toneladas (79%) husi total importasaun modo mai husi China
ne’ebe sa’e signifikamente husi 154 toneladas durante trimestre liu ba, maibe importasaun aas
iha pozisaun daruak mak importasaun mai husi Indonesia ho total 154 toneladas. Maske
numeru importasaun tun, India no Bangladeh nafatin iha pozisaun haat no lima ba nasaun sira
ne’ebe importa modo depois de nasaun Nova Zelandia. Durante trimestre ida ne’e nasaun
China no Indonezia kontinua nafatin lidera nasaun sira ne’ebe importa modo no ai-fuan mai iha
Timor-Leste. Iha adisaun, hahu husi Trimestre haat tinan 2012 India mosu ona sai nasaun lima
aas ne’ebe importa modo mai Timor-Leste.
Figura 12: Nasaun sira n’ebe Importa Modo mai Timor-Leste durante Trimestre tolu iha Tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Relatoriu sira iha tinan rua liu ba (2012) no tinan ikus (2013), membru task force nafatin sujere
atu redus importasaun no buka maneira atu hasa’e produsaun domestiku liu husi resolve kauza
sira ne’ebe fo influensa maka’as ba lalaok produsaun ai-han ne’ebe sei tun.
Dala ida tan, servisu membru grupu traballu KONSSANTIL sujere ba MAP atu servisu hamutuk
ho ministeriu seluk hodi diskute solusaun potensial liu husi tau prioridade hodi uza produtu
lokal duke hasae rekerimentu importasaun, iha tempu hanesan hahu atu avalia no dezenvolve
politika fiskalizasaun hodi asegura atu atinji demanda domestiku no proteje produtu lokal.
Importasaun ai-han baziku no protudu ai-han seluk tenke sai solusaun ikus liu. Maioria husi
importasaun husi modo sira ne’e susesu diak liu iha Timor-Leste, iha realidade iha agrikultor
lokal balu faan ona modo sira ne’e iha merkadu lokal no nasional.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
27
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 13: Importasaun Naan durante Trimestre tolu iha Tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Trimestre ida ne’e, importasaun naan no manu tolun ho montante 2,845 toneladas ne’ebe
signifikamente aas liu kompara trimestre liu ba (1,472 toneladas). Hanesan ho trimestre liu ba
importasaun naan domina ho naan manu (1700 toneladas) ne’ebe kontribui kuaze 60% husi
total importasaun naan, maibe importasaun aas iha pozisaun daruak mak manu tolun ho
montante 939 toneladas.
Figura 14: Nasaun sira ne’ebe Importa Naan mai Timor-Leste durante Trimestre Tolu iha Tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Figura 14, hatudu katak importasaun naan durante trimestre ida ne’e mai husi nasaun sia
ne’ebe diferente. Persentajen importasaun naan aas liu mai husi nasaun USA ho total 1,004
toneladas ne’ebe kontribui kuaze 35% husi total importasaun naan durante trimestre ida ne’e.
Importasaun naan ba pozisaun aas daruak mai husi Malayzia kuaze 939 toneladas ne’ebe
totalmente kontribui husi manu tolun, maibe iha pozisaun tolu husi nasaun Brazil ho total 539
toneladas husi naan manu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
28
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 15: Importasaun Ikan mai Timor-Leste durante Trimestre Tolu iha Tinan 2014
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Figura 15, hatudu katak durante trimestre tolu, importasaun ikan oi-oin ho total 427 toneladas
ho kresimentu 49 toneladas husi 378 toneladas iha timestre liu ba. Importasaun ikan iha
trimestre ida ne’e sei nafatin domina ho ikan Mackarel (344 toneladas), ai-han tasi mistura (25
toneladas), no ikan moroaji (14 toneladas).
