ADB Dili Bulletin: Konaba ADB Fundu Dezenvolvimentu Azia
Transcrição
ADB Dili Bulletin: Konaba ADB Fundu Dezenvolvimentu Azia
April 2012 Edisaun No. 6 www.adb.org/Timor-Leste Konaba ADB Eventus projetu nian Fundu Dezenvolvimentu Azia Fundu Dezenvolvimentu Ázia (ADF) mak fonte prinsipal finansiamentu nian ba atividade hirak ne’ebe ADB suporta iha Timor‐Leste. Iha 2011–2012, Timor‐Leste sei simu $32.2 milloens husi rekursus ADF nian: $23.0 milloens husi doasaun, no $9.2 milloens husi empréstimu konsesional hirak. ADF ne’ebe hari’i iha 1973, sai nudar ADB ni‐nia fundu espesiál ne’ebe tuan no bot liu. Atividade hirak ne’ebe ADF suporta promove mak hanesan redusaun kiak no mellorias iha kualidade moris iha paízes hirak ne’ebe kiak liu iha Ázia no Pasífiku. Husi 2006 ba 2010, ADF fo ona $2.5 billoens resin tin‐ tinan ba projetu no programa hirak ne’ebe tulun familia hirak atu sai husi kiak laran. Iha 2009–2010 deit, projetus empréstimus no doasoens hamutuk 100 resin ho valor $6.2 billoens mak fo ona ba paíz membru ADB nian hirak ne’ebe seidauk dezenvolvidu. ADF XI ne’ebe kobre periodu 2013– 2016 sei iha faze preparasaun. Rekursus ADF nian mai liu‐liu husi kontribuisaun paíz membru ADB nian hirak, ne’ebe mobilizadu iha reabastesimentu periódiku, no osan hirak ne’ebe tama hikas husi repagamentu empréstimu ADF nian. Kontribuitor bot liu ba ADF mak, tuir orden dekresente, Japaun, Estadus Unidus, Australia, Kanadá, Alemaña, Reinu Unidu, no Fransa. ADF nian karaterístika espesial ida mak sistema alokasaun bazeadu ba dezempeñu. Alokasaun fundus bazea ba kualidade paíz ida ni‐nia polítika no ambiente institusional. Avaliasaun dezempeñu anual prepara ona ho Governu ne’ebe uza kestionáriu ida ne’ebe públiku bele hetan. Banku Mundial halo ezersísiu hanesan, no ADB ho Banku Mundial serbisu hamutuk atu garante katak ezersísiu rua ne’e harmonizadu. Informasaun seluk tan disponivel iha adb.org/site/adf Oin sa kontaktu ami? Sede Espesial iha Timor-Leste Edifísiu ADB–Banku Mundial, Avenida dos Direitos Humanos Dili, Timor-Leste Telefone: +670 332 4801 Kuartel Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu 6 ADB Avenue, Mandaluyong City 1550 Metro Manila, Philippines Telefone: +63 2 632 4444 Diretoria Ezekutiva ADB nian aprova ona Projetu Modernizasaun Rede Estradas iha 30 Marsu, nune’e mos ba Timor‐Leste ni‐nia empréstimu dala uluk husi ADB. Projetu ne’e sei moderniza estradas 29 kilómetrus (km) husi kapital Dili ba Liquiça, no 31 km tan husi Tibar ba Gleno (hare’e pájina tuir mai). Obra sivil balun hahú ona iha Fevereiru ba modernizasaun seksaun Liquiça‐Maubara iha rede estrada nasional. Ne’e mak estrada nasional dahuluk ne’ebe atu moderniza tuir padraun internasional ho luan pavimentu 6m ho berma/bahu jalan 1.5m iha estrada nia ninin rua. Reabilitasaun hahú ona iha Janeiru no Fevereiru ba estrada nasional 18 km entre Batugade ho no Maliana, kapital distritu Bobonaro, iha fronteira. Obra sivíl balu hahú ona iha Fevereiru atu reabilita sub‐ zona tolu husi sistema abastesimentu bee Dili nian— Cacaulidun, Fatuhada, no Kintal ki’ik. Obra ne’e programadu ona atu ramata tinan ne’e. Portal Transparénsia Asistensia ne’ebe Ministério