Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014
Transcrição
KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee (KONSSANTIL) – Grupu Traballu Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014 February 2013 1 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun SUMARIU EXEKUTIVU Inter-Ministerial Task Force ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun (IFNSTF) estabelese husi rekezita maka’as husi Sua Eselensia Primeiru Ministru hodi reforsa koordenasaun Inter-Ministerial ho resolve inseguransa ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010. IFNSTF mak korpu ida ne’ebe analiza no relata ba Konsellu Ministru (COM) konaba situasaun seguransa ai-han no nutrisaun kada trimestre. Hahu iha fulan Novembru 2012, estrutura IFNSTF modifika ona nudar parte ida husi Governu TimorLeste (GoTL) esforsu ida ne’e atu hadia koordenasaun inter-ministerial no fornese desizaun lalais hodi rezolve inseguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Estrutura ida ne’e modifika ho naran Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) hanesan parte ida husi GoTL hodi suporta Komunidade Paizes Lingua Portuguese (CPLP) hanesan esforsu hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun ba nasaun membru CPLP. Governu Timor-Leste sai membru CPLP ne’ebe ativu liu, ho objetivu atu kontribui ba vizaun CPLP hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun global. Iha parte seluk, estrutura foun bele responde ba rekomendasaun husi IFNSTF hodi institusionaliza no hasae influensa husi membru Grupu traballu hodi rezolve inseguransa ai-han no malnutrisaun iha Timor-Leste. Revitalizasaun estrutura IFNSTF inklui ministeriu foun balu, Sekretariu Estadu, Eskritoriu Prezidente Republika Demokratika Timor-Leste (RDTL) no parseru dezenvolvimentu, Ne’ebe laos membru ba estrutura tuan ba task force. Konsellu Ministru (COM) Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Aihan no Nutrisaun iha Timor Leste – KONSSANTIL: Prezidente: Ministru Agrikultura no Peskas Vise-Prezidente: Ministru Saude Membru: Ministru Finansa Minintru Sosial Solidaridade Ministru Komersiu Industria no Ambiente Ministru Edukasaun Ministru Administrasaun Estatal Ministru Negosio Estrangeiru Sekretariadu Estadu ba Bee no Saneamentu Sekretariadu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu Edifisiu Prezidente RDTL Provedoria Direitus Humanus Komite Seguransa AiInstrusaun & Advise han no Nutrisaun Distritu husi sekretariadu Tekniku Permanente Sekretariadu Tekniku Permanente: Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Agrikultura no Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Saude Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu of Edukasaun Membru: Diretur Jeral Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente Diretur Jeral Ministeriu Finansa Diretur Jeral Ministeriu Negosio Estrangeiru Diretur Jeral Ministeriu Sosial Solidaridade Diretur Jeral Ministeriu Publiku Diretur Jeral Ministeriu Administrasaun Estatal Diretur Jeral Sek. Estadu Bee no Saneamentu Diretur Jeral Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no Empregu Reprezentante husi UN ( FAO/WFP) Reprezentante husi Doador (Ausaid, EC, USAid, GIZ, JICA) Reprezentante husi NGO Forum-Agriculture Reprezentante husi Igreja iha Timor Leste Grupu Traballu KONSSANTIL ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun : Ministeriu Agrikultura no Peskas Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente Ministeriu Finansa Ministeriu Saude Ministeriu of Edukasaun Ministeriu Sosial Solidaridade Ministeriu Publiku Ministeriu Administrasaun Estatal Sek. Estadu Bee no Saneamentu Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no Empregu Group Tekniku Espesialista : 1 Espesialista ba Seguransa ai-han no Nutrisaun 3 Peskizador husi Timor Leste no Universidade Estranjeiru 3 Peskizador husi NGO Nasional no Internasional Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 2 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun METODOLOJIA KOLESAUN NO ANÁLIZA INFORMASAUN Grupu Traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) kontinua utiliza sistema koleksaun dadus ne’ebe uza husi IFNSTF ne’ebe valoriza koleksaun dadus no sistema analiza husi kada membru ministeriu sira. Ida ne’e iha komprensaun katak, bainhira introdus sistema foun dala ruma sai dezafiu ka bareira ba servisu ne'ebe lao dadauk ona konaba rekolla dadus no halo relatoriu husi kada ministeriu. Grupu traballu esforsu hodi halo relatoriu regular nudar maneira ba hadia sistema dadus individual iha ministeriu laran. Preparasaun relatoriu grupu traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha TimorLeste (KONSSANTIL) inklui reuniaun kada semana rua husi membru ministeriu ne’ebe Unidade Seguransa Ai-han husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) jere dadauk. Reuniaun ne’ebe halao kada semana rua sai oportunidade ida hodi halo analiza ba dadus hamutuk, diskute rezultadu prinsipal no referensia barak hodi halo rekomendasaun asaun ba Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL. Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL halao reuniaun kada fulan hodi diskute rezultadu principal no rekomendasaun husi Grupu Traballu hodi hetan aprovasaun iha nivel Konsellu ba KONSSANTIL. Indikador sira ne’ebe iha relatoriu ida ne’e identifika no konkorda ona husi representativu tekniku husi kada ministeriu. Indikator sira ne’e fleksibel no bele troka ho kresimentu sofistikasaun sistema dadus individual iha ministeriu nia laran. Relatoriu dadus halao husi ofisial reporter sira ne’ebe ofisialmente hili husi kada ministeriu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 3 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun ABREVIATURA CHC CPI DNAH DNAS DNPP DNQB Sentru Saude Komunitaria Indise Presu Konsumu Diresaun Nasional Agricultura e Horticultura Diresaun Nasional Asistensia Sosial Diresaun Nasional Politika e Planeamentu Diresaun Nasional Kuarantena no Bioseguransa EW FPI Estensionista Indise Presu Ai-han FAO H‐MIS IFNSTF Organizasaun Ai‐han no Agricultura ba Nasaun Unidas Sistema Jestaun Informasaun Saude Inter‐Ministerial Task Force seguransa Ai‐han no Nutrisaun KONSSANTIL Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste MAF ME MF MS MSS MCIA NDOC Ministeriu Agricultura e Peskas Ministeriu Edukasaun Ministeriu Finansa Ministeriu Saude Ministeriu Sosial Solidaridade Ministeriu Komersio Industria e Ambiente Nasional Dezastre Sentru Operasaun NDE NGOs SISCA SMSANS WHO Diresaun Nasional Estatistika Organizasaun Naun-Governmental Sistema Saude komunitaria Integradu Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco Organizasaun Saude Mundial Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 4 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun GRUPU TRABALLU KONSSANTIL Lista delegasaun husi kada Ministeriu no Departamentu ne’ebe halo relatoriu Sra. Benedita Dias – MCIE Local Purchase Sra. Fenicia A.M Desa Pinto – MCIE Local Purchase Sr. Tito da Costa – MCIE Food Security Sr. Botavio Joaquim Alves - MoF National Statistics Sr. Fedencio de Araujo – MoF National Statistics Sr. Lidia Ximenes – MOF Directorate Alfandega Sr. Eldino – MAF Crop Production Sr. Oscar Goncalves – MAF Crop Production Sr. Severino Sousa Costa – MAF Plant Protection Sr. Agusto da Silva – MAF Quarantine and Biosecurity Sra. Rita – MAF ALGIS Sra. Suzana Vilanova– MAF Food Security Sra. Ivonne Da Costa Lopes- MAF Food Security Sr. Mario Moreira – MoH Nutrition Department Sr. Lourenco Xavier –MSS NDOC Sr. Martinho Fatima – MSS NDOC Sr. Dinis da Silva – MSS DNAS Sr. Teotonio M. Soares – MSS DNAS Sr. Jose Aniceto Serão – MSS DNAS Sr. Alarico - SEPFOPE Sr. Belchior M. Almeida Barros– MOE School Meals Programme Sr. Marcos da Costa Belo – MOE School Meals Programme Sra. Gabriela Benevides – FAO/MAF Statistics Xefe Koordinador Grupu Traballu KONSSANTIL Sr. Gil Rangel – Diretor Nasional Agrikultura no Hortilkultura (MAP) Sr. Octavio C.M. Almeida – Diretor Nasional Politika no Planeamentu (MAP) Kompilasaun no Editor Sr. Agustino da Costa Ximenes – Ofisial Nasional ba Seguransa Ai-han (FAO) Sra. Marrie-Ann Merza – Xefe Advisor Tekniku (FAO) Ekipa Grupu Traballu KONSSANTIL hakarak hato’o obrigadu ba reporter hotu no sira nia ministeriu ba sira nia profesionalimu no kongratula sira iha hasae numeru submisaun dadus. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 5 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun KONTEUDU SUMARIU EXEKUTIVU .................................................................................................................. 1 ABREVIATURA ............................................................................................................................... 3 GRUPU TRABALLU KONSSANTIL .......................................................................................... 4 KONTEUDU .................................................................................................................................. 