Figura 16: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste importa ikan iha trimestre tolu tina 2014
Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Figura 16 hatudu katak durante trimestre tolu importasaun ikan no ai-han tasi seluk importa
husi nasaun hitu ne’ebe sa’e signifikamente husi 378 toneladas iha trimestre liu ba to’o 427
toneladas. Importasaun ikan maioria mai husi nasaun Vietnam kuaze (219 toneladas) no
Singapura kuaze (74 toneladas) no China kuaze (66 toneladas). Maibe, nasaun seluk hanesan
Australia (2 toneladas), Indonezia (14 toneladas), Hongkong 24 toneladas no Malayzia (28
toneladas).
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
29
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 17: Maioria komoditi ne’ebe Esporta ba rai liur durante trimestre tolu iha tinan 2014
Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Figura 17 no 18 hatudu katak durante trimestre tolu tinan 2014, governu Timor-Leste liu husi
kompania nasional no internasional Esporta ona produtu lokal mak hanesan kafe, kamii no nu’u
maran. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 4,522 toneladas ne’ebe iha kresimentu
signifikamente kompara ho trimestre liu ba (1,291 toneladas) ne’ebe inklui kafe Arabika (3,606
toneladas), kafe robusta (576 toneladas), kamii (191 toneladas), un’u maran (149 toneladas).
Tarjetu esportasaun iha trimestre tolu ba nasaun 14, maibe kuaze 44% husi total esportasaun
mak Esporta ba nasaun Jerman. Maibe esportasaun aas ba pozisaun rua mak Esporta ba
Indonezia (965 toneladas), partikularmente ba produtu kamii (191 toneladas) no un’u maran
(149 toneladas) ne’ebe 100% esporta hotu ba Indonezia no kafe 625 toneladas. No esportasaun
aas iha pozisaun tolu ba tarjetu esportasaun produtu lokal ba trimestre ida ne’e mak USA (870
toneladas) ne’ebe 100% produtu kafe.
Figura 18: Destinasaun Esportasaun Produsaun husi Timor-Leste durante Trimestre tolu Tinan
2014
Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
30
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)Rezultadu Q3, 2014
SMSANS agora dadaun lao ona ho koleksaun dadus durante fulan tolu nulu resik neen (36),
maibe trimestre ida ne’e sai periodu ne’ebe nesesariu atu uza formatu foun hodi halo
koleksaun dadus hotu tiha husi revizaun no inklui perguntas foun iha sub-setor pekuaria no
veterinaria. Sistema ida ne’e halibur dadus seguransa ai-han ne’ebe bele suporta hodi analiza
asesu ba ai-han, disponibilidade ai-han no vulnerabilidade. SMSANS kobre 420 suco.
Estesionista Agrikula tau ona iha kada suco ne’ebe iha responsabilidade atu rekolla no diskute
quesionariu SMSANS iha Konsllu Suco kada fulan. Hahu husi implemetasaun SMSANS, lalaok
relatoriu nafatin to’o iha 80% ne’ebe kobre 336 suco husi 420 tarjetu suco. Isu balu ne’ebe
nafatin sai dezafiu ba motivasaun estensionista agrikola mak servisu barak liu no nivel suporta
operasional inklui tranportasaun no komunikasaun ne’ebe menus. Reuniaun mensal no
monitorizasaun trimestral no sesaun fo sujestaun/rekomendasaun sei nafatin hetan isu sira
ne’e, maibe solusaun ba problema sira ne’e sai komplikadu konsidera alokasaun orsamentu mai
MAP kikoan liu.
Iha kraik mak rezultadu prinsipal ne’ebe hatun husi relatoriu mensal SMSANS.
Figura 19: Dezafiu ba Produsaun Ai-han
Iha dezafiu prinsipal neen (6) ne’ebe kontinua afeta produsaun ai-han iha Timor-Leste hanesan
variasaun klima (bee la sufisiente ka udan been barak liu) no disponibilidade input (fini la
