genderi da sazogadoeba

Transcrição

genderi da sazogadoeba
genderi da sazogadoeba:
saqarTvelo
Tbilisi 2008
angariSi momzadda da gamoicema gaeros ganviTarebis programis proeqtis ”genderi da politika” - farglebSi.
angariSi Sesrulebulia sazogadoebrivi politikis
institutis mier (IPS).
avtori: nana sumbaZe
damatebiTi informaciisaTvis SegiZliaT mimarToT gaeros ganviTarebis programis proeqtis - ”genderi da politika”- ofiss Semdeg misamarTze:Tbilisi
saqarTvelos parlamentis administraciuli Senoba. rusTavelis gamz. 8, oTaxi
034; tel/faqsi:923662.
www.genderandpolitics.ge an sazogadoebrivi politikis instituts misamarTze: Tbilisi, WavWavaZis gamz. 10.tel/faqsi: 220060
www.ips.ge
wignis dizaini:gio sumbaZe
angariSSi warmodgenili Sedegebi da rekomendaciebi avtors ekuTvnis da
SesaZlebelia ar emTxvevodes gaeros ganviTarebis proeqtis - ”genderi da
politika” - Sexedulebebs
Copyright
UNDP 2008
saavtoro uflebebi daculia
Sinaarsi:
Sesavali...............................................................................................................................5
Tavi 1: kvlevis mizani........................................................................................... 9
Tavi 2: Tanasworoba.............................................................................................. 15
genderi sazogadoebriv sarbielze................................................................. 34
Tavi 3: sazogadoebriv cxovrebaSi monawileoba............................ 34
Tavi 4: dasaqmeba....................................................................................................... 73
genderi pirad cxovrebaSi..................................................................................... 94
Tavi 5: genderi ojaxur cxovrebaSi......................................................... 94
Tavi 6: adamianuri da sociluri kapitali........................................ 116
Tavi 7: win gadasadgmeli nabijebi............................................................ 145
bibliografia................................................................................................................... 154
danarTi I. eTnikur umciresobaTa damokidebuleba
Tanasworobis mimarT.................................................................................................. 160
danarTi II.qarTveli qalebi qarTul sabWoTa
enciklopediaSi............................................................................................................... 162
danarTi III.genderul sakiTxebze momuSave organizaciebi......... 168
danarTi IV.respondentTa nusxa........................................................................ 175
danarTi V. fokus-jgufebis nusxa.................................................................. 178
Gender and Society: Georgia........................................................................... 179
danarTi VI. fotoxma................................................................................................ 333
3
kvleva ganxorcielda gaeros ganviTarebis programis mxardaWeriT. avtors surs Tavisi
gulwrfeli madliereba gamoxatos gaeros ganviTarebis programis proeqtis ”genderi
da politika” TanamSromlebis da saqarTvelos parlamentis TavjdomaresTan arsebuli
genderuli Tanasworobis sakiTxebis sakonsultacio sabWos mimarT Rirebuli rCevebisaTvis. gansakuTrebul madlobas vuxdiT baia romelaSvils da Carita jaSs, am xelnaweris ganxilvisas gaweuli daxmarebisaTvis.
es naSromi mravali adamianis erToblivi TanamSromlobis Sedegia. avtori gansakuTrebul madlobas uxdis Semdeg pirovnebebs:
maia maisuraZes, ekaterine fircxalavas da anastasia qitiaSvils, aseve sazogadoebrivi
politis kvlevis institutis mkvlevarTa jgufs informaciis Segrovebis, savele samuSaoebis Catarebis da gamokiTxvis monacemTa analizisaTvis; TinaTin erisTavs da sofio
qitiaSvils monacemTa kompiuterSi SeyvanisaTvis; interviuerebs; siRrmiseuli interviuebis respondentebs, fokus-jgufis ganxilvis monawileebs da gamokiTxvis respondentebs im interesis, droisa da ZalisxmevisaTvis, rac maT am proeqts moaxmares.
4
Sesavali
genderi sayovelTaod aRiarebuli terminia, romelsac mamakacisa da qalis cnebis klasifikaciisaTvis iyeneben. rogorc universaluri kategoria,
praqtikulad yvela kulturaSi genderi socialuri cxovrebis erTgvar
centralur maorganizebel principad gvevlineba (Wharton, 2004). genderi,
rogorc kategoria, socialurad konstruirebulia, anu es kategoriaa,
romelsac kultura qmnis. kulturiT aris aseve gansazRvruli masTan dakavSirebuli molodinebi. genderi efuZneba sqesis biologiurad gansazRvrul
kategorias. rogorc xiluli kategoria, sqesi aadvilebs kategorizaciis da
stereotipizaciis process. adamianebis jgufebad kategorizacia amcirebs
jgufis SigniT mravalferovnebas da zrdis jgufebs Soris gansxvavebebs
(Fiske & Taylor, 1991). genderi moqmedebs mraval sferoSi - kulturaSi arsebul simboloebSi, normatul cnebebSi, socialur institutebsa da organizaciebSi, subieqtur identobaSi (Scott, 1986).
genderuli diferenciacia, iseve, rogorc genderuli uTanasworoba universaluria da yvela sazogadoebisTvis aris damaxasiaTebeli (Kimmel, 2000). is
biologias eyrdnoba da misi gansazRvreba cvalebadobs:
•
•
•
•
•
erTi sazogadoebidan meoreSi;
erT kulturaSi garkveuli drois ganmavlobaSi;
pirovnuli mowifulobis mixedviT;
sxvadasxva jgufebs Soris erT kulturaSi;
individebs Soris.
genderis diferenciaciis arseboba udaoa, magram sadaoa genderze dafuZnebul Zalauflebisa da resursebis ganawilebis Sefasebis da kriteriumebis samarTlianoba. qalis uflebebis gaZlierebis momxreTa kritikosebi
xSirad amboben, rom qalebi kmayofilebi arian sakuTari TaviT da maT ar
surT cvlilebebi. marTalia, bevri qali sulac ar iRwvis sazogadoebriv
cxovrebaSi Casabmelad, an saimisod, rom meti Zalaufleba moipovos ojaxSi,
an sazogadoebaSi zogadad, magram kritikosebi uyuradRebod toveben im
faqts, rom bevr SemTxvevaSi es imitom xdeba, rom qalebi ver acnobiereben
arsebul SesaZleblobebs tradiciul da patriarqalur ojaxSi aRzrdis
gamo, an imis gamo, rom ar floben realur informacias arsebul SesaZleblobebze. sinamdvileSi qalebs xSirad ar eZlevaT saSualeba gaakeTon realuri da informirebuli arCevani da amgvarad Tavi daaRwion uuflebo
mdgomareobas. rogorc amarita seni aRniSnavs, SesaZloa qalebi Tavadac
5
ar iyvnen dazRveulni tradiciuli ”mamakacuri” faseulobebisagan, da ”rom
mxolod moqmedebis Tavisufleba ar aris sakmarisi, saWiroa aseve azrovnebis
Tavisuflebac” (Sen, 2001. gv. 15).
qalebi Seadgenen msoflio mosaxleobis naxevarze mets da miuxedavad amisa,
ukiduresad mwirad arian warmodgenilni arCeviT organoebSi, saxelmwifo
organoebSi gadawyvetilebis mimRebT Soris da kerZo biznesSi. qalebi Raribi
mosaxleobis umravlesobas Seadgenen da samyaroSi sadac mamakacebi dominireben naTlad aris gamokveTili sazogadoebis maskulinuri xasiaTi.
meoce saukunis meore naxevridan genderuli Tanasworoba ganviTarebasTan
asocirdeba. nebismieri sazogadoebis keTildReoba warmoudgenelia, Tu misi
mosaxleobis naxevari ubeduria. msoflios bevr qveyanaSi qalis Sroma ganmsazRvrelia sursaTis, wylis da energiis wyaros mopovebis saqmeSi, ase rom,
ganviTarebis dagegmva Raribi qalebis Tvalsazrisis gaTvaliswinebiT unda
daiwyos (Sen & Grown, 1987). mamakacebi ufro momgebian pirobebSi arian
qalebTan SedarebiT cxovrebis yvela aspeqtSi. amitomac, ganviTarebis Zalisxmeva pirvel rigSi qalebis gaZlierebaze iyo mimarTuli im programebSi,
romelic gaerTianebuli erebis organizaciis ganviTarebis programiT iyo
wamowyebuli samocdaaTian wlebSi da mas aerTianebda konceqcia ”qalebi
ganviTarebaSi”. amgvari midgomis mizani iyo praqtikuli meqanizmebis SemuSaveba qalebis gasaZliereblad da maTi ekonomikuri da socialuri statusis gasaumjobeseblad (Barker, 2000).
genderuli Tanasworoba adamianis ZiriTadi uflebaa, igi qalisa da mamakacis
ganviTarebisa da keTidReobis ZiriTadi maxasiaTebelia. rogorc 1994 wels
Catarebuli gaeros saerTaSoriso mosaxleobisa da ganviTarebis konferenciis samoqmedo gegmis reziumeSia aRniSnuli, ”qalis gaZliereba da misi statusis gaumjobeseba TavisTavad mniSvnelovani mizania da ZiriTadi faqtoria
mdgradi ganviTarebis misaRwevad.”
6
qalis winaaRmdeg diskriminaciis aRmosafxvrelad gadamWreli nabijebi gadaidga 1979 wels, rodesac miRebul iqna ”konvencia qalis winaaRmdeg yvela
saxis diskriminaciis aRmofxvris Taobaze”(CEDAW). 2004 wlisaTvis am dokumentze 179 qveyanas qonda xeli mowerili.
gasuli saukunis oTxmocdaaTiani wlebSi
aRiniSna
saerTaSoriso organizaciebis,
maT Soris gaeros ganviTarebis programis
politikis im
strategiebis, romlebic metwilad qalis mimarT diskriminaciis aRmofxvraze iyo orientirebuli, iseTi strategiebis SecvliT, rolebic ufro
met yuradRebas qalisa da mamakacis gansxvavebul moTxovnebze amaxvilebdnen; es strategiebi gaerTianda ”genderuli sakiTxebis gaTvaliswinebis, e.w.
genderuli meinstrimingis” saxeliT. mamakacisa da qalis moTxovnebis dakmayofileba mxolod samarTlianobis sakiTxi ar aris,
mravalricxovani
da rTuli kavSirebis gamo SeuZlebelia mxolod erTi sqesis problemebis
izolorebulad mogvareba. kavSiris erT magaliTs gvTavazobs amarita seni,
rodesac igi samxreT afrikaSi aRricxuli gulsisxlZarRvTa daavadebebis
maRali sixSiris monacemebs ganixilavs. es daavadebani upiratesad mamakacebs
aReniSnebaT da ufro xSirad gamowveulia dedis mier orsulobis periodSi
sakvebis arasakmarisi odenobiT miRebiT. sakvebis simcire aferxebs embrionis
zrdas da ganapirobebs mcire wonas axalSobilebSi, rac zrdasrul asakSi
gulsisxlZarRvTa daavadebis saxiT vlindeba (Senn, 2001).
”genderuli perspeqtivis gaTvaliswineba (meinstrimingi) warmoadgens imis
Sefasebis process, Tu ra Sedegi moaqvs qalisa da mamakacis cxovrebaSi
nebismieri saxis dagegmil qmedebas, - sakanonmdeblos, politikur Tu programuls, nebismier sferoSi da yvela doneze. es strategia miznad isaxavs
qalis, da aseve, mamakacis sazrunavi da gamocdileba gaxdes yvela saxis
politikis da programis dagegmvis, ganxorcielebis, monitoringisa da Sefasebis ganuyofeli nawili yvela sferoSi _ politikurSi, ekonomikursa
Tu sazogadoebrivSi ise, rom qalma da mamakacma Tanabari mogeba naxon da
uTanasworoba ar damkvidrdes. Tanasworobis miRweva genderuli meinstrimingis saboloo mizans warmoadgens”. ”gaerTianebuli erebis ekonomikuri da
socialuri sabWo, 1997”.
aqedan gamomdinare, msgavsad midgomisa ”qalebi ganviTarebaSi” genderuli
meinstrimingi miznad isaxavs genderuli Tanasworobis miRwevas, magram amas
axorcielebs masStabis gafarToebis, mamakacebis CarTvis xarjze da agreTve
imiT, rom ”genderul perspeqtivas yvela kanons da socialur standarts,
nebismieri politikis Camoyalibebas, kvlevas, dagegmvas, propagandirebas, ganviTarebasa da monitorings miusadagebs” (Gender Gap, 2005). garda imisa, rom
7
es midgoma ufro samarTliania, mas SeuZlia meti damcveli moizidos da
ufro qmediTi gaxdes msoflios mosaxleobis umravlesobisaTvis keTildReobis mopovebis TvalsazrisiT. vinaidan qalebs dabrkoleba xvdebaT cxovrebis
bevr sferoSi, genderul meinstrimings Seemata qalisTvis uflebamosilebis
gamaZlierebeli strategia.
genderuli Tanasworoba, romelic warmodgenil naSromis sagans warmoadgens,
SefasebiTi koncefciaa da amdenad misi Sinaarsi davis sagani SeiZleba iyos.
SefasebasTan da kritikasTan dakavSirebuli sakiTxebis obieqturoba Ria
da SeuzRudav kritikas, sajaro msjelobasa da ganxilvas moiTxovs (Sen,
2004). angariSis avtors ara aqvs ambicia WeSmariteba warmogidginoT, igi
imedovnebs, rom es naSromi wvlils Seitans genderuli sakiTxebis sajaro
msjelobis sagnad gadaqcevis saqmeSi da mkiTxvels genderTan dakavSirebuli
problematikis mimarT ufro mgrZnobiares gaxdis.
8
Tavi 1
kvlevis mizani
tradiciul sazogadoebebSi, romelTac mniSvnelovanwilad saqarTveloc
miekuTvneba, sazogadoebrivi cxovreba mamakacis kuTvnil samoqmedo asparezad
aRiqmeba, kerZo ki - qalis sferod. Tanasworobis sakiTxebi, genderuli movaleobebi da uflebebi gansxvavebulia am or sferoSi. es angariSi genderul
problemebs sajaro da kerZo sferoSi cal-calke ganixilavs, aseve exeba
genderul gansxvavebebs adamianur da socialur kapitalSi. raki iTvleba,
rom genderi kulturuli warmonaqmnia, ganixileba genderuli problemebi
eTnikur umciresobebSic, somxur da azerbaijanul TemebSic. agreTve ganxilulia afxazeTis konfliqtiT gamowveuli zemoqmedeba iZulebiT gadaadgilebul qalebisa da mamakacebis cxovrebaze.
savele samuSaobi Catarda 2007 wlis seqtember-noemberSi.
winamdebare kvleva miznad isaxavda saqarTveloSi genderuli perspeqtiviT
danaxuli zogadi mdgomareobiT warmodgenas. am miznis misaRwevad gamoyenebuli iqna sxvadasxva meTodologia.
1. literaturis mimoxilva.
analizi gaukeTda sxvadasxva saxis moxsenebsa da analitikur publikaciebs
genderis zogad sakiTxebsa da genderTan dakavSirebul mdgomareobaze saqarTveloSi. arsebuli SesaZleblobebis farglebSi moxda statistikuri monacemebis Segroveba. yvelaze met dabrkolebas mkvlevarebi swored statistikuri monacemebis Sekrebisas waawydnen. garda gaeros ganviTarebis programis
xelSewyobiT gamoqveynebuli bukletisa (qalebi da mamakacebi saqarTveloSi,
2006 da 2007), qalebze da mamakacebze gancalkevebuli monacemebi an ar moipoveba, an arazustia.
2. siRrmiseuli interviuebi.
interviuebi aRebul iqna eqspertebisgan genderis sferoSi, xelisuflebis
warmomadgenlebisa da sxvadasxva profesiis warmomadgenlebisgan: saerTo
jamSi, ormocdaSvidi siRrmiseuli interviu iqna Catarebuli, ZiriTadad
TbilisSi (ixileT monawileTa sia danarTi IV).
9
tabula 1. gamokiTxuli pirebi saqmianobis mixedviT
N0
sfero
1
genderis eqspertebi
2
parlamentis wevrebi*
3
4
5
6
7
8
9
10
11
mamakaci
qali
sul
-
12
12
3
4
7
1
5
6
2
3
5
3
2
5
1
3
4
1
1
2
1
1
2
-
2
2
1
-
1
sxva profesiis
warmomadgenlebi
mTavrobis
pasuxismgebeli pirebi
ganaTlebis sferos
muSakebi
politikuri partiebis
warmomadgenlebi
profesiuli kavSirebis
xelmZRvanelebi
iZulebiT
gadaadgilebuli pirebi
biznesiT dakavebuli
pirebi/mewarmeebi
Jurnalisti
samRvdeloebis
warmomadgeneli
1
sul
14
1
33
47
* ramdenime prlamentis wevri, romelTaganac iqna interviu aRebuli, aseve
politikuri partiis lideri iyo.
eqvsi gansxvavebuli tipis intervius gzamkvlevi iqna Sedgenili, romlebic
Seicavda kiTxvebs iseT sakiTxebze, rogoricaa: monawileoba, genderuli
Tanasworoba, ekonomikuri aqtioba, janmrTeloba, ganaTleba da kriminaluri
mdgomareoba.
10
3. ganxilvebi fokus-jgufTan (fj)
cxra fokus-jgufis Sekrebas mTlianobaSi daeswro 100 adamiani. es Sekrebebi
Catarda:
TviTdasaqmebul qalebTan sofel TanianT karSi (fj1);
adgilobrivi TviTmmarTvelobis qalTa forumis wevrebTan (fj2);
iZulebiT gadaadgilebul pirebTan zugdidSi, orjer (fj3 da 9).
marneulel axalgazrdebTan (fj4);
axalcixis universitetis studentebTan (fj5);
axalqalaqel axalgazrdebTan (fj6);
Tbilisis saxelmwifo universitetis studentebis or jgufTan (fj7 da 8);
diskusiebis dros gamoyenebuli iyo oTxi tipis gzamkvlevi, pirveli - qali
politikosebisTvis, meore axalgazrdebisa da studentTa jgufebisaTvis, mesame - TviTdasaqmebuli qalebisaTvis da meoTxe - iZulebiT gadaadgilebul
pirTaTvis.
ganxilvebis umTavresi Tema iyo genderuli Tanasworoba, qalis roli sazogadoebriv da kerZo sferoebSi, samsaxureobrivi winsvlis gzaze arsebuli
SesaZleblobebi da dabrkolebebi, TviTdasaqmeba, da yoveldRiuri cxovrebis sirTuleebi.
4. mosaxleobis gamokiTxva genderul sakiTxebze (gamokiTxva)
saqarTvelos mosaxleobis gamokiTxva genderul sakiTxebze ganxorcielda
saqarTvelos yvela 9 regionSi, aWaris avtonomiuri respublikasa da TbilisSi. respondentTa SesarCevad gamoyenebuli iyo ierarqiuli albaTuri
SerCevis meTodi. misi meSveobiT gapirobebul iqna respondentTa Sesabamisoba saqarTvelos mosaxleobaSi arsebul ganawilebasTan demografiuli
maCveneblebis (qali/kaci; soflis/qalaqis macxovrebeli; asakobrivi jgufi)
mixedviT.
warmomadgenlobiTi SerCeva Sedgeboda 1087 adamianisgan (44.1 % qali da
55. 9 % mamakaci). imisaTvis, rom calke Catarebuliyo analizi eTnikuri
umciresobiT dasaxlebul raionebSi, damatebiT 52 adamiani gamoikiTxa axalqalaqsa da ninowmindas raionebSi. amgvarad sul gamokiTxul iqna 1139
respondenti.
11
tabula 2
respondentebis regionebis mixedviT danawileba
mamakacebi
saerTo
jami
qalebi
5065
66>
49
16
9
36
19
22
11
3
16
11
16
6
3
9
7
1724
2549
5065
66>
jami
2549
sul
1724
110
42
19
79
47
30
10
4
18
10
64
20
9
41
22
30
14
4
18
10
32
11
4
20
11
156
55
21
97
53
266
97
40
176
100
1
2
3
4
5
Tbilisi
aWara
guria
imereTi
kaxeTi
23
9
4
18
10
6
mcxeTa-mTieneTi
3
6
3
2
14
3
8
4
3
18
32
7
8
9
10
11
raWa-leCxumi
samegrelo
qvemo qarTli
Sida qarTli
samcxe-javaxeTi
jami
damatebiTi
axalqalaqisa
da
ninowmindisTvis
1
10
10
7
6
101
4
23
24
16
11
213
1
9
10
7
5
98
1
8
10
6
3
71
7
50
54
36
25
483
1
7
13
7
6
109
4
23
28
18
11
248
15
15
9
6
125
1
12
15
9
4
122
6
57
71
43
27
604
13
107
125
79
52
1087
6
11
5
3
25
6
11
6
4
27
52
saerTo jami
107
224
103
74
508
115
259
131
126
631
1139
kacebi
qalebi
nax.1
respondentTa ganawileba sqesisa da asakobrivi jgufebis mixedviT
12
gamokiTxulTa Soris umravlesobas (55.7%) daqorwinebulebi warmoadgenen,
3.2 procenti erTad cxovrobs xelmoweris gareSe, 25.0 procenti ar aris
qorwinebaSi, 4.0 procenti ganqorwinebulia.
qarTvelebi warmoadgenen gamokiTxulTa umravlesobas (90.3%), somxebi
Seadgendnen 4.0 procents, azerbaijanelebi 2.0 procents, sxva erovnebis
warmomadgenlebi 3.7 procents. gamokiTxulTa 91.1 procenti saqarTvelos
marTlmadidebeli eklesiis mrevli, 3.9 procenti mahmadiania, 2.9 procenti
gregorianeli da 2.2 procenti sxva konfesias miekuTvneba.
qalebi da kacebi erTmaneTisagan ar gansxvavdebian ganaTlebis mixedviT.
gamokiTxul mamakacTa 46.7 procenti da qalebis 47.5 procents aqvs miRebuli
umaRlesi ganaTleba.
umravlesoba (94.8%) flobs qarTuls da qalebi da kacebi am mxriv erTmaneTisagan ar gansxvavdebian magram kacebis ufro did nawils (72.0%)
qalebTan SedarebiT (66.9%) SeuZlia rusulad metyveleba.
kiTxvari, romelic am gamokiTxvisTvis iyo Sedgenili Sedgeboda 151 kiTxvisagan. kiTxvebi Semdeg sakiTxebs Seexeboda:
• genderul TanasworobasTan mimarTebaSi arsebul damokidebule
bebs da Rirebulebebs;
• saojaxo rolebsa da ojaxSi arsebul Zalauflebis struqturas;
• damokidebulebas biWebisa da gogonebis ganaTlebis mimarT, qalebi sa da kacebis SesaZlo samsaxureobriv warmatebebs da unarebs;
• mamakacebisa da qalebisaTvis misaReb qcevebs, maT valdebulebebs, qalis da mamakacis momxiblav Tvisebebs;
• damokidebulebas qali politikosebisa da xelmZRvaneli qalebis mimarT.
gamokiTxva tardeboda respondentis saxlSi, piris-pir intervius meSveobiT.
gamokiTxvas atarebdnen gamocdili interviuerebi. gamokiTxva 20-dan 40 wuTamde grZeldeboda.
13
5. foto xma.
foto xma warmoadgens inovaciur, monawileobaze damyarebul sakvlev
meqanizms, romelic SeimuSava uangma da barisma (Wang, Burris & Ping, 1996).
is efuZneba Tvalsazriss, rom adamianebi sakuTari cxovrebis eqspertebs
warmoadgenen. fotosuraTebis gadaRebis, da maT mixedviT ambis Txrobis saSualebiT xdeba dainteresebul mxareTa informireba (Wang, Cash & Powers,
2000). TxuTmet iZulebiT gadaadgilebul pirs (igp) zugdidSi, romelTagan
6 mamakaci da 9 qali iyo, gadaecaT fotoaparati, raTa maT dRis ganmavlobaSi aesaxaT TavianTi yoveldRiuri cxovreba. jgufi orjer Seikriba,
pirvel jerze maT ganumartes davaleba da misces miTiTebebi, Tu rogor
unda gamoeyenebinaT aparati, xolo meore Sekrebisas sTxoves gadaRebuli
suraTebis kvaldakval moeTxroT ambebi. am meTodis upiratesobas warmoadgens SesaZlebloba movlenebi danaxul iqnen uSualo monawilis TvaliT,
an rogorc mas uwodeben, ”emikuri” (emic) perspeqtiviT (Strack, Magill &
McDonough, 2004).
gadaRebul iqna 300-ze meti suraTi. TiToeul respondetze saSualod,
10 fotosuraTi SeirCa ambis mosayolad. jgufur garemoSi, moderatoris
daxmarebiT, igp-ebi yvebodnen TavianT istorias da suraTebis daxmarebiT
ganixilavdnen im sirTuleebs, rac Tan sdevda maT yoveldRiur yofas.
14
Tavi 2
Tanasworoba
Tanasworoba, es Temaa romelsac Zalze xSirad axseneben genderze saubrisas. mas ganmartaven, rogorc ”adamianis ganviTarebis im safexurs, romelzec
adamianis uflebebi, valdebubulebebi da saSualebebi ar ganisazRvreba imiT,
is mamakacia, Tu qali” (Lopez-Claros & Zahidi, 2005. gv. 1). Tanasworoba gadawyvetilebis miRebisa da resursebis marTvis ZalauflebasTan aris gadajaWvuli; is cxovrebis yvela sferoSi iCens Tavs, iqneba es sajaro, Tu kerZo
da adamianur da socialur kapitalSi aisaxeba.
cvlilebebis miuxedavad, genderi dResac statusis maCvenebelia da mamakacad yofna bevrad ufro fasobs, vidre qalad (Wharton, 2004).
genderuli Tanasworoba da qalebis gaZliereba gancxadebulia aTaswleulis
deklaraciaSi, rogorc ”qmediTi gza siRatakesTan, SimSilTan da avadmyofobasTan sabrZolvelad da aseve, rogorc WeSmaritad mdgradi ganviTarebis
stimuli”.
saqarTveloSi genderTan dakavSirebuli problemebis mogvarebis aucilebloba aSkarad gamokveTilia. bolo ori aTwleulis ganmavlobaSi mosaxleobis
matebam swrafad iklo mTeli rigi mizezebis erTobliobis gamo, iseTebis
rogoricaa migracia, ekonomikuri pirobebiT gapirobebuli Sobadobis Semcireba, da unayofo ojaxebis raodenobis zrda (reproduqciuli jandacvis
kanonmdeblobisa da politikis mimoxilva da analizi, 2005). saqarTvelos
winaSe arsebuli demografiuli problemebi gadaudebel da radikalur
gadawyvetilebebis miRebas moiTxoven, rac SeuZlebelia genderTan dakavSirebuli problemebis mogvarebis gareSe. araTanasworuflebianoba Tavs
iCens saarCevno da aRmasrulebel organoebSi qalebis dabal warmomadgenlobaSi, araformalur da dabalanazRaurebadi dasaqmebis seqtorSi qalebis
siWarbeSi, mamakacebSi ki narkotikebze damokidebulebis, aseve danaSaulsa
da satransporto SemTxvevebSi daSavebulTa odenobis zrdaSi.
15
politikur sistemis avtoritarulidan demokratiulze gadasvla TavisTavad
ver uzrunvelyofs genderul Tanasworobas. xSir SemTxvevaSi gardamaval
periods gacilebiT meti uTanasworobis motana da rogorc mamakacebis, aseve
qalebis mdgomareobis gauareseba SeuZlia (Hawkesworth, 2002). 1991 wels
damoukideblobis gamocxadebis dRidan saqarTvelom Zalian mSfoTvare xana
gamoiara eTnikuri omebiT oseTsa da afxazeTSi, Zalauflebis Zalismieri
SecvliT, samoqalaqo omisa da revoluciis saxiT, rac Zalze uaryofiTad
aisaxa mosaxleobis mdgomareobaze. struqturul cvlilebebTan dakavSirebulma politikam uaryofiTi Sedegebi moitana da kidev ufro gaaRataka
mosaxleoba. ekonomikuri siduxWiris fonze 250 000 iZulebiT gadaadgilebuli piri darCa usaxlkarod da ukve aTwleulze met xans savalalo pirobebSi cxovrobs. am fonze genderuli uTanasworoba rogorc mosaxleobis,
ise xelisuflebis mier aRiqmeba, rogorc saerTaSoriso saagentoebis mier
Tavsmoxveuli, saukeTeso SemTxvevaSi, rogorc raRac ucxo, saqarTvelosTvis
arasaWiro ram, xolo uares SemTxvevaSi ki rogorc instrumenti, romlis
meSveobiTac xdeba cxovrebis tradiciuli wesis moSla.
saqarTvelos kanonmdeblobiT uzrunvelyofilia genderuli Tanasworoba.
mamakacebi da qalebi saqarTveloSi Tanaswori uflebebiT sargebloben, rac
areklilia konstituciaSi da kanonebSi.
qveynis evropasTan integraciisa da universaluri Rirebulebebis gaziarebisaken miiswrafis gamoxatvis Sesabamisad, saqarTvelom 1994 wlidan moyolebuli xeli moawera umTavres saerTaSoriso konvenciebisa da xelSekrulebebs,
romlebic eyrdnoba adamianis uflebebis midgomas genderuli Tanasworobis
sakiTxebSi. saxelmwifo icavs am dokumetebSi Camoyalibebul mTel rig
moTxovnebs, magram is, Tu ra saxiT xdeba am moTxovnebis Sesruleba, is agdebuli damokidebuleba, cinizmi da dapirispireba, rac Tan axlda ojaxuri
Zaladobis kanonis miRebas, rom araferi vTqvaT genderul problematikasTan
dakavSirebuli kanonebis sxvadasxva muxlebis asamoqmedeblad saWiro fondebis gamoyofis Seferxebaze, aseve
qalebis dabal warmomadgenlobaze
arCeviT da aRmasrulebel marTvis organoebSi, gvafiqrebinebs, rom saerTaSoriso dokumentebisadmi daqvemdebareba formaluri xasiaTisaa da igi gamoiyeneba mxolod saCveneblad, da ara realuri warmatebis miRwevisTvis.
16
saxelmwifos mier gatarebuli RonisZiebebis kalendari
saxelwifos qmedebebi genderis problemebTan mimarTebaSi saqarTveloSi 1994
wels daiwyo, roca qveyana SeuerTda ”konvencias qalTa winaaRmdeg diskriminaciis yvela saxis aRmofxvris Sesaxeb”.
1994
22 seqtemberi. saqarTvelom xeli moawera ”konvencias qalTa winaaRmdeg
diskriminaciis yvela saxis aRmofxvris Sesaxeb”.
1995
15 seqtemberi. saqarTvelom monawileoba miiRo qalTa sakiTxebze gaeros
meoTxe msoflio konferenciaSi ”Tanasworobis, ganviTarebisa da mSvidobisaTvis”, romelzec saqarTvelos arasamTavrobo organizaciebma waradgines qveynis angariSi. am konferenciis Sedegad 189 saxelmwifos mTavrobebi,
maT Soris saqarTvelosic, SeTanxmdnen da daamtkices qalebis ganviTarebisa
da gaZlierebisaken mimarTuli xuTwliani samoqmedo gegma, romelic aseve
”pekinis samoqmedo platformis” saxeliT aris cnobili. igi miznad isaxevs
qalebisaTvis meti SesaZleblobebis micemas da pirobebis Seqmnas maT gansaxorcieleblad.
1997
daiwyo gaeros da saqarTvelos erToblivi proeqti ”qalebi da ganviTareba” (1997-2000). proeqti miznad isaxavda genderuli Tanasworobis sakiTxebze
codnis gaRrmavebasa da TamanSromlobas mTavrobasTan genderuli Tanasworobis politikis ZiriTadi prinicipebis gansasazRvrad.
27 noemberi. prezidentis brZanebuleba N0 593, ”pekinis samoqmedo platforma
2000 wels”
momzadda erovnuli samoqmedo gegma pekinis samoqmedo platformis ganxorcielebis mizniT.
17
1998
20 Tebervali. prezidentis N0 48 brZanebulebis Sesabamisad dafuZnda ”saxelmwifo komisia saxelmwifo politikis srulyofisaTvis qalebis xelSewyobis
mizniT”. komisia Cafiqrebuli iyo, rogorc mTavari sameTvalyureo organo
saxelmwifo genderuli politikis gansaxorcieleblad. komisias xelmZRvanelobda rusudan beriZe, im dros adamianis uflebaTa sakiTxebze saqarTvelos erovnuli uSiSroebis sabWos mdivnis moadgile. komisia Sedgeboda 24
wevrisagan (Tvrameti qali da eqvsi mamakaci), parlamentis, samTavrobo da
arasamTavrobo organizaciebis warmomadgenlebisagan.
24 aprili. konferenciam ”qalebi da sazogadoeba” miiRo da daamtkica
”erovnuli samoqmedo gegma qalTa pirobebis gasaumjobeseblad saqarTveloSi 1998-2000 wlebSi”, romelic SeimuSava saxelmwifo komisiam. gegmaSi Semdegi prioritetebi iyo gamoyofili:
•
•
•
•
•
•
•
instituciuri meqanizmebis SemuSaveba;
qalis rolisa da monawileobis gaZliereba gadawyvetilebis miRebis procesSi;
ekonomikuri politika;
qalebi da siRaribe;
qalebi da SeiaraRebuli konfliqtebi;
qalebi da janmrTelobis gaumjobeseba;
qalTa uflebebi.
18 ivnisi. samoqmedo gegma damtkicda prezidentis N0 308 brZanebulebiT.
masSi aisaxa pekinis samoqmedo platformis 12 sakiTxidan Svidi. erovnul
gegmaSi Semdegi sakiTxebi Sedioda:
•
•
•
•
•
•
•
instituciuri meqamizmebis Camoyalibeba;
qalebis monawileobis gazrda gadawyvetilebis miRebaSi;
ekonomikuri politika;
qalebi da siRaribe;
qalebi da SeiaraRebuli konfliqtebi;
qalebi da janmrTeloba;
qalTa uflebebi.
18
1999
28 agvisto. prezidentis brZanebuleba N0 511-iT ”qalTa adamianis uflebebis
dacvis gaZlierebis RonisZiebebis Taobaze” saxelmwifo komisiam SeimuSava da
amocanebi dausaxa 13 samTavrobo uwyebas. es amocanebi miznad isaxavda qalis
uflebebis xelSewyobasa da qveyanaSi qalebisTvis pirobebis gaumjobesebas.
moismines pirveli moxseneba ”konvencia qalTa diskriminaciis yvela formis
likvidaciis Sesaxeb” (CEDAW).
moxseneba moamzada eqspertTa jgufma, saqarTvelos uSiSroebis erovnuli
sabWos adamianis uflebaTa dacvis mdivnis moadgilis miTiTebebis safuZvelze, prezidentis 1997 wlis 27 noembris N0 598 brZanebulebis Sesabamisad.
gansaxilvelad iqna gadacemuli arasamTavrobo organizaciebis mier momzadebuli ”Crdilovani moxseneba” CEDAW-is ganxorcielebis Sesaxeb.
28 agvisto. prezidentis dadgenileba N0 64-is Tanaxmad damtkicda 2000-2002
wlebis samoqmedo gegma qalebis mimarT Zaladobis winaaRmdeg brZolis
Sesaxeb. saxelmwifo komisiam, CEDAW-is komitetis wevrebis SeniSvnebis
safuZvelze moamzada ”samoqmedo gegma”.
2000
25 Tebervali. prezidentis N0 64 brZanebulebis Tanaxmad damtkicda qalebis
mimarT Zaladobis winaaRmdeg brZolis samwliani gegma (2000-2002).
28 agvisto. damtkicda prezidentis brZanebuleba, romelic iTvaliswinebda
qalebis mdgomareobis gaumjobesebis mizniT samoqmedo gegmis ganxorcielebis
vadis 2004 wlamde gagrZelebas.
8 seqtemberi. niu iorkSi Catarebul aTaswleulis samitze msoflios 189
qveyanam da maT Soris saqarTvelom, ikisra valdebuleba, rom 2015 wlisaTvis saqarTvelo miaRwevda ”aTaswleulis ganviTarebis miznebs”. genderis
Tema Tansdevs da aisaxeba aTaswleulis ganviTarebis yvela miznebSi. specifiurad genderis sakiTxebs pirdapir ori mizani - N0 3 da N0 5 .
19
aTaswleulis ganviTarebis rvave mizani morgebul iqna saqarTveloSi arsebul viTarebasTan. yoveli miznisTvis SemuSavda Sesabamisi amocanebi da
ganisazRvra indikatorebi.
saqarTvelosTvis morgebuli aTaswleulis ganviTarebis mizani 3-isTvis:
”genderuli Tanasworobis ganviTareba da qalTa gaZliereba”, ganisazRvra
ori amocana:
amocana 8: genderuli Tanasworobis uzrunvelyofa dasaqmebis sferoSi
amocana 9: Tanaswori xelmisawvdomoba politikis sferoSi da menejmentis
yvela doneze
aTaswleulis ganviTarebis mizani 5: dedis janmrTelobis gaumjobeseba
amocana 11: 2000-2015 wlebSi dedaTa sikvdilianobis maCveneblis sami
meoTxediT Semcireba
2003
saqarTvelos ekonomikuri ganviTarebisa da siRaribis aRmofxvris strategiis
dokumenti miRebul iqna martSi. miuxedavad imisa, rom dokumenti Seicavs
genderTan dakavSirebul sakiTxebs, masSi isini ar aris detalurad ganxiluli.
agvistoSi, genderis problemebze momuSave arasamTavrobo organizaciebma
parlamentSi wamoayenes iniciativa politikur partiebSi qvotebis SemoRebis
Sesaxeb. es winadadeba deputatebis mier ugulvelyofili iqna, kenWisyris
proceduraSi 235-dan mxolod 67 - ma deputatma miiRo monawileoba.
2004
gaeros ganviTarebis programis mxardaWeriT gamoqveynda pirveli erovnuli
moxseneba ”aTaswleulis ganviTarebis miznebi saqarTveloSi”, romelSic moxseniebulia genderuli sakiTxebi.
15 agvisto. daiwyo gaeros ganviTarebis programis da saqarTvelos parlamentis erToblivi proeqti ”genderi da politika samxreT kavkasiaSi”.
20
30 agvisto. evropisa da evro-atlantikuri integraciis saqarTvelos saxelmwifo ministris N0 109 brZanebulebiT Seiqmna sagangebo jgufi, romelsac
unda SeemuSavebina rekomendaciebi genderuli Tanasworobis qmediTi instituciuri meqanizmis Sesaqmnelad.
27 oqtomberi. parlamentis spikeris 105/3 brZanebulebiT da gaeros ganviTarebis programis proeqtis ”genderi da politika samxreT kavkasiaSi” mxardaWeriT, Camoyalibda saqarTvelos parlamentis TavjdomaresTan genderuli arsebuli genderuli Tanasworobis sakiTxebis sabWo. sabWos uZRveboda
spikeri da igi Cvidmeti wevrisagan Sedgeboda, aqedan Svidi parlamentis
wevri iyo (parlamentis Tavmjdomare, parlamentis wevrebi nacionaluri
moZraobidan da axali memerjveneebi), sami warmomadgeneli iyo samTavrobo struqturidan (Sromis, janmrTelobisa da socialur saqmeTa saministro, saqarTvelos evropuli integraciis saxelmwifo ministris kabineti,
erovnuli uSiSroebis sabWosa da saqarTvelos saxalxo damcvelis kabineti),
xolo eqvsi adamiani warmoadgenda arasamTavrobo seqtors. sabWos mandati
ganisazRvreba saxelmwifo genderul politikis formulirebiT da masze
meTvalyureobis gaweviT, kanonmdeblobis genderis TvalTaxedvidan ganxilviT da kanonebis saerTaSoriso normebTan da standartebTan Sesabamisobis
uzrunvelyofiT.
2005
28 ivnisi. saqarTvelos mTavrobis N0 109 dadgenilebis safuZvelze da arasamTavrobo organizaciebis iniciativiT daarsda ”droebiTi samTavrobo komisia genderuli Tanasworobis sakiTxebze”. sakonsultacio sabWos msgavsad
isic Sedgeboda parlamentis wevrebisagan, samTavrobo struqurebisa da
arasaxelmwifo seqtoris warmomadgenlebisagan, sul 15 warmomadgenlisagan, saidanac 4 arasamTavrobo seqtors warmoadgenda. komisias daevala,
SeemuSavebina erovnuli koncefcia da erTi wlis ganmavlobaSi genderuli
Tanasworobis miRwevis gegma.
2006
TebervalSi, gaeros sxvadasxva saagentoebis mxardaWeriT (gaeros ganviTarebis programa, gaeros ganviTarebis fondi qalebisaTvis, gaeros mosaxleobis
fondi), komisiam da sakonsultacio sabWom Seqmnes samuSao jgufi, romelic
am komisiisa da mrCevelTa sabWos ramdenime wevrisagan da agreTve, mTavrobis wevrebisagan, arasamTavrobo qalTa organizaciis wevrebisa da adamianis uflebaTa ombudsmenis kabinetis wevrisagan Sedgeboda. samuSao jgufma
moamzada saqarTvelos genderuli Tanasworobis strategiis gegma. gegma
21
Seicavs saxelmwifos koncefcias genderuli Tanasworobis Taobaze; samwlian
samoqmedo gegmas; da rekomendaciebs monitoringisa da koordinaciis ganxorcielebis mizniT mudmivi genderuli Tanasworobis meqanizmis Sesaqmnelad.
24 ivlisi. parlamentma miiRo genderuli Tanasworobis saxelmwifo koncepcia.
28 aprili. parlamentma miiRo kanoni adamianebiT vaWrobasTan brZolis Taobaze (trefikingi).
25 maisi. parlamentma miiRo kanoni ojaxuri Zaladobis aRmofxvris, mis msxverplTa dacvisa da mxardaWeris Sesaxeb.
maisSi miRebuli iqna Sromis kodeqsi. unda aqve aRiniSnos rom kodeqsis
mTeli rigi muxlebi, iseTebi rogoricaa, dasaqmebulTa uflebebis SezRudva
da dekretuli Svebulebis vadis Semcireba, ewinaaRmdegeba saerTaSoriso
standartebs da wina kodeqsTan SedarebiT ukan gadadgmul nabijs warmoadgens.
imave periodSi mTavrobam daamtkica adamianTa trefikingTan brZolis samoqmedo gegma.
seqtemberSi ministrTa kabinets waredgina genderuli Tanasworobis ganxorcielebis samwliani erovnuli samoqmedo gegmis proeqti.
14 noemberi. ZalaSi Sevida evropasTan samezoblo politikis samoqmedo
gegma. masSi ar aris yuradReba gamaxvilebuli uSualod genderuli Tanasworobis sakiTxebze.
gauqmda droebiTi samTavrobo komisia.
2007
maisSi genderuli Tanasworobis koordinaciis sakiTxebze pasuxismgebloba
mTavrobis aRmasrulebeli Stodan gadaeca saxelmwifo ministrs reformebis
koordinaciis sakiTxebSi.
22
30 ivlisi. damtkicda ojaxur ZaladobasTan brZolisa da misi prevenciis
2007-2008 wlebis samoqmedo gegma.
20 ivlisi. N0 97/3 brZanebulebiT ganaxlda saqarTvelos parlamentis TajdomareTa arsebuli genderuli Tanasworobis sakitxebis sakonsultacio
sabWos Semadgenloba.masSi Sevida eqvsi parlamentis wevri.
26 seqtemberi. momzadda da N0 539 samTavrobo brZanbulebiT damtkicda
erovnuli samoqmedo gegmis (2007-2009) saboloo proeqti, romelic Semdeg
sakiTxebs moicavs:
•
•
•
•
genderul Tanasworobis disciplinaTSorisi komisiis Seqmna;
genderul Tanasworobis samarTlebrivi safuZvlis SemuSaveba;
genderul sakiTxebze mosaxleobis cnobierebis amaRleba gen
deruli sakiTxebis popularizaciis
da maTze informaciis gavrcelebis meSveobiT;
genderul sakiTxebTan dakavSirebuli stereotipebis genderul
Tanasworobze orientirebuli axali xedviT Secvla ganaTleb
is sistemis yvela doneze.
26 seqtemberi. N0 211 brZanebulebis safuZvelze Camoyalibda genderuli
Tanasworobis politikis SemmuSavebeli uZyebaT Sorisi komisia. komisiis aT
wevrs, romlebic samTavrobo uwyebebidan iyvnen warmodgenilni xelmZRvanelobda kaxa benduqiZe, im dros saxelmwifo ministri reformebis koordinaciis sferoSi. komisiis miznebi Semdegnairad ganisazRvra:
•
•
•
saxelmwifo genderuli politikis SemuSaveba;
saxelmwifo genderuli Tanasworobis politikis monitoringi;
saxelmwifo genderuli Tanasworobis samoqmedo gegmis
ganxorcielebis monitoringi;
•
genderuli Tanasworobis sakiTxebis ganxilva;
•
saministroebSi genderul sakiTxebze pasuxismgebeli pirebis
daniSvna;
komisia Seiqmna, magram misi Sekreba ar momxdara.
23
genderuli uTanasworoba
genderuli araTanasworuflebianoba vlindeba im damokidebulebaSi, romlebic arsebobs zogadad Tanasworobis mimarT, mamakacebisa da qalebis mimarT, qalebisa da mamakacebis sajaro saqmianobaSi monawileobaSi, im ZalauflebaSi, romelsac isini floben, im resursebSi, romlebsac isini ganageben,
im TavisuflebaSi, romliTac sargebloben, iseve, rogorc adamianur kapitalSi - janmrTelobasa da ganaTlebaSi.
qveyanaSi arsebuli genderuli Tanaswrobis mdgomareobis amaswinandeli Sefaseba, ”realoba - qalebis Tanaswori uflebebi da Tanabari SesaZleblobebi saqarTveloSi” (sanikiZe da sxv., 2006), miuTiTebs, rom samarTlebriv
doneze arsebuli Tanasworobis miuxedavad, genderuli Tanasworobis misaRwevad qveyanaSi kidev Zalian bevria gasakeTebeli.
miuxedavad amisa, saqarTeloSi genderuli uTanasworoba ar aris miCneuli
seriozul problemad. kacebTan erTad bevri warmatebuli qali miiCnevs,
rom qveyanaSi ar dgas Tanasworuflebianobis problema.
gamokiTxulTa umravlesoba (45.4%) miiCnevs, rom (gamokiTxva) saqarTveloSi
mamakacebi da qalebi Tanasworuflebianebi arian maSin, rodesac 42.1 %
fiqrobs, rom qalebi, xolo 5.5 % rom mamakacebi arian daCagruli, 6.9%-s
ki pasuxis gacema uWirs. arsebobs mniSvnelovani genderuli sxvaoba Tanasworobis SefasebaSi. ufro met mamakacs (50.9 %) qalebTan SedarebiT (41.1 %)
swams, rom arsebobs Tanasworoba (Chi square 27.6; df 3, p<001).
zogadad genderul Tanasworobas sazogadoeba uyurebs, rogorc ufro xelovnurad Tavsmoxveuls, vidre rogorc realurad arsebuls. eqspert Tamar
sabedaSvilis azriT, amgvari damokidebuleba SeiZleba sabWouri memkvidreobiTobiT aixsnas. sabWoTa epoqaSi iTvleboda, rom qalebis ganTavisuflebis
aucilebloba gazviadebuli iyo. Tanasworobis problema asocirdeboda kapitalizmTan, raRac iseTTan, rac sruliad ucxo iyo mosaxleobisTvis.
meore mizezi ki is mosazreba gaxlavT, rom genderuli Tanasworobis sakiTxebi ucxouri donori organizaciebis mier finansdeba da amdenad rogorc
qveyanaSi garedan Semotanil sakiTxad aRiqmeba. gamokiTxulTa (interviu)
daaxloebiT erTi mesamedi aRniSnavs, rom Tanasworoba ar arsebobs, magram
es faqti yovelTvis uaryofiTad ar aris aRqmuli:
”Tansworoba kargi ar aris. RmerTma samyaro ierarqiuli wesrigiT Seqmna.
mamakacisa da qalis xelovnuri Tanasworoba qalebs ubedurebas uqadis” _
mamakaci notariusi
24
genderuli Tanasworobis mniSvneloba, profesiuli saswavleblis direqtorma, irakli faCuliam gaaanaliza:
”imas, rasac Cven Tanasworobas vuwodebT, sxvadasxva mniSvneloba aqvs: Tu
imas vigulisxmebT, rom mamakacma da qalma erTnairi fizikuri datvirTviT
unda imuSaon, maSin es arasworia. Tavad ojaxis konteqstSi mamakaci da qali
erTmaneTs avsebs da Tanasworobis sakiTxi Zalian bundovani xdeba. mamakacsa da qals TavTavianTi movaleobebi akisriaT, romelic TiToeulma unda
Searulos. Tu uTanasworobaSi imas vigulisxmebT, rom qalebi daCagrulebi
arian, Cemi azriT, es ase araa.”
Tamar abramiSvili, eqsperti genderul sakiTxebSi ase afasebs genderuli
Tanasworobis mdgomareobas:
”genderuli Tanasworoba demokratiis mTavari maxasiaTebelia, magram Cven
Zalian nela mivdivarT misken. uTanasworoba sazogadoebis yvela sferoSi
igrZnoba.”
qvemo qarTlSi mcxovreb azerbaijanul umciresobaSi (fj4) genderul TanasworobasTan dakavSirebiT gansxvavebuli TvalTa xedva TvalsaCino gaxda
fokus jgufebSi gamarTuli diskusiebisas, sadac yvela monawile aRiarebda
genderuli Tanasworobis ar arsebobas, magram mas gansxvavebul Sefasebebas
aZlevda. axalgazrda mamakacebis umetesoba amas normalurad miiCnevda. es
Sexeduleba ase gamoxata erTma axalgazrda mamakacma:
”kavkasiuri mentalitetidan gamomdinare qali mudam ukana planzea. es
mosazreba Rrmadaa ojaxSi fesvgamdgari.”
Tumca, imave jgufSi zogierTma qalma es mosazreba gaaprotesa da gamoTqva survili qonoda meti damoukidebloba, qonoda samsaxuri, rom SesZleboda sakuTari uflebebis dacva. erTma monawile axalgazrda qalma isic
Tqva, rom mzad iyo sakuTar ojaxze uari eTqva samsaxureobrivi karieris
sanacvlod:
”me minda Tanasworoba ojaxSi da vTvli, rom marto kaci ar unda sargeblobdes yvela uflebiT. me bednieri verasodes viqnebi amgvar pirobebSi.
mirCevnia, arCevani TviTon gavakeTo da sakuTari uflebebi davicva.”
25
axalcixis universitetis studentebi (fj5) aseve ar iyvnen erTsulovani
genderuli Tanasworobis mdgomareobis SefasebaSi. zogi miuTiTebda Tanasworobis arsebobaze, bevri ki aRniSnavda, rom Tanasworoba iyo kanoniT
garantirebuli, magram ar iyo realizirebuli. Tumca, yvela erTsulovani
iyo imis SefasebaSi, rom uTanasworoba qalaqTan SedarebiT soflad ufro
metad iyo gavrcelebuli. qalebis mimarT mikerZoebuli damokidebuleba
cxadad gamoCnda erTi axalgazrda kacis SeniSvnaSi:
”mamakaci qalTan SedarebiT yvela sferoSi erTi TaviT win dgas.”
qal studentebma xazi gausves genderuli gansxvavebis mniSvnelobas:
”qalebi mamakacebis Tanabrad unda iyvnen Cabmulni sazogadoebriv cxovrebaSi, radgan kacebi da qalebi gansxvavebulad azrovneben.”
Tbilisis saxelmwifo universitetis studentebi (fj7) maTi axalcixeli
Tanatolebis msgavsad, darwmunebulni iyvnen, rom saqarTveloSi ar arsebobs
Tanasworoba da rom qalebTan SedarebiT mamakacebi gacilebiT meti TavisuflebiTa da uflebebiT sargebloben. isini aseve xazgasmiT aRniSnavdnen, rom
mamakacebi, maTi liderobisken miswrafebis gamo mudam cdiloben qalebze
upiratesobis mopovebas. rogorc erTma mamakacma monawilem aRniSna:
”saqarTveloSi mamakacebi yovelTvis dominireben, maT mudam qalebze ufro
maRali Tanamdebobebi ukaviaT.”
”uZvelesi droidan moyolebuli mamakaci iyo ufrosi. saomrad mamakaci midioda da ara qali, miwas mamakaci xnavda da amuSavebda, im dros, roca qali
Sin rCeboda da bavSvebs uvlida.”
”qalebi da mamakacebi ar sargebloben erTnairi SesaZleblobebiT, samsaxureobriv Tu sxva romelime sferoSi. Tanasworoba iluziaa da Sors aris realobisgan. Cven zustad unda ganvsazRvroT ras niSnavs Tanasworoba, radgan
arsebobs SesaZlebloba orive sqesi Tanaswori iyos, magram saamiso samoqmedo
asparezi da pirobebi ar arsebobs.” parlamentis wevri, nika rurua.
qalebi da mamakacebi kanonis mixedviT Tanaswori arian, magram bevrma imaTgan
vinc Cven gamovkiTxeT aRniSna gansxvaveba kanoniT gansazRvrul da faqtobriv Tanasworobas Soris.
26
”kanoniT mamakaci da qali Tanaswori uflebebiT sargebloben, da kanonebi
icaven qals diskriminaciisagan. metic, tradiciulad qals mudam pativiscemiT epyrobodnen, magram realurad, iseve rogorc yvelgan msoflioSi,
cxovreba mamrobiTi sqesisaa da mamakaczea orientirebuli, ase rom qali
aranairad ar aris mamakacis Tanaswori.” - sakonsultacio sabWos wevri, baia
romelaSvili.
da mainc, gamokiTxulTagan (interviu) xuTma gamoTqva rwmena, rom Tanasworoba realurad arsebobs:
”roca me Cems pirad cxovrebas da Cems irgvliv adamianebs vakvirdebi, Tanasworobas vxedav yvela sferoSi. Cemi azriT, saqarTveloSi ar arsebobs
genderis problema da mamakacebi da qalebi Tanasworni arian” - sajaro
moxele eka zRulaZe.
genderuli stereotipebi
genderuli identuroba qalisTvis ufro mniSvnelovania, vidre kacisTvis.
fiqroben, rom qalebs meti siTbo, eqspresiuloba da sxvebze zrunva axasiaTebT, maSin, roca mamakacebi ufro meti SemoqmedebiTobiT, ZalauflebiTa
da TavdajerebulobiT (Deaux & Major, 2000) gamoirCevian. qalebs zogadad miiCneven rogorc ufro sxvebze damokidebulebs, mamakacebs ki ufro
damoukideblebs. amgvari damokidebuleba respondentebma (gamokiTxva) samsaxureobriv winsvlaSi warumateblobis mizezebis Sefasebisas gamoamJRavnes.
maSin, roca gamokiTxulTa umetesoba mamakacebis warumateblobis mizezs
Zalisxmevis ukmarisobas miawerda (34.9% SedarebiT 27%-Tan qalebis SemTxvevaSi), qalebis warumateblobis mizezs ki respondentebi ufrosebis maTdami
damokidebulebiT xsnidnen da metic, isini varaudobdnen, rom xelmZRvaneli
pirebi maT saTanadod ar afasebdnen (warumateblobis mizezad amas qalebis
SemTxvevaSi 31.3 % da kacebis SemTxvevaSi 17 % miiCnevda). am Sexedulebas
Tanabrad iziareben mamakacebi da qalebi. kidev erT stereotips - mamakacebis siZlierisa da qalebis sisustis Taobaze xazi gausva axalgazrda qalma
axalcixis fokus jgufSi:
”arsebobs stereotipi, rom mamakaci Zlieria da qali - susti da emociuri.
rac sulac ar niSnavs imas, rom es marTlac asea.”
27
genderuli upiratesobebi
mamakacis qalze upiratesobis cneba sazogadod Warbobs mamakacebSi
(gamokiTxva). mtkicebulebas, rom mamakaci, rogorc wesi, yvelafers qalze
ukeT akeTebs ar eTanxmeba qalebis 69 procenti da mamakacTa mxolod
44.7 procenti (genderuli gansxvavebebi mniSvnelovania, Chi square 65.4; df 2,
p<001).
ojaxi qalis samyarod aris miCneuli. qalisaTvis ojaxis mniSvneloba mJRavndeba, pirvel yovlisa, umravlesobis (56.1 %) mier gaziarebul azrSi, imis
