Matadalan ba Advokasia no Publisidade - STATISTICS TIMOR

Transcrição

Matadalan ba Advokasia no Publisidade - STATISTICS TIMOR
SENSUS POPULASAUN NO UMA-KAIN
TIMOR-LESTE 2015
Matadalan ba Advokasia no Publisidade
ba
e
t
r
Pa
a
l
: Ho
o
v
P
i
s
o
v
o
Hu
o
P
s
u
b
a
s
n
e
S
1
!
SENSUS POPULASAUN NO UMA-KAIN TIMOR-LESTE 2015
“SA IDA MAK ITA PRESIZA HATENE”
1. INTRODUSAUN
3
2. SA IDA MAK SENSUS POPULASAIONAL?
4
3. INFORMASAUN SA IDA MAK SENSUS SEI FÓ 5
4. ATIVIDADES PREPARASAUN SENSUS
7
5. SEI SURA SE DEIT?
7
6. MÉTODU ENUMERASAUN NIAN
8
7. LEI SENSUS
8
8. ITA-NIA KNAAR NUDAR LIDER
KOMUNIDADE NO INDIVIDUAL
9
9. KNAAR MEDIA NIAN NO OIN SA ATU
ENFRENTA JORNALISTA SIRA
9
10. PERGUNTAS NE’EBÉ HATAMA TIHA IHA
SENSUS POPULASAUN UMA-KAIN
TIMOR-LESTE 2015
10
11. HAFOIN SENSUS: PESKIZA
POSTU-ENUMERASAUN
11
KONKLUZAUN
11
IDEIA XAVE SIRA ATU REALSA BAINHIRA ITA
KOALIA BA EMA SIRA KA MEDIA KONA-BA SENSUS 12
Lista kontaktu ba Gabinete Sensus iha Dili 13
NUMERUS IMPORTANTE
2
14
SENSUS POPULASAUN NO UMA-KAIN
TIMOR-LESTE 2015
“SA IDA MAK ITA PRESIZA HATENE”
1. INTRODUSAUN
Governu Timor-Leste sei halo ni-nia sensus nasional populasaun no uma-kain ba dala tolu entre
11-25 Jullu 2015. Timor-Leste halo ona ni-nia sensus dahuluk no daruak; (nudar nasaun independente
ida) iha 2004 no daruak iha tinan 2010. Nasoens Unidas rekomenda atu nasoens hot-hotu halo
sensus populasaun ida tinan sanulu dala ida atu sukat dezenvolvimentu no kresimentu populasaun
nian. Tuir rekomendasaun ne’e, Timor-Leste bele hein to’o 2020 atu halo ni-nia sensus tuir mai,
maibé iha razoens forte balun atu halo ona sensus ne’e iha 2015. Karateristika sosial, ekonomiku no
demográfiku sira muda lalais tebes iha nasaun nurak ida ne’e. Governu, sosiedade sivil no parseiru
dezenvolvimentu sira presiza atu hetan informasaun detaillu, atual atu dezenvolve politika no
programas populasaun no dezenvolvimentu nian ne’ebé adekuadu. Tanba mudansa populasaun no
sósiu-ekonómiku boot ne’ebé akontese ona desde identifika iha sensus 2004 no sensus 2010, sasukat
hirak ne’e nudar konsidera importante ou nesesáriu atu avalia situasaun populasaun no uma-kain
atual iha 2015.
TBele sukat susesu sensus hot-hotu nian liu husi akuradu análize ba dadus ne’ebé kolekta ka
rekolla ona. Atu hetan dadus sensus akurat, informasaun ne’ebé kolekta husi respondente sira
durante enumerasaun sensus tenki kompletu no loos. Resposta kompletu no loos foin bele hetan
bainhira públiku hatene no mos suporta prosesu sensus ne’e. Atu halo públiku em jeral suporta
sensus ne’e, ema hot-hotu tenki informadu didiak kona-ba benefisius sensus nian no mos kona-ba
papel importante ka vital ne’ebé sira halao ba ni-nia susesu,tanba ne’e importante teb-tebes atu
monta kampaña publisidade no advokasia ida ne’ebé planeadu no koordenadu didiak atu sensibiliza
públiku no halo sensus ne’e popular durante prosesu diseminasao informasao sensus. Tanba ne’e,
intervensoens publisidade no advokasia nian sei halao knar ida importante teb-tebes iha durante
prosesu sensus Timor-Leste 2015 nian.
3
2. SA IDA MAK SENSUS POPULASAIONAL?
Sensus populasaun ida define tiha nudar prosesu halibur, kompila, avalia, analiza no disemina
informasaun sósiu-ekonómiku no demográfiku kona-ba populasaun tomak nasaun ida nian. Atu
halo simples, ne’e signifika sura ema hot-hotu ne’ebé moris iha nasaun ida iha tempu partikular.
Durante sensus ne’e, intervistador sira (ne’ebé hanaran mos enumeradores) halibur informasaun
kona-ba kuantidade, distribuisaun, kompozisaun no karateristikas sósiu-ekonómiku no demográfiku
sira seluk populasaun nian. Sensus sira ne’e halo ho forma periódiku atu fo informasaun
kona-ba mudansa sira ne’ebé akontese ona iha populasaun (ni-nia kresimentu no karateristika sira)
no dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku seluk desde sensus ida ikus liu. Informasaun ne’e sei uza atu
avalia nesesidades bem-estar oras ne’e populasaun nian no mos atu halo estimativa ida ba nesesidades
iha loron aban-bainrua. Dadus ne’ebé halibur ona sei tulun governu no parseirus dezenvolvimentu
Timor nian iha planeamentu no implementasaun polítika públiku no iha konstrusaun infraestrutura
ne’ebé konsidera nesesáriu. Ezemplu konkretu ida: se governu hatene númeru atual labarik sira ho
idade eskolar no mos númeru labarik sira ne’ebé sei presiza edukasaun tinan sanulu husi agora, nia
mos sei hatene eskola hira mak atu harii no profesores hira mak atu treinu.
Métodu de-facto Sensus Populasaun no Uma-kain Timor-Leste 2015 nian
Ba Sensus Populasaun no Uma-kain Timor-Leste 2015, sei uza métodu enumerasaun de-facto ida.
