Fo Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste

Transcrição

Fo Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste
DIRETRIZ
LEGÁL KONABÁ
VIOLÉNSIA B
FÓ ATENSAUN
BA VIOLÉNSIA
BAZEIA BA JÉNERU
BA J
IHA TIMOR-LESTE
VOLUME 1: ENKUAD
VOLUME 2: MANUÁL ETAPA-POR-ETAPA OINSÁ
FÓ APOIU LEGÁL BA VÍTIMA
JUDICIAL S YSTEM MONITORING PROGRAME
PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 1
Contacts
The Asia Foundation
Rua de Nu Laran No. 20
Bairro dos Grillos
Dili, Timor-leste
Tel: (670) 331-3457
Mobile: (670) 723-0922
Judicial System Monitoring Program
Rua Setubal, Colmera, Dili - East Timor
Postal Address: PO Box 275, Dili, East Timor
Tel / Fax : +670 3323883
Web Site : www.jsmp.minihub.org
Email : [email protected]
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 2
FÓ ATENSAUN BA VIOLÉNSIA
BAZEIA BA JÉNERU
IHA TIMOR-LESTE
VOLUME 2: MANUÁL ETAPA-POR-ETAPA OINSÁ
FÓ APOIU LEGÁL BA VÍTIMA
JUDICIAL S YSTEM MONITORING PROGRAME
PROGRAMA DE MONITORIZAÇÃO DO SISTEMA JUDICIAL
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 3
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page iv
4
LIAFUAN BADAK HUSI SUA EXCELÉNSIA SEKRETÁRIA ESTADU PROMOSAUN IGUALDADE
Ho prazer mak hau hakerek liafuan balun hodi introduz publikasaun Manuál Jurídiku kona-ba Violénsia
Bazeia ba Jéneru ba advogadu privadu sira ne’ebé Fundasaun Ázia prodús ba Programa Monitorizasaun
Sistema Judisiál nia Servisu Apoiu ba Vitima ho suporta ne’ebé mai husi Ajénsia Estadus Unidus Nian ba
Dezenvolvimentu Internasionál (USAID).
Sekretáriu Estadu ba Promósaun Igualdade fó benvindu ba esforsu tomak ne’ebé suporta aplikazaun no
ezekusaun lei atu prevene violénsia bazeia ba jéneru. Iha tinan 2010 Parlamentu Nasionál aprova Lei
Kontra Violénsia Doméstika ne’ebé rekoñese violénsia doméstika nudar problema tempu naruk ida no
kestaun sosiál ida ne’ebé kompleksu tebes iha ita-nia tempu. Promulgasaun Lei Kontra Violénsia
Doméstika ne’e pasu loos ida atu atende dezigualidade jéneru estruturál ne’ebé kria violénsia barak
hasoru feto no labarik sira ho proporsaun ne’ebé aas liu.
Tuir Artigu 25 husi Lei Kontra Violénsia Doméstika, vítima violénsia doméstika hotu-hotu iha direitu ba
apoiu legál husi Defensór Públiku ka advogadu privadu, la haree ba vítima nia kapasidade finansiál atu
selu advogadu. Iha parte seluk, advogadu privadu sira mós iha ona direitu legál ne’ebé rekoñesidu atu
akompaña vítima violénsia doméstika iha faze hotu-hotu iha prosesu julgamentu criminal nian. Vitima
nia partisipasaun iha julgamentu krimi ne’e esensiál tebes atu garante rezultadu ne’ebé signifikativu no
justu ba vitima, komunidade no estadu.
Advogadu privadu sira mak kaer papél importante iha promosaun igualdade jéneru liu husi sira nia
asisténsia, no reprezentasaun ne’ebé sira fó ba vítima violénsia bazeia ba jéneru. Ami fiar katak
importante tebes ba advogadu privadu sira atu hametin sira nia kompriensaun kona ba enkuadru legál
kona-ba julgamentu krimi kontra violénsia bazeia ba jéneru, nune’e mós sira-nia abilidade pratikál atu fó
apoiu legal ne’ebé signifikativu ba vitima sira.
Aprovasaun lei hirak ne’e marka hela deit pasu primeiru ida ba dalan atu atende desiguldade sosiál. Atu
kria mudansa ba tempu naruk, lei sira ne’e tenki aplika kontinuamente ba kazu reál ne’ebé akontese lorloron, no tenki ezekuta lei hirak ne’e ho signifikativu liu husi sistema judisiál. Advogadu privadu sira
hamutuk ho polisia, prokuradór no juíz sira mak kaer papél fundamentál ida atu rezolve violénsia bazeia
ba jéneru liu husi sistema judisiáriu. Ami nia edifisiu iha komitmentu atu kontinua serbisu hamutuk ho
ema hotu ne’ebé koko atu enfrenta dezafius husi violénsia bazeia ba jéneru iha Timor-Leste.
Idelta Maria Rodrigues
Sekretária Estadu Promosaun Igualdade
Repúblika Demokrátika Timor-Leste
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 5
v
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 6
vi
Agradesimentu
Ho produsaun manuál prátiku kona ba fornesimentu apoiu legál ba vitima krimi violénsia bazeia ba
jeneru ida ne’e, Fundasaun Ázia sente orgullu atu kontribui ba aktividades barak ne’ebé lao da-dauk
hodi halakon violénsia bazeia ba jeneru iha Timor Leste.
Violénsia hasoru feto no labarik sira sei akontense barak-barak iha nasaun ne’e, no feto kuazu pursentu
38 mak deklara katak sira esperiénsia ona violénsia iha sira nia moris. Maske nune’e iha sinál positivu,
liu-liu ho promulgasaun Lei Kontra Violénsia Doméstika iha tinan 2010 ne’e hatudu klaru ona katak
violénsia doméstika ne’e aktu krimi ida no Estadu nia responsabilidade mós aumenta signifikativamente
atu proteje feto no labarik sira no mós julga krimi violénsia doméstika. Ho promulgasaun lei ne’e, Timor
Leste mós rekoñese nesesidade atu fó apoiu legál ba vitima violénsia doméstika nian. Sekarik suporta
hirak ne’e laiha, feto sira, liu-liu labarik sira, sei enfrenta difikuldades atu hetan julgamentu ba krimi
ne’ebé akontese hasoru sira no protesaun husi violénsia ne’ebé kontinua akontese ba sira.
Manual ida ne’e koko atu fó orientasaun ba advogadu sira ne’ebé ajuda vitima feto no labarik sira husi