Taobaze, rom qali ufro bavSvis gazrdiTa da saxlis movliT unda iyos
dakavebuli da ara profesiuli winsvliT (am mosazrebas ufro metad mamakacebi iziareben - 63%, vidre qalebi - 48.5%. Chi square 65.4; df 2, p<001);
xolo 63.7 % im azrs iziarebs, rom qali ufro metad ojaxiT fasobs, vidre
samsaxurSi warmatebiT. am SemTxvevaSic, meti mamakaci (68.1%) eTanxmeba am
mosazrebas, vidre qali (60.2%, Chi square 65.4; df 2, p<001).
umravlesoba (71. 4 %) eTanxmeba mtkicebulebas, rom yvelasTvis umjobesia,
roca kaci muSaobs, xolo qali saxls uvlis. genderuli gansxvaveba aqac
mniSvnelovania (Chi square 65.4; df 2, p<001), ufro meti kaci (79.8%), vidre
qali (64.7%) iziarebs am Tvalsazris.
mamakacebis mimarT gamorCeuli damokidebuleba bevr SemTxvevaSi iCens Tavs.
es vlindeba imaSi, rom qaliSvilis yolas vaJis yolas amjobineben (kacebis
70.7% da qalebis 48.3% Chi square 75.6; df 2, p<001), upiratesobas aniWeben
samsaxurSi mamakacis ayvanas (kacebis 55.1% da qalebis 37.2%, Chi square 47.2;
df 2, p<001).
Zalaufleba da Tavisufleba
kultura ganapirobebs imas, Tu ra qmedebebi aris miCneuli qalisTvis Tu
mamakacisTvis Sesaferisad. ”[kulturisaTvis specifiuri interpretaciebi
axdenen Sromisa da socialuri sivrcis dayofis struqturirebas, zRudaven
SesaZleblobebs, arCevanisa da qmedebebis xelmisawvdomobas, organizaciul
da socialur rolebs, qmedebebis Tanmimdevrobas da politikas, emsaxurebian
da amyareben mamakacis interesebs da normad warmoaCenen mamakacis Zalauflebas. am gziT qalis moTxovnilebebi da interesebi xSirad uxilavi xdeba.
genderuli Zalaufleba xorcieldeba akrZalvebis, gariyvis, damcirebis da
dakninebis gziT, rac zRudavs qalis cxovrebas. genderuli Zalaufleba
Rrmadaa fexmokidebuli im faseulobaTa sistemaSi, romelic mamakacs privilegias aniWebs imiT, rom ganadidebs mamakacurobasTan dakavSirebuli tradiciul maxasiaTeblebs da aufasurebs qalTan asocirebul maxasiaTeblebs
(Hawkesworth, 2006).
28
genderuli uTanasworoba mJRavnedeba im normebSi, romlebic aregulireben
gadawyvetilebis miRebisa da resursebis ganawilebis Zalauflebas.
pasuxi kiTxvaze - vin wyvets Tu ramdeni Svili unda iyolios ojaxma
(gamokiTxva), Tanasworobazea orientirebuli, da umravlesoba (88.5 %), miiCnevs, rom es gadawyvetileba meuRleebma erToblivad unda miiRon.
ojaxSi mamis Zalauflebis zegavlenis mimarT damokidebuleba garkveulwilad iyofa. respondentTa did nawils (48. 2 %) miaCnia, rom mamebs ar
unda qondeT dedebze meti Zalaufleba Svilebze, da imisda miuxedavad,
rom mamakacebic da qalebic, iziareben am Tvalsazriss, mainc, gamokiTxulTa
mniSvnelovani nawili (46.4%) met Zalauflebas mamakacs aniWebs.
Zalafleba resursebis marTvaze, rogorc sajaro, ise pirad cxovrebaSi,
metwilad kacis upiratesobad aris miCneuli (interviu).
”uTanasworoba, pirvelyovlisa, sakuTrebaze uflebasa da resursebis kontrolSi aisaxeba, resursebs ki umTavresad mamakacebi akontroleben” - interviu eqspertTan, Carita jaSTan.
”uTanasworoba ZalzeT gavrcelebulia sazogadoebaSi. qalebis didi raodenoba Sromobs iseT sferoebSi, sadac ar aris bevri fuli” - interviu
eqspertTan, Tamar abramiSvilTan.
qalebi da mamakacebi ar arian erTsulovanni, im sakiTxSi unda SeeZlos Tu
ara qals ojaxTan SeTanxmebis gareSe xarjos sakuTari Semosavali (gamokiTxva). gacilebiT meti qali (70.6 %) mamakacTan SedarebiT (52.2 %) miiCnevs,
rom qali unda sargeblobdes
am SesaZleblobiT (Chi square 37.6; df23,
p<001). xolo mamakacs sakuTari Semosavalis xarjvis Tavisuflebas erTnairad aniWeben rogorc mamakacebi (66.5 %), ise qalebi (66.1 %).
qalebi da mamakacebi, erTnairad miiCneven, rom biWebi (93.1%) da gogonebi
(92.8%) siyvaruliT unda daqorwindnen da ara garigebiT.
meti Tavisuflebis aucileblobis sakiTxi wamoiWra sakiTxis ganxilvisas axalqalaqSi (fj6), sadac metwilad eTnikuri somxebi cxovroben.
axalgazrda qalma SeniSna, rom gogonebs ara aqvT Tavisufleba, meore
monawilem ki aRniSna, rom ar icis ras niSnavs Tavisufleba, da rom daculi
unda iyos raRac Sualedi imisaTvis, rom qalma Tavi ar igrZnos cixeSi
da amave dros, arc moralis zRvars gascdes.
29
kidev erTma monawile qalma Tavisufleba TviTSefasebas daukavSira:
”qalebi sakuTar TavSi ar arian darwmunebulni da amitom uWirT gadawyvetilebebis miReba da swored es aris imis mizezi, rom mamakacebs meti
Tavisufleba aqvT.”
ramdenime monawilem, umetesad gogonebma, aRniSnes, rom tradiciebi zRudaven qalis Tavisuflebas da mxolod Sesabamis aRzrdas SeuZlia Secvalos
viTareba da mentaliteti.
uTanasworoba gansakuTrebiT TvalSisacemia ojaxSi. fokus-jgufis qali
monawileebi axalcixeSi (fj5) Ciodnen, rom gogonebs saRamos gareT gasvla
ekrZalebaT, rom ganaTlebis miRebis SesaZlebloba ufro metad biWebs
eZlevaT da rom ojaxSi yvelaferi biWebs ekuTvniT, radgan miiCneven, rom
gogonebi gaTxovdebian da maT amitom araferi WirdebaT.
uTanasworobis fesvebi da misi mizezebi
genderuli uTanasworobis gamarTleba aris msoflio religiaTa swavlebebisa da maTi praqtikis nawili (Deckard, 1975). TiTqmis yvela wamyvan religiaSi, qorwilis dros qali sityvierad, an simbolurad gamoxatavs qmrisadmi
morCilebis mzaobas.
samRvdeloebas ZiriTadad mamakacebi Seadgenen, imisda miuxedavad, rom qalebi mudmivad arian CarTulni religiur aqtivobebSi.
mamakacurobis mniSvneloba yoveldRiur cxovrebaSic mJRavndeba, sadac
gamoCenil qalebs mamakacis Tvisebebs miaweren sajarod daxasiaTebisas, anda
Seqebisas amboben, mamakaciviT irjebao.
”Tavad Tamar mefis SemTxvevaSic, misi saxelis patriarqaluroba TvalSisacemia. es dResac asea da Taobebi dasWirdeba am Sexedulebis Secvlas.” interviu arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
stereotipebad kristalizebuli tradiciebi didad ganapirobebs qalis
daqvemdebarebul mdgomareobas.
”stereotipis Sesabamisad, qali pasiuria, dausaqmebelia da misi upiratesi samflobelo ojaxia, maSin, rodesac mamakaci profesiuli saqmianobiTaa
dakavabuli.” - interviu parlamentis wevrTan, nika ruruasTan.
qalis daqvemdebarebuli mdgomareobis gamyareba gamudmebiT xdeba kulturisa da aRzrdis meSveobiT.
30
”Cven patara biWsac ki veubnebiT, ar itiro, biWs tirili ar SeSvenis, Sen
Zlieri unda iyo, da ase Semdeg...” _ interviu parlamentis wevrTan, guguli maRraZesTan.
”ganviTarebis zogadi done da ekonomikuri SeWirveba qveyanaSi aRiqmeba,
rogorc uTanasworobis gamamarTlebeli mizezi. qalebs ara aqvT pirobebi,
rom TavianTi SesaZleblobebi srulad ganaxorcielon” - interviu eqspertTan, Carita jaSTan.
”adamianebi dRes genderul uTanasworobaze ar fiqroben, radgan maT amis
dro ara aqvT, isini xvalindeli sarCos SovniT arian dakavebulni” - interviu eqspertTan, marina TabukaSvilTan.
mamakacTan SedarebiT garemo qals gacilebiT naklebad uwyobs xels SesaZleblobebis ganviTarebaSi. Sesabamisad, qals gacilebiT meti Zalisxmeva
Wirdeba warmetebis miRwevisaTvis.
”sazogadod qalebs gacilebiT meti Zalisxmevis gaReba uwevT sakuTari uflebebis realizebisaTvis ” - interviu parlamentis wevrTan, guguli maRraZesTan.
uTanasworobis mizezebs ufro xSirad qalebs ukavSireben da ara sazogadeobas.
bevri qalebs pasiurobas miawers da swored amas miiCnevs uTanasworobis mizezad. amavdroulad aqtiur qalebs sakmaod uaryofiTad afaseben.
”saqarTveloSi mamakacisa da qalis samuSao dayofilia sqesis mixedviT. aqtiuri qalebis mimarT arsebobs skeptikuri damokidebuleba”. - interviu
eqspertTan, xaTuna sanikiZesTan.
qalebs xSirad abraleben, rom isini ufrTxian damoukideblobas:
”qals ar miaCnia marTebulad qmars gverdi auaros, an Tundac, Zmas Seepasuxos, radgan is ufrTxis damoukideblobas.” - interviu arasamTavrobo
organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
uTanasworobis mimarT damokidebuleba da uTanasworobis xarisxi asakTan
erTad icvleba. rogorc wesi, axalgazrdebi ufro egalitarul, Tanasworbis
momxre midgomas amJRavneben.
31
”axalgazrda Taobas Tanasworobis misaRwevad meti saSualebebi aqvs. axalgazrda qalebi dRes ufro aqtiurebi arian, vidre maT asakSi iyvnen Cveni
dedebi”. - intervou parlamentis wevrTan, nika ruruasTan.
”uTanasworobis xarisxi gansxvavebulia regionebis mixedviT, iseve, rogorc
soflisa da qalaqis mosaxleobaSi. uTanasworoba bevrad ufro metad igrZnoba soflebSi, sadac eTnikuri umciresobebi cxovroben.” - interviu arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
ganaTlebis statusi da religia xSirad gansazRvravs Tanasworobis mimarT
damokidebulebas. mTavar faqtorad aqac sqesi gvevlineba, radgan qalebi
uTanasworobas mamkacebze ufro metad aRiqvamen.
”qalebi xedaven uTanasworobas, mamakacebi ki vera”. - interviu sajaro moxelesTan, dalila xoravasTan.
cvlilebebi TanasworobaSi da maTi mizezebi
siRrmiseuli intervius respondetebi aRniSnaven dadebiT cvlilebebs
derul TanasworobasTan mimarTebaSi:
gen-
”qalebis mosazrebebs sul ufro metad iReben mxedvelobaSi. es xdeba upiratesad im faqtis gamo, rom ekonomikuri krizisis ganmavlobaSi qalebma
SeZles ojaxebis gadarCena, mamakacebi am dros verafers gaxdnen. dResac ki,
bevr ojaxSi qalebi muSaoben da ara mamakacebi”. - interviu mcire biznesis
mflobelTan, marina aRuSaSvilTan.
”Tanasworobis mimarT damokidebulebis cvlileba SeiniSneba mxolod bolo
xanebSi, mas Semdeg roca cota ar iyos samarcxvino gaxda stereotipuli
azrovnebis gamomJRavneba. amas garda, meti qali gamoCnda sazogadoebriv asparezze. Tumca, kvlav problemad rCeba is, rom qali amasobaSi bevr tradiciulad mamakacur rols kisrulobs, rogoricaa, ojaxis rCena, karieraze
zrunva, magram tradiciulad qalis rolebi, rogoricaa ojaxze da avadmyofebze da agreTve xandazmulebze zrunva mamakacisaTvis araa sakmarisad
prestiJuli da isev qalebs uwevT maTi Sesruleba”. - interviu eqspertTan,
lela xomerikTan.
”qalebis brZola ufro aqtiuri cxovrebisaTvis, sazogadoebriv cxovrebaSi
CarTvisa da liderobisaken qveynis evropuli Rirebulebebisaken swrafviTaa
ganpirobebuli”. - interviu sajaro moxelesTan, mamuka axvledianTan.
32
ZiriTadi sakiTxebi
genderuli uTanasworoba, gansakuTrebiT sazogadoebrivi da ojaxuri cxovrebis sferoSi, aRiarebulia, rogorc arsebuli realoba, magram ara
rogorc problema. uTanasworoba aRqmulia ufro rogorc kulturuli
memkvidreobis nawili. am mosazrebas iziarebs, rogorc mosaxleoba, aseve xelisufleba.
imis dasturad, rom qveyana universaluri faseulobebisaken da evropaSi
integraciisaken iswrafvis, saqarTvelos xeli aqvs mowerili im yvela mniSvnelovan saerTaSoriso dokumentze, romelic miznad isaxavs genderuli
Tanaworobis miRwevas. samarTlebrivi CarCoebi genderulad neitraluria,
isini ar uSveben genderis safuZvelze raime saxis diskriminacias, magram
saerTaSoriso dokumentebisa Tu qveynis
kanonebisadmi daqvemdebareba
formaluri xasiaTisaa, radgan diskriminaciasTan brZolis ZiriTadi saqmianobebi sabiujeto xarjebiT araa gamyarebuli. miuxedavad imisa, rom saerTaSoriso organizaciebis (SvedeTis saerTaSoriso ganviTarebis saagento
da gaeros ganviTarebis programa) daxmarebiT parlamentis sakonsultacio
sabWo moqmedebs Tavis mandatis farglebSi, erovnuli samoqmedo gegmis ganxorcieleba ar dawyebula. Camoyalibebulia, magram moqmedeba ar dauwyia
aRmasrulebel organos. politikis ganmsazRvreli ZiriTadi dokumentebi,
rogoricaa (siRaribis daZlevis startegiuli moxseneba da evropis samezoblo politika) genderul problematikaze ar arian fokusirebuli.
ar arsebobs mudmivmoqmedi saxelmwifo uwyeba, romelsac eqneboda genderuli Tanaswrobis mxardaWerisa da masze meTvalyureobis gawevis mandati.
winsvla TanasworobasTan damokidebulebis mimarT aRniSna mravalma, konsultaciaSi monawile pirma. igi cxadad aris gamokveTili axalgazrdebsa
da qalaqis mosaxleobaSi.
genderTan dakavSirebuli viTareba calke sakiTxad ar unda iqnes ganxiluli, radgan igi ufro farTo problemis, RirebulebaTa sakiTxis nawilia.
arsebuli mdgomareobis saTave unda veZioT qveyanaSi adamianis uflebaTa
ugulvebelyofaSi, rac gansxvavebul sferoebSi vlindeba da asaxulia saerTaSoriso da adgilobriv orgranizaciaTa mTel rig moxsenebebSi (mag. saxalxo damcveli moxseneba 2007). manam, sanam ara ekonomikuri efeqtianoba,
aramed adamianis uflebebi da misi keTildReoba ar iqceva arc qveynis ganviTerbis politikis umTavres principad, ar unda velodeT mkveTr cvlilebebs genderuli Tanasworobis sakiTxSi da arc aTaswleulis ganviTarebis
miznebis miRwevas.
33
genderi sazogadoebriv sarbielze
Tavi 3
sazogadoebriv cxovrebaSi monawileoba
niu-iorkSi 2000 wlis 8 seqtembers gancxadebuli aTaswleulis ganviTarebis
rva miznidan erT-erTi, romelic 2015 wlisTvis unda iqnas ganxorcielebuli
da romelsac saqarTvelom xeli moawera, pirdapir genderul Tanasworobas
exeba. miznis amocana 9 moiTxovs qalebisa da mamakacebisTvis Tanabari xelmisawvdomobis gapirobebas politikis sakiTxebTan dakavSirebul da marTvis
yvela doneze ganxorcielebul aqtiobebSi.
monawileoba sajaro cxovrebaSi da gansakuTrebiT, politikaSi qveyanaSi Tanasoworobisa da demokratiis erT-erTi indikatoria.
saqarTvelos mosaxleoba Zlier dainteresebulia politikiT da zogadad,
sazogadoebrivi cxovrebiT. Tumca problema, romelsac mosaxleobis didi
nawili xSirad quCis saprotesto aqciebSi gamoyavs, sakuTari uZlurebis
grZnobiT aris gapirobebuli, imasTan dakavSirebiT, rom ar aqvs SesaZlebloba zegavlena moaxdinos qveynisaTvis mniSvenlovani gadawyvetilebebis
miRebaze.
gamokiTxvis Sedegebis mixedviT mamakacebisa da qalebis umravlesoba (82.4%)
dainteresebulia politikiT da 95.3 procenti regularulad uyurebs axal
ambebs televiziiT. yvelaze popularuli arxi iyo ”imedi”, mas mosdevda
arxi ”rusTavi 2”.
34
cxrili 3
satelevizio axali ambebis ranJireba popularobis mixedviT
NNo
procenti
No 1034
satelevizio axali ambebi
1
qronika (imedi)
89.1
2
kurieri (rusTavi 2)
66.2
3
moambe (sazogadoebrivi
televizia)
24.5
4
rusuli tele arxebi
19.4
5
mzera (mze)
18.9
6
adgilobrivi telearxebi
12.7
7
8
axali ambebi (aWaris televizia)
azerbaijanis tele arxebi
10.7
2.4
9
somxuri telearxebi
2.2
10
Turquli telearxebi
0.2
axali ambebis garda, telearxi ”imedis” politikuri gadacemebic aseve yvelaze didi popularobiT sargeblobdnen.
cxrili 4
teleprogramebis ranJireba popularobis mixedviT
satelevizio programa
procenti
NNo 1087
1
2
3
4
5
6
droeba (imedi)
reaqcia (imedi)
Ria eTeri (imedi)
post skriptumi (rusTavi 2)
Toq-Sou (rusTavi 2)
tabu (mze)
84.4
72.1
65.5
51.1
25.4
15.4
7
dRis komentari (sazogadoebrivi
televizia)
8.2
8
Ramis saubrebi (sazogadoebrivi televizia)
6.4
No
35
gazeTebis mkiTxvelTa raodenoba gacilebiT mcire iyo maTTan SedarebiT,
vinc axal ambebs televiziiT adevnebda Tvals; gazeTs qalebTan SedarebiT odnav meti mamakaci kiTxulobda, mamakacebi upiratesobas aniWebdnen
gazeTebs rezonansi, 24 saaTi, da sxva adgilobriv gazeTebs, qalebi ki ufro
alias da kviris palitras kiTxulobdnen.
cxrili 5
gazeTebis popularoba
No
1
2
gazeTi
kviris
palitra
asavaldasavali
procenti
No1087
mamakacebis
procentuli
maCvenebeli
No479
qalebis
procentuli
maCvenebeli
No608
22.1
21.0
23.0
8.6
8.8
8.4
6.9
7.5
6.5
4
5
6
7
8
9
adgilobrivi
gazeTi
alia
rezonansi
24 saaTi
qronika
sityva da saqme
axali Taoba
6.5
6.2
5.5
4.2
2.3
1.7
5.4
8.2
6.1
4.4
2.3
1.7
7.3
4.6
5.1
4.1
2.3
1.6
10
axali versia
1.7
1.7
1.8
11
jorjian Taimsi
1.1
0.8
1.3
3
sazogadoebrivi interesis Semdeg qveynis mosaxleobis yvelaze didi survili monawileobasTan aris dakavSirebuli, magram rogorc adrec aRvniSneT,
es moTxovnileba ver kmayofildeba, moqalaqeebi Tavs uZlurad grZnoben
zegavlena moaxdinon mniSvnelovan gadawyvetilebebze, rac ganapirobebs
mosaxleobis monawileobas quCis aqciebSi. gamokiTxvisas gacemuli pasuxebis
mixedviT mosaxleobis 57. 8 procenti, rogorc mamakacebi, ise qalebi, iziareben mosazrebas, rom saqarTvelos winaSe mdgari sakiTxebis mogvareba
36
mxolod xalxis monawileobiT aris SesaZlebeli, Tumca maTgan mxolod mesameds (29.2%) jera, rom rigiT moqalaqes SeuZlia zegavlena iqonios mTavrobis mier miRebul gadawyvetilebebze.
miuxedavad imisa, rom qalebs da kacebs monawileobis erTnairi moTxovnileba
gaaCniaT, maT gansxvavebuli xedva aqvT mis ganxorcielebaze. im aqtivobebis SerCevisas, romelTa ganxorcielebac SesaZleblad miaCniaT sakuTari
uflebebis darRvevis SemTxvevaSi, qalebi naklebad aqtiur gzebs arCeven,
iseTebs rogoricaa mitingebze daswreba (qalebis 20.6% da kacebis 17.7%),
peticiaze xelis mowera (qalebis 36.3% da kacebis 32.8%), maSin rodesac
mamakacebi upiratesobas quCis aqciebSi (kacebis 18.2 % da qalebis 14.8 %)
da mitingebSi (kacebis 21.5% da qalebis 19.9%) monawileobas aniWeben.
peticiaze xelmowera
Sexedulebebis gamoTqma
mitingebze daswreba
Sexvedrebze daswreba
monawileoba quCis aqciebSi
media saSualebebSi gamoCena
monawileoba sajaro diskusiaSi
monawileoba arasamTavroba org.
resursebis gacema
monawileoba profkavSiris
saqmianobaSi
nax. 2
uflebaTa darRvevis SemTxvevaSi ganxorcielebuli aqtiobebi
mosaxleobis realuri monawileoba gacilebiT ufro dabalia, vidre moqmedebis mzadyofna. rogorc gamoirkva, 2007 wlis ianvridan oqtombramde
gamokiTxulTagan mxolod 7.8 procenti iRebda monawileobas koleqtiur
aqciebSi. mamakacebis monawileoba aRemateboda qalebisas. aRniSnul periodSi
erTxel mainc mamakacebis 10.7-ma da qalebis 5.5 procentma miiRo monawileoba koleqtiur aqciaSi. (Chi square 9.5;df 2; p<.05).
37
qalebi politikaSi
msoflios masStabiT qalebi aqtiurad iyvnen CarTulni demokratiis dasamyareblad, avtoritaruli reJimebis winaaRmdeg gamarTul yvelaze saxifaTo
aqciebSi. (Jaquette & Wolchik, 1998). didi iyo qalebis monawileoba sabWoTa
kavSirisagan saqarTvelos damoukideblobis moTxovniT organizebuli quCis
aqciebis drosac (sabedaSvili, 2007), ”vardebis revoluciis” wina periodis
quCis aqciebSi da 2007 wlis oqtomber-noembris aqciebSi.
saqarTveloSi qalebis aqtivoba sazogadoebriv cxovrebaSi istoriuli realobaa. amasTan mimarTebaSi yvelaze xSirad axseneben Tamar mefes, qal
monarqs, romlis saxelTanacaa dakavSirebuli qveynis dideba. qalebi iyvnen
TurqeTis winaaRmdeg ajanyebis moTaveni samxreT saqarTveloSi. muslimani
qalebi icavdnen qalaq axalcixes ruseTis imperiis da saqarTvelos gaerTianebul jarisgan.
dRes mraval qals naxavT manifestaciaSi monawileTa Soris, an winasaarCevno saqmianobiT dakavebuls. problema qalebis mcire monawileobaSi ki
araa, aramed igi qalebis interesebsa da saqmianobas maT xelT arsebuli
Zalauflebis SeusabamobaSi, gadawyvetilebis mimReb organoSi, maT dabal
warmomadgenlobaSia.
saqarTvelos kanonmdebloba qal da mamakac amomrCevels Tanabar uflebebs
aniWebs. xmis micemisas isini Tanabrad aqtiurni arian, rogorc soflad, ise
qalaqSi (aTaswleulis ganviTarebis miznebi saqarTveloSi, 2004), Tumca, Tanasworoba Zalze Sorsaa sasurvelisgan maSin, rodesac saqme exeba imas, Tu
vin aris arCeuli mmarTvelobis nebismier doneze. gadaWriT SeiZleba iTqvas,
rom qalebis monawileoba politikaSi da gadawyvetilebis miRebis procesSi
Zalze SezRudulia da Zlier CamorCeba gaeros mier dasaxul mizans, gansazRvruls 30 procentiT.
genders politikaSi ori erTmaneTTan dakavSirebuli mxare aqvs. erTi - qalis warmomadgenlobas Seexeba, xolo meore - qalTa problemebze zrunvas.
warmomadgenloba zrdis qalis problemebis ganxilvis da aseve genderuli
perspeqtivis gaTvaliswinebis albaTobas, Tumca, warmomadgenloba TavisTavad ver uzrunvelyofs sasurvel Sedegs.
38
”qalTa ubralod saTanado raodenobiT warmomadgenloba politikasa Tu
parlamentSi sakmarisi araa, maSinac ki rodesac es warmomadgenlebi qalTa
moZraobis wevrebi arian. moZraobas unda yavdes liderebi, romlebic mondomebulni iqnebian qalis xma miawvdinon sazogadoebas. maT ar unda miaCndeT sircxvilad sazogadoebaSi, an parlamentSi qalebis saWiroebebze Riad
saubari. dRes es sakiTxebi marginalizirebulia da samarcxvinod iTvleba.” _
interviu eqspertTan, marina TabukaSvilTan.
qalebis monawileobis mniSvneloba da misi dadebiTi zegavlena erTxmad
iqna aRiarebuli yvela eqspertisa da politikuri lideris interviuSi da
im jgufur ganxilvebSi, romelic proeqtis farglebSi ganxorcielda. intervius respondentebma da ganxilvebis monawileebma gamoyves ramodenime mizezi,
romelic ganapirobebs politikaSi qalTa monawileobis mniSvnelobas:
demokratiis winapirobebi:
Tanasworoba demokratiis safuZvelia.
”sazogadoeba Sedgeba mamakacebisa da qalebisagan, ase rom oriveni unda
iyvnen warmodgenilni gadawyvetilebis miRebis procesSi”. interviu parlamentis wevrTan, manana naWyebiasTan; nacionaluri moZraobis wevrTan, irakli
qavTaraZesTan.
”yvelfers ori sawyisi aqvs - mamakacuri da qaluri, yvela problema orive
sqess exeba, amitom orives mosazreba unda iqnes gaTvaliswinebuli.” fj2-is
monawile.
nacionaluri moZraobis wevris, irakli qavTaraZis azriT:
”srulyofili demokratia SesaZleblobas aZlevs sazogadoebis yvela wevrs
gamoxatos Tavisi azri da monawileoba miiRos gadawyvetilebis miRebaSi. es
niSnavs, rom Tu sazogadoebis naxevari qalebisgan Sedgeba da parlamentSi ki
mxolod maTi aTi procentia warmodgenili, SeiZleba davaskvnaT, rom swor
gzas ar vadgavarT”.
39
qalebis gadawyvetilebis miRebis stili
”bevrs miaCnia, rom qalebi ufro pragmatuli, konstruqtiuli da naklebad
araprognozirebadebi arian”. interviu parlamentis wevrebTan, kaxa kukavasTan; qeTi maxaraSvilTan. eqspertTan, marina musxeliSvilTan.
Tumca, zogs emociuroba upiratesobad miaCnia, rac qalis gadawyvetilebis
miRebaSi ufro did rols TamaSobs.” interviu sajaro moxelesTan, dalila
xoravasTan.
sakiTxebi, romelsac qalebi yuradRebas aqceven
yuradRebis gamaxvileba im sakiTxebze, romlebic tradiciulad qalis problemadaa aRqmuli.
”qalebis monawileoba garantia iqneba imisa, rom qalisaTvis mniSvnelovan
sakiTxebs, rogoricaa skolamdeli da saskolo ganaTleba, yuradReba mieqceva”. interviu eqspertTan Carita jaSTan.
TanamSromlobiTi damokidebuleba
qalebSi ufro maRalia TanamSromlobiTi urTierTobis xarisxi.
”qalebi qmnian ufro TanamSromlobiT atmosferos, rasac Sedegad ufro
gawonasworebuli da mSvidobiani gadawyvetilebebi moaqvs”. mamakaci fj.7-is
monawile.
”qalebi erTmaneTs usmenen da es maT ubiZgebs erTad ifiqron problemebze”.
qali fj 4 -is monawile.
aseve gaisma Tumca ki SefarviT sapirispiro, uaryofiTi damokidebuleba
qalebis aqtiuri monawileobis mimarT, rogorc erTma axlagazrda kacma
aRniSna jgufuri ganxilvisas axalqalaqSi:
”qals SeuZlia miiRos monawileoba politikaSi, Tu mas ambiciebi ara aqvs”.
(fj 6).
rac Seexeba sazogadoebriv azrs, gamokiTxvis Sedegebi miuTiTeben, rom saxezea
genderuli gansxvaveba qalis politikaSi CarTulobis Taobaze (Chi Square
25.7; df 2; p<.001) - qalebis umetesoba mxars uWers qalebis monawileobas
(54.7%), mamakacebis ufro mcire raodenoba (39.1%) Tvlis, rom qalebis
politikaSi ufro metad CarTviT qveyana mxolod moigebs. Tumca, orive
sqesis warmomadgeneli saprezidento kandidatis rolSi upiratesobas ani40
Webs mamakacs, Tumca amas mamakacebis ufro didi nawili akeTebs (Chi Square
25.7; df 2; p<.001). erTnairi Rirsebebis mqone mamakaci da qali kandidatis
pirobebSi mamakacebis 9.2 %, da qalebis 21.5 % aris mzad qal saprezidento
kandidats dauWiros mxari.
qalebi parlamentSi
qalebi eleqtoratis 59.0 procents Seadgenen, magram sakanonmdeblo organoSi qalebis monawileoba qveynis damoukideblobis gamocxadebidan dRemde
mcirea. saqarTvelos parlamenti 2004 wels 235 wevrisagan (erTmandatiani
maJoritarebi - 85 da proporciuli siiT arCeuli deputatebi - 150) Sedgeboda. maTgan qali iyo mxolod 23, rac parlamentis wevrebis 10.4 procents
Seadgenda. qalTa warmomadgenloba 2008 wlis parlamentSi 6 procentamde
Semcirda da miaRwia saqarTvelos parlamentarizmis istoriaSi yvelaze dabal niSnuls. aRsaniSnavia, rom faqtiurad saqarTvelos parlamentSi qalTa
raodenoba arCeulze naklebia, radgan orma opoziciuri partiebiis siiT
arCeulma qalma deputatma - eka beseliam da fiqria CixraZem uari Tqves
mandatis aRebaze.
Nnax. 3
qalebis wili qveynis sakanonmdeblo organoSi (1990 wlis uzenaesi sabWo
da 1992, 1995, 1999, 2004, 2008 wlebis parlamenti)
41
saqarTvelos parlamentis arCevnebi kombinirebuli, proporciuli da maJoritaruli sistemiT tardeba. qali politikosebisTvis maJoritar deputatad gasvla ukiduresad rTulia. 2004 wels maJoritaruli wesiT arCeuli 71 parlamtentis wevridan mxolod sami, anu 4.2 procenti (nino
burjanaZe, sofio larculiani da nana patarkaciSvili), xolo 2008 wels
erTi (rusudan kervaliSvili) iyo qali. proporciuli sistemiT qalebis
arCevis Sansebi odnav ukeTesia, Tumca, partiuli siebi qal kandidatebs,
rogorc wesi siis bolo poziciebs uTmoben, ase rom, parlamentSi adgilis
albaToba ufro maRalia, mcire partiuli danawevrebis pirobebSi, rodesac
erT partias aqvs bevri adgili mopovebuli. miuxedavad imisa, rom swored
ase moxda 2004 wlisa da 2008 wlis parlamentSi, proporciuli sistemiT
arCeuli qali deputatebi mxolod 13.3 procents Seadgendnen 2004 da 5.3
procents 2008 wels.
dabali warmomadgenlobis fonze, is Tanamdebobebi, rac qalebs ekavaT, marTlac STambeWdavia. 2001 wlidan nino burjanaZe parlamentis Tavmjdomare
iyo. 13-dan 3 komitets qalebi Tavmjdomareobden; elene TevdoraZe adamianis
uflebebisa da samoqalaqo integraciis, xaTuna gogoriSvili saproceduro
sakiTxTa da wesebis, xolo nino nakaSiZe evropasTan integraciis komitets
xelmZRvanelobda. 25 Tavmjdomaris moadgiledan 4 qali iyo (adamianis
uflebaTa da samoqalaqo integraciis, evropasTan integraciisa, iuridiul
sakiTxTa da sagareo urTierTobaTa komitetebi). nacionaluri moZraobademokratebis saparlamento umravlesobis fraqcias maia nadiraZe, xolo
danarCen Svid fraqcias mamakacebi xelmZRvanelobdnen. tradicia gagrZelda
2008 wlis parlamentSi. rusudan kervaliSvili aris parlamentis Tavmjdomaris moadgile, xaTuna gogoriSvili saproceduro sakiTxTa da wesebis
komitetis Tavmjdomarea, sami deputati - magda anikaSvili, eka xerxeuliZe da xaTuna oCiauri komitetebis (janmrTelobis dacvisa da socialur
sakiTxTa, adamianis uflebaTa da samoqalaqo integraciis da ganaTlebis,
mecnierebis da kulturis) Tavmjdomaris moadgileebi arian.
uaxloes wlebSi dadebiTi cvlilebebi genderuli Tanasworobis sferoSi
mosalodneli araa, radgan sxvaoba udablessa da umaRles warmomadgelobaSi bolo Txutmeti wlis ganmavlobaSi mxolod 2.2 procents Seadgens,
amdenad, gaeros mier dasaxuli mizani 30 procenti sagangebo Zalisxmevis
gareSe, miuRweveli Cans.
42
qalTa sakiTxebis warmoCena politikaSi kidev ufro uaresadaa dayenebuli,
vidre qalebis warmomadgenloba parlamentSi, da is Zalian iSviaTad xdeba parlamentarTa yuradRebis sagani. rogorc sworad SeniSna erT-erTma
gamokiTxulma eqspertma, am sferoSi qali deputatebis aqtioba didad ar
gansxvavdeba maTi mamakaci kolegebisagan.
qalebi adgilobriv TviTmmarTvelobaSi
parlamentTan SedarebiT viTareba qalTa warmomadgenlobis mxriv adgilobriv TviTmmarTvelobaSi ukeTesia. 2006 wlis adgilobriv arCevnebSi
arCeulTagan 11.5 (prpocenti) qali iyo. 1998 wlidan arCeuli qalebis raodenobam iklo, rac saarCevno kanonis cvlilebasTan unda iyos dakavSirebuli.
nax. 4
qalebi adgilobriv
TviT-mmarTvelobaSi
soflis sakrebuloebis ricxvi, romelic TviT-mmarTvelobis yvelaze dabal
safexurs warmoadgens da sadac qalebis didi raodenobaa warmodgenili,
2002 wlisaTvis Semcirda. imave kanonis Tanaxmad, sakrebuloebi regionebSi
yalibdeba ara pirdapiri xmis micemis wesiT, aramed rogorc asocirebuli
organo, romelic Sedgeba ufro dabali donis, soflis, Temis, dabisa, Tu
qalaqis TviT-mmarTvelobis organoebis erTeulebis xelmZRvanelebisagan.
2006 wels adgilobrivi mmarTvelobebis organoebis ricxvi Semcirda 998-dan
75-mde, arCevnebi Catarda Sereuli sistemiT - proporciuli da maJoritaruliT, rac imas niSnavda, rom gamarjvebisTvis kandidats xmebis umravlesoba unda mieRo. es ki Zalze rTulad misaRwevi amocanaa qalebisaTvis
43
(bagratia, 2006). 2006 wels proporciuli sitemiT arCeuli deputatebidan
qalebi 16.3 procents Seadgendnen, maJoritarebidan amis naxevars - 8.3 procents.
damoukideblobis gamocxadebis Semdeg qveyanaSi samjer Catarda adgilobrivi TviTmmarTvelobis arCevnebi. maTSi msgavsi tendencia gamoikveTa:
rac ufro didi da mniSvnelovania administraciuli erTeuli, miT naklebia
qalebis warmomadgenloba (mag. 1998 wels qalebis warmomadgenloba iyo 15
procenti soflis sakrebuloSi, 13 procenti dabaTa sakrebuloebSi, 9 procenti regionul sakrebuloSi da 7.4 procenti qalaqis sakrebuloSi).
2006 wlis arCevnebSi arc erTi qali merad ar aurCeviaT. Tbilisis sakrebulos 37 wevrTagan 25 arCeul iqna proporciuli da 12 maJoritaruli
sistemiT, maTgan mxolod xuTi iyo qali. metic, 66 gamgebels Soris qalebi
5.5 procents Seadgenen.
2006 wels qalebis yvelaze maRali procentuli maCvenebeli iyo konfliqtur regionebSi (64.3 procenti zemo afxazeTSi da 21.4 procenti liaxvis
xeobis saarCevno ubnebSi); amis sapirispirod, qalebis procentuli maCvenebeli yvelaze dabali iyo eTnikuri umciresobebiT dasaxlebul regionebSi:
marneulSi qalebi mxolod 1.9 procents, xolo bolnisSi - 4.7 procents
Seadgendnen.
mravali gamokiTxuli eqspertisa da politikosis azriT qalebis warmomadgenloba TviT-mmarTvelobaSi bevrad ufro mniSvnelovania, vidre qalebis
monawileoba parlamentSi.
”Zalian mniSvnelovania, rom qalebi adgilobriv TviTmmarTvelobSi Caeban,
radgan mosaxleoba ufro dakavSirebulia sakrebulos wevrebTan”. - interviu
sakonsultacio sabWos wevrTan, baia romelaSvilTan.
2006 wlis 5 oqtombris arCevnebamde, arCevnebis mimarT sazogadoebis
cnobierebis donisa da TviT-mmarTvelobaSi qalebis rolis damokidebulebis dadgenis mizniT saqarTvelos ramodenime regionSi Caterebul
iqna gamokiTxva. sul gamokiTxul iqna 603 adamiani. Sedegebma erTmniSvnelovnad gamoavlina mosaxleobis dabali monawileoba adgilobrivi
problemebis gadaWraSi. mosaxleobis mxolod 13.9 procentma (8.9 %
mamakaci da 5.0 % qali) aRniSna sakuTari CarTuloba. kTxvebze, romlebic qalebis aRmasrulebel organoebSi monawileobas Seexeboda,
respondentTa naxevrze metma (58.7-ma % - 50.6 % mamakacma da 67.4
% qalma) aucileblad, an sasurvelad miiCnia, qalebis warmomad44
genlobis gazrda. ojaxur valdebulebebi, tradiciebi,
survilisa
da gamocdilebis nakleboba yvelaze xSirad iyo dasaxelebuli qalis politikaSi monawileobis damabrkolebel mizezad. aRsaniSnavia,
rom ufro meti qali (38.4 %), kacebTan SedarebiT (33. 5 %) aRniSnavda valdebulebebs ojaxis winaSe, rogorc qalTa monawileobis
xelSemSlel pirobas. amasTan gamokiTxulTa 53.7 procenti miuTiTebda
politikos qalebisa da kacebis gansxvavebul muSaobis stilze. gansxvavebas kacebze (51.5 %) metad qalebi (60.3 %) aRniSnavdnen.
qalebi (39.7 %) saparlamento, saprezidento Tu adgilobrivi arCevnebSi upiratesobas qal kandidatebs, xolo kacebi _kac (43.9 %)
kandidatebs aniWebdnen. qalebisa da kacebis TiTqmis Tanabari raodenoba (qalebis 29.1% da kacebis 28.4%) miuTiTebda, rom kandidatis
sqess ar qonda raime zegavlena maT arCevanze xmis micemisas.
qali respondentebi
kaci respondentebi
nax. 5
arCevnebSi kandidatebisadmi upirtaesobis miniWeba maTi sqesis mixedviT
wyaro: adgilobriv TviTmmarTvelobaSi adgilobriv qalTa monawileobis
Taobaze mosaxleobis gamokiTxvis Sedegebi (2006).
45
qalebi aRmasrulebel organoebSi
2004 wlamde mTavrobaSi orad-ori qali ministri iyo (garemos dacvis da
kulturis). axalma xelisuflebam, romelic 2004 wels movida saTaveSi, xazi
gausva qalis ufro farTo warmomadgenlobis aucileblobas politikur
cxovrebaSi. am gancxadebis kvaldakval 2004 wlis ministrTa kabinetSi, oTxi
ministri qali Sevida (Tamar lebaniZe, _ garemos dacvis ministri, Tamar
suluxia, infrastruqturs ministri, eTer astemirova, _ iZulebiT gadaadgilebul pirTa da gansaxlebis ministri, Tamar beruCaSvili - saxelmwifo
ministri evropasTan inegraciis sakiTxebSi). Semdgom kidev erTi qali salome zurabiSvili dainiSna sagareo saqmeTa ministrad. amdenad, im dros
ministrTa kabinetis SemadgenlobaSi qalebi 20 procents Seadgendnen. magram, 2007 wlis dekembrisaTvis mxolod ori ministri qali SemorCa mTavrobas - zinaida bestaeva, saxelmwifo ministri samoqalaqo integraciis
sakiTxebSi da eka tyeSelaSvili, iusticiis ministri. ukeTesi mdgomareoba
iyo ministris moadgileebTan mimarTebaSi. 46 moadgilidan 9 an 19.6 procenti qali iyo. 2008 wlis noemberSi damtkicebul ministrTa kabinetSi
isev 2 qali ministri iyo, sagareo saqmeTa ministri eka tyeSelaSvili da
ekonomikis ministri ekaterine SaraSiZe. 10 saministros TanamSromlebsa da
sazRvargareT saqarTvelos diplomatiur warmomadgenelTa Soris qalebi
Seadgendnen 51.8 procents, rac mTliani raodenobis naxevarze metia, magram
am saministroTa gadawyvetilebis mimReb organoebSi qalebis wils mxolod
27. 8 procenti Seadgenda (sociologiuri gamokvlevis angariSi, 2007).
sazogadoebis damokidebuleba ministrTa kabinetSi qalebis ufro farTo
warmomadgenlobis mimarT SedarebiT nakleb dadebiTia, vidre maTi arCeviT
organoebSi warmomadgenlobis mimarT. gamokiTxul eqspertTa da politikostTa umetesobas urCevnia qali ministris moadgiled ixilos da ara ministrad (mag. interviu arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar
JvaniasTan), vinaidan maTi azriT, qalebs SeuZliaT yoveldRiuri samuSaos
ukeT warmarTva, maSin rodesac mamakacebs ukeTesi xedva aqvT. sxvebi miiCneven, rom qalebi ar arian sakmarisad aqtiuri (interviu parlamentis
wevrTan zurab tyemalaZesTan). bevrs miaCnia, rom ministris sqess ara aqvs
mniSvneloba da rom mTavari profesionalizmia (interviu eqspertTan, marina
musxeliSvilTan). ministris sqesi ki ara, armed mis mier gadawyvetilebebis
miRebisas genderuli sakiTxebis gaTvaliswineba miaCnia bevrs mniSvnelovani:
46
”mTvaria gawonasworebuli politikis warmarTva, gansxvavebuli mosazrebebis gaTvaliswineba, problemebis genderis TvalTaxedviT ganxilva. am
SemTxvevaSi sul erTia, mamakacia ministri, Tu qali. amdenad, mTavari amocanaa strategia agebul iqnes Tanasworobis principze”. _ interviu eqsperTtan, xaTuna sanikiZesTan.
gamokiTxvis monacemebi miuTiTeben, rom saxelmwifo dawesebulebebSi maRali
Tanamdebobebis dasakaveblad qalebisa da mamakacebisaTvis aucilebel maxasiaTeblebs mosaxleoba erTnairad afasebs.
xuTidan oTxi Tviseba, romelsac umniSvnelovanesad miiCneven - profesionalizmi, gamWriaxoba, moraluri sispetake da poziciis simtkice saerToa
qalebisa da kacebisaTvis. mexuTe mniSvnelovani Tviseba mamakacisaTvis aris
pirovnuli kavSirebi, qalisTvis ki moqniloba. Tumca im TvisebebSi, romlebic
naklen mniSvnelovnad aris Sefasebuli qalebsa da kacebs Soris gansxvaveba
ufro gamokveTilia. ase magaliTad, qalis SemTxvevaSi, kargi garegnoba, xolo
kacis SemTxvevaSi, ufrosis mimarT erTguleba da partiuli kuTvnilebaa
ufro mniSvnelovani.
profesionalizmi
gamWriaxoba
moraluri sispetake
poziciis simtkice
moqniloba
ganaTleba ucxoeTSi
qalisTvis
piradi kavSirebi
kacisTvis
axalgazrdoba
damsaxureba
ufrosis erguleba
partiis wevroba
nax. 6
saxelmwifo uwyebebSi maRali Tanamdebobis dasakaveblad sasurveli Tvisebebi
47
genderi politikur partiebSi
politikuri partiebis genderuli politika, iseve, rogorc sazogadoebaSi
arsebuli interesi da yuradReba genderTan dakavSirebuli sakiTxebis mimarT
garkveulwilad gansazRvravs qalis monawileobas politikur saqmianobaSi,
rogorc erovnul aseve adgilobriv doneebze. qveyanaSi 180 partiaa (saqarTvelos politikuri landSafti, 2006). TvalsaCino partiaTagan sams qali
xelmZRvanelobs, kerZod, ”win, saqarTvelo”(salome zurabiSvili), ”imedi”
(irine sariSvili) da ”qalTa partia” (guguli maRraZe), romelic swored
2008 wlis saparlamento arCevnebis win iqna Camoayalibebuli. es erTaderTi
qalTa partia, romelmac arCevnebSi monawileoba blokSi, or partiasTan
erTad miiRo.
zusti informacia politikur partiebSi gaerTianebuli adamianebis saerTo
raodenobaze da gansakuTrebiT ki maTSi qalebis raodenobaze ar aris xelmisawvdomi.
gamokiTxul partiul liderTa umetesobam miuTiTa, rom
zustad ar icis partiaSi gaerTianebuli qalebis raodenoba (interviu konservatoruli partiis liderTan, kaxa kukavasTan, respublikuri partiis erT-erT liderTan, Tina xidaSelTan, mrewvelebis partiis liderTan,
zurab tyemalaZesTan). saqarTvelos mosaxleobis gamokiTxvis mixedviT (sumbaZe, 2007), mosaxleobis mxolod 4. 7 procenti (aqedan 5.2 % mamakacebi da
3.6 % qalebi) aris raime politikuri partiis wevri.
qalebi gaerTianebuli arian partiebSi, magram maT ZiriTadad vxvdebiT mmarTvelobis dabal doneze da maTi warmomadgenloba partiis gadawyvetilebis
mimReb organoebSi saSualod 9 procentia (saqarTvelos politikuri landSafti, 2006).
”qalebi saerTod, iSviaTad iReben monawileobas koncefciis SemuSavebasa
da gadawyvetilebis miRebaSi. maTi mxolod mcire nawilia drodadro simbolurad warmodgenilni partiebis maRal eSelonebSi. aseT qalebs mamakaci
kolegebi Cveulebriv axasiaTeben, rogorc mamakacuri TvisebebiT SemkulT da
maT mimarT aRtacebas gamoxataven amgvari sityvebiT ”mamakacuri”, an ”mamaci”.
- interviu eqspertTan, xaTuna sanikiZesTan.
arsebul viTarebaSic
partiebi gansxvavdebian genderuli sakiTxebisadmi
interesisa da umaRles struqturebSi qalTa warmomadgenlobis mixedviT.
qalebi axal memarjveneTa partiis 4000 aqtiuri wevris naxevars Seadgenen.
isini aseve kargad arian warmodgenlni saparlamento fraqciaSic, sadac isini
fraqciis mesameds Seadgenen (interviu parlamentis wevrTan, manana naWyebi48
asTan). respublikur partias xelmZRvanel organoSi ori qali yavs (interviu
partiis erT-erT liderTan, TinaTin xidaSelTan). axlad Seqmnili partiis
”Tavisufali saqarTvelo” cxra damaarsebels Soris xuTi qalia (interviu
partiis erT-erT liderTan, qeTevan maxaraSvilTan). leiboristuli partiis
xelmZRvanelobaSi ori qalia (interviu partiis wevrTan, nana devaZesTan).
mewarmeTa partiis Tbilisis aT raionul organizaciis xelmZRvanelTa naxevars qalebi Seadgenen (interviu partiis liderTan, zurab tyemalaZesTan).
sxva partiebTan SedarebiT ”win saqarTvelos” xelmZRvanel Tanamdebobebze
yvelaze meti qalia, rac albaT imiT aris gamowveuli, rom partiis lideri
qalia interviu partiis wevrTan, eqspertTan, marine musxeliSvilTan.
2008 wlis saparlamento arCevnebis politikuri partiebis sia aranairad ar
migvaniSnebs partiuli saqmianobis sadaveebSi qalebis monawileobis gazrdaze.
arCevnebSi daregistrirebuli 12 erTeuls Soris, (blokebi da damoukidebeli
partiebi), qalebis mxolod 9.2 procents ekava partiul siebSi adgilebi
1-dan 10-mde, 20.8 procents 11-dan 20-mde, xolo 15.0 procents 21-dan 30mde. saerTo jamSi, qalebi partiuli siebis 25.5 procents Seadgendnen, magram
rogorc adrec avRniSneT, Zalze mcire raodenobas qonda Sansi yofiliyo
arCeuli. dasaxelebul maJoritarTa kandidatebidan, qalebi 10.1 procents
Seadgendnen. yvelaze didi raodenoba leiboristulma partiam (10 kandidati), blokma, romelSic qalTa partia iyo gaerTianebuli (10 kandidati)
da respublikurma partiam (9 kandidati) daasaxela.
Cans qalebisTvis mxolod ramdenime specifikuri da meorexarisxovani samuSaoa
garantirebuli (interviu sakonsultacio sabWos wevrTan, baia romelaSvilTan). qalebi Cveulebriv CarTulni arian saarCevno procesSi, amowmeben ra eleqtoratis siebs, kardakar awarmoeben partiis kandidatebis
sareklamo kampaniebs, asruleben mdivnis movaleobas saarCevno komisiebSi
(interviu partiis liderebTan, kaxa kukavasTan da zurab tyemalaZesTan; eqspertebTan, marine TabukaSvilTan da xaTuna sanikiZesTan).
amis sapirispirod, axali memerjveneebis partiis saarCevno administraciaSi mravali qalia. isini administraciis 70 procents Seadgenen
(saqarTvelos politikuri landSafti, 2006).
monawileobis garda, partiebis interesi genderTan mimarTebaSi aisaxeba partiaSi qalTa seqciis arsebobaze, romelic muSaobs qal-amomrCevlebze da qalTa sakiTxebis lobirebaze.
49
ramdenime partias - axal memarjveneebs, mewarmeebs, leiboristebs, konservatorebsa da respublikelebs aqvT qalebis ganyofileba (saqarTvelos
politikuri landSafti, 2006), (interviu parlamentis wevrebTan, manana naWyebiasTan, zurab tyemalaZesTan; respublikuri partiis erT-erT liderTan,
TinaTin xidaSelTan, leiboristuli partiis wevrTan, nana devaZesTan).
garda imisa, rom mewarmeTa partias 1993 wlidan aqvs qalTa seqcia, partiis
wevrebis colebma daarses qalTa klubi, romelic ZiriTadad humanitaruli
moRvaweobiTaa dakavebuli (interviu partiis liderTan, zurab tyemalaZesTan). axal memarjveneebsac 2002 wels, daarsebis dRidan aqvT qalTa
klubi. misi mizania partiis eleqtoratis gazrda. klubi aseve intensiurad
muSaobs qali politikosebis momzadebaze, raTa isini aqtiurad CaerTon
adgilobriv da erovnul politikaSi (interviu partiis wevrTan, manana
naWyebiasTan). leiboristul partiasTan moqmedebs qalTa sabWo. (interviu
partiis wevrTan, nana devaZesTan).
respublikur partias aqvs ganyofileba, romelic qalTa politikuri saqmianobis gaZlierebas da maTi interesebis dacvis strategias ayalibebs (http://
www.republicans.ge/). strategiis mixedviT qalTa mxardaWera unda ganxorcieldes ganderul sakiTxebze mosaxleobis cnobierebis gazrdiT, partiis
gadawyvetilebis mimReb organoebSi qalTa monawileobis mxardaWeriT, qalTa
problemebis gadaWriT da politikaSi genderuli komponentis gaZlierebiT.
partiis verc erTma liderma ver migviTiTa maT manifestSi qalTa sakiTxebis
arsebobaze. metic, axali memarjveneebisa da leiboristuli partiis garda,
arc erTi partia ar amaxvilebs yuradRebas qalebze, rogorc eleqtoratze.
isini amis aucileblobas ver xedaven. rogorc erTma mamkacma parlamentis
wevrma aRniSna:
”saqarTveloSi xalxi xmas aZlevs ojaxuri solidarobis safuZvelze”
misi gancxadeba savaraudod efuZneba im mosazrebas, rom ojaxSi gadawyvetilebas mamakaci iRebs.
saqarTvelos wamyvani politikuri partiebis saqmianobis Seswavlam gamoamJRavna, rom partiis wevrebi ar arian sakmarisad gaTviTcnobierebuli
genderul sakiTxebSi. maT dRis wesrigSi ara aqvT gaTvaliswinebuli qalebis
politikaSi CarTvis aucilebloba (politikuri landSafti saqarTveloSi,
2006).
50
qali da mamakaci politikosebis mimarT arsebuli molodinebi
gamokiTxulma eqspertebma da politikosebma gamoxates sakuTari molodinebi qali da mamakaci politikosebis mimarT (interviuebi). mravali maTgani
aRniSnavda, rom isini ar ganasxvavebdnen qal da mamakac liderebs sqesis
mixedviT da moelodnen, rom rogorc qal, ise mamakac liders eqneboda
iseTi Tvisebebi, rogoricaa patiosneba, pasuxismgeblobis grZnoba, goniereba,
adamianebTan urTierTobis unari, rom eqneboda kargi ganaTleba da analitikuri azrovnebis unari, iqneboda patrioti, gulTan axlos miitanda adamianebis sazrunavs, eqneboda imis swori xedva, Tu ra aris gasakeTebeli da
eqneboda amisTvis saWiro resursebi (interviu parlamentis wevrTan, qeTevan
maxaraSvilTan; eqspertebTan, lela xomerikTan da Carita jaSTan; saxelmwifo moxelesTan, dalila xoravasTan). magram am saerTo molodinebis garda,
aseve dasaxelebuli iqna calkeuli Tvisebebi, romlebsac respopndentebi
ufro metad qal an mamakac politikosebSi xedavdnen.
qali politikosebisgan gansakuTrebiT moelodnen principulobas, xalxis
interesebis msaxurebas, miukerZoeblobas da sandoobas, diplomatiurobasa
da araagresiulobas, simSvides, imas, rom igi iqneboda Tbili da mzrunveli,
moqnili da kompromisebze wamsvleli, rom mas eqneboda mosmenis unari
da sakuTari xedva (interviu sajaro moxelesTan, uruzmak karkusovTan;
mosamarTlesTan, rusudan WanturiZesTan; nacionaluri moZraobis wevrTan,
irakli qavTaraZesTan; parlamentis wevrTan, qeTevan maxaraSvilTan; leiboristuli partiis wevrTan, nana devaZesTan, arasamTavrobo organizaciis
xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan, profesiuli saswavleblis direqtorTan,
irakli faCuliasTan, sakonsultacio sabWos wevrTan, baia romelaSvilTan;
mcire mewarmesTan, marina aRuSaSvilTan). eqspertebi darwmunebulni arian,
rom imisTvis, rom qali warmatebuli iyos, man ar unda miiCnios sakuTari
sqesi Semaferxebel faqtorad da ar unda qondes amis gamo arasrulfasovnebis kompleqsi (interviu sajaro moxelesTan, eka zRulaZesTan). qalSi
Serwymuli unda iyos kargi politikosisa da kargi diasaxlisis Tvisebebi
(profesiuli saswavleblis mamakaci maswavlebeli). qali qaluri TvisebebiT
unda iyos Semkuli da arasodes ar unda daaviwydes, rom qalia, (interviu
sajaro moxelesTan, dalila xoravasTan; parlamentis wevrTan, zurab tyemalaZesTan). politikosi qali unda iyos Tavdajerebuli, igi darwmunebuli
unda iyos, rom kargi politikosia (interviu arasamTavrobo organizaciis
xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan). mamakaci politikosisagan gansxvavebiT