Utilizasaun métodu ida ne’e signifika sura ema tuir fatin ne’ebé sira hela ba iha tempu partikular
ida. Ba Sensus 2015, tempu partikular ne’e mak Kalan Sensus, kalan entre 11 no 12 Jullu (haree tan
informasaun iha kraik). Se Domingos toba iha ni-nia belun Silvino nia uma durante Kalan Sensus,
sei sura Domingos bainhira intervistador sensus (enumerador) mai Silvino nia uma no husu
kona-ba see deit mak toba iha Kalan Sensus iha nebá.
Nune’e mos, sei sura deit ema ne’ebé toba Kalan Sensus iha territóriu Timor-Leste laran (se Domingos
toba Kalan Sensus iha Kupang nia sei la inkluidu iha Sensus 2015). Importante atu hatene katak
labele sura kosok-oan sira ne’ebé moris hafoin Kalan Sensus. Hodi tuir lójika hanesan, tenki sura
ema ne’ebé mate hafoin Kalan Sensus (maibee sei moris hela iha momentu Kalan Sensus).
Nota katak nasionalidade Timor-Leste ho estranjeiru sira mós sei hetan sura ka konta durante
Sensus.
Durasaun Sensus Populasaun no Uma-kain Timor-Leste 2015
Sensus Populasaun no Uma-kain Timor-Leste 2015 sei akontese durante periodu loron 14. Sensus
ne’e sei hahuu iha 11 Jullu no remata iha 25 Jullu.
Kalan Sensus – kalan importante ida
Atu evita omisaun ka la sura ema/buat ruma, sura dala rua no duplikasaun sira, karateristika ida
husi karateristika sira sensus de-facto nian mak periodu referénsia. Ne’e dehan katak informasaun
sensus nian ne’ebé halibur ona sei refere ba pontu partikular ida iha tempu – iha kazu ne’e defini
tiha nudar Kalan Sensus. Kalan Sensus ba Sensus Poupulasaun no Uma-kain Timor-Leste 2015
mak kalan entre 11 no 12 Jullu. Enumerasaun (sura) sei engloba ema moris hot-hotu ne’ebé toba
kalan iha uma-kain determinadu ida, la hare’e ba iha ne’ebé mak sira bai-bain hela ba. Uma-kain
ida kompostu ho ema ida ka grupu ema ida ne’ebé hela hamutuk iha unit uma ida deit no fahe ba
malu buat moris nian balun ka tomak, (hanesan hahaan no/ka eletrisidade).
Kalan Sensus mak entre kalan boot dia 11/12 fulan Jullu 2015,
Keta haluhan hola parte iha kontajen.
4
3. INFORMASAUN SA IDA MAK SENSUS SEI FÓ?
Informasaun balun ne’ebé Sensus Populasaun
no Umakain Timor-Leste 2015 sei fó mak:
Informasaun ne’e importante teb-tebes ba
identifikasaun áreas ne’ebé atraza iha setor
edukasaun no tanba ne’e presiza esforsu extra,
nudar ezemplu atu aumenta programas literasia
ne’ebé governu no mos organizasaun naogovernamental sira halao.
1. Númeru ema moris iha Timor-Leste
(kuantidade populasaun nian)
2. Distribuisaun populasaun nian tuir unidade
administrativa
3. Númeru mane no feto sira
4. Kompozisaun idade populasaun nian
5. Taxa literasia nian (proporsaun populasaun
nian ne’ebé bele lee no hakerek)
6. Nivel empregu/dezempregu/sub-empregu
no tipu okutobaun/ profesaun servisu oi-oin
populasaun nian
7. Ai-han/plantasaun ne’ebé uma-kain sira
kuda
8. Númeru balada sira (ternak) ne’ebé umakain
sira hakiak
9. Númeru fasilidades uma nian no sira-nia
kondisaun
10.Proporsaun populasaun ne’ebé iha asesu ba
bee, eletrisidade no servisu/komodidade
sosial sira seluk
11.Taxa fertilidade no mortalidade nian
12.Volume migrasaun/ema muda ba mai iha
rai-laran
Saúde:
Maske la iha kestaun diretu kona-ba saúde iha
sensus 2015, maibee dadus husi sensus ne’e sei
fo informasaun importante ne’ebé sei fasilita
governu iha nivel hot-hotu atu halo planu ba
saúde hodi reduz mortalidade partikular ba inan
sira ne’ebé fo partus sira husi populasaun nian. Se,
pur ezemplu, sensus ne’e hatudu aumentu ida iha
taxa mortalidade iha area determinadu, mak ida
ne’e sei sai indikador ida kona-ba nesesidade atu
hadia inan isin rua no inan sira ne’ebe hahoris iha
servisus saúde iha area neba.
Sensus Poupulasaun no Umakain TimorLeste 2015 sei fasilita governu no parseirus
dezenvolvimentu atu halo no implementa politikas
iha area prinsipal sira hanesan tuir mai:
Edukasaun:
Dadus husi Sensus sei tulun governu atu sukat
nivel literasia no halo planu ba edukasaun hodi
fo informasaun kona-ba:
a. Númeru ema sira ne’ebé bele lee no hakerek
(taxa literasia)
b. Nivel edukasaun nian ne’ebé ema eskola
alkansa
c. Númeru labarik sira ho idade eskolar ne’ebé
oras ne’e dau-daun la eskola
5
Utilizasaun sira seluk ba dadus sensus nian
Empregu:
Atu dezeña politikas empregu efikáz sira,
governu presiza hatene númeru ema ne’ebé iha
atu serbisu agora, no oin sa kondisaun forsa
trabaladores/angkatan kerja ne’e aban-bainrua.
Sei uza dadus husi Sensus 2015 atu sukat nivel
empregu, dezempregu no sub-empregu nian no
atu tulun governu iha elaborasaun programas
ba kriasaun empregu hodi fo informasaun tuir