sufisiente, servisu nain la sufisiente no trator ne’ebe ladisponivel). Trimestre ida ne’e tama ona
periodu kolleita hare, ne’ebe prezisa prezensa servisu nain barak hodi ba kua hare realidade
figura ne’e hatudu katak iha kresimentu signifikante ba servisu nain la suficiente.
Kontinuamente, servisu nain ne’ebe la sufisiente sai problema prinsipal ba agrikultor barak,
maske trimestre ida ne’e period ba preparasaun rai ba segunda epoka maibe, maioria relata
katak ne’e seidauk tempu atu kuda.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
31
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 20: Total Area kada ai-horis ne’ebe afetadu husi dezastre, peste no moras iha ai-horis
Iha trimestre ida ne’e relata katak, anin boot, bee lasufisiente, peste, moras iha ai-horis,
bailoron no inundasaun afeta total area 777 hetares. Kompara ho trimestre liu ba estragus
ne’ebe kauza husi fatores sira ne’e tun to’o 2,362 hetares. Total area ne’ebe hetan estragus
signifikante liu ba objetivu atu hasae produsaun ai-han iha Timor-Leste, tanba periodu ida ne’e
fula hodi hahu kolleita hare ba epoka prinsipal ne’ebe maioria area afetadu iha hare.
Figura 21: Total Area afetadu husi Dezastre, Peste no Moras Ai-horis
Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco (SMSANS) mos monitoria impaktu husi
peste komun, moras ai-horis no dezastre ambiental hamutuk 11 ne’ebe afeta ba produsaun aihan. Durante trimestre tolu, maioria fatores ne’ebe afeta produsaun ai-han mak mai husi laho,
kutu mutin no gafainotu ne’ebe signifikamente aas kompara ho fatores seluk. Laho afeta 31%
ho total area (244 hetares), kutu mutin afeta 24% ho total area (190 hetares) no gafainotu afeta
12% ho total area (95 hetares). Maibe, total area afetadu signifikamente tun kompara ho
trimestre liu ba husi 2,362 hetares to’o 777 hetares.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
32
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 22: Area (ha) Afetadu kada Distritu tuir, Dezastre, Peste no Moras Ai-horis
Iha trimestre ida ne’e total area ne’ebe afeta husi dezastre, peste no moras kuaze 777 hetares,
ida ne’e tun kompara ho trimestre liu ba (2,362 hetares). Figura 24 hatudu katak maioria toos
no natar ne’ebe afetadu akontese iha distritu tolu mak hanesan distritu Lautem ho area
estimasaun 237 hetares, Distritu Baucau ho estimasaun 601 hetares, no distrito Manufahi
kuaze 300 hetares. Total area afetadu husi distrito haat kobre 90% husi total area afetadu husi
moras, dezastre no peste. Durante trimestre tolu tama ona periode kolleita hare tanba ne’e
maioria komoditi ne’ebe afetadu maka’as mak hare.
Figura 23: Asesu ba Input tuir Rekursu
Trimestre ida ne’e, kuaze (78%) agrikultor hato’o katak sira sosa no produs rasik sira nia adubu
no 69% mensiona karak sira produs no sosa rasik sira nia pestisida organiku, maibe 67% relata
katak sira uza rasik sira nia fini ne’ebe sira rai. Maibe, grafiku iha leten mos hatudu katak
persentajen husi agrikultor sira ne’ebe produz no sosa rasik sira nia fini nafatin aas kompara ho
persentajen agrikultor sira ne’ebe hetan fini husi guvernu durante trimestre ida ne’e. ba sira
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
33
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
ne’ebe asesu input husi governu relata katak 26% hetan fini, maibe 11% hetan pestisida no 25%
hetan adubu. Iha parte seluk, numeru kiik husi agrikultor sira mensiona katak sira hetan