politikosi qalisgan eqspertebi moelian socaluri sakiTxebis wina planze
wamowevas da iseTi politikis mxardaWeras, romelic gazrdis socialur usafrTxoebas (interviu qalTa sabWos mamakac wevrTan). qalebisagan
51
aseve moelian qalTa uflebebis dacvas, mravalSviliani dedebis mimarT
met yuradRebas, qalebis xelSewyobas samsaxureobriv winsvlaSi (interviu
patrulTan, lia barkaulTan).
meores mxriv, mamakaci politikosebisagan moelian rom isini iyvnen qarizmatulni, principuli, gabeduli, naklebad damokidebuli socialur garemocvaze, mkacrebi da swrafi gadawyvetilebis miRebis unariT Semkulni,
SeeZloT radikaluri reformebis gatareba da iyvnen SorsmWvretelni (interviu nacionaluri moZraobis wevrTan, irakli qavTaraZesTan; maswavlebelTan, nana kemulariasTan; sajaro moxelesTan, maka mdivanTan, profesiuli saswavleblis direqtorTan, zaza ciramuasTan).
adarebs ra, mamakac da qal politikosebs, eqsperti Semdeg mosazrebas
gamoTqvams:
”mamakacebs viwro fokusi aqvT, isini ideebs arCeven imis gauTvaliswineblad,
Tu ramdenad aris maTi ganxorcielebis SesaZlebloba, yuradRebas ar aqceven
garemos, maSin, rodesac qalebi ukeT acnobiereben viTarebas, isini realisturad azrovneben da politikaSi ufro pragmatulni arian”. - interviu
eqspertTan, marine musxeliSvilTan.
52
politikosisaTvis aucilebeli Tvisebebi
gamokiTxvis pasuxebi miuTiTeben, rom respondentebs igive, zemoT dasaxelebuli Tvisebebi mniSvnelovnad miaCniaT rogorc qali, ise mamakaci politikosebisaTvis, Tumca odnav gansxvavebuli TanmimdevrobiT. yvelaze mniSvnelovnad miCneulia, rom mamakaci politikosi iyos Zlieri, damoukidebeli,
gabeduli, gamgebi da SeeZlos sakuTari azris gatana. qali politikosi ki,
iyos Zlieri, damoukidebeli, gamgebi, SeeZlos sakuTari azris gatana da
iyos gabeduli. amave dros arsebobs molodini, rom qali politikosi iyos
ufro TanamgrZnobi, Tbili da gamgebi.
Zlieri
damoukidebeli
gamgebi
riskiani
TanamgrZnobi
mzrunveli
qali
kaci
Zalauflebis mqone
mosiyvarule
Tbili
agresiuli
rbili
nax. 7
mamakaci da qali politikosis sasurveli Tvisebebi
53
politikosebis mimarT ndoba
respondentebs (gamokiTxva) moeTxovebodaT daesaxelebinaT xuTamde politikosi kaci da qali, romlebic maTi ndobiT sargeblobdnen. dasaxelebulTa
Soris qalebze meti (20) mamakaci (23) aRmoCnda. yvelaze meti ndobiT mamakaci politikosebidan sargebloben levan berZeniSvili, mixeil saakaSvili,
zviad ZiZiguri, koba daviTaSvili da Salva naTelaSvili.
qali da kaci respondentebis Sefasebani gansxvavebulia, mamakacebSi yvelaze
meti ndobiT mixeil saakaSvili, xolo qalebSi levan berZeniSvili sargeblobs.
l.berZeniSvili
m.saakaSvili
z.ZiZiguri
qalebi
k.daviTaSvili
kacebi
S.naTelaSvili
l.gaCeCilaZe
nax. 8
ndobiT aRWurvili mamakaci politikosebi
54
tabula 6
mamakaci politikosebis ranJireba maTdami gamoxatuli ndobis mixedviT
dasaxelebuli
mamakacebis mier
%
N0 479
dasaxelebuli
qalebis
mier
%
0
N 608
10.2
15.5
12.9
saakaSvili, mixeili
ZiZiguri, zviadi
daviTaSvili, koba
naTelaSvili,
Salva
11.1
6.9
6.3
9.4
11.3
8.1
10.1
9.4
7.3
7.5
5.4
6.3
5.0
6.1
4.0
5.6
4.8
5.3
5.3
5.3
4.7
3.7
4.8
4.3
2.7
2.0
2.3
2.3
1.9
3.3
3.1
2.8
2.6
1.2
2.1
1.7
14
15
16
17
18
19
gaCeCilaZe, levani
xainrava, goga
oqruaSvili, irakli
berZeniSvili,
daviTi
patarkaciSvili,
badri
kukava, kaxa
usufaSvili, daviTi
gamsaxurdia,
konstantine
ugulava, gigi
subari, sozari
maisaSvili, gia
gurgeniZe, lado
zurabiSvili, daviTi
subeliani, koba
0.8
1.2
1.0
0.6
0.2
0.6
1.6
0.8
0.6
1.0
1.1
0.8
1.3
1.0
0.8
0.8
0.7
0.7
20
baRaTuria, jondi
0.6
0.8
0.7
0.4
0.6
0.5
0.6
0.4
0.8
0.6
0.5
0.5
rangi
1
2
3
4
5
6.5
6.5
8
9
10
11
12
13
21
22
23
politikosi
berZeniSvili,
levani
patiaSvili,
jumberi
xaindrava, ivliane
wereTeli, gigi
55
sul
%
N0 1087
politikos qalTa Soris yvelaze xSirad asaxeleben da maRali ndobiT
sargebloben: Tina xidaSeli, nino burjanaZe, salome zurabiSvili, elene
TevdoraZe, eka beselia, maia nadiraZe, manana naWyebia, nestan kirTaZe da
ana doliZe. qalebma da mamakacebma erTnairad didi ndoba gamoxates xuTi
qali politikosis mimarT.
T.xidaSeli
n.burjanaZe
qalebi
kacebi
s.zurabiSvili
f.CixraZe
e.TevdoraZe
nax. 9
ndobiT aRWurvili qali politikosebi
tabula 7
qali politikosebi, ranJireba maTdami gamoxatuli ndobis mixedviT
rangi
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
14
14
14
18
18
18
18
18
politikosi
xidaSeli, Tina
burjanaZe, nino
zurabiSvili, salome
CixraZe, fiqria
TevdoraZe, elene
beselia, eka
nadiraZe, maia
naWyepia, manana
kirTaZe, nestan
doliZe, ana
maRraZe, guguli
kalandaZe, nino
aronia, nazi
verulaSvili, eka
samadaSvili, salome
gogoriSvili, xaTuna
sariSvili, irina
tlaSaZe, Teo
lazaSvili, naTia
arCvaZe, manana
dasaxelebli
mamakacebis
mier %
N0 479
24.4
20.9
15.4
8.1
3.1
3.1
2.3
1.2
1.2
1.0
0.2
0.2
0.6
0.4
0.2
0.2
0.2
0.2
0.2
0.2
56
Ndasaxelebuli
qalbis mier
N0 608
35.2
30.6
19.7
9.0
5.4
3.9
2.6
1.5
1.3
0.6
1.0
0.8
0.3
0.3
0.3
0.2
0.2
0.2
0.2
0.2
sul
%
N0 1087
30.4
26.3
17.8
8.6
4.4
3.6
2.5
1.4
1.3
0.8
0.6
0.5
0.4
0.4
0.3
0.09
0.09
0.09
0.09
0.09
gadawyvetilebis miRebis procesSi qalebis dabali CarTulobis mizezebi
qalebis dabali warmomadgenloba gadawyvetilebis miRebis procesSi SeiZleba sxvadasxva mizezebs mivaweroT. es mizezebi SesaZloa iyos Tavad qalebSi,
anu maT unarebsa da survilSi misdion politikur karieras, maT saojaxo
movaleobebSi, SezRudul finansur da droiT resursebSi, anda ufro farTed, zogadad garemoSi, iseTSi, rogoricaa qveynis ekonomikuri mdgomareoba,
saxelmwifo politika da kulturuli tradiciebi.
mizezebi, romlebic qalebs miewerebaT
ramodenime respondentma politikur cxvrebaSi CarTvis survilis ar qona da
dabali TviT-Sefaseba, daasaxela qalebis mwiri warmomadgenlobis ZiriTad
mizezad (interviu parlamentis wevrTan, elene TevdoraZesTan; respublikuri
partiis erT-erT liderTan, TinaTin xidaSelTan; eqspertTan, lika nadaraiasTan).
”mTavari faqtoria qalSi survilis ar qona gaxdes politikosi” –- SeniSna
fokus-jgufis mamakacma monawilem (fj 7).
Tumca es mosazreba uaryo axalqalaqis fokus-jgufis monawile axalgazrda
qalma, romelmac aRniSna, rom es qalis brali araa:
”qals ise zrdian, rom mas ar uCndeba politikaSi CarTvis survili. mas uyalibeben warmodgenas imis Taobaze, rom qalis adgili saxlSia” – (fj6).
fokus-jgufSi msjelobisas qalTa mcire CarTulobis mizezad zogma adamianuri resursebis nakleboba da qalebis mcire SesaZleblobebi daasaxela,
sxvebma ki aRniSnes qalis Tvisebebi - sxvebze damokidebuleba, sifrTxile,
riskis gawevis naklebi survili, romlebic qals xels uSlis CaerTos politikaSi, an warmarTos damoukidebeli politika.
”politikaSi qalebi moyavT, isini TviTon ar modian. qarTul politikaSi
ver naxavT qals, romelic politikaSi sakuTari miswrafebis gansaxorcieleblad, an Tavisi saTqmelis gasaJRereblad movida. amitom isini imeoreben
imaT gzavnilebs, vinc isini politikaSi moiyvana”. - interviu eqspertTan,
lela gafrindaSvilTan.
57
ramdenime eqspertma da politikosma, aseve fokus-jgufis monawileebma miuTiTes kidev erT, maTi azriT, Zalze mniSvnelovan resursis simcireze
qalebis SemTxvevaSi, kerZod finansebis ukmarisobaze, rac SeiZleba qalis
politikaSi CarTvis erT-erT mTavari damabrkolebel mizezad iqnes miCneuli (interviu parlamentis wevrebTan, qeTevan maxaraSvilTan, kaxa kukavasTan;
eqspertTan, lika nadaraiasTan; arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan,
Tamar JvaniasTan).
mizezebi, romlebic ojaxur cxovrebas miewereba
gamokiTxulTa umravlesoba, aseve fokus-jgufis monawileebi gamoyofdnen drois naklebobas, dakavSirebuls saojaxo pasuxismgeblobebTan, rogorc
qalTa dabali monawileobis ganmsazRvrel faqtors (interviu parlamenrtis
wevrTan, qeTevan maxaraSvilTan, eqspertTan, lika nadaraiasTan; arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan; eqspertTan, Carita
jaSTan) (aseve: saqarTvelos politikuri landSafti, 2006).
rogorc axalgazrda qalma aRniSna axalqalaqSi:
”mamakacebs meti dro aqvT, ase, rom maT SeuZliaT qondeT sxvebTan urTierToba da iyvnen sazogadoebis nawili. qalebi sazogadoebaSi nakleb aqtiuri
arian” - (fj 6).
xazi gaesva imasac, rom mamakacebisagan gansxvavebiT, qalebs ara aqvT SesaZlebloba mTeli TavianTi dro da energia politikur moRvaweobas dauTmon da
bevri imogzauron (interviu parlamentis wevrTan, zurab tyemalaZesTan).
mizezebi, romlebic garemos miewereba
dasaxelebul iqna mizezebis mTeli rigi, romlebic qalTa kontrols ar
eqvemdebareba:
pirvel yovlisa, bevrma qveyanaSi arsebuli ekonomikuri mdgomareoba daasaxela, rac saxlSi damxmaris daqiravebis saSualebas ar iZleva.
amasTanave, kulturuli tradiciebi da stereotipebi, romlebic zRudavs
qalis sazogadoebriv sfroSi moRvaweobas iqna dasaxelebuli erT-erT mTavar mizezad (interviuebi parlamentis wevrebTan, qeTevan maxaraSvilTan, nika
ruruasTan; eqspertebTan, lika nadaraiasTan, marine musxeliSvilTan).
aseve, qalTa CarTulobis simciris mizezad dasaxelda qalTa moZraobis da
aseTi moZraobis gamokveTili lideris ar arseboba. _ interviu eqsperTtan,
Tamar abramiSvilTan.
58
monawileobis gazrdis gzebi
qalTa sazogadoebriv cxovrebaSi CarTvis gazrdis mTeli rigi saSualebebi
iqna dasaxelebuli. iseve, rogorc es iyo nakleb CarTulobis mizezebis
Ziebisas, gamosavali SeiZleba napovni iqnes Tavad qalebSi, maT ojaxur Tu
ufro farTed aRebul garemoSi.
qalebi
eqspertebi da fokus-jgufis monawileebi pirvel rigSi xazs usvamdnen qalTa
gaaqtiurebis mizniT zomebis miRebis aucileblobas. (interviu nacionaluri moZraobis wevrTan, irakli qarvTaraZesTan; parlamentis wevrTan,
qeTevan maxaraSvilTan; eqspertTan, nato SavlayaZesTan).
isini agreTve saubrobdnen imazec, rom aucilebelia Tavad qalebma gamoiCinon iniciativa:
”qalebi ufro aqtiurebi unda gaxdnen, isini unda SeebrZolon stereotipebs,
warmoaCinon is problemebi, romelTac awydebian, gamoaSkaraon sazogadoebaSi
arsebuli usamarTloba da uTanasworoba”. - interviu parlamentis wevrTan,
nika ruruasTan.
kvlevisas aSkara gaxda, rom mis monawileebs qalis SesaZleblobebis gaZlierebis aucilebloba miaCniaT principul sakiTxad.
”muSaoba mosaxleobis donidan unda daviwyoT, gansakuTrebuli zomebi unda
iqnes miRebuli qalis SesaZleblobebis gasaZliereblad. es ki aucileblad
ganapirobebs qalebis gamoCenas ufro maRal doneze”. - fokus jgufis qali
monawile. (fj 2).
ganaTleba da Treningi miCneulia SesaZleblobebis zrdis ZiriTad meqanizmad
_ (interviu eqspertebTan, nato SavlayaZesTan, Tamar abramiSvilTan da
xaTuna sanikiZesTan).
”ganaTleba aris qalTa gaaqtiurebis saSualeba, rac Sedegad mogvcems maT
ufro aqtiur Cabmas politikur cxovrebaSi”. _ interviu eqspertTan, Tamar
abramiSvilTan.
59
ganaTlebis miRebasTan erTad xazgasmuli iyo qalTa kompetenciis gazrdis
pirobebis Seqmnis aucilebloba:
”qalebs ar akliaT aqtiuroba, magram ra Tqma unda, isini ufro kompetenturi unda gaxdnen, rac gansakuTrebul Zalisxmevas saWiroebs. unda imarTebodes Sekrebebi da msjelobebi, qalebs aseve unda mieceT saSualeba isaubron farTo auditoriis winaSe”. - interviu eqspertTan, Carita jaSTan.
ojaxi
rogorc zemoT aRvniSneT, bevrma respondentma qalis sazogadoebriv cxovrebaSi CarTvis damabrkolebel erT-erT ZiriTad faqtorad qalis saojaxo
saqmeebiT datvirTva daasaxela. amdenad, saxelmwifo politikis daxmarebiT
am tvirTis Semsubuqeba, iseve, rogorc arsebuli stereotipebis Secvla da
ojaxuri movaleobebis meuRleebs Soris ganawileba miCneul iqna qalTa
monwileobis gazrdis efeqtur saSualebad.
”gamosavali aris qalis saojaxo saqmeebis tvirTis Semcireba, es ki SesaZlebelia imiT, rom saojaxo saqmeebi qalTan erTad mamakacmac itvirTos da
aseve SesaZlebelia socialuri pirobebis gaumjobesebiT. ar arsebobs imis
gamarTleba, rom qali yvelaze nayofier asakSi Sin zis. magram mas ubralod
uwevs amis gakeTeba, radgan sxva gza ara aqvs. roca pirobebi gaumjobesdeba,
qalebis monawileobac gaizrdeba. aseTi cvlilebis magaliTia arasaxelmwifoebrivi da media seqtorebi, sadac qals Semosavlis miRebis SesaZleblobebi eZleva, ris xarjzec mas SeuZlia bavSvs momvleli auyvanos”. - interviu respublikuri partiis erT-erT liderTan, TinaTin xidaSelTan.
”40 wlis asakSi, roca qals reproduqciuli miznebi ukve miRweuli aqvs, is
aqtiurad gamodis sazogadoebriv asparezze. saxelmwifom xelsayreli pirobebi unda Seuqmnas qalebs maTi moRvaweobis gasafarToeblad imiT, rom
uzrunvelyos bavSvis movla. anda kacebi unda Seexidon qals bavSvis aRzrdaSi”. - interviu eqspertTan, baia romelaSvilTan.
Tbilisis saxelmwifo universitetis studentebma xazi gausves finansebisa da
mamakacis daxmarebis aucileblobas:
”imisaTvis, rom politikosi gaxdes, qals misi qmris an mamis finansuri mxardaWera esaWiroeba”. (fj 7)
60
garemo
saxelmwifo politika
diskusiebis monawileebma da eqpertebma aRniSnes, rom qalTa monawileobis
gazrdis aucilebel pirobas qalis gaaqtiurebis mimarT saxelmwifos mier
Tanmimdevruli politikis gatareba warmoadgens.
”parlamentSi mxolod da mxolod qalebis raodenobis zrda ver moitans sasurvel Sedegebs. genderuli politika yvela doneze unda xorcieldebodes.
genderuli Tanaswrobis miRweva Cven unda daviwyoT sabaziso ganaTlebis
sistemaSi mamakaci maswavleblebis raodenobis gazrdiT”. - interviu eqsperTtan, marine TabukaSvilTan.
stereotopebis Secvla genderuli sakiTxebze TviT-cnobierebis gazrdis meSveobiT
eqspertebis azriT, qalis monawileobis gazrda mxolod maSin gaxdeba SesaZlebeli, rodesac gaizrdeba genderuli sakiTxebis mimarT sazogadoebis
mgrZnobiaroba da Seicvleba is stereotipi, romelic qals warmogvidgens,
rogorc aqtiurs mxolod da mxolod kerZo, arasajaro sferoSi:
”stereotpebi skolaSi unda Seicvalos, qalis, rogorc lideris rolis
warmoCeniT”. - interviu eqspertTan, marine musxeliSvilTan.
qveyanaSi arsebuli mdgomareobis Secvla samarTlianobis, Tavisuflebisa da liberalizmis xarisxis gazrdiT.
cvlilebebs sazogadoebaSi monawileobis gazrdis umniSvnelovanes sakiTxad
miiCneven kvlevis monawileebi, rogorc qalebi, aseve kacebi. qveyanaSi viTarebis Secvla, gansakuTrebiT ki mosaxleobis ekonomikuri mdgomareobis
gaumjobeseba sabolood xels Seuwyobs qalis ufro aqtiur CarTvas sazogadoebriv cxovrebaSi. aseve aucilebelia sazogadoeba gaxdes ufro tolerantuli amgvari cvlilebebis mimarT.
”qalebs Tavisuflebisa da damoukideblobis meti SesaZleblobebi unda
mieceT imisaTvis, rom gamoxaton sakuTari azrebi da gadadgan Sesabamisi nabijebi. Tumca, amis misaRwevad maT stimulireba esaWiroebaT, sazogadoebrivi
azris Camoyalibebis da piar-kampaniebis gziT. rac ufro metad CaerTveba
qali politikaSi, miT ukeTesia”. - interviu eqspertTan, Carita jaSTan.
61
”qali misi naRvawiT unda Sefasdes, rac misi politikuri karieris ganmsazRvreli gaxdeba, da ara fuliT, an piradi kontaqtebiT”. - interviu
eqsperTtan, lika nadaraiasTan.
asociaciebis da moZraobebis Seqmna, partiebSi demokratiis donis amaRleba eqspertebisa da diskusiebis monawileTa TvalsazrisiT, sxvadasxva saxis
qalTa asociaciebis, moZraobebisa da klubebis Camoyalibeba xels Seuwyobs
qalebis Cabmas sazogadoebriv moRvaweobaSi. amdenad es warmoadgens qalTa
monawileobis gaZlierebisaken mimarTul aucilebel nabijs.
”qalTa organizaciebis gaZlierebis da fondebis mozidvis Sedegad gamoCndebian liderebi imaT Soris, vinc warmatebiT moaxerxebs qalTa organizaciebis
saerTo platformis bazaze gaerTianebas, qalTa moZraobis Camoyalibebas,
xels mokidebs qalTa ganaTlebas da wamoiwyebs sajaro debatebs genderis
Temaze”. - interviu eqsperTtan, lika nadaraiasTan.
profesiuli gaerTianebebis gaZliereba erT-erT gzad aris danaxuli.
”profesiuli kavSirebis gaZliereba droTa ganmavlobaSi win wamowevs qalliderebs, Tumca amas Wirdeba dro da fuli” (fj 2-is monawile).
aseve xazgasmuli iyo politikuri partiebis demokratizaciis da maTSi genderuli Tanasworobis politikis realizaciis aucilebloba:
”aucilebeblia cvlilebebi moxdes politikur partiebSi. Tu maTi mmarTveloba ar aris demokratiuli, Tu isini ar aZleven qalebs monawileobis
SesaZleblobas, ar unda velodoT, rom isini demokratiulad moiqcevian,
maSin rodesac xelSi aiReben Zalauflebas”. - interviu eqspertTan, Tamar
abramiSvilTan.
”politikuri partiebi sazogadoebis, da ara romelime kerZo jgufis politikuri interesebis instrumentebad unda iqcnen. amgvari cvlileba kars
gauRebs rogorc mamakacebs, ise qalebs.” - interviu eqspertTan, lela
xomerikTan.
62
qvotirebis SemoReba
qvotebis SemoReba saerTaSoriso masStabiT monawileobis gazrdis yvelaze
gavrcelebul xerxs warmoadgens. igi iTvleba saukeTeso droebiT RonisZiebad iseTi qveynebisaTvis, sadac demokratia jer srulyofilad araa ganviTarebuli.
saqarTveloSi damokidebuleba aseTi RonisZiebis gatarebis mimarT TiTqmis
erTsulovnad uaryofiTia, mas ewinaaRmdegebian qali da mamakaci politikosebi, da eqsperti (interviu parlamentis wevrTan, elene TevdoraZesTan, nika
ruruasTan; respublikuri partiis erT-erT liderTan, TinaTin xidaSelTan;
nacionaluri moZraobis wevrTan, irakli qavTaraZesTan). (aseve, saqarTvelos
politikuri lanSafti, 2006).
mravali mosazreba iqna gamoTqmuli qvotirebis winaaRmdeg. Tumca mZafri winaaRmdegoba, rogorc sakiTxSi garkveul, ise masSi Cauxedav pirebTan,
vfiqrobT ZiriTadad sabWouri memkvidreobiT unda iyos gapirobebuli. sabWoTa kavSiris uzenaesi sabWo qvoturi sistemis safuZvelze iyo formirebuli, rac uzrunvelyofda qalebis da aseve sxvadasxva profesiisa, Tu asakis
adamianebis monawileobas.
winaaRmdegobis erT mizezad
uTanasworoba iqna dasaxelebuli:
”yvelaferi politikur aqtiobazea damokidebuli, ase, rom monawileobis
gasazrdelad xelovnuri wesebis SemoReba ar aris gamarTlebuli, radgan
SesaZleblobebi Tanabaria orive sqesisTvis da yvelaferi pirovnebis unarzea damokidebuli” - interviu nacionaluri moZraobis wevrTan, irakli
qavTaraZesTan.
magram zogi, Tumca qvoturi sistemis SemoRebis winaaRmdegia, magram mainc
xedavs misi mxardaWeris aucileblobas:
”me qvoturis winaaRmdegi var, magram vaRiareb, rom ganviTarebad qveynebSi
es SesaZloa aucilebeli da droeibiTi RonisZieba iyos” - interviu arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
63
isinic ki, vinc parlametSi qvotirebis SemoRebis momxreni arian
(palamentis wevri, kaxa kukava, guguli maRraZe; eqsperti nato SavlayaZe; leiboristuli partiis wevri, nana devaZe) sakiTxs sifrTxiliT ekidebian da
miuTiTeben qalTa diskreditaciis safrTxeze, im SemTxvevaSi, Tu ver moxerxdeba Sesabamisi qal kandidatebis moZieba (interviu eqspertTan, nato
SavlayaZesTan; parlamentis wevrTan, guguli maRraZesTan).
sistemis momxreni ganixilaven sxvadasxva modelebs, romelTagan SeiZleba
SeirCes yvelaze misaRebi. aseve aucilebelia Ria diskusiis warmarTva mocemul sakiTxze (interviu eqspertebTan, lika nadaraiasTan da Tamar abramiSvilTan; parlamentis wevrTan, kaxa kukavasTan).
”qvoutris SemoReba nayofier Sedegs moitans sanam warmomadgenloba gzas
gaikvalavs. arsebobs mravali modeli, romelTaganac SeiZleba arCevanis gakeTeba, magaliTad, sistemis danergva saarCevno kanonmdeblobis doneze, anda
partiebis motivireba im partiebis finansuri mxardaWeris gazrdiT, visac
eqneba genderis TvalsazrisiT dabalansebuli saarCevno sia” - interviu
eqspertTan, Tamar abramiSvilTan.
qalebi samoqalaqo sazogadoebis organizaciebSi
samoqlaqo sazogadoebas ganmartaven rogorc nebayoflobiTi organizaciebisa
da dainteresebuli jgufebis seqtori, romelic ganapirobebs sajaro aqciebis organizebis mxardaWeras (Hawkesworth, 2002).
profesiuli kavSirebi, interesTa jgufebi, arasamTavrobo organizaciebi, saTemo organizaciebi da eklesia, politikasTan erTad ganixileba samoqalaqo
seqtoris nawilad da moqalaqeTa monawileobis sarbielad.
profesiuli kavSirebi
profesiuli kavSirebis Seqmnisa da maTSi gaerTianebis ufleba aRiarebulia 1997 wels miRebuli saqarTvelos kanoniT profesiul kavSirebis Sesaxeb. kanoni aRiarebs koleqtiuri molaparakebebis warmoebis da gaficvis
mowyobis uflebas. saqarTveloSi ZiriTad profesiul kavSirs warmoadgens
saqarTvelos profesiuli kavSirebis gaerTianeba (spkg), romelic Sedgeba 26
seqtoris mixedviT dakompleqtebuli kavSirebisagan, sadac sul 261,500 adamiania gaerTianebuli, rac mTeli daqiravebuli TanamSromlebis 45 procents
Seadgens. qalebi profkavSiris wevrebis 54 procents Seadgenen. profkavSiris
sawevro ganisazRvreba xelfasis mixedviT da is Seadgens mis 1 procents (www.
Gtuc.ge) (interviu profkavSirebis prezidenTTan, irakli petriaSvilTan). es
kavSiri sabWoTa epoqis memkvidre organizaciaa. profkavSirebis realuri
64
zemoqmedeba sazogadoebriv cxovrebaze sakmaod SezRudulia, Tumca xelmZRvaneloba, romelic 2006 wels iqna arCeuli winandelze ufro aqtiurad
aris CarTuli mSromelTa uflebebis dacvis saqmeSi. spkg-s xelmZRvanelobs
mamakaci da mis oTx TanaSemweTagan mxolod erTi, aWaris profesiuli kavSiris xelmZRvaneli aris qali. kavSiris komiteti 26 wevrisgan Sedgeba.
isini spkg-s seqtoruli da regonuluri organizaciebis xelmZRvanelebi
arian. maT Soris mxolod samia qali. qalebi ukeT arian warmodgenilni
kavSirebis moadgileebis doneze, sadac Seadgenen 65 procents. amasTanave,
profkavSirSi moqmedebs qalTa organizacia _ ”qomagi”.
profkavSiri aris saerTaSoriso Tavisufali profesiuli kavSirebis konfederaciis wevri, romlis xuT prioritets Soris aris Tanasworoba da genderi
(www.icftu.org). Sromis saerTaSoriso organizacia, gaeros saagento, romlis
wevric saqarTvelo 1993 wlidan aris, akritikebs saqarTvelos Sromis kodeqsSi arsebul ramdenime muxls da xazs usvams imas, rom kodeqsi zedmet
Tavisuflebas aniWebs damqiravebels da zRudavs daqiravebulis uflebebs,
rac ar aZlevs mSromelebs sakuTari uflebebis dacvis SesaZleblobas (rezonansi, 1 aprili, 2008). kodeqsi gansakuTrebiT agresiulia qalebis mimarT,
radgan sadekreto Svebulebis vada Zalze moklea da samuSaos usafrTxoeba,
rac samuSaos dakargvis risks gulisxmobs, Zalze dabalia.
meore gavleniani gaerTianeba aris saqarTvelos maswavlebelTa da mecnierTa Tavisufali profesiuli kavSiri, romelic 10700 wevrs aerTianebs
da sadac did umravlesobas, 95 procents, qalebi warmoadgenen. kavSiris
gadawyvetilebis mimReb da aRmasrulebel organoebSi saxezea genderuli
uTanasworoba. kavSiris xelmZRvaneli qalia, misi gadawyvetilebis mimReb
organoSic qalebi umravlesobas (70%-s) Seadgenen, 27 daqiravebuli muSakidan mxolod oTxia kaci.
arasamTavrobo organizaciebi
saqarTveloSi sakmaod ganviTarebulia arasamTavrobo seqtori. misi ganviTareba ucxoeli donorebis Zlieri xelSewyobis safuZvelze oTxmocdaaTiani
wlebidan daiwyo. amJamad qveyanaSi registrirebulia 40, 000 arasamTavrobo
organizacia, Tumca eqspertebis SefasebiT maTgan mxolod 10 procentia moqmedi. seqtori araTanabradaa gavrcelebuli geografiuli TvalsazrisiT,
organizaciaTa umravlesoba dedaqalaqSia koncentrirebuli. aqvea instituciurad yvelaze metad ganviTarebuli da warmatebuli arasamTavrobo
organizaciebi. arasamTavrobo organizaciaTa udidesi nawili mravalfunqciuria, iTavsebs ra mTel rig gansxvavebul saqmianobebs - mag.momsaxurebiT uzrunvelyofas, garkveuli intersebis lobirebas, politikaSi kvlevebis
warmoeba, monitorings.
65
qalebis sajaro saqmianobaSi Cabma saqarTveloSi saTaves mecxramete saukunidan iRebs, roca ramdenime uwyeba dafuZnda, romelTa mizani qalebisTvis
ganaTlebis micema iyo da romlebsac ZiriTadad gamoCenili sazogado moRvaweebis debi an meuRleebi uZRvebodnen.
aseTi pirveli sazogadoeba ”wminda ninos saqvelmoqmedo sazogadoeba” 1846
wels Camoyalibda. mas bevri mimdedvari gauCnda da qalebis ganaTleba,
qalebisaTvis profesiuli da ekonomikuri SesaZleblobebis gaZliereba, skolebSi qarTuli enis swavleba, aseve qarTuli sabavSvo literaturis Seqmna
da bavSvTa aRzrdaSi axali meTodebis Semotana maT ZiriTad saqmianobad
iqca (xomeriki da javaxiSvili, 2005). mravali axlad Seqmnili organizacia
muSaobda maswavleblebisa da moswavleebis socilur problemebze. amasTan erTad Camoyalibda sazogadoebebi, romlebmac tradiciul saqmianobas
politikuri mandati daumates. aseTi iyo ”qalTa wre xonSi”. igi 1903 wels
Camoyalibda da qalebis sazogadoebriv cxovrebaSi Cabmas isaxavda miznad.
amave dros, Camoyalibda ramdenime sazogadoeba qalebis dasaqmebis mxardasaWerad. 1889 wels notio loluas profesiuli saswavlebeli dafuZnda
foTSi. imave periodSi, qalebis saganmanaTleblo saswavleblebSi maswavleblebis, mdivnebisa da sxvaTa profesiuli momzadeba xorcieldeboda. seqs
muSakebis warmoebaSi dasaqmebis mxardasaWerad 1903 wels Seiqmna wminda
maria magdalenas saqvelmoqmedo sazogadoeba, romelmac gaxsna TavSesafari.
sazogadoeba TavSesafars da profesiul momzadebas sTavazobda 25 wlamde
asakis qalebs, maT vinc acxadebda survils uari eTqva sxeuliT vaWrobaze.
qalebi aqtiurad arian Cabmulni arasamTavrobo seqtoris moRvaweobaSi da
saxelmwifo seqtorisgan gansxvavebiT, xelmZRvaneloben organizaciebs, sadac
maT ufro xSirad ukaviaT xelmZRvaneli Tanamdebobebi. 2008 wlis TebervalSi Catarebulma kvlevam (Mincheva, 2008) gamoavlina, rom qalebi Warbobdnen mamakacebs rogorc dedaqalaqSi, ase regionebSi arsebul organizaciebSi. qalebi arasamTavrobo seqtorSi dasaqmebulTa 58 procents Seadgenen
TbilisSi da 63.8 procents regionebSi. metic, samecniero xarisxis mqone
TanamSromelTa Soris 65.8 procenti qalia, arasamTavrobo organizaciebis
umravlesobas (59.2%) aseve qalebi xelmZRvaneloben.
genderul Tanasworobas mxardasaWerad saerTaSoriso organizaciebisa da
donorebis mier ganxorcielebulma politikam xeli Seuwyo qalTa organizaciebis Camoyalibebas. dResdReobiT qalTa, an qalTa sakiTxebze momuSave
samocdaaTamde arasamTavrbo ogranizacia funqcionirebs, magram ar arsebobs
mamakacis problemebze fokusirebuli organizacia.
66
rogorc es samoqalaqo seqtorisTvis Cveuli praqtikaa, qalTa sakiTxebze momuSave arasamTavrobo organizaciebi erTdroulad ramdenime sferoSi
muSaoben da sxvadasxva saqmianobiT arian dakavebuli, iseTiT, rogoricaa
momsaxureoba, konsultireba, Treiningi, kvleva da a.S. maTi umravlesoba
muSaobs socialur problemebze, ganaTlebaze da gendrze.
socialuri
problemebi
ganaTleba
genderi
janmrTeloba
gansakuTrebuli
jgufebi
nax. 10
qalTa arasamTavrobo organizaciebis
moRvaweobis sferoebi
67
qalTa arasamTavrobo organizaciebis moRvaweoba maincdamainc ar Cans.
rogorc erT-erTma respondentma aRniSna, didia imis saWiroeba, rom resursebi ufro efeqturad iqnes gamoyenebuli:
”SeiniSneba pasiuroba, Cven xSirad vsaubrobT warumateblobebze, rac garkvveuli saxiT damokidebulebaze miuTiTebs. me moviTxov, rom gansakuTrebuli
sifxizle da kritikuloba gamoviCinoT da saerTaSoriso da adgilobrivi
organizaciebis resursbi maqsimaluri efeqturobiT movixmaroT.” -interviu
eqspertTan, nino cixisTavTan.
2004 wels, UNIFEM-is mxardaWeriT, qalebma Seqmnes samSvidobo qseli,
saxelwodebiT qalTa erToba mSvidobisaTvis, romelmac asze meti monawile,
organizacia, Tu calkeuli adamiani gaaerTiana. misi mizani Semdegnairad
ganisazRvra:”pozitiuri da mdgradi mSvidobis miRweva qalebis monawileobisa da genderuli Tanasworobis saSualebiT”. Zaladobisagan dacvis erovnuli
qseli ukve wlebis ganmavlobaSi funqcionirebs qveyanaSi. magram miuxedavad
mravalgzisi mcdelobisa, qalTa organizaciebma ver moaxerxes Zalisxmevis
gaerTianeba da erTiani, mZlavri, sicocxlisunariani moZraobis Camoyalibeba.
Tumca 2000 wels euTo _ demokratiuli institutebisa da adamianTa uflebebis ofisis mxardaWeriT Camoyalibda qalTa arasamTavrobo organizaciebis
koalicia. amJamad masSi 80 organizaciaa gaerTianebuli.
gaeros ganviTarebis programa gansakuTrebul interess iCens qalebis sazogadoebriv cxovrebaSi CarTvis mimarT. am sferoSi mraval saqmianobas warmarTavs proeqti ”genderi da politika samxreT kavkasiaSi”. proeqtis Tanadamfinanseblebi arian SvedeTis saerTaSoriso ganviTarebis saagento (SIDA)
da saqarTvelos mTavaroba. igi xorciledeba erToblivad, gaeros ganviTarebis fondisa da saqarTvelos parlamentis mier. proeqtis mizania wvlili
Seitanos genderuli politikis gansazRvraSi, mxari dauWiros qalTa politikaSi monawileobas, ufro zustad ki, gazardos qalTa SesaZleblobebi da
monawileoba gadawyvetilebebis miRebaSi.
samoqalaqo sazogadoebis sxva tipis organizaciebi
saTemo organizaciebis ricxvi mniSvnelovnad Camouvardeba arasamTavrobo
organizaciebis raodenobas. isini ZiriTadad soflad funqcionireben. saTemo
organizaciebis ganviTareba baqo-Tbilisi-jeihanisa da samxreT saqarTvelos
milsadenis mSeneblobebTan aris dakavSirebuli. bolo xanebSi, saTemo organizaciebi CarTuli arian adgilobrivi ganviTarebis gegmebis SemuSavebaSi da
amdenad gadawyvetilebis miRebaSi monawileobis karg magaliTs iZlevian.
68
qalebi aqtiurad arian CarTuli saTemo organizaciebis muSaobaSi da xSirad
uZRvebian kidec maT. qalTa iniciativis TvalsaCino nimuSia Telavis raionis
sofel vardisubnis saTemo organizacia. am soflis qalebi matylis sabnebs
keraven. samwliani gamocdilebis safuZvelze maT SeZles kerZo seqtorisagan
kontraqtebis uzrunvelyofa.
interesTa jgufebi da momxmarebelTa kavSirebi jer kidev iSviaTobas warmoadgenen, Tanac arsebuli organizaciebi ar gamoirCevian aqtiurobiT. qalebs
iSviaTad irCeven maRal Tanamdebobebze am seqtorSi. profesiuli asociaciebi samoqalaqo sazogadoebis organizaciis kidev erTi formaa. profkavSiris
msagavsad, am organizaciebs xangrZlivi tradicia aqvT. sabWoTa epoqaSi maT
sakmao gavlenac qondaT, isini gankargavdnen did qonebas da maRali prestiJiT sargeblobdnen. am kavSirebis umetesobas mamakacebi Tavmjdomareoben,
erTis gamoklebiT, esaa mweralTa kavSiri, romelis Tavmjdomarec qalia.
eTnikur safuZvelze Seqmnili organizaciebi aseve saTemo organizaciebis
nawils warmoadgenen. maTi, rogorc eTnikur warmomavlobaze dafuZnebuli
ogranizaciebis mTavari mizania TviTmyofadobis SenarCuneba da eTnikur samSoblosTan kavSirebis gamyareba, iseve, rogorc integracia saqarTveloSi.
amasTanave, arsebobs ramdenime sportze an hobize dafuZnebuli organizacia.
maTi umravlesoba, safexburTo federaciis msgavsad, mxolod mamakacebs aerTianebs.
religiuri institutebi
sazogadod, miCneulia rom qalebi mamakacebze ufro religiurebi arian.
qalebi qarTuli marTlmadidebluri eklesiis mrevlis ufro did nawils
Seadgenen. Cveni gamokiTxvis respondentTa umravlesoba (91.1%) qarTuli
marTlmadidebeli eklesiis mrevlia. marTlmadideblebis garda respondentTa Soris sxva aRmsareblobis adamianebi iyvnen 3.9 procenti muslimebi,
2.9 procenti gregorianelebi, 0.8 procenti kaTolikebi. gamokiTxulTa 1.4
procenti sxva aRmsareblobas ganekuTvenboda. mamakacebze (8.7%) sagrZnoblad metma qalma (22.1%) miuTiTa, rom icavda mniSvnelovan religiur
ritualebs.
qveyanaSi arsebobs mTeli rigi monastrebisa, sadac berebi da monazvnebi moRvaweoben. magaliTisTvis, mcxeTa-Tbilisis eparqiaSi 11 monasteria mamakacebisaTvis da 8 qalebisTvis. qveyanaSi aseve moqmedebs sasuliero akademia da
seminaria. am saganmanaTleblo dawesebulebebSi ganaTlebis miReba mxolod
mamakacebs SeuZliaT. qalebs ganaTlebis miReba SeuZliaT 1988 wels daarsebul saRvTismetyvelo institutSi, sadac sami kaTedraa: fsiqologiis
69
da religiis, xelovnebisa da religis istoriis, xatebis restavraciisa da
gamoyenebiTi xelovnebis. aq studentTa 80.0 procents qalebi Sedgenen.
registraciis wesebis Tanaxmad (ZalaSi Sevida 2005 wels), religiuri sazogadoebebi SeiZleba regisrtrirebul iqnen iusticiis saministroSi. am
xnisaTvis registrirebulia 14 aseTi sazogadoeba (magaliTad, meSvide dRis
adventistebi). maT wevrebs ZiriTadad qalebi Seadgenen, Tumca sazogadoebebs
mamakacebi xelmZRvaneloben.
ZiriTadi sakiTxebi
qalebis sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis mizans qveynisaTvis mniSvnelovani gadawyvetilebebis miRebis procesSi genderuli Tvalsazrisis
gaTvaliswineba warmoadgens. amis miRweva SesaZlebelia cnobierebis amaRlebiT genderis sakiTxebSi, rac Tavismxriv SeiZleba warmoadgendes sajaro
sferoSi qalebis ufro sruli warmomadgenlobis Sedegs. Tumca, am miznisagan
damoukideblad, qalis sazogadoebriv cxovrebaSi Cabma TavisTavad unda
ganixilebodes, rogorc mizani.
analizi cxadad miuTiTebs sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis TvalsazrisiT saqarTveloSi arsebul genderul uTanasworobaze. im dros, roca
mamakacebisa da qalebis interesi sazogadoebrivi saqmianobisa da politikis
mimarT mniSvnelovnad ar gansxvavdeba erTmaneTisagan, is zegavlena, rac maT
gadawyvetilebis miRebisas gaaCniaT, Zlier gansxvavebulia, mamakacebi qalebze
Seudareblad met Zalauflebas floben.
arCeviT da mmarTvelobis struqturebSi qalebis ufro meti warmomadgenlobis aucilebloba sayovelTaod aris aRiarebuli. magram aseve xSirad
vlindeba sazogadoebriv asparezze qalis aqtiuri CarTulobis mimarT Rrmad
fesvgadgmuli diskriminacia.
kulturuli stereotipebi, cnobierebisa
da mgrZnobiarobis nakleboba,
genderuli Tanasworobis miRwevisTvis saWiro Tanmimdevruli saxelmwifo
politikis arqona, drois, aseve SesaZleblobebis da motivaciis ukmarisoba
qalebSi, maTi dabali CarTulobis mizezebad aris aRiarebuli.
situaciis mkveTrad gaumjobesebis mizniT saWiroa ganxorcielebul iqnes rigi
RonisZiebebi:
imis gamo, rom Tanabari monawileoba warmoadgens genderuli Tanasworobis
mxolod erT-erT fasads, qalTa CarTuloba ganxilul unda iqnes genderuli Tanasworobis mTlian konteqstSi.
mTavar sakiTxs warmoadgens genderuli sakiTxebisadmi sazogadoebis mgrZno70
biarobis gazrda da sazogadoebaSi qalis adgilis Sesaxeb tradiciuli warmodgenis Secvla. am miznis miRwevis saSualebebi Semdegia:media kampaniebi
da sajaro cxovrebis yvela doneze genderuli Tanasworobis propaganda,
formaluri ganaTleba sabavSvo baRidan umaRlesis CaTvliT. genderuli
perspeqtividan unda iqnes gadasinjuli saxelmZRvaneloebi, maswavleblebma
unda gaiaron specialuri Treningi, skolebSi da sabavSvo baRebSi unda iqnen
moziduli mamakaci maswavleblebi,
Camoyalibebul unda iqnes grZel-vadiani saxelmwifo politika. unda daiwyos mTavrobis mier miRebuli genderuli Tanasworobis samoqmedo gegmis
ganxorcieleba.
gadasinjul unda iqnes da saerTaSoriso standartebTan SesatyvisobaSi unda
iqnes moyvanili Sromis kodeqsi, raTa qalebs mieceT SesaZlebloba ganaxorcielon Tavis movaleobebi orive, kerZo da sajaro sferoebSi.
amJamad qalTa monawileobis Zlieri sakanonmdeblo da saxelmwifo mxardaWeris gareSe SeuZlebelia sajaro sferoSi arsebuli genderuli uTanasworobis Semcireba. qvotirebis sistemis Semotana warmoadgens monawileobis gazrdis pirdapir da swraf saSualebas. ZiriTadad sabWouri warsuliT
gapirobebuli qvotirebis sistemisadmi arsebul Rrmad gamjdar uaryofiTi
damokidebulebis Sesacvlelad unda wamowyebul iqnes sajaro diskusiebi, warmodgenili unda iqnes qvotirebis sxvadasxva modelebi da kritikulad unda iqnes ganxiluli
dagrovili saerTaSoriso gamocdileba.
qalTa monawileobis mxardasaWer erT SesaZlo gzas warmoadgens politikuri partiebis stimulireba, raTa maT saarCevno siebis pirvel aTeulsa
da oceulSi Seiyvanon qalebi. stimulireba SeiZleba gamoixatos maTTvis
ufaso satelevizio drois gamoyofiT partiis saqmianobis propagandisaTvis,
partiis wevrebis, qalebisa da kacebis, ufaso TreningiT.
qalebis unarebisa da motivaciis gazrda unda moxdes qalebis metad CarTviT
formalur ganaTlebis sistemaSi da specialur Treningis programebSi. maT
unda mieceT sazogadoebaSi da mediaSi gamoCenis SesaZlebloba.
mniSvnelovania qals SevuqmnaT pirobebi, raTa mas gamounTavisufldes dro
sazogadoebrivi aqtivobisaTvis. amis miRweva SesaZlebelia qalis ekonomikuri pirobebis gaumjobesebiT, imiT, rom qals mieces saSualeba iqiraos
damxmare, SeiZinos sxvadasxva saxis momsaxureba da agreTve, ojaxur cx-
ovrebaSi mamakacis ufro metad Cabmis meSveobiT.
qalebis klubebsa da sxva nebayoflobiT organizaciebSi gaerTianeba da
qalebis dawinaureba sabolood gazrdis qalTa monawileobas. momgebiani
iqneba qalTa organizaciebis Seqmna da mxardaWera, gansakuTrebiT soflad
da eTnikuri umciresobebiT dasaxlebul adgilebSi, sadac SesaZlebloba
71
imuSaon mamakacebis gverdigverd, sakmaod SezRudulia.
saerTaSoriso gamocdilebam daadastura, rom qalTa moZraobebi, romlebic
politikuri ZalauflebisaTvis ibrZvian, met warmatebas aRweven vidre arsebul institutebSi integrirebuli qalTa jgufebi. es gapirobebuli unda
iyos moZraobebSi arsebuli didi kritikuli masiT da maT xelT arsebuli
SesaZleblobiT Camoayalibon damoukidebeli strategiebi da politikuri
miznebi (Gelb, 1989). ase, rom qalebis mZlavri moZraobis Camoyalibebam
SeiZleba radikaluri cvlileba moitanos, magram rogorc adrec SevniSneT,
dRemde es mcdelobebi saqarTveloSi warumatebeli rCeba. erTianoba Tavdapirvelad SeiZleba daefuZnos erTi, an ori konkretuli miznis miRwevas.
72
Tavi 4
dasaqmeba
siRaribe aRiarebulia, rogorc qveynis erT-erTi mTavari problema. msoflio sasursaTo programaSi (2008 wlis maisi) warmodgenili gaeros gaTvlebiT, saqarTvelo win uswrebs mxolod socialurad Raribi qveynebis
umdables kategorias. gamoTvla efuZneba sursaTze daxarjuli Semosavlis
wilis gansazRvras (alia, maisi, 27-28 2008). 2005 wels qveynis mosaxleobis
39.4 procenti siRatakis zRvars miRma iyo. siRaribis done soflis mosaxleobaSi ufro maRali iyo (41.7%) qalaqis (37.1 %) mosaxleobasTan SedarebiT (saqarTvelo: siRaribis Semcirebis strategiis dokumenti. Sualeduri
angariSi, 2006).
demografia erT-erTi aspeqtia, romelic ekonomikaze axdens gavlenas. 13
wlis ganmavlobaSi, or aRweras Soris, saqarTvelos mosaxleoba Semcirda
1, 088.000-iT, 5,443.400-dan 1989 wels 4,355,400-mde 2002 wels.
msoflio bankis moxsenebis ”wiTlidan ruxisken (2007), mixedviT qveynis ekonomikuri perspeqtiva damZimebulia saqarTvelos mosaxleobis mosalodneli
17 procentiani klebiT 2002-2025 wlebSi. 2025 wels 65 welze meti asakis
adamianebi mosaxleobis 18 procenti iqneba, maSin rodesac 2002 wels isini 13
procents Seadgendnen. mosaxleobis dabereba did zewolas moaxdens saxelmwifos xarjebze, gansakuTrebiT sapensio da xandazmulebze xangrZlivi movlis
dasafaravi xarjebis gamo.
siRaribes saqarTveloSi ramdenime Tavisebureba gamoarCevs sxva, tradiciulad Raribi qveynebisagan. 1990 wlis ekonomikuri krizisis win, iTvleboda,
rom sabWoTa respublikebs Soris saqarTveloSi iyo cxovrebis yvelaze
maRali done. es iyo qveyana, sadac Zalian maRali iyo umaRlesi ganaTlebis
mqone adamianTa wili. amdenad, mravali wlis ganmavlobaSi dabalma Semosavalma ver Secvala adamianuri kapitali _ ganaTleba da janmrTeloba,
magram dabali Semosavalis zegavlena sul ufro TvalSisacemi xdeba. da
mainc, umaRlesi ganaTlebis mqone
mSoblebi, ufro dabali ganaTlebis
mqone mSoblebisgan gansxvavebiT, kvlavindeburad faseulad miiCneven TavianTi Svilebis unarebis ganviTarebas da am gziT cdiloben Searbilon
siRaribis Sedegebi.
mTavroba siRaribes ebrZvis programis: gaerTianebuli saqarTvelo siRaribis gareSe 2008-2012, aseve qveynis ekonomikis zrdisa da siRaribis sawinaaRm73
dego socialuri programebis ganxorcielebis meSveobiT.
erT-erTi aseTi programaa saxelmwifo daxmareba siRaribis zRvars qvemoT
myof ojaxebisTvis. 2008 wlis aprilisaTvis, 467 749 ojaxma, romelTa wevrebis saerTo raodenoba 1, 486 281-is tolia, mimarTa programas daxmarebis
moTxovniT. es niSnavs, rom saqarTveloSi mcxovrebi ojaxebis 39.8 procenti
Tavs Raribad miiCnevs da saxelmwifosagan daxmarebas iTxovs. am ojaxebis 28.8
procentma daxmareba miiRo. did ojaxebTan SedarebiT, mcire zomis ojaxebi
bevrad uares mdgomareobaSi arian. im ojaxebis 59.6 procenti, vinc miiRo
daxmareba, erTi an ori wevrisgan Sedgeba.
an meti
wveri; 4,00%
wveri; 8,30%
wveri;
wveri;
wveri;
wveri;
wveri;
nax. 11
saxelmwifo daxmareba Rarib ojaxebs
(2008 wlis aprilis monacemebi) wyaro www.ssa.gov.ge
genderuli uTanasworoba Tavs iCens ekonomikaSi. qalebis raodenoba Warbobs,
rogorc daxmarebis momTxovnTa Soris (55.3 % qali da 44.7 % mamakaci),
ise maT Soris, vinc saxelmwifo daxmareba miiRo (56.7 % qali da 43.3 %
mamakaci).
qveynis mdidar adamianTa Soris mxolod TiTo-orola qalma SeZlo simdidris TviTon dagroveba. qalebis mamakacebze damokidebuleba mniSvnelovanwilad ekonomikuri damokidebulebiTaa gapirobebuli. xelfasi zrdis qalis
damoukideblobas.
74
rogorc erTma Cvenma respondentma SeniSna:
”bolo wlebSi qalaqad mravali ojaxis Semosavali qalze damokidebuli
gaxda da es xels uwobs Tanasworobas; mamakacis Tanasworad fulis qona niSnavs Tanaswori Tavisuflebis qonas” - interviu arasamTavrobo organizaciis
xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
erTerTma studentma gogonam aseTi mosazreba gamoTqva jgufur ganxilvisas
(fj 7):
”rogorc ki qali ojaxSi Semomtanad iqceva, ojaxis Zalauflebis struqturas is gansazRvravs, anu socialuri statusi qmnis gansxvavebas”.
siRaribis Sedegebi mravalmxrivia. siRaribe sul ufro metad aris gagebuli,
rogorc ZiriTadi SesaZleblobebis SezRudva da ara ubralod, rogorc
dabali Semosavlis qona. magram, siRaribis mravalganzomilebiani xasiaTis
miuxedavad, Semosavali mis umTavres komponentad rCeba. umetes SemTxvevaSi
ki Semosavali samuSaozea damokidebuli.
siRaribis msgavsad, umuSevrobac bevrad ufro metia, vidre ubralod Semosavalis dakargva. dasaqmeba statusis maCvenebelia. samuSaos garda zrdasrul adamians drois Rirseulad daxarjvis cota alternativa gaaCnia.
dasaqmeba zegavlenas axdens adamianis Tavmoyvareobaze, TviT-Sefasebaze, cxovrebiT kmayofilebaze da TviTefeqturobaze, anu moqmedebis ganxorcielebis
unaris qonis aRqmaze, aseve socialur urTierTobebze, ojaxur cxovrebasa
da prestiJze (Sullivan, 2004; Lauer, 1998).
adamianebi CarTulni arian dasaqmebis, rogorc formalur, aseve araformalur sferoSi. sqesis mixedviT diferenciacia exeba ara marto aqtiobis
sferos-sajaro mamakacebisaTvis da kerZo qalebisaTvis, aramed aseve segregacias sferoebis SigniT. dasaqmebaSi aRiniSneba segregacia profesiebsa da
TanamdebobebSi, aseve dasaqmebis formalur, araformalur sferoebsa da
TviTdasaqmebaSi.
samsaxuris povna, an misi Seqmna TiTqmis yvelgan ufro Znelia qalisTvis,
vidre kacisTvis. imisaTvis, rom qalma Tavisi adgili daimkvidros, rogorc
muSa Zalam, mas kacTan SedarebiT ufro didi brZola da ufro meti
faruli, Tu xiluli dabrkolebebis gadalaxva uwevs. finansurma gaWirvebam
qalebs biZgi misca Cabmuliyvnen sxvadasxva ekonomikur saqmianobaSi. mZime
75
viTarebis gamo maT itvirTes pasuxismgebloba uzrunveleyoT TavianTi ojaxebi saarsebo minimumiT. qalebma mamakacebze adre gaacnobieres, rom aRar
dabrundeboda saxelmwifos mier samsaxuriT uzrunvelyofis dro da rom
maT Tavad unda ezrunaT sakuTar momavalze. qalebi mamakacebze gacilebiT
moqnilebi aRmoCndnen profesiis Secvlis TvaslazrisiT, maT ar iTakiles
sakuTari kvalifikaciisaTvis Seuferebeli saqmis keTeba, umuSevrobas amjobines arakvalificirebuli samuSaos Sesruleba _ quCaSi sigaretebisa da
yvavilebis gayidva, TurqeTidan saqonlis Camotana, mawvnis gakeTeba da misi
qalaqSi gayidva, bavSvebis momvlelebad da damlageblebad muSaoba, mcire
biznesis wamowyeba. ase gaikvlia bevrma qalma gza axal ekonomikur realobaSi, xSirad profesiisa da sakuTari miswrafebebis daTmobis xarjze.
dasaqmebis arafomalur sferoSi qalebi raodenobrivad Warboben mamakacebs.
qveyanaSi arsebuli dabali samuSao usafrTxoebis fonzec ki, arafomraluri
struqturebSi dasaqmebuli adamianebi ukiduresad mZime mdgomareobaSi imyofebian. es Seexeba samuSao Zalis sakmaod did nawils - wvril movaWreebs,
Sinamosamsaxureebsa da ZiZebs, romelTa umravlesoba qalebi arian.
”qalebis didi raodenoba muSaobs dasaqmebis araformalur seqtorSi,
romelic arc regulirdeba da arc kontrolirdeba. swored aq vawydebiT
diskriminaciis sastik formebs, seqsualur Zaladobasa da mtrul garemos” interviu eqspertTan, Tamar sabedaSvilan.
meores mxriv, mamakacebi metad arian warmodgenilni formalur seqtorSi.
formalur seqtorSi dasaqmebulTagan qalebi 47.5 procents, xolo mamakacebi
52.5 procents Seadgenen. meti adamiania dasaqmebuli kerZo seqtorSi (77.0%)
sazogadoebriv seqtorTan SedarebiT (23.0%). qalebi ukeT arian warmodgenilni saxelmwifo seqtorSi (dasaqmebul qalTa 25.8 procenti), vidre mamakacebi (dasaqmebul mamakacTa 20.5 procenti) (qalebi da mamakacebi, 2006).
saxelmwifo seqtorTan SedarebiT kerZo seqtori ufro maRali xelfasis
miRebis SesaZlebloba iZleva, magram qalebi orive seqtorSi mamakacebze
dabal xelfasis iReben. statistikis departamentis monacemebiT, 2005 wels
saxelmwifo seqtorSi momuSave qalebis xelfasi saSualod 89.3 lari iyo,
xolo mamakacebis 184.1 lari. qalebis saSualo Semosavali kerZo seqtorSi
