Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014

Transcrição

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014
KKoonnsseelllluu N
Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N
Nuuttrriissaauunn TTiim
moorr--LLeessttee
(KONSSANTIL) – Grupu Traballu
Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014
February 2013
1
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
SUMARIU EXEKUTIVU
Inter-Ministerial Task Force ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun (IFNSTF) estabelese husi rekezita maka’as
husi Sua Eselensia Primeiru Ministru hodi reforsa koordenasaun Inter-Ministerial ho resolve inseguransa
ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun
Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010.
IFNSTF mak korpu ida ne’ebe analiza no relata ba Konsellu Ministru (COM) konaba situasaun seguransa
ai-han no nutrisaun kada trimestre.
Hahu iha fulan Novembru 2012, estrutura IFNSTF modifika ona nudar parte ida husi Governu TimorLeste (GoTL) esforsu ida ne’e atu hadia koordenasaun inter-ministerial no fornese desizaun lalais hodi
rezolve inseguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Estrutura ida ne’e modifika ho naran Konsellu
Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) hanesan parte ida husi GoTL
hodi suporta Komunidade Paizes Lingua Portuguese (CPLP) hanesan esforsu hodi hadia situasaun
seguransa ai-han no nutrisaun ba nasaun membru CPLP. Governu Timor-Leste sai membru CPLP ne’ebe
ativu liu, ho objetivu atu kontribui ba vizaun CPLP hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun
global. Iha parte seluk, estrutura foun bele responde ba rekomendasaun husi IFNSTF hodi
institusionaliza no hasae influensa husi membru Grupu traballu hodi rezolve inseguransa ai-han no
malnutrisaun iha Timor-Leste.
Revitalizasaun estrutura IFNSTF inklui ministeriu foun balu, Sekretariu Estadu, Eskritoriu Prezidente
Republika Demokratika Timor-Leste (RDTL) no parseru dezenvolvimentu, Ne’ebe laos membru ba
estrutura tuan ba task force.
Konsellu Ministru (COM)
Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Aihan no
Nutrisaun iha Timor Leste – KONSSANTIL:
Prezidente: Ministru Agrikultura no Peskas
Vise-Prezidente: Ministru Saude
Membru:
Ministru Finansa
Minintru Sosial Solidaridade
Ministru Komersiu Industria no Ambiente
Ministru Edukasaun
Ministru Administrasaun Estatal
Ministru Negosio Estrangeiru
Sekretariadu Estadu ba Bee no Saneamentu
Sekretariadu Estadu Politika Formasaun Profesional no
Empregu
Edifisiu Prezidente RDTL
Provedoria Direitus Humanus
Sekretariadu Tekniku Permanente:
Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Agrikultura no
Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Saude
Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu of Edukasaun
Membru:
Diretur Jeral Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente
Diretur Jeral Ministeriu Finansa
Diretur Jeral Ministeriu Negosio Estrangeiru
Diretur Jeral Ministeriu Sosial Solidaridade
Diretur Jeral Ministeriu Publiku
Diretur Jeral Ministeriu Administrasaun Estatal
Diretur Jeral Sek. Estadu Bee no Saneamentu
Diretur Jeral Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no
Empregu
Reprezentante husi UN ( FAO/WFP)
Reprezentante husi Doador (Ausaid, EC, USAid, GIZ, JICA)
Reprezentante husi NGO Forum-Agriculture
Reprezentante husi Igreja iha Timor Leste
Grupu Traballu KONSSANTIL ba Seguransa Ai-han no
Nutrisaun :
Ministeriu Agrikultura no Peskas
Komite Seguransa AiMinisteriu Komersiu Industria no Ambiente
han no Nutrisaun Distritu
Ministeriu Finansa
Instrusaun & Advise
Ministeriu Saude
husi sekretariadu
Ministeriu of Edukasaun
Tekniku Permanente
Ministeriu Sosial Solidaridade
Ministeriu Publiku
Group Tekniku Espesialista :
Ministeriu Administrasaun Estatal
1
Espesialista ba Seguransa ai-han no Nutrisaun
Sek. Estadu Bee no Saneamentu
3Atu hetan
Peskizador
husi
Timor
Leste
no
Universidade
Estranjeiru
kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel:Sek.
+670Estadu
7305769/7268503/7396294
vizita www.maf.gov.tl
Politika Formasaun,kaProfessional
no Empregu
3
Peskizador husi NGO Nasional no Internasional
2
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
METODOLOJIA KOLESAUN NO ANÁLIZA INFORMASAUN
Grupu Traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL)
kontinua utiliza sistema koleksaun dadus ne’ebe uza husi IFNSTF ne’ebe valoriza koleksaun dadus no
sistema analiza husi kada membru ministeriu sira. Ida ne’e iha komprensaun katak, bainhira
introdus sistema foun dala ruma sai dezafiu ka bareira ba servisu ne'ebe lao dadauk ona konaba
rekolla dadus no halo relatoriu husi kada ministeriu. Grupu traballu esforsu hodi halo relatoriu
regular nudar maneira ba hadia sistema dadus individual iha ministeriu laran.
Preparasaun relatoriu grupu traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha TimorLeste (KONSSANTIL) inklui reuniaun kada semana rua husi membru ministeriu ne’ebe Unidade
Seguransa Ai-han husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) jere dadauk. Reuniaun ne’ebe halao
kada semana rua sai oportunidade ida hodi halo analiza ba dadus hamutuk, diskute rezultadu
prinsipal no referensia barak hodi halo rekomendasaun asaun ba Sekretariadu Tekniku
Permanente KONSSANTIL. Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL halao reuniaun kada
fulan hodi diskute rezultadu principal no rekomendasaun husi Grupu Traballu hodi hetan
aprovasaun iha nivel Konsellu ba KONSSANTIL.
Indikador sira ne’ebe iha relatoriu ida ne’e identifika no konkorda ona husi representativu
tekniku husi kada ministeriu. Indikator sira ne’e fleksibel no bele troka ho kresimentu
sofistikasaun sistema dadus individual iha ministeriu nia laran. Relatoriu dadus halao husi ofisial
reporter sira ne’ebe ofisialmente hili husi kada ministeriu.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
3
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
ABREVIATURA
CHC
CPI
DNAH
DNAS
DNPP
DNQB
Sentru Saude Komunitaria
Indise Presu Konsumu
Diresaun Nasional Agricultura e Horticultura
Diresaun Nasional Asistensia Sosial
Diresaun Nasional Politika e Planeamentu
Diresaun Nasional Kuarantena no Bioseguransa
EW
FPI
Estensionista
Indise Presu Ai-han
FAO
H‐MIS
IFNSTF
Organizasaun Ai‐han no Agricultura ba Nasaun Unidas
Sistema Jestaun Informasaun Saude
Inter‐Ministerial Task Force seguransa Ai‐han no Nutrisaun
KONSSANTIL Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste
MAF
ME
MF
MS
MSS
MCIA
NDOC
Ministeriu Agricultura e Peskas
Ministeriu Edukasaun
Ministeriu Finansa
Ministeriu Saude
Ministeriu Sosial Solidaridade
Ministeriu Komersio Industria e Ambiente
Nasional Dezastre Sentru Operasaun
NDE
NGOs
SISCA
SMSANS
WHO
Diresaun Nasional Estatistika
Organizasaun Naun-Governmental
Sistema Saude komunitaria Integradu
Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco
Organizasaun Saude Mundial
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
4
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
GRUPU TRABALLU KONSSANTIL
Lista delegasaun husi kada Ministeriu no Departamentu ne’ebe halo relatoriu
Sra. Benedita Dias – MCIE Sosa Produtu Lokal
Sra. Fenicia A.M Desa Pinto – MCIE Sosa Produtu Lokal
Sr. Miguel de Carvalho S. – MCIA Seguransa Ai-han
Sr. Botavio Joaquim Alves - MoF Estatistika Nasional
Sr. Fedencio de Araujo – MoF Estatistika Nasional
Sr. Lourenco Carvalho – MOF Diresaun Alfandega
Sr. Agostinho da Silva Guterres – MAP Produsaun Ai-han
Sr. Oscar Goncalves – MAP Produsaun Ai-han
Sr. Severino Sousa Costa – MAP Protesaun Ai-horis
Sr. Agusto da Silva – MAF Quarantine no Bio-seguransa
Sr. Nilton Ribeiro – MAF ALGIS
Sr. Manuel Lamberto Vitor – MAP Seguransa Ai-han
Sra. Ivonne Da Costa Lopes- MAP Seguransa Ai-han
Sr. Mario Moreira – MoH Departamentu Nutrisaun
Sr. Lourenco Xavier –MSS NDOC
Sr. Martinho Fatima – MSS NDOC
Sr. Dinis da Silva – MSS DNAS
Sr. Teotonio M. Soares – MSS DNAS
Sr. Jose Aniceto Serão – MSS DNAS
Sr. Belchior M. Almeida Barros– MOE Programa MErenda Eskolar
Sr. Marcos da Costa Belo – MOE Programa MErenda Eskolar
Sra. Joaninha Amaral – FAO/MAF Estatistika
Xefe Koordinador Grupu Traballu KONSSANTIL
Sr. Gil Rangel – Diretor Nasional Agrikultura no Hortilkultura (MAP)
Sr. Octavio C.M. Almeida – Diretor Nasional Politika no Planeamentu (MAP)
Kompilasaun no Editor
Sr. Agustino da Costa Ximenes – Ofisial Nasional ba Seguransa Ai-han (FAO)
Sra. Marrie-Ann Merza – Xefe Advisor Tekniku (FAO)
Ekipa Grupu Traballu KONSSANTIL hakarak hato’o obrigadu ba reporter hotu no sira nia
ministeriu ba sira nia profesionalimu no kongratula sira iha hasae numeru submisaun dadus.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
5
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
KONTEUDU
SUMARIU EXEKUTIVU .................................................................................................................. 1
ABREVIATURA ............................................................................................................................... 3
GRUPU TRABALLU KONSSANTIL .......................................................................................... 4
CONTENTS ..................................................................................................................................... 5
REZULTADU PRINSIPAL HUSI ANALIZA DADUS ............................................................... 6
REKOMENDASAUN HODI FOTI ASAUN PRIORIDADE ....................................................... 8
BALANSU AI-HAN NASIONAL .................................................................................................... 10
DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA .......................................................... 11
Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han ............................. 11
Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han ................................................... 13
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han ................. 13
MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) ................. 16
Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar ....................................................... 17
Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun ......................................................................... 19
Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional
Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) ......................................................................................... 23
Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Ai-han............. 26
MAP – Departamentu Protesaun das Plantas ............................................................................ 27
MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)- Rezultadu Q1,
2014 ........................................................................................................................................... 33
Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE)............................ 45
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
6
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
REZULTADU PRINSIPAL HUSI ANALIZA DADUS
1. Projaksaun Final ba produsaun batar nasional ba epoka prinsipal iha 119,722 toneladas,
ida ne’e iha surplus 47 % husi total; reklerimentu batar ba konsumu husi Abril 2014 to’o
Marsu 2015.
