Dili Bulletin: Konaba ADB

Transcrição

Dili Bulletin: Konaba ADB
Janeiru 2011 Edisaun No. 1
Konaba ADB
Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu (ADB) nudar
banku dezenvolvimentu multilateral ida ho objetivu
prinsipal atu hakuran mukit iha Azia no Pasifiku. ADB
ni-nia kliente sira mak governu membru sira, hanesan
mos ni-nia aksionistas.
ADB pertense ba membru 67, 48 husi rejiaun laran
no 19 husi fatin seluk iha mundu. Timor-Leste tama
ADB iha 2002, no nudar aksionista numeru 34º bot liu
entre membru rejional sira. ADB iha eskritóriu iha Asia
no Pasifiku tomak.
Instrumentus prinsipal sira hodi tulun dezenvolve
nasaun membru sira mak diálogu polítiku,
empréstimus, investimentus kapital, garantias, grant,
no asisténsia téknika (TA).
ADB ni-nia vizaun mak rejiaun Azia no Pasífiku ida
ne`ebe livre husi mukit. Ni-nia misaun mak atu tulun
nasaun membru sira ne`ebe sei dezenvolve’an hela
atu hakuran mukit ho forma substansial no hadia
kualidade moris sira-nia povu nian. Maski rejiaun
hetan susesu barak, nia kontinua nudar uma ba doistersus ema mukit mundu nian: Ema 1.8 billoens
ne`ebe moris ho osan kuran husi $2 loron ida, ho 903
milloens halo moris ho osan kuran husi $1.25 loron
ida. ADB komprometidu ba hakuran mukit liu husi
kresimentu ekonómiku inkluzivu, kresimentu ne`ebe
sustentável ambientalmente, no integrasaun rejional.
ADB ni-nia kontribuisaun
Atividades ADB nian iha Timor-Leste aliña didiak ona
ho governu ni-nia prioridades dezenvolvimentu, nudar
hatuur ona iha Planu Dezenvolvimentu Nasional 2002
no, tuir mai, liu husi prosesu prioridades
dezenvolvimentu nasional.
OINSA KONTAKTU AMI
Sede Espesial iha Timor-Leste
ADB–World Bank Building, Avenida dos Direitos Humanos
Dili, Timor-Leste
Telefone: +670 332 4801
Kuartel Jeral
6 ADB Avenue, Mandaluyong City
1550 Metro Manila, Filipinas
Telephone: +63 2 632 4444
www.adb.org/Timor-Leste
Atividade sira konsentra ba hadia infraestrutura
fízika no dezenvolve kapasidade atu implementa
servisu sosial baziku sira ho kualidade.
Husi 1999 ba 2007, ADB konsentra tiha ba
reabilitasaun emerjénsia ba infraestrutura, ne`ebe
finansia liu husi Fundu Fidusiáriu Multidoador ba
Timor Leste (TFET). ADB implementa ona besik $49
milloens iha projetus fundu fidusiáriu nian ne`ebe
engloba enerjia urbana no rural, estrada nasional sira,
portus, no bee no saneamentu. $4 milloens iha fundus
TFET nian mos uza ona atu hari`i Instituto
Microfinanças de Timor-Leste.
Iha 2005, Timor-Leste hahu hetan ona asesu ba
Fundu Dezenvolvimentu Aziátiku (ADF). Ida ne`e
nudar ADB ni-nia rekursus prinsipal ida ba nasaun
membrus ho rendimentu kiik, no oras ne`e nudar
fonte prinsipal finansiamentu nian ba atividades ADB
nian iha Timor-Leste. ADB mos depende ba fundus
husi fonte sira seluk, hanesaun Fundu Japaun nian ba
Redusaun Pobreza.
Aprova ona $62 milloens iha finansiamentu
donativu ADF nian. Projetu reabilitasaun estrada
nasional ida ($10.0 milloens husi ADF) ramata ona iha
2009 no tuir kedas ho Projetu Setor Dezenvolvimentu