Seadgneda 134.7 lars, xolo mamakacebisa - 210.6 lars. genderuli gansxvavebebi ufro mkveTria saxelmwifo seqtorSi (94.8 lari), SedarebiT kerZo
seqtorTan (75.9 lari), rac albaT kerZo seqtorSi arsebuli samuSaos Sesrulebis xarisxze orientirebuli midgomiT aixsneba.
Cveni gamokiTxvis dasaqmebuli respondentebis 58.3 procenti kerZo seqtorSi
muSaobs, 33.4 procenti TviT-dasaqmebulia, 12.5 procenti saxelmwifo samsax76
urSia da 8.3 procenti ki - arasamTavrobo organizaciebSia gaerTianebuli.
samuSaos usafrTxoeba qveyanaSi dabalia. saerTaSoriso Sromis organizaciam
(ITUC CSI IGB 2007 – profesiuli kavSirebis uflebebis darRvevebis wliuri mimoxilva) sastikad gaakritika saqarTvelos Sromis kodeqsi, romelic
ZalaSi Sevida 2006 wels. organizacia mas saerTaSoriso standartebis darRvevad miiCnevs. mis mixedviT kodeqsi nergavs ”daiqirave-gaagde”-s politikas,
radgan dasaqmebuli SeiZleba samsaxuridan gaTavisuflebul iqnes yovelgvari dasabuTebis gareSe.
miCneulia, rom axali Sromis kodeqsi ukan gadadgmuli nabijia wina kodeqsTan SedarebiT qalebis uflebebis TvalsazrisiTac. winamorbedi kodeqsis
Tanaxmad, momuSave dedebs, romelTac yavdaT 3 wlamde asakis bavSvi, neba
eZleodaT samsaxurSi erTi saaTiT gvian misulyvnen da erTi saaTiT adre
daemTavrbinaT muSaoba. es muxli axal kodeqsSi aRar aris. moqmedi kodeqsis
Tanaxmad meZuZur dedas mxolod erTi damatebiTi saaTi eZleva SesvenebisTvis. SezRudulia fuladi kompensacia sadekreto Svebulebisas. xelfasis
odenobisgan damoukideblad, qals ar SeuZlia miiRos 150 larze meti TveSi,
rac Seadgens 600 lars mTeli sadekreto SvebulebisTvis.
”es demografiuli problemisTvis didi dartymaa, qalebi, romlebsac didi
xelfasi aqvT da Svilis yolas ganizraxaven, aRar iReben sadekreto Svebulebas da muSaoben bavSvis gaCenis dRemde. es ki ueWvelad aryevs rogorc
dedis, ise bavSvis janmrTelobas.”- interviu profesiuli kavSirebis TavmjdomaresTan, irakli petriaSvilTan.
dasaqmeba statusis niSania, is aseve aZlevs adamians saSualebas gaeqces
yoveldRiur problemebs, Caebas sazogadoebriv cxovrebaSi, daamyaros socialuri kavSirebi, moaxdinos TviTrealizacia da amdenad xels uwyobs
adamianuri da socialuri kapitalis ganviTarebas. samuSao, rogorc mamakacis, ise qalis identurobis mniSvnelovan nawils warmoadgens. gamokiTxvis
Sedegebma uCvenes, rom pirdapiri kavSiri arsebobs dasaqmebasa da cxovrebiT
kmayofilebas, bedierebas, TviTSefasebasa da optimizms Soris rogorc mamakacebSi, ise qalebSi. magram dasaqmeba maic ufro mniSvnelovania mamakacisaTvis. amaze isic miuTiTebs, rom dasaqmeba kacebze ufro met zegavlenas
axdens, vidre qalebze, Tumca, tvirTis gaormagebis miuxedavad, dasaqmeba
qalebzec dadebiTad moqmedebs.
dasaqmeba cxovrebiT kmayofilebasTanaa dakavSirebuli: dasaqmebul mamakacTa 34.0 procenti dausaqmebelTa 23.0 procentTan SedarebiT, da dasaqmebul
qalTa 24.3 procenti dausaqmebel qalTa 19.2 procentTan SedarebiT, cxovrebiT kmayofilia.
77
dasaqmebuli mamakacebis 57.1 procenti dausaqmebelTa 47.3 procentTan SedarebiT da dasaqmebuli qalebis 58.0 procenti dausaqmebel qalebis 50.0
procentTan SedarebiT Tavs ufro bednierad grZnobs.
dasaqmebuli mamakacebis 65. 2 procents dausaqmebel 58.9 procentTan SedarebiT da dasaqmebuli qalebis 51.1 procents dausaqmeblebis 46.8 procentTan SedarebiT, maRali TviT-Sefaseba aqvs.
dasaqmebuli mamakacebis 52.2 procenti da dausaqmebeli mamakacebis 48.9
procneti optimistia. dasaqmebli qalebis 54.9 procenti da dausaqmebeli
qalebis 50.4 procenti optimistur ganwyobas inarCunebs.
qalebis wilis zrda samuSao ZalaSi TvalSisacemia msoflios yvela regionSi (Pollert & Fodor, 2005), da mainc, qalebisTvis samsaxuris Sovna ufro
Znelia. gaCnda iseTi koncefciebi, rogoricaa qorwinebis barieri da orsulobis barieri, rac niSnavs, rom gaTxovil da orsul qalebs samsaxurSi
miRebaze uars eubnebian da gaTxovil qalebsa da dedebs samsaxuridan wasvlisken ubiZgeben.
dasaqmebulma qalebi ki SeiZleba ori saxis, horizontaluri da vertikaluri segregaciis msxverplni gaxdnen.
horizontaluri segregacia
arsebobs tradiciulad qalisa da tradiciulad mamakacis profesiebi. sqesis mixedviT profesiuli segregacia gavrcelebulia mTel msoflioSi. ase
magaliTad, aSS-Si qalebi iseT profesiiT muSaoben, sadac qalebi 70 procents Seadgenen, xolo mamakacebi ki iq, sadac 70 procents mamakacebi Seadgenen. 2002 wels, dasaqmebul qalTa mesamedze meti koncentrirebuli iyo
Semdeg profesiul kategoriebSi: maswavlebeli, mdivani, menejeri da administratori, jandacvis sferos profesiebi, sacalo vaWroba, sabanko saqme
da dazRveva. (Convey, et al., 2005). viTareba metnaklebad msgavsia globalurad: dasaqmebuli qalebis sami meoTxedi mTel msoflioSi 7 profesiaSi
moRvaweobs: meddebi, mdivnebi/mbeWdavebi, saxlebis momvlelebi, buRaltrebi da molareebi, damlageblebi, momvlelebi, mkeravebi (Wharton, 2004).
sqesis mixedviT profesiuli segregacia mTel rig faqtorebze, maT Sorisa
ekonomika, socialur da kulturul maxasiaTeblebze aris damokidebuli.
qalebisTvis mamakacuri profesia ufro xelmisawvdomi xdeba, maSin, rodesac
mamakacebis naklebobaa. es gamovlinda yvela qveyanaSi omis periodSi da
axlac TvalSi sacemia qveynebSi, sadac dabalia Sobadoba. sazogadoebaSi
damkvidrebuli Tanasworuflebianoba aseve amcirebs segregacias.
78
saqarTveloSi monacemTa arseboba ar iZleva zusti daskvnebis gakeTebis
saSualebas profesiuli segregaciis Taobaze magram Cveni dakvirvebis safuZvelze SeiZleba davaskvnaT, rom saqarTveloSic zemoT naxsenebi saqmianobebiT umetesad qalebi arian dakavebulni.
qalebis samsaxureobrivi miRwevebi ufro metad xelovnebasTan da ganaTlebasTanaa dakavSirebuli. amas nawilobriv adasturebs saqarTvelos sabWoTa
enciklopedia, romelic 1975-1987 wlebSia gamoqveynebuli da aseve, ”vin vin
aris”, romelic 2006 wels gamoqyveynda.
saqarTvelos sabWoTa enciklopediaSi 321 qarTveli qalia CamoTvlili. maT
Soris naxevarze meti (59.9%) xelovnebis warmomadgenelia, 14.6 procenti
mecnierebisa da ganaTlebis sferoSi, xolo qalebis 6.2 procents warmoebaSi
dakavebuli qalebi Seadgenen.
79
politika,
sporti,
sxva,
jandacva,
gmirebi,
warmoeba,
xelovneba,
mecniereba da
ganaTleba,
nax. 12
saqarTvelos sabWoTa enciloklopediaSi moRvaweobis sferos mixedviT
qalebze Sesuli statiebis ganawileba
wyaro: m. maisuraZe, gamouqveynebeli angariSi
”vin vin aris” Seicavs monacemebs 227 qalze. aqac, qalebis udides wils
(42.7%) xelovnebis da samecniero sferos (21.6%) warmomadgenlebi Seadgenen
80
Jurnalisti,
sxva,
jandacva,
xelovneba,
sporti,
politika,
mecniereba,
nax. 13
qalebi ”vin vin aris”- is mixedviT, 2006
qalebis saSualo Semosavali mamakacebis Semosavalze mcirea. amis mizezi isaa,
rom is sferoebi, sadac qalebi muSaoben, nakleb anazRaurebadia. mamakacebi
ufro maRalanazRaurebad, ufro prestiJul profesiebs irCeven. magaliTad,
notariusebs Soris Zalze cotaa mamakacebi. rogorc erTma Cvenma respondentma aRniSna amis mizezi is aris, rom:
”es ar iTvleboda maincadamainc prestiJul profesiad da arc maRal
kvalifikacias moiTxovda.”
”mamakaci mudam maRal anazRaurebad samuSaos eZebs, radgan ojaxi unda uzrunvelyos. ekonomikuri SeWirvebis dros qalebma moaxerxes sakuTari adgilis povna, daTanxmdnen dabal anazRaurebad samsaxurebs, xolo mamakacebis
didma nawilma amjobina Sin darCena da colis xarjze cxovreba. ”interviu
qalTa sabWos wevrTan, baia romelaSvilTan.
qalebis saqmianobis sferoebi, anu ganaTlebis, jandacvis, sastumroebisa da
restornebis, _ is sferoebia, sadac saSualo anazRaureba yvelaze dabalia.
ase magaliTad, saSualo yovelTviuri xelfasi ganaTlebis sferoSi 2007
wlis meore kvartalSi iyo 147.3 lari, jandacvaSi - 183.3 lari da sastumroebisa da restornis momsaxurebaSi 344.4 lari. yvelaze maRali xelfasebi
finansur saqmianobas (943.8 lari) da wiaRiseulis mopovebas (644.8 lari)
ukavSirdeba. es tradiciulad mamakacis saqmianobebia. imave periodSi qalis
saSualo Semosavali iyo 211.2 lari, xolo mamakacisa - 320.9 lari (statis81
tikis departamenti). Tumca, im saqmianobebSic ki, sadac mamakacebi arian
wamyvan poziciebze, qalebs mamakacebze naklebs uxdian. amis erT-erT mizezad
SeiZleba miviCnioT is faqti, rom qalebis, karieraSi saojaxo movaleobebis
gamo xSiria wyveta. Sromis bazarze dabrunebisas isini veRar aRweven iseT
winsvlas, rogorc mamakacebi. genderis sferos eqspertebi profesiebSi damkvidrebul genderuli uTanasworobis uaryofiT Sedegebze saubroben:
”genderuli wonasworoba imas niSnavs, rom mamakaci da qali erTnairad arian
warmodgenilni. ganaTlebis sistemaSi kacebis didi naklebobaa, rac Zalian
cudia. saubari jansaR atmosferoze SeuZlebelia iq, sadac darRveulia
genderuli balansi. es imas niSnavs, rom ar arsebobs Tavisufleba da qalebs,
an mamakacebs SeuZliaT ama Tu im sferos monopolizireba, ris Sedegadac
arc mamakaci da arc qali ar aris Tanaswor mdgomareobaSi.” - interviu
eqspertTan, Carita jaSTan.
”Cven ukmayofilo varT Cveni mamakacebis CauxedavobiT genderis sakiTxebSi,
magram amasTanave, vaRiarebT, rom maT qalebi zrdian, radgan CvenSi bavSvebs
dedebi da bebiebi zrdian, sabavSvo baRebSic yvela maswavlebeli qalia,
igive viTarebaa dawyebiT skolebSi. aucilebelia mamakaci maswavleblebic
CaerTon saqmeSi, dawyebiTi klasebis doneze. es Zalian mniSvnelovania.” - interviu eqspertTan, marina TabukaSvilTan.
aris SemTxvevebi, roca qali mamakacis profesiaSi axerxebs SeWras. rogorc
Cvenma respondentma taqsis mZRolma qalma gviTxra:
”taqsis mZRoli umuSevrobis gamo gavxdi. samuSao ver viSovne da Cemma mezobelma taqsis mZRolebma mirCies muSaoba taqsis mZRolad damewyo, radgan Zlieri qali var. ase rom, Cemi xasiaTis gamo gadavwyvite es saqmianoba
wamomewyo.”
iseT sferoebSi, sadac sertifikatis aReba da amisTvis gamocdebis Cabarebaa
savaldebuloa, aSkarad igrZnoba qali TanamSromlebis ricxvis mateba. 257
mosamarTlidan 126 qalia, Tumca sasamarTlos samive Tavmjdomare mamakacia.
genderuli balansi sasamarTlos TavmjdomareebSi ukeTesia saubno sasamarTloebis doneze, sadac 56 Tavmjdomaridan 26 qalia. presasTan urTierToba
mTlianad qalebs eTmoba da yvela spikeri mosamarTle qalia.
82
vertikaluri segregacia
sayovelTaod aRiarebulia, rom qalebs da kacebs dawinaurebis gansxvavebuli SesaZleblobebi gaaCniaT. msoflio masStabiT mcirea qalebis raodenoba
gadawyvetilebis mimRebTa Soris. am mxriv arc saqarTvelo warmoadgens
gamonakliss. gamokiTxvam (sociologiuri gamokiTvis angariSi, 2007), romelic
gaerom Caatara saukeTeso genderuli Tanasworobis mqone organizaciebis
gamosavlenad uCvena, rom didia sxvaoba dasaqmebul qalTa procentul
maCvenebelsa da gadawyvetilebis mimReb Tanamdebobebze arsebul qalTa
procentul maCvenebels Soris.
farmakologia
jandacva
dazRveva
sabanko sistema
gadawyvetilebis
mimRebebi
TanamSromlebi
vaWroba
komunikacia
kvebisa da sasmelebis
warmoeba
mZime mrewveloba
samSeneblo kompaniebi
gasamarTi sadgurebi
nax. 14
wyaro: saukeTeso genderuli maCvenebelis mqone organizaciis gamosavlenad Catarebuli sociologiuri gamokiTxvis angariSi (2008)
83
dasaqmebis sferoSi mamakacuri kulturaa gamefebuli. amis erTi mizezi isaa,
rom mamakaci mamakacurad iqceva rogorc tradiciulad mamakacis, ise tradiciulad qalis profesiaSi moRvaweobisas, maSin rodesac qali CveulebrivaT
mamkacurad iqceva mamakacur profesiebSi (Wharton, 2004).
samsaxurebrivi winsvla qalisTvis ufro rTulia, vidre mamakacisTvis. im
sirTules, romelsac saukeTeso monacemebis mqone qalebi awydebian maRalanazRaurebad samuSaoze dasawinaureblad, didi xnis win ewoda ”minis Weri”uxilavi barieris arseboba, romelic winsvlis SesaZleblobas ar iZleva.
mamakacebis SemTxvevaSi piriqiT xdeba, rodesac isini tradiciulad qalebis
saqmianobas ewevian, egreT wodebul ”minis eskalators” isini zemoT ayavs.
mamakacma respondentma gagviziara qalur profesiaSi muSaobis gamocdileba:
”me ukve cameti welia Jurnalisti var. vmuSaobdi JurnalebSi, radioSi,
gazeTebSi da televiziaSi. iq yvelgan qalebi umravlesobas Seadgenen. maxsovs, radioSi Cemi ufrosi qali iyo da roca iq daviwye muSaoba, Zalian
uxaroda, rom rogorc iqna mamakaci TanamSromeli gauCnda. TanamSromlebic
Zalian gaxarebulebi iyvnen rom iq mivedi, da me TviTonac bednieri viyavi.
mamakac Jurnalistebs qondaT privilegiebi mxolod imitom, rom mamakacebi
iyvnen.” - interviu Jurnalist aleko elisaSvilTan.
qalebis samsaxureobriv winsvlaze msjelobisas wamoiWra qalis mier samsaxureobrivi winsvlis dagegmvis aucileblobis sakiTxi. gamokiTxulTagan zogi
miuTiTebda imas, rom aucilebelia qalebma sakuTar karieraze izrunon;
zogma amisaTvis aucilebeli pirobebic wamoayena:
”imisaTvis, rom swori gza daanaxo, didi samuSaoa gasawevi, radgan bevrs miaCnia, rom qali Sin unda ijdes, bavSvebi gazardos da ojaxs da meuRles
mixedos. aseTi warmodgena unda mokvdes saqarTveloSi. qali unda muSaobdes,
damoukidebeli unda iyos da es Zalian sasargeblo iqneba qveynisTvisac,
ojaxisTvisac, bavSvebisTvisac da meuRleebisTvisac.” - interviu arasamTavrobo organizaciis xelmZRvanelTan, Tamar JvaniasTan.
”qalebis kariera damokidebulia Tavad qalebze da maT meuRleebze. Tu qali
gaTxovilia da qmari araa winaaRmdegi, da Tu qalis saqmianoba ar SeuSlis xels ojaxis keTildReobas, maSin ratomac ar unda imuSaos qalma?
meores mxriv, Tu es ojaxur problemebs warmoSobs, qali unda dafiqrdes
da gadawyvitos Rirs Tu ara karieris gagrZeleba”. - interviu profesiuli
84
saswavleblis direqtorTan, irakli faCuliasTan.
Cvenma gamokiTxvamac daadastura qalis muSaobis mimarT arsebuli gansxvavebuli damokidebuleba. umravlesobas miaCnia, rom yvelasaTvis ukeTesia,
rodesac mamakaci muSaobs da qali ojaxs uvlis, magram aq saxezea genderuli
gansxvaveba, ufro meti mamakaci (79.8%) vidre qali (64.7%) fiqrobs ase (Chi
Square 39.9%; df 2; p<.001). qalebis da mamakacebis damokodebulebebi aseve
gansxvavebulia mamakacisaTvis dasaqmebisas privilegiebis miniWebis mimarT (Chi
Square 39.9%; df 2; p<.001). mamakacebis umetesoba (54.4%), qalebTan SedarebiT
(37.7%) mamakacebisTvis privilegiebis miniWebis momxrea. mamakacebi da qalebi
(87.6%) Taxmdebian, rom qmrebs colebze maRali xelfasi unda qondeT.
interviuebis dros da fokus-jgufebis Sexvedrebze monawileebi aRniSnavdnen,
rom samsaxurSi xSirad xdeba qalebis azrebis ugulvebelyofa. saerTod samsaxurSi mamakacebs ufro met moTxovnebs uyeneben, vidre qalebs. amave dros,
umuSevrobis Sedegebi ufro mZimea kacebisaTvis.
qalebis dawinaurebis sakiTxi, respondentTa azriT, damokidebulia saqmianobaze da samuSaos moTxovnebze.
”kulturis an ganaTlebis sferoSi muSaobisas qalebi SeiZleba elodnen
dawinaurebas, magram sxva sferoebSi, rogoricaa mag. politika, konfliqtebis
gadaWra an raime sxva mniSvnelovani sfero, mamakacebs dawinaurebis bevrad
meti Sansi aqvT”
”TanamSromlis ayvanisas upiratesobis qalisTvis, an mamakacisTvis miniWeba
damokidebulia samuSaos specifikaze. arsebobs samuSaos saxeobebi, romelic
qalis Tvisebebzea orientirebuli, iseTebze rogoricaa komunikabeluroba
da ara trivialuri azrovneba, aseT SemTxvevaSi qalebs aniWeben upiratesobas, xolo roca mamakacuri Tvisebebia saWiro, mamakacebi ayavT”. - interviu
biznesis warmomadgenelTan, naTia TurnavasTan.
85
respondentebi gansxvavebul damokidebulebas gamoxatavdnen mamakaci ufrosis, an qali ufrosis mimarT, magram saerTo jamSi upiratesobas mamakacebTan
muSaobas aniWebdnen.
qalis karieruli winsvlis ZiriTad dabrkolebad respondentebi (interviu)
ojaxuri movaleobebiT gamowveul drois ukmarisobas miiCneven.
umuSevroba
dasaqmebis SesaZleblobebis simwire qveynis siRaribis mTavar mizezs warmoadgens. oficialuri statistika 2000 wlidan 2006 wlamde periodSi uCvenebs, rom umuSevroba Sromis saerTaSoriso organizaciis mkacri kriteriumis
mixedviT saqarTvelos ekonomikurad aqtiur mosaxleobaSi (15 welze ufrosi
asakis adamianebi) meryeobs 10.3 procentidan 13.8 procentamde (saqarTvelo:
siRaribis aRmofxvris strategiuli dokumenti. Sualeduri angariSi). umuSevrobis es 13.8 procentuli maCvenebeli zustad ar asaxavs dasaqmebasTan
dakavSirebul viTarebas qveyanaSi, radgan oficialuri kriteriumis mixedviT
TviT-dasaqmebulad iTvleba yvela, vinc miwis nakveTs flobs. eqspertebis
gamoTvelbiT umuSveroba 2007 wels 35-40 procents Seadgenda (migraciis
saerTaSoriso organizacia, 2007).
umuSevrobas qveyanaSi Taviseburi xasiaTi aqvs, is yvelaze maRalia umaRlesi
ganaTlebis mqone adamianebs Soris. 2005 wels umuSevari qalebis 39.6 procents da umuSevari mamakacebis 38.4 procents umaRlesi ganaTleba qonda
(qalebi da mamakacebi, 2006).
qalebis wili muSa ZalaSi mamakacebisaze naklebs Seadgens (mag. 2001 samuSoa
Zalas Seadgenda 1.093.600 kaci da 1.019.700 qali, xolo 2006 wels 1.085.900 kaci
da 935.900 qali). 2007 welsac ufro meti mamakaci (63.0%) vidre qali (48.0%)
iyo dasaqmebuli.
86
kaci
qali
nax.15
umuSevroba ekonomikurad aqtiur mamakacebsa da qalebSi
(wyaro: statistikis departamenti).
umuSevrobasTan erTad. qveyanaSi Zalze gavrcelebulia arasrulfasovani
dasaqmeba, rac gulisxmobs sruli datvirTviT muSaobas mwiri xelfasisaTvis,
naxevar Statze muSaobas, rodesac adamians sruli Statze muSaoba surs, an
iseT samuSaos Sesrulebas, romelic droebiTi xasiaTisaa, an ar Seesatyviseba
adamianis codnasa da unars.
umuSevrobis done Zalze maRali iyo Cveni gamokixvis respondentebs Sorisac.
gamokiTxulTa 61.6 procenti miuTiTebs, rom ar muSaobs. umuSevari qalebis
wili (68.1%) Warbobs umuSevari mamakacebis wils (53.1%). umuSevar respondentebs Soris 38.1 procentma miuTiTa, rom eZebda, magram ver poulobda
samuSaos, 9.1 procenti ver poulobda samsaxurs, magram arc aqtiurad eZebda
mas, 8.3 procents muSaobis dro ar qonda, 23.6 procenti pensioneri iyo, 8.9
procenti studenti, 8.3 procenti ver muSaobda janmrTelobis da 3.7 procenti sxva mizezebis gamo. mamakacebi ufro aqtiurebi aRmoCndnen qalebTan
SedarebiT: mamakacebi 45.7 procenti, qalebis 33.6 procentTan SedarebiT
aqtiurad eZebdnen samsaxurs. qalebi ufro metad uCiodnen drois naklebobas - qalebis 11.4 procenti mamakacebis 3.0 procentTan SedarebiT acxadebda, rom ar qonda dro, rom emuSava.
umuSevrobis uaryofiTi zegavlena izrdeba mis xangrZliobasTan erTad;
misi Sedegebi aseve ufro mZimea pirvelad samuSaos dawyebis dagvianebisas.
gamokiTxvaSi gamovlinda orive am faqtoris uaryofiTi zegavlena. umuSevarTa mesamedze metma (37.5%) aRniSna, rom arasdros umuSavia. aseve didi
87
iyo umuSevarTa Soris im adamianebis wili (30.4%) vinc 10 welze metia
umuSevari. qalebis adamianuri kapitali kacebisaze ufro Semcirebuli aRmoCnda, radgan umuSevari qalebis 72.9 procentma aRniSna, rom saerTod,
an bolo 1 wlis manZilze ar umuSavia. msgavs mdgomareobaSi iyo umuSevar
kacebis 59.2 procenti.
mamakacebi da qalebi erTnairad uCiodnen umuSevrobas da fulis ukmarisobas. 44.5 procentma aRniSna sakuTari umuSevroba, 41.1 procentma ojaxis
wevrebis umuSevroba da 72.1 procentma fulis nakleboba, rogorc maT ZiriTadi sazrunavi (respondentebs SeeZloT arCevani gaekeTebinaT 13 CamoTvlili problemidan).
umuSevroba Semosavlis uqonlobaze gacilebiT metia; umuSveroba dakavSirebulia gariyvasTan da izolaciasTan, rac zrdis arajansaRi da sarisko
qcevis albaTobas, iseve rogorc avadmyofobas. amitom is xSirad gansazRvravs ara marto fizikur, aramed emociur sijansaRes. depresia, daqveiTebuli TviT-Sefaseba, sibraze da gaRizianeba, sircxvili, seriozuli fsiqikuri
daavadebebi, an TviTmkvlelobac ki, xSirad swored umuSevrobis Sedegia.
umuSveroba uaryofiTad moqmedebs pirovnebaTSoris urTierTobebzec. umuSverobas moaqvs socialuri kontaqtebis gawyveta da ojaxis wevrebis mimarT
mtruli damokidebulebis Camoyalibeba.
mravali umuSevari da Raribi mamakaci umuSverobas pasuxobs alkoholis
Warbi moxmarebiT, mravali xdeba depresiis msxverpli. danaSauli SeiZleba
iqces alternativa. zogierTi qveynis monacemebidan Cans (mag. SvedeTi) kavSiri umuSevrobasa da axlagazrdebis mier Tambaqos da narkotikebis moxmarebasTan, da aseve danaSaulis zrdasTan (Lauer, 1998).
umuSevrobis es uaryofiTi Sedegebi damatebiTi problemebis winaSe ayeneben qalebsa da bavSvebs. avisonma Seiswavla umuSverobis fsiqikuri janmrTelobaze zemoqmedeba mamakacebsa da qalebSi da saintereso gansxvaveba
aRmoaCina. umuSevari qalebi ufro metad dganan fsiqikuri darRvevebis
saSiSroebis, gansakuTrebiT SfoTvasTan dakavSirebuli darRvevebis winaSe,
maSin rodesac mamakacebi ufro metad aRmoCndnen midrekili aRmoCndnen alkoholisa da narkotikebis moxmarebasa da depresiisadmi (Sullivan, 2004).
dasaqmeba SeiZleba emyarebodes adamianSi arsebul molodinTa Sesabamisi
qcevebis ganxorcielebas. Tu adamians swams, rom SeuZlebelia patiosani
SromiT normaluri cxovrebis donis miRweva, an rom misi samsaxureobrivi
warmateba ufro viTarebazea damokidebuli, vidre mis Zalisxmevaze, SeiZleba davuSvaT, rom igi ar daiwyebs aqtiurad samuSaos Ziebas da Sedegad
umuSevari iqneba. magram Cveni respondentebis SemTxvevaSi imis rwmena, rom
88
patiosani SromiT SeiZleba normaluri cxovrebis donis miRweva ar aRmoCnda dasaqmebasTan dakavSirebuli. rwmena imisa, rom patiosani Sroma nayofs
gamoiRebs, Tumc Zalian dabali aRmoCnda, is meryeobs 27.2 procentidan 29.8
procentamde respodentebSi, genderisa da dasaqmebis statusis mixedviT ar
gansxvavdeba. meores mxriv, sakuTar SesaZleblobebSi rwmena, gansxvavebulia
dasaqmebul da umuSevar mamakacebSi, magram ara qalebSi. meti dasaqmebuli
mamakaci, (53.8%) umuSevar mamakacebTan SedarebiT (48.3%) darwmunebulia,
rom warmateba ufro adamianis mcdelobazea damokidebuli, vidre viTarebasa an sxvebze.
kompiuteruli unarebis floba SeiZleba dasaqmebisTvis kidev erT momgebian faqtorad ganvixiloT. dasaqmebul mamakacTa 39.8 procents, umuSevari mamakacebis 26.3 procentTan SedarebiT SeuZlia kompiuterTan muSaoba;
dasaqmebis mixedviT gansxvaveba kidev ufro gamokveTilia qalebis SemTxvevaSi: dasaqmebulTa 45.0 procents, umuSevrebis 22.1 procentTan SedarebiT
SeuZlia kompiuterTan muSaoba.
umuSevrobis gadalaxvis gzebi
dasaqmebis mcire SesaZleblobebis pirobebSi, rac saqarTvelosTvis bolo
aTi wlis ganmavlobaSia damaxasiaTebeli, TviT-dasaqmeba an samuSaos sxva
qveynebSi Zieba aris is ZiriTadi ori arCevani, romelic Semosavlis povnis
maZiebels gaaCnia.
dasaqmebis Seqmna
gamokiTxam aCvena, rom dasaqmebulTagan yovel mesames (33.4 %) Tavisi bi-
znesi aqvs, 8.3 procenti muSaobs arasamTavrobo organizaciaSi, romelic xSir SemTxvevaSi Tavad respondentma Camoayaliba.
TanianT karis qalebis ambavi, romlebmac sakuTari biznesi Seqmnes, iniciativis mniSvnelobis karg magaliTs warmoadgens.
TanianT karis qalebis iniciativa
TanianT kari patara sofelia, sadac ormocdaaTamde ojaxi cxovrobs.
is Tbilisidan 45 kilometris manZilze, duSeTis Tavzea ganlagebuli.
maRali mdebareoba, sarwyavi wylis ar arseboba ar iZleva komerciuli miznebiT mosavlis moyvanis saSualebas. aris wlebi, rodesac
ojaxebs Tavis samyofi lobio, kartofili an xorbilic ki ver moyavT.
sabWoTa xanaSi soflis mamakacebi mSeneblobebze muSaobdnen, qalebi ki
89
mezoblad mefrinveleobis fermaze iyvnen dasaqmebuli. qveyanaSi ganviTarebulma socio-politikurma cvlilebebma soflis macxovreblebzec iqonia
zegavlena. xalxi darCa usamsaxurod, yovelgvari Semosavlis gareSe.
TanianT karis qalebma daiwyes ekonomikuri krizisidan gamosavali gzebis
Zieba. maT wamoiwyes rZiTa da mawvniT vaWroba TbilisSi. mZime CanTebiT
datvirTulebi isini fexiT 3 kilometrs gadiodnen qalaqSi mimaval avtobusze dasajdomad. ase gavida 4 weli da Semdeg qalebma ganizraxes kooperireba da avtobusis daqiraveba. mas mere avtobuss kviraSi orjer 17 qali
qalaqSi miyavs. qalebma TavianTi klientebis ricxvi gaafarToves da gasayidi
produqtic gaamravalferovnes; isini rZisa da mawvnis garda ukve yveliT,
kvercxiT da agreTve sezonurad xiliTac vaWroben. maT produqciaze moTxovnilebis zrdasTan erTad, gaCnda rZis SeZenis aucilebloba. maT daiwyes
rZis Sesyidva sakuTari da mezobeli soflebis macxovreblebisgan. momxmareblis dainteresebam soflelebs stimuli misca sxvadasxva saqmianobis wamosawyebad; ori maTgani keravs zewrebs Tavisi klientebisTvis. sinamdvileSi
qalebis am patara jgufma moaxerxa mTeli soflis stimulireba, imiT, rom
sxvebisgan Sesyidul produqcias yidis. qalebi ojaxebs amarageben sursaTiT,
wamlebiT, sigaretiT da tansacmliT. dRes ojaxebs ZiriTadad qalebi inaxaven, Tumca mamakacebi exmarebian maT, isini mwyemsaven Zroxebs da agroveben
Tivas. Tavidan mamakacebis reaqcia meuRleebis iniciativis mimarT gansxvavebuli iyo. zogierTi nebas ar rTavda cols emuSava eWvianobis gamo, magram
fulis Sovnis aucileblobam Tavisi gaitana da qmrebma pozicia daTmes.
mamakacebi Seeguen colebis, rogorc ojaxSi mTavari Semomtanis axal rols
da TandaTan maTi damokidebuleba colebis mimarT Seicvala. imis gamo, rom
colze damokidebulebi gaxdnen, isini naklebad momTxovni arian, TandaTanobiT Semcirda ojaxuri Zaladobac. aseTi masStabis biznesi ar aris sakmarisi
imisaTvis, rom ojaxma normalurad icxovros, magram sakmarisia ZiriTadi
moTxovnilebebis dasakmayofileblad. amasTan es Semosavali qalebs siamayis
grZnobiT avsebs, raki maT SeZles ekonomikuri krizisis gadalaxva sakuTari
iniciativis da mZime Sromis meoxebiT (fj.1)
90
migracia
migracia, TviT-dasaqmebis msgavsad warmoadgens umuSevrobisagan Tavis daRwevis yvelaze xSirad arCeul saSualebas. SromiTi migracia mWidrodaa
dakavSirebuli globalizaciasTan da bevr qveyanaSi SeiniSneba. eqspertebis
gamoangariSebiT, bolo aTwleulis ganmavlobaSi milion adamianze metma
datova saqarTvelo (jaSi, 2005). SeuZlebelia im Tanxis gamoTvla, romelsac
saqarTvelo iRebs SromiTi migrantebisgan, radgan sabanko gadmoricxvebTan
erTad Tanxis nawili qveyanas araformaluri gzebiT aRwevs. calsaxaa, rom
mravali ojaxi Tavs mxolod gadmogzavnili fuliT irCens.
saqarTvelos moqalaqeebi muSaobis mizniT yvelaze xSirad miemgzavrebian
ruseTis federaciaSi (39.%), aSS-Si (14%), saberZneTSi (14%) da germaniaSi
(13%). kvlevam cxadyo, rom umravles SemTxvevaSi (66.0%) gamgzavreba xorcieldeba naTesavebisa da megobrebis daxmarebiT (migraciis saerTaSoriso
organizacia, 2003).
gamokiTxulTa 17.2 procentma (gamokiTxva) ganaxcxada, rom maTi ojaxis wevri
emigraciaSi. ufro xSirad es ojaxis erTi wevria (89.9%), Tumca arian ojaxebi, romelTa 4 wevri sazRvargareT cxovrobs. Cveni monacemebi im qveynebze,
sadac saqarTvelos moqalaqeebis yvelaze didi nawili muSaobs emTxveva migraciis saerTaSorso organizaciis 2003 wlis monacemebs, romlis mixedviTac
migrantTa udidesi nawili ruseTSi cxovrobs (36.1%), Semdeg saberZneTSi
(17.85%) da mere aSS-Si (8.9%).
espaneTi
sxva
safrangeTi
ruseTi
TurkeTi
germania
ukraina
saberZneTi
aSS
nax. 16
qveynebi, sadac ojaxis wevrebi imyofebian emigraciaSi
91
migraciis yvelaze xSirad (65.9%) dasaxelebul mizezs ojaxis wevris mier
samuSaos Zieba warmoadgens. 13.5 procentma qveyana datova maspinZeli qveynis
moqalaqeze daqorwinebis gamo, 9.8 procentma swavlis gasagrZeleblad, 5.6
procentma mkurnalobis mizniT, 5.2 procentma, rogorc ojaxis wevris Tanmxlebma pirma.
dadebiT SedegebTan erTad, migracias uaryofiT Sedegebic aqvs, romlebic
aisaxeba migrantebze, maT ojaxebsa da samSobloze.
SromiTi migraciis ZiriTad upiratesobas is warmoadgens, rom migrants eZleva sakuTari Tavis da ojaxis rCenis saSualeba. bevr SemTxvevaSi migracia
saSualebas aZlevs adamians ganaviTaros Tavisi unarebi, iswavlos axali ena,
axali cxovrebis wesebi da ufro moqnili gaxdes. amave dros, gadmogzavnili
fulis saxiT qveyanac naxulobs mogebas.
magram Znelia imis Tqma, es upiratesobebi gadaswonis Tu ara uaryofiT
Sedegebs, radgan saxezea ojaxTan daSoreba (2003 wlis migraciis saerTaSoriso organizaciis monacemebis mixedviT samuSaod wasuli qalebis 27 procentma samSobloSi meuRle, xolo 37 procentma Svilebi datova), stresi,
mudmivi da droebiTi SromiTi migraciis uaryofiTi gavlena saqarTvelos
demografiul suraTze, rac pirdapir aisaxeba mosaxleobis klebasa da
saqarTvelos reproduqciuli resursebis potencialSi, droebiTi migraciis
mudmiv emigraciaSi gadazrdis didi albaToba (migraciis saerTaSoriso
organizacia, 2003).
adamianebis damokidebuleba potenciuri migrantebis mimarT gansxvavdeba
migrantebis sqesis mixedviT (gamokiTxva). qalebi da mamakacebi (65%) erTnairad miiCneven, rom Sin samsaxuris ver Sovnis SemTxvevaSi, ojaxis wevri
mamakaci emigraciaSi unda wavides, magram mxolod 23.8 procenti fiqrobs,
rom igive unda gaakeTos qalma. qalebi da mamakacebi am sakiTxs sxvadasxvagvarad uyureben (Chi Square 9.3; df 2; p<.005), mamakacze (19.6%) meti qali
(27.1%) miiCnevs qalis emigracia mizanSewonilad.
migraciis feminizacia SedarebiT axali fenomenia. migraciis pirveli xanebisgan gansxvavebiT, SeiniSneba qalebis tendencia icxovron calke, qmrebisgan
damoukideblad (Pollert & Fodor, 2005). saqarTveloSi ekonomikuri migrantebis 48.7 procents qalebi da 51.7 procents mamakacebi Seadgenen (beriZe, 2004),
xolo 2003 wlis migraciis saerTaSoriso organizaciis kvlevis mixedviT
qalebi ekonomikur migrantebis 40.0 procents Seadgenen.
92
qalebis migracia mamakacebis migraciisagan ramdenime niSniT gansxvavdeba:
qali migrantebis fuladi gzavnilebi saSualod 40 aSS dolariT aRemateba
mamakacebis mier gamogzavnil Tanxas (migraciis saerTaSoriso organizacia,
2003).
daojaxebuli qalebis dabrunebis albaToba gacilebiT ufro maRalia, vidre
mamakacebis (migraciis saerTaSoriso organizacia, 2003). dasaqmebis sfero,
sadac qals SeuZlia muSaoba Zlier gansxvavdeba mamakacis dasaqmebis sferosgan da qalebze moTxovna dRiTidRe izrdeba. migraciis saerTaSoriso
organizaciis (2003) gamokvlevis mixedviT, samuSaod sazRvargareT wasuli
qalebis 33.1 procenti meddad, 9.2 procenti ZiZad, , 9.2 procenti Sinamosamsaxured da 5.5 procenti maRaziis gamyidvelad muSaobs 4.3 procenti
mimtanad (migraciis saerTaSoriso organizacia, 2003).
ZiriTadi sakiTxebi
siRaribe qveyanis ZiriTad problemas warmoadgens. misi mTavari mizezi
dasaqmebis SesaZleblobebis simcirea. mosaxleoba gamosavals TviTdasaqmebasa da emigraciaSi eZebs. maRali migracia seriozul safrTxes uqmnis qveynis
demografiuli mdgomareobas, romelic isedac cudia da romlis gauaresebasac eqspertebi varaudoben. mosaxleobis zrdis kleba da amis Sedegad
asakovani mosaxleobis mateba uaryofiTad zemoqmedebas moaxdens qveynis
ekonomikur mdgomareobaze.
dasaqmebulTa umravlesoba kerZo seqtorSi muSaobs da bevric araformalur seqtorSia dasaqmebuli. samuSao adgilebis usafrTxoeba dabalia.
axali SromiTi kodeqsi ukan gadadgmuli nabijad aris miCneuli, radgan is
asustebs dasaqmebulTa uflebebs da reproduqciis motivacias qalebSi.
mosaxleoba mxars uWers mamakacisa da qalis sferoebis dayofas, sazogadoebrivis ufro kacis sarbielad, xolo kerZosi ki ufro qalis sarbielad
miiCnevs.
dasaqmebis mniSvneloba gansxvavebulia qalebisa da kacebisaTvis. igi mamakacis identurobisTvis ufro mniSvnelovania da Sesabamisad kacis reaqcia
umuSevrobaze ufro mwvavea. dasaqmebuli qalebi awydebian, rogorc horizontalur, ise vertikalur segregacias. arsebobs qalisa da mamakacis profesiebi, mamakacis profesiebi ufro maRali Semosavalis miRebis saSualebas
iZleva. samsaxureobrivi winsvlis miRweva qalisTvis ufro Znelia, vidre
mamakacisTvis. qalebi ufro Warbad arian warmodgenilni dasaqmebis araformalur seqtorSi, xolo formalur seqtorSi isini ufro metad sajaro,
vidre kerZo seqtorSi arian warmodgenili.
migraciis zrda da misi feminizacia seriozul safrTxes uqmnis demografiul
mdgomareobas da Sesabamisad saqarTvelos momavals.
93
genderi kerZo sferoSi
Tavi 5
genderi ojaxur cxovrebaSi
kerZo sfero qalis samyarod aris miCneuli.
”unda arsebobdes biologiuri da fsiqologiuri maxasiaTeblebi, Cvens kulturaSi mainc, romlebic ganapirobeben imas, rom qalebi ojaxs uvlian, kacebi ki qveyanas. qalebs Cvens kulturaSi ar moeTxovebaT samSoblos dacva da
mtrebTan brZola” - interviu parlamentis wevr, kaxa kukavasTan.
”qali saxlis burjia, is ojaxis siwmindes unda icavdes, mamakacebs ar akisriaT am TvalsazrisiT amxela pasuxismgebloba”. - fokus-jgufis ganxilvis
mamakaci monawile (fj.5).
ojaxi yvela sazogadoebaSi arsebuli universaluri institutia, is aucilebelia gadarCenisTvis, radgan is seqsualur, ekonomikur, reproduqciul da
saganmanaTleblo funqciebs asrulebs.
kulturuli da istoriuli gansxvavebebis gamo Znelia, iseTi gansazRvrebis
moZebna, romelic ojaxis yvela nairsaxeobas moicavs. merdoki (Murdock,
1949. gv.2) ojaxs Semdegnairad gansazRvravs: ”ojaxi socialuri jgufia,
romelsac saerTo sacxovrebeli adgili, ekonomikuri TanamSromloba da
reproduqcia axasiaTebs. is moicavs orive sqesis mozrdilebs, romelTagan
ors mainc aqvs socialurad daSvebuli sqesobrivi urTierToba, erTi an meti
sakuTari, an ayvanili Svili”. msoflioSi ojaxebis sxvadasxva tipebia gavrcelebuli da dRes ojaxis cneba aseve moicavs ojaxs, sadac erTi mSobelia,
an homoseqsualur ojaxs.
ojaxSi cvlilebebi xSirad socialur cvlilebebTanaa dakavSirebuli, radgan ojaxi areklavs sazogadoebaSi mimdinare cvlilebebs, imisaTvis rom moergos axal realobas (magaliTad, Le Play, 1855, Durkheim, 1892).
ufro xSirad ojaxebiss kategorizacia xdeba Taobebis mixedviT, erT, or,
sam an oTxTaobian ojaxebad. yvelaze gavrcelebulia orTaobiani ojaxi,
anu nuklearuli ojaxi, romelic mSoblebisa da erTi an meti Svilisgan
94
Sedgeba. nuklearuli ojaxi SedarebiT axal movlenas warmoadgens da is
industrializaciasTan da mosaxleobis soflidan qalaqSi gadasaxlebasTan
aris dakavSirebuli. is xazs usvams polarizebul genderul rolebs - marCenali mamis da diasaxlisi dedis. nuklearuli ojaxis gverdigverd arsebobs
ojaxis gacilebiT ufro Zveli forma, romelic Cveulebriv sami Taobisagan,
naTesaobiTi (sisxliT monaTesave) da damoyvrebuli (qorwinebiT danaTesavebuli), wevrebisagan: bebia-babua, mSoblebi, debi da Zmebi, mZaxlebi,
deidebi, mamidebi, biZebi, biZaSvil-deidaSvil-mamidaSvilebi, Zmiswulebi da
sxva naTesavebisgan Sedgeba.
memkvidreobiTi wesebic gansxvavebulia sxvadasxva kulturaSi da isini mamis
an dedis naTesaobis mixedviT dgindeba. ufro xSiria mamis mxriv naTesaobiTi
memkvidreobiToba. gaTxovebis Semdeg qmris ojaxTan cxovreba msoflioSi
yvelaze metad gavrcelebuli formaa.
qarTuli ojaxi tradiciulad patriarqaluri iyo. iq sami, an oTxi Taobis
warmomadgenlebi erTad cxovrobdnen. qalebi gaTxovebis Semdeg sacxovreblad qmris saxlSi gadadiodnen. uxucesi mamakaci ojaxis Tavad iTvleboda da umaRles avtoritets warmoadgenda. mis cols Zalaufleba qonda
rZalze, romelsac unda ekeTebina dedamTilis mier gansazRvruli saojaxo
saqme. bavSvebs TiTqmis ar qondaT sityvis ufleba ojaxuri gadawyvetilebis
miRebisas da wesiT ufrosebis morCilni unda yofiliyvnen. saqarTvelos zog
kuTxeSi arsebobda ojaxis Tavi mamakacisa da qalis arCevis praqtika. ojaxis
Tavi qali pasuxs agebda yvela im movaleobis Sesrulebaze, rac tradiciulad qalis saqmianobad iTvleboda. is ojaxis wevr qalebs avalebda
sxvadasxva saqmes, im dros, roca mamakaci kacebs Soris anawilebda saqmes da
iRebda ojaxisTvis mniSvnelovan gadawyvetilebebs (gogiCaiSvili, 1976).
qveyanaSi bolo TxuTmeti wlis ganmavlobaSi momxdari Zireuli socialuri, politikuri da ekonomikuri cvlilebebi ojaxur cxovrebazec aisaxa.
sabWoTa kavSiris daSlam da socialisturi sistemis dasasrulma cxovrebis
TiTqmis yvela sferoze moaxdina gavlena da axal realobebTan morgebis aucilebloba warmoSva. sistemis dasasruli aRiniSna organizaciebisa
da warmoebebis didi umravlesobis daxurviT, ramac masobrivi umuSevroba
gamoiwvia. umuSevroba TiTmis yvela ojaxs Seexo da warmoqmna gaRaribebulTa didi armia. im cxovrebis Semdeg, romelsac SeZlebuls vera, magram
usafrTxos mainc uwodebdiT, axali realobebis pirispir mdgomma ojaxebma
daiwyes gadarCenis gzebis Zieba. qalebi ufro swrafad moergnen situacias.
95
viTarebis da mamakacebis pasiurobisgan gamomdinare, maT sakuTar Tavze aiRes
ojaxebis ZiriTadi saarsebo minimumiT uzrvunvelyofa.
”mravali welia ojaxebs qalebi arCenen. qalebma ojaxebi SimSils gadaarCines mamakacebma veraferi gaawyves da qalebma itvirTes yvelaferi. axlac ki, bevr ojaxSi qali muSaobs da ara kaci”. interviu mewarme marina
aRuSaSvilTan.
”Cven vxedavT, rom qalebs muSaoba ar SeuwyvetiaT, zogi vaWrobiT aris
dakavebuli, zogi ojaxebSi muSaobs. ganaTlebis da miuxedavad es qalebi
arasdros amboben uars samuSaoze, ar uCivian dabal anazRaurebas” - interviu eqsperTTan, Tamar abramiSvilTan.
siRaribem aiZula mosaxleoba samuSaos ZiebaSi qveyana daetovebina. migraciis
uaryofiTi zegavlena ojaxze xangrZlivi xasiaTisaa. mamis Tu dedis ojaxidan
wasvla aiZulebs Sin darCenil mSobels aseve aiRos meore mSoblis roli.
gamokiTxuli ojaxebis ekonomikuri mdgomareoba
siRaribe qveynis umwvaves problemad rCeba, rasac Cveni gamokiTxvac adasturebs. ufuloba (72.0%), sakuTari umuSevroba (44.5%) da
ojaxis wevris umuSevroba (40.5%) respondetebis umravlesobisTvis, kacebisa
da qalebisTvis erTnairad, ZiriTad problemas warmoadgens.
gamokiTxulTa ojaxebis Semosavali dabalia. ojaxebis umravlesobis yovelTviuri Semosavali 51-dan 500 laramdea.
96
500 larze
meti;
50 lari;
51-200 lari;
201-500 lari;
nax. 17
ojaxebis yovelTviuri Semosavali
gasakviri araa, rom gamokiTxulTa mexuTedi (20.5%) acxadebs, rom maT uWirT
sursaTis SeZena, 31,1 procenti ambobs, rom fuli marto sakvebze yofnis, mesameds (33.6%) fuli sakvebis da tansacmlis SesaZenad Zlivs yofnis, 13.8 procents SeuZlia nivTebis SeZenac da dasasvenebladac wasvla, da mxolod 1.0
procenti miuTiTebs, rom SeuZlia sazRvargareT gamgzavreba da manqanisa Tu
saxlis SeZena. Cvens moTxovnaze SeefasebinaT TavianTi ojaxis keTildReoba,
mxolod respodentebis mier miTiTebuli ojaxis Semosavlis fonze, mxolod
Zalian mcire nawilma (23.9%) sakuTar ojaxs Raribi uwoda. amas SeiZleba
ori axsna moeZebnos: siRaribis SedarebiTi xasiaTi - masobrivi siRaribis
fonze adamianebi sakuTar mdgomareobas ver aRiqvamen, rogorc ”Zalian mZimes” da meore is, rom maT ar surT aRiaron siRaribe masTan asocirebuli
sircxvilisa da damcirebis gamo.
umuSevrobis an arasrulfasovani dasaqmebis uaryofiTi Sedegebi ojaxebis
naxevars umsubuqdeba imis xarjze, rom Tavad awarmoebs sursaTs miwis nakveTze. is faqti, rom mosaxleoba didwilad gaRatakda bolo xanebSi, ganapirobebs siRaribis saerTo xasiaTs saqarTveloSi. es axlad gaRaribebuli
mosaxleoba ZiriTadad sazogadoebis yvelaze ganaTlebul nawils Seadgens,
vinc ganaTlebas da janmrTelobas did Rirebulebas aniWebs. amasTan,
miuxedavad imisa, rom maT qonebis didi nawilis gayidva mouxdaT, bevri kvalac inarCunebs binas an saxls.
97
gamokiTxulTa didi umravlesoba (93.6%) flobs binas an saxls, sadac is mudmivad cxovrobs. ojaxebis umravlesobas aqvs feradi televizori (81.9%) da
macivari (74.1%). gamokiTxulTa 15.5 procents biznesis saSualeba gaaCnia.
saxli an bina
feradi televizori
macivari
miwis nakveTi
gamaTbobeli
wylis gamacxelebeli
video
manqana
agaraki
kompiuteri
nax.18
sakuTreba
ojaxebis 74.7 procents aqvs raRac Semosavali samuSaodan, naxevarze meti
(51.6%) damokidebulia saxelmwifo daxmarebasa an pensiaze, ojaxebis 14.3 procents naTesavebi exmarebian, 10.5 procents aqvs bankis an kerZo piris sesxi, 9.8
procents aqvs Semosavali sasoflo sameurneo produqciis gayidvidan.
ufulobis SemTxvevaSi ojaxebi upirveles yovlisa ekonomias akeTeben remontze (67.1%), xangrZlivi moxmarebis nivTebze (mag. aveji 60.9%), da tansacmelze (36.5%); ukanaskneli, razec ekonomia SeiZleba gaswion, aris sakvebi
(92.5%), jandacva (84.0%) da ganaTleba (36.5%).
socialurma cvlilebebma gavlena moaxdina ara marto ekonomikur mdgomareobaze, aramed aseve ojaxebis Semadgenlobasa da mis Zalauflebis struqturaze.
98
ojaxis tipi da Semadgenloba
bolo wlebSi sagrZnoblad iklo ojaxSi bavSvebis raodenobam. ekonomikur
pirobebis zemoqmedeba mravalferovania da ZiriTadad swored isini SeiZleba
CavTvaloT klebis ZiriTad mizezad. klebas pirvelyovlisa ganapirobebs
bavSvis aRzrdisTvis aucilebeli resursebis uqonloba; is, rom migracias
ZiriTadad reproduqciul asakis mosaxleoba ganicdis; da aseve daqorwinebis
asakis gazrda. pirveli qorwinebis saSualo asaki 25.0-dan 2001 wels 25.6mde gaizarda 2007 wels qalebSi da 28.8-dan 2001 wels 29.4-mde 2007 wels
mamakacebSi (statistikis departamentis mier mowodebuli monacemebi, 2007
wels). qalis asakis mateba daqorwinebisas uaryofiTad moqmedebs Sobadobaze,
radgan rogorc 2006 wlis statistikuri monacemebidan Cans, axalSobilTa
naxevari (51.3%) modis 25 wlamde asakis dedebze. 2001 wlidan moyolebuli
dabadebulTa ricxvi cvalebadobs, 2004 wels aRiniSneboda mateba, romelsac kleba moyva.
gogoebi
biWebi
nax. 19. cocxlad SobilTa raodenoba sqesis mixedviT
wyaro: statistikis departamenti (2007)
99
cvlilebebis miuxedavad, qarTuli ojaxebi kvlavac inarCuneben tradiciul
niSnebsa da Tvisebebs.
Cveni gamokiTxvis Tanaxmad yvelaze farTod gavrcelebulia mravalTaobiani ojaxi. respondentTa naxevari (51.7%) cxovrobs sam Taobian, xolo 1.5
procenti ki oTx Taobian ojaxad. es gacilebiT ufro maRali maCvenebelia
evrogaerTianebis qveynebis monacemebTan SedarebiT, sadac 1999 wels aseTi
ojaxebi 10.0 procents Seadgendnen (Eurostat, 2001). Cveni gamokiTxvis monacemebis mixedviT nuklearuli ojaxebi 39.4 procents Seadgenen da maTi
matebis tendencia aSkaraa axalgazrda dasaqmebul qalaqelebs Soris. ZiZis
daqiravebisTvis saWiro Tanxis simcirisa da ipoTekuri sesxis aRebis SesaZleblobidan gamomdinare, axalgazrda wyvilebi saqarTveloSi sul ufro
xSirad irCeven calke, mSoblebisgan damoukideblad cxovrebas.
marto
Taoba
Taoba
Taoba
Taoba
nax. 20
ojaxis Semadgenloba Taobebis mixedviT
gamokiTxulebi asaxeleben 1-dan 10 ojaxis wevrs. ufro xSirad ojaxebi oTxi
wevrisgan Sedgeba (23.6%), maSin, roca respondentebis 1.5 procenti marto
cxovrobs, es ZiriTadad xandazmuli qalebi arian. orwevriani ojaxebi 18.1
procents Seadgens, samwevriani - 19.7 procents, xuTwevriani - 19.2 procents,
eqvswevriani - 10.8 procents, Svidi da meti wevriani ojaxi yavs 7.1 procents.
100
saerTo jamSi respondentebma daasaxeles 3,333 ojaxis wevri, maT Soris
qalebi (52.6%) Warboben mamakacebs (47.3%). rac Seexeba ojaxis wevrebis
urTierTobas respondentebTan, yvelaze xSirad dasaxelebul ojaxis wevrebs
Soris iyvnen Svilebi (33.3%) da mSoblebi/dedamTil-mamamTili (19.0%).
da/Zma;
sxva;
meuRle;
bebia/babua;
SviliSvili;
Svili;
mSobeli/meuRlis
mSobeli;
siZe/rZali;
nax. 21
ojaxis wevrebis damokidebuleba respondentTan
Svilebi ara marto yvelaze mravaricxovan kategorias Seadgendnen, aramed
gamokiTxul respondentTa umetesobam (58.4%) ganacxada, rom cxovrobs sul
mcire, erT SvilTan erTad
Svili
mSobeli/meuRlis mSobeli
rZali/siZe
SviliSvili
meuRle
da/Zma
babua/bebia
sxva naTesavi
sxva aranaTesavi
nax. 22
ojaxebis wili, romelTac yavT am nusxaSi Seyvanili kategoriidan erTi
wevri mainc
101
ojaxebis umravlesobis Tavs mamakacebi warmoadgenen, xolo is ojaxebi, sadac
ojaxis Tavi qalia gamokiTxulTa ojaxebis erT mexuTeds Seadgens (21.8%).
respondetTa 55.7 procenti daojaxebulia, 25.0 procenti arasodes yofila
daojaxebuli, 4.0 procenti gayrilia, 12.0 procenti qvrivia da 3.2 procenti
Tanacxovrobs. daojaxebulTagan daqorwinebis yvelaze gavrcelebuli asaki
23 welia (igi meryeobs 14-dan 56-mde). qalebi ufro adreul asakSi Txovdebian, umetesad 22 wlisebi (asaki 14-dan 56 wlamde meryeobs), kacebi 25 wlis
asakSi ojaxdebian (asaki meryeobs 16-dan 50- wlamde). umravlesoba (67.9%)
ambobs, rom siyvaruliT daqorwinda, 26.5 procenti ki miuTiTebs, rom garigebiT daojaxda, 5.6 procenti ar iZleva kiTxvaze pasuxs.
daojaxebulTa 5.0 procents ar yavs Svili, danarCenebi miuTiTeben, rom
yavT 1-dan 8 Svilamde, ufro xSirad ori Svili, amaTgan mSoblebis 23 procenti miuTiTebs, rom yavs 6 welze naklebi asakis Svili. am asakis bavSvebis
mSoblebis naxevarze mets Svilebi saxelmwifo (75.5%) an kerZo baRSi dayavs.
16 procents surs bavSvis sabavSvo baRebSi miyvana, magran ver axerxebs, xolo
32.7 procents ar surs, rom misma Svilma sabavSvo baRSi iaros. survilis
ar qona SeiZleba mivaweroT imas, rom dedobriv zrunvas upiratesoba mieniWeba, Tumca ki ar arsebobs imis sabuTi, rom dedis mzrunveloba ukeTesia
profesionalur movlaze, an sxva saxis, ara ojaxis wevrebis mier gaweul
mzrunvelobaze (Convay,AAhern & Steuernagal, 2005).
