Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014
Transcrição
KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee (KONSSANTIL) – Grupu Traballu Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre I 2014 February 2013 1 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun SUMARIU EXEKUTIVU Inter-Ministerial Task Force ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun (IFNSTF) estabelese husi rekezita maka’as husi Sua Eselensia Primeiru Ministru hodi reforsa koordenasaun Inter-Ministerial ho resolve inseguransa ai-han no nutrisaun ne’ebe kronik iha Timor-Leste. Formasaun task force ne’e sei tuir Deklarasun Comoro ne’ebe asina durante selebrasaun loron ai-han mundial iha loron 16 fulan Outubru tinan 2010. IFNSTF mak korpu ida ne’ebe analiza no relata ba Konsellu Ministru (COM) konaba situasaun seguransa ai-han no nutrisaun kada trimestre. Hahu iha fulan Novembru 2012, estrutura IFNSTF modifika ona nudar parte ida husi Governu TimorLeste (GoTL) esforsu ida ne’e atu hadia koordenasaun inter-ministerial no fornese desizaun lalais hodi rezolve inseguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Estrutura ida ne’e modifika ho naran Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) hanesan parte ida husi GoTL hodi suporta Komunidade Paizes Lingua Portuguese (CPLP) hanesan esforsu hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun ba nasaun membru CPLP. Governu Timor-Leste sai membru CPLP ne’ebe ativu liu, ho objetivu atu kontribui ba vizaun CPLP hodi hadia situasaun seguransa ai-han no nutrisaun global. Iha parte seluk, estrutura foun bele responde ba rekomendasaun husi IFNSTF hodi institusionaliza no hasae influensa husi membru Grupu traballu hodi rezolve inseguransa ai-han no malnutrisaun iha Timor-Leste. Revitalizasaun estrutura IFNSTF inklui ministeriu foun balu, Sekretariu Estadu, Eskritoriu Prezidente Republika Demokratika Timor-Leste (RDTL) no parseru dezenvolvimentu, Ne’ebe laos membru ba estrutura tuan ba task force. Konsellu Ministru (COM) Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Aihan no Nutrisaun iha Timor Leste – KONSSANTIL: Prezidente: Ministru Agrikultura no Peskas Vise-Prezidente: Ministru Saude Membru: Ministru Finansa Minintru Sosial Solidaridade Ministru Komersiu Industria no Ambiente Ministru Edukasaun Ministru Administrasaun Estatal Ministru Negosio Estrangeiru Sekretariadu Estadu ba Bee no Saneamentu Sekretariadu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu Edifisiu Prezidente RDTL Provedoria Direitus Humanus Sekretariadu Tekniku Permanente: Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Agrikultura no Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu Saude Vise-Koordinator: Diretur Jeral Ministeriu of Edukasaun Membru: Diretur Jeral Ministeriu Komersiu Industria no Ambiente Diretur Jeral Ministeriu Finansa Diretur Jeral Ministeriu Negosio Estrangeiru Diretur Jeral Ministeriu Sosial Solidaridade Diretur Jeral Ministeriu Publiku Diretur Jeral Ministeriu Administrasaun Estatal Diretur Jeral Sek. Estadu Bee no Saneamentu Diretur Jeral Sek. Estadu Politika Formasaun, Professional no Empregu Reprezentante husi UN ( FAO/WFP) Reprezentante husi Doador (Ausaid, EC, USAid, GIZ, JICA) Reprezentante husi NGO Forum-Agriculture Reprezentante husi Igreja iha Timor Leste Grupu Traballu KONSSANTIL ba Seguransa Ai-han no Nutrisaun : Ministeriu Agrikultura no Peskas Komite Seguransa AiMinisteriu Komersiu Industria no Ambiente han no Nutrisaun Distritu Ministeriu Finansa Instrusaun & Advise Ministeriu Saude husi sekretariadu Ministeriu of Edukasaun Tekniku Permanente Ministeriu Sosial Solidaridade Ministeriu Publiku Group Tekniku Espesialista : Ministeriu Administrasaun Estatal 1 Espesialista ba Seguransa ai-han no Nutrisaun Sek. Estadu Bee no Saneamentu 3Atu hetan Peskizador husi Timor Leste no Universidade Estranjeiru kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel:Sek. +670Estadu 7305769/7268503/7396294 vizita www.maf.gov.tl Politika Formasaun,kaProfessional no Empregu 3 Peskizador husi NGO Nasional no Internasional 2 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun METODOLOJIA KOLESAUN NO ANÁLIZA INFORMASAUN Grupu Traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha Timor-Leste (KONSSANTIL) kontinua utiliza sistema koleksaun dadus ne’ebe uza husi IFNSTF ne’ebe valoriza koleksaun dadus no sistema analiza husi kada membru ministeriu sira. Ida ne’e iha komprensaun katak, bainhira introdus sistema foun dala ruma sai dezafiu ka bareira ba servisu ne'ebe lao dadauk ona konaba rekolla dadus no halo relatoriu husi kada ministeriu. Grupu traballu esforsu hodi halo relatoriu regular nudar maneira ba hadia sistema dadus individual iha ministeriu laran. Preparasaun relatoriu grupu traballu Konsellu Nasional Seguransa, Soberania no Nutrisaun iha TimorLeste (KONSSANTIL) inklui reuniaun kada semana rua husi membru ministeriu ne’ebe Unidade Seguransa Ai-han husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) jere dadauk. Reuniaun ne’ebe halao kada semana rua sai oportunidade ida hodi halo analiza ba dadus hamutuk, diskute rezultadu prinsipal no referensia barak hodi halo rekomendasaun asaun ba Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL. Sekretariadu Tekniku Permanente KONSSANTIL halao reuniaun kada fulan hodi diskute rezultadu principal no rekomendasaun husi Grupu Traballu hodi hetan aprovasaun iha nivel Konsellu ba KONSSANTIL. Indikador sira ne’ebe iha relatoriu ida ne’e identifika no konkorda ona husi representativu tekniku husi kada ministeriu. Indikator sira ne’e fleksibel no bele troka ho kresimentu sofistikasaun sistema dadus individual iha ministeriu nia laran. Relatoriu dadus halao husi ofisial reporter sira ne’ebe ofisialmente hili husi kada ministeriu. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 3 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun ABREVIATURA CHC CPI DNAH DNAS DNPP DNQB Sentru Saude Komunitaria Indise Presu Konsumu Diresaun Nasional Agricultura e Horticultura Diresaun Nasional Asistensia Sosial Diresaun Nasional Politika e Planeamentu Diresaun Nasional Kuarantena no Bioseguransa EW FPI Estensionista Indise Presu Ai-han FAO H‐MIS IFNSTF Organizasaun Ai‐han no Agricultura ba Nasaun Unidas Sistema Jestaun Informasaun Saude Inter‐Ministerial Task Force seguransa Ai‐han no Nutrisaun KONSSANTIL Konsellu Nasional Seguransa, Soberania Ai-han no Nutrisaun Timor-Leste MAF ME MF MS MSS MCIA NDOC Ministeriu Agricultura e Peskas Ministeriu Edukasaun Ministeriu Finansa Ministeriu Saude Ministeriu Sosial Solidaridade Ministeriu Komersio Industria e Ambiente Nasional Dezastre Sentru Operasaun NDE NGOs SISCA SMSANS WHO Diresaun Nasional Estatistika Organizasaun Naun-Governmental Sistema Saude komunitaria Integradu Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco Organizasaun Saude Mundial Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 4 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun GRUPU TRABALLU KONSSANTIL Lista delegasaun husi kada Ministeriu no Departamentu ne’ebe halo relatoriu Sra. Benedita Dias – MCIE Sosa Produtu Lokal Sra. Fenicia A.M Desa Pinto – MCIE Sosa Produtu Lokal Sr. Miguel de Carvalho S. – MCIA Seguransa Ai-han Sr. Botavio Joaquim Alves - MoF Estatistika Nasional Sr. Fedencio de Araujo – MoF Estatistika Nasional Sr. Lourenco Carvalho – MOF Diresaun Alfandega Sr. Agostinho da Silva Guterres – MAP Produsaun Ai-han Sr. Oscar Goncalves – MAP Produsaun Ai-han Sr. Severino Sousa Costa – MAP Protesaun Ai-horis Sr. Agusto da Silva – MAF Quarantine no Bio-seguransa Sr. Nilton Ribeiro – MAF ALGIS Sr. Manuel Lamberto Vitor – MAP Seguransa Ai-han Sra. Ivonne Da Costa Lopes- MAP Seguransa Ai-han Sr. Mario Moreira – MoH Departamentu Nutrisaun Sr. Lourenco Xavier –MSS NDOC Sr. Martinho Fatima – MSS NDOC Sr. Dinis da Silva – MSS DNAS Sr. Teotonio M. Soares – MSS DNAS Sr. Jose Aniceto Serão – MSS DNAS Sr. Belchior M. Almeida Barros– MOE Programa MErenda Eskolar Sr. Marcos da Costa Belo – MOE Programa MErenda Eskolar Sra. Joaninha Amaral – FAO/MAF Estatistika Xefe Koordinador Grupu Traballu KONSSANTIL Sr. Gil Rangel – Diretor Nasional Agrikultura no Hortilkultura (MAP) Sr. Octavio C.M. Almeida – Diretor Nasional Politika no Planeamentu (MAP) Kompilasaun no Editor Sr. Agustino da Costa Ximenes – Ofisial Nasional ba Seguransa Ai-han (FAO) Sra. Marrie-Ann Merza – Xefe Advisor Tekniku (FAO) Ekipa Grupu Traballu KONSSANTIL hakarak hato’o obrigadu ba reporter hotu no sira nia ministeriu ba sira nia profesionalimu no kongratula sira iha hasae numeru submisaun dadus. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 5 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun KONTEUDU SUMARIU EXEKUTIVU .................................................................................................................. 1 ABREVIATURA ............................................................................................................................... 3 GRUPU TRABALLU KONSSANTIL .......................................................................................... 4 CONTENTS ..................................................................................................................................... 5 REZULTADU PRINSIPAL HUSI ANALIZA DADUS ............................................................... 6 REKOMENDASAUN HODI FOTI ASAUN PRIORIDADE ....................................................... 8 BALANSU AI-HAN NASIONAL .................................................................................................... 10 DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA .......................................................... 11 Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han ............................. 11 Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han ................................................... 13 Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han ................. 13 MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) ................. 16 Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar ....................................................... 