5 Rezultadu Prinsipal Husi Analiza Dadus ..................................................................................... 6 RECOMMENDATIONS FOR PRIORITY ACTIONS ........................................................................ 7 BALANSU AI-HAN NASIONAL ...................................................................................................... 9 DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA .......................................................... 10 Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han ............................. 10 Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han ................................................... 12 Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han ................. 12 MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) ................. 14 Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar ....................................................... 15 Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun ......................................................................... 17 Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) ......................................................................................... 20 Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Ai-han............. 23 MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)- Rezultadu Q2, 2014 ........................................................................................................................................... 30 Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE) ......................... 37 Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 6 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Rezultadu Prinsipal Husi Analiza Dadus 1. Estimasaun final produsaun batar nasional ba epoka prinsipal iha 119,722 toneladas, ida ne’e iha surplus 47 % husi total rekerimentu batar annual husi Abril 2014 to’o Marsu 2015. 2. Estimasaun final produsaun hare nasional ba epoka prinsipal iha 84,871 toneladas, ne’ebe ekivalente ho 50,992 toneladas foos. Ida ne’e sei kobre deit 40% husi total rekerimentu konsumu annual. 3. Durante trimestre tolu, Indise Presu Konsumu jeral (IPK) sa’e husi 103.4 to’o 103.6 iha Jullu, to’o 103.7 iha fulan Agostu no 103.9 iha Setembru. 4. Durante trimestre tolu, presu foos tun husi $0.63/kg to’o $0.61/kg ba foos subsidiu no foos komersial husi $0.71/ kg to’o $0.63/kg. Maibe presu batar sa’e husi $0.63/kg to’o $0.82/kg. 5. Total importasun modo iha kresimentu husi 560 toneladas iha trimestre liu ba to’o 1,040 toneladas iha trimestre ida ne’e. Maibe, total importasaun ai-fuan tun oitoan husi 293 toneladas iha trimestre liu ba to’o 252 toneladas durante trimestre ida ne’e. 6. Total importasaun ikan sa’e oitoan husi 378 toneladas iha trimestre liu ba to’o 427 toneladas iha trimestre ida ne’e. Maibe, total importasaun naan no manu tolun sa’e signifikamente husi 1,472 toneladas iha trimestre liu ba to’o 2,845 toneladas durante trimestre ida ne’e. 7. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 4,522 toneladas ne’ebe sa’e kompara ba trimestre liu ba 1,291 toneladas inklui kafe arabika (3,606 toneladas), kafe robusta (576 toneladas), kamii (191 toneladas), no un’u maran (145 toneladas). 8. Ministry Finansas (MF) liu husi Alfandega relata katak total importasaun foos tun signifikamente husi 9,725 toneladas iha trimestre liu ba to’o 49,034 toneladas iha trimestre ida ne’e husi governu no setor privadu. 9. Atendementu labarik sira iha postu saude iha trimestre ida ne’e sa’e oitoan husi 34% durante trimestre segundu to’o 38% iha trimestre ida ne’e. 10. Total persentajen labarik sira ho menus todan iha trimestre ida ne’e kuaze 15%, husi labarik sira 15% menus todane ne’e, iha 12% mak menus todan moderadu no 3% mak menus todan severu. 11. MCIA relata katak distribui ona foos ho montante 8 toneladas iha menrkadu nasional no sub-nasional husi foos importasaun. 12. Durante trimestre tolu, governu distribui ona 632 toneladas foos ba ajuda humanitarian ne’ebe distribui husi MSS (578 toneladas) no MCIA husi importasaun foos (54 toneladas). 13. Iha trimestre ida ne’e, ME relata total estudante ne’e rejistu hamutuk emaa nain 350,305 husi total eskola 1,546 ne’ebe inklui pre-eskolar no ensino baziku husi eskola privadu, publiku no eskola komunidade. 14. SEPFOPE relata katak durante trimestre ida ne’e governu Timor-Leste haruka ona ema nain (104) atu ba servisu iha South Korea ba are peskas no fabrika no haruka ba Australia ema nain (35) iha area agrikultura no Tourismu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 7 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun REKOMENDASAUN BA ASAUN SIRA PRIORIDADE Recommended Action 1. Dezenvolve sistema hodi halo monitoria diak ba rezerva ai-han no utiliza produtu lokal ho diak. 2. Dezenvolve Sistema Monitorizasaun ba produsaun ai-han iha MAP 3. Estabelese Sistema National hodi buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS 4. Dezenvolve sistema ida atu identifika alvu hodi halao programa asistensia governu 5. Establese strategia Rezerva ai‐han 6. Aumenta fundus hodi dezenvolve liu tan no monitoriza estratéjia sosa produtu lokal ba programa merenda eskolár 7. Hadia efisensia dulas hare no batar hodi hasae rekuperasaun husi dulas 8. Verifika dadus apoio humanitaria Task Force Analysis Instalasaun sistema monitorizasaun kualidade rezerva ai-han mak sai fundamental atu fornese avizu antisipada ba posibilidade rezerva ai-han lakon no aat; sistema ida ne’e ho intensaun atu redus ai-han lakon ne’ebe a’as liu iha armazen. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. MAP husu fundus ba Peskiza Nasional ba Utilizasaun Rai no atu estabelese Monitorizasaun Ai‐han Nasional no Sistema Assesmentu Ai‐han ne’ebe sei fornese informasaun forte iha kada trimestre ba produsaun ai‐han. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Importante liu atu repete dala ida tan ba trimestre ida ne’e katak diak liu governo aloka fundus ne’ebe presija (USD 38,000) hodi halo instalasaun Sistema Nasional buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS ba sistema distribuisaun foos hodi asegura konsistente no regular atual dadus ba seguransa ai‐han nasional. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Presija tau alvu ba asistensia governu. Ida ne’e signifika presija halo revizaun ba politika governu nian konaba suporta humanitaria. Governu nia Programa no asistensia ba komunidade atual atu efetivu liu hodi redus inseguransa ai‐han no malnutrisaun liu husi revizaun hamutuk husi ministeriu ida‐idak konaba dadus vulneravel. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Estratejia atu rezerva ai‐han ho quantidade 19,000 toneladas tenke mantein nafatin hodi fornese ai‐han 7.5kg kada fulan ba 30% husi total populasaun durante fulan 3 karik iha dezastre maka’as ka merkadu la disponivel (hamenu no distribuisaun ai‐han presija tempu minimu fulan 3)– Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Estratejia sosa produtu lokal iha ona etapa implementasaun; maibe xave koordenasaun entre MAF no MCIE seidauk lao. Ida ne’e importante katak programa merenda eskolar fo fundus ba monitorizasaun inter‐ministerial ba impaktu nutrisaun no asesu ai‐han, no lina koordenasaun ba ministeriu sira (ME, MAF, MS, MCIA) Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Valór media rekuperasaun bele hasae husi 60% too 66% liu husi implementasaun ekipamentu tahek ho diak no efisiensia hodi dulas. Motivasaun husi setor privadu nia involvimentu ne’ebe ativu sei redus programa sosa produtu ai‐han lokal “povu kuda governu sosa” ba gastus hodi dulas sosa hare no batar local. Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik fornesementu responde populasaun vulneravel nia nesesidade. Aumenta alokasaun orsamentu ba operasional suporta sei sai opsaun diak liu atu hadia mekanismu verifikasaun MSS – DNAS. Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 8 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Recommended Action 9. Hadia Koordenasaun entre Diresaun Nasional Karantina no Bioseguransa no Alfandega 10. Aumenta area kobertura area ba koleksaun dadus importasaun Task Force Analysis MAF Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa no MoF Diresaun Nasional ba Alfandega iha dadus ba importasaun, maibe dadus husi diresaun rua ne’e dalaruma la hanesan bainhira halo analisa ba situasaun geral ba importasaun. Iha Rekomendasaun katak kolaborasaun no koordenasaun metin ne’e nesesidade tebes ba diresaun rua ne’e. Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Alfandega relata deit dadus importasaun ai-han iha fatin ida deit (iha portu). Atu fornese dadus ne’ebe diak konaba importasaun ai-han iha Timor-Leste, iha rekomendasaun karik Alfandega bele rekolla mos dadus importasaun ne’ebe liu husi air portu, Batugade, Oecusse (Oesilo no Sakato). Rekomendasaun repete huri relatoriu Trimestre 4 tinan 2012. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 9 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun BALANSU AI-HAN NASIONAL Analiza jeral ba situasaun seguransa ai-han nasaun bazeia ba kalkulasaun nasional ba rekerimentu foos no batar annual, kompara ba projeksaun produsaun sereal domestiku anual, rezerva governu ne’ebe eziste, utilizasaun seluk ba ai-han (fini nohahan animal), lakon ba post kolleita. Kalkulasaun konsumu nasional bazeia ba rekerimentu konsumu per kapita kada tinan iha 106 kg ba foos, 67 kg batar no estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1,212,110 (Fontes: Standard Living Survey Timor-Leste tinan 2008). Tabela 1: Balansu Ai-han nasional ba periodu fulan Abril 2014 to’o Marsu 2015 Foos(T) Batar (T) Disponibilidade Domestiku 67,070 Hahu Rezerva 1/ 11,012 Estimasaun Final (batar deit) Produsaun husi epoka prinsipal 2/ Projeksaun produsaun husi epoka segundu 50,922 5,135.8 Total utilizasaun 139,325 119,880 Uza ba konsumu 3/ 128,484 81,211 Rekerimentu fini 4/ 570 2,174 102,473 Uza ba hahan animal 5/ Lakon ba Post kolleita 6/ 102,473 16,000 10,272 20,495 -72,168 -17,407 Targetu taka rezerva 7/ Defisit/Surplus Rekerimentu Importasaun Antisipa ho importasaun komersial Defisit ne’ebe la kobre/ atu kobre ho ai-han seluk 72,168 17,407 Tinan ida ne’e ho estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1, 212,110, Timor-Leste presiza foos ho montante 128,484 toneladas no batar 81,211 toneladas ba konsumu humanu. Inklui utilizasaun seluk ba ai-han hanesan fini no hahan animal nasaun presiza foos 139,325 toneladas no batar 119,880 toneladas. Ai-han lakon ba post kolleita masimu iha Timor-Leste kuaze 20%, ne’ebe signifika redusaun sereal husi total produsaun domestiku 10,272 toneladas foos no batar 20,475 toneladas. Konsidera sira ne’e hotu, estimasaun inisiu ba defisit sereal kuaze 89,575 toneladas (72,168 toneladas ba foos no batar 17,407 toneladas), ne’ebe sa’e 26% husi 71,317 toneladas iha tinan uluk. Atu antisipa menus ai-han, planu importasaun ai-han no tempu distribuisaun ba merkadu tenke reve, sujere atu tau prioridade ba distritu sira ne’ebe produsaun sereal tun (batar no hare) no area ne’ebe numeru malnutrisaun aas. Iha tempu ida ne’e, projeksaun importasaun iha 89,575 toneladas (72,168 toneladas ba foos no 17,407 toneladas ba batar). Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 10 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han Tabela1: Mensalmente IPK no FPI – Q3, 2014 Indise Presu Konsumu Timor – Leste Jullu - Setembru 2014 Indise Presu Konsumu Timor-Leste Grupu IPK Hotu Grupu Horu la Inklui uma 1. Ai-han no Bebidas laos alkohol 2. Alkohol no Tabaku 3. Ropa no sapatu 4. Uma 5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun rotina ba uma nian 6. Saude 7. Transporte 8. Komunikasaun 9. Rekreasaun no Kultura 10. Edukasaun Monthly Jullu 2014 Juñu 2014 To’o To’o Agostu Jullu 2014 2014 % mudansa % Mudansa 0.2% 0.1% Agostu 2014 To’o Setembru 2014 % mudansa 0.2% 0.2% 0.1% 0.3% 0.4% 0.1% 0.3% -0.8% -0.2% 0.0% 0.1% 0.0% 0.0% 0.2% 0.1% -0.4% 0.2% 0.2% 0.8% 0.0% 2.8% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% Grupu IPK hotu sa’e 0.2% iha fulan Jullu 2014, tuir mai tun fali 0.3% in Juñe 2014. Presu sa’e signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos alkohol (+0.4%), ne’ebe ho kresimentui prinsipal mai husi foos (+0.9%); no masin midar, bani been, cokolate no sasan midar (+3.3%); no produtu ai-han products nst (+1.9%). Kresimentu ida ne’e kontribui oitoan husi modo (-0.8%). Kresimentu presu iha fulan ida ne’e mai husi alcohol no tabaku (-0.8%) kresimentu prinsipal mai husu tabaku (-1.2%). Durante fulan Agostu 2014 Grupu IPK hotu sa’e 0.1%, tuir mai sa’e husi 0.2% iha Jullu 2014. Kresimentu presu signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos alkoholika Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 11 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun (+0.1%), ne’ebe kresimentu prinsipal iha naan (+0.6%) no foos (+0.1%). Kresimentu ida ne’e kontribui oitoan husi presu modo ne’ebe tun (-0.2%). Presu ne’ebe sa’e signifikamente ba daruak iha fulan ida ne’en mai husi saude (+2.8%), ne’ebe kresimentu prinsipal mai husi produtu medisina, no ekipamentu medisina (4.3%). Iha fulan Setembru 2014, grupu IPK hotu sa’e 0.2% 2014, tuir mai husi sa’e iha fulan Agostu 0.1%. Kresimentu presu signifikante iha fulan ida ne’e mai husi ai-han no bebidas laos alkoholika (0.3%), ho kresimentu prinsipal mai husi paun no sereal (la inklui foos) (+2.0%), produtu ai-han nst (+2.6%) no masin midar, bani been, cokolate no sasan midar (+1.8%). Kresimentu ida ne’e balansu ho [presu foos ne’ebe tun ho (-0.2%). Kresimentu presu aas ba daruak mai husi hadia uma, ekipamentu uam nian, ekipamentu uma nian no manutensaun rutina uma nian (+0.8%), ho kresimentu presu prinsipal mai husi servisu ba manutensaun rutina uma nian (+1.0%). Redusaun presu signifikante iha fulan ida ne’e kontribui husi uma (-0.4%), ho redusaun presu prinsipal mai husi manutensaun no hadiak uma (-1.5%). Tabela 2: Annual CPI no FPI –Trimenstre Tolu 2014 Indise Presu Konsumu Timor – Leste Jullu - Setembru 2014 Annual Indise Presu Konsumu Timor – Leste Grupu CPI Hotu Grupu Horu la Inklui uma 1. Ai-han no Bebidas laos alkohol 2. Alkohol no Tabaku 3. Ropa no sapatu 4. Uma 5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun rotina ba uma nian 6. Saude 7. Transporte 8. Komunikasaun 9. Rekreasaun no Kultura 10. Edukasaun Jullu 2013 To’o Jullu 2014 % mudansa Agostu 2013 To’o August 2014 % mudansa Setembru 2013 To’o Setembru 2014 % mudansa 0.0% 0.0% 0.5% -0.1% -0.2% 0.5% -0.2% -0.3% 0.5% -0.4% -1.3% -1.3% 1.7% 1.7% 1.7% 1.5% 1.4% -0.2% -0.7% -0.8% 0.2% 1.9% 2.8% 2.8% -0.6% -0.4% -0.2% -6.3% -5.1% -1.1% 7.3% 7.7% 6.7% 1.2% 1.2% 1.2% Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 12 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun GRUPU IPK hotu hatudu laiha mudansa iha tinan ida nia laran to’o Jullu 2014, kompara iha tinan ida nia laran to’o Juñu 2014 ne’ebe tun (-0.6%). GRUPU IPK hotu hatudu laiha mudansa tinan ida nia laran to’o Agostu 2014, hanesan tinan ida nia laran to’o Jullu 2014. GRUPU IPK hotu iha kresimentu ho (+0.5%) tinan ida nia laran to’o Setembru 2014, kompara ho laiha mudansa iha tinan ida nia laran to’o iha Agostu 2014. Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han Tabela 3: Estatus Importasaun, tuir Fulan No Deskripsaun 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 12 13 Foos Fore Keli Supermi matak Foos uut Batar uut Ai-fuan Fresku Naan Manu tomak Jeladu Ikan Jeladu Manu tolun Susu ben no Krime Batar (la inklui) Fini Masin Midar Total Jullu 121.98 10.52 777.91 5.12 0.19 2.97 170.60 0.08 22.12 8.40 0.00 15.83 1,135.71 Agostu 0.76 100.39 459.28 1.39 3.36 143.96 56.10 99.58 750.07 1,614.89 Setembru 500.92 168.80 374.73 0.28 6.47 22.56 124.53 1,125.63 2,323.91 Total Importasaun ba Trimestre 3 623.65 279.71 1,611.92 6.79 0.19 12.80 337.12 56.18 246.24 8.40 0.00 1,891.52 5,074.51 Fontes: ASYCUDA Ministeriu Finansas, Alfandega, November 2014 Jeralmente, iha importasaun ai-han ne’ebe tun signifikamente durante trimestre tolu tinan 2014 kompara ho trimestre liu ba. Total importasaun iha trimestre ida ne’e ho montante 5,075 toneladas, ne’ebe tun kompara ho trimestre liu ba ho total importasaun 12,547 toneladas. Trimestre ida ne’e, total importasaun foos tun ho montante (624 toneladas) kompara ho trimestre segundu ho montante 9,725 toneladas. Tabela 2 hatudu katak importasaun foos konsentra iha fulan Setembru ho montante 501 toneladas. Importasaun foos to’o iha pozisaun tolu durante trimestre ida ne’e, maibe importasaun ai-han ba pozisaun segundu mai husi supermie matak ho montante 1,612 toneladas no importasaun ai-han aas liu mak masin mida rho total importasaun 1,892 toneladas. Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han Governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak durante trimestre ida ne’e iha importasaun foos ho total 9,901 toneladas. Iha parte seluk, MCIA distribui ona foos ho total 1,959.5 toneladas ba komersiu no ajuda humanitarian durante Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 13 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun trimestre ida ne’e merkadu nasional no sub-nasional no vendedor sira inklui transferensi foos ba Ministeriu Edukasaun (417 toneladas) no Ministeriu Sosial Solidaridade (839 toneladas). Tabela 3 hatudu katak to’o iha fulan Setembru foos restu rezerva kuaze 9,342 toneladas disponivel iha armazen MCIA Tibar. Dala ida tan, membru grupu traballu KONSSANTIL rekomenda ba MCIA atu konfirma karik rezerva ida ne’e atu asegura remondasaun nasional konaba Stratejia Reverva Ai-han hodi kobre 30% husi populasaun ba periodu fulan 3 durante menus ai-han. Selae, rezerva husi foos restu bele konsidera hanesan rezerva sereal foun ba tinan tuir mai. Tabela 4: Importasaun Governu no Rezerva Ai-han Rezerva Importasaun Utilizasaun Foos (t) Tuan to’o durante Ba faan Ajuda Juñu 2014) trimestre3 (t) (foos Humanitaria (t) subsidiu) 9,342.16 9,901 8 53.90 Ajuda ba ME/MSS (t) 1,256 Lakon/ aat (t) 642 Rezerva foun to’o Setembru, 2014)(t) 17,284 Fatin rezerva Armazen MCIA Tibar *Atual Novembru 2014 Figura 1: Utilizasaun