krimi violénsia bazeia ba jéneru. Volume Ida husi manuál ida ne’e estabelese enkuadru legál iha Timor
Leste relasiona ho violénsia bazeia ba jeneru, enkuantu Volume Rua fornese orientasaun pasu-ba-pasu
ba advogadu sira. Manuál ne’e prodús tamba pedidu husi organizasaun naun-governamentál Programa
Monitorizasaun Sistema Judisiáriu (JSMP). JSMP serbisu kleur ona hamutuk ho Fundasaun nia Programa
Asesu ba Justisa, ne’ebé Fundasaun hala’o ho fundu husi USAID. Alein de JSMP nudar Timor Leste nia
ONG jurídiku prinsipál, no fornese komentáriu kritikál ba iha dezenvolvimentu sistema judisiáriu nasaun
ne’e nian, JSMP mós fornese apoiu legál gratuita ba feto sira no mós ba labarik sira ne’ebé sofre
violénsia bazeia ba jeneru nian liu husi sira nia servisu apoiu ba vitima (VSS). VSS harii iha tinan 2005 no
dezenvolve ona hanesan servisu nasionál ida ho baze klientes tinan-tinan maiz ou-menus klientes nain
250. Servisu ne’e fornese apoiu kritikál ba feto sira no labarik sira ne’ebé ho aten-brani foti dalan atu
buka justisa/lia-los kontra krimi hirak ne’ebé komete hasoru sira.
Maske VSS deit mak nafatin hanesan organizasaun legál ida ne’ebé fó apoiu espesializadu ba feto,
felizmente iha mós organizasaun seluk ne’ebé fó apoiu ba feto no labarik ne’ebé sai vitima ba asaun
violénsia. Organizasaun komunitáriu ba apoiu legál iha país ida ne’e, inklui Fundasaun Edukasaun
Komunidade Matebian (ECM), LBH-Liberta no Fundasaun Fatu Sinai Oecusse (FFSO) mós fornese servisu
jurídiku, no Fundasaun espera katak manual ida ne’e sei ajuda sira no organizasaun seluk iha sira nia
serbisu tomak.
Fundasaun iha individuál barak no mós organizasaun barak atu agradese ba sira nia suporta no
kolaborasaun iha dezenvolvimentu manuál ida ne’e. Uluk nanain Fundasaun hakarak agradese ba USAID,
ne’ebé fo apoiu finansiál ba ami nia programa Assesu ba Justisa iha Timor Leste hahú husi Otubru 2002
to’o manual ida ne’e prodús. Manual ida ne’e Carolyn Graydon mak hakerek no Ruth Hugo mak halo
revizaun. Fundasaun nia Ofisial Jurídiku Lillian Dang mak maneija produsaun manuál ne’e, inklui
inkorporasaun komentárius tékniku nian. Manuál ida ne’e hetan benefisiu husi diskusaun kolaborativu
no ideias husi ajénsia no organizasaun seluk ne’ebé hala’o servisu kona ba violénsia bazeia ba jeneru,
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Pagevii
7
inklui Justice Facility, UNFPA, Misaun Nasoens Unidas iha Timor Leste (UNMIT), no mós Asosiasaun
Advogadu Timor Leste (AATL). Ideias tékniku kritikál ne’e hato’o husi Bernardo Fernandes, Asesór
Jurídiku ba Sentru Formasaun Judisiál. Fundasaun hakarak agradese Prokuradór Jerál, Sua Exselénsia
Dra. Ana Pessoa ba nia komentáriu téknikus iha manuál ida ne’e no mós nia apoiu ba Fundasaun nia
atividades kapasitasaun no edukasaun judisiál. Fundasaun mós hakarak hato’o agradesimentu ba
Sekretária Estadu Promosaun Igualdade, Sua Exselénsia Eng. Idelta Maria Rodrigues, ba aprovasaun
manuál ne’e no mós provizaun komentáriu téknikus ba manuál ida ne’e husi nia edifisiu.
Ikus liu, Fundasaun hakarak agradese ba advogadu apoiu legál sira ne’ebé sei uza manuál ida ne’e hodi
ajuda feto no labarik sira ne’ebé buka lia-loos ba krimi violénsia ne’ebé komete hasoru sira. Ami hein
katak manuál ida ne’e sei atende duni ita-boot sira nia nesesidade.
Fundasaun Ázia, Timor-Leste
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Pageviii
8
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page ix
9
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 10x
x
Konteúdu
Liafuan Badak Husi Sua Excelénsia Sekretária Estadu Promosaun Igualdade …….............................….....v
Agradesimentu …………………………………………………………………………………………………………………….……………...vii
PARTE 1: INTRODUSAUN................................................................................................................................................... 15
1.1
Objektivu husi Manuál Etapa-por-Etapa .................................................................................................. 15
1.2
Advogadu sira-nia Obrigasaun Étika no Profisionál ............................................................................ 15
1.3
Lei konabá Advogadu Privadu (Lei No. 11/2008)................................................................................ 15
1.4
Lei Kontra Violénsia Doméstika (Artigu 25)........................................................................................... 18
1.5
Regras profisionál sira seluk ......................................................................................................................... 18
PARTE 2: FÓ ASISTÉNSIA INISIÁL BA VÍTIMA GBV................................................................................................ 21
2.1
Hasoru situasaun emerjénsia ........................................................................................................................ 21
2.2
Halo preparasaun entrevista ba Vítima adultu iha kazu GBV .......................................................... 22
2.3