mai:
Dadus ne’ebé halibur husi sensus 2015 bele mos
uza ba objetivu sira tuir mai:
• Avaliasaun Programas Dezenvolvimentu
nian: dadus husi sensus sei fo baze ba
avaliasaun programas dezenvolvimentu.
• Produsaun, merkadoria no investimentu:
Setor privadu presiza dadus sensus nian
atu planeia ni-nia desizaun produsaun,
marketing no investimentu iha nasaun ne’e.
a. Númeru ema sira ne’ebé iha serbisu no tipu
serbisu sa ida mak sira halo
b. Númeru no distribuisaun (bazeadu ba idade,
distritu, etc) ema dezempregadu ka subempregadu no tan sa mak sira nia razaun ba
dezempregu ka sub-empregu
c. Numeru ema sira ne’ebé oras-ne’e eskola
hela ka instituisaun edukasaun sira seluk no
se mak presiza servisu bainhira sira remata
estudus
Uma-kain:
Ba Governu Timor-Leste atu halo politikas umakain efikáz no atu hadia disponibilidade uma
no merkadoria, presiza determina kondisoens
uma-kain/uma nian oras-ne’e no merkadoria
hanesan:
• Eletrisidade: Sensus 2015 sei fó dadus
konaba:
a. Númeru uma-kain sira ho asesu ba
eletrisidade
b. Númeru ema ne’ebé sei presiza asesu ba
eletrisidade
• Abastesimentu bee: Sensus 2015 sei fó dadus
kona-ba disponibilidade bee hemu seguru
hodi halibur informasaun kona-ba fonte
bee sira ne’ebé populasaun uza.
• Saneamentu: Sensus ne’e sei halibur dadus
kona-ba kondisoens sanitáriu ne’ebé iha,
hodi nune’e fo informasaun ne’ebé presiza
ba melloria aban-bainrua.
Empoderamentu (hakbiit) ba feto sira:
Feto sira dala barak marjinalizadu no negadu
asesu ba oportunidades edukasaun nian, sosial
no politiku no realizasaun/pemenuhan diri.
Sensus 2015 sei tulun governu iha formulasaun
estratéjias intervensaun apropriadu hodi fo
informasaun kona-ba:
• Númeru total feto sira
• Sira nia nivel edukasaun, empregu no asesu
ba servisu/komodidade sosial sira seluk
• Númeru feto sira ne’ebé xefia uma-kain sira
• Númeru feto sira ne’ebé kaer pozisaun
lideransa sira
6
4. ATIVIDADES
5. SEI SURA SE DEIT?
PREPARASAUN SENSUS
Enumerasaun (kontajen/sura) sei halo hafoin
kadeia atividade preparatóriu sira ne’ebé loke
dalan ba susesu implementasaun sensus ida
nian. Atividades prinsipal balun husi atividades
sira ne’ebé halo ona molok Sensus 2015 mak
hanesan tuir mai:
• Sei sura ema hot-hotu ne’ebé toba iha Kalan
Sensus (kalan entre 11 no 12 Jullu 2015) iha
fronteira Timor-Leste nia laran. Sei sura
sidadaun Timor sira no mos ema estranjeiru
sira. Favor nota katak sei la sura sidadaun
Timor sira ne’ebé hela iha estranjeiru, ka
bai-bain hela iha Timor-Leste maibee la
hela iha nasaun laran durante Kalan Sensus,
inklui mos ba ema ne’ebé serbisu ba misaun
diplomátika Timor nian sira (embaixadas
no konsuladus) iha tasi-balun (embaixada
no konsuladu sira iha tasi-balun sura nudar
territóriu Timor nian).
Demarkasaun Área Enumerasaun (mapeamentu):
Demarkasaun Área Enumerasaun
ka
Enumerasaun Area Demarcation (EAD): Ne’e
dehan katak nasaun ne’e mapeadu no fahe
ba areas rai kikoan, Áreas Enumerasaun ka
Enumerasaun Areas (EAs) ne’ebé enumerador
ida bele halo kobertura ho forma konveniente
durante periodu sensus. EAD prevene
enumerador sira halo kazus omisaun ka dublo
ba areas rai nian.
• Ema hot-hotu ne’ebé toba Kalan Sensus
iha uma-kain partikular ida atu sira nudar
membrus uma-kain ne’e nian ka lae, sei sura
iha uma-kain ne’e.
Sensus Pilotu:
Atu asegura katak lojistika bele fó rezultadu ne’ebé
benefesio ba respondentes hodi kompriende no
mos aseita perguntas kestionáriu nian, hanoin
hirak ne’e mak presiza halo sensus pilotu ida
iha áreas balun ne’ebé hili ona. Em jeral sensus
pilotu ne’e akontese tinan ida antes sensus atual.
Sensus pilotu ne’e halo ona entre 11 no 25 Jullu
tinan kotuk no fo informasaun ba planeamentu
sensus ne’ebé atu halo tinan ne’e.
• Membrus uma-kain sira ne’ebé toba kalan
sensus iha fatin sira iha ne’ebé labele
enumera sira (ema sira mak serbisu kalan,
peskador sira, pasajeirus iha tránzitu etc.)
tenki sura no hatama iha uma-kain ne’ebé
sira bai-bain hela ba.
Tipus uma-kain no grupu populasaun espesial:
• Uma-kain bai-bain sira: Uma-kain bai-bain
ida konsisti ho ema ida ka grupu ema ida
ne’ebé hela hamutuk iha uma-kain hanesan
no fahe ba malu preparativus balun ka hothotu (hahaan, eletrisidade, bee, sst).
Husu suporte lider sira no públiku em jeral nian
(Advokasia/publisidade):
Atu halo sensus populasaun ida ne’ebé kredivel
no bele fiar, lider sira iha nivel hot-hotu no
públiku em jeral tenki hatene kona-ba inforsaun
sensus, no fó apoiu tomak ba eventu importante
ida ne’e. Apoiu ne’e sei hamoris liu husi
advokasia ida ne’ebé planeia didiak no kampaña