bavSvis sabavSvo baRSi wayvanis SeuZlebloba dedas xels uSlis dasaqmdes
anazRaurebad samsaxurSi da aseve xSirad ubiZgebs axalgazrda wyvilebs
mSoblebTan da bebia-babuasTan erTad cxovrebisaken, raTa maT daxmareba
gauwion bavSvis movlaSi.
Zalauflebis struqtura.
mamakaci ojaxSi meti ZalauflebiT sargeblobs, vidre qali. mamakacis
Zalauflebas xSirad aRweren, rogorc qmrebis/mamebis ”kanonier Zalauflebas” ganaxorcielon kontroli colebsa da Svilebze (Blood & Wolfe, 1960).
uTanasworoba xSirad ekonomikur damokidebulebas efuZneba da vlindeba
gadawyvetilebis miRebis uflebaSi, Tavisuflebis xarisxSi, memkvidreobis
gadacemis marTebulad miCneul qcevebsa da siwmindis normebSi.
102
qali da mamakaci xSirad Tanxmdebian, rom ojaxis Tavi mamakaci unda iyos da
rom mis Zalauflebas mTeli ojaxi pativs unda scemdes.
”qveynis msgavsad, ojaxsac unda yavdes lideri da is mamakaci unda iyos” –
SeniSna axalqalaqSi axalgazrda vaJma.
”me minaxavs qalebi, romlebic darwmunebulebi iyvnen, rom qali qmarze win
ar unda wasuliyo, ar unda SewinaaRmdegeboda Zmebs.” - interviu eqspertTan, Tamar JvaniasTan.
Zalaufleba gadawyvetilebis miRebaSi vlindeba.
”ar arsebobs Tanasworoba saxlSi miRebul gadawyvetilebebSi. qals SeuZlia gadawyvetileba miiRos iseT sakiTxebze, romlebic did dafinansebas
ar moiTxovs, magaliTad, tansacmlis SeZenaze, an SvilisTvis sabavSvo baRis
SerCevaze da sxva, magram im SemTxvevaSi, Tu manqanaa SesaZeni, an bina, bolo
sityva mamakacs ekuTvnis” - interviu eqsperTtan, Tamar sabedaSvilTan.
eqspertebis mier gamoTqmul azrs exmianeba Cveni gamokiTxvis monacemebi. respondentTa azriT, qalebs meti eTqmiT imis Taobaze, Tu sad daxarjon fuli
yoveldRiuri saWiroebisaTvis da vize unda iqorwinon maTma Svilebma, maSin,
roca mamakacebi gadawyvetilebebs iReben imis Taobaze, Tu sad unda wavides
ojaxi an ra unda SeiZinos man.
ojaxSi qalebi, sul erTia, axalgazrdebi arian isini, Tu xanSi Sesulebi, bevrad naklebi TavisuflebiT sargebloben, vidre Sesabamisi asakis mamakacebi.
rogorc ganacxada axalqalaqis fokus-jgufis monawile qalma:
”Txovdebi da Tavisuflebac mTavrdeba”.
gamokiTxulTa naxevarze metma (52.6%) qalma da 27.0 procentma mamakacma
respondentma gviTxra, rom maT ojaxis wevrebTan SeTanxmeba sWirdebaT dabnelebis mere gareT gasvlisTvis. qalebi umetes SemTxvevaSi uTanxmdebodnen
meuRleebs (47.0%) mSoblebs 26.5%) an Svilebs (11.8). mamakacebi ki ZiriTadad
meuRleebs (53.1%) an mSoblebs (33.8%). komunikaciis SesaZleblobac TavisuflebasTanaa dakavSirebuli. qalebze (50.2%) met mamakacs (59.1%) aRmoaCnda
mobiluri telefoni (gamokiTxva).
103
gansxvavebulia aseve umwikvloebis sakiTxic. qalebs mamakacebze gacilebiT
ufro metad akontroleben.
”gogonebi ikribebian, seirnoben da erTobian im quCaze, sadac cxovroben, magram isini ar unda miefaron ojaxis Tvals.” - gviTxra axalqalaqSi fokusjgufis monawile qalma.
mamakacebs meti seqsualuri Tavisufleba eZlevaT. gamokiTxvis monacemebma
gamoavlina, rom mamakacebic da qalebic (89.9%) miiCneven, rom gaTxovebamde qalma Tavi unda Seikavos seqsualuri kavSirisgan. magram qalebisa
da kacebis pozicia gansxvavebulia motacebasTan mimarTebaSi. mamakacebTan
SedarebiT (66.7%) met qals (74.8%) miaCnia, rom qali ar unda gayves colad gamtacebels, im SemTxvevaSic ki, Tu maT Soris damyarda seqsualuri
kavSiri (Chi-Square 8.4, df.2, p<.05).
qmris Ralats meti SemwynareblobiT ekidebian, vidre colisas. qalebis
24.1 procenti da mamakacebis 35.5 procenti fiqrobs, rom qmris Ralatis
SemTxvevaSi colma ganqorwineba unda moiTxovos (Chi square 35.0,df.2, p<.001),
xolo colis Ralatis SemTxvevaSi mamakacebis 87.4 procentis da qalebis 76.8
procentis azriT qmarma ganqorwineba unda moiTxovos (Chi square 35.0,df.2,
p<.001). ganqorwinebul qals xelmeored daqorwinebis ufro naklebi Sansi
aqvs, vidre ganqorwinebul mamakacs.
”iseTi qalis colad moyvana, romelic manamde viRacis coli iyo, raRacnairad
akninebs kacis Rirsebas” - aRniSna axalcixis fokus-jgufis monawile qalma.
Zalaufleba ZiriTadad ekonomikur damoukideblobas efuZneba.
”saqarTveloSi qalebi iSviaTad floben raime iseTs, ramac SeiZleba ganamtkicos maTi sulieri, an fizikur avtonomia. Sesabamisad, qalma unda
gaiTvaliswinos sxvisi azri, vidre raime nabjs gadadgams. ekonomikuri damokidebuleba safuZvlad udevs nebismieri saxis damokidebulebas”- interviu
eqspertTan, lela gafrinaSvilTan.
”ojaxSi is flobs Zalauflebas, visac fuli Semoaqvs. Tu fuli qals Semoaqvs, an mas misi ojaxi exmareba, maSin mamakacs naklebi Tavisufleba aqvs
raime Tqvas. is ubralod Tavs ar aZlevs amis nebas”- ganacxada fokus-jgfis
ganxilvis monawile vaJma. (f.j.7)
104
gamokiTxvis mixedviT, qalebTan SedarebiT (44.2%) met mamakacs (64.7 %) aqvs
regularuli an araregularuli sakuTari Semosavali (Chi Square 36.6; df 2;
p<.001). qalTan SedarebiT (9.2%) meti mamakacis Semosavali (31.0%) aRemateba meuRlis Semosavals (Chi Square 117.9; df 4; p<.001).
mamakacebi da qalebi gansxvavdebian im Tavisuflebis xarisxis mixedviT,
romelic sakuTari Semosavlis xarjvas Seexeba. mamakacebze (33.2%) meti
qali (45.9%) aRniSnavs rom SeeZlia sakuTari survilisamebr daxarjos fuli
(Chi Square 9.3; df 1; p<.005). es SeiZleba imaze miuTiTebdes, rom qalebs naklebi Semosavali aqvT da igi ar aris mniSvnelovani, Tumca imis maCvenebelic
SeiZleba iyos, rom kacis da ara qalis roli gulisxmobs ojaxis Senaxvas da
amdenad kacis Semosavali ojaxis saWiroebebzea mimarTuli.
CveulebiTi samarTalis mixedviT mSoblebis saxli vaJiSvils rCeba da ara
qaliSvils. gamokiTxvis Sedegebma cxadyo, rom es Sexeduleba dResac ZalaSia
da ufro metadaa fesvgadgmuli mamakacebSi. Tumca, gamokiTxulTa sagrZnobi
nawili ufro Tanasworobis momxrea da fiqrobs (71.5% qali da 62.6% kaci),
rom mSoblebis saxli Tanasworad unda gaiyos vaJsa da gauTxovar qaliSvils
Soris (Chi-Square 15.5, df.4, p<.005). rac Seexeba miwas, qalebis 71.9 procenti
da mamakacebis 65.1 procenti Tvlis, rom is Tanabrad unda gaiyos (Chi-Square
15.5, df.4, p<.005). sxva qonebasTan mimarTebaSi, rogoricaa samkaulebi, naRdi
fuli, manqana da sxva, qalebis 80.4 procenti da mamakacebis 72.4 procenti
Tanabrad gayofis momxrea (Chi-Square 10.6, df.4, p<.05).
rolebi da movaleobebi
rogorc zemoT avRniSneT, mamakacis Tvisebebi ufro metad sazogadoebriv
sferozea mimarTuli da mWidrod ukavSirdeba dasaqmebas, maSin, roca qalis
mniSvneloba ufro ojaxs da bavSvebs ukavSirdeba. rolebis aseTi ganawileba
Seesatyviseba globalurad gavrcelebul ZiriTad funqciebis miniWebas- mamakacisTvis ojaxis marCenalisa da gadawyvetilebis mimRebis, xolo qalisTvis ojaxze mzrunvelisa (Narayan, 2000). igi aseve Seesatyviseba parsonis
(Parson, 1949, 1965) mier gamokveTil mamis gadarCenasTan dakavSirebul instrumentalur rolsa da dedis eqspresiul rols.
xSirad imeoreben, rom qarTul kulturaSi qals did pativs scemen da
afaseben. es ZiriTadad dedebs exeba, radgan qalis cneba xSirad gaigivebulia
dedobasTan. qali, pirvelyovlisa, dedaa da misi funqcia reproduqcia da
bavSvebis aRzrdaa (surmaniZe, 2002).
105
ojaxze msjelobisas me-20 saukunis dasawyisSi vaJa-fSavela werda: ”qali
ojaxis baton-patronia. mas didi gavlena aqvs axalgazrdebze da moxucebze.
bavSvis aRzrda, rac uaRresad mniSvnelovania, mis xelSia, is gansazRvravs
bavSvis beds. bavSvis momavalic imazea damokidebuli, rogor gamowrTvnis
is Tavisi Svilebis sulsa da gonebas. amitomaa aucilebeli, deda ganaTlebuli iyos, sTesos sikeTe, icodes rogor aRzardos Svilebi, riT emsaxuros,
amrigad mas SeuZlia gaanadguros an aaRorZinos Tavisi eri”.
(obolaZe, 1990. gv.31-32,).
miuxedavad globaluri tendenciisa meti genderuli Tanasworobisaken ojaxebSi, mamakacisa da qalis rolebi qarTul ojaxebSi Zalze diferencirebuli
rCeba. qalebi bevrad ufro arian dakavebulni yoveldRiuri saojaxo saqmiT,
vidre mamakacebi, maSinac ki, rodesac qalebs anazRaurebadi samuSao aqvT
da mamakacebs ki ara. qalis Sroma ojaxSi umetesad SeumCnevali rCeba da
is ar aris imdenad dafasebuli, ramdenadac mamakacis Sroma saxlis gareT.
metic, bevr qals ormagi tvirTi awevs saojaxo saqmis gaZRola da ojaxis
rCena maSin rodesac mamakacebi ar iReben tradiciulad qalis movaleobebad
miCneul pasuxismgeblobebs.
”sazogadoebaSi damkvidrebulia Sexeduleba, rom qalis adgili Sinaa. miuxedavad imisa, rom saojaxo saqme did dros moiTxovs, qalis Zalisxmeva araa
aRiarebuli” - aRniSna axalqalaqis fokus-jgufis Sexvedraze axalgazrda
qalma.
”qalebi mudam CrdilSi arian, mamakacebi ar afaseben qalis Sromas” - ganacxada axalqalaqSi axalgazrda vaJma.
bevr sazogadoebaSi, metwilad soflad da eTnikuri umciresobiT dasaxlebul raionebSi, kacisTvis sircxvilad iTvleba tradiciulad qalis saqmis
keTeba. miuxedavad imisa, rom kacebi am saqmes xSirad akeTeben kidec, isini
Cveulebriv eridebian amis gaxmaurebas.
saWmlis momzadeba, sayidlebze siaruli da janmrTelobaze zrunva is saqmianobebia, romelsac ojaxis wevrebis umravlesoba eweva. gamokiTxvis Sedegebma
aCvena, rom qalebi yoveldRiur saojaxo saqmeSi metad arian Cabmulni, vidre mamakacebi. mamakacTan SedarebiT gacilebiT meti qali amzadebs saWmels,
exmareba Svilebs saSinao davalebis momzadebaSi, zrunavs ojaxis wevrebis
janmrTelobaze, Svilebisa da xandazmulebis CaTvliT, wyals ezideba da
uvlis saqonels, maSin, roca mamakacebi zrunaven saxlis gasaTbobi sawvaviT
momaragebaze, saxlis SekeTebasa da miwis nakveTis damuSavebaze.
106
wylis motana
miwis damuSaveba
saqonlis movla
saxlis gaTboba
wylis mozidva
qalebi
kacebi
saxlis SekeTeba
sayidlebis gakeTeba
saWmlis momzadeba
moxucebze zrunva
janmrTvelobaze zrunva
bavSvebisTvis daxmareba saSinao
davalebaSi
bavSvebze zrunva
nax. 23
mamakacisa da qalis mier Sesrulebuli saSinao saqmeebi
socialuri aqtioba da emociuri mxardaWeris gamovlena qals mamakacze metad
axasiaTebs, maSin rodesac mamakacebi qalebze metad monawileoben jgufur aqtiobebSi da ufro xSirad dadian wveulebebze.
emociuri mxardaWera
emociuri mxardaWeris micema
gaziareba
eklesiaSi siaruli
qali
kaci
stumrad siaruli
wveulebebi
dasvenebis organizeba
monawileoba jgufur aqtiobebSi
saojaxo ritualebis mowyoba
nax. 24
mamakacebisa da qalebis socialuri aqtioba
107
ojaxis kavSiri saxelmwifo dawesebulebebTan arcTu xSiria da metwilad
is skolebsa da sxva saganmanaTleblo dawesebulebebTan aris dakavSirebuli.
oficialur struqturebTan kavSiri mamakacis aqtivobebis sferoSi Sedis.
rogorc gamokiTxvis zemoTmoyvanili Sedegebidan Cans, mamebi ar arian maincdamainc Cabmuli Svilebis aRzrdaSi, bevri maTgani arc maTi movliT aris
dakavebuli da arc saSinao davalebebis momzadebaSi exmareba maT. kulturaTaSorisma gamokvlevam gamoavlina ojaxSi emociuri siaxlovis saerTo
da qarTvelebisaTvis specifiuri maxasiaTeblebi: axalgazrdebi emociur
siaxloves yvelaze metad dedasTan, Semdeg da-ZmasTan, da yvelaze naklebad mamasTan grZnoben (Georgas, Berry & Kagitsibasi, 2006).
fokus-jgufis axalgazrda monawileebma Tbilissa da regionebSi xazi gausves
mamis mniSvnelobas aRzrdis procesSi da amave dros sinanuli gamoxates
mamebis mcire monawileobis gamo.
”mamis roli aRzrdaSi mniSvnelovania; deda ver SeZlebs Svilebis kargad
aRzrdas, Tu mama sustia da aRzrdaSi ar ereva” - axalcixis fokus-jgufis
monawile qali.
”mama bavSvis pirovnebas ayalibebs. mamebi qaliSvilis mimarT meti siyvaruliT gamoirCevian, dedebi ki vaJis mimarT. aris sakiTxebi, romlebic dedas
ukavSirdeba da sakiTxebi, romlebic ufro mamasTanaa dakavSirebuli. mama
Svils aswavlis rogor moiqces, rogori pirovneba unda iyos, deda ki alerss, siTbos da cxovrebas aswavlis.” - axalgazrda vaJi (f.j.7)
”mama sazogadoebasTan ufro axloa da is aswavlis bavSvs sazogadoebasTan
urTierTobas” - axalcixeSi fokus-jgufis monawile vaJi.
axalgazrdebi miuTiTebdnen, rom bavSvis aRzrdaSi mamis CarTva iwyeba bavSvis momwifebisas, 15 wlis asakSi. mama exmareba bavSvs Rirebelebebis Camoyalibebasa da sakuTar TavSi rwmenis gaRvivebaSi.
adamianisaTvis dro Zalze faseul resurss warmoadgens. SeuZlebelia drois
saerTo maragis gazrda, misi Seqmna (Jacobs & Garson, 2004). amdenad is, Tu
rogor anawilebs an xarjavs dros adamiani, bevrs mogviTxrobs imaze, Tu
rogor cxovrebas eweva is. Cveni gamokiTxvis im nawilSi, romelic drois
gamoyenebas exeboda, Cven vTxovdiT respondentebs aeRweraT Tu riT iyvnen
dakavebulni ukanaskneli 24 saaTis ganmavlobaSi, wina dRis dilis 6 saaTi108
dan intervius micemis dRis dilis 6 saaTamde. miRebuli pasuxebi Seesatyviseba zemoTganxilul qalisa da mamakacis mier Sesrulebul saqmianobas.
qalebTan SedarebiT kacebi metxans iyvnen dakavebuli samsaxurSi da metad
iyvnen CarTuli Tavisufali drois aqtiobebSi, xolo qalebi saSinao saqmeebiT, bavSvebze zrunviTa da religiuri ritualebis aRsrulebiT iyvnen ufro
metad dakavebuli.
sxva
bavSvebis movla
nakveTze muSaoba
cxovelebis movla
gadasaxadebis gadaxda
religiuri ritualebis
Sesruleba
produqtebis yidva
qali
kaci
recxva
samzareulos dasufTaveba
Wama da sma
muSaoba damatebiT samuSaoze
muSaoba ZiriTad samuSaoze
televizoris yureba
tualeti
Zili
nax. 25
qalisa da mamakacis mier gaweul saqmianobebze daxarjuli dro
109
drois gamoyenebis Seswavla yvela qveyanaSi sirTules awydeba. nebismieri
TviT-aRweraze dafuZnebuli instrumentis msgavsad isic garkveul mikerZoebas eqvemdebareba da amdenad ar warmoadgens daxarjuli droisa Tu
saqmianobis zust asaxvas. rogorc es naxaz 25-dan Cans, yvela respondenti
ar aRwerda imas, rasac unda vivaraudoT, rom akeTbda, magaliTad, eZina,
Wamda. respondentebisTvis siZneles warmoadgenda imis Tqma, Tu zustad ra
dros xarjavdnen yovel calkeul saqmianobaze. am SezRudvebis miuxedavad, is dro, romelsac respondentebis TqmiT isini andomebdnen sxvadasxva
saqmianobis Sesrulebas mainc iZleva faseul informacias mamakacebisa da
qalebis yoveldRiur cxovrebaze. qalebsa da kacebs Soris statistikurad
mniSvnelovani gansxvaveba aRmoCnda im droSi, romelsac isini andomebdnen
sxvadasxva saqmianobas: mamakacebi ufro met dros uTmobdnen samsaxurs da
televizoris yurebas, xolo qalebi saWmlis momzadebas.
110
tabula 8
mamakacisa da qalis mier sxvadasxva saqmianobaze daxarjuli dro
Asaqmianoba
mamakacis
mier
daxarjuli
dro
wuTebSi
qalis mier
daxarjuli
dro
wuTebSi
gansxvavebis
statistikuri
mniSvneloba
p
362.4
161.8
150.3
ar aris
mniSvnelovani
ar aris
mniSvnelovani
<.05
1
Zili
356.0
2
Tavis movla
televizoris
yureba
32.8
3
df
F
1
4.5
4
ZiriTadi samsaxuri
403.7
358.1
<.05
1
5.9
5
damatebiTi samuSao
304.4
176.8
<.05
1
8.1
6
saWmlis momzadeba
43.9
69.2
<.05
1
4.8
7
Wama-sma
41.9
44.0
ar aris
mniSvnelovani
8
samzarelos
dasufTaveba
53.7
66.8
ar aris
mniSvnelovani
9
recxva
114
97.5
ar aris
mniSvnelovani.
10
sayidlebze
siaruli
84.4
83.0
ar aris
mniSvnelovani
11
religiuri
ritualebis
Sesruleba
25.7
73.8
ar aris
mniSvnelovani
12
gadasaxadebis
gadaxda
57.3
48.8
ar aris
mniSvnelovani
13
saqonlis movla
63.4
62.3
ar aris
mniSvnelovani
14
miwis nakveTze
muSaoba
197.4
125.4
<.05
1
8.8
15
bavSvebis movla
100.2
109.9
16
sxva
182.1
141.9
ar aris
mniSvnelovani
<.001
1
21.7
111
garda saSinao saqmisa, qals xSirad samsaxuric aqvs da amdenad ormagi tvirTi awevs - rogorc ojaxis marCenalis, ise dedis da diasaxlisis, maSin, roca
mamakacs mxolod da mxolod erTi - marCenalis roli akisria.
”qalebi TavianT Semosavals mamakacebs uziareben, magram mamakacebi ar iziareben qalis tvirTs” - SeniSna axalgazrda qalma (f.j.7).
saSinao saqme araprestiJulia, amdenad kacebs ar surT Tavis Tavze qalis
saqmeebis aReba.
”qali kisrulobs mamakacis saqmes, romelic fulTan da prestiJTanaa dakavSirebuli, xolo mamakacebi uxalisod ekidebian saojaxo movalobebs, iseTs,
rogoricaa mag. bavSvebis aRzrda, rac prestiJulad ar iTvleba da am
TvalsazrisiT araferi icvleba” - interviu eqspertTan, lela xomerikTan.
is, rom mamakacs ar surs qalis roli ikisros, mxolod saqarTvelosTvis
araa damaxasiaTebeli. rogorc j. georgasi (Georgas, Berry & Kagitsibasi, 2006.
gv.49) aRniSnavs, ”dasavluri sazogadoebis modernizaciis miuxedavad, qmrebi
uars amboben miexmaron qals saojaxo saqmeebSi”.
27 qveyanaSi Catarebulma ojaxebis kulturaT-Soriso gamokvlevam cxadyo,
rom dedebi mamebze met saSinao samuaos asruleben. gamokvlevam isic uCvena,
rom tradiciuli ojaxuri faseulobebi - ufrosebis pativiscema, naTesauri
kavSirebis mniSvneloba da mamakacis Zalaufleba ojaxSi dakavSirebulia
imaze, Tu ramdenad SeZlebulia sazogadoeba. Rarib sazogadoebaSi metia
tradiciuli Rirebulebis pativiscema da mamakacebis Zalafuleba. amis garda, genderuli Tanasworobis sakiTxebi mWidrodaa dakavSireuli religiasTan. zogi religia meti Tanasworobas uSvebs, zogi ki naklebs. musulmanuri
religia didadaa dakavSirebuli patriarqalur damokidebulebebTan ojaxSi
(Georgas, Berry & Kagitsibasi, 2006).
saqorwilo ritualebi ojaxis stabilurobis, rZlis miRebis da misi mosalodneli qcevis bevr simbolur gamoxatulebas areklaven. muslimani mesxebis
saqorwino rituali, im xalxis, romelic saqarTvelos samxreT nawilidan
iyo deportirebuli 1944 wels, da romelic dabrunda samSobloSi aTiode
wlis win, cxadad miuTiTebs im morCilebaze, romelsac rZlisgan moelian.
112
muslimani mesxebis saqorwino ceremonia saqarTveloSi
qorwineba Zalian mniSvnelovan ritualad iTvleba da mas yvela didi
yuradRebiT da sizustiT asrulebs.
qorwili tardeba rogorc sasiZos, ise patarZlis ojaxebSi, Tumca patarZals SeuZlia mxolod mcire zomis wveuleba moawyos.
qorwili Semdegi ritualebisagan Sedgeba: sasiZos misvla patarZlis
saxlSi da misi miReba; dedamTilis misvla da misi miReba; saCuqrebis gadacema patarZlisaTvis da maTi sajaro daTvaliereba; patarZlis wardgena
sasiZosTvis; patarZlisa da sasiZos gamosvla stumrebTan; gamaspinZleba da
cekva; patarZlis da sasiZos saxlSi Sesvla; saqorwilo tortis daWra
da beWdebis gacvla.
sufras sefaSi Slian - Ria cis qveS sagangebod gadaxurul adgilze,
Cveulebrivad ezoSi. sagangebo taxti axal daqrowilebulTaTvis sefis boloSi idgmeva. sefa morTulia feradi buStebiT da xelovnuri
yvavilebiT. qalebs qorwilze feradi kabebi, umetesad wiTeli da Ria
feris windebi acviaT. qorwili cocxali musikis TanxlebiT mimdinareobs.
Tanamedrove simRerebisa garda, aseve sruldeba xalxuri musika zurnadudukis TanxlebiT. musikosebs qiraoben, ufro xSirad azerbaijanSi.
qorwilze mesxur da qarTul saWmels amzadeben. patarZlis saxlSi misvlisas siZe da misi mayari SeyavT oTaxSi, sadac tkbileuliT gawyobili
sufraa. dedamTili da misi Tanmxlebi pirebi ezoSi Sedian, awyoben tkbileuls miwaze da mis garSemo cekvaven. maT xelSi xiliT da tkbileuliT savse wiTeli bafTebiT gakruli patara CanTebi da fuTebi uWiravT,
xolo ufro mozrdil CanTebSi patarZlis saCuqrebi awyvia. mere qalebi
oTaxSi Sedian da iatakze jdebian. isini erTmaneTs idayvze xelis gulebs adeben misalmebis niSnad. rodesac oTaxSi xandazmuli qali Semodis,
yvela qali fexze dgeba da mas egebeba. bolos oTaxSi saxedafaruli,
TeTrebSi gamowyobili patarZali Semodis gaTxovili naTesavis, ”ianga”-s
TanxlebiT, romelic mas exmareba ceremoniis ganxorcielebaSi. saCuqrebis gaxsnisas patarZali saxes aCens, saCuqrebis daTvalierebis mere ki
isev malavs da gadis im oTaxSi, sadac mas sasiZo elodeba. mas oTaxidan
zurna-dudukis TanxlebiT acileben. amis mere nefe-patarZali gamodian
oTaxSi xelismomkideebTan da uaxloes naTesavebsa da megobrebTan erTad.
qalebidan erT-erTs moaqvs torti da yvela sefasken miemarTeba. adre
arsebobda axaldaqorwinebulebis dagrexili xis totebis (an xmlebis)
TaRqveS gatarebis wesi. mesxebs ara aqvT Tamadis daniSvnis tradicia, magram axla, adgilobrivi mosaxleobis gavleniT, xandaxad sufras Tamada
xelmZRvanelobs. Wama-smas cekva mosdevs. saqorwilo sufras axalgazrda
113
mamakacebi emsaxurebian. qorwilze Cveulebriv orasamde adamiania miwveuli,
yvela asakis bavSvis CaTvliT.
amis mere axaldaqorwinebulebi, uaxloesi megobrebisa da naTesavebis TanxlebiT gadian sefidan da
saxlSi brundebian, sadac tkbileuliTa da
sasmelebiT sagangebod gawyobili sufra elodebaT. SemoaqvT saqorwilo
torti, romelic wiTeli bafTebiTaa galamazebuli. bafTebis boloebze
saqorwilo beWdebia mimagrebuli. patarZali bafTebs makratliT Wris da
amis mere nefe patarZali erTmaneTs TiTze beWeds Camoacmeven. Semdeg
oriveni erTad Wrian torts da erTmaneTs tortis patara naWers awodeben.
amas damswreni taSiTa da milocvebiT egebebian. daWril torts stumrebs
urigeben. amis Semdeg axladdaqorwinebulebi aRar gadian gareT. isini Sin
rCebian da isveneben.
axaldaqorwinebulebi patarZlis saxlSi ar aTeven Rames erTad, stumrebs
SeuZliaT dilamde darCena.
meore dRes siZe da misi mayari Sin brundeba da elodeba patarZals,
romelic Sin siZis mamam an misma romelime mamakacma naTesavma unda miiyvanos. siZis qali naTesavebi, romlebmac Rame patarZlis saxlSi gaaTies, Tan
axlavan patarZals. patarZlis naTesavebs Tan miaqvT aseve saCuqrebi siZis
ojaxis wevrebisTvis. patarZlis saxlSi sagangebod mzaddeba oTaxi siZis
mamis misaRebad. swored aq xorcieldeba saCuqris gadacemis da sarZlos
SeZenis rituali. patarZali saxes ifaravs da kvlav 'ianga'-s TanxlebiT
Sedis oTaxSi. siZis naTesavebs ori xonCa uWiravT xaWapuriT, tkbileuliT,
xiliTa da TavsafrebiT savse. xonCis kideebSi sami sanTeli anTia. ori patara
gogona iRebs xonCebs da samjer TavszemoT atrialebs. amis Semdeg gogonebs
TavSalebs aZleven da xonCidan saWmels stumrebs sTavazoben. erT-erTi
gogona midis patarZalTan da Tmas varcxnis; amisTvis is saCuqars iRebs. meore gogona patarZals marjvena xelze iniT wertils axatavs da isic iRebs
saCuqars. ianga, romelic mudam patarZlis gverdiTaa, am wertils mowmends
patarZals. amis mere is siZis ojaxis wevrebisgan iRebs saCuqrebs. Semdeg
iwyeba patarZlis yidvis rituali, romelic dolisa da zurnis TanxlebiT
mimdinareobs. patarZali kvlav ifaravs saxes. is misma Zmam an sxva naTesavma
vaJma unda gayidos. patarZali TavSals Zmas welze axvevs, romlis meSveobiTac misi Zma asaxierebs qamris Sekvrasa da Sexsnas. am moZraobebs mosdevs
TavSalSi fulis Cadeba, romelic gadaecema patarZlis qal naTesavebs. amieridan patarZali gayidulad iTvleba da mamamTils igi manqanisken miyavs.
mas ianga da siZis qali naTesavebi miyvebian. kvlav meordeba yidvis rituali.
mamakaci manqanis win dgeba da ar rTavs misi daZvris nebas. mas fuls aZleven
da is iqamde ar uSvebs manqanas daiZras, sanam ar dakmayofildeba micemuli
114
TanxiT. adre arsebobda Widaobis tradicia. dedas ara aqvs ufleba qaliSvls daemSvidobos da mamasac ekrZaleba qaliSvilTan miaxloeba. marto
biZa emSvidobeba mas. Semdeg qalebi manqanaze ferad TavSlebs amagreben,
patarZali saxes aCens da manqana midis.
mogvianebiT tardeba religiuri rituali, romelsac patarZali mxolod
mcire xniT eswreba imis saTqmelad, rom Tanaxmaa gaTxovdes. aranairi werilobiTi sabuTi ar formdeba.
patarZali Sedis qmris saxlSi. mas nefe egebeba da tkbileuls ayris. aqvea
dedamTilic. saxlSi Sesvlisas patarZali TavSalze dagebul TefSs fexiT
amtvrevs. dedamTili agrovebs natexebs, TavSalSi axvevs da Sin Seaqvs. mamamTils patarZali saxlSi Seyavs. saxlis karTan patarZali, romelsac saxe
kvlav dafaruli aqvs da Tavi TeTri da wiTeli TavsafrebiT aqvs Semkuli, iangas TanxlebiT xvdeba Tavis muls an qal xelismomkides. patarZals
Taflian Tass sTavazoben, romelSic is TiTs awobs da samjer usvams saxlis
kedels tkbili urTierTobis niSnad. saxlSi Sesvlisas mis Tavze danebs gadaaWdoben da xmamaRla amboben, rom ena unda daimoklos, raTa dedamTils
ar Seepasuxos. amis mere puris naWrebs welze gamoabamen ojaxuri simtkicis
niSnad. mamamTili brinjs ayris mas keTildReobis niSnad da eubneba, rom
yvelaferi, rac mas ekuTvnis, amieridan misicaa. dedamTili dalocavs rZals.
mere is miyavT qmarTan da is saxes gamoaCens. qorwili iwyeba da mamakacebi da
qalebi cal-calke magidebze sxdebian. ianga patarZalTan sami dRe rCeba.
ZiriTadi sakiTxebi
socialur cvlilebebTan Sesagueblad ojaxi, rogorc instituti, cvlilebebs ganicdis. sabWoTa kavSiris daSlas mravalmxrivi, xangrZlivi da mZime
Sedegbi moyva. cvlilebebTan morgebis aucileblobam gamoiwvia ojaxis Semadgenlobisa da struqturis gardaqmna, genderuli urTierTobebis Secvla.
da mainc, miuxedvad imisa, rom qalma ojaxis materialurad uzrunvelyofis
funqciac ikisra, rolebis ZiriTadi ganawileba, kacis, rogorc marCenalis da
qalis, rogorc ojaxze mzrunvelis ucvleli darCa. problemas, genderuli
Tanasworobis TvalTaxedvidan rolebis ganawileba ki ar warmoadgens, aramed
is, rom qalis mier saxlSi Sesrulebuli samuSao ar aris dafasebuli.
115
Tavi 6
adamianuri da socialuri kapitali
adamianis keTildReoba didadaa damokidebuli imaze, Tu ra adamianur da
socialur kapitalis mflobelia is. am kapitalis done da Semadgenloba
gansxvavebulia mamakacisa da qalisaTvis.
adamianuri kapitali, romelic adamianis janmrTelobas da ganaTlebas gulisxmobs gansazRvravs Sromis da sicocxliT tkbobis unars da amdenad
uaRresad mniSvnelovania gadarCenisTvis. karg ganaTlebas da janmrTelobas
SeuZlia ara mxolod pirdapiri gziT gauumjobesos adamians cxovrebis xarisxi,
aramed aseve gazardos mis mier fulis Sovnis SesaZlebloba. meore gadarCenisaTvis gadamwyvet faqtors socialuri kapitali warmoadgens, romelic
ganisazRvreba adamianis sxvebTan urTierTobis unariTa da maTTan kavSiriT,
da im mxardaWeriTa, romliTac is sargeblobs.
janmrTeloba
janmrTeloba albaT SeiZleba adamianis yvelaze did simdidred CaiTvalos. respondetTa (gamokiTxva) udidesma umravlesobam (97.1%) is sakuTari
cxovrebis umniSvnelovanes aspeqtad aRiara. saSualod qalebs ukeTesi janmrTeloba aqvT da mamakacebze metxans cxovroben.
saqarTveloSi 2001-2007 wlebSi sicocxlis mosalodnelma xangrZlivobam 4.4
wliT moimata. sicocxlis xangrZlivobis zrda aisaxa, rogorc qalebze aseve
kacebze, Tumca qalebis SemTxvevaSi is ufro mniSvnelovania. amiT aixsneba
gansxvaveba mamakacisa da qalis sicocxlis xangrZliobas Soris, romelic 6.6dan 8.9 wlamde meryeobs.
116
tabula 9
sicocxlis mosalodneli xangrZlivoba dabadebisas
wlebi
jami
mamakacebi
qalebi
gansxvaveba
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
71.5
71.5
72.1
71.6
73.8
74.3
75.1
68.0
67.9
68.7
67.9
69.9
69.8
70.5
74.8
74.8
75.3
75.1
77.4
78.5
79.4
6.8
6.8
6.6
7.2
7.5
8.7
8.9
wyaro: statistikis departamenti
sikvdilianoba mamakacebSi ufro maRalia, vidre qalebSi.
tabula 10
sikvdilianobis sixSire
Ywlebi
2004
2005
2006
2007
mamakacebi
24,642
21,091
22,458
22,091
qalebi
24,151
19,630
19,797
19,797
jami
48,793
40,721
42,255
42,255
wyaro: statistikis departamenti
sikvdilianoba orive sqesisTvis yvelaze maRalia 70-74 wlis asakSi. 2007
wels, sikvdilianobis SemTxvevaTa 18.5% am asakobriv jgufebSi dafiqsirda.
117
kacebi
qalebi
nax. 26
sikvdilianoba asakobrivi jgufebis mixedviT
mamakacebis da qalebis sikvdilis mizezi ZiriTadad erTnairia, magram gansxvavebulia sxvadasxva daavadebebis wili qalebisa da kacebis sikvdilis
mizezebSi. gulisa da sisxlZarRvovani sistemis daavadebebi, kibosTan erTad
sikvdilis yvelaze xSir mizezs warmoadgenen. qalebSi ufro maRalia sisxlZarRvovani sistemis daavadebebi. genderTan daakavSirebuli Tavisebureba
isaa, rom gul-sisxlZarRvTa davadebebi mamakacebTan SedarebiT, qalebTan
ufro xandazmul asakSi vlindeba (Convay, Ahern & Steuenagel, 2005).
kibo admianis erT-erTi ZiriTadi mkvlelia da igi garkveulwilad genderTan aris dakavSirebuli. genderuli gansxvaveba SedarebiT mcirea, rodesac
kibos monacemebs erTianad ganvixilavT. gansxvaveba ikveTeba, rodesac kibos
misi gavrcelebis ares mixedviT ganvixilavT. qalebSi yvelaze gavrcelebulia sasqeso organos daavadeba, mkerdisa da momnelebeli sistemis kibo,
xolo mamakacebSi - momnelebeli sistemis, sasunTqi gzebisa da saSarde
gzebis kiboa ufro gavcelebuli. meti mamakaci iRupeba tramvebis da sxva
garegani mizezebiT.
118
sisxlZarRovani
sistemis daavadeba
neoplazmi
daudgeneli
qalebi
kacebi
tramvebi
sasunTqi sistemis
daavadebaSi
momnelebeli
sistemis daavadeba
sxva mizezebi
nax. 27
gardacvalebis gamomwvevi sxvadasxva daavadebis wili mamakacebsa da qalebSi 2007 wels
wyaro: statistikis departamenti
mosaxleobis janmrTeloba Zlier gauaresda sabWoTa kavSris daSlis Semdgom. jandacvis yvela obieqti gamovida saxelmwifos sakuTrebidan. jandacva, romelic ufaso iyo sabWoTa periodSi, fasiani gaxda. janmrTelobisTvis
gamoyofili sabiujeto saxsrebi Semcirda da Seadgina 7.3 aSS dolari kacze
2001 wels, maSin, rodesac msoflio jandacvis organizaciis mier gansazRvruli minimaluri xarjebi 60 aSS dolars Seadgens. jandacvis saerTo
xarjebi TiTo kacze qveyanaSi aris 108 sd (saerTaSoriso dolari), aqedan
saxelmwifo faravs 38 procents, anu 41 sd-s. latviaSi amis Sesatyvisi ricxvebia 509sd da 52.0 procenti anu 267 sd; holandiaSi saerTo Tanxa Seadgens
2612 sd-s, saidanac saxelmwifo faravs 63 procents, anu 1654 sd-s. amgvarad,
jandacvaze gamoyofili biujeti Seadgens saerTo erovnuli produqtis
6.4 procents latviaSi, 8.9 procents holandiaSi da mxolod 3.6 procents
saqarTveloSi (globaluri iniciativa fsiqiatriisaTvis - Tbilisi, 2009).
gaRatakebul mosaxleobas ar qonda eqimebisTvis Tanxis gadaxdis saSualeba.
amis gamo xalxma mkurnalobis Taobaze rCevisTvis mimarTa da isev mimarTavs
megobrebs da afTiaqarebs. nebismieri wamlis SeZena, fsiqonevrologiuris
garda, receptis gareSe SeiZleba. amgvari mkurnaloba xSirad pacientis janmrTelobis mdgomareobis gauaresebas iwvevs. bevri, gansakuTrebiT Raribi da
soflis macxovrebeli ar flobs informacias im saxelmwifo programebze,
romelic ufaso samedicino momsaxurebas ganapirobebs da amdenad, ekonomikuri barierebi, informaciis simciresTan erTad, ganapirobebs imas, rom ada119
mianebi ar mimarTaven samedicino dawesebulebebs. isini iq Cveulebriv maSin
midian, roca daavadeba garTulebulia da xSir SemTxvevaSi aRar eqvemdebareba mkurnalobas.
ojaxis erTi wevris avadmyofobam SeiZleba Zalian xangrZilivi zemoqmedeba iqonios ojaxis ekonomikur mdgomareobaze, radgan ”usafrTxoebis bade”
Zalze ”Txelia”, igi mosaxleobis mxolod Zalze mcire nawilze da mxolod
momsaxurebis mcire raodenobazea gansazRvruli. saxelmwifo programebis
SezRuduli raodenoba, rogoricaa wlamde asakis bavSvis janmrTeloba,
imunizacia, antenataluri movla, garkveuli saxis invalidebi da zogierTi
daavadebis mkurnaloba, rogoricaa tuberkulozi, kibo, fsiqozi, malaria,
Sidsi da sxva, ufaso mkurnalobas ganapirobebs. magram am daavadebebis
SemTxvevaSic ki pacientebs xSirad uwevT damatebiT fulis gadaxda. saxelmwifos mier dafinansebuli janmrTelobis dazRveva qveyanaSi mosaxleobis
mxolod mcire nawils faravs, magaliTad iZulebiT gadaadgilebul pirebs.
zogierTi damqiravebeli aseve faravs dazRvevas. Zalian cota adamians aqvs
kerZo dazRveva. gamokiTxulTa mxolod 5.3 procenti sargeblobs janmrTelobis dazRveviT (gamokiTxva).
janmrTelobaze zrunva qalis sazrunav sferod aris miCneuli, raki Cveulebriv qali zrunavs ojaxis wevrebis janmrTelobaze.
”roca kaci avad xdeba, Cveulebriv qali zrunvas mis janmrTelobaze. magram
rodesac qali xdeba avad, kacebi iSviaTad iReben pasuxismgeblobas mis janmrTelobaze” - interiu eqspertTan, lela xomerikTan.
janmrTelobis mdgomareobis aRqma winaaRmdegobaSi modis qalis ukeTesi
janmrTelobis zogad tendenciasTan. gamokiTxul mamakacTa (gamokiTxva) ufro
didi nawili (45.9%), qalebTan SedarebiT (31.85%) (Chi-Square 23.7; df 2,
p<.001) TavianT janmrTelobas afasebs, rogorc ”kargs”. amasTanave, qalebTan
SedarebiT (50.1%) naklebma mamakacma (35.8%) aRniSna, rom gasuli wlis ganmavlobaSi iavadmyofa, magram ar mimarTa eqims usaxsrobis gamo (Chi-Square
22.0; df 1, p<.001).
120
im 464 respondentidan, vinc iavadmyofa da ar mimarTa eqims, 71.6 procentma
miuTiTa, rom eqims ufulobis gamo ar mimarTa.
statisitkuri monacemebi miuTiTebs, rom yvelaze metad gavrcelebulia
sasunTqi gzebisa da momnelebeli sistemis daavadebebi.
sasunTqi gzebis sistema
monelebis sistema
sisxlZarRovani sistema
sxva
infeqcia
Sardis da sasqeso sistema
travma
kani
nerveuli sistema
Tvali
nax. 28
sxvadasxva daavadebis wili 2007
wyaro: Sromis, janmrTelobisa da socialuri usafrTxoebis saministro
121
janmrTelobasTan dakavSirebul saWiroebebs Soris genderuli gansxvaveba
ZiriTadad reproduqciasTanaa dakavSirebuli. qalebi reproduqciuli jandacvis momsaxurebas 15 - dan 44 wlamde saWiroeben. antenataluri samedicino momsaxureba albaT reproduqciuli janmrTelobis prevenciuli zomebis yvelaze mniSvnelovani komponentia, radgan mas xangrZlivi Sedegebi aqvs
rogorc dedis, ise bavSvis janmrTelobaze. orsulobas da bavSvis dabadebis
xarjebs saxelmwifo programa faravs, Tumca antenataluri momsaxureba ar
gulisxmobs ganmeorebiT eqoskopia garTulebis SemTxvevaSi. amitom, yvelaze
meti riskis Semcveli SemTxvevebi uyuradRebod rCeba.
2007 wels 639 bavSvi gardaicvala prenataluri periodis garTulebebis da
Tandayolili anomaliebis gamo. viTareba sikvdilianobis TvalsazrisiT gamosworda 2005 welTan SedarebiT, rodesac 915 bavSvi gardaicvala.
winsvla ar SeiniSneba ojaxuri dagegmvis TvalsazrisiT. abortebis ricxvi
maRalia da zogadad matebis tendenciiT xasiaTdeba
nax. 29
abortebis raodenoba 2000-2007 wlebSi (aTasebSi)
wyaro: qali da kaci saqarTveloSi, 2008
abortebis (76.4%) umravlesoba 20-34 wlis asakis qalebze modis.
122
nax. 30
abortebis wili asakobrivi jgufebis mixedviT
bevri iZulebiT gadaadgilebuli qalis janmrTelobis problema uwinaresad
reproduqcias ukavSirdeba.
”iZulebiT gadaadgilebul qalebs bevri ginekologiuri problema SeeqmnaT im abortebis gamo, romelTa gakeTeba xSir SemTxvevaSi arasamedicino
dawesebulebaSi mouxdaT. bavSvis aRzrdis saSulebis ar qonis gamo qalebs
eSinodaT bavSvis gaCena.” - interviu saxelmwifo moxelesTan, dalila xoravasTan.
sqesobrivi gziT gadamdebi daavadebebi, maT Soris, aiv/Sidsi, genderTanaa
dakavSirebuli. es daavadebebi ufro mamakacebTan aris gavrcelebuli. sifilisisa da gonoreas axali SemTxvevebis sixSiris dinamikas wlebis mixedviT
araTanmimdevruli xasiaTi aqvs. yvelaze meti SemTxveva 2005 wels, xolo
yvelaze cota 2007 wels dafiqsirda.
123
kacebi
qalebi
nax. 31
sifilisisa da gonoreis axali SemTxvevebi
wyaro: Sromis, janmrTelobis da socialuri dacvis saministro
reproduqciuli janmrTelobis gamokiTxvis Sedegebis mixedviT, SidsiT inficirebulTa ricxvi saqarTveloSi 2005 wels 50-s Seadgenda erT milion
mosaxleze, rac ufro maRali maCvenebelia regionis sxva qveynebTan SedarebiT. is 20-is tolia azerbaijanSi, da odnav ufro maRali somxeTSi, sadac
30-is tolia.
Sidsis registrirebuli SemTxvevebis ricxvi swrafad izrdeba
aiv kacebSi
aiv qalebSi
Sidsi kacebSi
Sidsi qalebSi
nax.32
aiv-as da Sidsis axali SemTxvevebi
wyaro: qali da kaci saqarTveloSi, 2006 da 2008
124
2008 wlis agvistosaTvis, 1726 SemTxveva aRinusxa, aqedan inficirebulTa Soris 75.6 procenti kacia, maTi asaki 29-dan 40 wlamdea.
avadmyofobis gadamdebi mizezebi kacebSi ZiriTadad (50.8%) saziaro ineqcias
ukavSirdeba da is upiratesad narkomanebSia gavrcelebuli, xolo qalebTan
gavrcelebis upirates wyaros (31.6%) sqesobrivi urTierToba warmoadgens.
daavadebulTa sikvdilianoba 371-s utoldeba.
mamakacebi tuberkuloziT qalebze ufro metad avaddebian. aRiniSneba tuberkulozis SemTxvevabis mateba. 2006 weli gamonaklisi iyo, roca SemTxvevaTa
ricxvma odnav iklo. 2007 wels, tuberkulozis 6,450 SemTxveva dafiqsirda.
mamakacebTan infeqciis farTod gavrcelebis erT-erTi mizezi SeiZleba iyos
is, rom cixis, sadac tuberkulozi Zalze gavrcelebulia, ZiriTad binadrebs
mamkacebi Seadgenen.
kacebi
qalebi
nax.33 tuberkulozis SemTxvevebi
wyaro: statistikis departamenti
125
fsiqikuri aSlilobebi msoflioSi avadmyofobis yvelaze gavrcelebul saxes
warmoadgens. maTi uaryofiTi zemoqmedebis siZliere ganisazRvreba ara mxolod im tanjviT, romelsac daavadebuli adamiani ganicdis, aramed aseve
maTi zemoqmedebiT avadmyofis ojaxsa da mTlianad sazogadoebaze. stigmisa
da ekonomikuri sirTuleebis gamo fsiqikuri aSlilobebis registrirebul
SemTxvevaTa raodenoba bevrad Camouvardeba realurad arsebul SemTxevaTa
raodenobas. 2007 wels fsiqikuri aSlilobis mqone 106,921 adamiani iyo registrirebuli saqarTveloSi (globaluri iniciativa fsiqiatriaSi - Tbilisi,
2008). saqarTveloSi fsiqiatriul saavadmyofoSi erT avadmyofze gamoyofili Tanxis odenoba Zalze mcirea da is 0.9 saerTaSoriso dolars Seadgens. SedarebisTvis, somxeTSi es cifri 5.5-ia, bulgareTSi 12, safrangeTSi
ki 90. fsiqikuri daavadebis registrirebuli SemTxvevebis ricxvi matulobs.
aRricxvaze ayvanilTa Soris Warboben mamakacebi. genderuli gansxvaveba
SeiZleba imiT aixsnas, rom Sizofreniis SemTxvevaSi ufro xSirad mimarTaven
samedicino dawesebulebas, vidre SedarebiT naklebad mZime aSlilobebis
dros, Sizofrenia ki mamakacebSi ufroa gavrcelebuli.
kacebi
qalebi
nax. 34
fsiqikuri aSlilobis axali SemTxvevebi
wyaro: qali da kaci saqarTveloSi, 2006 da 2008
126
fsiqiatriuli problemebis bunebac gansxvavebulia mamakacisa da qalis
SemTxvevaSi.
”maniakalur-depresiuli fsiqozebi, depresia da isteria ufro Warbobs qalebSi, xolo mamakacebSi - Sizofrenia”. - interviu fsiqiatr maia xundaZesTan.
SezRuduli SesaZleblobebi seriozul dabrkolebas uqmnis adamians imuSaos
da datkbes cxovrebiT. is xSirad socialur izolacias da depresias iwvevs.
2004 wlis monacemebiT 213, 184 fizikuri, gonebrivi an qronikuli daavdebiT
gamowveuli SezRuduli SesaZleblobis mqone piria registrirebuli saqarTveloSi, saidanac 13.9 procenti invalidobis pirvel kategorias ganekuTvneba
(”Zalian mZime”), 65.6 procenti meores (”mZime”) da 15.5 procenti ki mesames
(”saSualo”).
Tumca, SezRuduli SesaZleblobebis mqone adamianTa realuri raodenoba
bevrad aRemateba oficialur monacemebs da igi eqspertebis SefasebiT
400,000 unda iyos.
SezRudul SesaZleblobebis mqoned pirvelad cnobil pirTa Soris qalebi
mcire odenobiT (51.8% 2007 wels) Warboben kacebs.
omis veterani;
samsaxureobri vi travma;
SezRuduli
SesaZlebloba;
dabadebidan invalidi;
qronikuli daavadeba;
nax. 35
invalidoba mizezebis mixedviT
838,130 adamiani, anu qveynis mosaxlebis 19.2 procenti iRebs rva sxvadasxva saxis
pensias saxelmwifosgan. qali pensionerebis raodenoba TiTqmis orjer (64.6%)
aRemateba mamakac pensionerTa raodenobas (35.4%).
127
kaci
qali
nax. 36
mamakaci da qali pensionerebis procentuli maCvenebeli
wyaro: statistikis departamenti
pensionerebis umravlesoba (70.3%) iRebs xadnazmulobis pensias.
sxva;
represirebuli;
bavSvobidan
invalidoba;
marCenaldakarguli;
samxedro;
xandazmuloba;
avadmyofoba;
sqema 37
pensiebis struqtura
128
mosaxleobis garkveul umweo nawils saxelmwifo aZlevs daxmarebas.
2007 wels 12,306,400 lari iqna gamoyofili da eqvs sxvadasxva tipis
daxmarebaze iqna daniSnuli. maTgan yvelaze didi wili (52.3%) martoxela pansionerebze modis.
invalidebi;
invalidi
bavSvebi;
7 an meti Sviliani
ojaxebi;
martoxela
pensionerebi;
ojaxebi ayvanili
SvilebiT;
nax. 38
saxelmwifo daxmarebis struqtura 2007 wels
qveyanaSi sul oTxi moxucTa da SezSezRudulTa TavSesafaria. 2007 wels iq
637 adamiani iyo ganTavsebuli. sul 1,182,200 lari, anu 1855 lari (daaxloebiT
1,300 aSS dolari) sulze weliwadSi iyo maTze gamoyofili.
janmrTelobis politika araproporciuladaa fokusirebuli mkurnalobaze, prevencia ki faqtiurad ugulvebelyofilia. Sedegad mosaxleobaSi ar
arsebobs saTanado codna janmrTelobis sakiTxebsa da cxovrebis jansaR
stilze.
mamakacebi qalebTan SedarebiT ufro arajansaR cxovrebas ewevian. mamakacebis 79.7 procenti da qalebis 19.4 procenti Rebulobs sam Wiqa alkoholur
sasmels regularulad (Chi-Square 2.8; ; df 3, p<.001) (gamokiTxva).
mowevas gansxvavebuli zegavlena aqvs mamakacsa da qalze. mowevis Sedegad kibos gaCenis, gulisa da sasunTqi gzebis daavadebebis riski matulobs orive sqesis SemTxvevaSi, magram Tambaqos zemoqmedeba ufro bevrad
uaryofiTia qalebisTvis. qal mwevelebs filtvis kibos gaCenis meti safrTxe emuqrebaT, vidre mwevel qalebs mamakacebs. metic, moweva moqmedebs
129
qalis reproduqciul sistemaze da mas SeuZlia orsulobasTan dakavSirebuli garTulebebis gamowveva, aseve nayofierebis Semcireba. (Convay, Ahern
& Steuernagel, 2005).
amave dros, varjiSis an zogadad fizikur datvirTvis Zalze dabal fonze
kacebi qalebTan SedarebiT mainc ufro metad varjiSoben (26.7% mamakacebi
da 12.3% qalebi) (Chi-Square 38.7; df 3, p<.001), fexiT dadian (mamakacebis
90.0% da qalebis 87.4%) (Chi-Square 22.4; df 2, p<.001) da fizikurad Sromoben (72.1% mamakacebi da 58.4 qalebi) (Chi-Square 29.8; df 2, p<.001).
ekonomikuri pirobebi xalxs saSualebas ar aZlevs wavidnen dasasveneblad.
mamakacebTan (25.7%) SedarebiT metma qalma (31.3%) moaxerxa dasasveneblad
wasvla bolo 3 wlis ganmavlobaSi (Chi-Square 29.8; df 2, p<.001), rac albaT
bavSvebis dasasveneblad gayvanis aucileblobiT aixsneba (gamokiTxva).
avadmyofobasTan, SezRudul SesaZleblobebTan da asakTan erTad Zaladobac amcirebs adamianur kapitals. Zaladoba mamakacebsa da qalebSi yvelaze
mniSvnelovan gansxvavebas warmoadgens. mamakacebi qalebze ufro agresiulebi
arian (Maccoby, 1963). isini ufro xSirad arian, rogorc moZaladeebi, aseve
Zaladobis msxverpli. omebi, eTnikuri Tu saTemo konfliqtebi mamakacis sicocxles da janmrTelobas damatebiT safrTxes uqnmian. mamakacebis SemTxvevaSi, moZaladeebi ufro xSirad ucxo pirebi, xolo qalebis SemTxvevaSi ki
axloblebi, xSirad meuRleebi arian.
ojaxuri Zaladoba genderuli uTanasworobis ukidures SemTxvevad SeiZleba
ganvixiloT.
”ojaxuri Zaladoba aris ZalauflebisaTvis brZolisa da genderuli uTanasworobis ilustracia. erTi adamiani Tavs uflebas aZlevs cemos, dasajos
an aRzardos meore adamiani; es imas niSnavs, rom erTi meores Tavis Tanasworad ar Tvlis” - interviu eqspertTan, Tamar sabedaSvilTan.
garda adamianis uflebaTa problemisa, ojaxuri Zaladoba sazogadoebrivi
janmrTelobis problemasac warmoadgens. Zaladobis msxverplni xSirad hospitalizacias an eqimis meTvalyureobas saWiroeben. fizikur zianis garda,
Zaladobas fsiqologiuri zianic moaqvs, rac depresias da sxva fsiqikur
aSlilobas iwvevs. Zaladoba azianebs qalis reproduqciul unars, iwvevs
orsulobis Sewyvetas, mkvdrad Sobas da mcirewoniani bavSvis dabadebas.
ojaxuri Zaladobis SemTxvevebis aRricxva yvela qveyanaSi arasrulyofilia
da arc saqarTveloa am mxriva gamonaklisi. ojaxur ZaladobasTan dakavSirebuli kanonis SemoRebis winaaRmdegni argumentad imas moixmobdnen, rom
130
saqarTveloSi ojaxuri Zaladoba farTod araa gavrcelebuli da amdenad
ver xedavdnen kanonis SemoRebis aucileblobas, magram iyo ufro ukiduresi
mosazrebebic. rogorc erTma respondentma aRniSna:
”ar arsebobda ojaxur Zaladobaze kanonis miRebis saWiroeba. Tu mamakaci
aRiarebulia ojaxis Tavad, xolo qali mas emorCileba, aranairi problema
aRar warmoiSva. policieli ver uSvelis ojaxur Zaladobas” - interviu
mamakac notariusTan.
informacia ojaxuri Zaladobis SemTxvevebis zust raodenobaze ar arsebobs.
2007 wels, policiam aRnusxa ojaxuri Zaladobis 2388 SemTxveva, maTTan mimarTebaSi, 493 aRmkveTi brZanebuleba gamovida (subari, 2008).
1999 da 2005 wlebSi Catarebulma saqarTvelos reproduqciuli janmrTelobis kvlevam gamoavlina, rom am saxis Zaladoba miCumaTebulia. aseve aRmoCnda, rom aRnusxuli ojaxuri Zaladobis SemTxvevebis ricxvi bolo 12 Tvis
ganmavlobaSi (2.0%) da mTeli siscocxlis ganmavlobaSi (5%) gacilebiT
dabalia sxva qveynebTan SedarebiT. es dabali maCvenebeli nawilobriv SeiZleba aixsnas saqarTveloSi arsebuli ufro mkacri kulturuli SezRudvebiT, romlebic xels uSlian qals Tavi aRiaros Zaladobis msxverplad.
rac Seexeba Cveni gamokiTxvis respondentebs mamakacebze (24.4%) meti qali
(31.5%) aRiarebs, rom icnobs ojaxebs, sadac qmari fizikur Seuracxyofas
ayeneben cols (Chi-Square 6.9; df 2, p<.05). mamakacebisa da qalebis erTnairi
raodenoba miuTiTebs, rom icnobs dedebs, romlebic Svilebs cemen (39.6%),
mamebs, romlebic Svilebs cemen (27.3%) da sadac ojaxis xandazmul wevrebs
ayeneben fizikur Seuracxyofas (15.7%). miuxedavad imisa, rom orivem - mamakacebmac da qalebmac ician Zaladobis SemTxvevebis arseboba, maTi damokidebuleba Zaladobis mimarT gansxvavebulia. Tumca mamakacebi da qalebi
erTnairad (90.0%) miiCneven, rom miuRebelia 10-15 wlis bavSvis cema aRmzrdelobiTi mizniT, maTi damokidebuleba gansxvavebulia (Chi-Square 8.9; df 2,
p<.05) mamakacis mier colis cemis mimarT Ralatis SemTxvevaSi - es misaRebad miaCnia mamakacebis 25.0 da qalebis 19.0 procents. ojaxuri Zaladoba