Hahú entrevista ................................................................................................................................................... 23
2.4
Foti informasaun kompletu konabá kliente nia esperiénsia ............................................................ 24
2.5
Atensaun espesiál ba kazu violénsia doméstika sira ........................................................................... 25
2.6
Ba kazu GBV hotu-hotu, koko buka hatene kliente nia rekursu no vulnerabilidade ............. 26
2.7
Buka hatene saida deit mak ita-boot nia kliente presiza tebes iha tempu badak ................... 26
2.8
Fó konsellu legál ba ita-boot nia kliente ................................................................................................... 27
2.9
Aprezenta ita-boot nia konsellu/hanoin nudar opsaun ne’ebé kliente sei hili ........................ 27
2.10
Planu ba seguransa pesoál ............................................................................................................................. 30
2.11
Husik kliente mak halo desizaun ikus ....................................................................................................... 30
PARTE 3: HASORU POLISIA .............................................................................................................................................. 33
3.1
Suporta ita-boot nia kliente hato’o keixa ................................................................................................. 33
3.2
Monitoriza polisia nia investigasaun no rekolha evidénsia.............................................................. 34
3.3
Polisia nia poder atu kaptura no detein suspeitu ................................................................................. 35
3.4
Defendenti nia Direitu (Artigu 60 Kódigu Prosesu Kriminál) ......................................................... 35
3.5
Kondisaun ba Detensaun Pre-Julgamentu ............................................................................................... 35
PARTE 4: HALO LIGASAUN HO PROKURADÓR ........................................................................................................ 37
PARTE 5: ADVOGADU NIA KNAAR SELUK KONA-BA OINSÁ REPREZENTA VÍTIMA IHA KAZU GBV 39
PARTE 6: SUPORTA ITA-BOOT NIA KLIENTE IHA TRIBUNÁL ........................................................................... 41
6.1
Prepara ita-boot nia kliente molok prosesu tribunál komesa ......................................................... 41
6.2
Suporta ita-boot nia kliente durante audénsia no esplika kona-ba tribunál nia desizaun .. 41
PARTE 7: FÓ SUPORTA BA KLIENTE DEPOIS DE PROSESU JULGAMENTU. ................................................. 43
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 11
xi
PARTE 8: ASUNTU PARTIKULÁR NE’EBÉ IHA BAINHIRA ITA-BOOT SERBISU HO VÍTIMA LABARIK
....................................................................................................................................................................................................... 45
8.1
Hatene katak labarik ne’e ita-boot nia kliente ....................................................................................... 45
8.2
Foti deit istória/informasaun husi ema adultu ne’ebé akompaña labarik ................................. 45
8.3
Determina se labarik iha kapasidade atu fó instrusaun ba ita-boot ka lae ................................ 45
8.4
Entrevista kliente labarik ............................................................................................................................... 46
8.5
Hafoin ita-boot nia entrevista ho labarik ................................................................................................. 47
PARTE 9: KONKLUZAUN .................................................................................................................................................... 51
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 12
xii
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 13
xiii
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 14
xiv
PARTE 1: INTRODUSAUN
1.1
Objektivu husi Manuál Etapa-por-Etapa
Objektivu husi manuál ida ne’e mak atu fó orientasaun prátika ba advogadu sira konabá oinsá atu fó
apoiu legál ba Vítima violénsia bazeia ba jéneru. Manuál ida ne’e tenki uza hamutuk ho Diretriz Legál
konabá Violénsia Bazeia ba Jéneru Volume 1: Enkuadru Legál.
Advogadu nia kna’ar la’ós atu hatene deit konabá lei. Nudar advogadu privadu, ita-boot iha obrigasaun
étika no profisionál ne’ebé ita-boot tenki mantein durante hala’o ita-boot nia kna’ar. Ida ne’e
importante kuandu ita-boot reprezenta kliente vulneravel sira hanesan feto no labarik ne’ebé sai Vítima
ba violénsia bazeia ba jéneru. Ita-boot mós tenki iha abilidade pratikál konabá lei ne’ebé relevante hodi
bele fó apoiu ne’ebé efetivu ba kliente.
‘Manuál pasu-ba-pasu’ ida ne’e iha objektivu atu prepara advogadu privadu sira, atu nune’e sira bele:
 Legalmente reforsa no delega sira nia kliente, atu nune’e sira nia kliente bele halo no hala’o tuir
disizaun ne’ebé diak bazeia ba opsaun justisa ne’ebé sira iha.