17 Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun ......................................................................... 19 Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) ......................................................................................... 23 Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Ai-han............. 26 MAP – Departamentu Protesaun das Plantas ............................................................................ 27 MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)- Rezultadu Q1, 2014 ........................................................................................................................................... 33 Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE)............................ 45 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 6 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun REZULTADU PRINSIPAL HUSI ANALIZA DADUS 1. Projaksaun Final ba produsaun batar nasional ba epoka prinsipal iha 119,722 toneladas, ida ne’e iha surplus 47 % husi total; reklerimentu batar ba konsumu husi Abril 2014 to’o Marsu 2015. 2. Projeksaun previu produsaun hare nasional ba epoka prinsipal iha 134,154 toneladas, ne’ebe ekivalente ho 80,492 toneladas foos. Ida ne’e sei kobre 63% husi total rekerimentu annual ba konsumu. 3. Iha fulan Janeiru, Indise Presu Konsumu jeral (IPK) iha 101.3, ne’ebe sa’e husi 104.4 no durante fulan maiu no Juñu IPK tun to’o 101.9 no 102.9 tutuir malu. 4. Durante trimestre dahuluk, presu mediu ba foos komersial sa’e to’o $.75/ kg kompara ba trimestre hanesan iha tinan uluk (2013), maibe presu mediu batar no foos subsidiu tun to’o $.67/kg no $.60/kg tutuir malu. 5. Total importasaun modo tun husi 907 toneladas iha trimestre liu ba to’o 566 toneladas iha trimestre ida ne’e. hanesan mos, total importasaun ai-fuan tun husi 359 toneladas iha trimestre liu ba to’o 94 toneladas iha trimestre ida ne’e. 6. Total importasaun ikan sa’e husi 179 toneladas iha trimestre liu ba to’o 274 toneladas iha trimestre ida ne’e. hanesan mos, total importasaun naan no manu tolun sae signifikante husi 2,271 toneladas iha trimestre liu ba to’o 4,244 toneladas iha trimestre ida ne’e. 7. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 1,667 toneladas ne’ebe mai husi kafe arabika no kafe robusta ne’ebe kobre 60% husi total esportasaun, maibe kamii (219 toneladas ), no nuu maran (453 toneladas ). 8. Ministeriu Finansa (MF) alfandega relata katak total importasaun foos sa’e signifikante husi 4,510 toneladas iha trimestre liu ba to’o 19,200 toneladas iha trimestre ida ne’e husi setor privadu no governu. 9. Atendementu labarik sira iha postu saude iha trimestre ida ne’e sa’e signifikante husi 22% iha trimestre liu ba to’o 39% iha trimestre ida ne’e. 10. Total persentajen labarik sira menus todan iha trimestre ida ne’e tun signifikamente husi 23% iha timestre liu to’o 17% iha trimeste ida ne’e. Husi 17% labarik sira menus todan, iha 34%, menus todan moderadu no 4% menus todan severu. 11. MCIA relata katak 3,529 toneladas distribuisaun foos iha merkadu nasional no subnutrisaun husi foos importasaun (3,509 toneladas) no produtu (local 19.5 toneladas). 12. Durante trimestre dahuluk, governu distribui ona 399 toneladas ba ajuda humanitarian ne’ebe distribui husi MSS (200 toneladas) no MCIA husi foos importasaun (30 toneladas) no prodotu local 136 tonerladas. 13. MCIA mos relata katak durante trimestre dia ne’e foos lokal lakon (aat no lakon) iha armazen ne’ebe mai husi proporama sosa produtu local. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 7 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun 14. To iha fulan Marsu 2014, Ministeriu Adminitrasaun Estatal implementa ona Programa Nasional Dezenvolvimentu Suco iha 270 Suco liu husi etapa tolu hanesan pilotu iha (30 suco), faze 1 iha (149 suco) no faze II iha (91 suco). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 8 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun REKOMENDASAUN HODI FOTI ASAUN PRIORIDADE Recommended Action 1. Dezenvolve sistema hodi halo monitoria diak ba rezerva ai-han no utiliza produtu lokal ho diak. 2. Dezenvolve Sistema Monitorizasaun ba produsaun ai-han iha MAP 3. Estabelese Sistema National hodi buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS 4. Dezenvolve sistema ida atu identifika alvu hodi halao programa asistensia governu 5. Estabelase strategia Rezerva ai‐han 6. Aumenta fundus hodi dezenvolve liu tan no monitoriza estratéjia sosa produtu lokal ba programa merenda eskolár 7. Hadia efisensia dulas hare no batar hodi hasae rekuperasaun husi dulas 8. Verifika dadus apoio humanitaria Task Force Analysis Instalasaun sistema monitorizasaun kualidade rezerva ai-han mak sai fundamental atu fornese avizu antisipada ba posibilidade rezerva ai-han lakon no aat; sistema ida ne’e ho intensaun atu redus ai-han lakon ne’ebe a’as liu iha armazen. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. MAP husu fundus ba Peskiza Nasional ba Utilizasaun Rai no atu estabelese Monitorizasaun Ai‐han Nasional no Sistema Assesmentu Ai‐han ne’ebe sei fornese informasaun forte iha kada trimestre ba produsaun ai‐han. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Importante liu atu repete dala ida tan ba trimestre ida ne’e katak diak liu governo aloka fundus ne’ebe presija (USD 38,000) hodi halo instalasaun Sistema Nasional buka tuir komoditi ai‐han ba MCIA no MSS ba sistema distribuisaun foos hodi asegura konsistente no regular atual dadus ba seguransa ai‐han nasional. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Presija tau alvu ba asistensia governu. Ida ne’e signifika presija halo revizaun ba politika governu nian konaba suporta humanitaria. Governu nia Programa no asistensia ba komunidade atual atu efetivu liu hodi redus inseguransa ai‐han no malnutrisaun liu husi revizaun hamutuk husi ministeriu ida‐idak konaba dadus vulneravel. Repete Rekomendasaun husi tinan 2011 no 2012 iha relatoriu trimestral. Estratejia atu rezerva ai‐han ho quantidade 19,000 toneladas tenke mantein nafatin hodi fornese ai‐han 7.5kg kada fulan ba 30% husi total populasaun durante fulan 3 karik iha dezastre maka’as ka merkadu la disponivel (hamenu no distribuisaun ai‐han presija tempu minimu fulan 3)– Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Estratejia sosa produtu lokal iha ona etapa implementasaun; maibe xave koordenasaun entre MAF no MCIE seidauk lao. Ida ne’e importante katak programa merenda eskolar fo fundus ba monitorizasaun inter‐ministerial ba impaktu nutrisaun no asesu ai‐han, no lina koordenasaun ba ministeriu sira (ME, MAF, MS, MCIA) Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Valór media rekuperasaun bele hasae husi 60% too 66% liu husi implementasaun ekipamentu tahek ho diak no efisiensia hodi dulas. Motivasaun husi setor privadu nia involvimentu ne’ebe ativu sei redus programa sosa produtu ai‐han lokal “povu kuda governu sosa” ba gastus hodi dulas sosa hare no batar local. Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik fornesementu responde populasaun vulneravel nia nesesidade. Aumenta alokasaun orsamentu ba operasional suporta sei sai opsaun diak liu atu hadia mekanismu verifikasaun MSS – DNAS. Repete Rekomendasaun husi Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 9 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Recommended Action 9. Hadia Koordenasaun entre Diresaun Nasional Karantina no Bioseguransa no Alfandega 10. Aumenta area kobertura area ba koleksaun dadus importasaun Task Force Analysis tinan 2012 iha relatoriu trimestral. MAF Diresaun Nasional Kuarentena no Bioseguransa no MoF Diresaun Nasional ba Alfandega iha dadus ba importasaun, maibe dadus husi diresaun rua ne’e dalaruma la hanesan bainhira halo analisa ba situasaun geral ba importasaun. Iha Rekomendasaun katak kolaborasaun no koordenasaun metin ne’e nesesidade tebes ba diresaun rua ne’e. Repete Rekomendasaun husi tinan 2012 iha relatoriu trimestral. Alfandega relata deit dadus importasaun ai-han iha fatin ida deit (iha portu). Atu fornese dadus ne’ebe diak konaba importasaun ai-han iha Timor-Leste, iha rekomendasaun karik Alfandega bele rekolla mos dadus importasaun ne’ebe liu husi air portu, Batugade, Oecusse (Oesilo no Sakato). Rekomendasaun repete huri relatoriu Trimestre 4 tinan 2012. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 10 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun BALANSU AI-HAN NASIONAL Analiza jeral ba situasaun seguransa ai-han nasaun bazeia ba kalkulasaun nasional ba rekerimentu foos no batar annual, kompara ba projeksaun produsaun sereal domestiku anual, rezerva governu ne’ebe eziste, utilizasaun seluk ba ai-han (fini nohahan animal), lakon ba post kolleita. Kalkulasaun konsumu nasional bazeia ba rekerimentu konsumu per kapita kada tinan iha 106 kg ba foos, 67 kg batar no estimasaun populasaun hamutuk ema nain 1,212,110 (Fontes: Standard Living Survey Timor-Leste tinan 2008). Tabela 1: Balansu Ai-han Nasional ba periodu fulan Abril 2014 to’o Marsu 2015 Foos Total disponibilidade husi rekursu domestiku Rezerva hahu 1/ Projeksaun produsaun previu husi epoka prinsipal 2/ Projeksaun produsaun previu husi epoka segundu Total utilizasaun Uza ba konsumu 3/ Rekerimentu fini 4/ 103,318 10,752 80,492 12,074 131,415 128,483 926 18,513 138,453 78 120,327 18,048 126,731 81,211 1,845 16,000 27,675 -28,097 28,097 11,722 -11,722 Uza ba hahan animal 5/ Lakon ba Post kolleita 6/ Batar Targetu taka rezerva 7/ Defisit/Surplus Rekerimentu Importasaun/atu kobre ho ai-han seluk 1/ Reserva husi governu (dadus husi MCIA) deit to'o iha fulan Marsu 2014 2/ Estimasaun valor dulas hare ba foos iha persentu 60 3/ Bazeia ba 106 kg kada tinan/kada ema ba konsumu foos no 67 kg kada tinan/kada ema ba konsumu batar no total populasaun 1,212,110 iha tinan 2014, tuir estimasaun sensus populasaun 2010 ho populasaun 1,066,409 + 2.41% aumenta kada tinan. 