miCneulia pirad da ojaxis saqmed. bevri Tvlis, rom Zaladobis SemTxevaSi
qalma policias ar unda mimarTos. Tumca, ufro meti qali (72.0%), vidre mamakaci (51.0%) momxrea, rom qalma raime iRonos ojaxuri Zaladobis
SemTxvevaSi. amgvar saSualebaTa Soris yvelaze xSirad asaxeleben gayras,
daxmarebis Ziebas ojaxis wevrebsa da naTesavebTan.
131
kanoni ojaxuri Zaladobis aRmofxvris, mis msxverplTa dacvisa da mxardaWeris Sesaxeb miRebul iqna 2006 wlis maisSi. am kanonis miReba win
gadadgmul nabijs warmoadgens ZaladobasTan brZolaSi, magram misi mxardamWeri sistemis amoqmedebis gareSe misi qmedunarianoba eWvs iwvevs.
kanoni moiTxovs TavSesafrebisa da socialuri samsaxurebis Camoyalibebas.
saxelmwifos mier dafinansebuli TavSesafrebis gaxsna dagegmili iyo 2008
wlis ianvarSi, magram es ar ganxorcielda. dRemde orad-ori TavSesafari
funqcionirebs dedaqalaqSi, romelTac saerTaSoriso organizaciebis dafinansebiT arasamTavrobo organizaciebi uZRvebian, am TavSesafrebis SesaZleblobebi Zalze mwiria.
”am kanonis miRebis mere bevri sarCeli Sevida administraciul sasamarTloSi damcveli da aRmkveTi RonisZiebebis moTxovniT. gacilebiT meti sarCelia Sesuli Tbilisis sasamarTloebSi raionulebTan SedarebiT. miuxedavad
imisa, rom raionebSi meti Zaladobrivi danaSauli xdeba” - interviu mosamarTlesTan, rusudan WanturiZesTan.
qalis mimarT ganxorcielebul sisxlis samarTlis sxva danaSaulebSi wamyvani adgili gaupatiurebas da motacebas ukavia. 2007 wels 258 gaupatiurebis SemTxveva an mcdeloba iyo registrirebuli. es monacemi orjer
aRemateba im 180 SemTxvevas, romelic wina wels dafiqsirda. 2006, 326, xolo
2007 wels 238 motacebis SemTxveva iqna aRnusxuli. zogadad SeiZleba iTqvas, rom rogorc samarTaldamcavi sistema, aseve sazgadoeba SedarebiT Semwynareblur damokidebulebas avlens am tipis danaSaulis mimarT. xSirad
mxareebi SeTanxmebas aRweven da Sedegad SemTxveva sasamarTlomde ar midis.
2007 wels 258 registrirebuli SemTxvevidan mxolod 89 iqna ganxiluli
sasamarTloSi da aqedan 35 SemTxvevaSi iqna kanondamrRvevi damnaSaved
cnobili.
kerZo sfero araa erTaderTi adgili, sadac aRiniSneba qalis winaaRmdeg
danaSauli. mas xSirad vawydebiT samuSao adgilebSi. dasaqmebis araformaluri seqtori, sadac qalebi didi raodenobiT muSaoben, saxelmwifos
mier arc regulirdeba da arc kontrolirdeba.
”qalis diskriminacia aSkaraa ZiZebis, damlageblebis, quCis gamyidvelebis da
sezonuri muSakebis SemTxvevebSi. qalebs ara aqvT didi arCevani. isini iZulebulni arian, imoqmedon viTarebis Sesatyvisad, romelime ”quCis avtoritetis” an policielis CareviT; maT ician, rogor daicvan Tavi” - interviu
eqspertTan Tamar sabedaSvilTan.
132
trefikingi diskriminaciis kidev erT ukidures formas warmoadgens. ekonomikuri mdgomareobis gauaresebasTan erTad gaizarda trefikingisa da prostituciis SemTxvevebi. 2007 wels registrirebuli iyo 29 trefikingis SemTxveva, aqedan 14 qalis winaaRmdeg iyo mimarTuli.
prostitucia kanoniT akrZaluli araa, mxolod saroskipos mowyoba da
bavSvTa prostituciaa dasjadi (sanikiZe, l. da sxvebi, 2006).
danaSauli iwvevs ara marto msxverplis, aramed aseve damnaSavis adamianuri
kapitalis Semcirebas. danaSauli gacilebiT maRalia mamakacebSi, qalebTan
SedarebiT da is dRiTidRe matulobs. 2006 wels dafiqsirda 228 qalis
mier Cadenli danaSauli da 17,575 mamakacis mier Cadenili danaSauli, maSin,
rodesac 2007 wlis pirveli rva Tvis ganmavlobaSi qalebis mier Cadenil
danaSaulTa raodenobam ukve 254-s miaRwia, mamakacebisam ki - 15,422 ( Sinagan
saqmeTa saministros mier 02.10. 2007 da iusticiis saministros mier 17.10 2007
mowodebuli informacia).
patimarta ricxvi saqarTveloSi Zalze didia. 2007 wlis ivlisisTvis maTi
raodenoba Seadgenda 401 adamians yovel 100,000 mosaxleze. sxva qveynebSi
Sesabamisi ricxvebi aseTia: 760 aSS-Si, 528 ruseTSi, 202 azerbaijanSi, 104
somxeTSi, 112 TurqeTSi, 163 bulgareTSi da 92 saberZneTSi. 2003-dan 2006
wlamde dapatimrebul adamianTa ricxvma imata rogorc mamakacebSi, ise
qalebSi, magram mateba ufro metad qalebSi moxda, ramac gazarda qalebis
wili cixeSi. 2003 wels, 147 qali patimrobaSi myofTa (6137) 2.4 procents,
xolo 2004 wels, 191 qali patimarTa (7750) 2,5 procents, 2006 wels ki, 323
qali patimarTa (9064) 3,6 procents Seadgenda. 2007 wlis oqtombrisaTvis
14,519 mamakaci da 577 qali iyo cixeSi; kidev 8562 mamakaci da 211 qali imyofeboda winaswar patimrobaSi. amdenad, qalebi Seadgendnen msjavrdebulTa
3.8 procents, 2.5 procenti ki sasamarTlos ganCinebas eloda. SedarebisaTvis
qali patimrebis wili a.S.S.-Si 2002 wlis monacemebis mixedviT, 6.8 procents
Seadgenda.
578 patimar qze xelmisawvdomi informaciis safuZvelze, patimari qalebis
yvelaze maRali procentuli maCvenebeli, 42.6 procenti modis ekonomikur
danaSaulze, rogoricaa qurdoba, 41.0 procenti narkotikebTan dakavSirebul
danaSaulze da 7.4 procenti ZaladobasTan dakavSirebul danaSaulze.
133
qrTami; 1,90%
sxva;
narkotikebTan
dakavSirebuli
danaSauli;
dasaqmebis
uflebebis
darRveva;
Tavisuflebis
ukanono
SezRudva;
Zaladobrivi
danaSauli
ekonomikuri
danaSauli;
nax. 39
qalebis mier Cadenil danaSaulis struqtura
ganaTleba
ganaTleba adamianis mniSvnelovan resurs warmoadgens. es upiratesoba, romelic SeiZleba miewerebodes konkretul adamianebsa Tu adamianTa
jgufebs. ganaTleba sxvadasxva adamianma SeiZleba gansxvavebulad gamoiyenos, gamomdinare misi socializaciisa da arsebuli mxardaWeridan airCios
garkveuli kariera (Convey, Ahern, Steuernagel, 2005). meritokratiul sazogadoebaSi, anu, iseTSi, sadac adamiani misi codnis, unarebis, SesaZleblobebis
da ara eTnikuri warmomavlobis, gavleniani megobrebisa Tu sqesis mixedviT
fasobs, da rogoriskenac saqarTvelo, miiswrafis rom iyos ganaTleba did
Rirebulebas warmoadgens. ganaTlebis xelmisawvdomoba cxovrebis xarisxis
erTerTi Zireuli ganzomilebaa.
saqarTveloSi ganaTlebasTan dakavSirebuli viTareba tradiciulad kargi
iyo. is erT-erT ZiriTad Rirebulebad aris miCneuli. bavSvis janmrTeloba,
ganviTareba da kargi ganaTleba ojaxis umniSvnelovanes mizans warmoadgens,
romlis misaRwevadac ojaxi mzad aris bevr rameze uari Tqvas (Hentschel,U.,
Sumbadze, N. & Schoon, I. 2001).
134
saerTaSoriso standartebis mixedviT saqarTvelos ganaTlebis maRali maCveneblebi aqvs. am mxeriv kargi mdgomareobaa genderul TanasworobasTan
mimarTebaSic. ”aTaswleulis ganviTarebis mizani 2” dawyebiTi ganaTlebis
sayovelTao xelmisawvdomobas gulisxmobs, magram arsebuli viTarebidan
gamomdinare - 2003 wels dawyebiT klasebSi Caricxuli iyo Sesabamisi asakis bavSvebis 97.3 procenti, mizani saqarTvelosTvis Secvlil iqna da aseTi
formulireba SeiZina: ”saqarTvelos saganmanaTleblo sistemebis ganviTarebuli qyeynebis sistemebTan daaxloeba xarisxis zrdisa da instituciuri
ganviTarebis meSveobiT” (”aTaswleulis ganviTarebis miznebi saqarTveloSi,
2004).
2007-2008 saswavlo wels saqarTveloSi funqcionirebda 1462 skola, sadac
614,666 moswavle swavlobda. kerZo skolebi 10.0 procents Seadgenda, da iq
moswavleTa 6.2 procenti swavlobda. qveyanaSi skolaTa 16.1 procents (396
skola) araqarTuli skolebi Seadgenen. iq qveynis moswavleTa 12.4 procenti (76,295 moswavle) swavlobs. qarTuli saskolo sistema samdoniania:
dawyebiTi (pirveli-mexuTe klasi), sabazo (meeqvse-merve klasi) da saSualo
(mecxre-meTormete klasi). dawyebiT klasebSi aris moswavleTa 41.4 procenti, sabazoSi 27.6 procenti, xolo saSualoSi 30.9 procenti. araqarTul
skolebSi Tanafardoba cota gansxvavebulia, iq moswavleTa wili dawyebiT klasebSi ufro maRalia, xolo sabazo da saSualo klasebSi ki ufro
dabali vidre mTlianad qveynaSi.
dawyebiTi
sabazo
saSualo
nax. 40
moswavleTa raodenoba doneebis mixedviT
135
gamokiTxvis monacemebi asaxaven mosaxleobis ganaTlebis maRal dones. respondentebis daaxloebiT naxevars (mamakacebis 46.7% da qalebis 46.5%)
umaRlesi ganaTleba aqvs miRebuli. gamokiTxulTa daaxloebiT mesamedi
(30.1%) miuTiTebs, rom SeuZlia kompiuterTan muSaoba, maTgan 55.0 procenti
internetis momxmarebelia.
respondentebi, qalebi da kacebi erTnairad (70.8%) ganaTlebis micemis upiratesobas erTnairad niWieri qaliSvilisa da vaJiSvilis yolis SemTxvevaSi,
vaJiSvils aniWeben. genderuli gansxvaveba SeimCneva im SemTxvevebSi, roca
Svilebs gansxvavebuli monacemebi aqvT. mamakacebTan SedarebiT (73.7%) ufro
meti qalia (79.2%) imis momxre, rom qaliSvils misces ganaTleba, rodesac
gogona Zmaze ufro niWieria (Chi-Square 7.6; df 2, p<.05).
saqarTveloSi 156 universitetia, aqedan 19 saxelmwifo da 138 kerZo. universitetebi Zalian araTanabrad aris ganawilebuli qveynis teritoriaze maTi
didi nawili (69.9%), anu 9 saxelmwifo da 100 kerZo, dedaqalaqSi mdebareobs. raWa-leCxumis garda, yvela regionSi erTi umaRlesi saswavlebeli
mainc funqcionirebs.
qvemo qarTli;
afxazeTi;
Sida qarTli;
aWara;
samcxejavaxeTi;
mcxeTamTianeTi;
kaxeTi;
samegrelozemo svaneTi;
Tbilisi;
guria;
imereTi;
nax. 41
universitetebis ganlageba regionebis mixedviT
wyaro: mecnierebisa da ganaTlebis saministro
136
2007 wels universtitetebSi miRebuli studentebidan (37,455 adamiani gaerTianda sabakalavro da samagistro programebSi) 64.6 procenti Cairicxa
saxelmwifo da 35.4 procenti ki kerZo universitetSi.
ganaTlebis reformis mizani, rogorc es aTaswleulis ganviTarebis miznebSia
asaxuli, aris evropul da amerikul saganmanaTleblo sistemebTan harminizacia. saqarTvelo gaxda boloniis procesis monawile, rac iTvaliswinebs
arsebuli saganmanaTleblo sistemis Secvlas, ise rom miRweul iqnes xarisxebis saerTaSoriso aRiareba, sabakalavro da samagistro kursebze dayrdnobiT samecniero xarisxebis erTiani sistemis danergva.
studentebis raodenoba TiTqmis orjer metia saxelmwifo universitetebSi,
kerZo universitetebTan SedarebiT, rogorc bakalavriatis (63.9 % saxelmwifo da 36.1% kerZo universitetebSi), aseve samagistro (64.4% saxelwifo
da 35.6% kerZo universitetebSi) programebSi. samagistro programaSi miRebuli studentebis raodenoba Seadgenda mTlianad miRebuli studentebis
10.2 procents.
universitetis kurs damTavrebuli da studenti qalebis ricxvi odnav Warbobs mamakacebisas. 2007-2008 akademiuri wlis ganmavlobaSi saxelmwifo da
kerZo universitetebSi CaricxulTagan qalebi Seadgenen 56.5 procents sabakalavro, 55. 3 procents samagistro, 42.2 procents profesiuli ganaTlebis
programebSi da 67.5 procents doqtoranturaSi.
genderi zegavlenas axdens profesiis SerCevaze. ufro meti qalia pedagogiur profesiebSi, enaTmecnierebaSi da JurnalistikaSi, Tumca dRiTidRe
matulobs qalebis raodenoba iuridiul profesiaSi.
rogorc wesi, saxelmwifo universitetebSi bevrad ufro meti TanamSromelia dasaqmebuli. pedagogiuri Statis umravlesoba (71.1%) saxelmwifo universitetebSi muSaobs. qalebi (54.9%) Warboben mamakac profesorebs. es
Zalian maRali maCvenebelia aSS-s universitetebis profesorTa genderuli
ganawilebasTan SedarebiTac ki. magram amerikis msgavsad, qalebis ufro didi
nawilia koncentrirebulia SedarebiT dabal akademiur Tanamdebobebze.
saqarTvelos univesitetebSi qalebi asistent-profesorebis 66.7 procents
(45.0% aSS-Si), asocirebuli profesorebis 50.8 procents (35.3% aSS-Si) da
sruli profesorebis mxolod 30.2 procents (20.8% aSS-Si) Seadgenen.
qveyanaSi arsebuli ori samecniero xarisxi, mecnierebaTa kandidatis da
doqtoris Secvala erTma, doqtoris xarisxma. adre miniWebuli kandidatis
137
xarisxi doqtorisas gautolda. 2007 wels doqturanturis studentTa Soris qalebi umravlesobas warmoadgendnen (59.9%). bevr disciplinaSi xarisxis
dacvis procedurebi jer kidev Camoyalibebis safexurzea. amas miewereba
2007 wels sadoqtoro naSromis dacvis dabali maCvenebeli - 44. doqtoris
xarisxis miniWebulTa Soris 59.1 procents qalebi Seadgenen.
saganmanaTleblo sistemis reformam mkvlevarTa ricxvis mkveTri Semcireba
gamoiwvia. mkvlevarTa Taobaze arsebuli uaxlesi monacemebi 2005 wels
miekuTvneba. amasTan, monacemebi, romelic ganaTlebisa da mecnierebis saministrom da statistikis departamentma mogvawoda, yvela SemTxvevaSi ar
emTxveva erTmaneTs. arsebobs 66 mkleviTi instituti, romelTa samecniero
kvlviTi Stati 2005 wels TanamSromelTa 58.4 procents Seadgenda. bolo
aTwleulis ganmavlobaSi mecnier muSakebis ricxvi TiTqmis ganaxevrda, 6860
mecnier muSakidan 1994 wels, is davida 3976-mde 2005 wels (ganaTlebisa
da mecnierebis saministros monacemebi). mecnier muSaki qalebis ricxvma mamakacebis ricxvze metad iklo. 2003 wels qalebi samecniero Statis 61.9
procents Seadgendnen, 2005 wels ki 50.5 procents (wyaro:qali da mamakaci, 2006).
garda imisa, rom nebismier samsaxureobriv garemoSi samsaxuridan daTxovna
qalebs ufro metad emuqrebaT, qalebis samsaxureobriv winsvlas damatebiT
dabrkolebas uqmnis ”minis Weri”. akademiur ierarqiaSi qalebs ufro dabali
safexuri ukaviaT. 2005 wels qalebi samecniero kvleviTi Statis mecnierebaTa kandidatebis daaxloebiT naxevars, magram mecnierebaTa doqtorTa
mxolod meoTxeds Seadgendnen.
mecnierebaTa akademiis 135 wevridan mxolod cxra aris qali (n. javaxiSvili eqsperimentuli morfologia, a. kalandaZe - enaTmecniereba da literatura, q.
lomTaTiZe, enaTmecniereba da literatura, T. yauxCiSvili - filologia, e. qemerteliZe - farmakologia, m. lorTqifaniZe - istoria, m. andronikaSvili - enaTmecniereba, T. dekanosiZe - fiziologia da eqsperimentuli medicina, da m. SaniZe
- ena da literature. wyaro: www.acnet.ge.
138
xarisxis gareSe
kandidati
doqtori
nax. 42
mecnier-muSakebis raodenoba kvleviT institutebSi
mamakaci mkvlevarebi yvela qveyanaSi qal mkvlevarebze ufro produqtuli
arian. makobis mixedviT (Maccoby, 1963) amis mizezi SeiZleba iyos motivaciis
an drois nakleboba, an raime saxis SezRudva. Tumca monacemebi uCvenebs,
rom is qalebi, visac ojaxi ar yavs, ar gansxvavdebian maTgan, vinc daojaxebulia, roca saqme produqtulobas exeba. amdenad, drois ukmarisoba
ar unda iyos amis mizezi. mecnieruli produqtuloba ufro mkvlevaris
analitikuri SesaZleblobebiT ganisazRvreba. mamakacisa da qalis inteleqt
Soris mTlianobaSi gansxvaveba ar aris, magram arsebobs mkveTri gansxvaveba
zogierTi funqciis TvalsazrisiT. mamakacebi qalebze ukeTesi analitikuri
unariT gamoirCevian, maT sivrculi azrovnebis ukeTesi unari aqvT, naklebad arian velze damokidebuli da nakleb rigidulebi arian (Witkin, 1954).
mamakacebi bunebiT qalebze ufro agresiulebi arian, rac dominantobasa
da iniciativaSi vlindeba. qalebi informacias gansxvavbulad arTmeven Tavs;
maTi azrovneba naklebad analitikuria, is ufro globaluri da konser139
vatulia. qalebi aseve ufro metad inrteresdebian sxva adamianebis SexedulebebiT, imiT, Tu ras fiqroben maTze sxvebi da metad eqcevian sxvaTa
azris gavlenis qveS, ufro metad eqvemdebarebian viTarebis moTxovnebs.
socialuri kapitali
socialuri kapitali socialur qselSi wevrobiT miRebul sikeTes gulisxmobs (Narayan, 2000). es metad mniSvnelovani resursia, romelic adamians
dasaxuli miznis miRwevis SesaZleblobas aZlevs. adamianebi erTiandebian
socialur qselebSi raTa daikmayofilon Tavis moTxovnilebebi, aisrulon
survilebi da sxvebis daxmarebiT TavisTvis xelmisawvdomi gaxadon SezRuduli resursebi. socialuri qseli ganisazRvreba im adamianebiT, visTanac
pirovneba uSualod urTierTobs da am adamianebis urTierTkavSirebiT (Boissevain, 1974). qselis wesebi urTierTgacvlas gulisxmobs, ase rom, garda
imisa, rom qselis wevroba resursia, is mis wevrebisgan aseve moiTxovs maT
xelT arsebuli resursebis gaziarebas.
adamianebi moelian sakuTari garemocvisgan daxmarebas, rogorc mwvave krizisis SemTxvevaSi, aseve yoveldRiuri problemebis gadaWraSi. imis aRqma,
rom mxardaWera ar arsebobs, an am mxardaWeris realurad ganuxorcieleba
uaryofiTad moqmedebs sicocxlis xangrZlivobaze, fsiqikur da fizikur
janmrTelobaze (Lynch, 1979; Uchino, Cacioppo & Kiecolt-Glazer, 1996). amgvarad socialuri kapitali mWidrodaa dakavSirebuli meore resursTan adamianur kapitalTan.
socialuri qselis wevrebs ramdenime gziT SeuZliaT stresis uaryofiTi zegavlenis Sesusteba: maT SeuZliaT uSualod imoqmedon stresorze an adamianze, romelic stresul mdgomareobaSi imyofeba. maT SeuZliaT Secvalon
pirovnebis mier safrTxis aRqma, SeuZliaT gaaZlieron adamianis unari moerios stress, SeuZliaT adamians yuradReba gadaataninon problemidan sxva
rameze (Wallston, Alagna, & De Vellis, 1983). zogadod, qselis wevrebs SeuZliaT
materialuri, sainformacio da emociuri daxmarebis gaweva (Walker, Wasserman & Wellman, 1994).
qselebi SeiZleba iyos sxvadasxva saxis da gansxvavebuli Tvisebebis mqone.
ego-qselebi mxolod im adamianebs aerTianebs, romlebTanac adamians axlo,
emociurad datvirTuli urTierTobebi aqvs. ego-qseli gansxvavdeba sxva,
potenciurad ufro farTe qselebisgan urTierTobebis tipebis mixedviT, mag.
megobruli an profesiuli qselebi.
qseli SeiZleba ganvixiloT misi wevrebis raodenobis anu qselis zomis
140
mixedviT; urTierTobis tipis mixedviT-naTesauri/aranaTesauri, megobruli,
kolegialuri, da a.S.; emociuri siaxlovis mixedviT - emociuri manZili,
qselis wevris mimarT; qselis simWidrovis mixedviT - qselis wevrebis urTierkavSiris xarisxi; kontaqtis sixSiris mixedviT - pirispir da arapirispir
kontaqtebis (telefoni, el.fosta da skaipi) raodenoba nebismier qveyanaSi,
drois nebismier istoriul monakveTSi da nebismieri adamianisTvis, socialuri qseli Rirebul resurss warmoadgens, magram
qselis Tvisebebi da
funqciebi mravali faqtoris zegavlenas ganicdian, iqneba es sazogadoebrivi,
rogoricaa kultura, socialuri samsaxurebi, socio-ekonomikuri, aseve demografiuli, Tu pirovnuli maxasiaTelebi, rogoricaa sqesi, asaki, adamianuri kapitali.
kulturebi SeiZleba daxasiaTebul iqnen, rogorc gansxvavebuli maTi wevrebis urTierTkavSiris odenobiT da wevrebis mier sakuTari jgufis mniSvnelobis Sefasebis mixedviT (Triandis, 1987). socialuri qselebi ufro mniSvnelovania koleqtiuri kulturebisTvis, romlis wevrebi ufro zrunaven
urTierTobebze sxvadasxva jgufebs Soris da aseve jgufis SigniT arsebul
urTierTobebze, vidre individualur kulturebisaTvis, sadac Rirebulebebi
ufro metad piradi miznebis miRwevasTan aris dakavSirebuli. socialur
qselebs meti funqciebi aqvT da amave dros, ufro mniSvnelovania adamianis gadarCenisaTvis iseT qveynebSi, sadac ar aris kargad ganviTarebuli
socialuri samsaxurebi, radgan iq qselis wevrebs uwevT mTeli rigi iseTi
funqciebis, rogoricaa patara bavSvebis, avadmyofebisa da xandazmulTa
movla sakuTar Tavze aReba socialurad ufro maRali usafrTxoebis mqone
saxelmwifoSi am funqciebs Tavis Tavze sxvadasxva samsaxurebi iReben. istoriuli xana socialuri qselis formirebis kidev erTi faqtoria. socialuri
da ekonomikuri gardaqmnebis periodSi, romlis drosac izrdeba stresis
zewola adamianze, rodesac Cndeba cvlilebebisadmi morgebis saWiroeba,
izrdeba adamianis damokidebuleba socialur qselebze. demografiuli da
pirovnuli maxasiaTeblebi, rogoricaa, magaliTad, sqesi, asaki da ojaxuri
mdgomareoba Zlier zemoqmedebas axdenen socialur qselebze. adamianuri
kapitali aseve axdens gavlenas socialur kavSirebze, radgan janmrTeloba
da ganaTleba mniSvnelovanwilad ganapirobebs adamianis moTxovnilebebs da
mis SesaZleblobas wamoiwyos, an SeinarCunos urTierToba.
socialuri qseli adamianis sasicocxlo ciklTan erTad icvleba. asakTan
erTad garkveukl periodamde matulobs urTierTobaTa ricxvi, romelic piks
adreul mozrdilobaSi aRwevs. asakTan erTad aseve icvleba urTierTobebis moTxovnileba, emociuri, fizikuri da xSirad ekonomikuri resursebis
141
gamofitva, sicocxlis bolomde darCenili dro amcirebs ara Tu axali
urTierTobebis Camoyalibebis survils, aramed arsebuli urTierTobebis SenarCunebis survilsac ki. qalebis qselebi, mamakacebis socialur qselebTan
SedarebiT ufro didi
zomisaa, ufro Rrma da mravalferovania. amasTan
mamakacebi naklebad elian socialuri qselis wevrebisgan daxmarebas da
qalebze nakleb arian kmayofili megobrebisa da ojaxis mxardaWeriT (Shmitt
& Kurdek, 1985).
qarTli kultura im kulturaTa ricxvs ganekuTvneba, romelTa wevrebi
Zlier arian erTmaneTze damokidebuli (Georgas, Berry, & Kagitsibasi, 2006).
amdenad, socialuri qselebi Zalze mniSvnelovan rols TamaSoben admianebis
cxovrebaSi da garkveulwilad enacvlebian kidec qveyanaSi arsebul Zalze
sust ”sociluri usafrTxoebis” sistemas. socialur-ekonomikurma krizisma,
romelic qarTulma sazogadoebam bolo aTweliwadnaxevarSi gamocada, meti
moTxovnebi wauyena socialur garemos.
bevri ojaxis gadarCena moxerxda im mxardamWeri sistemis wyalobiT, romelic qarTuli sazogadoebis istoriul tradiciebSi Rrmadaa gamjdari. sazogadoebaSi arsebobs daxmarebis gawevis sayovelTaod aRiarebuli normebi,
yvelaze ukiduresi gaWirvebis Jamsac ki. rodesac gamokiTxulebs vTxovdiT
daesaxelebinaT yvelaze didi uxerxuloba, romelsac ganicdian ekonomikuri gaWirvebis Jams, yvelaze xSiri pasuxi exeboda socialuri mxardaWeris gawevis SeuZleblobas, Tavyrilobaze daswrebis SeuZleblobas transportirebisa da finansuri daxmarebisaTvis saWiro Tanxebis ar qonis gamo.
ojaxebi Cveulebriv finansur daxmarebas uweven erTmaneTs ojaxis wevris
gardacvalebisas an qorwilSi. soflad erTmaneTs aseve xSirad uweven daxmarebas saxlis aSenebaSi da saojaxo, Tu sasoflo-sameurneo saqmianobaSi,
rac ”nadis” saxeliT aris cnobili. sanaTesaos gazrda naTlobis meSveobiTac
xorcieldeba. naTlia bavSvisTvis mniSvnelovan adamianad iTvleba. is eswreba bavSvis dabadebis dReebsa da mniSvnelovan ojaxur Sekrebebs. naTlia
valdebulia saWiroebis SemTxvevaSi bavSvs daxmareba gauwios da saCuqrebi
aCuqos (Sumbadze, 2006).
ojaxebis kulturaTSoriso gamokvleva cxadad adasturebs, Tu raoden
afasebs sazogadoeba saqarTveloSi ojaxur da megobrul urTierTobebs.
27 qveynis respondentTa Soris saqarTvelos respondentebi meore adgilze
aRmoCndnen axlo naTesavebTan urTierTobis sixSiris mixedviT da pirvelze
ojaxis wevrebTan emociuri siaxlovis mixedviT (Georgas, Berry, & Kagitsibasi,
2006).
142
sqesi da asaki did zegavlenas axdens socialur qselebis Camoyalibebaze.
saqarTvelos zrdasruli mosaxleobis ego-qselebis kvlevisas (Sumbadze,
1999) gamovlinda sqesisa da asakis zegavlena qselis TiTqmis yvela maxasiaTebelze.
yvela asakSi qalTa qselebi zomiT bevrad aRemateba Sesabamisi asakis
mamakacebis socialur qselebs. naTesauri da aranaTesauri urTierTobebi
TiTqmis Tanabradaa warmodgenili ego-qselebSi. aranaTesauri urTierTobebi
klebulobs asakTan erTad, amasTan qalebi ufro meta naTesaur kavSirebs
asaxeleben, vidre mamakacebi. asakTan erTad qalebTan matulobs, xolo mamakacebTan ki klebulobs naTesauri kavSirebis raodenoba. qalebi agreTve
met megobars asaxeleben, vidre mamakacebi, Tumca orives, mamakacisa da qalis SemTxvevaSi, megobrebis raodenoba asakTan erTad klebulobs.
mamakacebisaTvis socialur qselTan dakavSirebiT saukeTeso periodi Cans
18-dan 25 wlis asakia. am dros maT yvelaze damakmayofilebeli da axlo
urTierTobebi aqvT. qalebisTvis ki es ufro rTuli xanaa, rodesac isini
naklebad arian kmayofili TavianTi urTierTobebiT da meti siRrmisaken
miiltvian urTierTobebSi. 26 - 45 wlebs Soris xdeba ufro xSirad ojaxis
Seqmna da profesiuli ganviTareba, swored am asakobrivi jgufis socialur
qselebSi aris warmodgenili yvelaze meti raodenobiT ojaxis wevrebi da
TanamSromlebi. adreul mozrdilobasTan SedarebiT, cxovrebis am periodSi
qalebi ufro kmayofilebi arian Tavisi Rrma urTierTobebiT. saSualo mozrdiloba Cans, qalebisTvis yvelaze damakmayofilebel periods warmoadgens.
gviani mozrdiloba, 45-dan 65 wlis asaki, xasiaTdeba fizikuri resursebis
TandaTanobiTi SemcirebiT. gare samyarosgan gamocalkeveba, rac am asaks
axasiaTebs, Tavs iCens socialuri garemos Semcirebasa da ego-qselis wevrebisgan distancirebaSi. qalebi ufro momaval Taobaze axdenen koncentrirebas, met mzrunvelobas iCenen SviliSvilebis mimarT. isini ufro kmayofilebi arian naTesauri kavSirebiT. igive periodi mamakacebisTvis gamoirCeva
uaryofiTi urTierTobebis simravliT da urTierTobebis zedapirulobiT.
dro qalisa da mamakacis resursebze gansxvavebul zemoqmedebas axdens.
kacebis tradiciuli resursebi, rogoricaa profesiuli ganviTareba
da finansuri mdgradoba izrdeba gviani mozrdilobis pirvel naxevramde mainc, xolo qalebis resursebi, rogoricaa fizikuri momxiblveloba da profesiuli ganviTareba asakTan erTad klebulobs, an
ufro neli tempiT viTardeba, imis gamo, rom isini met dros uTmobdnen ojaxs cxovrebis ufro adreul periodSi. amiT aixsneba is, Tu ratomaa Zneli qalisTvis maRali Tanmdebobis dakaveba an ganqorwinebis
SemTxvevaSi xelaxla gaTxoveba.
143
ZiriTadi sakiTxebSi
adamianuri da socialuri kapitali didad gansazRvravs adamianis keTildReobas, mis sesaZleblobas imuSaos da datkbes cxovrebiT. qalebi da mamakacebi erTmaneTisgan gansxvavdebian im Tvisebebisa da saWiroebebis mixedviT,
rac adamianur da socialuri kapitalTan aris dakavSirebuli.
sabWoTa kavSiris daSlis Semdeg mosaxleobis janmrTeloba Zlier gauaresda. saxelmwifo programebisa da janmrTlobis dazRvevis mcire moculobis
gamo adamianebi jandacvis dawesebulebebs xSirad mxolod maSin mimarTaven,
rodesac gankurneba ukve SeuZlebelia. janmrTelobis dacvaze biujetSi
Zalze mcire Tanxaa gamoyofili da isic TiTqmis mTlianad mkurnalobazea
mimarTuli, xolo prevenciuli medicina saxsrebis gareSea darCenili.
qalebis ganaTlebis done qveyanaSi aRemateba mamakacebisas. ganaTlebis nebismier doneze qali studentebi raodenobrivad Warboben mamakac studentebs.
qalebis wili aseve metia umaRles saswavleblebis pedagogiur Stats Soris,
Tumca met mamakacs ukavia ufro maRali akademiuri Tanamdeboba.
mamakacisa da qalis socialuri kapitali gansxvavebulia mozrdilobis sxvadasxva safexurze, urTierTobebiT mamakacebi yvelaze metad kmayofilni
arian adreuli, xolo qalebi ki saSualo mozrdilobis periodSi.
144
Tavi 7
win gadasadgmeli nabijebi
genderuli uTanasworoba qveyanaSi aRiarebulia, rogorc arsebuli realoba, magram ara rogorc problema. mas miiCneven ufro kulturuli memkvidreobis nawilad da amdenad, misi Semcirebis nebismieri mcdeloba aRiqmeba,
rogorc tradiciuli RirebulebebisTvis safrTxis Semqmneli. genderuli
uTanasworoba Rrmadaa fesvgadgmuli, Tumca yovelTvis ar aris cxadia da
advilad amosacnobi.
qveynis adamianis sayovelTao uflebebis pativiscemisa da evropasTan integraciisken miswrafebis demonstrirebas warmoadgens is, rom saqarTvelo aris
genderul Tanasworobaze mimarTuli TiTqmis yvela mniSvnelovani saerTaSoriso dokumentis xelmomwerTa Soris. qveynis kanonmdebloba genderis
TvalsazrisiT neitraluria da ar iZleva sqesis niadagze diskriminaciis
saSualebas, magram saerTaSoiso dokumentebis Tu kanonebis ganxorcieleba
umetesad formalur xasiaTis atarebs, xolo diskriminaciis winaaRmdeg mimarTuli saqmianobebi ar aris gamagrebuli arc samoqmedo gegmebiT da arc
biujetiT. qveynis mTavari politikuri dokumentebi, rogoricaa ”saqarTvelo siRaribis gareSe” da ”evropuli samezoblo politika” ar arian fokusirebuli genderul sakiTxebze. aseve ar arsebobs mudmivmoqmedi saxelmwifo
uwyeba, romlis misiac genderuli Tanasworobis mxardaWeriTa da monitoringiT ganisazRvreba. parlamentSi parlamentis Tavmjdomaris xelmZRvanelobis qveS genderuli Tanasworobis sakonsultacio sabWos Camoyalibeba da
saqarTvelos parlamentis mier genderuli Tanasworobis koncefciis miReba
wingadadgmul nabijebad aris miRebuli, magram aRmasrulebel doneze, genderuli sakiTxebis komisiis umoqmedebobis gamo genderuli Tanasworobis
koncefciis ganxorcieleba naklebadaa mosalodneli.
viTarebis gasaumjobeseblad uaRresad mniSvnelovania mosaxleobis cnobierebis Secvla, qalis Tanaswori uflebebis, Tavisuflebisa da SesaZleblobebisTvis saTanado mniSvnelobis miniWeba.
Camoyalibebul da ganxorcielebul unda iqnes ufro efeqturi saxelmwifo
politika, romelic gamiznuli iqneba genderuli Tanasworobis miRwevaze.
genderuli Tanasworoba ar unda iqnes ganxiluli izolirebulad, radgan is
faseulobebis ufro farTe speqtris nawilia. magram, sanam irRveva adamianis
uflebebi, sanam adamiani, misi keTildReoba da uflebebi ar gaxdeba qveynis
ganviTarebis politikis wamyvani principi, Cven ar unda velodeT radikalur
145
cvlilebebs arc genderuli Tanasworobis miRwevis da arc aTaswleulis
ganviTarebis miznebis miRwevis gzaze.
genderuli uTanasworoba Tavs iCens rogorc sazogadoebriv, ise kerZo sarbielze. es ori sfero ar aris erTmaneTisgan izolirebuli, da cvlileba
erTSi sabolo jamSi iwvevs clilebas meoreSi. sazogadoebrivi sarbieli
mamakacis prioritetadaa miCneuli, qalisad ki - kerZo. magram uTanasworoba xSirad swored kerZo sferoSi ufro vlindeba. problemas Tavad
uTanasworobaze metad warmoadgens is Rirebuleba, romelic am or sferos
miewereba. samuSao saxlis gareT, romelsac tradiciulad mamakaci asrulebs,
ufro metadaa dafasebuli, vidre qalis saxlSi Sroma.
bolo TxuTmeti weli aRiniSna dadebiTi cvlilebebiT genderuli TanasworobasTan mimarTebaSi. es cvlilebebi gapirobebul iyo ara saxelmwifo
politikiT, aramed socialuri cvlilebebiT da mZime ekonomikuri mdgomareobasTan morgebis aucileblobiT. am mdgomareobam aiZula qalebi aqtiurad Cabmuliyvnen Semosavlis momtan SromiT saqmianobaSi. ekonomikurma
damoukideblobam, rac Zalauflebis myar safuZvels warmoadgens, gazarda
qalis resursebi da is sazogadoebriv sferoSi ufro maRal safexurze
aiyvana. cvlilebis kidev erT Zlier faqtors modernizacia da informaciis
xelmisawvdomoba warmoadgens, rac televiziis, internetis da skaipis meSveobiT xorcieldeba. maT mniSvnelonad Secvales Sexedulebebi, mraval
sakiTxTan, maT Soris genderTan mimarTebaSi.
jer kidev bevria gasakeTebeli gendruli samarTlianobis misaRwevad. qvemoT CamoTvililia zogierTi is nabiji, romelic am mimarTulebiT unda
iqnes gadadgmuli. aq ar iqneba saubari iseT aSkara da farTo masStabis
RonisZiebebze, rogoricaa siRaribis daZleva an usafrTxoebis qselis Seqmna, yuradRebas gavamaxvilebT ufro specifiur RonisZiebebze, romelTac
SeuZliaT wvlilis Setana genderuli Tanasworobis saqmeSi, Tanasworobis
mimarT damokidebulebis SecvlaSi, qalTa monawileobisa da adamianur kapitalis gazrdaSi, sxvadasxva jgufebis saWiroebis dakmayofilebaSi.
qvemoT warmogidgenil mosazrebaTa nawili imeorebs rekomendaciebs warmodgenils
dokumentSi ”qalTa winaaRmdeg diskriminaciis aRmofxvris
komitetis daskvniTi SeniSvnebi: saqarTvelo (2006).” Cven gadavwyviteT aq
maTi moyvana, radgan isini mxolod nawilobriv aris gaTvaliswinebuli da
amdenad problemebi ar moxsnila.
146
Tanasworobis miRwevaze gaTvlili RonisZiebebi mraval moqmed pirs gulisxmobs - saxelmwifo da arasamTavrobo organizaciebs, eklesias, zogadad mosaxleobas, donor organizaciebs. isini unda vrceldebodnen, rogorc
qalebze, aseve kacebze. maT gansaxorcieleblad gamoyenebuli unda iyos
sxvadasxva saSualeba, rogoricaa beWdvTi da eleqtronuli media, sazogadoebrivi Sekrebebi, saganmanaTleblo masalebi, da sxva.
zogadi xasiaTis zomebi
•
Seicvalos damokidebuleba Tanasworobis mimarT
albaT yvelaze fundamenturi cvlileba, rac unda moxdes, aris mosaxleobis damokidebulebis Secvla Tanasworobis mimarT. damokidebulebis Secvla
rTuli da xangrZlivi procesia, romelic moiTxovs mravalmxriv da SeTanxmebul RonisZiebebs, romlebSic Sedis saxelmwifo politika, kanonmdebloba,
sazogadoebrivi cnobierebis amaRleba da ganaTleba, saxelmwifo da arasaxelmwifo institutebis mizandasaxuli qmedebebi.
•
termini ”genderuli Tanasworoba” Seicvalos terminiT ”genderuli samarTlianoba”
genderuli Tanasworobis cnebis mimarT arsebuli uaryofiTi damokidebulebis gamo da Tanasworobis ideisadmi winaaRmdegobis Semcirebis mizniT,
SesaZloa ufro Sedegiani aRmoCndes terminis ”genderuli Tanasworoba”, rac
faqtiurad niSnavs genderul Tanasworobas socialuri samarTlianobisaTvis,
Secvla terminiT ”genderuli samarTlianoba”.
•
Camoyalibebul iqnes saxelmwifo politika ufro meti genderuli
samarTlianobis misaRwevad, rogorc ojaxze mimarTul politikis nawili
arsebuli demografiuli problemis pirobebSi, romlebic safrTxes uqmnis
qveynis ganviTarebas, unda Camoyalibdes da prioritetulad gamocxaddes
ojaxebis mxardamWeri sagangebo politika. genderuli samarTlianoba ojaxis
funqcionirebis fundaments warmoadgens. politikam unda uzrunvelyos dedisa da bavSvis janmrTeloba, ojaxisadmi ”megobruli” samuSao garemo, bavSvis movlis SesaZleblobebi. xazi unda gaesvas mamis rolis mniSvnelobas da
unda moxdes misi popularizacia. eklesia da media unda CaerTon ojaxze
mimarTuli politikis ganxorcielebaSi. Secvlil unda iqnes Sromis kodeqsi
ise, rom man ki ar SezRudos, rogorc amas momqmedi kodeqsi akeTebs, aramed
stimuli misces mosamsaxure qalis reproduqciul aqtiobas.
147
•
Seiqmnas instituciuuri meqanizmebi meti genderuli Tanasworobis misaRwevad
genderTan dakavSirebuli saxelmwifo politikisa da programebis dagegmvisa
da ganxorcielebis mizniT mTavrobaSi Seqmnil iqnas mudmivmoqmedi organo.
aseve saxelmwifo politikisa da misi ganxorcielebis monitoringis mizniT
Camoyalibebul iqnes arCeviTi organo, romelSic sxvebTan erTad Sevlen
aRmasrulebebli xelisuflebis maRali Tanamdebobis pirebi, arasamTavrobo
seqtoris da eklesiis warmomadgenlebi.
•
uzrunvelyofil iqnes gendruli samarTlianoba ganaTlebis
sistemaSi
imis gaTvaliswinebiT, rom genderuli Sexedulebebis Camoyalibeba adreul
asakSi xdeba ojaxsa da skolaSi, gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces
genderuli samarTlanobis uzrunvelyofas skolaSi. amisaTvis skolis maswavlebleblebma unda gaiaron momzadeba genderul mgrZnobiarobis gazrdisTvis, saxelmZRvaneloebi unda iqnes gadasinjuli, raTa maTSi gaparuli
ar iyos genderul uTanasworobaze mimaniSnebeli masala. danergil unda
iqnes specialuri programebi, romlebic gamiznuli iqneba konfliqtebis, maT
Soris ojaxuris, araZaladobriv gadawyvetis swavlebaze, aseve ojaxur Rirebulebebsa da aRzrdaze. swavlebisas xazi unda gaesvas mSoblis rolis
mniSvnelobas, gansxvavebuli azris Rirebulebas da mis pativiscemas, genderul gansxvavebebs.
•
uzrunvelyofil iqnes sqesis mixedviT gancalkevebuli informaciis xelmisawvdomoba
regularulad unda Segrovdes, sqesis mixedviT unda iqnes warmodgenili da
sazogadoebisaTvis miwodebuli informacia qveynis mTavar indikatorebze,
maT Soris adamianis ganviTarebaze (ixile CEDAW, 2006. muxli.10). miRebul
unda iqnes kanoni statistikis Sesaxeb, romelSic xazgasmuli iqneba sqesis
mixedviT gancalkevebuli informaciis warmodgenis aucilebloba. yovelwliurad unda iqnes gamoqveynebuli angariSi genderul sakiTxebze. mxardaWeril unda iqnes kvlevebi genderul sakiTxebze, genderuli diskriminaciis
gamovlenaze, maskulinobasa da mamakacTa problemebze -sferoze, romlic
naklebad aris nakvlevi.
•
xeli Seewyos genderuli sakiTxebis gaTvaliswinebas (meinstrimings)
genderuli sakiTxebis gaTvaliswineba miznad unda iqnes dasaxuli da ganxorcielebuli yvela mniSvnelovan programebsa da did organizaciebSi (ixile CEDAW, 2006. muxli 12). genderuli cnebebi unda iqnen Semotanili da
148
gendruli cnobiereba unda gaZlierdes erTnairad, rogorc kacebSi, aseve
qalebSi.
qalebis monawileoba sazogadoebriv sarbielze
viTarebis analizi aSkarad miuTiTebs gendrul uTanasworobaze saqarTvelos moqalaqeTa sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis TvalsazrisiT.
arCeviT da aRmasrulebel struqturebSi qalebis ufro didi warmomadgenlobis saWiroeba sayovelTaod aris aRiarebuli. qalebis monawileoba
sazogadoebriv cxovrebaSi aucilebelia qveynisTvis mniSvnelovani gadawyvetilebebis miRebisas genderuli perspeqtivis gaTvaliswinebisaTvis. maSin,
rodesac kacebi da qalebi Tanabar interess iCenen sazogadoebriv movlenebisa da politikis mimarT, maTi gavlena gadawyvetilebis miRebaze Zlier
gansxvavebulia - mamakcebi qalebTan SedarebiT Seudareblad ufro didi
Zalauflebas floben.
kulturuli stereotipebi, arasaTanado genderuli ganaTleba da mcire
genderuli mgrZnobiaroba, saWiroebis arasaTanado aRqma da genderuli
Tanasworobis misaRwevi Tanmimdevruli saxelmwifo politikis ararseboba
erTis mxriv, da meores mxriv drois ukmarisoba, qalebis arasakmarisi motivacia da SesaZleblobebi, qalTa sazogadoebriv cxovrebaSo monawileobis
dabali donis mizezebad aris aRiarebuli.
monawileobis kidev erTi mniSvnelovani faqtoria SesaZleblobebi. SesaZleblobebis mniSvnelobaze calsaxa miniSnebas iZleva dakvirveba qalTa moRvaweobaze post-sabWoTa periodSi. sistemis rRvevis Sedegad, rogorc ki
gaixsna ”SesaZleblobebis fanjara”, qalebi maSinve gamoCndnen sazogadoebriv
sarbielze. mas mere, qalebis aqtioba da miRwevebi gamoikveTa religiur
sferoSi, qveynis damoukideblobisaTvis brZolaSi, arasamTavrobo seqtorisa
da araformaluri ekonomikis funqcionirebaSi.
sazogadoebriv cxovrebaSi qalis monawileobis gasaZliereblad mTeli rigi
RonisZiebebis gatarebaa saWiro.
•
Secvlil unda iqnes arsebuli Sexeduleba, romelic qalis adgils xedavs kerZo, xolo kacis adgils sajaro sferoSi
cvlilebis mZlavr iaraRad unda iqces qalis maRal Tanamdebobebze daniSvna, misi metad warmoCena sazogadoebriv sferoSi media kampaniebis meSveobiT,
gendruli Tanasworobis ideis propagandiT sazogadoebrivi cxovrebis yvela
doneze da formaluri ganaTlebis sruli ciklis ganmavlobaSi, dawyebuli
skolamdeli da damTavrebuli umaRlesi ganaTlebiT.
149
•
Seqmnil unda iqnes SesaZleblobebi sazogadoebriv cxovrebaSi
qalis monawileobisaTvis
unda Seiqmnas pirobebi, romlebic qals saSualebas miscems gamonaxos dro
sazogadoebrivi aqtiobebisaTvis. es unda moxdes ekonomikuri pirobebis gaumjobesebiT, rac qals miscems damxmares daqiravebis an momsaxurebis SeZenis
saSualebas. Secvlili unda iqnes Sromis kodeqsi da igi SesabamisobaSi unda
movides saerTaSoriso standartebTan, raTa gaizrdos Sromis usafrTxoeba
da dasaqmebulTa uflebebi. Seqmnil unda iqnes ”ojaxisadmi megobruli”
samuSao garemo, rac gulisxmobs samuSao saaTebis SerCevis SesasZleblobas,
iseTis rogoricaa naxevar Statze muSaoba, mokle samuSao dRe, mSoblebis
Svebuleba da Sinidan muSaobis SesaZlebloba. gadadgmul unda iqnes nabijebi dasaqmebis araformaluri seqtoris regulirebisaTvis da imis uzrunvelsayofad, rom iq daculi iqnes adamianis uflebebi da Sromis usafrTxeba.
•
xeli Seewyos qalTa SesaZleblobebis gazrdas, raTa uzrunvelyofil iqnes maTi CarTva sajaro cxovrebaSi
qalTa SesaZleblobebis gaZliereba unda moxdes sxvadasxva tipis klubebisa
da sxva nebayoflobiTi organizaciebis Seqmnisa da maT saqmianobaSi qalTa
Cabmis meSveobiT. gansakuTrebiT mniSvnelovania xeli Seewyos qalTa organizaciebs soflad da eTnikuri umciresobebiT dasaxlebul raionebSi, sadac
meti SezRudvebi arsebobs qalis mamakacis gverdigverd muSaobaze. uwyveti
ganaTlebis miRebis SesaZleblobebis gafarToeba da sxvadasxva unarebis SesaZenad kursebis organizeba qalebs daexmarebaT upasuxon uaxles gamowvevebs.
qali unda iqnes mxardaWerili da man unda SeiZinos liderobis unarebi,
raTa uzrunvelyofil iqnes misi politikaSi monawileobis SesaZlebloba.
qalebs unda mieceT maRal profesiuli standartebis miRwevis SesaZlebloba, risi gakeTebac maT ver moaxerxes ufro adre ojaxuri movaleobebis,
muSaobis wyvetisa, Tu ufros asakSi muSaobis dawyebis gamo.
•
arCeviT da aRmasrulebel organoebSi qalTa monawileobis aqtiuri mxardaWera
qalebis politikaSi CarTvis dinamika saswrafo sakanonmdeblo zomebis gatarebisaken gvibiZgebs. unda daiwyos msjeloba qvotirebis sistemis SemoRebis Taobaze. aucilebelia qvotebi,s rogorc droebiTi saSualebis SemoReba.
ganxorcielebul unda iqnes im partiebis mxardaWera, romlebic qalebs
saarCevno siis zeda nawilSi warmoadgenen.
•
zewolis jgufebis Seqmna qalTa monawileobis gazrdis, genderuli perspeqtivebis gaTvaliswinebis da Sromis usafrTxoebis miRwevis
mizniT.
arsebobs bevri qalTa arasamTavrobo organizacia, magram isini ufro qalebis
150
organizaciebs warmoadgenen da ara organizaciebs qalebisaTvis. maTi Zalisxmeva da resursebi gafantulia. qalTa mZlavri moZraobis Camoyalibebam
SeiZleba sakmao zewola ganaxorcielos da radikalur cvlilebs miaRwios.
aseTi moZraobis Seqmna SeiZleba erTi, an ori konkretuli miznis miRwevas
emsaxurebodes. profesiuli kavSirebi ufro metad unda gaaqtiurdnen, raTa
koleqtiuri molaparakebebis gziT SeZlon Sromis usafrTxoebis arsebuli
donis amaRleba.
•
gazrdil iqnes qalis ekonomikuri damoukidebloba da ojaxebs
mieceT TviTdasaqmebis SesaZlebloba
ekonomikuri damoukidebloba Zalauflebis mniSvnelovani faqtoria. sagangebo Zalisxmevaa saWiro, raTa gaizardos qalis mier Semosavlis mopovebis
unari. qalebisaTvis ufro xelmisawvdomi unda gaxdes iafi kreditebi da
sabanko sesxebi (ixile CEDAW, 2006 muxli 28). aseve mxardaWeras saWiroebs
mcire da ojaxuri bizensi. gapirobebul unda iqnes sasoflo-sameurneo
produqciis gayidvis SesaZleblobebi.
•
unda gakeTdes mcdeloba, raTa miRweul iqnes genderuli wonasworoba im profesiebSi, romlebSic tradiciulad darRveulia balansi
ekonomikuri saSualebebiT da propagandis meSveobiT gamagrebulma saxelmwifo politikam xeli unda Seuwyos mamakacebis Cabmas tradiciulad qalis
profesiebSi da qalebisa - mamakacis profesiebSi. (ixile CEDAW, 2006. muxli.18).
adamianuri kapitali
adamianuri kapitali mWidrodaa dakavSirebuli pirovnebis keTildReobasTan,
mamakacisa Tu qalis SesaZleblobasTan qondes normaluri cxovrebis pirobebi, samuSao da kmayofilebis grZnoba. janmrTelobis sakiTxebi da sicocxlis
xangrZlivoba mamakacisa da qalis SemTxvevaSi gansxvavebulia: qali ukeTesi
janmrTelobiTa da meti sicocxlis xangrZlivobiT gamoirCeva. mamakacisa da
qalis janmrTelobasTan dakavSirebuli saWiroebebi mniSvnelovnad gansxvavebulia. ganaTleba aris sfero, sadac genderuli Tanasworoba miRweulia.
viTarebis gasaumjobeleblad Semdegi nabijebi unda iqnes gadadgmuli.
151
• meti yuradReba mieqces janmrTelobis prevencias da moxdes cxovrebis jansaRi wesis propaganda
janmrTelobaze mimarTuli biujetis simwiris pirobebSi prevencia gansakuTrebul mniSvnelobas iZens. janmrTelobis politika metad unda iyos mimarTuli prevenciaze. media kampaniebis meSveobiT mosaxleobas unda miewodos
informacia fizikur varjiSis sargebelze, janmrTeli cxovrebis wesze da
janmrTeli kvebis principebze. xeli unda Seewyos mosaxleobis sportSi Cabmas. yvela donis saganmanaTleblo dawesebulebebs unda qondeT sportuli
darbazebi, yvela moswavle da studenti saswavlebelSi unda eswrebodes
sportis gakveTilebs. sportuli darbazebiT sargebloba mTeli ojaxis mier
ekonomikurad unda iyos waxalisebuli.
• daxmareba gaewios kacebs umuSevrobasa da omTan dakavSirebuli
stresis zemoqmedebis daZlevaSi
mamakacebi qalebze ufro mgrZnobiareni arian ekonomikuri krizisis mimarT,
radgan maT fsiqologiurad ufro metad awevT ojaxis Senaxvis tvirTi. amasTan samuSao mamakacis me-koncefciis ufro centralur nawils warmoadgens.
amdenad umuSevroba, an arasrulfasovani dasaqmeba Zalze uaryofiTad moqmedebs mamakacis TviT-Sefasebaze, fsiqologiur keTildReobasa da janmrTelobaze, xSirad xels uwyobs mis narkotikze damokidebulebas, alkoholizms,
Tambaqos didi raodenobiT moxmarebasa da sisxlis samarTlis danaSaulebebsac ki. Sesaswavlia umuSevrobis zemoqmedeba mamakacze. programebi unda
iqnes ganxorcielebuli, raTa Semcirdes umuSverobis mavne zemoqmedeba. aseve
SesamuSavebelia politika, romelic xels Seuwyobs samewarmeo saqmianobis
ganviTarebas, sabanko kreditebis gacemas da profesiul gadamzadebas. 2008
wlis agvistoSi ruseTis samxedro Tavdasxmam mamakacebSi sircxvilis grZnoba
warmoSva, raki maT ver SeZles ojaxebisa da qveynis dacva. im mosaxleobisaTvis, vinc samxedro moqmedebebis msxverpli gaxda, dauyovnelbliv unda
ganxorcieldes programebi SemuSavebuli calke mamakacisa da qalisaTvis.
•
xeli Seewyos imis gacnobierebas, rom ojaxuri Zaladoba miekuTneba ara kerZo, aramed sazogadoebriv sferos
ojaxuri Zaladobis mimarT mosaxleobis damokidebuleba, rogorc Sida
ojaxuri problemis, unda Seicvalos mis danaSaulad aRqmiT. unda ganxorcieldes kanonis moTxovnebi da gaixsnas TavSesafarebi Zaladobis msxverplTa
da maTi SvilebisaTvis. mkurnaloba da fsiqologiuri konsultaciebi unda
CautardeT moZaladeebs Zaladobis msxverplT unda CaurtardeT Treiningi
mzadyofnaze da Zaladobis aridebis xerxebze.
152
•
Seiqmnas pirobebi kanondamrRvevis qalebis maTi ojaxebisagan
izolaciis efeqtis Sesamcireblad.
gatardes sakanonmdeblo cvlilebebi romelic qal patimrebs ojaxis
wevrebTan meti kontaqtis saSualebas micems.
gansxvavebuli jgufebi