2. Projeksaun previu produsaun hare nasional ba epoka prinsipal iha 134,154 toneladas,
ne’ebe ekivalente ho 80,492 toneladas foos. Ida ne’e sei kobre 63% husi total
rekerimentu annual ba konsumu.
3. Iha fulan Janeiru, Indise Presu Konsumu jeral (IPK) iha 101.3, ne’ebe sa’e husi 104.4 no
durante fulan maiu no Juñu IPK tun to’o 101.9 no 102.9 tutuir malu.
4. Durante trimestre dahuluk, presu mediu ba foos komersial sa’e to’o $.75/ kg kompara
ba trimestre hanesan iha tinan uluk (2013), maibe presu mediu batar no foos subsidiu
tun to’o $.67/kg no $.60/kg tutuir malu.
5. Total importasaun modo tun husi 907 toneladas iha trimestre liu ba to’o 566 toneladas
iha trimestre ida ne’e. hanesan mos, total importasaun ai-fuan tun husi 359 toneladas
iha trimestre liu ba to’o 94 toneladas iha trimestre ida ne’e.
6. Total importasaun ikan sa’e husi 179 toneladas iha trimestre liu ba to’o 274 toneladas
iha trimestre ida ne’e. hanesan mos, total importasaun naan no manu tolun sae
signifikante husi 2,271 toneladas iha trimestre liu ba to’o 4,244 toneladas iha trimestre
ida ne’e.
7. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 1,667 toneladas ne’ebe mai husi kafe
arabika no kafe robusta ne’ebe kobre 60% husi total esportasaun, maibe kamii (219
toneladas ), no nuu maran (453 toneladas ).
8. Ministeriu Finansa (MF) alfandega relata katak total importasaun foos sa’e signifikante
husi 4,510 toneladas iha trimestre liu ba to’o 19,200 toneladas iha trimestre ida ne’e
husi setor privadu no governu.
9. Atendementu labarik sira iha postu saude iha trimestre ida ne’e sa’e signifikante husi
22% iha trimestre liu ba to’o 39% iha trimestre ida ne’e.
10. Total persentajen labarik sira menus todan iha trimestre ida ne’e tun signifikamente
husi 23% iha timestre liu to’o 17% iha trimeste ida ne’e. Husi 17% labarik sira menus
todan, iha 34%, menus todan moderadu no 4% menus todan severu.
11. MCIA relata katak 3,529 toneladas distribuisaun foos iha merkadu nasional no subnutrisaun husi foos importasaun (3,509 toneladas) no produtu (local 19.5 toneladas).
12. Durante trimestre dahuluk, governu distribui ona 399 toneladas ba ajuda humanitarian
ne’ebe distribui husi MSS (200 toneladas) no MCIA husi foos importasaun (30 toneladas)
no prodotu local 136 tonerladas.
13. MCIA mos relata katak durante trimestre dia ne’e foos lokal lakon (aat no lakon) iha
armazen ne’ebe mai husi proporama sosa produtu local.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
7
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
14. To iha fulan Marsu 2014, Ministeriu Adminitrasaun Estatal implementa ona Programa
Nasional Dezenvolvimentu Suco iha 270 Suco liu husi etapa tolu hanesan pilotu iha (30
suco), faze 1 iha (149 suco) no faze II iha (91 suco).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
8
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
REKOMENDASAUN HODI FOTI ASAUN PRIORIDADE
Recommended Action
1. Dezenvolve sistema hodi
halo monitoria diak ba
rezerva ai-han no utiliza
produtu lokal ho diak.
2. Dezenvolve Sistema
Monitorizasaun ba
produsaun ai-han iha
MAP
3. Estabelese Sistema
National hodi buka tuir
komoditi ai‐han ba MCIA
no MSS
4. Dezenvolve sistema ida
atu identifika alvu hodi
halao programa
asistensia governu
5. Estabelase strategia
Rezerva ai‐han
6. Aumenta fundus hodi
dezenvolve liu tan no
monitoriza estratéjia
sosa produtu lokal ba
programa merenda
eskolár
7. Hadia efisensia dulas
hare no batar hodi hasae
rekuperasaun husi dulas
8. Verifika dadus apoio
humanitaria
Task Force Analysis
Instalasaun sistema monitorizasaun kualidade rezerva ai-han mak sai
fundamental atu fornese avizu antisipada ba posibilidade rezerva ai-han
lakon no aat; sistema ida ne’e ho intensaun atu redus ai-han lakon ne’ebe
a’as liu iha armazen. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha
relatoriu trimestral.
MAP husu fundus ba Peskiza Nasional ba Utilizasaun Rai no atu estabelese
Monitorizasaun Ai‐han Nasional no Sistema Assesmentu Ai‐han ne’ebe sei
fornese informasaun forte iha kada trimestre ba produsaun ai‐han. Repete
Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral.
Importante liu atu repete dala ida tan ba trimestre ida ne’e katak diak liu
governo aloka fundus ne’ebe presija (USD 38,000) hodi halo instalasaun
Sistema Nasional buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS ba sistema
distribuisaun foos hodi asegura konsistente no regular atual dadus ba
seguransa ai‐han nasional. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no
2012 iha relatoriu trimestral.
Presija tau alvu ba asistensia governu. Ida ne’e signifika presija halo
revizaun ba politika governu nian konaba suporta humanitaria. Governu
nia Programa no asistensia ba komunidade atual atu efetivu liu hodi redus
inseguransa ai‐han no malnutrisaun liu husi revizaun hamutuk husi
ministeriu ida‐idak konaba dadus vulneravel. Repete Rekomendasaun husi
tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral.
Estratejia atu rezerva ai‐han ho quantidade 19,000 toneladas tenke
mantein nafatin hodi fornese ai‐han 7.5kg kada fulan ba 30% husi total
populasaun durante fulan 3 karik iha dezastre maka’as ka merkadu la
disponivel (hamenu no distribuisaun ai‐han presija tempu minimu fulan
3)– Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
Estratejia sosa produtu lokal iha ona etapa implementasaun; maibe xave
koordenasaun entre MAF no MCIE seidauk lao. Ida ne’e importante katak
programa merenda eskolar fo fundus ba monitorizasaun inter‐ministerial
ba impaktu nutrisaun no asesu ai‐han, no lina koordenasaun ba ministeriu
sira (ME, MAF, MS, MCIA) Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha
relatoriu trimestral.
Valór media rekuperasaun bele hasae husi 60% too 66% liu husi
implementasaun ekipamentu tahek ho diak no efisiensia hodi dulas.
Motivasaun husi setor privadu nia involvimentu ne’ebe ativu sei redus
programa sosa produtu ai‐han lokal “povu kuda governu sosa” ba gastus
hodi dulas sosa hare no batar local. Repete Rekomendasaun husi tinan
2012 iha relatoriu trimestral.
Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba
humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik
fornesementu responde populasaun vulneravel nia nesesidade. Aumenta
alokasaun orsamentu ba operasional suporta sei sai opsaun diak liu atu
hadia mekanismu verifikasaun MSS – DNAS. Repete Rekomendasaun husi
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
9
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Recommended Action
9. Hadia
Koordenasaun
entre Diresaun Nasional
Karantina
no
Bioseguransa
no
Alfandega
10. Aumenta area kobertura
area ba koleksaun dadus
importasaun
Task Force Analysis
tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
MAF Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa no MoF Diresaun
Nasional ba Alfandega iha dadus ba importasaun, maibe dadus husi
diresaun rua ne’e dalaruma la hanesan bainhira halo analisa ba situasaun
geral ba importasaun. Iha Rekomendasaun katak kolaborasaun no
koordenasaun metin ne’e nesesidade tebes ba diresaun rua ne’e. Repete
Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral.
Alfandega relata deit dadus importasaun ai-han iha fatin ida deit (iha
portu). Atu fornese dadus ne’ebe diak konaba importasaun ai-han iha
Timor-Leste, iha rekomendasaun karik Alfandega bele rekolla mos dadus
importasaun ne’ebe liu husi air portu, Batugade, Oecusse (Oesilo no
Sakato). Rekomendasaun repete huri relatoriu Trimestre 4 tinan 2012.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
10
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
BALANSU AI-HAN NASIONAL
Analiza jeral ba situasaun seguransa ai-han nasaun bazeia ba kalkulasaun nasional ba
rekerimentu foos no batar annual, kompara ba projeksaun produsaun sereal domestiku anual,
rezerva governu ne’ebe eziste, utilizasaun seluk ba ai-han (fini nohahan animal), lakon ba post
kolleita. Kalkulasaun konsumu nasional bazeia ba rekerimentu konsumu per kapita kada tinan
iha 106 kg ba foos, 67 kg batar no estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1,212,110
(Fontes: Standard Living Survey Timor-Leste tinan 2008).
Tabela 1: Balansu Ai-han Nasional ba periodu fulan Abril 2014 to’o Marsu 2015
Foos
Total disponibilidade husi rekursu domestiku
Rezerva hahu 1/
Projeksaun produsaun previu husi epoka prinsipal 2/
Projeksaun produsaun previu husi epoka segundu
Total utilizasaun
Uza ba konsumu 3/
Rekerimentu fini 4/
103,318
10,752
80,492
12,074
131,415
128,483
926
18,513
138,453
78
120,327
18,048
126,731
81,211
1,845
16,000
27,675
-28,097
28,097
11,722
-11,722
Uza ba hahan animal 5/
Lakon ba Post kolleita 6/
Batar
Targetu taka rezerva 7/
Defisit/Surplus
Rekerimentu Importasaun/atu kobre ho ai-han seluk
1/ Reserva husi governu (dadus husi MCIA) deit to'o iha fulan Marsu 2014
2/ Estimasaun valor dulas hare ba foos iha persentu 60
3/ Bazeia ba 106 kg kada tinan/kada ema ba konsumu foos no 67 kg kada tinan/kada ema ba konsumu batar no total
populasaun 1,212,110 iha tinan 2014, tuir estimasaun sensus populasaun 2010 ho populasaun 1,066,409 + 2.41%
aumenta kada tinan.
4/ Tuir dadus husi Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) MAP, padraun uza fini: hare 25-35 kg/ha,
batar 40-50 kg/ha.
5/ Laiha dadus ne’ebe disponivel konaba utilizasaun ba hahan animal. Maibe, ida ne’e iha
konprensaun katak 60% valor dulas husi hare kalkula ona no 6% restu ne’ebe hamutuk ho kulit sei
fo ba animal. Batar, normalmente utiliza ba hahan animal, maibe ba hahan manu deit mak kalkula,
bazeia ba MAP nia padraun ba valor konsumu
6/ MAP halo estimasaun 15-20% lakon ba post kolleita ba hare no batar.
7/ Karik mos inklui rezerva kontizensia
Tinan ida ne’e estimasaun populasaun iha ema nain 1,212,110, Timor-Leste presiza foos ho
montante 128,484 toneladas no 81,211 toneladas husi batar ba konsumu humanu. Inklui
utilizasaun seluk ba ai-han hanesan fini no hahan animal, nasaun Timor-Leste 131,415
toneladas foos no 126,731 toneladas batar. Lakon ai-han durante post kolleita iha Timor-Leste
atinji 20%, ne’ebe signifika katak iha tan redusaun husi total produsaun sereal domestiku ho
montante 18,513 toneladas ba foos no 27,675 toneladas ba batar. konsidera ida ne’e hotu,
estimasaun preliminariu ba defisit sereal iha 16,375 toneladas (28,097 toneladas husi foos no
kobre ho11,722 toneladas husi surplus batar).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
11
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA
Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han
Tabela 2a: Mensalmente IPK no FPI – trimestre ida ba tinan 2014
Indise Presu Konsumu
Timor – Leste
Janeiru – Marsu 2014
Indise Presu Konsumu Timor-Leste
Grupu IPK Hotu
Grupu Horu la Inklui uma
1. Ai-han no Bebidas laos alkohol
2. Alkohol no Tabaku
3. Ropa no sapatu
4. Uma
5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no
manutensaun rotina ba uma nian
6. Saude
7. Transporte
8. Komunikasaun
9. Rekreasaun no Kultura
10. Edukasaun
Mensal
Dezembru 2013 Janeiru 2014
To’o
To’o
Janeiru 2014
Fevereiru 2014
% mudansa
% mudansa
0.3%
0.0%
0.3%
0.0%
0.4%
-0.3%
0.0%
0.8%
0.0%
0.0%
0.0%
0.0%
0.2%
0.0%
0.0%
0.6%
0.0%
1.2%
-0.7%
0.0%
-0.6%
0.5%
6.4%
0.0%
Fevereiru 2014
To’o
Marsu 2014
% mudansa
0.1%
0.1%
0.2%
0.4%
0.3%
0.2%
0.0%
0.0%
0.1%
-2.1%
0.0%
0.0%
Grupu IPK hotu sa’e ho 0.3% iha fulan Janeiru 2014, maintain iha Fevereiru 2014 no sa’e tan ho
0.1% iha fulan Marsu 2014.
MOVIMENTU JERAL BA IPK