4/ Tuir dadus husi Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) MAP, padraun uza fini: hare 25-35 kg/ha, batar 40-50 kg/ha. 5/ Laiha dadus ne’ebe disponivel konaba utilizasaun ba hahan animal. Maibe, ida ne’e iha konprensaun katak 60% valor dulas husi hare kalkula ona no 6% restu ne’ebe hamutuk ho kulit sei fo ba animal. Batar, normalmente utiliza ba hahan animal, maibe ba hahan manu deit mak kalkula, bazeia ba MAP nia padraun ba valor konsumu 6/ MAP halo estimasaun 15-20% lakon ba post kolleita ba hare no batar. 7/ Karik mos inklui rezerva kontizensia Tinan ida ne’e estimasaun populasaun iha ema nain 1,212,110, Timor-Leste presiza foos ho montante 128,484 toneladas no 81,211 toneladas husi batar ba konsumu humanu. Inklui utilizasaun seluk ba ai-han hanesan fini no hahan animal, nasaun Timor-Leste 131,415 toneladas foos no 126,731 toneladas batar. Lakon ai-han durante post kolleita iha Timor-Leste atinji 20%, ne’ebe signifika katak iha tan redusaun husi total produsaun sereal domestiku ho montante 18,513 toneladas ba foos no 27,675 toneladas ba batar. konsidera ida ne’e hotu, estimasaun preliminariu ba defisit sereal iha 16,375 toneladas (28,097 toneladas husi foos no kobre ho11,722 toneladas husi surplus batar). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 11 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun DADUS SUPORTA NE’EBE MINISTERIU SIRA HATAMA Ministeriu Finansan (MF) – Indise Presu Konsumu no Indise Presu Ai-han Tabela 2a: Mensalmente IPK no FPI – trimestre ida ba tinan 2014 Indise Presu Konsumu Timor – Leste Janeiru – Marsu 2014 Indise Presu Konsumu Timor-Leste Grupu IPK Hotu Grupu Horu la Inklui uma 1. Ai-han no Bebidas laos alkohol 2. Alkohol no Tabaku 3. Ropa no sapatu 4. Uma 5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun rotina ba uma nian 6. Saude 7. Transporte 8. Komunikasaun 9. Rekreasaun no Kultura 10. Edukasaun Mensal Dezembru 2013 Janeiru 2014 To’o To’o Janeiru 2014 Fevereiru 2014 % mudansa % mudansa 0.3% 0.0% 0.3% 0.0% 0.4% -0.3% 0.0% 0.8% 0.0% 0.0% 0.0% 0.0% 0.2% 0.0% 0.0% 0.6% 0.0% 1.2% -0.7% 0.0% -0.6% 0.5% 6.4% 0.0% Fevereiru 2014 To’o Marsu 2014 % mudansa 0.1% 0.1% 0.2% 0.4% 0.3% 0.2% 0.0% 0.0% 0.1% -2.1% 0.0% 0.0% Grupu IPK hotu sa’e ho 0.3% iha fulan Janeiru 2014, maintain iha Fevereiru 2014 no sa’e tan ho 0.1% iha fulan Marsu 2014. MOVIMENTU JERAL BA IPK Presu tun signifikante liu iha fulan ida ne’e ba iha “ai-han no bebidas laos alkoholiku” grupu ne’ebe tun -0.5%. Folin tun ida ne’e suporta maka’as mai husi folin Foos (-2.8%), ne’ebe halo balansu husi modo sa’e oitoan fali ho (2.1%). Iha Janeiru, IPK jeral iha 101.3, iha Fevereiru tun to’o 101.9 no sa’e fila fali oitoan ho persentu to’o 102.9 iha fulan Marsu. Iha Janeioru, presu sa’e oitoan husi grupu komoditi ai-han no bebidasa laos alkoholika ho persentu 1.9, kontribui ba kresimentu jeral IPK nian. Kresimentu presu foos (3.9%), naan (3.5%) no modos (1.1%) durante peiodu festa fo influenza boot ba kresimentu indise ai-han no bebidas laos alkoholika. Transporte mak grupu ida deit ne’ebe hatudu presu tun (-0.2%) iha Janeiru (Fontes: DNE). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 12 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Durante fulan Fevereiru, redusaun signifikante iha IPK ne’ebe kontribui husi presu grupu komunikasaun ne’ebe tun (-11.7%), ne’ebe rezultadu kresimentu kompetisaun entre telekomunikasaun privadu. Iha fulan Marsu, presu sa’e signifikante iha alcohol no tabaku (15.3%), ai-han no bebidas alkoholika (13.7%) no uma (9.4%) kontrinui ba kresimentu IPK Mensal no anual, maibe indise komunikasaun tun to’o -7.8%. Tabela 2b: Mensalmente IPK no FPI – trimestre ida ba tinan 2014 Indise Presu Konsumu Timor – Leste Janeiru – Marsu 2014 Indise Presu Konsumu Timor-Leste Grupu IPK Hotu Grupu Horu la Inklui uma 1. Ai-han no Bebidas laos alkohol 2. Alkohol no Tabaku 3. Ropa no sapatu 4. Uma 5. Ekipamentu, Ekipamentu umakain no manutensaun rotina ba uma nian 6. Saude 7. Transporte 8. Komunikasaun 9. Rekreasaun no Kultura 10. Edukasaun Janeiru 2013 To’o Janeiru 2014 % mudansa 3.0% 3.0% 3.5% 12.5% 1.4% 4.0% Annual Fevereiru 2013 To’o Fevereiru 2014 % mudansa 2.4% 2.5% 2.5% 7.4% 1.7% 2.7% Marsu 2013 To’o Marsu 2014 % mudansa 1.8% 1.9% 1.8% 6.5% 1.9% 1.8% 4.0% 1.8% 0.1% -16.1% -0.3% 1.2% 3.0% 1.8% -1.1% -4.5% 6.3% 1.2% 2.5% 1.8% -0.7% -6.5% 6.3% 1.2% Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 13 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Ministeriu Finansas – Alfandega Relata Importasaun Ai-han Tabela 3 : Estatus Importasaun, tuir Fulan No Deskripsaun 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Foos Fore Keli Supermi matak Foos uut Batar uut Ai-fuan Fresku Naan Manu tomak Jeladu Ikan Jeladu Manu tolun Susu ben no Krime Fore, fresku Batar (la inklui) Fini Masin Midar Janeiru Fevereiru Marsu 8,307.43 122.78 962.91 2.71 0.60 2.17 164.84 3.54 43.53 1.56 - 844.88 60.00 703.78 2.04 0.35 55.99 2.55 83.24 0.51 1,900.40 10,047.46 590.50 0.03 0.52 0.86 43.07 15.75 45.68 12.04 700.81 Total Total Importasaun ba Q1 19,199.77 182.78 2,257.19 4.78 1.12 3.38 263.90 21.84 172.45 13.59 0.51 2,601.21 24,722.51 Fontes: ASYCUDA Ministeriu Finansas, Alfandega, Abril 2014 Jeralmente, iha kresimentu signifikamente ba importasaun ai-han durante trimestre dahuluk tinan 2014 kompara ho trimestre ikus tinan 2013 nune’e mos kompara ho trimestre dahuluk tinan 2013. Total importasaun trimestre ida ne’e iha 24,723 toneladas kompara ba trimestre liu ba ne’ebe ho total importasaun iha 7,397 toneladas no 4,999 toneladas durante trimestre dahuluk tinan 2013. Trimestre ida ne’e, total importasaun foos sa’e husi 4,509.6 toneladas durante trimestre liu ba to’o 19,199.8 toneladas iha trimestre ida ne’e. Tabela 2 hatudu katak importasaun foos akontese deit iha fulan Janeiru to’o Marsu ho total 19,199.8 toneladas, maibe konsentrasaun importasaun foos aas iha fulan Janeiru ho Marsu. Foos sai komoditi importasaun ai-han ne’ebe aas liu durante trimestre ida ne’e no kompara ho trimestre liu ba, importasaun ai-han seluk ne’ebe aas liu mak masin midar. Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) – Unidade Seguransa Ai-han Governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak durante trimestre ida ne’e partikularmente iha fulan Janeiru MCIA importa foos ho montante 4,129.5 toneladas ida ne’ebe hanesan ho importasaun foos iha trimestre ikus tinan 2013. Maibe, MCIA distribui ona foos ho montante 3,538 toneladas ba komersial no ajuda humanitaria durante trimestre ida ne’e ne’ebe aas kompara ho trimestre liu ba ho montante Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 14 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun (2,241 toneladas) ba merkadu nasional no sub-nasional no ba vendedor. Distribuisaun foos iha trimestre ida ne’e konsentra iha fulan Fevereiru ho montante 2042 toneladas. Kuantidade distribuisaun foos aas iha distritu Covalima (571 toneladas), Bobonaro (458 toneladas) no Baucau (433 toneladas). Maibe kuantidade restu distribui iha distritu sira seluk hanesan distritu Aileu, Ainaro, Dili, Ermera, Lautem, Liquisa, Manatuto, Manufahi no Viqueque no distribuisaun foos oitoan liu iha distrito Oecusse (85 toneladas). Tabela 3 shows katak to’o iha fulan Dezembru rezerva foos restu kuaze 9,116.21 toneladas mak sei disponivel iha armazen MCIA iha Tibar. Dala ida tan, membru grupu traballu KONSSANTIL rekomenda ba MCIA atu konfirma karik rezerva ida ne’e atu asegura remondasaun nasional konaba Stratejia Reverva Ai-han hodi kobre 30% husi populasaun ba periodu fulan 3 durante menus ai-han. Selae, rezerva husi foos restu bele konsidera hanesan rezerva sereal foun ba tinan tuir mai. Tabela 4: Importasaun Governu no Rezerva Ai-han Rezerva taun Importasau Utilizasaun foos (t) to’o iha fulan n to’o iha Ba Faan Ajuda Dezembru Q1(t) (foos Humanitaria 2013) (t) subsidiu) 9,116.21 4,129.5 3,508 29.65 Ajuda ba ME/MSS (t) 118 Lakon( t) Rezerva foun to’o iha Marsu 2014)(t) Fatin rezerva aihan - 9,590 Armazen MCIA iha Tibar *atual Abril 2014 Figura 1: Utilizasaun Foos, kada Fulan Ajuda Humanitaria 2,500 Komersial 2,042 2,000 1,186 1,500 1,000 500 280 4 8 17 Janeiru Fevereiru Marsu Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 15 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Governu tau foos ho montate 3,509 toneladas iha trimestre ida ne’e, ne’ebe sa’e kompara ho 2,057 toneladas foos ne’ebe iha merkadu nasional durante trimestre ikus iha tinan 2013. Maske trimestre ida ne’e periodu kolleita batar no hahu kolleita hare. Governu distribui foos subdidiu ho montante boot iha fulan Janeiru (1,186 toneladas) no Fevereiru (2,042 toneladas). MCAI kontinua distribui foos hodi responde ajuda humanitarian ne’ebe separadu ho foos husi Ministeriu Sosial Solidaridade ba programa ajuda humanitarian. Figura 2: Utilizasaun Foos Governun nian Ajuda Humanitaria 1% MSS 3% Komersial 96% Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014 Durante trimestre ida ne’e MCIA relata katak laiha foos ne’ebe lakon no hetan estragus iha armazen, ne’ebe diak liu kompara ho trimestre liu ba ne’ebe MCIA lakon foos ho montante (177 toneladas iha armazen). Tanba ne’e, membru Grupu Traballu KONSSANTIL rekomenda atu prepara sistema monitorizasaun ne’ebe diak hodi redus estragus foos no aat iha armazen hdi promove efetividade programa oprasaun. Figura 3: Distribuisuan Foos ba Humanitarian no Komersial, kada Distritu Komersial 600 500 400 300 200 100 0 Ajuda Humanitaria 571 443 200 1.3 458 285 200 4.8 251 250 150 0.8 5 2.5 9.3 0 0 4.9 144 0.3 232 0.8 85 0 25 0.2 Fontes: Atividades Fundusa Seguransa Ai-han (FSA-MCIA) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 16 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Area rural sai prioridade hodi hetan foos subsidiu ho intensaun atu hasa’e asesu ba seral bainhira rezerva ai-han agrikultor sira menus. Figura 5 hatudu katak iha trimestre ida ne’e distritu hotu-hotu iha nasaun ida ne’e hetan foos subsidiu, maibe distridu hotu la hetan ho kauntidade hanesan, iha trimestre ida ne’e distritu tolu mak hetan foos maka’as liu mak hanesan distritu, Baucau, Bobonaro, no Covalima. Maibe distritu Oecusse, ne’ebe relata katak menus produsaun sereal, hetan foos sunsidiu ho quantidade kiik (85 toneladas). Iha adisaun, MCIA mos distribui 30 toneladas foos hodi kobre distritu hotuhotu, maibe distritu Lautem, Ermera no Oecusse mak la hetan. Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco (SMSANS) deskobre katak asesu ba food komersial ne’e iha main presu mak karun ba umakain sira iha rural partikularmente familia sira ne’ebe hela iha area remotas, considera katak trimestre dahuluk mak periodu hahu kolleita ba batar no hare ba epoka principal iha TimorLeste. Grupu Traballu KONSSANTIL sujere maka’as atu reve planu no sistema distribuisaun hodi asegura katak area prioridade ne’ebe hetan foos mak area sira ne’ebe vulneravel ba inseguransa ai-han no relata katak iha frekuensia malnutrisaun aas. MCIA – Departamentu Sosa Produtu Lokal (Programa Povu Kuda Governo Sosa) Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente (MCIA) relata katak durante trimestre ida ne’ebe governu la sosa produtu lokal. Ida ne’e hanesan ho situasaun trimestre haat iha tinan 2013. Ho nune’e, Departamentu Sosa Produtu Lokal iha MCIA foka liu ba distribui komoditi balu ne’ebe hanesan rezerva ai-han ba orfanatu, instituisaun relijiozu no familia vulneravel sira. Programa governu nian hodi sosa produtu lokal tuir lolos atu fornese kanal merkadu ba agrikultor sira atu faan sira nia produtu ne’ebe surplus. Programa ne’e mos fo vizaun hodi hasa’e agrikultor sira nia motivasaun atu hasa’e produsaun domestiku liu husi fornesementu oportunidade merkadu. Hanesan ho tinan liu ba, produsaun lokal la atinji rekerimentu konsumu nasional Timor-Leste, ho nune’e depende ba importasaun atu kobre defisit ai-han. Durante trimestre ida ne’e MCIA distribui ona komoditi tolu ba iha merkadu nasional no subnasional hanesan foos (19.45 toneladas), koto (0.7 toneladas) no batar lokal (40.05 toneladas), maibe distribuisaun ai-han ba ajuda humanitaria iha 163.3 toneladas. Durante trimestre dahuluk MCIA mos dulas hare hodi fornese ba ajuda humanitaria (19.71) no Komersial (182 toneladas). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 17 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 5: Sosa Produtu Lokal, Tuir Komoditi Rezerva inisiu (Dezembru 2013) (T) Foos 564.46 Hare 1,891.04 Batar Lokal 48.37 Koto 8.50 Total 2,512.36 Fontes: MCIA/Produtu Lokal Komoditi Kommersial Q1 (T) 19.45 182.00 40.05 0.68 242.18 Humanitaria Q1 (T) 136.18 19.71 3.90 3.48 163.27 Aat Q1 (T) 4.32 4.32 Rezerva Final to’o Marsu (T) 408.83 1,689.33 0.10 4.34 2,102.60 MCIA mos iha armazen seluk husi Dili no Maliana, ne’ebe MCIA iha adisional armazen iha Maubise ne’ebe hodi kobre produtu lokal husi distritu haat mak hanesan distritu Manufahi, Ainaro, Covalima no Aileu. Ministeriu Edukasaun (ME) – Programa Merenda Eskolar Iha trimestre ida ne’e, Ministeriu Edukasaun (ME) hahu implementa programa merenda eskola iha eskola publiku, eskla privadu, Dioseze no eskola komunudade ba nivel pre-eskolar no ensino baziku iha distrito 13. Ministeriu Edukasaun (ME) sei kontinua distribui osan ($0.15/kada estudante/loron) no fornese foos husi MCIA. Maske nune’e, Ministeriu Edukasaun iha ona planu atu hasa’e alokasaun osan kada estudante husi $.15 to’o $0.25 durante trimestre dahuluk, maibe planu ida ne’e la konsege implementa tanba aprovasaun orsamentu tarde. Tanba ne’e, $0.25 sei implementa durante trimestre daruak iha tinan 2014. Osan ida ne’e ho intensaun atu sosa modo no tempeirus iha merkadu lokal. Atu hadiak efisiensi, promove ai-han nutritivu no redus kustu operasioal mak sai razaun prinsipal ne’ebe esforsa ME atu deside desentralizasaun prosesu aprovizionamentu. Ministeriu Edukasaun iha komitmentu atu atinji rezultadu diak no impaktu husi programa merenda eskolar partikularmente atu kontribui ba kresimentu status nutrisaun labarik sira nian. Objetivu daruak husi ME mak atu promove motivasaun agrikultor sira hodi hasae produsaun ai-han lokal atu kontribui ba ekonomia lokal ne’ebe avansadu iha Timor Leste. Iha trimestre ida ne’e, ME relata katak iha total estudante 337,316 mak rejistu husi eskola hamutuk 1,478. Estudante sira ne’e hanesan benefisiariu ba programa suplementariu ai-han. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 18 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 6: Numeru Estudante ne’ebe sai benefisiariu ba programa merenda eskolar, tuir Distritu Numeru Eskola Distritu Publiku Preeskola Dioseze Aileu 70 13 2 85 Ainaro 79 8 6 Baucau 99 9 66 Bobonaro 134 28 Covalima 85 Dili Numeru Estudante Total allokasaun orsamentu ($) Dioseze 13,285 537 992 14,814 97,772 93 18,805 322 1462 20,589 135,887 182 21,529 674 13,289 36,911 243,613 10 172 26,493 1,343 1,068 28,904 190,766 19 11 115 17,582 866 2,081 20,529 135,491 65 44 13 132 45,458 3,973 7,896 62,043 409,484 Ermera 122 9 5 136 36,602 362 759 37,723 248,972 Lautem 79 13 4 96 20,409 1,047 1,292 22,748 150,137 Liquisa 56 30 7 94 16,240 1,162 1,509 19,001 125,407 Mantuto 66 9 5 80 12,921 817 1,052 14,790 97,614 Manufahi 69 23 6 98 14,315 1,042 1,613 16,970 112,002 Oecusse 58 5 6 69 14,500 323 2,870 17,693 116,774 Viqueque 92 27 7 126 20,585 1,387 2,629 24,601 162,367 1478 278,724 13,855 38512 1,839,578 91,443 1,074 237 Total Alokasaun Orsamentu Fonte :Ministeriu Edukasaun 148 8 10 1 19 Publiku 254,179 komuni dade Total Estudante Preeskola Total komuni dade Total eskola 1,419 4,716 90 6,225 337,316 41,085 2,226,286 2,226,286 Tabela 5 hatudu total numeru estudante ne’ebe rejistu hodi sai benefisiariu ba programa suplementariu ai-han no total orsamentu ne’ebe Ministeriu Edukasaun aloka hodi suporta programa merenda eskolar iha eskola. ME relata katak total numeru eskola kuaze 1,478 eskola husi eskola privadu no eskola publiku inklui eskola pre-eskolar no ensino baziku ne’ebe sei hetan osan no foos nudar benefisiariu programa suplementariu mak estudante nain of 337,316. ME hato’o katak iha tinan ida ne’e ME sei mobilize grupu estudante sira nia ina-aman ka kompania lokal ne’ebe prepara ai-han. Ho nune’e kualidade ai-han sei diak ba labarik sira no iha tempu hanesan hadiak mestri sira nia tempu atu hanorin labarik sira no fornese kualidade hanorin diak. Tanba ne’e, ME enkoraza agrikultor sira atu hasae sira nia produsaun modo hodi rezolve demanda eskola ba modo no tempeirus. Iha adisaun, ME mensiona katak programa suplementariu ai-han foun sei uza menú ne’ebe utiliza variedade modo no tempeirus lokal. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 19 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Preukupasaun husi Ministeriu Edukasaun konaba implementasaun programa merenda eskolar mak limitasaun konaba produsaun modo lokal no rezerva hodi fornese hahan ba estudante sira durante tinan ida nia laran. Tanba ne'e Ministeriu Edukasaun husu apoiu husi ministeriu seluk partikularmente ministeriu agrikultura atu suporta agrikultor no grupu agrikultor sira liu husi trainamentu no subsidiu input hodi produs modo barak iha suco. Ministeriu Saude (MS) – Seguransa Nutrisaun Dadus hotu ne’ebe relata iha relatoriu ida ne’e hetan husi Unidade Informasaun Estatistika iha Diresaun Nasional Politika Planeamentu no Kooperasaun iha Ministeriu Saude (MS). Rekursu dadus sira ne’e relata husi fasilidade saude hanesan Hospital referal, Sentru Saude Komunitariu (CHC) no Postu Saude (HP) inklui SISCa ne’ebe halo operasaun iha teritoriu Timor Leste. Informasaun ne’ebe relata ne’e reprezenta deit situasaun nutrisaun husi labarik sira ho idade tinan lima mai kraik ne’ebe mai vizita fasilidade saude ka SISCa mensalmente. Bazeia ba indikador sira ne’ebe defini ona husi Departamentu Nutrisaun hato’o katak labarik sira hotu ho idade tinan lima mai karaik tenke regularmente monitoria sira nia kresimentu iha fasilidade saude ka atividade SISCa. Atu bele identifika deteksaun sedu ba status todan hodi halo intervensaun no tratamentu bazeia ba politika no protokolu ne’ebe formula ona iha MS. Figura 4 iha kraik hatudu persentajen status nutrisaun ne’ebe identifika liu husi sukat tota tuis idade durante trimestre 1 tinan 2014. Iha figura hatudu katak status nutrisaun ne’ebe identifika durante trimestre 1 hanesan tuir, todan normal 83%, menus todan moderadu 13% no menus todan severu 4%. Karik kompara ho rezultadu Q1 2014 ho Q4 2013 hatudu redusaun partikularmente ba moderadu husi 23% tun to’o 13% no menus todan severu husi 5% to’o 4%. Figura 4: Status nutrisaun (menus todan) labarik ho idade tinan 5 mai karaik, Q1 2014 iha nivel nasional. Menus todanMenus todan severu moderadu 4% 13% Todan normal 83% Persentajen labarik sira ho idade tinan lima mai kraik ne’ebe mai iha fasilidade saude no SISCa hodi kontrola kresimentu (tetu). Dadus husi Q1 hatudu 39% husi total populasaun labarik sir aho idade tinan lima mai kraik mai hodi tetu no 61% la mai tetu tanba sira nia inan-aman la tau Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 20 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun importansia hodi fo prioridade ba buat seluk tanba ne’e la lori sira nia labarik mai fasilidade saude ka SISCa. Figura 5: Persentajen labarik sira ne’ebe tetu durante Q1, 2014 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 82% 60% 46% 45% 31% 34% 45% 27% 39% 27% 31% 27% 39% 14% Kompara ho kobertura iha trimestre haat, 2013 no trimestre ida 2014, persentajen labarisk sira ho idade tinan lima mai kraik ne’ebe mai visita fasilidade saude iha ona kresimentu husi 17% nivel nasional no kobertura tuir distritu mos sa’e iha distritu hanesan Aileu (10%), Baucau (17%), Bobonaro (2%), Dili (30%), Ermera (11%), Lautem (22%), Liquica (36%), Manufahi (15%), Oe-cusse (13%) no Viqueque (11%). Razaun prinsipal ba kresimentu partisipasaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik (hodi tetu ka hetan servisu saude no nutrisaun) iha fasilidade saude no SISCa hodi tetu durante trimestre ida tanba inan sira iha ona atensaun ba labarik sira nia saude no iha parte seluk CHCs no HPs iha ona planu atu halo visita ba komunidade sira nia uma. No durante Q1, 2014 distritu balu partisipasaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik tun ona atu tetu no sukat lima kabun iha atividade SISCa. Hanesan distritu Covalima tun 9% kompara ho trimestre liu ba (Q4 2013). Figura 6, iha karaik hatudu status nutrisaun labarik sira ho idade tinan lima mai kraik kobre durante trimestre ida (Q1, 2014) partikularmente ba menus todan moderadu no severu. Rezultadu Q1, 2014 karik kompara ho dadus trimestre liu ba ne’ebe relata iha iha Q4, 2013 ida ne’e indika katak menus todan moderadu no severu hahu tun ona. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 21 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 6: Persentagen status nutrisaun menus todan moderadu no severu iha Q1, 2014 kada distritu.. menus todan moderadu 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Menus todan Severu 21% 4% 3% 6% 2% 8% 5% 5% 41% 3% 0% 26% 15% 6% 12% 13% 4% 15% 17% 20% 7% 10% 12% 4% 1% 3% 4% 13% Figura 7, hatudu proporsaun labarik sira tuir grupu idade bazeia ba status nutrisaun todan normal, menus todan moderadu no severu. Hanesan ideinfika katak todan normal hahu sa’e ona tanba praktika fo han diak husi inan sira no kuidadu ba sira nia labarik. Maske todan normal aas maibe maibe menus todan moderadu no severu sei eziste hanesan identifika durante trimestre ida tanba inseguransa ai-han no moras hanesan malaria/dengue, pneumonia, hygiene no saneamentu. Figura 7: Estatus todan labarik (ho idade tinan lima mai kraik), tuir grupu idade 100% 80% 60% 40% 20% 0% 84% 83% 12% Todan Normal menus todan moderadu fulan 0-23 14% 5% Menus todan Severu Todan Normal menus todan moderadu 2% Menus todan Severu Fulan 24-59 Figura 8, hatudu kobertura vitamin A durante Q1 2014, objetivu husi distribuisaun vitamin A ba labarik sira ho idade fulan 6 – 59 mak atu prevene no hasa’e imunidade labarik sira nian. Tarjetu nasional ba vitamin A kobertura tenke atinji 80% ka liu no iha realidade atinjimentu iha Q1 kobertura hanesan ona ho tarjetu, 80% ba nivel nasiona. Maibe fahe tuir distrito persentajen kobertura iha diferente. Distritu ualu ne’ebe kobre iha implementasaun vitamin A tun husi tarjetu no distritu tolu kobre liu husi 100% (tarjetu tun husi ema ne’ebe simu vitamin A) no distritu rua deit (Bobonaro no Oe-cusse) ho kobertura liu husi 80% no menus husi 100%. Kobertura vitamina A iha trimestre ida Q1 2014 karik kompara ho trimestre liu ba (Q4 2013) Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 22 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun atinjimentu iha Q1 2014 aas liu Q4 2013 (54%). Detallu kobertura Vitamina A iha Q1 2014 kada distritu hatudu iha karaik. Figura 8: Persentajen labarik sira hetan suplementariu Vitamin A, Q1, 2014 140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% 134% 122% 115% 96% 87% 50% 55% 47% 62% 40% 41% 52% 80% 43% Figura 9, hatudu distribuisaun ai-moruk lumbringa ba labarik sira ho idade fulan 12 – 59 iha fasilidade saude no SISCa kada fulan 6 ba prevensaun malnutrisaun entre labarik sira ho idade ida ne’e iha Timor Leste. Objetivu mak atu proteje labarik sira husi moras iha kabun laran ne’ebe bele hamosu moras hanesan diarea ka isin manas. Atinjimentu ba ai-moruk lubringa iha nivel nasional durante trimestre ida Q1 iha 79% husi labarik sira ho idade fulan 12 – 59 months ne’ebe kobre ona, atinjimentu ida ne’e kuaze kobre tarjetu nasional. Identifika iha ditritu 6 hanesan (Aileu, Ainaro, Ermera, Liquica, Manatuto, Manufahi no Viqueque) nia kobertura tun husi 50% no distritu 3 seluk kobre liu husi 100% hanesan Covalima, Dili no Oe-cusse. Kobertura detallu husi kada distritu hatudu iha figura tuir mai. Figura 9: Persentajen labarik sira hetan ai-murok lumbriga iha Q1, 2014 187% 200% 150% 91% 100% 51% 53% 50% 25% 107% 126% 79% 40% 54% 36% 49% 19% 39% 0% Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 23 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Ministeiru Sosial Solidaridade (MSS) – Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) no Nasional Dezastre Sentru Operasaun (NDOC) Hanesan ho trimestre liu ba, trimestre ida ne’e, MSS fornese ajuza humanitarian ba nasaun laran ba individual (ema ne’ebe vulneravel no vitima husi dezastre) ka instituisaun (orfanatu, Kolegiu, Veteranus, Estudantes, no Ministeriu) ka liu husi projetu servisu ba ai-han liu husi distribuisaun foos. Durante trimestre ida ne’e MSS distribui ona foos ho montante 233.4 toneladas, ne’ebe aas kompara ba trimestre haat 195.3 toneladas. Figura 11 iha karaik hatudu distribuisaun foos kada distritu tuir programa. Figura 10: distribuisaun foos, tuir Programa 234 250 200 125 150 100 50 22 40 5 9 5 7 12 9 0 Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade Trimestre ida ne’e, Ministeriu Sosial Solidaridade distribui ona foos ho montante 234 toneladas hodi suporta orfanatu, instituisaun no suporta familia sira no individual sira ne’ebe afeta husi dezastre durante fulan Janeiru to’o Marsu. Distribuisaun foos husi MSS ba programa humanitarian kuaze 54% (125.3. toneladas) uza hodi suporta sentru rejiaun tuir mai suporta ba kolegiu 17% (39.6 toneladas) no (22 toneladas) ba grupu vulneravel. Hahu husi tinan uluk MSS mos fornese suplementariu ai-han ba kolegiu no orfanatu hanesan susu been, mina tein nian, Deho (tuna), masin, fore mungu no koto. Durante trimestre ida ne’e MSS distribui ona susu been 401 kaixa, mina tein 400 kaixa, Deho 388 kaixa, masin 334 kaixa, fore mungu 262 saku, koto 262 saku. Maibe, ai-han suplementariu laos obrigatoriu maibe depende ba disponibilidade reserva. Iha adisau, distribuisaun foos ba kolegiu no orfanatu bazeia ba konsumu kilo kalori, tanba ne’e total distribuisaun foos bazeia ba total estudante ka benefisiariu ho 6 kg/ ema ida/ fulan ne’ebe Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 24 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun ekivalente ho (350-400 kkl) no ba tina ida ne’e sa’e to’o 12 kg/ema ida/fulan. Tanba limitasaun transporte, MSS halo distribuisaun foos kada trimestre. Distribuisaun foos husi MSS ba programa humanitarian (233.4 toneladas) ne’e separadu ho relatoriu 136 toneladas foos ne’ebe distribui husi MCIA liu husi produtu lokal no 30 toneladas husi importasaun foos ho objetivu hanesan. Iha relatoriu liu ba, membru Task Force Interministerial rekomenda atu halo revizaun ba sistema distribuisaun sira ne’e atu hare ba efisiensia opersaun no iha tempu hanesan asegura katak laiha dupla kalkulasaun ba instituisaun no familai ne’ebe hetan suporta hanesan ho objetivu hanesan. Figura 11: Distribuisaun Foos ba Ajuda Humanitaria, kada Distritu 80.0 70.0 60.0 50.0 40.0 30.0 20.0 10.0 - 76.6 39.1 30.1 12.8 0.1 25.7 7.3 12.3 13.6 12.7 2.9 - 0.4 Fontes: Ministerio Sosial Solidaridade Durante trimestre ida ne’e total distribuisaun foos husi MSS ba programa ajuda humanitaria ho montante 223.4 toneladas ne’ebe iha kresimentu kompara ho trimestre liu ba (195.3 toneladas). Maioria husi suporta foos distribui ona iha distrito haat mak hanesan Distritu Dili (78 toneladas) ne’ebe kobre 33% husi total ditribuisaun foos, Baucau (39 toneladas), Bobonro (30 toneladas) no Ermera (25.7 toneladas). Maibe distrito Aileu, Lutem, Oecusse no Viqueque nafatin hetan ajuda foos humanitarian ho kuantidade kiik. Hahu husi tinan tolu liu ba, DNAS identifika dezafiu balu ba implementasaun distribuisaun foos ba ajuda humanitarian no ba programa redi seguransa social seluk ho efektivu no efisiente. Dezafius sira ne’ebe seidauk rezolve mak hanesan tuir mai ne’e: Akurasi dadus husi distritu ladun los Alvu benefisiariu ladun klaru (ezemplu, alvu atu simu foos mak idozu no alezadu) maibe laos alvu benefisiariu mos mai reklama ajuda ne’ebe hanesan. Menus ajuda operasional hanesan transportasaun hodi halo verifikasaun no halo peskiza ba alvu benefisiariu no populasaun ne’ebe simu ajuda. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Seguransa la sifisiente iha armazen ne’ebe rezulta ema naok komoditi ai-han balu. Limitasaun transpote no kombustibel ba distritbuisaun foos. Tarde atu responde emerjensia tanba aprovasaun orsamentu ne’ebe tarde. Ho dezafiu sira ne’e, DNAS halo rekomendasaun hanesan tuir mai: Atu dezenvolve sistema lao tuir no verifika distribuisaun foos atu hadia dadus ho koretu. Governu tenke defini klaru konaba politika alvu benefisiariu no atu disemina politika hodi komprende no aseita. Atu reve politika ajuda humanitarian katak distribuisaun foos tenke mai husi ministeriu ida deit hodi halo monitorizasaun ho efisiente no hamenus dupla benefisiariu. Atu aumenta alokasaun orsamentu ba apoiu operasional hodi kobre transportasaun ba verifikasaun survei. Dezastre Nasional Sentru Operasaun (NDOC) Uma hetan estragus oitoan Vitima Afetadu Realoka BAUCAU COVALIMA DILI DILI MANUFAHI VIQUEQUE VIQUEQUE VIQUEQUE VIQUEQUE VIQUEQUE TOTAL Uma hetan estragus maka’as ANIN BOOT AHIHAN UMA ANIN BOOT ANIN BOOT ANIN BOOT AHIHAN UMA AHIHAN UMA ANIN BOOT ANIN BOOT ANIN BOOT Distritu Lakon Eventu kanek Tabela 7: Dezastre Prinsipal, kada Distritu Mate 25 BAGUIA 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 21 142 1 0 0 3 1 0 0 2 170 49 0 0 1 4 0 0 5 0 2 61 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 70 142 1 1 4 3 1 5 8 4 239 CRISTO REI DOM ALEIXO FATUBERLIU OSSU WATULARI OSSU UATUCARBAU WATULARI Fontes : NDOC, MSS Durante Trimestre tolu Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak iha distritu lima (5) mak afeta husi dezastre mak hanesan distritu Baucau, Covalima, Dili, Manufahi no Viqueque esperensia no afeta husi anin boot no ahihan uma. Iha adisaun, NDOC relata katak iha uma neen nulu resin ida (61) hetan estragus oitoan maibe uma hamutuk atus ida hitu nulu (170) hetan estragus maka’as. NDOC konfirma mos katak iha familia atus rua tolu nulu resin sia (239) mak afetadu maske iha relatoriu lahatudu numeru ema ne’ebe hetan kanek no mate hanesan vitima husi dezastre. Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak durante trimestre ida ne’e iha kauza rua ba dezastre mak Diresaun Nasional Sentru Operasaun (NDOC) relata katak hanesan anin Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 26 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun boot no ahi-han uma. Numeru aas konaba uma sira ne’ebe hetan estragus maka’as husi ai-han uma iha distritu aas Covalima ho total uma 142. Maibe numeru aas daruak konaba uma sira ne’ebe afetadu husi anin boot iha distritu Baucau ho total number uma rua nolu resin ida (21) ne’ebe hetan estragus maka’as no total uma ne’ebe hetan estragus oitoan iha (49). Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) – Figura Produsaun no Importasaun Aihan Projeksaun preliminaria husi MAP bazeia ba distribuisaun fini hatudu katak total area kultivasaun ba hare ba tinan ida ne’e iha 51,425.7 hetares ne’ebe inklui 44,718 hetares ba primeira epoka no 6,016 hetares ba segunda epoka. Ba batar, MAP relata katak toral area projeksaun ba tinan ida ne’e iha 46,125 hetares ho estimasaun ba primeira epoka iha (40,109 hetares) no segunda epoka (6016 hetares) ne’ebe iha 15% husi total area estimasaun ba primeira epoka. Tanba ne’e, total area cultivation ba hare iha 51,425.7 hetares ho estimasaun produtividade mediu 3.0 toneladas kada hetar sei atinji 154,277 toneladas hare (equivalente ho 92,566 toneladas foos). Maibe, total area etimasaun kultivasaun ba batar iha 46,125 hetares ho produtividade mediu 3 toneladas kada hetare sei atinji total produsaun batar ho montante 138,375 toneladas durante tinan 2014. Tanbe ne’e, ba periodu 2014/15 total projeksaun produsaun sereal domestiku iha 230,941 toneladas, kompostu husi 138,375 toneladas batar no 92,566 foos. Maibe, produsaun batar ba primeira epoka atinji to’o 119,722 toneladas ne’ebe kobre 99% husi projeksaun produsaun ba primeira epoka (120,327 toneladas) mai husi area kolleita 39,570 hetares ho produtividade 3.09 toneladas kada hetare. Iha parte hare, produsaun primeira epoka seidauk kompletu tanba kolleia seidauk hotu. Tabela 8: Estimasaun Final ba Produsaun Batar iha Epoka Prinsipal Tinan 2014 Distrito Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquisa Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque Total Area Potensial (Ha) 13,000 9,000 16,000 25,477 56,113 3,200 6,126 20,000 5,000 19,896 10,000 19,435 12,500 215,747 Area Kultivasaun (Ha) 1,655 647 2,237 8,490 6,352 1,008 1,813 992 1,876 1,119 1,336 7,761 1,677 36,961 Area Kolleita (Ha) 1,607 646 2,237 8,450 6,352 705 1,729 992 1,876 1,119 1,336 7,761 1,677 36,486 Produtividade (t/ha) 2.13 2.16 3.39 3.61 1.32 2.31 2.86 3.85 2.60 3.36 3.78 2.91 2.72 2.81 Total Produsaun (t) 3,428 1,396 7,582 30,481 8,385 1,631 4,944 3,817 4,879 3,760 5,051 22,563 4,558 102,473 Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Tabela 9: Projeksaun Previu Produsaun Epoka Prinsipal Area Kultivasaun (Ha) 529 2,532 12,763 4,378 4,408 104 1,825 2,479 217 4,559 1,126 2,778 7,020 44,718 Area Potensial (Ha) 776 6,076 14,423 7,662 5,615 150 2,419 3,864 1,866 12,731 9,942 5,705 9,793 81,022 Distritu Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquisa Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque Total Produtividade (t/ha) 4.1 4.3 3.1 3.8 3.6 3.0 3.1 2.6 3.6 3.2 2.6 1.6 3.1 3.2 Total Produsaun (t) 2,169 10,812 39,821 16,505 15,869 312 5,731 6,495 790 14,361 2,871 4,445 21,973 142,152 Ekivalente ho foos (t) 1,301 6,487 23,892 9,903 9,521 187 3,438 3,897 474 8,617 1,723 2,667 13,184 85,291 Fontes: Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH) Projeksaun previu husi Ministeriu Agrikultura (MAP) tau produsaun sereal domestiku (batar no hare) ba tinan 2014/15 iha 230,941 toneladas, konpostu husi 138,375 toneladas batar no 92,566 toneladas foos. Ho estimasaun kresimentu populasaun to’o ema nain 1,212,110 iha tinan ida ne’e, rekerimentu estimasaun sereal (batar no foos) ba konsumu humanu ho montante 128,484 toneladas ba foos no 81,211 toneladas batar. Tanba ne’e, MAP – Departamentu Protesaun das Plantas Durante trimestre dahuluk, departamentu protesaun das plantas, Diresaun Nasional Agrikultura no Hortikultura (DNAH), Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) relata katak laiha attaka no asaun ne’ebe foti hodi prevene ka kontrola peste. Maske relatoriu husi Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han Nivel Suco hatudu total area afetadu husi peste no moras durante trimestre ida ne’e iha 1,328 hetares husi laho, kutu mutin, furakain, wereng fungi no gafainotu. Figura 12: Importasaun ai-fuan durante trimestre ida tinan 2014 Zalacca/Salak Winter melon Water Chesnut Strawberry Rock melon Rambutan Rasbery Pear Orange Rambutan Melon Mangosteen Mango Longan Lime small Lemon Kiwi Guava Honeydew Grapes Dragon Fruit Bluberry Banana 60 50 40 30 20 10 0 Apple 27 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-seguransa (DNQB) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Trimestre ida ne’e, Diresaun Nasional Karantina no Bio-seguransa (DNQB) relata katak importasaun ai-fuan tun fila fali husi 359 toneladas durante trimestre liu ba to’o 94 toneladas iha trimestre ida ne’e. Maibe, maioria husi importasaun ai-fuan kontinua aas iha masan, sabraka, pears, uvas, ai-fuan dragon, estrobery no derok. Importasaun trimestre ida ne’e, masan iha 58 toneladas, sabraka 11 toneladas, uvas 9.9 toneladas. Kompara ho trimestre liu ba, importasaun masan iha trimestre ida ne’e signifikante tun husi 192 toneladas durante trimestre ikus, maibe importasaun sabraka tun signifikamente husi 118 toneladas (durante trimestre ikus iha tinan 2014) respektivamente, maibe importasaun uvas tun oituan husi 21 toneladas. Importasaun mangustaun, ai-fuan dragon no longan mos aas. Figura 13: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste Importa Ai-fuan durante Trimestre ida Tinan 2014 40 30 20 10 0 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Trimestre ida ne’e, relatoriu hatudu katak iha 38 toneladas ai-fuan ne’ebe importa China, 19.6 toneladas husi USA 8.7 toneladas husi Fransa, 6.6 toneladas husi Afrika de Sul, 4 toneladas husi Australia, 3.8 toneladas husi Egyptu, no 3.1 toneladas husi Turki. Ai-fuan seluk mai husi Argentina, Chile, India, Indonezia, Italia, Korea de Sul, Malayzia, Pakistan, Vietnam, Thailandia, Filipina no Peru. Maioria ai-fuan ne’ebe importa husi China mak (36.6 toneladas), no Sabraka (1.8 toneladas). Maibe importasaun ai-fuan barak liu husi USA mak masan (8.9 toneladas), sabraka (1.4 toneladas), uvas (4.9 toneladas) no Strawberry (3.6 toneladas). Figura 14: Importasaun Modo durante trimestre ida tinan 2014 300 250 200 150 100 50 0 alfafa Asparagus Baby Kailan Beetroot Broccoli Cabbage Capsicum Carrot Cauliflower Celery Chili Coriander Corn Dou miao Garlic Ginger Leeks Lettuce Lotus Root Mungbean Mushroom Okra Onion Peaches Parsley Peas snow Persimon Potato plum red Radish White Shallot Soybean Spinach Tomato Zuccihini 28 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 29 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Trimestre ida ne’e, total importasaun modo oi-oin ne’ebe importa ho montante 566 toneladas. Kompara ho trimestre liu ba, importasaun modo tun ho 38% husi 907 toneladas (trimestre liu ba) to’o 566 toneladas (trimestre ida ne’e). Hanesan ho trimestre liu ba, fehuk ropa (272 toneladas), fore keli (28 toneladas), lis mean (52 toneladas), lis asu (56 toneladas), alfase (24 toneladas) no tomate (31 toneladas) mak importasaun modo ne’ebe dominante liu. Maibe importante batar tun iha trimestre ida ne’e (66 toneladas) kompara ho trimestre liu ba (270 toneladas). Trimestre ida ne’e, importasaun fehuk ropa (272 toneladas) tun oituan kompara ho trimestre liu ba (285 toneladas). Maibe importasaun lis asu signifikamente sa’e husi 0.6 toneladas (trimestre liu) to’o 56 toneladas (trimestre ida ne’e). Iha adisaun, importasaun fore keli signifikamente tun husi 285 toneladas (trimestre liu) to’o 28 toneladas trimestre ida ne’e, maibe importasaun lis mean husi 55 toneladas (trimestre liu) to’o 52 toneladas (trimestre ida ne’e). Figura 15 hatudu katak kuaze (368 toneladas) modo importa husi China ne’ebe sa’e husi 306 toneladas durante trimestre liu ba, 71 toneladas husi Australia no 66 toneladas husi Thailandia, maibe importasaun husi Bangladesh tun signifikamente husi 36 toneladas to’o 13 toneladas (trimestre ida ne’e), maibe India nafatin ho 26 toneladas (trimestre ida ne’e). Hahu husi Q3 tinan 2012, Bangladesh kontinua fornese modo ba Timor-Leste no volume kontinua sa’e husi trimestre ida ba trimestre seluk, maibe China no Indonesia sei kontinua lidera nasaun sira ne’ebe fornese importasaun modo no ai-fuan barak liu mai Timor-Leste. Iha adisaun, hahu husi Q4 tinan 2012 India mosu no sai numeru ida husi nasaun lima ne’ebe importa modo mai TimorLeste. Figura 15: Nasaun sira n’ebe Importa Modo mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014 566 600 500 368 400 300 200 100 71 26 12 66 0 6 2 0 1 13 0 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Relatoriu sira iha tinan rua liu ba (2012) no tinan ikus (2013), membru task force nafatin sujere atu redus importasaun no buka maneira atu hasa’e produsaun domestiku liu husi resolve kauza Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 30 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun sira ne’ebe fo influensa maka’as ba lalaok produsaun ai-han ne’ebe sei tun. Dala ida tan, servisu membru grupu traballu KONSSANTIL sujere ba MAP atu servisu hamutuk ho ministeriu seluk hodi diskute solusaun potensial liu husi tau prioridade hodi uza produtu lokal duke hasae rekerimentu importasaun, iha tempu hanesan hahu atu avalia no dezenvolve politika fiskalizasaun hodi asegura atu atinji demanda domestiku no proteje produtu lokal. Importasaun ai-han baziku no protudu ai-han seluk tenke sai solusaun ikus liu. Maioria husi importasaun husi modo sira ne’e susesu diak liu iha Timor-Leste, iha realidade iha agrikultor lokal balu faan ona modo sira ne’e iha merkadu lokal no nasional. Figura 16: Importasaun Naan durante Trimestre ida iha Tinan 2014 3,000 2,500 2,000 1,500 1,000 500 0 2,575 991 499 3.1 Naan Manu Naan Fahi Naan Karau Naan Bibi 176 0.3 Naan kanguru Manu tolun Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Trimestre ida ne’e, importasaun naan nomanu tolun ho montante 4,244 toneladas ne’ebe sa’e signifikamente kompara ho trimestre liu ba (2,271 toneladas). Importasaun naan ba trimestere ida ne’e domina ho naan manu (2,575 toneladas), maibe importasaun naan aas ba daruak mai husi naan fahi 991 toneladas. Trimestre ida ne’e total importasaun naan manu kuaze 61% ne’ebe importa husi Brasil (1,849 