das Finanças administra sai operasional iha Fevereiru. Informasaun detalladu konaba apoiu parseiru dezenvolvimentu nian orasne’e disponível publikamente nudar parte husi Governu ni‐nia Portal Transparénsia (amp.mof.gov.tl). Portal Transparénsia Asistensia ne’e hari’i ho tulun Governu Japaun no Australia, no ADB nian. Eventu hirak ADB suporta Foin lalais ne’e Timor‐Leste hola parte iha: Konferénsia Rejionál konaba Dezenvolvimentu Impulsionadu husi Komunidade, 31 Janeiru 2012, iha Kuartel ADB nian, Manila, Filipinas; Konferénsia konaba Kooperasaun no Integrasaun Rejional, Experiénsia hirak iha Ázia no Pasífiku, 26–27 Marsu 2012, Kunming, Repúblika Popular China; no Treinamentu Aprovizionamentu ADB, 29–30 Marsu 2012, Dili. La kleur tan Timor‐Leste sei hola parte iha: Workshop Rejional Sistemas Salvaguarda País nian, 18–19 Abril 2012, ADB, Manila, Filipinas; Enkontru Anual dala 45, Konsellu Governadores, 2–5 Maiu 2012, Manila, Filipinas; no Workshop konaba Rede Produsaun no Polítika Komérsiu iha Tempu Turbulentu hirak, 16–18 Maiu 2012, Kuartel ADB nian, Manila, Filipinas. Pajina 2 Modernizasaun Estradas Projetu Modernizasaun Rede Estrada ne’e hetan ona aprovasaun Diretoria ADB nian iha 30 Marsu 2012. Projetu ne’e sei moderniza estrada rua ne’ebe rame liu iha Timor‐ Leste no hadia ligasaun estrada prinsipal iha parte oeste ba Indonezia. Konstrusaun sei hahú iha fin 2012, hodi kria empregus no hatún kustus transporte nian ba ema no sasán. Sei hari’i estrada sira ne’e tuir largura estrada internasional nian ho 6 m tau tan ho berma/bahu jalan, ne’ebe sei halo viajen lais liu no seguru liu. Projetu foun ne’e mos sei prepara dezeñu detalladu ba modernizasaun estrada Manatuto ba Natabora, atu fo ligasaun estrada diak ida entre norte no sul paíz nian. Projetu ne’e tenki lori rezultadu sira tuir mai: (i) Modernizasaun no kapasidade rezisténsia ba klima ba estrada nasional sira. Estrada husi Dili ba Liquiça (29 km) no Tibar ba Gleno (31 km) mak sub‐projetu importante liu ne’ebe sei moderniza. Modernizasaun ne’e sei inklui reforsa no haluan pavimentu seladu mak orasne’e iha ne’ebe em jeral menus husi largura 4.5 m ba metru 6 no nahe asfaltu iha fohon. Vulnerabilidade ba estradus husi udan bot, nivel tasi nian ne’ebe sae, no sei hakuran efeitu potensial sira seluk mudansa klimátika nian liu husi medidas‐defensivas enjeñaria nian, hanesan garante estrutura drenajen ho dimensaun adekuadu, hasae nível estrada nian ne’ebe fásil atu sofre inundasaun, no bio‐ enjeñaria atu promove estabilidade railolon nian; (ii) Estudu viabilidade no dezeñu detalladu ida ba estrada husi Manatuto ba Natarbora (81 km); (iii) Manutensaun estrada bazeadu ba dezempeñu. Kontratante obra sivil sira sei responsável ba manutensaun seksaun estrada mak moderniza ona ne’ebe projetu ne’e atu moderniza durante tinan rua hafoin ramata konstrusaun fíziku. Kontratante lokal sira sei simu formasaun konaba manutensaun dezempeñu no sei uza kontratus bazeadu ba dezempeñu periódiku ba manutensaun iha loron aban‐bainrua; (iv) Sei aumenta sensibilizasaun konaba seguransa estrada no kestaun sosial relasionadu ho transporte sira. Sei aumenta sensibilidade konaba seguransa estrada