sensibilizasaun públika ne’ebé sei:
• Uma-kain hamutuk Institusional sira:
Umakain koletivu institusional mak
konjuntu uma sira ne’ebé uza atu akomoda
ema barak ne’ebé la iha relasaun raan ka
kazamentu, ezemplus uma-kain sira ne’e
mak hotel sira, kamps no dadur fatin sira.
• sensitiza ema sira ne’ebé halo polítika, lider
sira no públiku em jeral kona-ba importánsia
sensus nian
• realsa sira-nia knar diferente iha fasilitasaun
no intermediasaun ba susesu sensus nian
iha Timor tomak
• husu sira-nia kooperasaun no partisipasaun
maximu iha eventu importante ida ne’e
• Grupus Populasaun Espesial: Sira ne’e inklui
ema sira ne’ebé la iha uma, nomadas, ema
sira iha tránzitu iha aeroportu/ portus,
pontus travessia fronteira, ema deslokadus
iha rai-laran no refujiadus.
7
• Pesoal diplomátiku: Ema sira ne’ebé serbisu
ba misaun diplomátiku sira Timor nian
(embaixadas no konsuladus) iha tasi-balun
(embaixadas no konsuladus sura nudar
territóriu Timor nian).
7. LEI SENSUS
Konfidensialidade
Informasaun ne’ebé halibur tiha husi
respondentes durante enumerasaun sensus
nudar konfidensial no labele uza ba objetivus
seluk alein de sensus ne’e rasik. Ne’e dehan katak
informasaun ne’ebé uma-kain sira fo LABELE
uza ba objetivu taxasaun ka autoridades
imigrasaun, polísia ka autoridade seluk. Ofisiais/
funsionarius sensus sira tenki halo juramentu
hodi promete kaer metin segredu molok hahu’u
sira-nia knar no violasaun konfidensialidade
hot-hotu sei hetan kastigu tuir lei ne’ebé vigura.
Tebes duni katak sei rejistu naran sira membru
uma-kain nian, maibee sei uza deit naran sira
ne’e atu garante katak la iha membru umakain
ida mak sura liu dala ida. Naran sira ne’e bele
mos utiliza/berguna atu verifika ema sira ne’ebé
enumera ona, se no bainhira nesesidade hanesan
ne’e mosu karik, pur-ezemplu durante Estudu
Pos-Enumerasaun/Post Enumerasaun Survey
(PES), haree informasaun iha kraik.
Sei halo preparasaun adekuadu ba enumerasaun
kategorias uma-kain hot-hotu iha leten no Grupus
Populasaun Espesial.
6. MÉTODU ENUMERASAUN NIAN
Hodi uza mapa área nian, enumerador ida sei
lao husi uma ida ba uma seluk durante periodu
sensus nian. Enumerador ne’e sei entrevista Xefi
uma-kain sira no, iha kazus balun, membrus
seluk uma-kain ne’e nian mos. Maske sei halo
entrevista ba Xefi uma-kain ka ema bo’ot
responsável ida hodi naran uma-kain nian,
maibe iha perguntas balun relasionadu ho
fertilidade no mortalidade ne’ebé feto sira ho
idade tinan 15 ba leten mak tenki responde.
Tanba razaun ida ne’e, importante atu feto
sira (ho idade tinan 15 ba leten) iha uma-kain
hela bainhira enumerador mai vizita. Se la iha
ema elijivel ida atu entrevisa iha momentu vizita
enumerador nian, maka enumerador sei rai hela
kartaun ba segunda vizita no vizita hikas umakain ne’e iha tempu/data ikus mai.
Partisipasaun iha sensus nudar dever síviku ida
Ne’e nudar dever síviku ema hot-hotu nian atu
submete ba kontajen no fo informasaun loos.
Importante atu hatene katak hahalok sira tuir
mai ne’e ilegal:
Dala ida tan, favor keta haluha katak sei sura
deit ema sira ne’ebé toba Kalan Sensus ne’ebé
determina ona iha uma-kain espesifiku ida, la’os
membrus seluk uma-kain nian ne’ebé la hela iha
uma durante Kalan Sensus.
• Lakohi atu ofisial/funsionarius sensus sura
• (Finjidu) halo ofisial sensus sura ema ida liu
dala ida
• Fo informasaun falsu ba intervistador sira
(enumeradors)
• Impede enumerador sira halao sira knaar
8
8. ITA-NIA KNAAR NUDAR LIDER
9. KNAAR MEDIA NIAN NO OIN SA
KOMUNIDADE NO INDIVIDUAL
ATU ENFRENTA JORNALISTA SIRA
Ema hot-hotu iha knar importante atu halao
Sensus Populasaun no Uma-kain Timor-Leste
2015 hetan susesu. Knaar lider komunidade
sira (Administrador Municipiu, Administrador
Postu Administrativu, Xefi suku no Xefi aldeia,
membrus konsellu de suku, lider tradisional
sira no sst) nian espesialmente importante. Ita
hot-hotu sei hetan benefisiu husi sensus akurat
ida,tanba razaun ne’e, ofisial/funsionarius sensus
sira no mos lider komunidade sira tenki kontribui
ba susesu sensus nian hodi halao knar espesifiku
sira tuir mai:
Jornalistas, Ofisial Informasaun Públiku sira no
reprezentantes media sira seluk nudar ita belun.
Sira bele mos intermedia bainhira koalia konaba
habelar/desiminasao informasaun
konaba
prosesu sensus nian. Knar reprezentantes media
nian mak atu fo públiku em jeral informasaun
loos no relevante konaba buat hot-hotu ne’ebé
kait-malu ho etapa oi-oin prosesu sensus nian.
1. Halo ema hot-hotu hatene kona-ba sensus
ne’e iha ita-nia komunidades, familia sira no
belun sira