Presu tun signifikante liu iha fulan ida ne’e ba iha “ai-han no bebidas laos alkoholiku”
grupu ne’ebe tun -0.5%. Folin tun ida ne’e suporta maka’as mai husi folin Foos (-2.8%),
ne’ebe halo balansu husi modo sa’e oitoan fali ho (2.1%).
Iha Janeiru, IPK jeral iha 101.3, iha Fevereiru tun to’o 101.9 no sa’e fila fali oitoan ho persentu
to’o 102.9 iha fulan Marsu. Iha Janeioru, presu sa’e oitoan husi grupu komoditi ai-han no
bebidasa laos alkoholika ho persentu 1.9, kontribui ba kresimentu jeral IPK nian. Kresimentu
presu foos (3.9%), naan (3.5%) no modos (1.1%) durante peiodu festa fo influenza boot ba
kresimentu indise ai-han no bebidas laos alkoholika. Transporte mak grupu ida deit ne’ebe
hatudu presu tun (-0.2%) iha Janeiru (Fontes: DNE).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
12
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Durante fulan Fevereiru, redusaun signifikante iha IPK ne’ebe kontribui husi presu grupu
komunikasaun ne’ebe tun (-11.7%), ne’ebe rezultadu kresimentu kompetisaun entre
telekomunikasaun privadu.
Iha fulan Marsu, presu sa’e signifikante iha alcohol no tabaku (15.3%), ai-han no bebidas
alkoholika (13.7%) no uma (9.4%) kontrinui ba kresimentu IPK Mensal no anual, maibe indise
komunikasaun tun to’o -7.8%.
Tabela 2b: Mensalmente IPK no FPI – trimestre ida ba tinan 2014
Indise Presu Konsumu
Timor – Leste
Janeiru – Marsu 2014
Indise Presu Konsumu Timor-Leste
Grupu IPK Hotu
Grupu Horu la Inklui uma
1. Ai-han no Bebidas laos alkohol
2. Alkohol no Tabaku
3. Ropa no sapatu
4. Uma
5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no
manutensaun rotina ba uma nian
6. Saude
7. Transporte
8. Komunikasaun
9. Rekreasaun no Kultura
10. Edukasaun
Janeiru 2013
To’o
Janeiru 2014
% mudansa
3.0%
3.0%
3.5%
12.5%
1.4%
4.0%
Annual
Fevereiru 2013
To’o
Fevereiru 2014
% mudansa
2.4%
2.5%
2.5%
7.4%
1.7%
2.7%
Marsu 2013
To’o
Marsu 2014
% mudansa
1.8%
1.9%
1.8%
6.5%
1.9%
1.8%
4.0%
1.8%
0.1%
-16.1%
-0.3%
1.2%
3.0%
1.8%
-1.1%
-4.5%
6.3%
1.2%
2.5%
1.8%
-0.7%
-6.5%
6.3%
1.2%
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
13
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han
Tabela 3 : Estatus Importasaun, tuir Fulan
No
Deskripsaun
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Foos
Fore Keli
Supermi matak
Foos uut
Batar uut
Ai-fuan Fresku
Naan Manu tomak Jeladu
Ikan Jeladu
Manu tolun
Susu ben no Krime
Fore, fresku
Batar (la inklui) Fini
Masin Midar
Janeiru
Fevereiru
Marsu
8,307.43
122.78
962.91
2.71
0.60
2.17
164.84
3.54
43.53
1.56
-
844.88
60.00
703.78
2.04
0.35
55.99
2.55
83.24
0.51
1,900.40
10,047.46
590.50
0.03
0.52
0.86
43.07
15.75
45.68
12.04
700.81
Total
Total
Importasaun ba
Q1
19,199.77
182.78
2,257.19
4.78
1.12
3.38
263.90
21.84
172.45
13.59
0.51
2,601.21
24,722.51
Fontes: ASYCUDA Ministeriu Finansas, Alfandega, Abril 2014
Jeralmente, iha kresimentu signifikamente ba importasaun ai-han durante trimestre dahuluk
tinan 2014 kompara ho trimestre ikus tinan 2013 nune’e mos kompara ho trimestre dahuluk
tinan 2013. Total importasaun trimestre ida ne’e iha 24,723 toneladas kompara ba trimestre liu
ba ne’ebe ho total importasaun iha 7,397 toneladas no 4,999 toneladas durante trimestre
dahuluk tinan 2013.
Trimestre ida ne’e, total importasaun foos sa’e husi 4,509.6 toneladas durante trimestre liu ba
to’o 19,199.8 toneladas iha trimestre ida ne’e. Tabela 2 hatudu katak importasaun foos
akontese deit iha fulan Janeiru to’o Marsu ho total 19,199.8 toneladas, maibe konsentrasaun
importasaun foos aas iha fulan Janeiru ho Marsu.
Foos sai komoditi importasaun ai-han ne’ebe aas liu durante trimestre ida ne’e no kompara ho
trimestre liu ba, importasaun ai-han seluk ne’ebe aas liu mak masin midar.
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han
Governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak
durante trimestre ida ne’e partikularmente iha fulan Janeiru MCIA importa foos ho montante
4,129.5 toneladas ida ne’ebe hanesan ho importasaun foos iha trimestre ikus tinan 2013.
Maibe, MCIA distribui ona foos ho montante 3,538 toneladas ba komersial no ajuda
humanitaria durante trimestre ida ne’e ne’ebe aas kompara ho trimestre liu ba ho montante
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
14
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
(2,241 toneladas) ba merkadu nasional no sub-nasional no ba vendedor. Distribuisaun foos iha
trimestre ida ne’e konsentra iha fulan Fevereiru ho montante 2042 toneladas. Kuantidade
distribuisaun foos aas iha distritu Covalima (571 toneladas), Bobonaro (458 toneladas) no
Baucau (433 toneladas). Maibe kuantidade restu distribui iha distritu sira seluk hanesan distritu
Aileu, Ainaro, Dili, Ermera, Lautem, Liquisa, Manatuto, Manufahi no Viqueque no distribuisaun
foos oitoan liu iha distrito Oecusse (85 toneladas).
Tabela 3 shows katak to’o iha fulan Dezembru rezerva foos restu kuaze 9,116.21 toneladas mak
sei disponivel iha armazen MCIA iha Tibar. Dala ida tan, membru grupu traballu KONSSANTIL
rekomenda ba MCIA atu konfirma karik rezerva ida ne’e atu asegura remondasaun nasional
konaba Stratejia Reverva Ai-han hodi kobre 30% husi populasaun ba periodu fulan 3 durante
menus ai-han. Selae, rezerva husi foos restu bele konsidera hanesan rezerva sereal foun ba
tinan tuir mai.
Tabela 4: Importasaun Governu no Rezerva Ai-han
Rezerva taun Importasau
Utilizasaun foos (t)
to’o iha fulan
n to’o iha Ba Faan
Ajuda
Dezembru
Q1(t)
(foos
Humanitaria
2013) (t)
subsidiu)
9,116.21
4,129.5
3,508
29.65
Ajuda ba
ME/MSS
(t)
118
Lakon(
t)
Rezerva
foun to’o
iha Marsu
2014)(t)
Fatin
rezerva aihan
-
9,590
Armazen
MCIA iha
Tibar
*atual Abril 2014
Figura 1: Utilizasaun Foos, kada Fulan
Ajuda Humanitaria
2,500
Komersial
2,042
2,000
1,186
1,500
1,000
500
280
4
8
17
Janeiru
Fevereiru
Marsu
Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
15
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Governu tau foos ho montate 3,509 toneladas iha trimestre ida ne’e, ne’ebe sa’e kompara ho
2,057 toneladas foos ne’ebe iha merkadu nasional durante trimestre ikus iha tinan 2013. Maske
trimestre ida ne’e periodu kolleita batar no hahu kolleita hare. Governu distribui foos subdidiu
ho montante boot iha fulan Janeiru (1,186 toneladas) no Fevereiru (2,042 toneladas). MCAI
kontinua distribui foos hodi responde ajuda humanitarian ne’ebe separadu ho foos husi
Ministeriu Sosial Solidaridade ba programa ajuda humanitarian.
Figura 2: Utilizasaun Foos Governun nian
Ajuda
Humanitaria
1%
MSS
3%
Komersial
96%
Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014
Durante trimestre ida ne’e MCIA relata katak laiha foos ne’ebe lakon no hetan estragus iha
armazen, ne’ebe diak liu kompara ho trimestre liu ba ne’ebe MCIA lakon foos ho montante (177
toneladas iha armazen). Tanba ne’e, membru Grupu Traballu KONSSANTIL rekomenda atu
prepara sistema monitorizasaun ne’ebe diak hodi redus estragus foos no aat iha armazen hdi
promove efetividade programa oprasaun.
Figura 3: Distribuisuan Foos ba Humanitarian no Komersial, kada Distritu
Komersial
600
500
400
300
200
100
0
Ajuda Humanitaria
571
443
200
1.3
458
285
200
4.8
251
250
150
0.8
5
2.5
9.3
0
0
4.9
144
0.3
232
0.8
85
0
25 0.2
Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
16
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Area rural sai prioridade hodi hetan foos subsidiu ho intensaun atu hasa’e asesu ba seral
bainhira rezerva ai-han agrikultor sira menus. Figura 5 hatudu katak iha trimestre ida ne’e
distritu hotu-hotu iha nasaun ida ne’e hetan foos subsidiu, maibe distridu hotu la hetan ho
kauntidade hanesan, iha trimestre ida ne’e distritu tolu mak hetan foos maka’as liu mak
hanesan distritu, Baucau, Bobonaro, no Covalima. Maibe distritu Oecusse, ne’ebe relata katak
menus produsaun sereal, hetan foos sunsidiu ho quantidade kiik (85 toneladas). Iha adisaun,
MCIA mos distribui 30 toneladas foos hodi kobre distritu hotuhotu, maibe distritu Lautem,
Ermera no Oecusse mak la hetan. Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco
(SMSANS) deskobre katak asesu ba food komersial ne’e iha main presu mak karun ba umakain
sira iha rural partikularmente familia sira ne’ebe hela iha area remotas, considera katak
trimestre dahuluk mak periodu hahu kolleita ba batar no hare ba epoka principal iha TimorLeste.
Grupu Traballu KONSSANTIL sujere maka’as atu reve planu no sistema distribuisaun hodi