hodi implementa programa sensibilidade seguransa estrada bazeadu iha komunidade, nune’e mos programa edukasaun ida ba eskola sira, motorista sira, utilizador estrada sira no komunidade sira, no implementa programa prevensaun HIV/SIDA ida; no (v) Jestaun projetu efikáz, atu garante katak projetu ne’e implementa tuir prazu no tuir orsamentu. Apoiu jestaun projetu hatama ona ba Ministério das Infraestruturas nudar ajénsia responsável ba implementasaun. Projetu ne’e nudar responsabilidade Conselho de Administração Fundo Infraestruras nian (Conselho Fundo Infraestrutura). Projetu ne’e mos sei involve Sekretariadu ba Projetu Bot hirak, Ajénsia Dezenvolvimentu Nasional atu revé kualidade, kustu no pagamentus, no Komisaun Aprovizionamentu atu fiskaliza aprovizionamentu bot hirak. Projetu ne’e planeadu atu ramata iha Dezembru 2015. ADB finansia deit$40.00 milloens husi projetu ni‐nia kustu total, no Governu Timor‐Leste kontribui ho valor $13.66 milloens husi Fundu Infraestrutura. Finansiamentu ne’e inklui Timor‐Leste ni‐nia empréstimu dahuluk husi ADB; empréstimu ida ho valor $9.15 milloens husi ADF, no empréstimu ida ho valor $30.85 milloens husi ADB ni‐nia Rekursus Kapital Ordináriu. Empréstimu ADF iha prazu tinan 32, inklui periodu karénsia tinan 8, no taxa de juros hamutuk 1.0% tin‐tinan durante periodu karénsia no 1.5% tinan ida depois periodu karénsia. Empréstimu husi Rekursus Ordinárius Kapital nian sei iha prazu tinan 25, inklui periodu karénsia tinan 5, taxa de juros anual ida ne’ebe determina tuir ADB ni‐nia sistema empréstimu bazeadu ba taxa interbankária Londres no taxa kompromisu ida hamutuk 0.15% tinan ida. Empréstimu hirak ne’ebe propoin ne’e identifika ona iha Orsamentu 2012 ne’ebe Parlamentu aprova iha Dezembru tinan kotuk. Tuir ezijensia lejislasaun dívidas públikas, kustu finansiamentu, tenki ki’ik liu 16% nudar projetu ni‐nia taxa rendibilidade ekonómika estimadu. Hein katak tender ba seksaun Dili ba Liquiça sei lansa iha fulan Juñu klaran, no tender ba 32km hirak seluk hein atu lansa iha fin 2012. Projetu foun ne’e aumenta tan ba projetu ida ne’ebe lao dau‐daun hela ne’ebe finansia husi doasaun ADB nian atu modernizasaun estrada 66 km husi Liquiça ba Batugade iha fronteira ho Indonézia. Estrada 42 km seluk tan husi Batugade ba sentru rejional Maliana mos sei reabilita hela. Ba projetu ne’ebe finansia ho doasaun ne’e, 33 km halo ona no lisitasaun ba 75 km seluk sei iha faze avaliasaun. Bainhira projetu rua ne’e ramata, sei iha estrada modernizadu ho luan metru 6 tau ho berma/bahu jalan metru 1,5 husi Dili ba fronteira. Ne’e mak modernizasaun estradas bot liu dahuuluk ne’ebe Timor‐Leste halo. Obra foun hirak ne’e ligadu ho apoiu husi Ajénsia Kooperasaun Internasional Japaun nian atu moderniza estrada Dili ba Baucau, no husi Banku Mundial atu moderniza estrada husi Dili ba Ainaro. Bainhira tau hamutuk, hamutuk 235 km estrada mak sei moderniza ho apoiu parseiru dezenvolvimentu sira nian. Halo hela utilizasaun máximu ba sistema hirak governu nian, liu‐liu Governu ni‐nia sistema foun hirak ba projetu bot hirak. Liu‐liu, projetu hotu‐hotu ne’ebe parseiru dezenvolvimentu sira suporta ezekuta ho baze loron‐ba‐ loron liu husi unidade jestaun projetu iha Ministério das Infraestruturas. Pájina 3 Hadia Sistemas Be’e Kapital Distritu Formasaun Abilidade Esensial hirak Projetu Abastesimentu Be’e Kapital Distritu hetan ona aprovasaun Diretoria ADB nian iha 28 Setembru 2011. Projetu ne’e sei reabilita no aumenta sistemas abastesimentu be’e iha kapital distritus Manatuto no Pante Macasar atu fornese be’e hemu iha oras 24 laran, ba ema liu 30,000. Projetu ne’e nudar hakat dahuluk ba realizasaun meta Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011–2030 nian hodi fo asesu oras 24 ba be’e seguru iha kapital distritu hotu‐hotu. Nia sei apoia mos governu ni‐nia esforsu hirak atu alkansa Metas Dezenvolvimentu Miléniu atu hetan saúde diak ba labarik sira ho tihan 5 ba kraik. Rezultadu ne’ebe projetu hakarak atu hetan mak hanesan (i) reabilitasaun no espansaun sistema abastesimentu be’e iha Pante Macasar no Manatuto, (ii) koñesimentu ne’ebe aumenta konaba utilizasaun be’e efisiente no prátika ijiene seguru, no (iii) operasaun no manutensaun sustentável ba sistema be’e‐mos urbanu. Karateristika ida projetu nian mak inkluzaun kontratu operasoens no manutensaun durante tinan rua. Ne’e forma simples ida parseria entre públiku‐privadu ne’ebe sei sustenta distribuisaun be’e‐hemu hafoin konstrusaun. Nia sei permiti mos governu atu investiga se parseria públiku‐privadu longo prazu ida kompatível iha fatin hirak seluk. Projetu ne’e mos inklui atividade ketak ida atu reabilita parede barrajen Lagoa Lehumo iha distritu Ermera. Ne’e sei garante katak lagoa ne’e sei fo rekursu be’e sustentável no seguru ida ne’ebe sei hadia oportunidade kriasaun rendimentu iha komunidade besi‐besik hirak. Kustu total projetu nian $14.32 milloens sei finansia ho doasaun ADF nian hamutuk $11.00 milloens no $3.32 milloens husi governu. Projetu ne’e nudar responsabilidade Ministério das Infraestruturas nian, no sei depende ba Ministério ni‐nia pesoal nível nasional no distrital atu lidera implementasaun. Secretário de Estado ba Oecusse no administradores Manatuto no Oecusse nian mos sei involvidu. Projetu ne’e hetan apoiu husi ADB nia asisténsia téknika. Iha 14 Dezembru 2011, ADB aprova ona projetu asisténsia téknika ida ho valor $1.2 milloens atu tulun ofisial setor be’e nian iha nível nasional no distrital halo improvizaun kapasidade individual no institusional nian ne’ebe presiza atu jere, operasionaliza, no mantein sistema abastesimentu be’e urbanu hirak. Iha 26 Marsu 2012, ADB aprova ona projetu asisténsia téknika ida ho valor $0.55 milloens atu hahú preparasoens ba projetu investimentu komplementar ida ne’ebe sei reabilita sistema be’e no abastesimentu ba kapital distritu seluk tan. Prioridade dahuluk sei fo ba Baucau, Viqueque, no Lospalos. Projetu Formasaun Abilidade Nível Médiu hetan ona aprovasaun Diretoria ADB nian iha 7 Dezembru 2011. Projetu ne’e sei tulun Timor‐Leste iha introdusaun no implementasaun formasaun abilidade nível médiu iha área konstrusaun no komérsiu automóvel. Projetu ne’e sei dirize ba populasaun joven ne’ebe aumenta lalais no fo oportunidade foun hirak ba empregu, no mos tulun fornese mao‐de‐obra espesializadu ne’ebe presiza