2. Halo ema sira kompriende informasaun
sensus no tulun sira atu rezolve konseitu
sala hot-hotu ka boatus kona-ba prosesu
sensus nian
3. Hataan perguntas hot-hotu kona-ba sensus
ne’ebé jornalista ka membrus públiku
em jeral husu. Ita sei hetan respostas ba
maioria perguntas iha gia ida ne’e.
4. Servi nudar modelu ezemplu/knaar diak sira
ba akurasi, konfiabilidade, no aseitabilidae
prosesu sensus nian.
• informa media lokal no nasional konaba ita-nia atividades sensus pelu menus
semana ida dala ida no dala barak liu se iha
atividades barak mak lao;
• konvida media atu halo kobertura ba
atividades sensus nian (no fo transporte se
nesesáriu);
• ita tenki disponível ba entrevistas;
• temi mensajen xave sira sensus nian iha
momentu hot-hotu jornalistas entrevista ita
ka halo tipu kontaktu seluk ho reprezentantes
media nian;
• tenki delikadu/sopan no pasiensia no hataan
pergunta sira ne’ebé jornalistas husu, maibee
keta haluha atu husu nafatin tulun ba
Gabinete Sensus nian iha (haree detaillus
kontaktu nian iha pájina 12-13) se ita la
iha serteza kona-ba resposta ba pergunta
ne’ebé jornalista husu daudaun
Ita-nia serbisu mak atu kria relasaun serbisu
diak teb-tebes ida ho jornalistas. Ita bele halo
ida ne’e liu husi:
Bainhira ita simu pergunta ida ne’ebé ita
labele hataan, favor kontaktu Manajer Sensus
Municipiu ka Gabinete Sensus nian iha Dili atu
hetan klarifikasaun. Resposta atrazadu ida
maibe’e loos diak liu fali resposta siik deit no
bele fo resposta sala. Informasaun la loos iha
tendénsia/cenderung atu namkari, tanba ne’e
halo ita-nia serbisu sai difisil liu tan.
Ita tenki monitoriza mos informasaun sensus
nian ne’ebé media (radio, TV) ka publikasaun
(jornal, boletin informativu, sitiu web etc.) sira
fo sai. Informasaun ne’e loos no kompletu ka
lae? Se ita hetan karik informasaun ruma la
loos ne’ebé bele hamosu konfuzaun no rumor
falsu ita tenki halo kedas kontaktu ho estasaun
radio/TV /jornal/boletin informativu/sitiu web
no husu sira atu korriji sala ne’e.
9
5. Municipiu orijen/Mai husi municipiu ne’ebé
Resposta sira ba pergunta ida ne’e fó informasaun
kona-ba extensaun migrasaun iha railaran nian.
10. PERGUNTAS NE’EBÉ HATAMA
TIHA IHA SENSUS POPULASAUN
UMA-KAIN TIMOR-LESTE 2015
6. Defisiénsia
Fo estatístika kona-ba númeru, distribusaun
(bazeadu ba idade, fatin jeográfiku etc), no
nesesidades ema defisientes nian. Númeru
sira ne’e importante ba planeamentu no
implementasaun polítika sira ba ema defisiente
sira.
Durante sensus ne’e, intervistadores sei husu
perguntas oi-oin ne’ebé respondentes sira bele
konsidera la relevante ka la nesesáriu. Maibee,
iha razaun diak ida ba pergunta ida-ida, no
tanba ne’e mak perguntas hot-hotu importante.
Tuir mai ne’e esforsu kikoan ida atu alista
perguntas balun ne’ebé atu husu no razoens
tan sa mak pergunta sira ne’e inkluidu iha
kestionáriu sensus nian.
7. Status Edukasaun nian
Informasaun ne’e importante atu determina taxa
literasia no nesesidades edukasaun populasaun
tomak nian, iha municipiu sira diferentes no iha
grupu idade diferente.
1. Naran
Naran ema ida-idak nian la serve ba buat ida
durante análize ba dadus sensus nian, maibee,
iha prosesu enumerasaun, naran ne’e rejistadu
atu garante katak la iha membru uma-kain
nian ida mak enumeradu dala rua. Naran ne’e
mos serve ba objetivu halo verifikasaun ba ema
sira ne’ebé enumera ona bainhira nesesidade
ne’e mosu. Nudar ezemplu iha Survey Pos
Enumerasaun (PES)Post-Enumeration Survey.
3. Idade
8. Estadu Sivil
Estadu sivil importante tanba nia iha relasaun
forte ho nivel fertilidade nian. Bainhira koalia
em jeral, nivel fertilidade tun bainhira kaben
atrazadu. Estudu sira iha maioria nasoens
hatudu katak feto kabe-nain sira iha taxa
fertilidade aas liu bainhira kompara ho feto sira
ne’ebé nunka kaben. Idade feto ida nian bainhira
nia kous oan ida uluk mos iha influénsia bo’ot ba
fertilidade. Se feto ida hetan ni-nia oan ida uluk
ho idade tinan 30, maka nia iha probabilidade
atu iha oan uitoan liu fali se nia kous oan ida
uluk ho idade tinan 20.
Estrutura idade nian determina nesesidades
populasaun nian no poténsia ba kresimentu
populasaun nian. Informasaun kona-ba nasaun
ni-nia estrutura idade presiza atu halo politika
kona-ba populasaun tomak no rekizitus grupu
idade espesifiku nian. Ezemplu: hodi hatene
númeru labarik sira ho idade tinan 5 ka kiik
liu, governu bele halo estimativa/estimasi ida
konaba eskola hira, sala de aulas no profesores
hira mak sei presiza iha tinan lima tuir mai.
9. Atividade ekonómika/status empregu nian
Pergunta ida ne’e koko atu suka kuantidade no