pestisida, adubu no fini husi Organizasaun non- Govermentais (ONG). Kuaze ONG fo
treinamentu ba agrikultor sira atu produs pestisida organiku, adubu organiku no rai fini.
Figura 24: Persentajen komoditi ai-han ne’ebe la disponivel no folin karun
Figura 24, hatudu katak maske foos subsidiu fore keli, fore mungu, koto, fehuk ropa, ikan fresku
no ikan maran disponivel iha merkadu lokal maibe folin produtu sira ne’e karun. Foos lokal no
fehuk midar mos sai produtu ne’ebe karun iha pozisaun daruak. SMSANS relata mos katak batar
la disponivel to’o 10% iha merkadu lokal balu no presu karun kompara ho trimestre liu ba.
Presu batar sa’e tanba rezerva ai-han komesa manus no nesesidade fini ba kultivasaun komesa
hahu. Foos lokal mos disponivel iha merkadu, maibe presu mak karun. Iha parte seluk ai-farina
no fehuk midar mak produtu ne’ebe disponivel liu iha merkadu no folin baratu. Tendensia presu
ikan (ikan fresku no ikan maran) kontinua aas durante trimestre ida ne’e. Ho razaun ida ne’e,
rekursu ai-han proteina husi animal nia presu karun nafatin.
SMSANS relata katak durante trimestre ida ne’e husi suco 13 be’ebe pertense husi distritu
Baucau, Bobonaro, Covalima, Liquisa, no Lautem fo informasaun katak presu sereal aas liu
presu mediu ne’ebe determina husi governu, maioria husi batar tanba rezerva menus, maibe
presu foos tun iha suco balu tanba trimestre ida ne’e tama ona periodu kolleita. Presu sereal
iha suco sira ne’e hahu husi $1.50/kg to’o $3.00/kg ba batar, $1.00/kg to’o 1.08/kg ba foos
subsidiu no $1.02/kg to’o $1.20/kg ba foos komersiu. Suco sira ho marka “mean” signifika katak
suco sira ne’ebe sosa ai-han ho folin ne’ebe aas liu prese mediu merkadu. Durante trimestre
tolu, batar no foos komersiu aumenta oitoan ho presu mediu $.75/kg no 68/kg kompara ho
timestre hanesan iha tinan liu ba (2013), maibe ba foos subsidiu tun ho presu mediu $.61/kg.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
34
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 10: Suco (5) ne’ebe folin ai-han baziku karun iha trimestre 3 ba tinan 2014
Jullu tinan 2014
$/kg
Maize
$/kg
Subsidies rice
$/kg
Commercial rice
3.00/kg
Baucau – Quelecai - Abo
1.08 $/kg
Covalima – Fohorem - Fohorem
1.20 $/kg
Bobonaro – Bobonaro - Tapo
2.00/kg
Baucau – Baguia - Afaloicai
1.00 $/kg
Liquisa – Bazartete - Tibar
1.02 $/kg
Covalima – Fohorem - Fohorem
2.00/kg
Baucau – Baguia – Alaua Leten
0.72 $/kg
Lautem – Luro - Baricafa
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic - Taroman
1.20/kg
Baucau – Baucau - Trilolo
0.72 $/kg
Baucau – Laga - Saelari
0.94 $/kg
Oecusse – Nitibe – Suni - Ufe
1.20/kg
Baucau – Baucau - Caibada
0.72 $/kg
Baucau – Laga - Libagua
0.90 $/kg
Covalima – Fatululic - Fatululic
Agostu tinan 2014
$/kg
Maize
$/kg
Subsidies rice
$/kg
Commercial rice
1.50/kg
Baucau – Baguia – Uacala
1.00 $/kg
Baucau – Baucau - Tirilolo
1.00 $/kg
Ainaro – Ainaro – Mau Ulo
1.50/kg
Baucau – Baguia – Lari sula
0.72 $/kg
Ainaro – Ainaro – Mau Nuno
0.96 $/kg
Covalima – Fatumean – Fatumean
1.50/kg
Baucau – Baguia – Haeconi
0.72 $/kg
Baucau – Vemasse - Ossoala
0.88 $/kg
Oecusse – Pante Makasar - Taiboco
1.50/kg
Lautem – Lospalos - Souro
0.72 $/kg
Baucau – Laga – Libagua
0.80 $/kg
Lautem – Luro - Vairoque
1.25/kg
Covalima – Zumalai - Ucecai
0.72 $/kg
Baucau – Laga - Saelari
0.80 $/kg
Baucau – Laga - Nunira
Setembru tinan 2014
$/kg
Subsidies rice
$/kg
1.50/kg
Baucau – Laga - Sagadati
0.86 $/kg
Manufahi – Fatuberliu - Fahinehan
1.00 $/kg