asegura katak area prioridade ne’ebe hetan foos mak area sira ne’ebe vulneravel ba
inseguransa ai-han no relata katak iha frekuensia malnutrisaun aas.
MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa)
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak durante trimestre ida ne’ebe
governu la sosa produtu lokal. Ida ne’e hanesan ho situasaun trimestre haat iha tinan 2013. Ho
nune’e, Departamentu Sosa Produtu Lokal iha MCIA foka liu ba distribui komoditi balu ne’ebe
hanesan rezerva ai-han ba orfanatu, instituisaun relijiozu no familia vulneravel sira.
Programa governu nian hodi sosa produtu lokal tuir lolos atu fornese kanal merkadu ba
agrikultor sira atu faan sira nia produtu ne’ebe surplus. Programa ne’e mos fo vizaun hodi
hasa’e agrikultor sira nia motivasaun atu hasa’e produsaun domestiku liu husi fornesementu
oportunidade merkadu. Hanesan ho tinan liu ba, produsaun lokal la atinji rekerimentu konsumu
nasional Timor-Leste, ho nune’e depende ba importasaun atu kobre defisit ai-han.
Durante trimestre ida ne’e MCIA distribui ona komoditi tolu ba iha merkadu nasional no subnasional hanesan foos (19.45 toneladas), koto (0.7 toneladas) no batar lokal (40.05 toneladas),
maibe distribuisaun ai-han ba ajuda humanitaria iha 163.3 toneladas. Durante trimestre
dahuluk MCIA mos dulas hare hodi fornese ba ajuda humanitaria (19.71) no Komersial (182
toneladas).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
17
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 5: Sosa Produtu Lokal, Tuir Komoditi
Rezerva inisiu
(Dezembru
2013) (T)
Foos
564.46
Hare
1,891.04
Batar Lokal
48.37
Koto
8.50
Total
2,512.36
Fontes: MCIA/Produtu Lokal
Komoditi
Kommersial Q1
(T)
19.45
182.00
40.05
0.68
242.18
Humanitaria Q1
(T)
136.18
19.71
3.90
3.48
163.27
Aat Q1 (T)
4.32
4.32
Rezerva
Final to’o
Marsu (T)
408.83
1,689.33
0.10
4.34
2,102.60
MCIA mos iha armazen seluk husi Dili no Maliana, ne’ebe MCIA iha adisional armazen iha Maubise
ne’ebe hodi kobre produtu lokal husi distritu haat mak hanesan distritu Manufahi, Ainaro, Covalima no
Aileu.
Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar
Iha trimestre ida ne’e, Ministeriu Edukasaun (ME) hahu implementa programa merenda eskola
iha eskola publiku, eskla privadu, Dioseze no eskola komunudade ba nivel pre-eskolar no ensino
baziku iha distrito 13. Ministeriu Edukasaun (ME) sei kontinua distribui osan ($0.15/kada
estudante/loron) no fornese foos husi MCIA. Maske nune’e, Ministeriu Edukasaun iha ona
planu atu hasa’e alokasaun osan kada estudante husi $.15 to’o $0.25 durante trimestre
dahuluk, maibe planu ida ne’e la konsege implementa tanba aprovasaun orsamentu tarde.
Tanba ne’e, $0.25 sei implementa durante trimestre daruak iha tinan 2014. Osan ida ne’e ho
intensaun atu sosa modo no tempeirus iha merkadu lokal. Atu hadiak efisiensi, promove ai-han
nutritivu no redus kustu operasioal mak sai razaun prinsipal ne’ebe esforsa ME atu deside
desentralizasaun prosesu aprovizionamentu. Ministeriu Edukasaun iha komitmentu atu atinji
rezultadu diak no impaktu husi programa merenda eskolar partikularmente atu kontribui ba
kresimentu status nutrisaun labarik sira nian. Objetivu daruak husi ME mak atu promove
motivasaun agrikultor sira hodi hasae produsaun ai-han lokal atu kontribui ba ekonomia lokal
ne’ebe avansadu iha Timor Leste.
Iha trimestre ida ne’e, ME relata katak iha total estudante 337,316 mak rejistu husi eskola
hamutuk 1,478. Estudante sira ne’e hanesan benefisiariu ba programa suplementariu ai-han.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
18
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 6: Numeru Estudante ne’ebe sai benefisiariu ba programa merenda eskolar, tuir Distritu
Numeru Eskola
Distritu
Publiku
Preeskola
Dioseze
Aileu
70
13
2
85
Ainaro
79
8
6
Baucau
99
9
66
Bobonaro
134
28
Covalima
85
Dili
Numeru Estudante
Total
allokasaun
orsamentu
($)
Dioseze
13,285
537
992
14,814
97,772
93
18,805
322
1462
20,589
135,887
182
21,529
674
13,289
36,911
243,613
10
172
26,493
1,343
1,068
28,904
190,766
19
11
115
17,582
866
2,081
20,529
135,491
65
44
13
132
45,458
3,973
7,896
62,043
409,484
Ermera
122
9
5
136
36,602
362
759
37,723
248,972
Lautem
79
13
4
96
20,409
1,047
1,292
22,748
150,137
Liquisa
56
30
7
94
16,240
1,162
1,509
19,001
125,407
Mantuto
66
9
5
80
12,921
817
1,052
14,790
97,614
Manufahi
69
23
6
98
14,315
1,042
1,613
16,970
112,002
Oecusse
58
5
6
69
14,500
323
2,870
17,693
116,774
Viqueque
92
27
7
126
20,585
1,387
2,629
24,601
162,367
1478
278,724
13,855
38512
1,839,578
91,443
1,074
237
Total Alokasaun Orsamentu
Fonte :Ministeriu Edukasaun
148
8
10
1
19
Publiku
254,179
komuni
dade
Total
Estudante
Preeskola
Total
komuni
dade
Total
eskola
1,419
4,716
90
6,225
337,316
41,085
2,226,286
2,226,286
Tabela 5 hatudu total numeru estudante ne’ebe rejistu hodi sai benefisiariu ba programa
suplementariu ai-han no total orsamentu ne’ebe Ministeriu Edukasaun aloka hodi suporta
programa merenda eskolar iha eskola. ME relata katak total numeru eskola kuaze 1,478 eskola
husi eskola privadu no eskola publiku inklui eskola pre-eskolar no ensino baziku ne’ebe sei
hetan osan no foos nudar benefisiariu programa suplementariu mak estudante nain of 337,316.
ME hato’o katak iha tinan ida ne’e ME sei mobilize grupu estudante sira nia ina-aman ka
kompania lokal ne’ebe prepara ai-han. Ho nune’e kualidade ai-han sei diak ba labarik sira no iha
tempu hanesan hadiak mestri sira nia tempu atu hanorin labarik sira no fornese kualidade
hanorin diak. Tanba ne’e, ME enkoraza agrikultor sira atu hasae sira nia produsaun modo hodi
rezolve demanda eskola ba modo no tempeirus. Iha adisaun, ME mensiona katak programa
suplementariu ai-han foun sei uza menú ne’ebe utiliza variedade modo no tempeirus lokal.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
19
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Preukupasaun husi Ministeriu Edukasaun konaba implementasaun programa merenda eskolar
mak limitasaun konaba produsaun modo lokal no rezerva hodi fornese hahan ba estudante sira
durante tinan ida nia laran. Tanba ne'e Ministeriu Edukasaun husu apoiu husi ministeriu seluk
partikularmente ministeriu agrikultura atu suporta agrikultor no grupu agrikultor sira liu husi
trainamentu no subsidiu input hodi produs modo barak iha suco.
Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun
Dadus hotu ne’ebe relata iha relatoriu ida ne’e hetan husi Unidade Informasaun Estatistika iha
Diresaun Nasional Politika Planeamentu no Kooperasaun iha Ministeriu Saude (MS). Rekursu
dadus sira ne’e relata husi fasilidade saude hanesan Hospital referal, Sentru Saude Komunitariu
(CHC) no Postu Saude (HP) inklui SISCa ne’ebe halo operasaun iha teritoriu Timor Leste.
Informasaun ne’ebe relata ne’e reprezenta deit situasaun nutrisaun husi labarik sira ho idade
tinan lima mai kraik ne’ebe mai vizita fasilidade saude ka SISCa mensalmente.
Bazeia ba indikador sira ne’ebe defini ona husi Departamentu Nutrisaun hato’o katak labarik
sira hotu ho idade tinan lima mai karaik tenke regularmente monitoria sira nia kresimentu iha
fasilidade saude ka atividade SISCa. Atu bele identifika deteksaun sedu ba status todan hodi
halo intervensaun no tratamentu bazeia ba politika no protokolu ne’ebe formula ona iha MS.
Figura 4 iha kraik hatudu persentajen status nutrisaun ne’ebe identifika liu husi sukat tota tuis
idade durante trimestre 1 tinan 2014. Iha figura hatudu katak status nutrisaun ne’ebe identifika
durante trimestre 1 hanesan tuir, todan normal 83%, menus todan moderadu 13% no menus
todan severu 4%. Karik kompara ho rezultadu Q1 2014 ho Q4 2013 hatudu redusaun
partikularmente ba moderadu husi 23% tun to’o 13% no menus todan severu husi 5% to’o 4%.
Figura 4: Status nutrisaun (menus todan) labarik ho idade tinan 5 mai karaik, Q1 2014 iha
nivel nasional.
Menus todanMenus todan
severu
moderadu
4%
13%
Todan normal
83%
Persentajen labarik sira ho idade tinan lima mai kraik ne’ebe mai iha fasilidade saude no SISCa
hodi kontrola kresimentu (tetu). Dadus husi Q1 hatudu 39% husi total populasaun labarik sir
aho idade tinan lima mai kraik mai hodi tetu no 61% la mai tetu tanba sira nia inan-aman la tau
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
20
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
importansia hodi fo prioridade ba buat seluk tanba ne’e la lori sira nia labarik mai fasilidade
saude ka SISCa.