kompozisaun mao-de-obra/angkatan kerja nian
no mos taxa empregu, dezempregu no sub-empregu nian iha setor formal no mos informal.
Respostas ba pergunta sira ne’e mos hatudu
atividade ekonómika a’as sira populasaun nian,
tanba ne’e fó kontribusao dadus ba governu atu
implementa knaar setor oi-oin ekonomia nian.
4. Lian Inan/Lingua materna (Afiliasaun
Étnika)/Sidadania
10. Perguntas kona-ba uma hela fatin
2. Seksu
Ne’e determina persentajen mane no feto sira
iha populasaun.
Resposta ba pergunta sira ne’e sei hatudu
persentajen populasaun nian ne’ebé hela iha
uma konvensional no mos hatudu kualidade
uma nian. Pergunta sira ne’e sei hamoris
dadus kona-ba fasilidades uma nian ne’ebé
iha populasaun Timor-Leste no kondisaun
ekonómika uma-kain Timor nian. Informasaun
ne’e sei tulun governu atu sura nesesidades sosial
no ekonómiku populasaun nian.
Affiliasaun étnika determina kultura ema
ida nian. Atu bele kompriende kresimentu
populasaun nian tendénsia sósiu-ekonómiku
área determinadu ida nian, ita tenki kompriende
krensa/fiar no normas populasaun ne’ebé hela
iha área ne’e nian. Tanba ne’e dadus kona-ba lian
materna (afiliasaun étnika) no sidadania, kapta
aspetu importante populasaun nian ida ne’e.
10
1. Mate iha uma-kain durante fulan 12 liu ba
Informasaun ne’e sei fó vantagen ba governu
kona-ba taxa mortalidade no mortalidade inan
hafoin partus sira.
11. HAFOIN SENSUS: SURVEY
POS-ENUMERASAUN
Bainhira kontajen populasaun remata ona, sei
halo Survey Pos-Enumerasaun (PES) iha iha
Areas Enumerasaun (EAs) balun ne’ebé hili
ona. Objetivu PES nian, ne’ebé sei akontese iha
fulan ida laran hafoin sensus, mak atu verifika
plenitude/kelengkapan informasaun
ne’ebé
halibur ona durante sensus. Se intervistador sira
mai iha ita-nia area durante period ne’e, entaun
sira nudar parte husi prosesu sensus nian.
2. Relijiaun
Relijiaun halao knar importante teb-tebes ida
iha determina kódigu moral no komportamentu
ka hahalok membrus sosiedade nian hot-hotu
nian. Krensa relijiozu sira bele iha implikasaun
luan bainhira koalia kresimentu populasaun
nian no aspirasaun edukasaun eskolar nian.
3. Agrikultura – ai-han no balada
Perguntas ai-han no balada hakiak hot-hotu
kona-ba seguransa alimentar. Hahan sira mak
agrikultor Timor-Leste sira bele produz, no
hira, no ai-han ida ne’ebé, mak tenki importa atu
garante katak ema hot-hotu iha hahaan natoon
atu han? Iha Sensus 2015 perguntas sanulu husi
perguntas sira ne’e hot-hotu sei koalia konaba
agrikultura no hakiak animal. Informasaun
hetan liu husi perguntas hirak nee importante
hodi formula futuru ba moris diak no mos diak
ba Agrikultura atu halao sensus agrikultura
rasik.
PUBLIKASAUN REZULTADUS SENSUS
NIAN
Prosesamentu, análize no diseminasaun Sensus
2015 sei halo ho komputador no mao-de-obra
ne’ebé iha kualifikasaun/tenaga kerja trampil.
Rezultadus sensus nian sei lansa iha etapa
tolu: rezultadu preliminar iha Outubru 2015,
Relatóriu Báziku sira iha Abril 2016 no Relatóriu
Analítiku sira husi Novembru 2017. Sei fo
rezultadu sira ne’e ba Governu organizasoens
sosiedade sivil, parseirus dezenvolvimentu,
parte interesadu sira seluk no públiku.
KONKLUZAUN
Nudar iha primeriu mensiona, sensus nudar
ezersisiu komplikadu, bo’ot no karu ida,tanba
ne’e, mak obrigatóriu atu sensus ne’e hetan susesu.
Maske Governu, parseirus dezenvolvimentu no
ofisial sensus sira sei serbisu didiak atu garante
katak ezersísiu ne’e lao didiak la iha problemas,
maibee susesu atual Sensus nian depende tomak
ba populasaun rasik no entidades Timor oan
tomak. Se populasaun kompriende razoens no
benefisiu sira halo sensus nian, mak sira sei
servisu hamutuk no fó informasaun akurat
ou detaillus. Nudar organizador sensus nian
ami husu atu ema hot-hotu iha fatin hot-hotu
Timor-Leste nian hola parte no fasilita servisu
enumeradores nian durante periodu sensus.
Permiti ami halo sensus ne’e didiak nudar ami
nian konpremisu fó ba nasaun ida ne’e hanesan
parte instrumentu ida importante teb-tebes atu
forma futuru dezenvolvimentu nasaun.
11
IDEIA XAVE SIRA ATU REALSA
BAINHIRA ITA KOALIA BA EMA
• Bainhira fo informasaun akurat ba ofisial
sensus nian sei lori diak ba ema hot-hotu
ne’ebé moris iha Timor-Leste. Informasaun
loos sei tulun Governu no parte interesadu
sira seluk iha sira-nia esforsus atu halo
polítikas dezenvolvimentu, planus no
programas diak teb-tebes atu hadia moris
populasaun Timor-Leste nian.
SIRA KA MEDIA KONA-BA SENSUS
• Sensus Populasaun no Uma-kain 2015 sei
halao durante loron 14 entre kalan 11 /12
Jullu no 25 Julu 2015. Ne’e mak periodu