atu halais implementasaun obras infraestrutura nian hirak. Projetu ne’e sei bazeia ba programa no fasilidade formasaun hirak ne’ebe ne’ebe komprovadu ona konaba implementasaun formasaun kualidade iha nível báziku. Nia sei reforsa operador formasaun públiku no privadu selesionadu sira atu nune’e sira bele aumenta nafatin sira‐nia operasoens no treina Timor oan feto no mane barak liu tan. Sentru Formasaun Tibar mak operador formasaun públiku ida husi sentru rua ne’ebe hetan ona rekoñesimentu nudar implementa formasaun abilidade báziku ho kualidade iha komérsiu konstrusaun (hanesan badaen‐ai, kanalizasaun, eletridade, pedreidu, enerjia solar). Projetu ne’e sei finansia modernizasaun fasilidade no ekipamentu iha Tibar, no mos konstrusaun fasilidade toba‐fatin atu aumenta asesu ba estudante sira ne’ebe mai husi fatin dok sira no mos feto sira. Projetu ne’e mos sei suporta operador formasaun privadu rejistadu rua (la‐os governu nian) —DIT Baucau no Don Bosco iha Comoro—hodi halo modernizasaun ba fasilidade no ekipamentu. Apoiu ne’e sei fo liu husi Akordu Parseria ida ne’ebe sei halo ho governu. Atu garante kualidade a’as formasaun impulsionadu husi procura, maka sei halo formasaun ne’e tuir padraun kompeténsia no kualifikasaun nian ne’ebe prepara ona ba indústria partikular husi Instituto Nacional de Desenvolvimento da Mao‐de‐Obra ho input husi setor privadu. Sei hari’i Sentru Dezenvolvimentu Formasaun Vokasional foun ida atu lori formasaun iha‐servisu fatin ba ba profesores ne’ebe presiza atu aumenta abilidades. Sei halo mos planu prazu naruk ida atu hadia sira‐nia abilidades. Sei hadia ligasaun ho merkadu traballu hodi tulun haluan atividade promosaun sira no servisus akonsellamentu empregu, no tulun empregador setor privadu sira atu fo formasaun iha serbisu fatin ka estájiu. Sei reforsa mos sistema informasaun merkadu traballu ida ne’ebe hamri’ik ona atu nia ida kapasidade diak liu atu identifika falta de abilidades no nesesidades formasaun nian. Kustu total projetu nian hamutuk $13.00 milloens sei finansia husi ADF nia doasaun $12.00 milloens no $1.00 milloens husi governu. Projetu ne’e nudar responsabilidade Sekretaria de Estado da Formação Vocacional e Emprego. Ne’e sei sai ferramenta importante ida ba implementasaun governu ni‐nia Planu Estratéjiku Edukasaun Téknika no Vokasional. Atualizasaun Ekonómika Dezempeñu kresimentu forte ekonomia nian kontinua nafatin iha 2011, ho PIB, la inklui setor minarai iha tasi laran no Nasoens Unidas (husi ne’e ba oin uza medida PIB), aumenta 10.0%, gastus reseita minarai nian kontinua fo impulsu ba ekonomia. Maske orsamentu 2011 nian la gasta hotu, maibé despezas governu nian, inklui atividade hirak ne’ebe parseiru sira selu, to’o $1.4 billoens. Ne’e aumentu ida hamutuk 36.4% iha nível 2010 nian, no iha posibilidade rasiu despezas governu nian ho PIB alkansa 185.5% iha 2011. Inflasaun anual média hamutuk 12.1%. Inflasaun sae lalais iha primeiru trimester 2011 tanba minarai no ai‐han folin iha mundu ne’ebe a’as teb‐tebes ne’ebe injeta iha ekonomia. Fator seluk ne’ebe kontribui ba aumentu iha primeru trimestre mak redusaun iha subsídiu, no ruptura/gangguan ba siklu kolleita nian