Figura 5: Persentajen labarik sira ne’ebe tetu durante Q1, 2014
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
82%
60%
46%
45%
31% 34%
45%
27%
39%
27% 31% 27%
39%
14%
Kompara ho kobertura iha trimestre haat, 2013 no trimestre ida 2014, persentajen labarisk sira
ho idade tinan lima mai kraik ne’ebe mai visita fasilidade saude iha ona kresimentu husi 17%
nivel nasional no kobertura tuir distritu mos sa’e iha distritu hanesan Aileu (10%), Baucau
(17%), Bobonaro (2%), Dili (30%), Ermera (11%), Lautem (22%), Liquica (36%), Manufahi (15%),
Oe-cusse (13%) no Viqueque (11%).
Razaun prinsipal ba kresimentu partisipasaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik (hodi
tetu ka hetan servisu saude no nutrisaun) iha fasilidade saude no SISCa hodi tetu durante
trimestre ida tanba inan sira iha ona atensaun ba labarik sira nia saude no iha parte seluk CHCs
no HPs iha ona planu atu halo visita ba komunidade sira nia uma.
No durante Q1, 2014 distritu balu partisipasaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik tun
ona atu tetu no sukat lima kabun iha atividade SISCa. Hanesan distritu Covalima tun 9%
kompara ho trimestre liu ba (Q4 2013).
Figura 6, iha karaik hatudu status nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik kobre
durante trimestre ida (Q1, 2014) partikularmente ba menus todan moderadu no severu.
Rezultadu Q1, 2014 karik kompara ho dadus trimestre liu ba ne’ebe relata iha iha Q4, 2013 ida
ne’e indika katak menus todan moderadu no severu hahu tun ona.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
21
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 6: Persentagen status nutrisaun menus todan moderadu no severu iha Q1, 2014 kada
distritu..
menus todan moderadu
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
Menus todan Severu
21%
4%
3%
6%
2%
8%
5% 5% 41%
3%
0%
26%
15% 6% 12%
13% 4% 15% 17% 20% 7% 10%
12%
4%
1%
3%
4%
13%
Figura 7, hatudu proporsaun labarik sira tuir grupu idade bazeia ba status nutrisaun todan
normal, menus todan moderadu no severu. Hanesan ideinfika katak todan normal hahu sa’e
ona tanba praktika fo han diak husi inan sira no kuidadu ba sira nia labarik. Maske todan
normal aas maibe maibe menus todan moderadu no severu sei eziste hanesan identifika
durante trimestre ida tanba inseguransa ai-han no moras hanesan malaria/dengue, pneumonia,
hygiene no saneamentu.
Figura 7: Estatus todan labarik (ho idade tinan lima mai kraik), tuir grupu idade
100%
80%
60%
40%
20%
0%
84%
83%
12%
Todan
Normal
menus
todan
moderadu
fulan 0-23
14%
5%
Menus
todan
Severu
Todan
Normal
menus
todan
moderadu
2%
Menus
todan
Severu
Fulan 24-59
Figura 8, hatudu kobertura vitamin A durante Q1 2014, objetivu husi distribuisaun vitamin A ba
labarik sira ho idade fulan 6 – 59 mak atu prevene no hasa’e imunidade labarik sira nian.
Tarjetu nasional ba vitamin A kobertura tenke atinji 80% ka liu no iha realidade atinjimentu iha
Q1 kobertura hanesan ona ho tarjetu, 80% ba nivel nasiona. Maibe fahe tuir distrito
persentajen kobertura iha diferente. Distritu ualu ne’ebe kobre iha implementasaun vitamin A
tun husi tarjetu no distritu tolu kobre liu husi 100% (tarjetu tun husi ema ne’ebe simu vitamin
A) no distritu rua deit (Bobonaro no Oe-cusse) ho kobertura liu husi 80% no menus husi 100%.
Kobertura vitamina A iha trimestre ida Q1 2014 karik kompara ho trimestre liu ba (Q4 2013)
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
22
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
atinjimentu iha Q1 2014 aas liu Q4 2013 (54%). Detallu kobertura Vitamina A iha Q1 2014 kada
distritu hatudu iha karaik.
Figura 8: Persentajen labarik sira hetan suplementariu Vitamin A, Q1, 2014
140%
120%
100%
80%
60%
40%
20%
0%
134%
122%
115%
96%
87%
50% 55%
47%
62%
40% 41%
52%
80%
43%
Figura 9, hatudu distribuisaun ai-moruk lumbringa ba labarik sira ho idade fulan 12 – 59 iha
fasilidade saude no SISCa kada fulan 6 ba prevensaun malnutrisaun entre labarik sira ho idade
ida ne’e iha Timor Leste. Objetivu mak atu proteje labarik sira husi moras iha kabun laran
ne’ebe bele hamosu moras hanesan diarea ka isin manas.
Atinjimentu ba ai-moruk lubringa iha nivel nasional durante trimestre ida Q1 iha 79% husi
labarik sira ho idade fulan 12 – 59 months ne’ebe kobre ona, atinjimentu ida ne’e kuaze kobre
tarjetu nasional. Identifika iha ditritu 6 hanesan (Aileu, Ainaro, Ermera, Liquica, Manatuto,
Manufahi no Viqueque) nia kobertura tun husi 50% no distritu 3 seluk kobre liu husi 100%
hanesan Covalima, Dili no Oe-cusse. Kobertura detallu husi kada distritu hatudu iha figura tuir
mai.
Figura 9: Persentajen labarik sira hetan ai-murok lumbriga iha Q1, 2014
187%
200%
150%
91%
100%
51% 53%
50%
25%
107%
126%
79%
40%
54%
36%
49%
19%
39%
0%
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
23
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial
(DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC)
Hanesan ho trimestre liu ba, trimestre ida ne’e, MSS fornese ajuza humanitarian ba nasaun
laran ba individual (ema ne’ebe vulneravel no vitima husi dezastre) ka instituisaun (orfanatu,
Kolegiu, Veteranus, Estudantes, no Ministeriu) ka liu husi projetu servisu ba ai-han liu husi
distribuisaun foos. Durante trimestre ida ne’e MSS distribui ona foos ho montante 233.4
toneladas, ne’ebe aas kompara ba trimestre haat 195.3 toneladas. Figura 11 iha karaik hatudu
distribuisaun foos kada distritu tuir programa.
Figura 10: distribuisaun foos, tuir Programa
234
250
200
125
150
100
50
22
40
5
9
5
7
12
9
0
Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade
Trimestre ida ne’e, Ministeriu Sosial Solidaridade distribui ona foos ho montante 234 toneladas
hodi suporta orfanatu, instituisaun no suporta familia sira no individual sira ne’ebe afeta husi
dezastre durante fulan Janeiru to’o Marsu.
Distribuisaun foos husi MSS ba programa humanitarian kuaze 54% (125.3. toneladas) uza hodi
suporta sentru rejiaun tuir mai suporta ba kolegiu 17% (39.6 toneladas) no (22 toneladas) ba
grupu vulneravel. Hahu husi tinan uluk MSS mos fornese suplementariu ai-han ba kolegiu no
orfanatu hanesan susu been, mina tein nian, Deho (tuna), masin, fore mungu no koto. Durante
trimestre ida ne’e MSS distribui ona susu been 401 kaixa, mina tein 400 kaixa, Deho 388 kaixa,
masin 334 kaixa, fore mungu 262 saku, koto 262 saku. Maibe, ai-han suplementariu laos
obrigatoriu maibe depende ba disponibilidade reserva.
Iha adisau, distribuisaun foos ba kolegiu no orfanatu bazeia ba konsumu kilo kalori, tanba ne’e
total distribuisaun foos bazeia ba total estudante ka benefisiariu ho 6 kg/ ema ida/ fulan ne’ebe
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
24
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
ekivalente ho (350-400 kkl) no ba tina ida ne’e sa’e to’o 12 kg/ema ida/fulan. Tanba limitasaun
transporte, MSS halo distribuisaun foos kada trimestre.
Distribuisaun foos husi MSS ba programa humanitarian (233.4 toneladas) ne’e separadu ho
relatoriu 136 toneladas foos ne’ebe distribui husi MCIA liu husi produtu lokal no 30 toneladas
husi importasaun foos ho objetivu hanesan. Iha relatoriu liu ba, membru Task Force Interministerial rekomenda atu halo revizaun ba sistema distribuisaun sira ne’e atu hare ba
efisiensia opersaun no iha tempu hanesan asegura katak laiha dupla kalkulasaun ba instituisaun
no familai ne’ebe hetan suporta hanesan ho objetivu hanesan.
Figura 11: Distribuisaun Foos ba Ajuda Humanitaria, kada Distritu
80.0
70.0
60.0
50.0
40.0
30.0
20.0
10.0
-
76.6
39.1
30.1
12.8
0.1
25.7
7.3
12.3 13.6 12.7
2.9
-
0.4
Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade
Durante trimestre ida ne’e total distribuisaun foos husi MSS ba programa ajuda humanitaria ho
montante 223.4 toneladas ne’ebe iha kresimentu kompara ho trimestre liu ba (195.3
toneladas). Maioria husi suporta foos distribui ona iha distrito haat mak hanesan Distritu Dili
(78 toneladas) ne’ebe kobre 33% husi total ditribuisaun foos, Baucau (39 toneladas), Bobonro
(30 toneladas) no Ermera (25.7 toneladas). Maibe distrito Aileu, Lutem, Oecusse no Viqueque
nafatin hetan ajuda foos humanitarian ho kuantidade kiik.
Hahu husi tinan tolu liu ba, DNAS identifika dezafiu balu ba implementasaun distribuisaun foos
ba ajuda humanitarian no ba programa redi seguransa social seluk ho efektivu no efisiente.
Dezafius sira ne’ebe seidauk rezolve mak hanesan tuir mai ne’e:



Akurasi dadus husi distritu ladun los
Alvu benefisiariu ladun klaru (ezemplu, alvu atu simu foos mak idozu no alezadu) maibe
laos alvu benefisiariu mos mai reklama ajuda ne’ebe hanesan.
Menus ajuda operasional hanesan transportasaun hodi halo verifikasaun no halo peskiza
ba alvu benefisiariu no populasaun ne’ebe simu ajuda.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun



Seguransa la sifisiente iha armazen ne’ebe rezulta ema naok komoditi ai-han balu.
Limitasaun transpote no kombustibel ba distritbuisaun foos.
Tarde atu responde emerjensia tanba aprovasaun orsamentu ne’ebe tarde.
Ho dezafiu sira ne’e, DNAS halo rekomendasaun hanesan tuir mai:




Atu dezenvolve sistema lao tuir no verifika distribuisaun foos atu hadia dadus ho koretu.
Governu tenke defini klaru konaba politika alvu benefisiariu no atu disemina politika
hodi komprende no aseita.
Atu reve politika ajuda humanitarian katak distribuisaun foos tenke mai husi ministeriu
ida deit hodi halo monitorizasaun ho efisiente no hamenus dupla benefisiariu.
Atu aumenta alokasaun orsamentu ba apoiu operasional hodi kobre transportasaun ba
verifikasaun survei.
Dezastre Nasional Sentru Operasaun (NDOC)
Uma hetan
estragus
oitoan
Vitima
Afetadu
Realoka
BAUCAU
COVALIMA
DILI
DILI
MANUFAHI
VIQUEQUE
VIQUEQUE
VIQUEQUE
VIQUEQUE
VIQUEQUE
TOTAL
Uma hetan
estragus
maka’as
ANIN BOOT
AHIHAN UMA
ANIN BOOT
ANIN BOOT
ANIN BOOT
AHIHAN UMA
AHIHAN UMA
ANIN BOOT
ANIN BOOT
ANIN BOOT
Distritu
Lakon
Eventu
kanek
Tabela 7: Dezastre Prinsipal, kada Distritu
Mate
25
BAGUIA
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
21
142
1
0
0
3
1
0
0
2
170
49
0
0
1
4
0
0
5
0
2
61
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
70
142
1
1
4
3
1
5
8
4
239
CRISTO REI
DOM ALEIXO
FATUBERLIU
OSSU
WATULARI
OSSU
UATUCARBAU
WATULARI
Fontes : NDOC, MSS
Durante Trimestre tolu Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak iha distritu
lima (5) mak afeta husi dezastre mak hanesan distritu Baucau, Covalima, Dili, Manufahi no
Viqueque esperensia no afeta husi anin boot no ahihan uma. Iha adisaun, NDOC relata katak iha
uma neen nulu resin ida (61) hetan estragus oitoan maibe uma hamutuk atus ida hitu nulu
(170) hetan estragus maka’as. NDOC konfirma mos katak iha familia atus rua tolu nulu resin sia
(239) mak afetadu maske iha relatoriu lahatudu numeru ema ne’ebe hetan kanek no mate
hanesan vitima husi dezastre.
Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak durante trimestre ida ne’e iha kauza
rua ba dezastre mak Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak hanesan anin
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
26
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
boot no ahi-han uma. Numeru aas konaba uma sira ne’ebe hetan estragus maka’as husi ai-han
uma iha distritu aas Covalima ho total uma 142. Maibe numeru aas daruak konaba uma sira
ne’ebe afetadu husi anin boot iha distritu Baucau ho total number uma rua nolu resin ida (21)
ne’ebe hetan estragus maka’as no total uma ne’ebe hetan estragus oitoan iha (49).
Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Aihan
Projeksaun preliminaria husi MAP bazeia ba distribuisaun fini hatudu katak total area
kultivasaun ba hare ba tinan ida ne’e iha 51,425.7 hetares ne’ebe inklui 44,718 hetares ba
primeira epoka no 6,016 hetares ba segunda epoka.
Ba batar, MAP relata katak toral area projeksaun ba tinan ida ne’e iha 46,125 hetares ho
estimasaun ba primeira epoka iha (40,109 hetares) no segunda epoka (6016 hetares) ne’ebe iha
15% husi total area estimasaun ba primeira epoka.
Tanba ne’e, total area cultivation ba hare iha 51,425.7 hetares ho estimasaun produtividade
mediu 3.0 toneladas kada hetar sei atinji 154,277 toneladas hare (equivalente ho 92,566
toneladas foos). Maibe, total area etimasaun kultivasaun ba batar iha 46,125 hetares ho
produtividade mediu 3 toneladas kada hetare sei atinji total produsaun batar ho montante
138,375 toneladas durante tinan 2014. Tanbe ne’e, ba periodu 2014/15 total projeksaun
produsaun sereal domestiku iha 230,941 toneladas, kompostu husi 138,375 toneladas batar no
92,566 foos.
Maibe, produsaun batar ba primeira epoka atinji to’o 119,722 toneladas ne’ebe kobre 99% husi
projeksaun produsaun ba primeira epoka (120,327 toneladas) mai husi area kolleita 39,570
hetares ho produtividade 3.09 toneladas kada hetare. Iha parte hare, produsaun primeira
epoka seidauk kompletu tanba kolleia seidauk hotu.
Tabela 8: Estimasaun Final ba Produsaun Batar iha Epoka Prinsipal Tinan 2014
Distrito
Aileu
Ainaro
Baucau
Bobonaro
Covalima
Dili
Ermera
Lautem
Liquisa
Manatuto
Manufahi
Oecusse
Viqueque
Total
Area Potensial
(Ha)
13,000
9,000
16,000
25,477
56,113
3,200
6,126
20,000
5,000
19,896
10,000
19,435
12,500
215,747
Area
Kultivasaun
(Ha)
1,655
647
2,237
8,490
6,352
1,008
1,813
992
1,876
1,119
1,336
7,761
1,677
36,961
Area Kolleita
(Ha)
1,607
646
2,237
8,450
6,352
705
1,729
992
1,876
1,119
1,336
7,761
1,677
36,486
Produtividade
(t/ha)
2.13
2.16
3.39
3.61
1.32
2.31
2.86
3.85
2.60
3.36
3.78
2.91
2.72
2.81
Total Produsaun
(t)
3,428
1,396
7,582
30,481
8,385
1,631
4,944
3,817
4,879
3,760
5,051
22,563
4,558
102,473
Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH)
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Tabela 9: Projeksaun Previu Produsaun Epoka Prinsipal
Area
Kultivasaun
(Ha)
529
2,532
12,763
4,378
4,408
104
1,825
2,479
217
4,559
1,126
2,778
7,020
44,718
Area Potensial
(Ha)
776
6,076
14,423
7,662
5,615
150
2,419
3,864
1,866
12,731
9,942
5,705
9,793
81,022
Distritu
Aileu
Ainaro
Baucau
Bobonaro
Covalima
Dili
Ermera
Lautem
Liquisa
Manatuto
Manufahi
Oecusse
Viqueque
Total
Produtividade
(t/ha)
4.1
4.3
3.1
3.8
3.6
3.0
3.1
2.6
3.6
3.2
2.6
1.6
3.1
3.2
Total
Produsaun (t)
2,169
10,812
39,821
16,505
15,869
312
5,731
6,495
790
14,361
2,871
4,445
21,973
142,152
Ekivalente ho
foos (t)
1,301
6,487
23,892
9,903
9,521
187
3,438
3,897
474
8,617
1,723
2,667
13,184
85,291
Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH)
Projeksaun previu husi Ministeriu Agrikultura (MAP) tau produsaun sereal domestiku (batar no hare) ba
tinan 2014/15 iha 230,941 toneladas, konpostu husi 138,375 toneladas batar no 92,566 toneladas foos.
Ho estimasaun kresimentu populasaun to’o ema nain 1,212,110 iha tinan ida ne’e, rekerimentu
estimasaun sereal (batar no foos) ba konsumu humanu ho montante 128,484 toneladas ba foos no
81,211 toneladas batar. Tanba ne’e,
MAP – Departamentu Protesaun das Plantas
Durante trimestre dahuluk, departamentu protesaun das plantas, Diresaun Nasional Agrikultura no
Hortikultura (DNAH), Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) relata katak laiha attaka no asaun ne’ebe
foti hodi prevene ka kontrola peste.
Maske relatoriu husi Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco hatudu total area afetadu
husi peste no moras durante trimestre ida ne’e iha 1,328 hetares husi laho, kutu mutin, furakain,
wereng fungi no gafainotu.
Figura 12: Importasaun ai-fuan durante trimestre ida tinan 2014
Zalacca/Salak
Winter melon
Water Chesnut
Strawberry
Rock melon
Rambutan
Rasbery
Pear
Orange
Rambutan
Melon
Mangosteen
Mango
Longan
Lime small
Lemon
Kiwi
Guava
Honeydew
Grapes
Dragon Fruit
Bluberry
Banana
60
50
40
30
20
10
0
Apple
27
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-seguransa (DNQB) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Trimestre ida ne’e, Diresaun Nasional Karantina no Bio-seguransa (DNQB) relata katak
importasaun ai-fuan tun fila fali husi 359 toneladas durante trimestre liu ba to’o 94 toneladas
iha trimestre ida ne’e. Maibe, maioria husi importasaun ai-fuan kontinua aas iha masan,
sabraka, pears, uvas, ai-fuan dragon, estrobery no derok. Importasaun trimestre ida ne’e,
masan iha 58 toneladas, sabraka 11 toneladas, uvas 9.9 toneladas. Kompara ho trimestre liu ba,
importasaun masan iha trimestre ida ne’e signifikante tun husi 192 toneladas durante trimestre
ikus, maibe importasaun sabraka tun signifikamente husi 118 toneladas (durante trimestre ikus
iha tinan 2014) respektivamente, maibe importasaun uvas tun oituan husi 21 toneladas.
Importasaun mangustaun, ai-fuan dragon no longan mos aas.
Figura 13: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste Importa Ai-fuan durante Trimestre ida Tinan 2014
40
30
20
10
0
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Trimestre ida ne’e, relatoriu hatudu katak iha 38 toneladas ai-fuan ne’ebe importa China, 19.6
toneladas husi USA 8.7 toneladas husi Fransa, 6.6 toneladas husi Afrika de Sul, 4 toneladas husi
Australia, 3.8 toneladas husi Egyptu, no 3.1 toneladas husi Turki. Ai-fuan seluk mai husi
Argentina, Chile, India, Indonezia, Italia, Korea de Sul, Malayzia, Pakistan, Vietnam, Thailandia,
Filipina no Peru.
Maioria ai-fuan ne’ebe importa husi China mak (36.6 toneladas), no Sabraka (1.8 toneladas).
Maibe importasaun ai-fuan barak liu husi USA mak masan (8.9 toneladas), sabraka (1.4
toneladas), uvas (4.9 toneladas) no Strawberry (3.6 toneladas).
Figura
14:
Importasaun
Modo
durante
trimestre
ida
tinan
2014
300
250
200
150
100
50
0
alfafa
Asparagus
Baby Kailan
Beetroot
Broccoli
Cabbage
Capsicum
Carrot
Cauliflower
Celery
Chili
Coriander
Corn
Dou miao
Garlic
Ginger
Leeks
Lettuce
Lotus Root
Mungbean
Mushroom
Okra
Onion
Peaches
Parsley
Peas snow
Persimon
Potato
plum red
Radish White
Shallot
Soybean
Spinach
Tomato
Zuccihini
28
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
29
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Trimestre ida ne’e, total importasaun modo oi-oin ne’ebe importa ho montante 566 toneladas.
Kompara ho trimestre liu ba, importasaun modo tun ho 38% husi 907 toneladas (trimestre liu
ba) to’o 566 toneladas (trimestre ida ne’e). Hanesan ho trimestre liu ba, fehuk ropa (272
toneladas), fore keli (28 toneladas), lis mean (52 toneladas), lis asu (56 toneladas), alfase (24
toneladas) no tomate (31 toneladas) mak importasaun modo ne’ebe dominante liu. Maibe
importante batar tun iha trimestre ida ne’e (66 toneladas) kompara ho trimestre liu ba (270
toneladas). Trimestre ida ne’e, importasaun fehuk ropa (272 toneladas) tun oituan kompara ho
trimestre liu ba (285 toneladas). Maibe importasaun lis asu signifikamente sa’e husi 0.6
toneladas (trimestre liu) to’o 56 toneladas (trimestre ida ne’e). Iha adisaun, importasaun fore
keli signifikamente tun husi 285 toneladas (trimestre liu) to’o 28 toneladas trimestre ida ne’e,
maibe importasaun lis mean husi 55 toneladas (trimestre liu) to’o 52 toneladas (trimestre ida
ne’e).
Figura 15 hatudu katak kuaze (368 toneladas) modo importa husi China ne’ebe sa’e husi 306
toneladas durante trimestre liu ba, 71 toneladas husi Australia no 66 toneladas husi Thailandia,
maibe importasaun husi Bangladesh tun signifikamente husi 36 toneladas to’o 13 toneladas
(trimestre ida ne’e), maibe India nafatin ho 26 toneladas (trimestre ida ne’e). Hahu husi Q3
tinan 2012, Bangladesh kontinua fornese modo ba Timor-Leste no volume kontinua sa’e husi
trimestre ida ba trimestre seluk, maibe China no Indonesia sei kontinua lidera nasaun sira
ne’ebe fornese importasaun modo no ai-fuan barak liu mai Timor-Leste. Iha adisaun, hahu husi