suporta sira nia kliente hodi alkansa sira nia objektivu justisa, espesialmente liu husi sistema
judisiál kriminál.

observa no suporta autór justisa formál (hanesan polisia, prokuradór, no tribunál) atu nune’e
oportunidade atu hetan/rekolha evidénsia bele boot liu tan, kazu sira bele lori lalais ba tribunál
no kondenasaun ba suspeitu bele akontese.

suporta kliente sira atu nune’e kliente sira bele hetan apoiu servisu seluk bazeia ba sira nia
nesesidade, no mantein nafatin koordenasaun entre ema sira ne’ebé fó apoiu servisu ba kliente
1.2
Advogadu sira-nia Obrigasaun Étika no Profisionál
Obrigasaun profisionál mak kria enkuadru báziku ba ita-boot no ita boot sei kumpri ida ne’e bainhira itaboot atende kazu GBV ka asuntu legál sira seluk. Iha liña informasaun oi-oin konabá advogadu nia
obrigasaun profisionál iha Timor-Leste ne’ebé ita-boot tenki hatene no kumpri. (Detail bele hare
Manual ba Advogadu iha Área Asisténsia Legal Parte 5. “Ita-nia Responsabilidade Profisionál nu’udar
Advogadu”)
1.3
Lei konabá Advogadu Privadu (Lei No. 11/2008)
Advogadu privadu hotu-hotu ne’ebé reprezenta Vítima GBV tenki kumpri Lei konabá Rejime Judisiál
ne’ebé Regula Profisiaun Legál Privadu no Treinamentu ba Advogadu (‘Lei konabá Advogadu Privadu’
11/2008) ne’ebé subliña obrigasaun profisionál oi-oin.
1.2.1 Obrigasaun Jerál
Advogadu privadu sira tenki:
 Tau-an nudar ‘servedór justisa no lei’ (Artigu 39(1) Lei konabá Advogadu Privadu).

Mantein independénsia ne’ebé aas liu’ no labele explora profisaun nia previléjiu ba sira nia diak
(Artigu 39(2) Lei konabá Advogadu Privadu).
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 15
The Asia Foundation
Parte 1: Introdusaun

Mantein puntualidade no hatudu respeitu ba maluk advogadu sira, kliente no ema seluk (Artigu
39(3) Lei konabá Advogadu Privadu) no kumpri ho sira nia ‘dever sivilidade’ (Artigu 44 Lei
konabá Advogadu Privadu).