genderul TanasworobasTan dakavSirebuli viTareba gansxvavebulia kompaqturad dasaxlebul eTnikur, javaxeTis somex da qvemo qarTlis azebaijanul
umciresobebTan. qarTuli enis arcodna, eTnikur qarTvelebTan yoveldRiuri
kontaqtis simciris fonze ganapirobebs informaciis xelmisawvdomobis simcires da moiTxovs met Zalisxmevas genderuli Tanasworobis miRwevisaTvis.
genderTan dakavSirebiT specifiuri problemebis mqone kidev erT jgufs,
romelic gaizarda 2008 wlis ruseTis agresiis Sedegad, iZulebiT gadaadgilebuli pirebi warmoadgenen.
xeli Seewyos qalebis genderul Tanasworobasa da integracias eTnikuri umciresobebiT dasaxlebul regionebSi
sagangebo zomebi unda iqnes miRebuli genderuli Tanasworobis gasazrdelad
da eTnikuri umciresobebis integraciisaTvis. enis codna integraciis mniSvnelovan faqtors warmoadgens. imis gaTvaliswinebiT, rom mamakacebTan
SedarebiT bevrad ufro naklebi qali flobs mSobliuris garda raime sxva
enas, gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces qalebisTvis saxelmwifo enis
swavlebas. eTnikuri umciresobis warmomadgeneli qalebi metad unda iqnen
CarTuli qalTa organizaciebis mier ganxorcilebul swavlebaSi. xeli unda
Seewyos iseT sazogadoebrivi TavSeyris adgilebis organizacias, rogoricaa
qalTa klubebi, an kafeebi.
•
genderuli sakiTxebi gaTvaliswinebul iqnes
iZulebiT gadaadgilebuli pirebis mimarT politikis gansazRvrisas
iZulebiT gadaadgilebuli qalebis Cabma iZulebiT gadaadgilebul pirTa
mimarT politikis Camoyalibebis procesSi da konfliqtis gadaWraSi xels
Seuwyobs genderuli perspeqtivis gaTvaliswinebas maT problemebis mogvarebis strategiisa da taqtikis gansazRvrisa.
153
bibliografia
alia . (2008). 27-28 maisi. gaizrdeba Tu ara saqarTveloSi sakvebis fasi
40%-iT?
bagratia, T. (2006). adgilobrivi TviTmarTvelobis arCevnebi da qalTa
monawileoba. Tbilisi. masala gansjisaTvis.
beriZe, l (2004). SromiTi migracia saqarTvelodan. Tbilisi
gogiCaiSvili, f. (1976). saxalxo rewva saqarTveloSi. Tbilisi: Tbilisis
universitetis gamomcemloba.
maisuraZe, m (2007). qalebi qarTul sabWoTa enciklopediaSi da gamocemaSi
”vin vin aris”. gamouqveynebeli angariSi.
migraciis saerTaSoriso organizacia (2007). gamokiTxvis angariSi.
nodia, g., da sqoltbaxi, a.p. (red.) (2006).
landSafti. Tbilisi: CIPDD
saqarTvelos politikuri
rezonansi (2008) 1 aprili. sagazeTo statia.
reproduqciuli janmrTelobis kanonmdeblobisa da politikis Sefaseba da
analizi saqarTveloSi (2005).
saukeTeso genderuli balansis mqone organizaciis gamosavleni kvlevis angariSi (2007). gaeros ganviTarebis fondis proeqti: genderi da politika
samxreT kavkasiaSi.
saqarTvelos saxalxo damcvelis angariSi. adamianis uflebebi saqarTveloSi (2007)
sociologiuri kvlevis angariSi. saukeTeso genderuli balansis mqone
organizaciis gamosavlenad. 2007 gaeros ganviTarebis programis proeqti
”genderi da politika samxreT kavkasiaSi”.
154
surmaniZe, l. (2002). qalTa problemebis zogirTi aspeqti. qalTa problemebi saqarTveloSi. Tbilisi. gv.111-117
xomeriki, l da javaxiSvili, m. (2005). qalTa sazogadoebrivi saqmianoba
saqarTveloSi: XIX saukunis meore naxevari da XX saukunis dasawyisi.
Tbilisi.
qali da kaci saqarTveloSi (2008). statistikis departamenti. statistikuri publikacia.
gamokiTxvis angariSi (2006). adgilobriv arCevnebSi qalebis monawileobaze
sazogadoebrivi azris gamokiTxvis Sedegebi. Tbilisi.
Barker, D.K. (2000). Dualisms, Discourse and Development. In U.Narayan
and S.Harding, Eds. Decentering the Center. P.177-188. Bloomington nad
Indianapolis:Indiana University Prerss.
Blood,R.O. and Wolfe, D.M. (1960). Husbands and wives. The dynamics of married
living. N.Y.: Free Press.
Boissevain, J. (1974). Friends of friends. Oxford: Blackwell.
CEDEW (2006). Concluding comments of the Committee on the Elimination
of Discrimination against Women: Georgia (Thirty-sixth session. 7-25 August 2006).
Convey,M., Ahern, D.W., & Steuernagel, G.A. (2005). Women and public policy.
Third ed. Washington:Copress
Deaux, K., and Major, B. (2000). A social-psychological model of gender. In:
M.S.Kimmel, ed. The gender society reader. NN.Y.:Oxford University Press.
Durkheim, E.(1892). The conjugal family. In:Review Philosophique de la France at
de l’Etranger, 90.1-14.
Eurostat (2001). The social situation in the European Union. Brussels: European
Commission, DirectorateGeneral for Employment and social affairs.
155
Fiske, S.T., and Taylor, Sh.E. (1991). Social Cognition.N.Y.McGraw-Hills.
From red to gray (2007). The ”Third transition” of aging populations in Eastern Europe and the Former Soviet Union. World Bank Report. (http://www.worldbank.org/
eca/redtogray).
Gelb, J. (1989). Feminism and Politics. Berkley, etc.: University of California press
Georgas, J.,Berry, J.W.,& Kagitsibasi, G. (2006).Synthesis: How similar and how different are families across cultures? In: J.Georgas., J.W. Berry, F.J.R.van de Vijver., G.
Kagitcibasi and Y.H Poortinga (Eds.). Families Across Cultures. Cambridge: Cambridge University Press.
Georgia: Poverty Reduction Strategy Paper Progress Report, 2006
Global Initiative on Psychiatry-Tbilisi (2008). Better Mental Health for the Vulnerable
Population. Tbilisi.
Hawkesworth,M. (2006). Globalization and Feminist Activism. Lanhan, etc.: Rowman
& littlefield Publishers.
Hawkesworth,M..(2002).Decmocratization: Reflections on gendered dislocations in
the public spheres. In: Holmstrom, N. Ed. The Socialist Feminist Project. p.298-312.
N.Y. Monthky review press
Hentschel, U., Sumbadze, N. & Schoon, I. (2001). Looking at families from a crosscultural perspective. In: U. Hentschel, & L. Burlatchuk (Eds.). Focus Eastern Europe.
Psychological and social determinants of behavior in the transition countries (pp. 155172). Innsbruck: StudienVerlag.
ILO ITUC CSI IGB 2007 Annual Survey of violations of trade union rights.
IOM and Association of economic Education (2003). Labour Migration from Georgia.
Report. Tbilisi
Jaquette, J & Wolchik, Sh. (1998) Women and Democracy: Latin America and Central
and Eastern Europe. Baltimore: John Hopkins Univ. Press.
156
Jashi, Ch. (2005).Gender Economic Issues: The Case of Georgia. Tbilisi.
Kimmel, M.S. (2000). Introduction. In: M.S.Kimmel, ed. The gender society reader.
N.Y.:Oxford University Press.
Lauer, R.H. (1998). Social problems and the quality of life. Boston, etc: McGraw-Hill.
Le Play (1855). The European Workers. Paris: Imprimerie imperiale. (In French).
Lopez-Claros, A., and Zahidi, S. (2005) Women’s empowerment: Measuring the
Global Gender Gap. World Economic Forum.
Lynch, J.J. (1979). The broken heart: The medical consequences of loneliness. New
York: Basic Books.
Maccoby, E.E. ( 1963 )Women’s intellect. In S.M.Farber and R.H.L.Wilson (Eds) The
Potential of Women.N.Y:McGraw-Hill.
Millennium Development Goals in Georgia, (2004). Tbilisi
Mincheva, L. (2008). A Mapping Study of Non-State Actors in Georgia. The European
Union”s DCI-NSAPVD Development Programme for Georgia.
Murdock (1949). Social structure. N.Y.: Free press
Narayan, D. (2000). Voices of the poor. N.Y.:Oxford University Press
Ombudsman’s report (2008).
Parsons, T. (1943).The kinship system of the contemporary United States. American
Anthropologist, 45. 22-38.
Pollert and Fodor (2005). Report for European foundation for the improving of living
and working conditions
Reber, A.S. (1995). The Penguin Dictionary of Psychology. 2nd ed. Penguin Books.
Report of sociological study on the best gender balanced organization. (2007). UNDP
project: Gender and politics in South Caucasus. (In Georgian).
Sabedashvili, T. (2007). Gender and Democratization: The case of Georgia 19912006. Tbilisi.
157
Sanikidze, L., Pataridze, T., Javelidze E., Bakhsoliani, e., Aladashvili, I., Meskhi, M.,
Neubauer, V. (2006). The Reality-Women’s Equal rights and Equal Opportunities in
Georgia. Tbilisi
Scott, Joan (1986). Gender a Useful Category for Historical Analyses. American Historical Review, 91:1053-1075.
Sen, G and Grown,C (987). Development Crisis and Alternative visions: Third World
Women’s Perspective. N.Y.: Monthly review press
Sen,A. (2001). Many faces of Gender inequality. Frontline. Vol.18, issue22
Sen,A.(2004). Development as Freedom. Asia Source interview
Serbanescu, F. , Goodwin,M. (2005). Domestic violence in Eastern Europe: levels,
risk factors and selected reproductive health consequences. Paper presented at European Conference on Interpersonal Violence
Shmitt, J.P., & Kurdek, L.A. (1985).Age and gender differences in and personality
correlates of loneliness in different relationships. Journal of Personality Assessment,
49, 485-496.
Strack, Magill and McDonagh (2004). Engaging Youth Through Photovoice. In
Health Promotion Practice,Vol.5, No 1, 49-58.
Sullivan, T. Work-Related Social Problems. (2004). In G.Ritzer, ed. Handbook of
Social Problems. P.193-208. Thousan Oaks, etc.: Sage.
Sumbadze, N. (1999). Social web. Leiden: DSWO Press
Sumbadze, N. (2006). Georgia. In: J.Georgas., J.W. Berry, F.J.R.van de Vijver., G.
Kagitcibasi and Y.H Poortinga (Eds.). Families Across Cultures. Cambridge: Cambridge University Press.p.319-326
Triandis, H.C. (1987). Collectivism vs. Individualism: A reconceptualization of a basic concept in cross-cultural psychology. In C.Bagley and K.Verma (eds.), Personality, cognition, and values: Cross-cultural perspectives on childhood and adolescence,
pp.2-42. London: Macmilklan.
158
Uchino, B.N.,CacioppoJ.T., & Kiecolt-Glaser, J.K. (1996). The relationship between
social support and psychological processes: A review with emphasis on underlying
mechanism and implication on health. Psychological Bulletin, 119, 483-531.
Walker, M., Wasserman, S., & Wellman,B. (1994). Statistical models for social support networks. In S. Wasserman & J. Galaskiewicz (Eds.). Advances in social network
analysis. p.53-78. Thousands Oaks,Ca: Sage.
Wallston, B.S., Alagna, S.W., & DeVellis, R.F. (1983). Social support and physical
health. Health psychology, 2, 367-391.
Wharton, A.S. (2004). Gender inequality. In:G.Ritzer, ed. (2004). Handbook of Social
problems. Thousand Oaks:Sage. p.156-171
Women and Men in Georgia: statistical abstract (2006). Tbilisi.
Women and Men in Georgia: statistical abstract (2008). Tbilisi.
www.acnet.ge Academy o science of Georgia
www.Gtuc.ge. Georgian Trade Union Amalgamation (GTUA)
www.icftu.org.International Confederation of Free Trade Unions (ICFTU).
159
danarTi I.
eTnikur umciresobaTa damokidebuleba Tanasworobis mimarT
qvemoT warmodgeenilia kompaqturad dasaxlebul erovnebiT azerbaijanel
da somex respondentTa damokidebulebebi im sakiTxebTan mimarTebaSi, sadac
aRmoCnda statistikurad mniSvnelovani gansxvaveba yvela sxva respondent-
Tan.
mtkiceba
respondentebi
erovnuli
umciresobiT
dasaxlebul
regionebidan
%
31.1
yvela
sxva
%
46.6*
<0,5; 11,5; 3
31.0
47.8*
<0.05; 12.7; 2
mamakacebs, rogorc wesi, yvelaferi qalebze ukeTesad gamosdiT
44.4
35.6*
<0.005; 12.8; 2
Tu ojaxs erTi Svili unda
yavdes, jobia is kaci iyos
53.9
58.6
<0.01; 29.3; 2
qmarma unda gadawyvitos is, Tu
ramdeni Svili unda yavdes ojaxs
20.7
3.7*
<0.01; 51.5; 4
qals ojaxTan SeTanxmebis gareSe
unda SeeZlos sakuTari Semosavlis ZiriTadi nawili
35.6
64.2*
<0.01; 31.0; 2
Tu cols samsaxuri aqvs, qmars
ki ara, qmarma Tavis Tavze unda
aiRos saojaxo saqmeebis ZiriTadi
nawilis gakeTeba
48.3
71.1*
<0.01; 21.1; 2
Tu qmari msaxurobs da Zalian
dakavebulia, coli ki ara, colma
Tavis Tavze unda aiRos im saojaxo saqmeebis keTeba, rolebsac
Cveulebriv kaci akeTebs
55.1
71.7*
<0.05; 11.0; 2
saqarTveloSi qalebi da kacebi
Tanasworni arian
qalebis politikasa da sazogadoebriv cxovrebaSi ufro matad
CarTviT qveyana mxolod moigebs
160
mniSnelobis
done, hikvaRrati
kvadrati, Tavisuflebios xarisxi
qali ufro bavSvis gazrdisa
da saxlis movliT unda iyos
dakavebuli da ara profesiuli winsvliT
areTanxmeba, rom kaci imiT
fasobs, Tu ra warmateba
aqvs samsaxurSi da ara imiT,
Tu rogori ojaxi aqvs
qali imiT fasobs, Tu rogori ojaxi aqvs da ara imiT,
ra warmateba aqvs samsaxurSi
gaupatiurebis SemTxvevaSi,
xSirad qalic damnaSavea,
radgan Tavis saqcieliT
iwvevs mamakacs
gaupatiurebis SemTxvevaSi
qalma unda mimarTos policias
motacebis SemTxvevaSi qali
colad unda gayves momtacebels
Tu mamakacma ver iSovna samsaxuri is 2-3 wliT samuSaod
unda wavides qveynidan
Tu qalma ver iSovna samsaxuri is 2-3 wliT samuSaod
unda wavides qveynidan
colis Ralatis SemTxvevaSi
dasaSvebia qmris mier colis
fizikuri Seuracyofa
161
73.3
54.5*
<0.01; 27.7; 2
61.1*
70.0
<0.5; 8.5; 2
51.1*
63.9
<0.01; 19,6; 2
30,0*
48.3
<0.01; 14.7; 2
81.1
67.7
<05; 7.7; 2
26.7
9.1*
<0.01; 43,6; 2
71.1
61.4
<0,5; 10; 1,2
11.1
24.4*
<0,5; 8,2; 2
34.1
20.9*
<0.01; 48,9; 2
danarTi II.
qarTuli sabWoTa enciklopedia 1975-1987 wlebis gamocema
N
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
saxeli
abakelia Tamar
abaSiZe Tamar
abaSiZe leila
abaSiZe taso
abaSiZe wereTeli
qeTevan
avaliSvilixerxeuliZe qeTevan
aleqsandria nana
aleqsi-mesxiSvili
barbare
aleqsi-mesxiSvili
nino
aleqsi-mesxiSvili
nino
aleqsiZe irine
aleqsiZe neli
amiranaSvili medea
amirajibi sofio
andronikaSvili elo
(elene)
andronikaSvili ira
andronikaSvili
qeTevan
andronikaSvili
qeTevan
anjafariZe veriko
arjevaniSvili mariam
asaTiani TinaTin
axvlediani elene
banovani despine
baraTaSvili marika
barbale
bardaveliZe vera
baqraZe Tamar
baqraZe-dedabriSvili
mariam
baRdavaZe ekaterine
baxtaZe qsenia
baxutaSviliSulgina olRa
bereJiani daria
bokeria mariam
bolqvaZe Tamar
bolqvaZe TinaTin
boWoriSvili luba
boWoriZe babe
boWoriZe mariam
bregvaZe nani
buaCiZe sofio
tomi
1
1
1
1
1
gv.
12
20
20
21
21
periodi
1905-1953
1892-1960
19291881-1958
1810-
saukune
saukune
20
20
20
20
19
1
115
1851-1900
19
1
296
1949-
20
1
302
1898-
20
Teatris moRvawe
sportsmeni,
moWadrake
Teatris moRvawe
1
302
1896-1956
20
Teatris moRvawe
1
1
1
1
1
1
1
1
302
303
303
396
397
450
450
451
19001914192119301847-1906
1883-1956
1908-1960
1862-1941
20
20
20
20
19
20
20
20
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
musikosi
mTargmneli
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
451
504
619
621
102
194
199
203
206
241
241
247
256
256
317
447
457
457
495
495
195
512
547
1754-1782
19001918-1958
19181901-1975
1880-1934
19081899-1970
19071969-1942
1916-1975
18991879-1950
18971900-1975
1904-1972
19181914-1952
1861-1946
1885-1930
19361912-
18
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
didgvarovani
Teatris moRvawe
musikosi
mecnieri
saxviTi xelovneba
mwerali, poeti
mwerali, poeti
RvTaeba
mecnieri
Teatros moRvawe
eqimi
saxviTi xelovneba
agraruli muSaki
musikosi
eqimi
eqimi
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
mecnieri
revoliucioneri
revoliucioneri
musikosi
eqimi
162
aqtivobis sfero
saxviTi xelovneba
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
revolucioneri
41
42
43
44
45
46
47
48
69
burbuTaSvili TinaTin
gabaraSvili Tamar
gabaSvili ekaterine
gabaSvili ciala
gabunia nato
gabunia olia
gamrekel-Toreli nino
gamyreliZe aleqsandra
gandegili (domenika
erisTavi)
gariyuli (TaTeiSviliratianisa mariami)
gafrindaSvili nona
gelovani evgenia
gvaramaZe elene
gverwiTeli rusudan
gogitiZe qeTevan
gokieli elene
gociriZe leila
guguSvili eTer
gulbaTi-gruzinskaia
olRa
guramiSvili-WavWavaZe
olRa
guranduxti
guranduxti
guranduxti
daviTaSvili mariam
daviTaSvili meri
daviTaSvili nino
dali
dgebuaZe-fularia
mariam
dekanosiZe Tamar
70
71
72
73
74
75
76
77
78
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
79
80
2
2
2
2
2
2
2
2
574
602
603
605
609
609
666
668
192119371851-1938
19081859-1910
1885-1919
1882-1935
1940-
20
20
20
20
19
20
20
20
Teatris moRvawe
musikosi
mwerali, poeti
arqiteqtori
Teatris moRvawe
revolucioneri
Teatris moRvawe
mrewvelobios muSaki
2
677
1864-1929
20
mwerali, poeti
3
3
3
3
3
3
3
3
3
6
20
39
132
141
199
206
239
289
1883-1960
19411926191319091946191819241925-
20
20
20
20
20
20
20
20
20
3
298
1846-1913
19
3
311
1842-1927
20
3
3
3
3
3
3
3
3
311
312
312
337
337
338
350
416
922-957
1014-1027
11
1907-1975
19241882-1958
1887-1969
10
11
12
20
20
20
20
mwerali, poeti
sportsmeni, moWadrake
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
agraruli muSaki
sportsmeni, moWadrake
musikosi
mecnieri
sazogado moRvawe,
ganmanaTlebeli
sazogado moRvawe,
ganmanaTlebeli
politikosi
politikosi
politikosi
Teatris moRvawe
musikosi
Teatris moRvawe
RvTaeba
mwerali, poeti
3
444
1922-
20
demuria mariam
3
468
1860-1910
19
dolaberiZe iamze
doliZe olRa
donauri elene
donJaSvili Tina
dumbaZe nino
ekaterine dadiani
eliava lia
erisTavi Tamar
erisTavi-xoStaria
anastasia
vaCnaZe natalia
3
3
3
3
3
4
4
4
607
610
618
623
651
62
125
194
193919041890-1955
191619191816-1882
19341932-
20
20
20
20
20
19
20
20
mecnieri
sazogado moRvawe,
ganmanaTlebeli
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
mwerali, poeti
sportsmeni, moWadrake
didgvarovani
Teatris moRvawe
werali, poeti
4
195
1868-1951
20
mwerali, poeti
4
332
1904-1953
20
Teatris moRvawe
163
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
vaxvaxiSvili Tamar
virsalaZe anastasia
virsalaZe elene
virsalaZe eliso
virsalaZe TinaTin
vouba aleqsandra
zaaliSvili irine
TavaZe iulia
TaTriSvili nino
Tamar batoniSvili
Tamari
Tamar gurji-xaTuni
Tamari
TarxniSvili Tamar
TarxniSvili Tamar
TaqTaqiSvili Tamar
TayaiSvili sesilia
Tbileli marine
TeTraZe Tamar
TeTraZe nunu
Tekle batoniSvili
TvaliaSvili ekaterine
TvaliaSvili Tamar
ToiZe aleqsandra
TulaSvili ana
TumaniSvili TinaTin
TumaniSvil-wereTeli
anastasia
TurmaniZe lamara
ianvaraSvili barbale
ianqoSvili naTela
iaSvili lili
iaSvili marine
ioseliani elene
ioseliani nana
iremaZe qeTevan
isakaZe liana
iSxnelebi debi
kakabaZe alde
kakabaZe eTeri
kakabaZe-RuduSauri
margalita
kalandaZe ana
kandelaki qeTevan
kaxiZe medea
kezeli Tamar
kemularia-naTaZe luba
kverenCxilaZe zinaida
kiknaZe Tamar
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
5
5
5
335
418
418
419
419
459
468
562
574
579
579
579
580
590
590
591
594
595
638
638
644
672
672
690
8
9
10
1893-1977
1883-1968
1911-1977
1942190719311909-1976
191619081791-1857
1160-1213
1236- 46
174619131891-1969
192819061920192219111776-1846
1924190519071874-1956
1892-1967
1849-1932
20
20
20
20
20
20
20
20
20
19
13
13
18
20
20
20
20
20
20
20
19
20
20
20
20
20
19
musikosi
musikosi
mecnieri
musikosi
mecnieri
agraruli muSaki
mecnieri
agraruli muSaki
mecnieri
revolucioneri
didgvarovani
didgvarovani
politikosi
Teatris moRvawe
musikosi
musikosi
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
werali, poeti
mrewvelobis muSaki
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
musikosi
pedagogi
mwerali, poeti
5
5
5
5
5
5
5
5
5
5
5
5
5
11
48
50
65
65
204
204
218
227
288
322
322
323
19211908191819201932192319621912-1945
19461904-1973
193219261916-
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
musikosi
musikosi
Teatris moRvawe
sportsmeni, moWadrake
mwerali, poeti
musikosi
musikosi
saxviTi xelovneba
saxviTi xelovneba
eqimi
5
5
5
5
5
5
5
327
365
452
458
466
494
513
1924191119301909189119321906-
20
20
20
20
20
20
20
mwerali, poeti
eqimi
mwerali, poeti
mecnieri
mecnieri
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
164
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
nestan-darejani
dedofali
nefariZe venera
nikolaZe rusudan
nino wm.
ninoni (mataraZe nino)
niJaraZe luba
nodia dinara
oraxelaSvili mariam
orbeliani elisabed
orbeliani manana
orbeliani nino
orjonikiZe iza
Jvania Tamar
JRenti ana
ramiSvili nino
rusudani
rusudani
ruxaZe zoia
salia nino
samukaSvili nino
sarsania qsenia
safarova-abaSiZe mako
svaneli valentine
sixaruliZe mariam
sixaruliZe qsenia
solomonia eTer
soselia olRa
sofio
soxaZe ekaterine
sturua lia
sxuluxia vinari
takiZe darejan
tatiSvili cisana
tuRuSi naTele
ugreliZe mariam
uznaZe medea
uznaZe nino
uruSaZe venera
uruSaZe naTela
faCuaSvili nana
foCiani latavra
foCxiZe JuJuna
focxveraSvili aleqsandra
focxveraSvili naTela
qadeiSvili guguli
qavTaraZe gulnara
qaTamaZe nino
qasraSvili mayvala
qeTevan batoniSvili
qeTevan dedofali
7
396
1554-
16
didgvarovani
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
7
8
8
8
8
8
8
8
9
9
9
9
9
9
9
9
9
9
9
9
9
9
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
397
432
438
439
442
457
553
557
558
558
590
249
263
299
515
515
519
691
37
109
150
311
414
414
457
476
478
501
587
632
643
664
81
100
115
115
182
182
243
386
386
387
387
441
442
443
492
498
498
19231884-1981
1900192719311887-1937
1871-1942
1808-1870
1835-1919
193819091895-1976
19101194-1245
1923-1944
189819141903-1971
1860-1940
1905-1971
19071909-1976
19311905(1826-28)
1907-1984
193919421920193719311885-1960
19131837-1878
190919231943
1939192519001920-1963
192519211956
19411764-1840
-1624
20
20
4
20
20
20
20
20
19
19
20
20
20
20
13
12
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
19
20
20
20
20
20
20
20
20
19
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
19
17
Teatris moRvawe
mecnieri
RvTaeba
Teatris moRvawe
eqimi
saxviTi xelovneba
revolucioneri
mwerali, poeti
didgverovani
mwerali, poeti
mwerali, poeti
mecnieri
eqimi
Teatris moRvawe
didgvarovani
politikosi
revolucioneri
mecnieri
mTargmneli
agraruli muSaki
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
agraruli muSaki
musikosi
saxalxo gmiri
mecnieri
politikosi
musikosi
mwerali, poeti
agraruli muSaki
agraruli muSaki
musikosi
musikosi
eqimi
mecnieri
Teatris moRvawe
mTargmneli
mecnieri
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
musikosi
musikosi
agraruli muSaki
musikosi
musikosi
musikosi
mwerali, poeti
sxva
165
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
qemaSvili vera
faCuaSvili nana
foCiani latavra
qemerteliZe eTer
qveliZe lamara
qiqoZe natalia
qiqoZe-miqelaZe TinaTin
quTaTelaZe TinaTin
quCukaSvili qeTevan
RviniaSvili ana
Rlonti Tamar
RoRoberiZe lana
RoRoberiZe-lundbergi
elene
yanCeli salome
yauxCiSvili TinaTin
yifiani barbare
yifiani nino
yifiani nora
yifSiZe elene
yufunia Tamar
SeverzaSvili Tamar
Sakirbaia ekaterine
SalikaSvili ana
SalutaSvili nadeJda
SanSiaSvili cisia
SaraSeniZe TinaTin
SaSikaSvili nevrestan
Sac-mSveliZe mina
Sengelaia ariadna
Sengelaia-abaSiZe
loreta
Sewiruli luba
Sildeli meri
SiukaSvili vanda
Smerlingi rene
SoTaZe leila
SuSaniki
Caxava medea
CerqeziSvili elisabed
CerqeziSvili nanuli
CiburdaniZe maia
CikvaiZe elene
CitiSvili manana
CixlaZe mariam
CixlaZe medea
CijavaZe elene
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
499
243
386
499
512
538
538
568
578
588
595
598
598
19291943
1939192619371869-1952
1916191019151904-1981
1904-1985
19281897-1978
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
saxalxo gmiri
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
mecnieri
saxviTi xelovneba
revolucioneri
mTargmneli
arqiteqtori
mwerali, poeti
mecnieri
eqimi
Teatris moRvawe
mTargmneli
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
10
622
631
654
655
655
656
665
670
677
678
679
684
686
695
696
715
716
1921-1985
19191879-1967
1867-1937
191719251901-1985
1901-1955
1907-1979
1919191819211919-1983
1901-1979
189719371942-
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
Teatris moRvawe
mecnieri
mecnieri
mwerali, poeti
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
agraruli muSaki
musikisi
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
mecnieri
saxviTi xelovneba
mecnieri
eqimi
eqimi
Teatris moRvawe
saxviTi xelovneba
10
10
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
727
745
9
14
16
60
91
103
103
117
118
141
144
144
145
19171915-1982
19051901-1967
1930192119401921196119101954191119281883-1969
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
eqimi
musikosi
musikosi
mecnieri
Teatris moRvawe
RvTaeba
Teatris moRvawe
saxalxo gmiri
mrewvelobis muSaki
sportsmeni, moWadrake
Teatris moRvawe
mwerali, poeti
mrewvelobis muSaki
saxviTi xelovneba
mecnieri
166
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
205
306
307
308
309
310
311
312
313
Coxeli elene
CxaiZe lamara
CxaiZe tatiana
CxaiZe Sura
CxeiZe nino
cecxlaZe Tea
ciskariZe violeta
ciciSvili Tamar
ciciSvili nino
comaia nadeJda
cqitiSvili eTer
cxakaia qsenia
ZigraSvili leila
waqaZe TinaTin
wereTeli Tamar
wereTeli TinaTin
wereTeli nino
weroZe duduxana
wverava elene
wignaZe vera
wivwivaZe dali
wuwunava cecilia
Wabukiani Tamar
WavWavaZe Tamar
WeliZe meri
Wiaureli sofiko
WiraqaZe nino
WiWinaZe dodo (Tamar)
Wyonia lamara
xaraZe ana
xaraZe nadeJda
xaraZe rusudan
xvitia marine
xideSeli anastasia
xabulava nino
xunwaria rusudan
javaxiSvili natalia
javaxiSvili nino
javriSvili rususdan
Jandieri irine
jafariZe aleqsandra
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
11
152
172
172
172
174
205
225
236
236
241
246
247
273
301
307
307
308
310
311
314
316
352
375
377
390
397
401
403
410
435
436
436
477
479
512
517
528
528
530
538
543
1914194119201923-1978
1881-1963
1919192119081888-1970
1904-1973
19131900-1982
192619121900-1968
1933-1980
1902-1939
19181909-1985
19241942
1892-1956
1907-1978
1896-1968
192319371951192619301905-1977
19131909-1965
194719161917-1935
19491882-1950
1914191819401895-1974
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
314
315
316
317
318
319
320
321
jafariZe barbare
jafariZe medea
jafariZe qeTevan
jiqiZe eTer
jorjaZe barbare
joxaZe maka
juReli medea
hajibeili (valeria)
11
11
11
11
11
11
11
11
543
544
546
568
573
577
580
610
1886-1959
19231901-1968
19261811-1895
194819251914-
20
20
20
20
19
20
20
20
167
Teatris moRvawe
agraruli muSaki
agraruli muSaki
agraruli muSaki
Teatris moRvawe
mecnieri
mecnieri
Teatris moRvawe
mecnieri
musikosi
Teatris moRvawe
mecnieri
Teatris moRvawe
mecnieri
musikosi
mecnieri
saxviTi xelovneba
Teatris moRvawe
eqimi
Teatris moRvawe
agraruli muSaki
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
Teatris moRvawe
mecnieri
Teatris moRvawe
musikosi
Teatris moRvawe
musikosi
mecnieri
musikosi
mecnieri
musikosi
mecnieri
mfrinavi
musikosi
Teatris moRvawe
mecnieri
saxviTi xelovneba
Teatris moRvawe
sportsmeni,
moWadrake
revolucioneri
Teatris moRvawe
musikosi
mecnieri
mwerali, poeti
mecnieri
sportsmeni
arqiteqtori
danarTi III.
genderul sakiTxebze momuSave organizaciaTa nusxa:
organozaciis
dasaxeleba
1
avangardi
2
ak. werwTlis saxelobis
quTaisis saxelmwifo
geografiis institutTan
arsebuli kvleviTi
centri genderul
sakiTxebSi
3
amagdari
daarsebis
TariRi
2002
1999
direqtori
sakontaqto informacia
saqarTvelo,gali,6800; janaSias q.2
mob.:(995 99) 322887,
(995 99) 556110
anJele
torua
e-mail: [email protected]
[email protected]; [email protected]
ia iaSvili
saqarTvelo, quTaisi, 4600,
ak. werwTlis saxelobis quTaisis
saxelmwifo universiteti,
geografiis kaTedra,
Tamar mefis quCa #59
tel.:(995 231) 41629; 40280;
e-mail: [email protected]
[email protected]
1996
nino
SioSvili
saqarTvelo,Tbilisi0190
leoniZis q.2
tel.; (995 32) 921773
faqsi:(995 32) 921773
mob.: (995 99) 945498
e-mai: [email protected]
4
asociacia aTinTi
2005
maia julakiZe
saqarTvelo, gori, 1400
WavWavaZis, 60/5
tel.; (995 270) 75735
mob.: (995 99) 732351
e-mail:[email protected]
[email protected]
5
6
asociacia genderi
socialur-ekonomikuri
ganviTarebisTvis
asociacia _ feniqsi
2001
Carita jaSi
e-mail: [email protected]
2000
iunona
margalitaZe
7
asociacia
fiqris gora
2002
dali
korkomaSvili
8
asociacia
qarTuli
fundamenti
1992
neli
javaxiSvili
9
10
afxazeTis avtonomiuri
respublikis qalTa sabWo
aWara
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
kekeliZis q. #19
tel.:(995 32) 233638
mob: (995 77) 419032
saqarTvelo,Tbilisi,0171
bendelianis q.4 bina,4
tel.:(995 32) 335017
mob.: (995 99) 105217
e-mail: [email protected]
saqarTvelo, kaspi, 2600
kostavas q.37
mob.:(995 99) 221952
faqsi:(8 271) 22435
saqarTvelo,Tbilisi0186
qavTaraZis q.16
tel:(995 32) 393967
faqsi:(995 32) 306252
mob.: (995 99) 510909
e-mail: [email protected]
1994
2005
roza
kuxalaSvili
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
pekinis q.4
tel.:(995 32) 722438
mob.: (995 99) 291279
zoia doliZe
saqarTvelo, baTumi, 6000
WavWavaZis q.19
tel.:(995 88222) 32044
mob.: (995 99) 701141
email: [email protected]
e-mail:
168
[email protected]
11
12
axalgazrda
dedaTa xelSewyobis
asociacia
banovani
1994
2001
maia
sarTania
rusudan dvali
saqarTvelo,Tbilisi 0162
wavwavaZis q.41
tel.: (995 32) 221020
mon.: (995 93) 397882
e-mail: [email protected]
saqarTvelo, Tbilisi, 0194
gamrekelis q.6
tel.:(995 32) 380061; 388507
faqsi:(995 32) 388507
mob.: (995 99) 653496
e-mail:
13
biliki
1997
marika
mRebriSvili
14
galis raionis qalTa
sabWo
1999
Tina qecbaia
15
ganaTleba mSvidobisaTvis
2003
eka fircxalava
[email protected]
saqarTvelo,gori,1400
rusTavelis. 19a
tel.:(995 270) 75410
faqsi:(995 270) 77291
mob.:(995 99) 534035, 226910
e-mail: contact.biliki.ge
web-site: www.biliki.ge
saqarTvelo, gali, 6800
vaCaxias q.22
tel.:(995 215) 31089
(995 32) 594566 (Tbilisi)
faqsi: (995 215) 30118
mob.: (995 99) 147489
saqarTvelo, Tbilisi, 0105
iaSvilis q.# 22
tel.:(995 32) 934033; 252095
faqsi:(995 32) 934033
mob.: (995 77) 496646
e-mail: [email protected]
16
genderuli ganviTarebis
asociacia
1997
nani
WaniSvili
saqarTvelo,Tbilisi0179
atenis q.20
tel.:(995 32) 222066
faqsi:(995 32) 998769
mob.: (995 99)258175
e-mail: [email protected]
17
dvrita_qalTa kavSiri
18
domusi
2004
nana CikvaiZe
1997-2007
qeTi
dadunaSvili
1998
19
20
ebrael qalTa
gaerTianeba lea
marina
solomoniSvili
vejini
laura
xaritonaSvili
1999-2000
169
saqarTvelo, duSeTi, 1800,
26 maisis q.17
tel.:(995 246) 22579
mob.: (995 99) 260959
saqarTvelo, Tbilisi, 0160
gamsaxurdias q.37
tel.:(995 32) 372819
mob.: (995 99) 943070
e-mail: [email protected]
web-site: www.wocg.org.ge
saqarTvelo, Tbilisi, 0105
lermontovis q.12
tel.:(995 32) 990827
faqsi:(995 32) 990827; 720017
mob.: (995 93) 500775
e-mail: [email protected]
[email protected];
[email protected]
web-site: www.itic.org.ge/lea
saqarTvelo,gurjaani,1507
sofeli vejini
mob.:(995 99)157025
e-mail: [email protected]
21
Tanaziari
22
Tanamedrove qali da
ojaxi
2000
1995
xaTuna beWvaia
irma xabazi
saqarTvelo, zugdidi, 2100
kostavas q.58
tel.:(995 815) 52365
e-mail: [email protected]
web-site: www.tanaziari.ge
saqarTvelo, Tbilisi,
Ciqovanis q.29
tel.:(995 32) 530033
mob.: (995 99) 222400
e-mail: [email protected]
23
24
25
26
27
28
29
iberiana
imedi
invalid meomarTa da
daRupul mebrZolTa
meuRleTa kavSiri
invalid qalTa
da invalid
bavSvTa mSobelTa
asociacia
iZulebiT gadaadgilebul
qalTa asociacia Tanxmoba
kavSiri
qalebis iniciativa
TanasworobisaTvis
kavkasiis qalTa qseli
2003
darejan
bregvaZe
1999
qristina
kilanova
1997
manana mebuke
saqarTvelo, Tbilisi
erisTavis Cixi,1
tel.:(995 32) 395770, 670556
e-mail:[email protected]
[email protected]
web-site: iberiana.itp.ge
saqarTvelo, zugdidi, 2100,
rusTavelis gamz. 89, sarT. 3,
mob.:(995 99) 919322
e-mail: [email protected]
[email protected]
saqarTvelo, Tbilisi, 0154
qedias q.7
tel.:(995 32) 356609; 340283
faqsi:(995 32) 340283
mob.: (995 77) 440022; 783840
e-mail: [email protected];
[email protected]
1998
madona xarebava
saqarTvelo
rusTavelis
tel.: (995
faqsi: (995
mob.: (995
zugdidi 2100
q.51
215) 50139
215) 50139
77) 454588
e-mail: [email protected]
1996
1997
1997
iulia
xaraSvili
saqarTvelo,Tbilisi 0102
marjaniSvilis q.21
tel.:(995 32) 964458
faqsi:(995 32) 964458
mob.: (995 99) 900444; 570798
lela
gafrindaSvili
saqarTvelo, Tbilisi, 0193
merab aleqsiZis, #1
tel.:(995 32) 375238
faqsi:(995 32) 334163
mob.: (995 99) 243416
nino cixisTavi
e-mail: [email protected]
[email protected]
web-site: www.idpwa.org.ge
e-mail: lelag@@gol.ge
[email protected]
web-site: www.osgf.ge/wie
saqarTvelo, Tbilisi, 0105,
maCablis q. #5
tel.:(995 32) 999987; 939178
faqsi:(995 32) 939178
mob.:(995 99) 202889
e-mail: [email protected]
30
31
keTili nebis organizacia
xidi 21-e
mandilosani
2000
1993
marina
axvlediani
lia oqropiriZe
170
saqarTvelo, rusTavi, 3700
me-20 mikr.,korp. 1, bina 123
tel.:(995 24)177430
mob.:(995 93) 370445
e-mail: [email protected]
saqarTvelo, gori, 1400
samefos q.42
tel.:(995 270) 72429
32
33
martoxela
mSobelTa
asociacia
mTiani regionis qalebi
1995
2000
maia
kupravaSarvaSiZe
rusudan nakani
faqtiurad ar arseboben
saq. Tbilisi 0102
winamZRvriSvilis q.40
mob.: (995 99) 572507
e-mail: [email protected]
saqarTvelo, zemosvaneTi, 3200,
mestia stalinis Cixi,1
mob.:(995 99) 549142
e-mail: [email protected]
34
miteveba
2000
leila Toria
saqarTvelo, Tbilisi, 0154
wereTlis pros., korp.6, bina13
tel.:(995 32) 350216; 347427;
mob.: (995 99) 987077
e-mail: [email protected]
35
momavlis
imediT
2003
qeTi axobaZe
e-mail: [email protected]
[email protected]
ala beJenceva;
leila
suleimanova
mravalerovani
saqarTvelos qalebi
2002
37
peoni
1998
nato SavlayaZe
38
ruduneba
2001
sofio SarabiZe
39
samoqalaqo kulturis
saerTaSoriso centri _
qalTa jgufi
2002
lela xomeriki
36
40
41
saqarTvelos
azerbaijanel qalTa
kavSiri
saqarTvelos eqim qalTa
asociacia
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
WavWavaZe 27/29, bina 25
tel.:(995 32) 343393; 355781
mob.: (995 77) 741564
saqarTvelo, Tbilisi,
winamZRvriSvilis # 30
tel.:(995 32) 910760
faqsi:(995 32) 910760
mob.: (995 93) 205065; 304434
e-mail: [email protected]
[email protected]
saqarTvelo, Tbilisi, 0177
antonovskaias q.#9
tel.:(995 32) 506064, 398934
faqsi:(995 32) 506064
saqarTvelo, ambrolauri, 0400
javaxiZis q.5 tel.:(995 239)21504
faqsi: (995 239) 01504
mob.: (995 99) 505560
saqarTvelo, Tbilisi, 0112
baqos q.20a
tel.:(995 32) 940296
faqsi:(995 32) 953873
e-mail: [email protected]
2000
leila
suleimanova
saqarTvelo, marneuli, 3000
gorgaslis q.#3, b.3
tel.:(995 257) 24733; 24540
faqsi:(995 257) 24733
mob.: (995 93) 205065
e-mail: [email protected]
[email protected]
1999
nino Jvania
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
abaSiZis 14
tel.:(995 32) 252724
faqsi:(995 32) 227403
mob.: (995 99) 574968
e-mail: [email protected]
42
saqarTvelos qal
invalidTa asociacia
1998
manana
galuaSvili
saqarTvelo, Tbilisi, 0108
Zmebi zubalaSvilebis q. 34
tel.:(995 32) 920911
faqsi:(995 32) 920911
mob.: (995 99) 973006
e-mail: [email protected]
[email protected]
web-site: www.gdwia.gol.ge; www.itic.org.ge
171
43
44
45
saqarTvelos
qal-mecnierTa asociacia
saxli
siksa
2000
2000 marti
2002
avelina
daviTuliani
saqarTvelo,Tbilisi 0108
rusTavelis gamz.52
mecnierTa akademiis Senoba
tel.:(995 32) 234270, 982976
mob.: (995 77) 722744
rusudan fxakaZe
saqarTvelo,Tbilisi, 0801
ingoroyvas q.26
tel.:(995 32) 989080
faqsi:(995 32) 932635
mob.;
(995 99) 452554
maka kobrava
e-mail: [email protected];
[email protected]
e-mail: [email protected]
[email protected]
web-site: www.saxli.gol.ge
saqarTvelo, rusTavi 3700
me-15 mikr., saxli 10
tel.:(995 24) 153500
mob.: (995 93) 281676
e-mail: [email protected]
46
47
48
sociumi
fondi taso
qali da axali saukune
1999
2007
2000
maia gogolaZe
da manana
jinWaraZe
marina
TabukaSvili
izolda
baRaTuria
saqarTvelo. Coxatauri,4800
bendelianis q.10
mob.:(995 99) 297461
(995 99) 262727
e-mail: [email protected]
[email protected]
saqarTvelo, Tbilisi, 0108
r.TabukaSvilis q.15
tel.:(995 32) 920595
faqsi:(995 32) 920595
mob.: (995 95) 424279
e-mail: [email protected]
web-site: www.taso.org.ge
saqarTvelo,Tbilisi 0171
doliZis q,korp. 26,bina 20
tel.:(995 32) 364671; 333215
faqsi:(995 32) 333215
mob.: (995 99) 335040
e-mail : [email protected]
49
50
qalTa ganaTlebisa da
informaciis saerTaSoriso
centri
1993
qali _ demokratebi
2001
Tamar
abrmiSvili
saqarTvelo, Tbilisi, 0105
baraTaSvilis q.6/10
tel.: (995 32) 999253; 989217
faqsi: (995 32) 935902
mob.: (995 99) 337508
marina modebaZe
saqarTvelo,axalcixe,0800
Tbilisis q.9
mob.:(995 99) 548344
e-mail: [email protected]
web-site: www.civil.ge
e-mail: [email protected]
172
51
52
qalTa iniciativebis
mxardamWeri jgufi
qalebi momavlisTvis
irma inariZe
eka
aRdgomelaSvili
2000
1998
xaTuna sanikiZe
saqrTvelo,Tbilisi,0194
fanaskertelis q.19/98
tel.:(995 32) 361968
faqsi:(995 32) 331917
mob.: (995 99) 915000
e-mail:[email protected]
web-site: www.women.ge
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
barnovis q.#44
tel.:(995 32) 221752
faqsi:(995 32) 221750
mob.: (995 99) 561183
e-mail: [email protected]
[email protected]
53
qalTa organizacia parozi
2000
narine ginosiani
saqarTvelo, q. nino wminda,
samcxe-javaxeTi
Tavisuflebis #37
tel.:(995 262) 22656;
faqsi:(995 262) 22656
mob.: (995 99) 54911
e-mail: [email protected]
54
55
qalTa politikuri
resurs centri
qalTa sabWo_raionuli
organizacia kaspi
1998-2000
nana mJavanaZe
2002
dali korkomaSvili
saqarTvelo, Tbilisi 0179
TayaiSvilis q.3
mob.:(995 99) 901240
e-mail: [email protected]
web-site: www.wprc.org.ge
saqarTvelo, kaspi 2600
kostavas q.37
tel.:(995 271) 22448
faqsi:(995 271) 22435
mob.: (995 99) 221952
e-mail: [email protected]
56
qalTa saerTaSoriso
resurs centri
1998
lika nadaraia
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
TayaiSvilis q.3
tel.:(995 32) 224018
faqsi:(995 32) 250836
mob.: (995 99) 512514
e-mail:[email protected]
web-site: wprc.org.ge
57
58
qalTa sainformacio
centri
qalTa saqvelmoqmedo
fondi _ favoriti
2000-2003
2000
elene ruseckaia
xaTuna qaTamaZe
saqarTvelo, Tbilisi, 0102
winamZRvriSvilis q.40
tel.:(995 32) 952934
faqsi:(995 32) 942699
mob.: (995 93) 724313
e-mail: [email protected]
[email protected]
web-site: www.wicge.org
www.nasilie.net, www.ginsc.net
www.youthkot.net, www.antitraf.net
saqarTvelo, baTumi,6000
ximSiaSvilis q.13
tel.:(995 222) 22603; 73142
faqsi:(995 222) 73142; 72217
mob.: (995 77) 440646
(995 99) 558852
e-mail:[email protected]
[email protected]
[email protected]
59
qalTa centri
1996
ia verulaSvili
saqarTvelo, Tbilisi, 0179
WavWavaZis 15
tel.:(995 32) 233299
faqsi:(995 32) 233299
mob.: (995 99) 565506
e-mail:[email protected]
web-site: www.womancenter.org.ge
173
60
qalTa xelovnebis
saerTaSoriso kavSiri
1998
qalTa xma
61
62
2003
qali da janmrTeloba
2000
qeTevan mirianaSvili
jilda niblaZexaritonaSvili
ZiZia RuduSauri
saqarTvelo, Tbilisi, 0105,
WavWavaZis q. 68,
sanapiros 2a
e-mail: [email protected]
[email protected]
web-site: -
saqarTvelo,gurjaani,1500
ninoSvilis q.13
tel.:(995 253) 22947
faqsi:(995 253) 22947
mob.: (995 99) 512025
e-mail:[email protected]
[email protected]
saqarTvelo, rusTavi, 3700
megobrobis 1, 47
tel.:(995 24) 175862; 574681
faqsi:(995 24) 175862
mob.: (995 99) 543238
e-mail:
[email protected]
[email protected]
63
64
65
qarTvel qalTa
asociacia
qarTlis deda
SuSaniki
2004
1997
1996
saqarTvelo,lagodexi 2700
26 maisis q.23
faqsi:(995 254) 50181
mob.: (995 93)952004
eva
lomTaZe
e-mail: [email protected]
prez: asmaT
beJaniSvili
susana xaCaturiani
saqarTvelo, gori, 1400
aRmaSeneblis, 127
tel.:(995 270) 75884
mob.: (995 93) 768902, 946281
e-mail: [email protected]
saqarTvelo, Tbilisi, 0168
qeTevan wamebulis pr.8
tel.:(995 32) 968933
faqsi:(995 32) 331705
mob.: (995 93) 397170
e-mail:[email protected]
[email protected]
66
67
68
centri_
qalebi da ganviTareba
Zaladobisagan dacvis
erovnuli qseli
Zaladobisagan dacvis
erovnuli qselis
kaxeTis regionaluri
komiteti
2002
Sorena doliZe
saqarTvelo, Tbilisi, 0106
gamsaxurdias q, kvat.1
(iuridiuli misamarTia)
mob.:(995 99) 234348
e-mail: cwd.et.cavcasus.net
2003
nato SavlayaZe
saqarTvelo, Tbilisi, 0177
antonovskaias q.#9
tel.:(995 32) 506064, 398934
faqsi:(995 32) 506064
e-mail: [email protected]
2005
jilda niblaZexaritonaSvili
174
saqarTvelo,gurjaani,1500
ninoSvilis q.13
mob.:(995 99) 512025
e-mail: [email protected]
[email protected]
danarTi IV.
respodentTa nusxa:
No
saxeli da gvari
organizacia da Tanamdeboba
TariRi
1
abramiSvili Tamar
eqsperti; qalTa ganaTlebisa
da informaciis saerTaSoriso
centri
12.10.07
2
aRoSaSvili marine
axalcixis No1sajaro skolis
buRalteri, kerZo mesakuTre
30.11.07
3
axvlediani mamuka
Tbilisis meria;
26.11.07
4
barkauli lia
patruli
26.11.07
5
gafrindaSvili lela
eqsperti; kavSiri
qalebis iniciativa
TanasworobisaTvis
17.10.07
6
devaZe nana
leiboristuli partia, wevri
5.11.07
7
elisaSvili aleko
8
vice meri
radio Tavisufleba, Jurnalisti
23.04.08
notariusi
20.09.07
9
zRulaZe eka
Sinagan saqmeTa ministris
moadgile
30.11.07
10
TabukaSvili marine
eqsperti; fondi taso
15.10.07
11
TevdoraZe elene
saqarTvelos parlamenti.
komitetis Tavmjdomare
13.10.07
12
Turnava naTia
kerZo ekonomikuri kompaniis
menejeri
27.11.07
13
kemularia nana
52-e sajaro skola, pedagogi
29.11.07
14
kikaCeiSvili lana
mari broses sax. skola, pedagogi
29.11.07
15
kukava kaxa
saqarTvelos parlamenti, wevri
9.10.07
175
16
mama adami
samebis sakaTedro taZari,
moZRvari
02.05.08
17
maRraZe guguli
saqarTvelos parlamenti, wevri
13.10.07
18
maxaraSvili qeTevan
saqarTvelos parlamenti, wevri
27.10.07
19
mdivani maka
saxelmwifo ministris mrCeveli
5.11.07
20
menTeSaSvili eliko
taqsis mZRoli
3.12.07
21
mesxi mari
eqsperti trefikingis sferoSi
23.10.07
22
musxeliSvili marina
14.11.07
23
nadaraia lika
partia win saqarTvelo, wevri
qalTa saerTaSoriso resurs
centri, eqsperti,
24
naWyebia manana
saqarTvelos parlamenti, wevri
19.10.07
25
petriaSvili irakli
saqarTvelos profkavSirebis
gaerTianeba, prezidenti
27.11.07
26
Jvania Tamar
samarTliani arCevnebi.
direqtori
31.10.07
27
romelaSvili baia
qalTa sabWo, wevri
30.10.07
28
rurua nika
saqarTvelos parlamenti,
Tavdacvisa da uSiSroebis
komitetis Tavmjdomaris
moadgile
12.11.07
29
sabedaSvili Tamar
eqsperti
25.04.08
30
sanikiZe xaTuna
qalebi momavlisTvis eqsperti;
23.10.07
31
sajaia ruslan
iZulebiT gadaadgilebuli piri
28.01.08
32
tyemalaZe zurab
saqarTvelos parlamenti, wevri
24.10.07
33
faCulia irakli
profesiuli swavlebis
xelmZRvaneli
13.11.07
34
qavTaraZe irakli
nacionaluri moZraoba,
saerTaSoriso mdivani
25.10.07
176
16.10.07
35
qaTamaZe Tamazi
turizmis prof. saswavleblis
centri ikarosi, pedagogi
20.11.07
36
qarqusovi uruzmaki
ekonomikis saministro, ministries
moadgile regionaluri
ganviTarebis dargSi
28.11.07
37
RurWumeliZe manana
saqarTvelos pedagogTa
da mecnierTa Tavisufali
profkavSiri, Tavmjdomare
1.03.08
38
SavlayaZe nato
Zaladobisagan dacvis erovnuli
qseli; qalTa klubi _ peoni,
eqsperti;
17.10.07
39
ciramua zaza
prof.swavlebis centri,
direqtori
13.11.07
40
cixisTavi nino
kavkasiis qalTa qseli, eqsperti
18.10.07
41
WanturiZe rusudani
saapelacio sasamarTlo,
mosamarTle
25.10.07
42
xidaSeli Tina
respublikuri partia, wevri
19.10.07
43
xelaia vardo
iZulebiT gadaadgilebuli piri
28.01.08
44
xomeriki lela
samoqalaqo kulturis
saerTaSoriso centri, eqsperti
28.11.07
45
xorava dalila
janmrTelobis, socialuri da
Sromis saminitro, afxazeTis
ganyofilebis
ufrosi
26.11.07
46
xundaZe maia
globaluri iniciativa
fsiqiatriaSi, fsiqiatri
19.11.07
47
jaSi Carita
asociacia genderi socialurekonomikuri ganviTarebisTvis,
eqsperti
12.11.07
177
danarTi V.
fokus jgufebis nusxa:
No
1
2
jgufebi
TanianTkaris
TviTdasaqmebuli qalebis
jgufi
adgilobrivi
TviTmmarTvelobis qalTa
forumi
Semokleba
Catarebis
adgili
TariRi
fj1
sofeli
TanianTkari
8.08.07
fj2
qorTiard
merioti
15.10.07
3
iZulebiT gadaadgilebul
pirTa jgufi. fotoxma.
fj3
zugdidi
20.10.07
4
marneulis axalgazdoba
fj4
marneuli
26.11.07
5
axalcixis saxelmwifo
universitetis studentebi
fj5
axalcixis
saxelmwifo
universiteti
30.11.07
6
axalqalaqis
axalgazrdoba
fj6
axalqalaqi
01.12.07
7
Tbilisis iv. javaxiSvilis
sax. saxelmmwifo
universitetis studentebi
fj7
Tbilisis iv.
javaxiSvilis
sax. saxelmmwifo
universiteti
27.12.07
8
Tbilisis iv. javaxiSvilis
sax. saxelmmwifo
universitetis studentebi
fj8
Tbilisis iv.
javaxiSvilis
sax. saxelmmwifo
universiteti
09.01.08
9
iZulebiT gadaadgilebul
pirTa jgufi; fotoxma
fj9
zugdidi
28.01.08
178