Q4 tinan 2012 India mosu no sai numeru ida husi nasaun lima ne’ebe importa modo mai TimorLeste.
Figura 15: Nasaun sira n’ebe Importa Modo mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014
566
600
500
368
400
300
200
100
71
26
12
66
0
6
2
0
1
13
0
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Relatoriu sira iha tinan rua liu ba (2012) no tinan ikus (2013), membru task force nafatin sujere
atu redus importasaun no buka maneira atu hasa’e produsaun domestiku liu husi resolve kauza
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
30
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
sira ne’ebe fo influensa maka’as ba lalaok produsaun ai-han ne’ebe sei tun. Dala ida tan, servisu
membru grupu traballu KONSSANTIL sujere ba MAP atu servisu hamutuk ho ministeriu seluk
hodi diskute solusaun potensial liu husi tau prioridade hodi uza produtu lokal duke hasae
rekerimentu importasaun, iha tempu hanesan hahu atu avalia no dezenvolve politika
fiskalizasaun hodi asegura atu atinji demanda domestiku no proteje produtu lokal. Importasaun
ai-han baziku no protudu ai-han seluk tenke sai solusaun ikus liu. Maioria husi importasaun husi
modo sira ne’e susesu diak liu iha Timor-Leste, iha realidade iha agrikultor lokal balu faan ona
modo sira ne’e iha merkadu lokal no nasional.
Figura 16: Importasaun Naan durante Trimestre ida iha Tinan 2014
3,000
2,500
2,000
1,500
1,000
500
0
2,575
991
499
3.1
Naan Manu
Naan Fahi
Naan Karau
Naan Bibi
176
0.3
Naan
kanguru
Manu tolun
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Trimestre ida ne’e, importasaun naan nomanu tolun ho montante 4,244 toneladas ne’ebe sa’e
signifikamente kompara ho trimestre liu ba (2,271 toneladas). Importasaun naan ba trimestere
ida ne’e domina ho naan manu (2,575 toneladas), maibe importasaun naan aas ba daruak mai
husi naan fahi 991 toneladas. Trimestre ida ne’e total importasaun naan manu kuaze 61%
ne’ebe importa husi Brasil (1,849 toneladas), USA (159 toneladas), no Portugal (567 toneladas)
(Figura 17).
Figura 17: Nasaun sira ne’ebe Importa Naan mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014
2,000
1,500
1,000
500
-
1,849
1,453
573
158
23
10
176
1
0.4
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
31
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 17 hatudu katak durante trimestre ida ne’e kuaze 72% husi total importasaun naan manu
mai husi Brazil (1,849 toneladas), maibe restu 6% importa husi USA (159 toneladas) no 22%
importa husi Portugal (567 toneladas). Nasaun ne’ebe importa naan maka’as ba pozisaun
daruak husi Australia (1,453 toneladas) ne’ebe maioria husi naan karau (492 toneladas) no naan
fahi (960 toneladas). Maibe importasaun manu tolun 100% mai husi Malayzia (176 toneladas).
Figura 18: Importasaun Ikan mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014
249.5
250
200
150
100
50
0
2.3
0.5
0.8
15.3
0.1
0.8
0.4
0.5
2.8
0.5
0.1
0
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Figura 18 hatudu katak durante trimestre ida ne’e, importasaun ikan oi-oin ho total 273.5
toneladas ho kresimentu 94 toneladas husi 179 toneladas iha trimestre liu ba. Importasaun
ikan trimestre ida ne’e nafatin dominante husi ikan Mackarel (250 toneladas), ikan Mojoari
(15.3 toneladas), no Boek tiger metan (2.8 toneladas), no bacallau 2.3 toneladas.
Figura 19: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste importa ikan iha trimestre ida tinan 2014
140.5
150
96
100
50
0.1
13.3
5.4
2.5
15.3
0
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Figura 19 hatudu katak durante trimestre ida ne’e importasaun ikan no ai-han tasi seluk iha
kresimentu ne’ebe signifikante husi 179 toneladas iha trimestre liu ba to’o 274 toneladas.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
32
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Maioria importasaun ikan sira ne’e mai husi Vietnam kuaze (141 toneladas) ne’ebe kobre 52%
husi total importasaun ikan no ai-han tasi seluk ne’ebe importa. Maibe importasaun ikan husi
nasaun seluk hanesan China (96 toneladas), Portugal (13 toneladas) no Indonesia (15
toneladas).
Figura 20: Maioria komoditi ne’ebe Esporta ba rai liur durante trimestre ida iha tinan 2014
2,000.0
1,667.2
1,500.0
1,000.0
896.0
453.1
500.0
99.5
218.8
-
-
kafe
Kafe
Arabika Robusta
kamii
Nuu
Maran
Timor
Vita
Duut
morin
Total
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Figura 20 no 21 hatudu katak durante trimestre ida iha tinan 2014, governu Timor-Leste liu husi
kompania nasional no internasional esporta produtu lokal hanesan kafe, kamii, nuu maran,
Timor vita no duut morin. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 1,667 ne’ebe inklui kafe
arabika (896 toneladas), kafe robusta (99.5 toneladas), kamii (219 toneladas), nuu maran (453
toneladas). Persentajen boot husi total esportasaun haruka ba Indonezia (870 toneladas),
partikularmente kamii (219 toneladas) no nuu maran (453 toneladas) 100% esporta ba
Indonesia no kafe 139 toneladas. Maibe persentajen aas daruak esportasaun produsaun
agrikultura husi Timor-Leste importa ba USA ne’ebe 100% husi kafe.
Figura 21: Destinasaun Esportasaun Produsaun husi Timor-Leste durante Trimestre ida Tinan 2014
1,667
2,000
1,500
870
1,000
500
173 206
35
31
-
265
9
-
41
18
19
-
Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
33
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)Rezultadu Q1, 2014
Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS) to’o trimestre ida ne’e
koleta dadus ona durante fulan rua nolu reshin hitu (27). Sistema ida ne’e halibur dadus
seguransa ai-han ne’ebe bele suporta hodi analiza asesu ba ai-han, disponibilidade ai-han no
vulnerabilidade. SMSANS kobre 420 suco. Estesionista Agrikula tau ona iha kada suco ne’ebe
iha responsabilidade atu rekolla no diskute quesionariu SMSANS iha Konsllu Suco kada fulan.
Hahu husi implemetasaun SMSANS, lalaok relatoriu nafatin to’o iha 80% ne’ebe kobre 336 suco
husi 420 tarjetu suco. Isu balu ne’ebe nafatin sai dezafiu ba motivasaun estensionista agrikola
mak servisu barak liu no nivel suporta operasional inklui tranportasaun no komunikasaun
ne’ebe menus. Reuniaun mensal no monitorizasaun trimestral no sesaun fo
sujestaun/rekomendasaun sei nafatin hetan isu sira ne’e, maibe solusaun ba problema sira ne’e
sai komplikadu konsidera alokasaun orsamentu mai MAP kikoan liu.
Iha kraik mak rezultadu prinsipal ne’ebe hatun husi relatoriu mensal SMSANS.
Figura 22: Dezafiu ba Produsaun Ai-han
70
60
Bee la sufisiente
50
Fini La sufisiente
40
Servisu nain La sufisiente
30
Udan been barak liu
20
Trator la disponivel
10
Seidauk tempu
0
Hare irigadu
Hare udan
been
hare ra maran
batar
Iha dezafiu prinsipal neen (6) ne’ebe kontinua afeta produsaun ai-han iha Timor-Leste hanesan
variasaun klima (bee la sufisiente ka udan been barak liu) no disponibilidade input (fini la
sufisiente, servisu nain la sufisiente no trator ne’ebe ladisponivel). Trimestre ida ne’e tama ona
periodu kolleita batar no hare, ne’ebe presiza tebes prezensa servisu nain hodi kolleita, iha
realidade hatudu iha figura ida ne’e katak menus servisu nain sa’e signifikante. Kontinua,
menus servisu nain sai problema prinsipal husi agrikultora barak, maske trimestre ida ne’e
menus bee mosu no afeta maka’as ba hare irigasaun no hare udan been.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
34
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 23: Total Area kada Ai-horis ne’ebe Afetadu husi Dezastre, Peste no Moras iha Ai-horis
8,129
9,000
8,000
7,000
6,000
5,000
4,000
3,000
2,000
1,155
916
1,000
384
236
50
54
Fehuk
ropa
Fehuk
midar
-
Hare
Batar
Ai-farina
Koto
Kafe
Trimestre ida ne’e, anin boot, bee lasufisiente, peste, moras ba ai-horis, bailoron naruk, no
inundasaun relata afetadu ba total area 10,987 hetares. Kompara ba trimestre liu ba total
estragus ne’ebe kauza husi fator sira ne’e tun to’o 2,298 hetares. Total area estragus
signifikante liu ba objetivu atu hasae produsaun iha Timor Leste, tanba period ida ne’e tama
ona fulan hahu kolleita batar ba epoka prinsipal tanba ne’e area ne’ebe afeta maka’as iha batar.
Iha realidade relatoriu SMSANS relata katak iha 8,129 hetares to’os batar ne’ebe kobre 74%
husi total area afetadu durante trimestre ida ne’e. Maibe area ai-horis ne’ebe afetadu maka’as
ba daruak mak hare (1,155 hetares) no ai-horis ba dala tolu ne’ebe hetan estragus mak ai-farina
kuaze 913 hetares.
Figura 24: Total Area afetadu husi Dezastre, Peste no Moras Ai-horis
5,000
4,500
4,000
3,500
3,000
2,500
2,000
1,500
1,000
500
-
4,626 4,666
528
128
62
48
34
65
463
238
61
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
35
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS) mos monitoriza impkatu
husi peste komun, moras ai-horis no dezastre ambiental hamutuk 11 ne’ebe afeta ba
produsaun ai-han. Durante trimestre dahuluk, maioria husi fatores ne’ebe afeta ba produsaun
ai-han mak bailoron naruk no anin boot ne’ebe sa’e signifikamente kompara ho fatores sis
seluk. Bailoron naruk afeta 42% husi total area (4,626 hetares) maibe anin boot afeta ba 43%
ho total area (4666 hetares). Iha adisaun, laho afeta 528 hetares maibe kutu mutin afeta 463
hetares.
Figura 25: Area (ha) Afetadu kada Distritu tuir, Dezastre, Peste no Moras Ai-horis
3,315
3,500
2,977
3,000
2,500
2,000
1,466
1,500
736
1,000
500
169
290
147
378
21
380
431
666
12
-
Trimestre ida ne’e, total area afetadu husi dezastre, peste no moras ba ai-horis iha 10,987
hetares, ne’ebe aas kompara ho trimestre liu ba ho total area (2298 hetares). Figura 25 hatudu
katak maioria area afetadu akontese iha distritu tolu mak hansan distritu Covalima ho
estimasaun area kuaze 3,315 hetares, Distritu Baucau ho estimasaun area kuaze 2,977 hetares
no distritu Bobonaro ho estimasaun area kuaze 1466 hetares. Total area afetadu husi distritu
tolu kobre 71% husi total area afetadu husi dezastre, peste no moras. Area afetadu iha distritu
Covalima durante trimestre ida ne’e kuaze 3,315 hetares, ne’ebe signifikamente aas kompara
ba area afetadu iha trimestre ikus ne’ebe ho total kuaze 795 hetares. Maibe distritu ne’ebe
hetaa afetadu tun liu mak distritu Ermera (21 hetares) no distrito Viqueque (12 hetares).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
36
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Figura 26: Asesu ba Input tuir Rekursu
39
40
35
30
25
20
15
10
5
0
32
35
32
29
26
23
31
25
Sosa rasik
Produs rasik
13
9
Ajuda husi NGO
6
Pestisida
Ajuda husi Governu
Adubu
Fini
Trimestre ida ne’e, kuaze (68%) agrikultor mensiona katak sosa rasik no produs rasik sira nia
adubu no 67% mensiona katak sira produs sira nia pestisida organiku no sosa rasik sirra nia
pestisida, maibe 57% relata katak sira uza sira nia fini rasik ne’ebe sira rai. Maibe, figura iha
leten hatudu katak persentajen agrikultora sira produs no sosa rasik sira nia fini nafatin aas
kompara ho persentajen agrikultor sira ne’ebe hetan fini husi governu durante trimestre ida
ne’e. Ba sira ne’ebe asesu input husi governu, relata katak 31% hetan fini, maibe 23% hetan