tanba udan ben barak demais iha 2010. Iha tiha inflasaun adisional uitoan durante segundu no terseiru trimestre, maske iha procura internu maka’as. Maibé iha trimester ikus liu 2011 nian, inflasaun ho baze komparasaun tinan‐ho‐tinan to’o 15.4%. Procura ne’ebe aumenta durante eventu selebrasaun fim‐du‐ anu maka falta kapasidade iha portu internasional Dili husi fulan Outubru bainhira ro‐ahi marina nian okupa tiha ro‐fatin ida husi ro‐ fatin tolu mak kontribuinte prinsipal ba aumentu inflasaun iha kuartu trimestre. Aumentu bot inflasaun ne’e tanba efeitu deflasionáriu diminuisaun balun ai‐han folin nian no apresiasaun ida ba dollar Estados Unidos nian (ne’ebe Timor‐Leste uza) hasoru moeda prinsipal sira. Despezas governu nian ne’ebe sae nafatin deit projeta ona atu permiti ekonomia sai forte nafatin. Maibé hein katak taxa kresimentu ekonómiku sei tun, husi besik 10% iha 2012 ba 8% iha 2013, tanba taxa expansaun fiskal hahú moderadu. Projeta ona atu despezas Governu nian aumenta a’as 25.7% iha 2012, maibé to’o deit 10.3% iha 2013. Orsamentu ba 2012 permiti aumentu bot ida tan iha despezas governu nian ba $1.8 billoens, iha ne’ebe $1.6 billoens sei selu husi Fundo Petrolífero no reseita railaran, ho restante husi parseiru dezenvolvimentu sira. Rasiu despezas kompara ho PIB projeta ona atu besik nafatin 200% iha 2012. Espera atu inflasaun a’as nafatin iha primeiru semestre 2012. Falta kapasidade provizóriu iha portu Dili, no procura bot teb‐tebes ne’ebe mai husi preparasaun ba eleisaun Parlamentar iha tinan klaran, hein atu mantein presaun ba leten ba sasán folin. Hein katak presaun inflasionáriu sei tun durante segundu semester bainhira efeitu sira ne’e liu ona, no bainhira misaun manutensaun dame Nasoens Unidas fila ho forma gradual tulun halo neineik expansaun iha procura agregadu. projeta ona atu inflasaun média 10.2% durante 2012 molok tun ba 7.4% iha 2013. Atu hatene tan análize konaba ekonomia Timor‐Leste nian, hare’e www.adb.org/publications/pacific‐economic‐monitor. Pájina 4 Kresimentu PIB (%, anual) 15 10 5 0 2007 08 10e 11p 12p 13p e=estimativa, p=projesaun Nota: Nonpetroleu, PIB non-UN, kresimentu anual. Fonte: Governu Timor-Leste. 2011. 2012 Livro Orçamento No. 1. Dili (Novembru). Indise presu konsumidor (mudansa y-o-y %) 20 Dili (monthly) Indonesia (monthly) 15 Timor-Leste (quarterly) 10 5 0 Jan10 Apr Jul Oct Jan11 Apr Jul Oct Jan12 Fonte: Direcção Nacional de Estatística Timor-Leste Inflasaun husi fulan-ba-fulan, Dili (mudansa fulan-ba-fulan %, mensal) 4 3 2 1 0 -1 Jan10 Apr 09 Jul Oct Jan11 Apr Jul Fonte: Direcção Nacional de Estatística Timor-Leste Oct Jan12
Documentos relacionados
PPP Portu Baía Tibar - Timor-Leste PPP General Information
Fatin ne’ebe hili ona ba portu ne’e mak iha parte sudoeste Baía Tibar. Fatin ne’e iha impaktu negativu kiik liu ba ai-parapa sira, fatin lulik sira, asesu ba peska, kolam ikan no fatin tein masin, ...
Leia maislia fuan kona ba eleisaun lia fuan kona ba eleisaun
Eleisaun nian hasoru beibeik, maka lian Tetun seidauk iha termu eleisaun nian nebee Timor oan barak liu bele simu. Ami hakaas an atu rai hela buat ida nebee bele ajuda staf eleisaun nian atu hatoo ...
Leia mais