tempu ne’ebé intervistador sira sei vizita
uma-kain ida-ida iha nasaun laran tomak.
• Balun husi perguntas ne’ebé atu husu no
tópiku sira ne’ebé atu hatama iha kestionáriu
Sensus nian mak: naran, idade, relijiaun,
lingua materna, fatin moris, estadu sivil, hela
fatin ida uluk, durasaun rezidénsia nian,
razaun migrasaun, defisiénsia sira, status
moris ka mate inan-aman nian, edukasaun,
mao-de-obra, partikular/khusus ba labarik
feto sira ho idade tinan ba leten ne’ebé
hahoris oan ona, fasilidades no kualidade
material uma nian, iha ka lae amenidades
no propriedade, ai-han agrikola no balada
hakiak inklui ema sira mak foin mate iha
uma-kain ne’e.
• Periodu referénsia sensus nian mak Kalan
Sensus, kalan entre 11 no 12 Jullu 2015. Ne’e
mak kalan ne’ebé uma-kain ida-ida sei sura
ema hot-hotu ne’ebé toba kalan partikular
ne’e iha sira-nia uma.
• Uma-kain ida tenki hili membru uma-kain
ida atu responsabiliza ba hakerek naran
ema hot-hotu nian ne’ebé toba Kalan Sensus
iha sira-nia uma-kain partikular. Tenki
hatama membrus uma-kain bai-bain no
mos bainaka temporáriu sira iha lista ne’e.
NOTA: LABELE hatama membru umakain
sira ne’ebé la toba Kalan Sensus iha umakain
ne’e.
• Informasaun hot-hotu ne’ebé halibur ona
husi individual sira sei konfidensial. Sei la
fahe informasaun ne’e ema seluk no bele
uza deit ba objetivus estatistiku sensus nian.
Tanba razaun ne’e, lalika tauk atu hataan
perguntas sensus nian.
HAMUTUK ITA BELE HALO!
Census from People to People: Be part of it!
Sensus husi Povo ba Povo: Hola Parte ba!
12
Lista kontaktu ba Gabinete Sensus iha Dili
Kestaun Administrativu nian:
Sr. Antonio Freitas, Direitor-Jeral ba Statistika: [email protected] ka +670 3311348
Sr. Elias Ferreira, Direitor Nasional ba Metodologia no Peskiza (GDS): [email protected] ka +670 3311348
Sr. Arun Kumar Singh, Espesialista Tekniku ba Sensus : [email protected] ka 78263848
Sr. Illidio Ximenes, Admin/Assosiasaun Finansas: [email protected] ka 7815-4122
Kestaun ba Media, Publisidade no Advokasia:
Sr. Silvino Lopes, Presidente ba Publisidade no Advokasia Sensus 2015: [email protected] or +670 3311348
Sr. Helder Henrique Mendes, Ofisiais Publisidade: [email protected] or 7735-4000
Sr. Januariu Gomes, Ofisiais Publisidade: [email protected] ka 7734-3927
Domingos Sebastiao Freitas, Ofisiais Publisidade: [email protected] ka 732-2687
Kestaun Rekrutamentu:
Cristino Gusmão, Koordenador Sensus Nasional (DGS): [email protected] ka 7723-0127
Sr. GeovanioMRH. Henriques, Rekursus Humanos: [email protected] ka 7857-2259
Kestaun Mappamentu no Sistema Pozisaun Global (GPS):
Sr. Alipio Moniz, GIS & Tekniku Mappamentu: [email protected] ka 7723-8368
Sr. João Gusmão, GIS & Tekniku Mappamentu: [email protected] ka 7731-4550
Kestaun Lojistiku:
Illidio Ximenes, Admin/Assosiasaun Finansas: [email protected] ka 7815-4122
Domingos Baltazar, Xefi Lojistiku: [email protected]
Anibal Cardozo, Vice Lojistiku: [email protected]
Perguntas Tekniku:
Sr. Arun Kumar Singh, Espesialista Tekniku ba Sensus: [email protected] ka 78263848
Sr. Elias Ferreira, Direitor Nasional ba Metodologia no Peskiza (GDS): [email protected] ka +670 3311348
Sr. Silvino Lopes, Direitor Nasional ba Sistema no Relatoriu: [email protected] ka +670 3311348
Sr. Cristino Gusmão, Koordenador Sensus Nasional: [email protected] ka 7723-0127
13
NUMERUS IMPORTANTE
• Totál Municipiu : 13
• Totál Postu Administrativu : 65
• Totál Suku : 442
Numeru Totál Estimasaun funsionariu Sensus iha Terrenu: Estimasaun hirak nee inkluindu ho
aproximasaun (por volta) 3430 Intervistadore sira, Lider ekipa sira hamutuk 700 no operador
ba GPS iha operasaun terrenu ba sensus 2015 mak hamutuk 700.
• Populasaun Timor-Leste nian bazeia ba sensus 2010: 1,066,409
• Densidade husi Populasaun: 71 (Sq. Km)
• Seksu Rasiu: 104
• Labarik (tinan 0-14): 41.4 %
• Produtiva Ekonomika Populasaun (tinan 15-64): 53.9 %
• Ema Idozus (tinan 65+) : 4.7 %
• Estimasaun Populasaun Timor-Leste iha tinan 2015: 1,245,096
• Estimasaun Moris Populasaun Timor-Leste nian iha Esponensial Tinan 2015: pursentu 2.69.
• Taxa Bruta ba Natalidade 2015: 36.02
• Taxa Bruta Mortalidade 2015: 9.14
• Espetativa Moris, (Seksu rua), 2015: 63.10
• Espetativa Moris, Mane, 2015 : 62.37
• Espetativa Moris, Feto, 2015 : 63.85
• Rezultadu Sensus Preliminaria sei iha tinan 2015. Relatoriu Census principal sei hasai iha tinan
2016 no Relatoriu Tematiku Sensus sei publika iha tinan 2017.
14
HELP LINE OF CENSUS 2015
Hotline:
+670 3311348
Website:http://www.statistics.gov.tl
Twiter:
@StatisticsGovTL
15