pestisida no 26% hetan adubu. Iha realidade hatudu iha rezultadu ubinan batar ba epoka
prinsipal ne’ebe identifika katak 40% husi total fatin amostra utiliza variedade lokal n’ebe mai
husi sosa rasik no produs rasik, maske ida ne’e tun kompara ho tinan uluk ne’ebe atinji 75% husi
amostra utiliza variedade lokal. Iha parte seluk, numeru agrikultor oitoan mak mensiona katak
sira hetan pestisida, adubu no fini husi Organizasaun non-govermental. Maioria husi
organizasaun non-govermental fornese trainamentu ba agrikultor sira oinsa atu produs
pestisida organiku, adubu organiku no rai fini rasik.
Figura 27: Persentajen Komoditi Ai-han ne’ebe la Disponivel no Folin Karun
La disponivel
60
50
40
30
20
10
0
57
46
54
52
41
38
2427
12
Folin Karun
12
6
10
12
22
19
4
10
13
19
37
24
5
Figura 27 hatudu katak foos subsidiu, fore keli, fore mungu, fehuk ropa, ikan fresku no ikan
maran disponivel iha merkdu lokal maibe produtu sira ne’e ho folin karun. SMSANS relata mos
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
37
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
katak batar la disponivel (6%) iha merkadu lokal balu no presu baratu kompara ba trimestre liu
ba. Presu batar monu tanba tempu kolleita hahu iha fulan Fevereiru no periodu kolleita
maka’as iha akontese iha trimestre segundu. Iha adisaun, foos lokal mo disponivel iha merkadu
lokal maske ho presu ne’ebe karun. Iha parte seluk, ai-farina, no fehuk midar mak produtu aihan ne’ebe disponivel liu no presu baratu. Tendencia presu ikan maran no ikan fresku kontinua
aas iha trimestre ida ne’e. Ho razaun ida ne’e, rekursu ai-han proteina husi animal nia presu
karun nafatin.
SMSANS relata katak durante trimester ida ne’e suco sia (9) ne’ebe pertense ba distritu Baucau,
Covalima, Manatuto, Oecusse, no Bobonaro fo informasaun katak presu sereal aas liu presu
mediu husi governu, maske trimester ida ne’e hahu ona kolleita batar. Preseu sereal iha suco
sira ne’e hahu husi $2.00/kg to’o $1.50/kg ba batar, $1.25/kg to’o $1/kg ba foos subsidiu no
$1.50/kg to’o $1.12/kg ba foos komersial. Suco sira ho marka “mean” signifika katak suco sira
ne’ebe sosa ai-han ho folin ne’ebe aas liu prese mediu merkadu. Durante trimestre dahuluk,
presu batar tun signifikante ho presu $.65/ kg kompara ho tinan uluk (2013), maibe ba foos
subsidiu no foos komersial sa’e ho presu mediu to’o $.60/kg no $.75/kg tutuir malu.
Tabela 9: Suco (5) ne’ebe folin ai-han baziku karun iha trimestre 1 ba tinan 2014
Janeiru 2014
$/kg
Batar
$/kg
Foos Subsidiu
$/kg
Foos Komersial
1.50 $/kg
Baucau – Baguia - Alaua Leten
1.08 $/kg
Baucau – Baguia – Afaloicai
1.50 $/kg
Baucau – Baguia – Afaloicai
1.50 $/kg
Baucau – Baguia - Afaloicai
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic – Taroman
1.12 $/kg
Oecusse – Pante Makasar – Taiboco
1.20 $/kg
Ainaro – Ainaro – Cassa
0.88 $/kg
Ainaro – Ainaro – Cassa
1.08 $/kg
Oecusse – Nitibe – Bene-Ufe
1.20 $/kg
Baucau – Baguia - Haeconi
0.80 $/kg
Ainaro – Ainaro – Mau- Nuno
1.00 $/kg
Ainaro – Ainaro – Mau- Nuno
1.00 $/kg
Ainaro – Hatu Builico – Mau-Chiga
0.80 $/kg
Liquisa – Maubara - Maubaralisa
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic – Taroman
Fevereiru 2014
$/kg
Batar
$/kg
Foos Subsidiu
$/kg
Foos Komersial
1.50 $/kg
Baucau – Baguia - Afaloicai
1.25 $/kg
Bobonaro – Lolotoe – Deudet
1.12 $/kg
Oecusse – Pante Makasar – Taiboco
1.50 $/kg
Manatuto – Soibada - Leohat
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic – Taroman
1.08 $/kg
Oecusse – Nitibe – Banafi
1.00 $/kg
Ainaro – Maubisse – Maubisse
1.00 $/kg
Baucau – Vemasse - Ossoala
1.04 $/kg
Oecusse – Nitibe – Lela-Ufe
1.00 $/kg
Ainaro – Ainaro – Suro Craic
0.80 $/kg
Baucau – Baguia - Osso Huna
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic – Taroman
1.00 $/kg
Ainaro – Ainaro – Suro
0.80 $/kg
Baucau – Baguia - Alaua Craic
1.00 $/kg
Baucau – Baguia - Alaua Craic
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
38
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Marsu 2014
$/kg
Batar
$/kg
Foos Subsidiu
$/kg
Foos Komersial
2.00 $/kg
Baucau – Vemasse - Ossoala
1.20 $/kg
Baucau – Baguia – Lavateri
1.04 $/kg
Oecusse – Nitibe – Bene-Ufe
1.25 $/kg
Ainaro – Ainaro - Cassa
1.20 $/kg
Baucau – Vemasse - Ossoala
1.00 $/kg
Bobonaro – Lolotoe – Guda
1.00 $/kg
Ainaro – Hatu Builico – Mau-Chiga
1.00 $/kg
Covalima – Zumalai – Raimea
1.00 $/kg
Oecusse – Passabe – Abani
1.00 $/kg
Ainaro – Maubisse – Maubisse
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic - Taroman
1.00 $/kg
Oecusse – Nitibe – Lela-Ufe
1.00 $/kg
Viqueque – Viqueque – Uma Quic
0.80 $/kg
Manufahi – Turiscai - Liurai
1.00 $/kg
Covalima – Fatululic – Taroman
Figura 28: Produsaun ikan (kg) husi Janeiru to’o Marsu
179
180
152
160
140
120
100
68
80
60
40
20
0
Janeiru
Fevereiru
Marsu
Produsaun ikan husi aquikultura durante trimestre ida ne’e produs deit 339 kg, ne’ebe sa’e
oitoan kompara ho trimestre ikus iha tinan 2013 ho total produsaun 239 kg. Ikan husi
aquikultura tuir lolos atu kompleta nesesidade ikan husi tasi nomos hasae asesu ba ikan presku
liu-liu ba komunidade iha foho ne’ebe limitadu ba asesu ikan tasi no ai-han alternativa ne’ebe
kontein proteina. Agora dadauk valor mediu ba konsumu ikan iha Timor-Leste iha deit
6.1/kg/kapita/tinan/ema ida. Ida ne’e tun liu kompara ho padraun global ne’ebe ho valormediu 17.8 kg/kapita/tinan/ema ida. Ho ida ne’e, grupu traballu KONSSANTIL dala ida tan
hakarak sujere ba MInisteriu Agrikultura no Peskas (MAP) hodi implementa Dezenvolvimentu
Estratejia Aquikultura Nasional Timor-Leste (2012-2030). Selae, konsumu ai-han proteina tun
partikularmente ikan sai nafatin isu iha Timor-Leste.
Ikan importante tebes ba hahan ema nian partikularmente durante loron 1,000 dahuluk
bainhira moris, tanba ikan mak fontes ai-han ne’ebe riku ho multiplu nutriente, proteina, bokur
esensiadu, mikronutriente esensiadu (mineral no vitamina) ne’ebe suporta ba dezenvolvimentu
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
39
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
kakutak no koknisaun no hamenus risku husi moras. Konsumu ikan barak ne’e importante tebes
partikularmente ba inan isin rua no inan fo susu, labarik ho idade tinan lima mai kraik no feto
foin-sa’e sira hodi moris no dezenvolve diak liu tan no redus problema labarik moris no produs
bebe ho saude diak. Tanba ne’e, presija tebes hodi tau prioridade ba setor peskas iha TimorLeste.
Figura 29: Dezafiu ba Produsaun Animal
Asesu ba hahan
Sistema Tradisional
Moras
35
30
25
20
15
10
5
0
Manu
Karau Timor
Karau Vaka
Fahi
Bibi Timor
Bibi Malai
Setor pekuaria iha potensialidade atu suporta dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste.
Maoria komunidade iha animal rasik hanesan karau Timor, karau vaka, fahi, bibi timor, bibi
malai no manu. Objetivu prinsipal hodi hakiak animal mak atu uza hanesan banku osan no
rekursu prinsipal ba strategia alternativa durante period ai-han menus. Maibe, iha dezafiu oioin ne’ebe agrikultor sira hasoru hodi hasae numeru produsaun. Ida ne’e bele dezenvolve liu
tan liu husi hamenus dezafiu ne’ebe relata katak afeta ba hasae produsaun animal hanesan
produsaun no sistema jestaun, asesu ba hahan no moras.
Hanesan mos iha trimestre liu ba ne’ebe hatudu iha Figura 29 katak maioria fatores ne’ebe
afeta maka’as ba produsaun animal mak agrikultor barak mak sei implementa sistema
tradisional hodi hakiak sira nia animal. Tanba agrikultor sira hetan disfikuldade atu kontrola sira
nia animal ba vaksinasaun nomos ameansa husi animal fuik ne’ebe han sira nia animal. Ataka
husi moras kroniku ne’ebe koñesidu nomos la koñesidu no asesu ba hahan mos sai problema ba
agrikultor sira. Maibe, durante trimestre ida ne’e persentajen moras ba animal tun kompara ho
trimestre liu ba tanba iha intervensaun husi Diresaun Nasional Pekuaria no Veterinaria hodi
halo tratamentu no vasinasaun, ne’ebe bele redus dezafiu husi agrikultor sira hodi hasae
rendimentu no kontribui ba seguranza ai-han no nutrisaun umakain nian.
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
40
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu
(SEPFOPE)
Figura 30: Numeru servisu nain husi Timor-Leste iha Korea de Sul no Australia iha trimestre 1
2014
22
25
20
15
10
5
-
8
7
2
M
F
M
Peskas
F
M
Fabrika
3
F
M
Agrikultura
-
F
M
Turismu
Korea de Sul
F
Agrikultura
Australia
Fontes: SIMU/SEPFOPE
Hahu husi tinan 2009 governu Timor-Leste halo ona akordu ho governu Korea de Sul hodi
haruka servisu nain ba Korea de Sul atu servisu iha setor oi-oin mak hanesan Peskas, Fabrika no
setor Agrikultura. Iha parte seluk, governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia atu
servisu iha setor agrikultura no Turismu.
Figura 30 SEPFOPE relata total numeru ne’ebe governu Timor-Leste haruka ba iha Korea de Sul
hodi servisu iha area tolu maibe iha trimestre ida ne’e husi total servisu nain ne’ebe haruka
hamutuk ema nain (31) ne’ebe kobre deit iha setor rua mak hanesan peskas ema nain (7) no
fabrika ema nain (24). Governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia hamutuk ema
nain 11 atu servisu iha area Turismu.
Figura 27: Numeru kliente ne’ebe partisipa formasaun iha SEFOPE, Janeiru - Marsu 2014
465
500
400
300
200
100
39
1
1
0
3
3
0
31
20
0
0
1
0
Fontes: SIMU/SEPFOPE
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
41
Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun
Durante trimestre rua tinan 2014, Sekretadu Estadu Politika Formasaun, Profesional no
Empregu (SEPFOPE) fornese ona formasaun ba kliente hamutuk ema nain 1,298 kompostu husi
feto no mane ne’ebe reprezenta husi distritu sia. Dala ida tan, numeru partisipante boot mai
husi distritu (465) ne’ebe kobre 84% husi total partisipante. Maibe numeru partisipante barak
tuir mai husi distritu Aileu (ema nain 39 ), Liquisa (ema nain 31) no Manatuto (ema nain 20).
Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl

Documentos relacionados

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014 KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee

Leia mais

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014

Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014 Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik fornesementu responde populasaun vulneravel nia n...

Leia mais

Ministerio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas

Ministerio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas toneladas ba fo’os. 2. Projeksaun ba produsaun Batar iha tinan 2015 atinji 125,609 toneladas ho produtividade 2.90 toneladas kada hetar husi area kultivasaun 43,288 hetares. Husi total produsaun id...

Leia mais

Relatoriu peskiza

Relatoriu peskiza identifika hanesan distritu ne’ebé vulneravel ba konflitu liga ba AM bazeia ba analizasaun dadus husi AtReS no konsultasaun ho parseiru ka stakeholder lokal sira. Partisipante sira inklui, liderans...

Leia mais

Agromet Fev FINAL22 April2013

Agromet Fev FINAL22 April2013 valor mediu (average) kor sinza hatudu iha grafiku, NDVI husi kada distritu nia fluktuadu entre 0.56 sae to’o 0.79. Valor mediu ne’e nudar valor klaran entre valor maximu no valor minimu. Valor max...

Leia mais