Rede Estradas foun ida ($46.0 milloens husi ADF). ADB
administra projetu komplementar ida ho valor $3
milloens atu suporta komunidade sira ne´ebe hela iha
lurón ibun, ne`e hetan finansiamentu husi Fundu
Japonés ba Hakuran Mukit. ADB mos suporta projetu
abastesimentu bee Dili ($6.0 milloens husi ADF).
Timor-Leste nudar resipiente ida husi ADB ni-nia
AT bot liu, mak AT Jestaun Projetu Infraestrutura. Ne`e
pakote ida ho valor $15 milloens, ne`ebe selu ho
kofinansiamentu husi Governu Australia, hahú tiha iha
2007 no tulun planeia, prepara no ezekuta, Governu
Timor-Leste ni-nia programa dezenvolvimentu kapital.
Atividade seluk ADB nian mak hanesan reforsu ba
mikrofinansas, estatistika no jestaun makroekonómika, jestaun ajuda no abilidades iha jestaun
setor públiku. Apoiu ne`e fo liu husi AT espesífiku ba
país, no AT rejional sira ne`ebe mos tulun nasaun
membru sira seluk iha Ázia no Pasífiku.
Seidauk iha empréstimu ba Timor-Leste, ho
rekursus hotu-hotu ADF nian fo nudar donativus.
Rekursus ADF nian sei disponível nudar mistura
donativus no empréstimus iha inísiu
2011.
Pájina 2
Grant ne’ebe lao hela
Projetu Setor Dezenvolvimentu Rede Estradas
Projetu ne`e hahú implementasaun planu tinan 10
ida ba rede estrada prinsipal ne`ebe dezenvolve ho
apoiu AT ADB nian. Projetu ne´e sei reabilita rota
sira Dili–Liquica–Batugede no Dili–Ermera–Maliana.
Sei estabelese programa manutensaun estradas liu
husi apoiu ba dezenvolvimentu kuadru polítiku, no
programasaun no kapasidade implementasaun.
Apoiu orsamentu fo ba operasaun inisial programa
manutensaun ba estrada sira ne`ebe reabilita ona.
Projetu ne`e mos dezeña tiha atu trata defisiénsia
sira iha kapasidade kontrator lokal sira nian. Nia fo
pakote kontratu apropriadu ba kontrator nasional
kiik sira, no sei treina kontrator kiik sira iha
teknolojia manutensaun estradas, lisitasaun,
kontratasaun, no jestaun projetu.
Ita-nia Lurón, Ita-nia Futuru
Atividade ne`e sei tulun komunidades partisipa iha
reabilitasaun no manutensaun estradas asesu no
infraestrutura bázika iha áreas ne`ebe hetan apoiu
husi Projetu Setor Dezenvolvimentu Rede Estrada. Nia
sei dezenvolve abilidades kontratante kiik nian,
bazeadu iha komunidade no administrasaun lokal iha
jestaun projetu, no enjeñaria bázika no supervizaun.
Projetu Abastesimentu Bee Urbanu Dili
Projetu ne´e sei hadia sistema abastesimentu bee iha
partes Dili nian, ho énfaze ida ba sistema distribuisaun
(ne`e katak, ligasaun final ba konsumidor sira). Projetu
ne`e sei fo abordajen modelu ida ne`ebe bele halo tan
iha fatin sira seluk iha Dili no área urbana sira seluk.
Projetu ne`e integradu ho AT Melloria
Dezempeñu Abastesimentu Bee Dili ka (Dili Water
Supply Performance Improvement TA). AT ida ne`e
rezolve sasatan sira iha kuadru polítika (ezemplu,
jestaun demanda natón, nível aas bee ne´ebe la jera
reseitas) no hadia ona kapasidade servisu bee no
saneamentu nian iha planeamentu, jestaun, no
reporte serbisu nian.
AT ba país ne`ebe lao hela
Jestaun Projetu Infraestrutura