Oecusse – Passabe - Abani
1.50/kg
Baucau – Laga – Tequino Mata
0.84 $/kg
Baucau – Venilale - Bahamori
1.00 $/kg
Baucau – Venilale - Bahamori
1.25/kg
Liquisa – Liquisa - Loidahar
0.80 $/kg
Baucau – Laga - Saelari
0.88 $/kg
Oecusse – Pante makasar -
$/kg
Maize
Commercial rice
Taiboco
Figura 29: Fish Production (kg
1.17/kg
Baucau – Baucau - Trilolo
0.72 $/kg
Baucau – Laga - Libagua
0.86 $/kg
Manufahi – Fatuberliu - Fahinehan
1.00/kg
Viqueque – Uatucarbau – Loi Ulu
0.72 $/kg
Baucau – Quelicai - Namanei
0.84 $/kg
Baucau – Laga - Sagadati
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
35
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 25: Produsaun ikan (kg) husi Jullu to’o Setembru
Produsaun ikan husi aquikultura durante trimestre ida ne’e kuaze 2,998 kg, ne’ebe aas liu
kompara ho trimestre hat iha tinan 2012 ho total produsaun 441 kg. Ikan husi aquikultura tuir
lolos atu kompleta nesesidade ikan husi tasi nomos hasae asesu ba ikan presku liu-liu ba
komunidade iha foho ne’ebe limitadu ba asesu ikan tasi no ai-han alternativa ne’ebe kontein
proteina. Agora dadauk valor mediu ba konsumu ikan iha Timor-Leste iha deit
6.1/kg/kapita/tinan/ema ida. Ida ne’e tun liu kompara ho padraun global ne’ebe ho valormediu 17.8 kg/kapita/tinan/ema ida. Ho ida ne’e, grupu traballu KONSSANTIL dala ida tan
hakarak sujere ba MInisteriu Agrikultura no Peskas (MAP) hodi implementa Dezenvolvimentu
Estratejia Aquikultura Nasional Timor-Leste (2012-2030). Selae, konsumu ai-han proteina tun
partikularmente ikan sai nafatin isu iha Timor-Leste.
Ikan importante tebes ba hahan ema nian partikularmente durante loron 1,000 dahuluk
bainhira moris, tanba ikan mak fontes ai-han ne’ebe riku ho multiplu nutriente, proteina, bokur
esensiadu, mikronutriente esensiadu (mineral no vitamina) ne’ebe suporta ba dezenvolvimentu
kakutak no koknisaun no hamenus risku husi moras. Konsumu ikan barak ne’e importante tebes
partikularmente ba inan isin rua no inan fo susu, labarik ho idade tinan lima mai kraik no feto
foin-sa’e sira hodi moris no dezenvolve diak liu tan no redus problema labarik moris no produs
bebe ho saude diak. Tanba ne’e, presija tebes hodi tau prioridade ba setor peskas iha TimorLeste.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
36
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 26: Dezafiu ba Produsaun Animal
Setor pekuaria iha potensialidade atu suporta dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste.
Maoria komunidade iha animal rasik hanesan karau Timor, karau vaka, fahi, bibi timor, bibi
malai no manu. Objetivu prinsipal hodi hakiak animal mak atu uza hanesan banku osan no
rekursu prinsipal ba strategia alternativa durante period ai-han menus. Maibe, iha dezafiu oioin ne’ebe agrikultor sira hasoru hodi hasae numeru produsaun. Ida ne’e bele dezenvolve liu
tan liu husi hamenus dezafiu ne’ebe relata katak afeta ba hasae produsaun animal hanesan
produsaun no sistema jestaun, asesu ba hahan no moras.
Hanesan mos iha trimestre liu ba ne’ebe hatudu iha Figura 26 katak maioria fatores ne’ebe
afeta maka’as ba produsaun animal mak agrikultor barak mak sei implementa sistema
tradisional hodi hakiak sira nia animal. Tanba agrikultor sira hetan disfikuldade atu kontrola sira
nia animal ba vaksinasaun nomos ameansa husi animal fuik ne’ebe han sira nia animal. Ataka
husi moras kroniku ne’ebe koñesidu nomos la koñesidu no asesu ba hahan mos sai problema ba