Documentos relacionados

ministrTa komitetis rekomendacia REC (2003) 24 evropis

ministrTa komitetis rekomendacia REC (2003) 24 evropis miiRon paliatiuri mzrunvelobis yovlismomcveli erovnuli politikisaTvis aucilebeli moqmedebis, sakanonmdeblo da sxva normebi. am mizniT, SesaZleblobis gaTvaliswinebiT miiRon winamdebare rekomendaciis...

Leia mais

seqsualuri uflebebi: IPPF deklaracia

seqsualuri uflebebi: IPPF deklaracia swored es codna iqna asaxuli deklaraciaSi. deklaraciis SemuSavebis procesSi sxvadasxva regionebis qveynebis kulturuli da religiuri garemos gaTvaliswinebis aucilebloba gaCnda. komitetis wevrebi warm...

Leia mais

genderis sakiTxavi literatura

genderis sakiTxavi literatura zog sazogadoebebSi bavSvebis movla umetesad mamis movaleobebSi Sedis, arsebobs iseTebic, romlebic arc erTi mSobeli ar kisrulobs am funqcias. ase rom, bavSvis movlis valdebuleba ara biologiurad, ara...

Leia mais

genderi – socialuri da politikuri swavlebani

genderi – socialuri da politikuri swavlebani 3. saerTaSoriso forumebi - qalTa moZraobis erToblivi programis gamomuSavebis mniSvnelovani faqtori ........................................... 80 Tavi VII. genderuli Tanasworobis problemebi saqarTv...

Leia mais