toneladas), USA (159 toneladas), no Portugal (567 toneladas) (Figura 17). Figura 17: Nasaun sira ne’ebe Importa Naan mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014 2,000 1,500 1,000 500 - 1,849 1,453 573 158 23 10 176 1 0.4 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 31 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 17 hatudu katak durante trimestre ida ne’e kuaze 72% husi total importasaun naan manu mai husi Brazil (1,849 toneladas), maibe restu 6% importa husi USA (159 toneladas) no 22% importa husi Portugal (567 toneladas). Nasaun ne’ebe importa naan maka’as ba pozisaun daruak husi Australia (1,453 toneladas) ne’ebe maioria husi naan karau (492 toneladas) no naan fahi (960 toneladas). Maibe importasaun manu tolun 100% mai husi Malayzia (176 toneladas). Figura 18: Importasaun Ikan mai Timor-Leste durante Trimestre ida iha Tinan 2014 249.5 250 200 150 100 50 0 2.3 0.5 0.8 15.3 0.1 0.8 0.4 0.5 2.8 0.5 0.1 0 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Figura 18 hatudu katak durante trimestre ida ne’e, importasaun ikan oi-oin ho total 273.5 toneladas ho kresimentu 94 toneladas husi 179 toneladas iha trimestre liu ba. Importasaun ikan trimestre ida ne’e nafatin dominante husi ikan Mackarel (250 toneladas), ikan Mojoari (15.3 toneladas), no Boek tiger metan (2.8 toneladas), no bacallau 2.3 toneladas. Figura 19: Nasaun sira ne’ebe Timor-Leste importa ikan iha trimestre ida tinan 2014 140.5 150 96 100 50 0.1 13.3 5.4 2.5 15.3 0 Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Figura 19 hatudu katak durante trimestre ida ne’e importasaun ikan no ai-han tasi seluk iha kresimentu ne’ebe signifikante husi 179 toneladas iha trimestre liu ba to’o 274 toneladas. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 32 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Maioria importasaun ikan sira ne’e mai husi Vietnam kuaze (141 toneladas) ne’ebe kobre 52% husi total importasaun ikan no ai-han tasi seluk ne’ebe importa. Maibe importasaun ikan husi nasaun seluk hanesan China (96 toneladas), Portugal (13 toneladas) no Indonesia (15 toneladas). Figura 20: Maioria komoditi ne’ebe Esporta ba rai liur durante trimestre ida iha tinan 2014 2,000.0 1,667.2 1,500.0 1,000.0 896.0 453.1 500.0 99.5 218.8 - - kafe Kafe Arabika Robusta kamii Nuu Maran Timor Vita Duut morin Total Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Figura 20 no 21 hatudu katak durante trimestre ida iha tinan 2014, governu Timor-Leste liu husi kompania nasional no internasional esporta produtu lokal hanesan kafe, kamii, nuu maran, Timor vita no duut morin. Total esportasaun ba trimestre ida ne’e iha 1,667 ne’ebe inklui kafe arabika (896 toneladas), kafe robusta (99.5 toneladas), kamii (219 toneladas), nuu maran (453 toneladas). Persentajen boot husi total esportasaun haruka ba Indonezia (870 toneladas), partikularmente kamii (219 toneladas) no nuu maran (453 toneladas) 100% esporta ba Indonesia no kafe 139 toneladas. Maibe persentajen aas daruak esportasaun produsaun agrikultura husi Timor-Leste importa ba USA ne’ebe 100% husi kafe. Figura 21: Destinasaun Esportasaun Produsaun husi Timor-Leste durante Trimestre ida Tinan 2014 1,667 2,000 1,500 870 1,000 500 173 206 35 31 - 265 9 - 41 18 19 - Fonte: Diresaun Nasional Quarantine no Bio-security (DNQB) Abril 2014 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 33 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun MAP – Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS)Rezultadu Q1, 2014 Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS) to’o trimestre ida ne’e koleta dadus ona durante fulan rua nolu reshin hitu (27). Sistema ida ne’e halibur dadus seguransa ai-han ne’ebe bele suporta hodi analiza asesu ba ai-han, disponibilidade ai-han no vulnerabilidade. SMSANS kobre 420 suco. Estesionista Agrikula tau ona iha kada suco ne’ebe iha responsabilidade atu rekolla no diskute quesionariu SMSANS iha Konsllu Suco kada fulan. Hahu husi implemetasaun SMSANS, lalaok relatoriu nafatin to’o iha 80% ne’ebe kobre 336 suco husi 420 tarjetu suco. Isu balu ne’ebe nafatin sai dezafiu ba motivasaun estensionista agrikola mak servisu barak liu no nivel suporta operasional inklui tranportasaun no komunikasaun ne’ebe menus. Reuniaun mensal no monitorizasaun trimestral no sesaun fo sujestaun/rekomendasaun sei nafatin hetan isu sira ne’e, maibe solusaun ba problema sira ne’e sai komplikadu konsidera alokasaun orsamentu mai MAP kikoan liu. Iha kraik mak rezultadu prinsipal ne’ebe hatun husi relatoriu mensal SMSANS. Figura 22: Dezafiu ba Produsaun Ai-han 70 60 Bee la sufisiente 50 Fini La sufisiente 40 Servisu nain La sufisiente 30 Udan been barak liu 20 Trator la disponivel 10 Seidauk tempu 0 Hare irigadu Hare udan been hare ra maran batar Iha dezafiu prinsipal neen (6) ne’ebe kontinua afeta produsaun ai-han iha Timor-Leste hanesan variasaun klima (bee la sufisiente ka udan been barak liu) no disponibilidade input (fini la sufisiente, servisu nain la sufisiente no trator ne’ebe ladisponivel). Trimestre ida ne’e tama ona periodu kolleita batar no hare, ne’ebe presiza tebes prezensa servisu nain hodi kolleita, iha realidade hatudu iha figura ida ne’e katak menus servisu nain sa’e signifikante. Kontinua, menus servisu nain sai problema prinsipal husi agrikultora barak, maske trimestre ida ne’e menus bee mosu no afeta maka’as ba hare irigasaun no hare udan been. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 34 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 23: Total Area kada Ai-horis ne’ebe Afetadu husi Dezastre, Peste no Moras iha Ai-horis 8,129 9,000 8,000 7,000 6,000 5,000 4,000 3,000 2,000 1,155 916 1,000 384 236 50 54 Fehuk ropa Fehuk midar - Hare Batar Ai-farina Koto Kafe Trimestre ida ne’e, anin boot, bee lasufisiente, peste, moras ba ai-horis, bailoron naruk, no inundasaun relata afetadu ba total area 10,987 hetares. Kompara ba trimestre liu ba total estragus ne’ebe kauza husi fator sira ne’e tun to’o 2,298 hetares. Total area estragus signifikante liu ba objetivu atu hasae produsaun iha Timor Leste, tanba period ida ne’e tama ona fulan hahu kolleita batar ba epoka prinsipal tanba ne’e area ne’ebe afeta maka’as iha batar. Iha realidade relatoriu SMSANS relata katak iha 8,129 hetares to’os batar ne’ebe kobre 74% husi total area afetadu durante trimestre ida ne’e. Maibe area ai-horis ne’ebe afetadu maka’as ba daruak mak hare (1,155 hetares) no ai-horis ba dala tolu ne’ebe hetan estragus mak ai-farina kuaze 913 hetares. Figura 24: Total Area afetadu husi Dezastre, Peste no Moras Ai-horis 5,000 4,500 4,000 3,500 3,000 2,500 2,000 1,500 1,000 500 - 4,626 4,666 528 128 62 48 34 65 463 238 61 Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 35 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Sistema Monitorizasaun Seguransa Ai-han iha Nivel Suco (SMSANS) mos monitoriza impkatu husi peste komun, moras ai-horis no dezastre ambiental hamutuk 11 ne’ebe afeta ba produsaun ai-han. Durante trimestre dahuluk, maioria husi fatores ne’ebe afeta ba produsaun ai-han mak bailoron naruk no anin boot ne’ebe sa’e signifikamente kompara ho fatores sis seluk. Bailoron naruk afeta 42% husi total area (4,626 hetares) maibe anin boot afeta ba 43% ho total area (4666 hetares). Iha adisaun, laho afeta 528 hetares maibe kutu mutin afeta 463 hetares. Figura 25: Area (ha) Afetadu kada Distritu tuir, Dezastre, Peste no Moras Ai-horis 3,315 3,500 2,977 3,000 2,500 2,000 1,466 1,500 736 1,000 500 169 290 147 378 21 380 431 666 12 - Trimestre ida ne’e, total area afetadu husi dezastre, peste no moras ba ai-horis iha 10,987 hetares, ne’ebe aas kompara ho trimestre liu ba ho total area (2298 hetares). Figura 25 hatudu katak maioria area afetadu akontese iha distritu tolu mak hansan distritu Covalima ho estimasaun area kuaze 3,315 hetares, Distritu Baucau ho estimasaun area kuaze 2,977 hetares no distritu Bobonaro ho estimasaun area kuaze 1466 hetares. Total area afetadu husi distritu tolu kobre 71% husi total area afetadu husi dezastre, peste no moras. Area afetadu iha distritu Covalima durante trimestre ida ne’e kuaze 3,315 hetares, ne’ebe signifikamente aas kompara ba area afetadu iha trimestre ikus ne’ebe ho total kuaze 795 hetares. Maibe distritu ne’ebe hetaa afetadu tun liu mak distritu Ermera (21 hetares) no distrito Viqueque (12 hetares). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 36 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Figura 26: Asesu ba Input tuir Rekursu 39 40 35 30 25 20 15 10 5 0 32 35 32 29 26 23 31 25 Sosa rasik Produs rasik 13 9 Ajuda husi NGO 6 Pestisida Ajuda husi Governu Adubu Fini Trimestre ida ne’e, kuaze (68%) agrikultor mensiona katak sosa rasik no produs rasik sira nia adubu no 67% mensiona katak sira produs sira nia pestisida organiku no sosa rasik sirra nia pestisida, maibe 57% relata katak sira uza sira nia fini rasik ne’ebe sira rai. Maibe, figura iha leten hatudu katak persentajen agrikultora sira produs no sosa rasik sira nia fini nafatin aas kompara ho persentajen agrikultor sira ne’ebe hetan fini husi governu durante trimestre ida ne’e. Ba sira ne’ebe asesu input husi governu, relata katak 31% hetan fini, maibe 23% hetan pestisida no 26% hetan adubu. Iha realidade hatudu iha rezultadu ubinan batar ba epoka prinsipal ne’ebe identifika katak 40% husi total fatin amostra utiliza variedade lokal n’ebe mai husi sosa rasik no produs rasik, maske ida ne’e tun kompara ho tinan uluk ne’ebe atinji 75% husi amostra utiliza variedade lokal. Iha parte seluk, numeru agrikultor oitoan mak mensiona katak sira hetan pestisida, adubu no fini husi Organizasaun non-govermental. Maioria husi organizasaun non-govermental fornese trainamentu ba agrikultor sira oinsa atu produs pestisida organiku, adubu organiku no rai fini rasik. Figura 27: Persentajen Komoditi Ai-han ne’ebe la Disponivel no Folin Karun La disponivel 60 50 40 30 20 10 0 57 46 54 52 41 38 2427 12 Folin Karun 12 6 10 12 22 19 4 10 13 19 37 24 5 Figura 27 hatudu katak foos subsidiu, fore keli, fore mungu, fehuk ropa, ikan fresku no ikan maran disponivel iha merkdu lokal maibe produtu sira ne’e ho