Hatudu onestidade, kredibilidade diak, sivilidade (Artigu 39(4) Lei konabá Advogadu Privadu).

Serbisu maka’ás ba implementasaun lei, administrasaun justisa no dezenvolvimentu ne’ebé
lalais no efétivu (Artigu 40(a) Lei konabá Advogadu Privadu), luta kontra violasaun direitus
umanus (Artigu 40(b) Lei konabá Advogadu Privadu), labele uza meius ilegál hodi hetan
informasaun (Artigu 40(c) Lei konabá Advogadu Privadu), rekuza kontestaun/razaun legál iha
kazu sira ne’ebé ita-boot konsidera la justu (Artigu 40(d) Lei konabá Advogadu Privadu) ka
bainhira kliente iha intensaun ilegál (Artigu 40(g) Lei konabá Advogadu Privadu), labele atrai
publisidade (Artigu 40 (f) Lei konabá Advogadu Privadu).

Kumpri sira nia dever atu komunika/hato’o sira nia akuzasaun ba advogadu seluk ka ‘majistradu’
molok halo akuzasaun formál hasoru sira (Artigu 45 Lei konabá Advogadu Privadu ).

Kumpri sira nia dever atu labele impede sasin/testemuña (Artigu 54 Lei konabá Advogadu
Privadu).
1.2.2 Konfidensialidade/segredu profisionál (Artigu 41 Lei No.11/2008)
Advogadu sira tenki observa no mantein segredu profisionál konabá:
 kliente nia informasaun (Artigu 41(1)(a) Lei No. 11/2008). Ita-boot labele fó hatudu kazu/kliente
nia informasaun ba kliente nia família ka ba ema seluk bainhira kliente la fó autorizasaun.

informasaun ne’ebé mai husi advogadu sira seluk, ka parte opozisaun sira bainhira negosiasaun
sei la’o hela (Artigu 41(1)(b)(c)(d) Lei konabá Advogadu Privadu).
Regras ba segredu profisionál aplika nafatin, la interese kazu tama ona iha tribunál ka lae, la interese
advogadu hetan pagamentu ba ninia servisu ka lae, la interese advogadu involve direitamene iha kazu ka
lae (Artigu 41(2) Lei No. 11/2008).
Konfidesialidade mós kobre dokumentu sira (Artigu 41(3) Lei No. 11/2008).
Labele públikamente identifika kliente ho sira-nia naran (Artigu 42(1) Lei No. 11/2008), labele uza
publisidade atu influensia tribunál nia desizaun (Artigu 42(3) Lei No. 11/2008) ka uza média atu koalia
konabá problema sira ne’ebé sei prosesa hela iha tribunál (Artigu 42(4) Lei No. 11/2008).
1.2.3 Dever ba kliente (Artigu 46 Lei No. 11/2008)
Advogadu sira iha dever ba kliente hanesan tuir mai ne’e:
 Rekuza kazu ida kuandu iha konflitu de interese (haree iha kraik).

Fó konsellu konabá lei ho kuidadu no kompetenti.

Kontinua mantein informasaun ba kliente.

Mantein konfidensialidade/segredu profisionál.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 16
The Asia Foundation
Parte 1: Introdusaun

Reprezenta nafatin kliente bainhira iha posibilidade, no labele abandona kliente durante estájiu
ne’ebé importante.

Esplika kustu no osan ba kliente no mantein kontas eskrita.

Desenkorajen kliente atu labele ataka advogadu husi parte opozisaun, ka rekuza kazu ida
bainhira ita-boot haree iha konflitu de interese.
1.2.4 Konflitu de interese (Artigu 36 Lei No. 11/2008)
Advogadu labele reprezenta kliente kuandu:
 sira konsella ka asisti ona parte opozisaun iha kazu ne’ebé hanesan ka kazu ne’ebé relasiona ho
kazu ida ne’e.

sira involve ona iha kazu ne’e maibé ho nivel ne’ebé diferenti (porizemplu, nudar polisia, juíz, ka
mediadór).

sira nia família rasik (kónjuje ka grau segundu) mak juíz, defensór, ka ajenti iha kazu ida ne’e.
1.2.5 Dever ba juíz (Artigu 53 Lei No. 11/2008)
Advogadu nia dever ba juíz mak hanesan:
 labele impede juíz nia desizaun.

labele uza ‘métodu desleál’ hodi defende kliente nia interese.
1.2.6 Dever ba advogadu sira seluk Artigu 55 Lei No. 11/2008)
Advogadu mós iha dever ba maluk advogadu sira seluk hanesan:
 labele halo kontaktu direitamente ba parte opozisaun kuandu sira iha advogadu rasik.