Documentos relacionados

Acre Alagoas Amazonas Amapá

Acre Alagoas Amazonas Amapá Mangabeiras São  Francisco Santa  Izabel Centro

Leia mais

timor-leste

timor-leste ba prosesu komplikadu sira hanesan lisensa ba konstrusaun. Ami rekomenda atu adopta, publika no halo tuir padraun servisu ba ajénsia prinsipal sira. Ami rekomenda atu Governu tau nafatin atensaun n...

Leia mais

Rezultado Preliminariu ne`ebe hetan husi sensus

Rezultado Preliminariu ne`ebe hetan husi sensus sedauk kompletu no dadus hirak ne’e hetan kobertura sei menus liu. Dadus nebe prontu ona iha TimorLeste barak liu hetan husi; Survei Suco 2001; Survei Demográfiku no Saúde 2003 no 2009; Sensus Popu...

Leia mais

Tabela Konteudu - Kontinua - STATISTICS TIMOR

Tabela Konteudu - Kontinua - STATISTICS TIMOR aprezenta rezultadu finál hosi Sensu Populasaun no Uma-kain Timor-Leste 2010. Publikasaun sira sei fahe ba tolu, hato’o estatístika detalladu kona-ba karaterístika populasaun no Uma-kain Timor-oan....

Leia mais