folin karun. SMSANS relata mos Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 37 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun katak batar la disponivel (6%) iha merkadu lokal balu no presu baratu kompara ba trimestre liu ba. Presu batar monu tanba tempu kolleita hahu iha fulan Fevereiru no periodu kolleita maka’as iha akontese iha trimestre segundu. Iha adisaun, foos lokal mo disponivel iha merkadu lokal maske ho presu ne’ebe karun. Iha parte seluk, ai-farina, no fehuk midar mak produtu aihan ne’ebe disponivel liu no presu baratu. Tendencia presu ikan maran no ikan fresku kontinua aas iha trimestre ida ne’e. Ho razaun ida ne’e, rekursu ai-han proteina husi animal nia presu karun nafatin. SMSANS relata katak durante trimester ida ne’e suco sia (9) ne’ebe pertense ba distritu Baucau, Covalima, Manatuto, Oecusse, no Bobonaro fo informasaun katak presu sereal aas liu presu mediu husi governu, maske trimester ida ne’e hahu ona kolleita batar. Preseu sereal iha suco sira ne’e hahu husi $2.00/kg to’o $1.50/kg ba batar, $1.25/kg to’o $1/kg ba foos subsidiu no $1.50/kg to’o $1.12/kg ba foos komersial. Suco sira ho marka “mean” signifika katak suco sira ne’ebe sosa ai-han ho folin ne’ebe aas liu prese mediu merkadu. Durante trimestre dahuluk, presu batar tun signifikante ho presu $.65/ kg kompara ho tinan uluk (2013), maibe ba foos subsidiu no foos komersial sa’e ho presu mediu to’o $.60/kg no $.75/kg tutuir malu. Tabela 9: Suco (5) ne’ebe folin ai-han baziku karun iha trimestre 1 ba tinan 2014 Janeiru 2014 $/kg Batar $/kg Foos Subsidiu $/kg Foos Komersial 1.50 $/kg Baucau – Baguia - Alaua Leten 1.08 $/kg Baucau – Baguia – Afaloicai 1.50 $/kg Baucau – Baguia – Afaloicai 1.50 $/kg Baucau – Baguia - Afaloicai 1.00 $/kg Covalima – Fatululic – Taroman 1.12 $/kg Oecusse – Pante Makasar – Taiboco 1.20 $/kg Ainaro – Ainaro – Cassa 0.88 $/kg Ainaro – Ainaro – Cassa 1.08 $/kg Oecusse – Nitibe – Bene-Ufe 1.20 $/kg Baucau – Baguia - Haeconi 0.80 $/kg Ainaro – Ainaro – Mau- Nuno 1.00 $/kg Ainaro – Ainaro – Mau- Nuno 1.00 $/kg Ainaro – Hatu Builico – Mau-Chiga 0.80 $/kg Liquisa – Maubara - Maubaralisa 1.00 $/kg Covalima – Fatululic – Taroman Fevereiru 2014 $/kg Batar $/kg Foos Subsidiu $/kg Foos Komersial 1.50 $/kg Baucau – Baguia - Afaloicai 1.25 $/kg Bobonaro – Lolotoe – Deudet 1.12 $/kg Oecusse – Pante Makasar – Taiboco 1.50 $/kg Manatuto – Soibada - Leohat 1.00 $/kg Covalima – Fatululic – Taroman 1.08 $/kg Oecusse – Nitibe – Banafi 1.00 $/kg Ainaro – Maubisse – Maubisse 1.00 $/kg Baucau – Vemasse - Ossoala 1.04 $/kg Oecusse – Nitibe – Lela-Ufe 1.00 $/kg Ainaro – Ainaro – Suro Craic 0.80 $/kg Baucau – Baguia - Osso Huna 1.00 $/kg Covalima – Fatululic – Taroman 1.00 $/kg Ainaro – Ainaro – Suro 0.80 $/kg Baucau – Baguia - Alaua Craic 1.00 $/kg Baucau – Baguia - Alaua Craic Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 38 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Marsu 2014 $/kg Batar $/kg Foos Subsidiu $/kg Foos Komersial 2.00 $/kg Baucau – Vemasse - Ossoala 1.20 $/kg Baucau – Baguia – Lavateri 1.04 $/kg Oecusse – Nitibe – Bene-Ufe 1.25 $/kg Ainaro – Ainaro - Cassa 1.20 $/kg Baucau – Vemasse - Ossoala 1.00 $/kg Bobonaro – Lolotoe – Guda 1.00 $/kg Ainaro – Hatu Builico – Mau-Chiga 1.00 $/kg Covalima – Zumalai – Raimea 1.00 $/kg Oecusse – Passabe – Abani 1.00 $/kg Ainaro – Maubisse – Maubisse 1.00 $/kg Covalima – Fatululic - Taroman 1.00 $/kg Oecusse – Nitibe – Lela-Ufe 1.00 $/kg Viqueque – Viqueque – Uma Quic 0.80 $/kg Manufahi – Turiscai - Liurai 1.00 $/kg Covalima – Fatululic – Taroman Figura 28: Produsaun ikan (kg) husi Janeiru to’o Marsu 179 180 152 160 140 120 100 68 80 60 40 20 0 Janeiru Fevereiru Marsu Produsaun ikan husi aquikultura durante trimestre ida ne’e produs deit 339 kg, ne’ebe sa’e oitoan kompara ho trimestre ikus iha tinan 2013 ho total produsaun 239 kg. Ikan husi aquikultura tuir lolos atu kompleta nesesidade ikan husi tasi nomos hasae asesu ba ikan presku liu-liu ba komunidade iha foho ne’ebe limitadu ba asesu ikan tasi no ai-han alternativa ne’ebe kontein proteina. Agora dadauk valor mediu ba konsumu ikan iha Timor-Leste iha deit 6.1/kg/kapita/tinan/ema ida. Ida ne’e tun liu kompara ho padraun global ne’ebe ho valormediu 17.8 kg/kapita/tinan/ema ida. Ho ida ne’e, grupu traballu KONSSANTIL dala ida tan hakarak sujere ba MInisteriu Agrikultura no Peskas (MAP) hodi implementa Dezenvolvimentu Estratejia Aquikultura Nasional Timor-Leste (2012-2030). Selae, konsumu ai-han proteina tun partikularmente ikan sai nafatin isu iha Timor-Leste. Ikan importante tebes ba hahan ema nian partikularmente durante loron 1,000 dahuluk bainhira moris, tanba ikan mak fontes ai-han ne’ebe riku ho multiplu nutriente, proteina, bokur esensiadu, mikronutriente esensiadu (mineral no vitamina) ne’ebe suporta ba dezenvolvimentu Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 39 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun kakutak no koknisaun no hamenus risku husi moras. Konsumu ikan barak ne’e importante tebes partikularmente ba inan isin rua no inan fo susu, labarik ho idade tinan lima mai kraik no feto foin-sa’e sira hodi moris no dezenvolve diak liu tan no redus problema labarik moris no produs bebe ho saude diak. Tanba ne’e, presija tebes hodi tau prioridade ba setor peskas iha TimorLeste. Figura 29: Dezafiu ba Produsaun Animal Asesu ba hahan Sistema Tradisional Moras 35 30 25 20 15 10 5 0 Manu Karau Timor Karau Vaka Fahi Bibi Timor Bibi Malai Setor pekuaria iha potensialidade atu suporta dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste. Maoria komunidade iha animal rasik hanesan karau Timor, karau vaka, fahi, bibi timor, bibi malai no manu. Objetivu prinsipal hodi hakiak animal mak atu uza hanesan banku osan no rekursu prinsipal ba strategia alternativa durante period ai-han menus. Maibe, iha dezafiu oioin ne’ebe agrikultor sira hasoru hodi hasae numeru produsaun. Ida ne’e bele dezenvolve liu tan liu husi hamenus dezafiu ne’ebe relata katak afeta ba hasae produsaun animal hanesan produsaun no sistema jestaun, asesu ba hahan no moras. Hanesan mos iha trimestre liu ba ne’ebe hatudu iha Figura 29 katak maioria fatores ne’ebe afeta maka’as ba produsaun animal mak agrikultor barak mak sei implementa sistema tradisional hodi hakiak sira nia animal. Tanba agrikultor sira hetan disfikuldade atu kontrola sira nia animal ba vaksinasaun nomos ameansa husi animal fuik ne’ebe han sira nia animal. Ataka husi moras kroniku ne’ebe koñesidu nomos la koñesidu no asesu ba hahan mos sai problema ba agrikultor sira. Maibe, durante trimestre ida ne’e persentajen moras ba animal tun kompara ho trimestre liu ba tanba iha intervensaun husi Diresaun Nasional Pekuaria no Veterinaria hodi halo tratamentu no vasinasaun, ne’ebe bele redus dezafiu husi agrikultor sira hodi hasae rendimentu no kontribui ba seguranza ai-han no nutrisaun umakain nian. Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 40 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Sekretariu Estadu Politika Formasaun, Profesional & Empregu (SEPFOPE) Figura 30: Numeru servisu nain husi Timor-Leste iha Korea de Sul no Australia iha trimestre 1 2014 22 25 20 15 10 5 - 8 7 2 M F M Peskas F M Fabrika 3 F M Agrikultura - F M Turismu Korea de Sul F Agrikultura Australia Fontes: SIMU/SEPFOPE Hahu husi tinan 2009 governu Timor-Leste halo ona akordu ho governu Korea de Sul hodi haruka servisu nain ba Korea de Sul atu servisu iha setor oi-oin mak hanesan Peskas, Fabrika no setor Agrikultura. Iha parte seluk, governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia atu servisu iha setor agrikultura no Turismu. Figura 30 SEPFOPE relata total numeru ne’ebe governu Timor-Leste haruka ba iha Korea de Sul hodi servisu iha area tolu maibe iha trimestre ida ne’e husi total servisu nain ne’ebe haruka hamutuk ema nain (31) ne’ebe kobre deit iha setor rua mak hanesan peskas ema nain (7) no fabrika ema nain (24). Governu Timor-Leste mos haruka servisu nain ba Australia hamutuk ema nain 11 atu servisu iha area Turismu. Figura 27: Numeru kliente ne’ebe partisipa formasaun iha SEFOPE, Janeiru - Marsu 2014 465 500 400 300 200 100 39 1 1 0 3 3 0 31 20 0 0 1 0 Fontes: SIMU/SEPFOPE Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl 41 Grupu Traballu Seguransa Ai-han no Nutrisaun Durante trimestre rua tinan 2014, Sekretadu Estadu Politika Formasaun, Profesional no Empregu (SEPFOPE) fornese ona formasaun ba kliente hamutuk ema nain 1,298 kompostu husi feto no mane ne’ebe reprezenta husi distritu sia. Dala ida tan, numeru partisipante boot mai husi distritu (465) ne’ebe kobre 84% husi total partisipante. Maibe numeru partisipante barak tuir mai husi distritu Aileu (ema nain 39 ), Liquisa (ema nain 31) no Manatuto (ema nain 20). Atu hetan kopia relatoriu ida ne’e, kontaktu : Unidade Seguransa Ai-han, MAP Tel: +670 7305769/7268503/7396294 ka vizita www.maf.gov.tl
Documentos relacionados
Relatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre II 2014
KKoonnsseelllluu N Naassiioonnaall SSeegguurraannssaa,, SSoobbeerraanniiaa AAii--hhaann nnoo N Nuuttrriissaauunn TTiim moorr--LLeessttee
Leia maisRelatoriu Asesmentu Situasaun Trimestre III 2014
Verifikasaun dadus ne’e esensial liu atu hatene katak suporta governu ba humanitarian atinji duni sira nia alvu, too iha alvu benefisiariu no karik fornesementu responde populasaun vulneravel nia n...
Leia maisMinisterio Saude - Ministério da Agricultura e Pescas
toneladas ba fo’os. 2. Projeksaun ba produsaun Batar iha tinan 2015 atinji 125,609 toneladas ho produtividade 2.90 toneladas kada hetar husi area kultivasaun 43,288 hetares. Husi total produsaun id...
Leia maisRelatoriu peskiza
identifika hanesan distritu ne’ebé vulneravel ba konflitu liga ba AM bazeia ba analizasaun dadus husi AtReS no konsultasaun ho parseiru ka stakeholder lokal sira. Partisipante sira inklui, liderans...
Leia maisAgromet Fev FINAL22 April2013
valor mediu (average) kor sinza hatudu iha grafiku, NDVI husi kada distritu nia fluktuadu entre 0.56 sae to’o 0.79. Valor mediu ne’e nudar valor klaran entre valor maximu no valor minimu. Valor max...
Leia mais