Labele halo komentáriu publikamente konabá advogadu seluk nia kazu.

Lebele pesoalmente ataka ka insulta advogadu seluk.
1.2.7

Advogadu privadu sira nia disiplina
Advogadu ne’ebé viola ‘Lei konabá Advogadu Privadu’ bele hetan asaun disiplinár husi Konsellu
Disiplina no Jestaun Profisaun Legál (Artigu 58(g) Lei No. 11/2008).

Pena ba advogadu bele iha forma admoestasaun, multa, suspensaun (to’o tinan 15) (Artigu 60
Lei No. 11/2008).

Desizaun ba pena ne’e bele lori ba Tribunál Rekursu (Artigu 64 Lei No. 11/2008).
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 17
The Asia Foundation
1.4
Parte 1: Introdusaun
Lei Kontra Violénsia Doméstika (Artigu 25)
Sekarik ita-boot nia kliente mak Vítima husi krimi ne’ebé refere iha Lei Kontra Violénsia Doméstika, itaboot iha obrigasaun seluk (Artigu 25(2) Lei Kontra VD), hanesan:
 hato’o kazu violénsia doméstika ba polisia ka ba prokuradór maibé labele viola kliente nia
konfidensialidade. Ne’e signifika katak ita-boot tenki hetan Vítima nia konsentimentu.

mantein informasaun konabá kazu nia lala’ok ba Vítima, sasin, no membru família sira, (dala idatan, labele viola kliente nia konfidensialidade).

observa polisia nia serbisu, prokuradór no tribunál nia serbisu sira ne’ebé relasiona ho kazu ne’e

fó hanoin ba kliente konabá servisu sira ne’ebé kliente bele hetan, no halo referénsia ne’ebé
relevante ba kliente.

informa kliente kona-ba lei sira ne’ebé relevante ho sira nia kazu.
1.5
Regras profisionál sira seluk
1.4.1

Foti asaun bazeia ba kliente nia instrusaun no konsentimentu
Maske la refere iha Lei konabá Advogadu Privadu ka Lei Kontra Violénsia Domestika, ita-boot
nia asaun tenki bazeia ba kliente nia instrusaun tanbá ida ne’e mak prinsípiu fundamentál
konabá reprezentasaun legál.

Ita-boot labele uza kliente nia naran hodi halo buat ida kuandu sira la haruka ita-boot, ka
kuandu sira la konsiénte ba buat ne’ebé ita-boot hakarak atu halo (ita-boot só bele halo ida ne’e
bainhira ita-boot reprezenta kliente ne’ebé laiha kapasidade atu fó instrusaun, porizemplu
labarik kiik ka Vítima ne’ebé moras mentál).

Ita-boot presiza kliente nia konsentimentu/instrusaun (prefere liu eskrita) hodi halo referénsia,
kontaktu polisia ka prokuradór konabá kazu, halo kualkér aplikasaun ka submisaun ba tribunál,
revoga kliente nia reklamasaun, kontaktu no koalia ho ema seluk konabá kazu ne’e, etc.

Sekarik kliente fó instrusaun orál ba ita-boot, ita-boot tenki prepara nota eskrita ida ho lalais no
klaru konabá instrusaun ida ne’e no rai hamutuk ho kliente nia dokumentu (haree iha kraik).
1.4.2 Mantein arkivu profisionál
Elementu esensiál ne’ebé hatudu katak advogadu ne’e profisionál, mak advogadu nia kapasidade atu
mantein kliente nia dokumentu ho própriu
Kliente ida-idak tenki iha sira nia dokumentu rasik. No dokumentu ne’e rai informasaun relevante sira
konabá:
 Kliente nia informasaun kontaktu ne’ebé fasil atu hetan, instrusaun espesífiku konabá oinsá atu
kontaktu kliente, lista identidade ema sira ne’ebé ita-boot bele hasoru hodi koalia konabá kazu
(ho kliente nia autorizasaun).

Índise/tabela konabá sumáriu kazu nian, rai hamutuk ho dokumentu sira ne’ebé hatudu
aktividade sira relasiona ho kazu.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 18
The Asia Foundation
Parte 1: Introdusaun

Kronolójikamente organiza; nota kazu nian, no informasaun konabá kliente ninia atendimentu,
inklui kliente nia instrusaun, lista ligasaun telefone nian, asaun ne’ebé ita-boot halo ona, no
konversasaun ne’ebé ita-boot halo.