Asisténsia téknika ne´e hahú ona programa abranjente,
longu prazu ida atu suporta haburas kapasidade
ajénsias infraestrutura nian no sira-nia pesoal.
Uluk liu apoiu ne´e konsentradu ba papel prienxe
lakuna sira ne´ebe sei prepara projetus desepezas
kapital ba implementasaun no fasilita
aprovizionamentu.
Dezeña tiha asisténsia ida ne´e atu implementa
nivel elevadu obras públikas, enkuantu iha tempu
hanesan dezenvolve kapasidade liu husi treinamentu
iha-serbisu-fatin no partisipasaun ativu konaba
asisténsia téknika ne´e (ezemplu, hodi dezenvolve
abilidades iha aprovizionamentu, no jestaun no
supervizaun projetu no kontratu).
Énfaze ba kapasitasaun pesoal aumenta ona ho
forma progresivu durante implementasaun, inkluzive liu
husi estabelesimentu programa bolsa de estudos ida ba
estranjeiru. Programa ne´e fo treinamentu prazu badak
no prazu naruk atu dezenvolve abilidades iha jestaun
infraestrutura iha Ministério das Infraestruturas laran.
Reforsa Investimentu Públiku Bot sira
Atividade ne´e sei tulun governu estabelese
preparativus implementasaun projetu foun ba
investimentu públiku estratéjiku sira.
Projetu Reabilitasaun Bee Oecussi no Ermera
AT ne´e sei prepara projetu ida atu tulun Pante
Makasar iha Oecussi no kapital distrital sira seluk atu
maneja sira-nia sistema abastesimentu bee urbanu.
Projetu ne´e mos sei reabilita Lagoa Debo Lehumo iha
Eraulo.
Konstrusaun estruturas kontrole erozaun nian
ne´ebe komunidade halo ba lagoa ne´e sei simu
finansiamentu husi AT ne´e.
Reforsa Dezenvolvimentu Rede Estradas
Sei fo apoiu ba preparasaun serbisu reabilitasaun lurón,
no “Prospektus Estradas Timor-Leste” ida.
Kapasitasaun atu Reforsa Jestaun Setor Públiku no
Abilidades Governu nian, Etapa III
AT neé suporta Ministério da Administração Estatal atu
reforsa kapasidade funsionáriu públiku sira nian.
Atividade ne´se serbisu diak ho Instituto Nacional da
Administração Pública.
Kapasitasaun iha área Estatístika no Makroekonomia
Atividade ne´e tulun Ministério das Finanças hadia
sistema estatístiku hodi dezenvolve abilidades Direcção
Nacional da Estatística. AT ne´e mos tulun Direcção
Macroeconómica hadia ni-nia kapasidade atu halo
análizes makroekonómikas.
Apoiu ba Jestaun Ajuda Efikáz
AT foun ne´e sei fo padraun internasional ida ba
sistema jestaun informasaun ajuda atu hadia ligasaun
entre asisténsia externa no planeamentu no sistema
orsamentasaun. 

Documentos relacionados

timor-leste

timor-leste nafatin. Nia hasoru dezafiu atu muda’an hosi sistema legal nebé simu hosi Indonézia ba sistema legal foun ida bazeadu ba tradisaun luzófona. Tau tan ho dezafiu ida ne’e mak simu tiha Portugés nudar...

Leia mais

Programa Estajiu - Autoridade Nacional do Petróleo e Minerais of

Programa Estajiu - Autoridade Nacional do Petróleo e Minerais of Konteudu Lokal (Local Content) – Ema Ida (1) Programa ne’e sei halao durante fulan neen (6) ba kandidatu ida ne’ebé manan oportunidade ne’e. Kandidatu ne’e sei sai hanesan Estajiariu hodi aprende k...

Leia mais