Foos, kada Fulan Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) November 2014 Distribuisaun foos governu ba trimestre ida ne’e konsentra durante fulan Jullu no Agostu, partikularmente ba suporta programa merenda eskolar no distribuisaun foos ba sentru rejional ba protesaun sosial liu husi Ministeriu Sosial Solidaridade (MSS), maibe ba komersiu no suporta humanitaria tun kompara ho trimestre ida ne’e. Governu tau foos ho montante 8 toneladas iha trimestre ida ne’e, ne’ebe tun kompara ho 127 toneladas foos iha merkadu sub-nasional ba trimestre daruak tinan 2014, tanba trimestre ida ne’e tama ona ba periodu kolleita hare. Durante trimestre ida ne’e maioria foos governu 64% (1,256 toneladas) distribui ona ba Ministeriu Edukasaun ba suporta programa merenda eskolar no Ministeriu Sosial Solidaridade ba ajuda humanitarian. Iha parte seluk MCIA kontinua distribui foos hodi responde humanitarian ne’ebe separadu ho foos husi Ministeriu Sosial Solidaridade (MSS) ba programa humanitarian. Trimestre ida ne’e, MCIA distribui ona foos ho total 54 Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 14 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun toneladas (3%) husi total food governu ne’ebe distribui ba programa humanitarian. Iha adisaun, durante trimestre ida ne’e 33% husi total foos governu hetan kontaminasaun ka aat. Figura 2: Utilizasaun Foos Governun nian Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) November 2014 Durante trimestre ida ne’e MCIA relata katak iha fos ho montante 642 toneladas mak kontaminadu ka aat iha armazen, ne’ebe aas liu kompara ho trimestre ida liu ba. Membru Grupu Traballu KONSSANTIL rekomenda atu prepara sistema monitorizasaun ne’ebe diak hodi redus estragus foos no aat iha armazen hdi promove efetividade programa oprasaun. Grupu Traballu KONSSANTIL sujere maka’as atu reve planu no sistema distribuisaun hodi asegura katak area prioridade ne’ebe hetan foos mak area sira ne’ebe vulneravel ba inseguransa ai-han no relata katak iha frekuensia malnutrisaun aas. MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) Trimestre ida ne’e, Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente (MCIA) hahu sosa produtu lokal hanesan hare no batar. Objetivu husi programa ida ne’e atu fo motivasaun ba agrikultor sira atu produs produsaun domestiku barak hodi atinji rekerimentu konsumu nasional hanesan rezerva ai-han nasional hodi antisipa menus ai-han no responde nesesidade emerjensia no redus importasaun ai-han. Durante trimestre ida ne’e, MCIA sosa produtu lokal ho montante 1,618 toneladas ba hare no 774 kg ba batar. Kuantidade prrodutu lokal tun kompara ho tinan ida liu ba tanba alokasaun orsamentu ba tinan ida ne’e limitadu. Produtu lokal ida ne’e sosa liu husi kompania lokal ne’ebe diferente husi distritu oi-oin hanesan distrito Lautem, Bobonaro, Covalima, Ainaro, Ermera no Viqueque. Tabela 5 hatudu relatoriu foos, hare, batar lokal no koto ne’ebe sosa durante trimestre ida ne’e no rezerva tuan iha armazen Bobonaro no rua iha Dili ne’ebe koloka iha Bebora no Tibar. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 15 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 5: Sosa Produtu Lokal, Tuir Komoditi Rezerva Inisiu (Juñu Komersiu Komoditi 2014) ton Q3 (T) Foos 580.48 4.10 Hare 1,538.15 315.00 Batar Lokal KOto 8.15 2,126.78 319.10 Total Humanitaria Q3 (T) 344.43 1.35 345.78 Aat Q3(T) - Rezerva Final to’o iha Setembru (T) 231.95 1,223.15 6.80 1,461.90 Fontes: MCIA/Produtu Lokal Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar Ministerio Edukasaun (ME) hahu fila fali implementasaun progmana merenda eskolar ba eskola publiku, eskola privadu, dioseze no eskola komunidade ba pre-eskolar no ensino baziku iha distrito 13. Ministerio Edukasaun (ME) aumenta osan distribuisaun husi ($0.15/kada estudente/loron) to’o ($0.25/ kada estudente/loron) no fornese foos husi MCIA. Maske Ministeriu Edukasaun iha ona planu atu hasae alokasaun osan kada estudante husi $.15 to’o $0.25 durante trimetre dahuluk, maibe la konsege atu implementa tanba aprovasaun orsamentu mak tarde. Maske iha trimestre daruak tinan 2014 implementasaun programa merenda eskolar, implementa iha fulan ikus, tanba ne’e durante trimestre tolu uza deit restu osan orsamentu ba trimestre rua nian. Osan sira ne’e ho intensaun atu sosa modo no tempeirus iha merkadu lokal. Atu hadia efisiensia, promosaun ai-han nutritivu no hamenus kustu operasinal mak sai razaun prinsipal ne’ebe dudu ME hodi deside desentralizasaun prosesu aprovizionamentu. Ministeriu Edukasuan iha komitmentu atu atinji rezultadu diak no impkatu husi programa merenda eskolar partikularmente atu kontribui ba kresimentu estatus nutrisaun labarik kiik sira. Objetivu daruak husi ME mak atu promove motivasaun ba agrikultor sira atu hasae produsaun ai-han lokal hodi kontribui ba ekonomia lokal iha Timor-Leste. Iha trimestre ida ne’e, Ministeriu Edukasaun relata total estudante ne’ebe rejistu iha 350,305 husi eskola hamutuk 1,546 ne’ebe inklui eskola pre-eskolar no edukasaun ensino baziku husi eskola privadu, publiku no eskola komunidade. Estudante sira ne’e sai benefisiariu ne’ebe hanesan ba programa suplementariu ai-han. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 16 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 6: Numeru Estudante ne’ebe sai benefisiariu ba programa merenda eskolar, tuir Distritu Numberu Eskola Ditritu Publi ku PreEskolar Dioseze Total Estudante Total allokasaun Orsamentu ($) Number of Student Dioseze Total Eskola Publiku PreEskolar Aileu 71 21 3 95 12967 872 752 14,591 $218,072.00 Ainaro 79 14 6 99 19010 584 1459 21,053 $313,094.00 Baucau 99 9 67 183 21885 715 13131 35,731 $559,723.75 Bobonaro 134 37 10 181 27582 2078 1732 31,392 $465,165.50 Covalima 85 20 11 116 17417 767 2107 20,291 $302,255.75 Dili 65 47 16 144 46024 4155 9932 60,111 $990,760.75 Ermera 123 10 5 139 37143 475 734 38,352 $580,304.00 Lautem 79 13 4 96 19966 1183 1269 22,418 $335,101.75 Liquisa 58 30 7 96 16172 1183 1465 18,820 $288,316.75 Manatuto 68 9 5 82 13089 686 1021 14,796 $219,588.50 Manufahi 69 29 6 104 14490 1186 1704 17,380 $257,438.50 Oecusse 68 5 7 80 17870 833 1710 20,413 $297,681.25 Viqueque 93 31 7 131 21845 1480 2605 25,930 $383,650.00 1,546 285,460 39,621 350,305 $5,211,152.50 1,091 275 Fonte: Ministeriu Edukasaun 154 16,197 Tabela 6 hatudu total numeru estudante ne’ebe rejistu sai benefisiariu ba programa suplementariu ai-han no total orsamentu ne’ebe Ministeriu Edukasaun Aloka hodi suporta programa merenda escolar. Alokasaun orsamentu ba programa merenda eskolar partikularmente ba sosa modo lokal durante fulan Jullu to’o Agostu. Dala ida tan, ba pre-eskolar governu suporta deit osan, maibe ba eskola ensinu baziku governu fornese foos liu husi MCIA no osan hodi sosa modo ne’ebe orsamentu mai husi Ministeriu Edukasaun. Ministerio Edukasaun nia problema konaba implementasaun programa merenda eskolar mak limitasaun produsaun modo lokal no rezerva hodi fornese ai-han ba estudante sira durante tinan tomak. Tanba ne’e Ministeriu Edukasaun husu suporta husi ministerio seluk partikularmente ministerio agrikultura atu suporta agrikultor no grupu agrikultor liu husi trainamentu no subsidiu input hodi produs modo barak iha suco. Iha adisaun, Ministeriu Edukasaun kontinua hasoru problema iha implementasaun programa merenda eskolar, partikularmente iha trimestre dahuluk no daruak tanba aprovasaun orsamentu ne’ebe tarde no transferensia orsamentu ba konta bankaria eskola nian hodi sosa modo ne’ebe tarde. Tanba ne’e, implementasaun programa merenda eskolar ba trimestre 2 implementa iha fulan Juñu tanba transferensia osan ba konta bankaria Eskola ne’ebe tarde, ne’ebe afeta ba implementasaun programa merenda eskolar iha trimestre tolu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 17 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun Relatoriu ida ne’e sumariu informasaun husi servisu saude partikularmente husi servisu nutrisaun, hanesan parte ida husi relarotiu nutrisaun mensal husi fasilidade saude no atividade SISCa husi distritu 13, ne’ebe relata husi Ministeriu Saude liu husi Unidade Informasaun Estatistika Saude iha Diresaun Nasional Planeamentu, Politika no Kooperasaun nia okos iha Ministeriu Saude atu hatene estatus nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima ba futuru, tanba ne’e presiza suporta no kolaborasaun husi ema hotu no instituisaun atu redus numeru malnutrisaun iha Timor-Leste. Iha Figura 3, reprezenta presentajen labarik sira ho idade tinan lima mai kraik ho menus todan ho idade bazeia ba indikador nutrisaun. Rezultadu iha trimestre tolu tinan 2014 hatudu katak labarik menus todan modradu no severu sira husi 12% to’o 3% kompara ho rezultadu trimestre 3 tinan 2013 ne’ebe labarik menus todan severe no moderadu husi 19% to 6%. Ida ne’e mos reflera ba dezenvolvimentu iha situasaun nutrisaun kompara ho dadus iha periodu hanesan iha tinan 2013. Figura 3: Estatus Nutrisaun Labarik ho idade menus husi tinan 5 mai kraik iha Q3 2013 Figura 4 reprezenta persentajen labarik sira ho idade tinan 5 mai kraik ne’ebe vizita servisu saude no atividade SISCa durante trimestre 4, 2014 ba monitorizasaun kresimentu (sukat todan). Data hatudu katak 38% deit husi total populasaun labarik sira mak buka/ka to’o iha fasilidaden saude no atividade SISCa. Maibe labarik sira ho idade tinan 5 mai kraik ne’ebe la asesu ba sukat todan (62%), tanba ne’e iha difikuldade atu hatene estatus progresu nutrisaun tanba durante trimestre ida ne’e maioria labarik sira la asesu ba fasilidade saude no SISCa atu hetan imunizasaun no vitamin A. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 18 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 4: Valor-mediu (iha persentagen) tetu labarik sira kada fulan, Q3 ba 2013 Valor mediu Persentajen tetu labarik sira ho idade tinan lima mai karaik, trimestre 3, 2014 Durante trimestre tolu, kobertura labarik sira ne’ebe tetu ona iha 38%. Kompara ho trimestre hanesan iha tinan uluk (2013), kobertura ida ne’e aumenta husi 15% durante trimestre 3, 2014. Persentajen aas husi atendementu labarik sira iha trimestre ida ne’e atinji iha distritu Aileu (79%), Liquica (79%), Baucau (63%), Manatuto (47%) no Manufahi (42%) no Oecusse (40%. Persentajen tun ba atendementu iha trimestre tolu atinji iha distritu Dili (34%), Bobonaro (33%), Covalima (28%), Ermera (18%0 no Ainaro (16%). Figura 5 reprezenta presentajen labarik sira ho menus todan tuir idade, tuir distritu durante trimestre 3. Data hatudu persentajen labarik sira menus todan tun, ba moderadu no severu iha distritu hotu. Distrito sira ne’ebe labarik sira ho menus todan sei aas iha distritu Oecusse 28%, Ermera 22%, Bobonaro 17%, Baucau no Lautem 17%. Figura 5: Distribuisaun labarik sira menus todan moderadu no severu ho idade tinan 5 mai kraik tuir kada distritu Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 19 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Rezultadu hatudu katak valor mediu malnutrisaun tun oitoan partikularmente iha distritu Oecusse tun ho 2% kompara ho trimestre segundu, data malnutrisaun tun tanba iha trimestre ida ne’e periodu ne’ebe inan aman laiha konsensus atu lori sira nia oan sira atu ba fasiliade saude no atividade SISCA atu kontrola dezenvolvimentu estadus malnutrisaun labarik sira. Figura 6, hatudu proporsaun labarik sira tuir grupu idade bazeia ba estatus nutrisaun tuir todan normal, menus todan moderadu no severu. Rezultadu analiza baseia ba grupu idade, ba fulan 0-23 estatus nutrisaun moderadu no severu tun kompara ho grupu ho idade fulan 24-59, tanba labarik sira ho idade 0-23 sei fo susuben exkluzivu, to’o iha fulan 6, hetan ai-han komplementariu no ai-han suplementariu kada fulan no atensaun barak husi inan aman no familia sira. Maibe ba grupu labarik sira ho idade fulan 24-59 malnutrisaun severu no moderadu tanba menus atensaun husi inan aman no familia no rekerimentu ai-han ne’ebe la sufisiente. Figura 6: Estatus todan Labarik (ho idade tinan lima mai kraik), tuir grupu idade Dezafiu: 1. Sistema rekolamentu iha fasilidade saude laiha mudansa ne’ebe diak no ida ne’e fo impaktu ba atinjimentu ne’ebe rezulta kobertura boot liu kompara ho tarjetu. 2. Dasin iha fasilidade iha distritu 13 ho kondisaun ne’ebe ladiak hodi uza ba tetu todan inan isin rua no labarik sira nia todan. 3. Iha fasilidade saude balu pontu fokal nutrisaun ne’ebe trainadu muda ba fasilidade seluk no troka ho funsionariu seluk ne’ebe la hetan trainamentu, impaktu ida ne’e ba utilizasaun diak ba rekolamentu nutrisaun no formatu relatoriu inklui identifikasaun estatus nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik. Rekomendasaun 1. Departamentu Nutrisaun presiza atu fornesee ka halao trainamentu fila fali ba pontu fokal nutrisaun iha fasilidade saude ne’ebe troka pontu fokal tuan sira ho intensaun atu hadiak kualidade dadus nutrisaun liu husi utilizasaun rekolla dadus nutrisaun no formatu relatoriu inklui sukat diak estatus labarik sira ho idade tinan lima mai kraik. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 20 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun 2. Koordenador Nutrisaun iha nivel distritu pesiza atu halo monitorizasaun no supervizaun regular ho intensaun atu hadiak rekolamentu nutrisaun no relatoriu atu redus kobertura aas ne’ebe la los ba tarjetu determina husi Projeksaun H-MIS Ministeriu Saude. Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) Hanesan ho trimestre liu ba, trimestre ida ne’e, MSS fornese ajuza humanitarian ba nasaun laran ba individual (ema ne’ebe vulneravel no vitima husi dezastre) ka instituisaun (orfanatu, Kolegiu, Veteranus, Estudantes, no Ministeriu) ka liu husi projetu servisu ba ai-han liu husi distribuisaun foos. Durante trimestre ida ne’e MSS distribui ona ho total 578 toneladas, ne’ebe sa’e kompara ho trimestre liu ba 200 toneladas. Figura 7 iha karaik hatudu distribuisaun foos kada distritu ba kada programa. Figura 7: Distribuisaun foos, tuir Programa Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade Trimestre ida ne’e, Ministeriu Sosial Solidaridade distribui ona foos ho montante 578 toneladas hodi fo apoio ba orfanatu, instituisaun no suporta familia sira no individual sira ne’ebe afeta husi dezastre durante fulan Jullu to’o Setembru. Iha trimestre ida ne’e MSS mos fornese ai-han suplementar ba kolegio no orfanatu sira hanesan susu been, mina tein nian, Deho, masin, fore mungu no koto. Durante trimestre ida ne'e MSS distribui ona susu been kaixa 36, Mina tein kaixa 86, Deho kaixa 36, fore mungu 108 saku, no koto 41 saku. Maibe, ai-han suplementariu laos obrigatoriu maibe depende ba disponibilidade rezerva. Iha adisaun, distribuisaun foos ba kolegio no orfanatu bazeia ba konsumu kilokalori tanba ne’e, distribuisaun foos bazeia ba total estudante ka benefisiariu ho 6 kg/ema ida/fula ne’ebe ekivalnete ho (350-400 kkl) no iha tinan ida ne’e iha aumenta to’o 12kg/ema ida/fulan. Tanba limitasaun transporte, MSS distribuisaun foos kada trimestre. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 21 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Distribuisaun foos MSS ba programa humanitarian iha (578 toneladas) ida ne’e separadu ho relatoriu husi MCIA ne’ebe distribui ona foos ho montante 54 toneladas husi importasaun foos ho objetivu hanesan. Iha relatoriu liu ba, membru Task Force Inter-ministerial rekomenda atu halo revizaun ba sistema distribuisaun sira ne’e atu hare ba efisiensia opersaun no iha tempu hanesan asegura katak laiha dupla kalkulasaun ba instituisaun no familai ne’ebe hetan suporta hanesan ho objetivu hanesan. Figura 8: Distribuisaun Foos ba Ajuda Humanitaria, kada Distritu Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade Durante trimestre ida ne’e total distritubuisaun foos husi MSS ba ajuda humanitarian ho montante 578 toneladas ne’ebe aumenta signifikamente kompara ho trimestre liu ba 200 toneladas. Nafatin iha trimestre ida ne’e katak maioria ajuda foos distribui ba distritu lima mak hanesan distritu Baucau (118 toneladas), Ermera (104 toneladas), Bobonaro (101 toneladas) Oecusse (100 toneladas) no Dili (74 toneladas). Maibe distrito seluk hanesan Aileu, Ainaro, Covalima, Lautem, Liquisa no Viqueque nafatin distritu sira ne’ebe hetan ajuda humanitarian husi MSS ho montante kikoan liu. Hahu husi tinan tolu liu ba, DNAS identifika dezafiu balu ba implementasaun distribuisaun foos ba ajuda humanitarian no ba programa redi seguransa social seluk ho efektivu no efisiente. Dezafius sira ne’ebe seidauk rezolve mak hanesan tuir mai ne’e: Akurasi dadus husi distritu ladun los Alvu benefisiariu ladun klaru (ezemplu, alvu atu simu foos mak idozu no alezadu) maibe laos alvu benefisiariu mos mai reklama ajuda ne’ebe hanesan. Menus ajuda operasional hanesan transportasaun hodi halo verifikasaun no halo peskiza ba alvu benefisiariu no populasaun ne’ebe simu ajuda. Seguransa la sifisiente iha armazen ne’ebe rezulta ema naok komoditi ai-han balu. Limitasaun transpote no kombustibel ba distritbuisaun foos. Tarde atu responde emerjensia tanba aprovasaun orsamentu ne’ebe tarde. Ho dezafiu sira ne’e, DNAS halo rekomendasaun hanesan tuir mai: Atu dezenvolve sistema lao tuir no verifika distribuisaun foos atu hadia dadus ho koretu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Governu tenke defini klaru konaba politika alvu benefisiariu no atu disemina politika hodi komprende no aseita. Atu reve politika ajuda humanitarian katak distribuisaun foos tenke mai husi ministeriu ida deit hodi halo monitorizasaun ho efisiente no hamenus dupla benefisiariu. Atu aumenta alokasaun orsamentu ba apoiu operasional hodi kobre transportasaun ba verifikasaun survei. Dezastre Nasional Sentru Operasaun (NDOC) 6 4 13 4 5 88 2 1 2 1 2 0 2 0 0 130 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 13 1 1 14 96 132 0 0 11 2 1 51 0 1 2 1 0 0 0 0 0 69 6 4 13 4 4 88 2 0 2 8 15 1 3 14 96 260 Evakua 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Uma hetan estragus maka’as Uma hetan estragus oitoan 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Realoka Inundasaun TOTAL 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Afetadu Anin Boot AILEU AINARO BAUCAU COVALIMA DILI ERMERA MANATUTO MANUFAHI VIQUEQUE AILEU BAUCAU DILI ERMERA MANUFAHI VIQUEQUE Vitima Ahihan Uma Distritu Lakon Eventu kanek Tabela 7: Dezastre Prinsipal, kada Distritu Mate 22 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Fontes: NDOC, MSS Durante Trimestre tolu Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak iha distritu sia mak afeta husi dezastre mak hanesan distritu Aileu, Ainaro, Baucau, Bobonaro, Covalima, Dili, Ermera, Manatuto, Manufahi no Viqueque, husi ahihan uma, anin boot no inundasaun. Iha adisaun, NDOC relata katak iha uma hamutuk atus ida tolunulu resin rua (132) ne’ebe hetan estragus oitoan nune’e mos iha uma atus ida tolu nulu (130) mak hetan estragus maka’as. NDOC mos konfirma katak iha familia nen nulu resin sia (69) mak sai vitima no atus rua nen nulu mak afetadu, maibe iha relatoriu ida ne’e mos identifika katak laiha ema ida mak hetan kanek, mate no lakon husi dezastre ida ne’e. Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak durante trimestre ida ne’e iha kauza diferente tolu iha area dezastre mak hanesan anin boot, Inundasaun no ahihan uma. Numeru uma ne’ebe hetan estragus aat liu mak husi ai-han uma iha distritu Ermera ho total uma Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 23 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun hamutuk 88 ne’ebe afeta familia 88. Maibe numeru familia ne’ebe afeta maka’as iha distritu Viqueque (96) husi inundasaun. Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Aihan Tabela 8 iha karaik aprezenta estimasaun final produsaun batar ba kada distritu ne’ebe relata husi Direasaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) husi MAP katak iha tinan ida ne’e distritu ne’ebe sai produs prinsipal ba batar mak distritu Bobonaro, Oecusse, Covalima, Baucau no Manufahi maibe distritu sira seluk hanesan Ainaro, Dili, Aileu, Lautem no Manatuto sai distritu sira ne’ebe produs batar oitoan. Tabela 8: Estimasaun Final ba Produsaun Batar iha Epoka Prinsipal Tinan 2014 Distritu Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquisa Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque Total Area Area Potensial Kultivasaun (Ha) (Ha) 13,000 1,655 9,000 647 16,000 2,237 25,477 8,490 56,113 6,352 3,200 1,008 6,126 1,813 20,000 992 5,000 1,876 19,896 1,119 10,000 1,336 19,435 7,761 12,500 1,677 215,747 36,961 Area Kolleita Produtividade (Ha) (t/ha) 1,607 2.13 646 2.16 2,237 3.39 8,450 3.61 6,352 1.32 705 2.31 1,729 2.86 992 3.85 1,876 2.60 1,119 3.36 1,336 3.78 7,761 2.91 1,677 2.72 36,486 2.81 Total Produsaun (t) 3,428 1,396 7,582 30,481 8,385 1,631 4,944 3,817 4,879 3,760 5,051 22,563 4,558 102,473 Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) Tabela 9 iha karaik aprezenta estimasaun final produsaun hare ba kada distritu ne’ebe relata husi Direasaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) husi MAP katak iha tinan ida ne’e distritu ne’ebe sai produsaun prinsipal mak distritu Baucau, Covalima, Viqueque, Bobonaro, Ermera no Manatuto maibe distritu Ainaro, Dili, Aileu, Liquisa no Manufahi mak distritu ne’ebe produs oitoan. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 24 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 9: Estimasaun Final Produsaun Hare ba Tinan 2013/2014 Area Area Potensi Kultivasaun Area Kolleita Produtividad Distritu al (Ha) (Ha) (Ha) e (t/ha) Aileu 776 561.00 561.00 2.95 Ainaro 6,076 419.00 419.00 3.08 Baucau 14,423 9,782.40 9,782.40 3.31 Bobonaro 7,662 2,920.00 2,920.00 3.06 Covalima 5,615 4,332.20 4,332.20 2.80 Dili 150 80.00 80.00 3.43 Ermera 2,419 1,905.00 1,874.00 3.28 Lautem 3,864 906.00 906.00 3.79 Liquisa 1,866 250.00 250.00 3.04 Manatuto 12,731 1,427.00 1,427.00 4.25 Manufahi 9,942 224.00 224.00 2.55 Oecusse 5,705 2,452.50 2,452.50 1.78 Viqueque 9,793 3,255.00 3,255.00 3.33 Total 81,022 28,514.10 28,483.10 3.12 Total Produsaun (t) 1,655.0 1,291.0 32,380.9 8,921.0 12,119.8 274.0 6,148.5 3,434.0 760.0 6,063.0 571.0 4,373.8 10,831.0 Ekuivalente ho foos (t) 993.00 774.60 19,428.53 5,352.60 7,271.88 164.40 3,689.10 2,060.40 456.00 3,637.80 342.60 2,624.30 6,498.60 88,824.0 53,294.41 Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) Figura 9: Importasaun ai-fuan durante trimestre tolu tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Iha trimestre ida ne’e, Diresaun Nasional Karantina no Bio-seguransa (DNQB) relata katak importasaun ai-fuan tun oitoan husi 293 toneladas durante trimestre liu ba to’o 252 toneladas iha trimstre ida ne’e. maske nune’e, maioria importasaun ai-fuan kontinua aas iha masan, sabraka, pears, uvas, estrobery no derok. Trimestre ida ne’e, importasaun masan 141 toneladas, sabraka 74 toneladas, uvas 6 toneladas, estrobery 15 toneladas no pear 5 toneladas mak importa. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 25 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 10: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste Importa Ai-fuan durante Trimestre Tolu Tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Trimestre ida ne’e, relatoriu hatudu katak importasaun ai-fuan mai husi nasaun 17 ne’ebe diferente. Importasaun ai-fuan aas liu mai husi nasaun China ho total of 93 toneladas, 43 toneladas mai husi nasaun Afrika de Sul, 35 toneladas mai husi Nova Zelandia, 25 toneladas mai husi USA, 16 tonens mai husi Australia, 14 toneladas mai husi Egyptu no 9 tonelasa mai husi Singapura. Ai-fuan seluk mai husi Argentina, Chile, Israel, India, Indonezia, Mexico, Malayzia, Vietnam, Thailandia, Filipina no España. Figura 11: Importasaun Modo durante trimestre tolu tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Iha trimestre ida ne’e, total importasaun modo oi-oin ne’ebe importa ho montante 1,040 toneladas, ne’ebe aumenta signifikamente kompara ho importasaun modo iha trimestre liu ba 560 toneladas. Maioria komoditi modo ne’ebe importa durante trimestre ida ne’e mak fehuk ropa (419 toneladas), fore keli (88 toneladas), lis mean (174 toneladas), lis Bombay (50 toneladas), Lis asu (244 toneladas) no fore matak (20 toneladas). Trimestre ida ne’e importasaun fehuk ropa (419 toneladas) aumenta signifikamente kompara ho timestre liu ba (194 toneladas). Maibe importasaun fore keli tun signifikante husi 237 toneladas (iha trimestre Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 26 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun liu ba) to’o 88 toneladas iha trimestre ida ne’e maibe importasaun lis mean signifikamente sa’e husi 58 toneladas (trimestre liu ba) to’o 174 toneladas (trimestre ida ne’e). Figura 12 hatudu katak kuaze 819 toneladas (79%) husi total importasaun modo mai husi China ne’ebe sa’e signifikamente husi 154 toneladas durante trimestre liu ba, maibe importasaun aas iha pozisaun daruak mak importasaun mai husi Indonesia ho total 154 toneladas. Maske numeru importasaun tun, India no Bangladeh nafatin iha pozisaun haat no lima ba nasaun sira ne’ebe importa modo depois de nasaun Nova Zelandia. Durante trimestre ida ne’e nasaun China no Indonezia kontinua nafatin lidera nasaun sira ne’ebe importa modo no ai-fuan mai iha Timor-Leste. Iha adisaun, hahu husi Trimestre haat tinan 2012 India mosu ona sai nasaun lima aas ne’ebe importa modo mai Timor-Leste. Figura 12: Nasaun sira n’ebe Importa Modo mai Timor-Leste durante Trimestre tolu iha Tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Relatoriu sira iha tinan rua liu ba (2012) no tinan ikus (2013), membru task force nafatin sujere atu redus importasaun no buka maneira atu hasa’e produsaun domestiku liu husi resolve kauza sira ne’ebe fo influensa maka’as ba lalaok produsaun ai-han ne’ebe sei tun. Dala ida tan, servisu membru grupu traballu KONSSANTIL sujere ba MAP atu servisu hamutuk ho ministeriu seluk hodi diskute solusaun potensial liu husi tau prioridade hodi uza produtu lokal duke hasae rekerimentu importasaun, iha tempu hanesan hahu atu avalia no dezenvolve politika fiskalizasaun hodi asegura atu atinji demanda domestiku no proteje produtu lokal. Importasaun ai-han baziku no protudu ai-han seluk tenke sai solusaun ikus liu. Maioria husi importasaun husi modo sira ne’e susesu diak liu iha Timor-Leste, iha realidade iha agrikultor lokal balu faan ona modo sira ne’e iha merkadu lokal no nasional. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 27 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 13: Importasaun Naan durante Trimestre tolu iha Tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Trimestre ida ne’e, importasaun naan no manu tolun ho montante 2,845 toneladas ne’ebe signifikamente aas liu kompara trimestre liu ba (1,472 toneladas). Hanesan ho trimestre liu ba importasaun naan domina ho naan manu (1700 toneladas) ne’ebe kontribui kuaze 60% husi total importasaun naan, maibe importasaun aas iha pozisaun daruak mak manu tolun ho montante 939 toneladas. Figura 14: Nasaun sira ne’ebe Importa Naan mai Timor-Leste durante Trimestre Tolu iha Tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Figura 14, hatudu katak importasaun naan durante trimestre ida ne’e mai husi nasaun sia ne’ebe diferente. Persentajen importasaun naan aas liu mai husi nasaun USA ho total 1,004 toneladas ne’ebe kontribui kuaze 35% husi total importasaun naan durante trimestre ida ne’e. Importasaun naan ba pozisaun aas daruak mai husi Malayzia kuaze 939 toneladas ne’ebe totalmente kontribui husi manu tolun, maibe iha pozisaun tolu husi nasaun Brazil ho total 539 toneladas husi naan manu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 28 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 15: Importasaun Ikan mai Timor-Leste durante Trimestre Tolu iha Tinan 2014 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Figura 15, hatudu katak durante trimestre tolu, importasaun ikan oi-oin ho total 427 toneladas ho kresimentu 49 toneladas husi 378 toneladas iha timestre liu ba. Importasaun ikan iha trimestre ida ne’e sei nafatin domina ho ikan Mackarel (344 toneladas), ai-han tasi mistura (25 toneladas), no ikan moroaji (14 toneladas). Figura 16: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste importa ikan iha trimestre tolu tina 2014 Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Figura 16 hatudu katak durante trimestre tolu importasaun ikan no ai-han tasi seluk importa husi nasaun hitu ne’ebe sa’e signifikamente husi 378 toneladas iha trimestre liu ba to’o 427 toneladas. Importasaun ikan maioria mai husi nasaun Vietnam kuaze (219 toneladas) no Singapura kuaze (74 toneladas) no China kuaze (66 toneladas). Maibe, nasaun seluk hanesan Australia (2 toneladas), Indonezia (14 toneladas), Hongkong 24 toneladas no Malayzia (28 toneladas). Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 29 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 17: Maioria komoditi ne’ebe Esporta ba rai liur durante trimestre tolu iha tinan 2014 Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Figura 17 no 18 hatudu katak durante trimestre tolu tinan 2014, governu Timor-Leste liu husi kompania nasional no internasional Esporta ona produtu lokal mak hanesan kafe, kamii no nu’u maran. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 4,522 toneladas ne’ebe iha kresimentu signifikamente kompara ho trimestre liu ba (1,291 toneladas) ne’ebe inklui kafe Arabika (3,606 toneladas), kafe robusta (576 toneladas), kamii (191 toneladas), un’u maran (149 toneladas). Tarjetu esportasaun iha trimestre tolu ba nasaun 14, maibe kuaze 44% husi total esportasaun mak Esporta ba nasaun Jerman. Maibe esportasaun aas ba pozisaun rua mak Esporta ba Indonezia (965 toneladas), partikularmente ba produtu kamii (191 toneladas) no un’u maran (149 toneladas) ne’ebe 100% esporta hotu ba Indonezia no kafe 625 toneladas. No esportasaun aas iha pozisaun tolu ba tarjetu esportasaun produtu lokal ba trimestre ida ne’e mak USA (870 toneladas) ne’ebe 100% produtu kafe. Figura 18: Destinasaun Esportasaun Produsaun husi Timor-Leste durante Trimestre tolu Tinan 2014 Fontes: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) November 2014 Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 30 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)Rezultadu Q3, 2014 SMSANS agora dadaun lao ona ho koleksaun dadus durante fulan tolu nulu resik neen (36), maibe trimestre ida ne’e sai periodu ne’ebe nesesariu atu uza formatu foun hodi halo koleksaun dadus hotu tiha husi revizaun no inklui perguntas foun iha sub-setor pekuaria no veterinaria. Sistema ida ne’e halibur dadus seguransa ai-han ne’ebe bele suporta hodi analiza asesu ba ai-han, disponibilidade ai-han no vulnerabilidade. SMSANS kobre 420 suco. Estesionista Agrikula tau ona iha kada suco ne’ebe iha responsabilidade atu rekolla no diskute quesionariu SMSANS iha Konsllu Suco kada fulan. Hahu husi implemetasaun SMSANS, lalaok relatoriu nafatin to’o iha 80% ne’ebe kobre 336 suco husi 420 tarjetu suco. Isu balu ne’ebe nafatin sai dezafiu ba motivasaun estensionista agrikola mak servisu barak liu no nivel suporta operasional inklui tranportasaun no komunikasaun ne’ebe menus. Reuniaun mensal no monitorizasaun trimestral no sesaun fo sujestaun/rekomendasaun sei nafatin hetan isu sira ne’e, maibe solusaun ba problema sira ne’e sai komplikadu konsidera alokasaun orsamentu mai MAP kikoan liu. Iha kraik mak rezultadu prinsipal ne’ebe hatun husi relatoriu mensal SMSANS. Figura 19: Dezafiu ba Produsaun Ai-han Iha dezafiu prinsipal neen (6) ne’ebe kontinua afeta produsaun ai-han iha Timor-Leste hanesan variasaun klima (bee la sufisiente ka udan been barak liu) no disponibilidade input (fini la sufisiente, servisu nain la sufisiente no trator ne’ebe ladisponivel). Trimestre ida ne’e tama ona periodu kolleita hare, ne’ebe prezisa prezensa servisu nain barak hodi ba kua hare realidade figura ne’e hatudu katak iha kresimentu signifikante ba servisu nain la suficiente. Kontinuamente, servisu nain ne’ebe la sufisiente sai problema prinsipal ba agrikultor barak, maske trimestre ida ne’e period ba preparasaun rai ba segunda epoka maibe, maioria relata katak ne’e seidauk tempu atu kuda. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 31 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 20: Total Area kada ai-horis ne’ebe afetadu husi dezastre, peste no moras iha ai-horis Iha trimestre ida ne’e relata katak, anin boot, bee lasufisiente, peste, moras iha ai-horis, bailoron no inundasaun afeta total area 777 hetares. Kompara ho trimestre liu ba estragus ne’ebe kauza husi fatores sira ne’e tun to’o 2,362 hetares. Total area ne’ebe hetan estragus signifikante liu ba objetivu atu hasae produsaun ai-han iha Timor-Leste, tanba periodu ida ne’e fula hodi hahu kolleita hare ba epoka prinsipal ne’ebe maioria area afetadu iha hare. Figura 21: Total Area afetadu husi Dezastre, Peste no Moras Ai-horis Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco (SMSANS) mos monitoria impaktu husi peste komun, moras ai-horis no dezastre ambiental hamutuk 11 ne’ebe afeta ba produsaun aihan. Durante trimestre tolu, maioria fatores ne’ebe afeta produsaun ai-han mak mai husi laho, kutu mutin no gafainotu ne’ebe signifikamente aas kompara ho fatores seluk. Laho afeta 31% ho total area (244 hetares), kutu mutin afeta 24% ho total area (190 hetares) no gafainotu afeta 12% ho total area (95 hetares). Maibe, total area afetadu signifikamente tun kompara ho trimestre liu ba husi 2,362 hetares to’o 777 hetares. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 32 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 22: Area (ha) Afetadu kada Distritu tuir, Dezastre, Peste no Moras Ai-horis Iha trimestre ida ne’e total area ne’ebe afeta husi dezastre, peste no moras kuaze 777 hetares, ida ne’e tun kompara ho trimestre liu ba (2,362 hetares). Figura 24 hatudu katak maioria toos no natar ne’ebe afetadu akontese iha distritu tolu mak hanesan distritu Lautem ho area estimasaun 237 hetares, Distritu Baucau ho estimasaun 601 hetares, no distrito Manufahi kuaze 300 hetares. Total area afetadu husi distrito haat kobre 90% husi total area afetadu husi moras, dezastre no peste. Durante trimestre tolu tama ona periode kolleita hare tanba ne’e maioria komoditi ne’ebe afetadu maka’as mak hare. Figura 23: Asesu ba Input tuir Rekursu Trimestre ida ne’e, kuaze (78%) agrikultor hato’o katak sira sosa no produs rasik sira nia adubu no 69% mensiona karak sira produs no sosa rasik sira nia pestisida organiku, maibe 67% relata katak sira uza rasik sira nia fini ne’ebe sira rai. Maibe, grafiku iha leten mos hatudu katak persentajen husi agrikultor sira ne’ebe produz no sosa rasik sira nia fini nafatin aas kompara ho persentajen agrikultor sira ne’ebe hetan fini husi guvernu durante trimestre ida ne’e. ba sira Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 33 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun ne’ebe asesu input husi governu relata katak 26% hetan fini, maibe 11% hetan pestisida no 25% hetan adubu. Iha parte seluk, numeru kiik husi agrikultor sira mensiona katak sira hetan pestisida, adubu no fini husi Organizasaun non- Govermentais (ONG). Kuaze ONG fo treinamentu ba agrikultor sira atu produs pestisida organiku, adubu organiku no rai fini. Figura 24: Persentajen komoditi ai-han ne’ebe la disponivel no folin karun Figura 24, hatudu katak maske foos subsidiu fore keli, fore mungu, koto, fehuk ropa, ikan fresku no ikan maran disponivel iha merkadu lokal maibe folin produtu sira ne’e karun. Foos lokal no fehuk midar mos sai produtu ne’ebe karun iha pozisaun daruak. SMSANS relata mos katak batar la disponivel to’o 10% iha merkadu lokal balu no presu karun kompara ho trimestre liu ba. Presu batar sa’e tanba rezerva ai-han komesa manus no nesesidade fini ba kultivasaun komesa hahu. Foos lokal mos disponivel iha merkadu, maibe presu mak karun. Iha parte seluk ai-farina no fehuk midar mak produtu ne’ebe disponivel liu iha merkadu no folin baratu. Tendensia presu ikan (ikan fresku no ikan maran) kontinua aas durante trimestre ida ne’e. Ho razaun ida ne’e, rekursu ai-han proteina husi animal nia presu karun nafatin. SMSANS relata katak durante trimestre ida ne’e husi suco 13 be’ebe pertense husi distritu Baucau, Bobonaro, Covalima, Liquisa, no Lautem fo informasaun katak presu sereal aas liu presu mediu ne’ebe determina husi governu, maioria husi batar tanba rezerva menus, maibe presu foos tun iha suco balu tanba trimestre ida ne’e tama ona periodu kolleita. Presu sereal iha suco sira ne’e hahu husi $1.50/kg to’o $3.00/kg ba batar, $1.00/kg to’o 1.08/kg ba foos subsidiu no $1.02/kg to’o $1.20/kg ba foos komersiu. Suco sira ho marka “mean” signifika katak suco sira ne’ebe sosa ai-han ho folin ne’ebe aas liu prese mediu merkadu. Durante trimestre tolu, batar no foos komersiu aumenta oitoan ho presu mediu $.75/kg no 68/kg kompara ho timestre hanesan iha tinan liu ba (2013), maibe ba foos subsidiu tun ho presu mediu $.61/kg. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 34 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 10: Suco (5) ne’ebe folin ai-han baziku karun iha trimestre 3 ba tinan 2014 Jullu tinan 2014 $/kg Maize $/kg Subsidies rice $/kg Commercial rice 3.00/kg Baucau – Quelecai - Abo 1.08 $/kg Covalima – Fohorem - Fohorem 1.20 $/kg Bobonaro – Bobonaro - Tapo 2.00/kg Baucau – Baguia - Afaloicai 1.00 $/kg Liquisa – Bazartete - Tibar 1.02 $/kg Covalima – Fohorem - Fohorem 2.00/kg Baucau – Baguia – Alaua Leten 0.72 $/kg Lautem – Luro - Baricafa 1.00 $/kg Covalima – Fatululic - Taroman 1.20/kg Baucau – Baucau - Trilolo 0.72 $/kg Baucau – Laga - Saelari 0.94 $/kg Oecusse – Nitibe – Suni - Ufe 1.20/kg Baucau – Baucau - Caibada 0.72 $/kg Baucau – Laga - Libagua 0.90 $/kg Covalima – Fatululic - Fatululic Agostu tinan 2014 $/kg Maize $/kg Subsidies rice $/kg Commercial rice 1.50/kg Baucau – Baguia – Uacala 1.00 $/kg Baucau – Baucau - Tirilolo 1.00 $/kg Ainaro – Ainaro – Mau Ulo 1.50/kg Baucau – Baguia – Lari sula 0.72 $/kg Ainaro – Ainaro – Mau Nuno 0.96 $/kg Covalima – Fatumean – Fatumean 1.50/kg Baucau – Baguia – Haeconi 0.72 $/kg Baucau – Vemasse - Ossoala 0.88 $/kg Oecusse – Pante Makasar - Taiboco 1.50/kg Lautem – Lospalos - Souro 0.72 $/kg Baucau – Laga – Libagua 0.80 $/kg Lautem – Luro - Vairoque 1.25/kg Covalima – Zumalai - Ucecai 0.72 $/kg Baucau – Laga - Saelari 0.80 $/kg Baucau – Laga - Nunira Setembru tinan 2014 $/kg Subsidies rice $/kg 1.50/kg Baucau – Laga - Sagadati 0.86 $/kg Manufahi – Fatuberliu - Fahinehan 1.00 $/kg Oecusse – Passabe - Abani 1.50/kg Baucau – Laga – Tequino Mata 0.84 $/kg Baucau – Venilale - Bahamori 1.00 $/kg Baucau – Venilale - Bahamori 1.25/kg Liquisa – Liquisa - Loidahar 0.80 $/kg Baucau – Laga - Saelari 0.88 $/kg Oecusse – Pante makasar - $/kg Maize Commercial rice Taiboco Figura 29: Fish Production (kg 1.17/kg Baucau – Baucau - Trilolo 0.72 $/kg Baucau – Laga - Libagua 0.86 $/kg Manufahi – Fatuberliu - Fahinehan 1.00/kg Viqueque – Uatucarbau – Loi Ulu 0.72 $/kg Baucau – Quelicai - Namanei 0.84 $/kg Baucau – Laga - Sagadati Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 35 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 25: Produsaun ikan (kg) husi Jullu to’o Setembru Produsaun ikan husi aquikultura durante trimestre ida ne’e kuaze 2,998 kg, ne’ebe aas liu kompara ho trimestre hat iha tinan 2012 ho total produsaun 441 kg. Ikan husi aquikultura tuir lolos atu kompleta nesesidade ikan husi tasi nomos hasae asesu ba ikan presku liu-liu ba komunidade iha foho ne’ebe limitadu ba asesu ikan tasi no ai-han alternativa ne’ebe kontein proteina. Agora dadauk valor mediu ba konsumu ikan iha Timor-Leste iha deit 6.1/kg/kapita/tinan/ema ida. Ida ne’e tun liu kompara ho padraun global ne’ebe ho valormediu 17.8 kg/kapita/tinan/ema ida. Ho ida ne’e, grupu traballu KONSSANTIL dala ida tan hakarak sujere ba MInisteriu Agrikultura no Peskas (MAP) hodi implementa Dezenvolvimentu Estratejia Aquikultura Nasional Timor-Leste (2012-2030). Selae, konsumu ai-han proteina tun partikularmente ikan sai nafatin isu iha Timor-Leste. Ikan importante tebes ba hahan ema nian partikularmente durante loron 1,000 dahuluk bainhira moris, tanba ikan mak fontes ai-han ne’ebe riku ho multiplu nutriente, proteina, bokur esensiadu, mikronutriente esensiadu (mineral no vitamina) ne’ebe suporta ba dezenvolvimentu kakutak no koknisaun no hamenus risku husi moras. Konsumu ikan barak ne’e importante tebes partikularmente ba inan isin rua no inan fo susu, labarik ho idade tinan lima mai kraik no feto foin-sa’e sira hodi moris no dezenvolve diak liu tan no redus problema labarik moris no produs bebe ho saude diak. Tanba ne’e, presija tebes hodi tau prioridade ba setor peskas iha TimorLeste. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 36 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 26: Dezafiu ba Produsaun Animal Setor pekuaria iha potensialidade atu suporta dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste. Maoria komunidade iha animal rasik hanesan karau Timor, karau vaka, fahi, bibi timor, bibi malai no manu. Objetivu prinsipal hodi hakiak animal mak atu uza hanesan banku osan no rekursu prinsipal ba strategia alternativa durante period ai-han menus. Maibe, iha dezafiu oioin ne’ebe agrikultor sira hasoru hodi hasae numeru produsaun. Ida ne’e bele dezenvolve liu tan liu husi hamenus dezafiu ne’ebe relata katak afeta ba hasae produsaun animal hanesan produsaun no sistema jestaun, asesu ba hahan no moras. Hanesan mos iha trimestre liu ba ne’ebe hatudu iha Figura 26 katak maioria fatores ne’ebe afeta maka’as ba produsaun animal mak agrikultor barak mak sei implementa sistema tradisional hodi hakiak sira nia animal. Tanba agrikultor sira hetan disfikuldade atu kontrola sira nia animal ba vaksinasaun nomos ameansa husi animal fuik ne’ebe han sira nia animal. Ataka husi moras kroniku ne’ebe koñesidu nomos la koñesidu no asesu ba hahan mos sai problema ba agrikultor sira. Maibe, durante trimestre ida ne’e persentajen moras ba animal tun kompara ho trimestre liu ba tanba iha intervensaun husi Diresaun Nasional Pekuaria no Veterinaria hodi halo tratamentu no vasinasaun, ne’ebe bele redus dezafiu husi agrikultor sira hodi hasae rendimentu no kontribui ba seguranza ai-han no nutrisaun umakain nian. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 37 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE) Figura 27: Numberu Servisu nain husi Timor-Leste ba Korea de Sul no Australia iha trimestre tolu iha tinan 2014 Fontes: SIMU/SEPFOPE Durante trimestre ida ne’e, governu Timor-Leste liu husi SEPFOPE haruka servisu nain ba Nasaun Korea de Sul no Australia nudar kontinuasaun implementasaun akordu ne’ebe asina husi governu Timor-Leste no Korea de Sul husi tinan 2009. Governu Timor-Leste haruka servisu nain ba Korea de Sul iha area oi-oin mak hanesan setor peskas, fabrika no agrikultura. Iha parte seluk, governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia atu servisu iha setor agrikultura no turismo. Iha Figura 27 SEPFOPE relata katak durante trimestre ida ne’e governu Timor-Leste haruka servisu nain ba iha nasaun Korea de Sul ne’ebe atu servisu iha area peskas no fabrika. Numeru servisu nain iha trimestre ida ne’e aas ( ema nain 104) kompara ho trimestre liu ba (ema nain 61). Hanesan mos numeru servisu nain ne’ebe haruka ba nasaun Australia iha trimestre ida ne’e aas (ema nain 35) kompara ho trimestre liu ba (ema nain 20) no durante trimestre ida ne’e governu Timor-Leste haruka servisu nain ba Australia atu servisu iha area agrikultura no turismu. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl 38 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 28: Numeru Kliente ne’ebe partisipa formasaun iha SEFOPE, Jullu – Setembru 2014 Fonter: SIMU/SEPFOPE Durante trimestre daruak tinan 2014, Sekretariu Estadu Politika, Formasaun, Profesional no Empregu (SEPFOPE) fornese ona formasaun ba kliente hamutuk ema nain 1,483 ne’ebe involve feto no mane husi distritu 13. Dala ida tan, numeru partisipante nafatin aas husi distritu Dili ho ema hamutuk nain 588 ne’ebe kobre 40% husi total partisipante. Maibe, numeru partisipante daruak mai husi distritu Oecusse hamutuk ema nain 462. Nune’e mos, 37% husi total partisipante hetan graduasaun durante trimestre tolu iha tinan 2014. Atu hetan kopia relatoriu ne’e bele kontaktu: Unidade Seguransa Ai-han MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka visita www.maf.gov.tl
Documentos relacionados
Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014
KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee
Leia maisRelatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014
ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010. ...
Leia maisMinisterio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas
toneladas ba fo’os. 2. Projeksaun ba produsaun Batar iha tinan 2015 atinji 125,609 toneladas ho produtividade 2.90 toneladas kada hetar husi area kultivasaun 43,288 hetares. Husi total produsaun id...
Leia maisAgromet Fev FINAL22 April2013
valor mediu (average) kor sinza hatudu iha grafiku, NDVI husi kada distritu nia fluktuadu entre 0.56 sae to’o 0.79. Valor mediu ne’e nudar valor klaran entre valor maximu no valor minimu. Valor max...
Leia mais