Nota sira ne’ebé ita-boot halo durante entrevista ho polisia, prokuradór, ka durante audénsia.

Konsentimentu eskrita konabá asaun sira ne’ebé involve ema seluk (porizemplu karta referál).

Kópia arkivu kazu husi prokuradór.

Kualkér dokumentu ne’ebé ita-boot simu husi kliente, polisia, prokuradór ka ema seluk.

Kualkér evidénsia ne’ebé rai ho kuidadu (porizemplu fotografía konabá kanek).

Avogadu tenki rai metin kliente nia dokumentus no advogadu mós tenki asegura katak
dukumentus ne’e sei la lakon no mantein nafatin segredu.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 19
Notas: Ba Parte 1
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 20
PARTE 2: FÓ ASISTÉNSIA INISIÁL BA VÍTIMA
GBV
2.1
Hasoru situasaun emerjénsia

Dalabarak, kliente mai hasoru ita-boot ho derepenti deit, ka sira iha situasaun emerjénsia no
presiza ita-boot atu hasoru kedas sira. Ita-boot nia prioridade uluk liu mak atu asisti ho
tratamentu médiku sekarik kliente presiza. Sekairk kliente hetan kanek, ka kliente hetan
violasaun, entaun ita-boot tenki akompanha kliente ba hospitál. Ida ne’e mós importante tanbá
bele prezerva evidénsia.

Prepara ita-boot nia kliente, atravéz husi hakalma sira, molok sira simu ezaminasaun médiku, no
esplika ba kliente katak doutór sei fó tratamentu ba ninia kanek maibé fó hatene mós katak
karik sira sei halo dokumentasaun konabá kanek ne’e, no (kuandu apropriadu) rekolha amostra
kanek ne’e hodi lori ba tuir ezame forénziku.

Esplika ba ita-boot nia kliente katak tuir lei, hospitál iha obrigasaun atu hato’o kazu/insidenti
violénsia doméstika ba polisia (Artigu 22c)(d)(e) Lei Kontra VD Haree 6.1.1).

Koalia ho doutór atu trata kanek ne’e maibé fó hatene mós ba sira atu halo dokumentasaun
konabá kanek ne’e, inklui doutór nia opiniaun konabá saida mak hamosu kanek ne’e, no sekarik
apropriadu, rekolha amostra ba ezame forénziku. Bainhira husu ida ne’e, refere doutór sira ba
Lei Kontra VD, Artigu 22(b)&(e), ne’ebé obriga katak hospitál sira tenki prezerva evidénsia
atravéz husi ezame forénziku ka ezame médiku, no prepara relatóriu kona-ba kanek.

Akompaña nafatin ita-boot nia kliente durante ezaminasaun sekarik kliente hakarak ita-boot nia
prezensa.

Sekarik ita-boot nia kliente hakarak hato’o kazu ne’e ba polisia, ita-boot tenki esplika ba nia
saida deit mak sei involve, (haree iha kraik, ‘Hasoru polisia’) no akompaña kliente ba iha
estasaun polisia. Ita-boot tenki kópia deklarasaun sira ne’ebé Vítima sei hato’o.

Estuda no haree, sekarik Vítima no membru família seluk (liuliu labarik) iha nafatin risku atu
hetan violénsia ka lae (porizemplu, suspeitu sei libre hela ka lae, ka Vítima hela ho suspeitu
karik?) Sekarik Vítima ka membru família seluk nafatin iha risku atu hetan violénsia, entaun itaboot tenki aranja atu Vítima ba hela iha Uma-Seguru no sekarik iha posibilidade, ita-boot
akompaña Vítima ba iha ne’ebá. Sekarik Vítima laiha risku atu hetan tan violénsia, entaun
akompaña Vítima ba nia uma no asegura atu ema ida ne’ebé Vítima fiar, bele atende no taumatan ba nia iha uma. Koalia ho Vítima katak ita-boot sei mai halo entrevista iha tempu badak
nia laran atu rekolha informasaun ne’ebé kompletu.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 21
The Asia Foundation
2.2
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
Halo preparasaun entrevista ba Vítima adultu iha kazu GBV
NOTA: HALO PREPARASAUN NE’E IMPORTANTE TEBES.
 Kuandu Vítima mai derepenti atu tuir entrevista, ita-boot tenki koko kansela serbisu sira seluk
atu nune’e ita-boot bele fó atensaun tomak ba Vítima. Halo sira sente konfortavel atravéz husi
fó kadeira ne’ebé konfortavel, hahán no bé-hemu.