agrikultor sira. Maibe, durante trimestre ida ne’e persentajen moras ba animal tun kompara ho
trimestre liu ba tanba iha intervensaun husi Diresaun Nasional Pekuaria no Veterinaria hodi
halo tratamentu no vasinasaun, ne’ebe bele redus dezafiu husi agrikultor sira hodi hasae
rendimentu no kontribui ba seguranza ai-han no nutrisaun umakain nian.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
37
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE)
Figura 27: Numberu Servisu nain husi Timor-Leste ba Korea de Sul no Australia iha trimestre tolu iha
tinan 2014
Fontes: SIMU/SEPFOPE
Durante trimestre ida ne’e, governu Timor-Leste liu husi SEPFOPE haruka servisu nain ba
Nasaun Korea de Sul no Australia nudar kontinuasaun implementasaun akordu ne’ebe asina
husi governu Timor-Leste no Korea de Sul husi tinan 2009. Governu Timor-Leste haruka servisu
nain ba Korea de Sul iha area oi-oin mak hanesan setor peskas, fabrika no agrikultura. Iha parte
seluk, governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia atu servisu iha setor
agrikultura no turismo.
Iha Figura 27 SEPFOPE relata katak durante trimestre ida ne’e governu Timor-Leste haruka
servisu nain ba iha nasaun Korea de Sul ne’ebe atu servisu iha area peskas no fabrika. Numeru
servisu nain iha trimestre ida ne’e aas ( ema nain 104) kompara ho trimestre liu ba (ema nain
61). Hanesan mos numeru servisu nain ne’ebe haruka ba nasaun Australia iha trimestre ida ne’e
aas (ema nain 35) kompara ho trimestre liu ba (ema nain 20) no durante trimestre ida ne’e
governu Timor-Leste haruka servisu nain ba Australia atu servisu iha area agrikultura no
turismu.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
38
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 28: Numeru Kliente ne’ebe partisipa formasaun iha SEFOPE, Jullu – Setembru 2014
Fonter: SIMU/SEPFOPE
Durante trimestre daruak tinan 2014, Sekretariu Estadu Politika, Formasaun, Profesional no
Empregu (SEPFOPE) fornese ona formasaun ba kliente hamutuk ema nain 1,483 ne’ebe involve
feto no mane husi distritu 13. Dala ida tan, numeru partisipante nafatin aas husi distritu Dili ho
ema hamutuk nain 588 ne’ebe kobre 40% husi total partisipante. Maibe, numeru partisipante
daruak mai husi distritu Oecusse hamutuk ema nain 462. Nune’e mos, 37% husi total
partisipante hetan graduasaun durante trimestre tolu iha tinan 2014.
Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl

Documentos relacionados

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014 KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee

Leia mais

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014 ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010. ...

Leia mais

Dili — Abril 2012

Dili — Abril 2012 Summario Dili — Abril 2012 — Page 10

Leia mais

Dili — Maiu 2012

Dili — Maiu 2012 Summario Dili — Maiu 2012 — Page 10

Leia mais

Ministerio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas

Ministerio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas toneladas ba fo’os. 2. Projeksaun ba produsaun Batar iha tinan 2015 atinji 125,609 toneladas ho produtividade 2.90 toneladas kada hetar husi area kultivasaun 43,288 hetares. Husi total produsaun id...

Leia mais

Agromet Fev FINAL22 April2013

Agromet Fev FINAL22 April2013 valor mediu (average) kor sinza hatudu iha grafiku, NDVI husi kada distritu nia fluktuadu entre 0.56 sae to’o 0.79. Valor mediu ne’e nudar valor klaran entre valor maximu no valor minimu. Valor max...

Leia mais