Ba kazu sira seluk, ita-boot tenki planu oinsá ita-boot sei halo entrevista. Planu ne’ebé ita-boot
halo bele inklui hanesan oinsá ita-boot halo kontaktu ho Vítima maibé sei la kria perigu ba
Vítima nia moris. Sekarik kliente refere ona ba fatin seluk, husu ba fatin ne’e saida mak meius
diak liu ba ita-boot atu halo kontaktu ho kliente. Ida ne’e importante tebes ba Vítima kazu
violénsia doméstika sira, tanbá suspeitu karik sei libre hela no haree tuir hela Vítima nia
movimentu no mós ema sira ne’ebé halo kontaktu ho Vítima.

Organiza entrevista tuir tempu no fatin ne’ebé Vítima hili, sekarik bele. Ida ne’e importante
tebes sekarik Vítima sei hetan risku ba nia moris maibé nia la hela iha uma-seguru. Asegura
katak fatin ne’ebé Vítima hili ne’e konfortavel ba nia, privadu no laiha distrasaun/baruillu.

Molok halo entrevista, hatene kedas ita-boot nia objektivu. Prepara lista pergunta ida no lista
konabá buat sira seluk ne’ebé ita-boot hakarak koalia atu nune’e ita-boot sei la haluha. Itaboot tenki hatene elementus ne’ebé relevante ba krimi ne’e no dirizi ita-boot nia pergunta ba
iha elementus sira ne’e. Ita-boot mós tenki hatene krimi ne’e tama iha Lei Kontra Violénsia
Doméstika ka lae, tanbá ida ne’e sei afeita kliente nia direitu no mós ita-boot nia konsellu.
(haree 3.2 no 3.3).

Fó tempu ne’ebé naruk ba entrevista. Tanbá dalabrak entrevista sempre hán liu tempu ne’ebé
ita planu ona.

Prepara buat hotu-hotu ne’ebé ita-boot presiza ba entrevista; prepara fatin entrevista, bé-hemu
ba ita-boot no kliente, lapizeira, papél, etc. Entervista sei la’o diak kuandu laiha interrupsaun.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 22
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
2.3
2.3
Hahú entrevista
Hahú entrevista

Introdusaun: Introdúz ita-boot nia-an no husu ba kliente sira prefere ita-boot bolu sira oinsá.

Koneksaun/harmónia: Estabeleze relasaun diak ho ita-boot nia kliente no koko atu foti sira nia
konfiansa lalais. Hakalma sira kuandu ita-boot sente apropriadu. Hatudu ita-boot nia simpatía;
imajina/tau ita-boot nia an iha sira nia pozisaun no oinsá ita-boot hakarak ema fó tratamentu ba
ita. Garante ba sira katak ita-boot atu ajuda sira, la’ós atu julga fali sira. Antisipa no fó hatene ba
Vítima katak ita-boot hatene difikuldade ne’ebé Vítima iha, atu nune’e, Vítima bele komprende
no konta sira nia difikuldade, ka problema pesoál, ka asuntu sensítivu sira seluk ba ita-boot.

Objektivu no Regras Báziku: Esplika objektivu no tempu entrevista nian ba kliente. Ita-boot
tenki asegura atu kliente mós iha tempu ba entrevista (porizemplu, karik kliente tenki fila lalais
atu ba haree labarik, etc) Dehan ba kliente atu fó hatene ba ita-boot bainhira nia hakarak para
koalia, ka deskansa, maibé ita-boot mós tenki sura hotu tempu deskansa normal nian.

Konfidensialidade: Fó hatene ba kliente katak informasaun ne’ebé sira fó sei rai segredu. Sira
mak tenki fó autorizasaun ba ita-boot hodi loke informasaun ne’e ba ema seluk. Fó hatene ba
kliente katak, informasaun ne’e sei la fó sai ba ita-boot nia belun rasik, família, ka ema seluk, etc.
Esplika ba sira katak profisaun balu mós iha obrigasaun atu hato’o kazu ba autoridade (haree
6.1.1).

Obrigasaun profisionál no konflitus: Esplika ba sira konabá ita-boot nia obrigasaun
profisionál/etikál seluk ne’ebé importante nudar sira nia reprezentante legál. Labele iha konflitu
de interese (haree 12.1.4).

Husu ba kliente saida mak sira espera atu alkansa hodi mai hasoru ita-boot, atu nune’e ita-boot
bele iha ideia kona-ba kliente nia objektivu, esperansa no koñesimentu.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 23
The Asia Foundation
2.4
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
Foti informasaun kompletu konabá kliente nia esperiénsia

Esplika ba ita-boot nia kliente tanbá sá sira nia istória ne’e importante no tanbá sá ita-boot
presiza husu pergunta barak ba sira (signifika katak, sira nia sasin sei sai hanesan evidénsia boot
iha kazu ne’e).

Rona kliente nia istória no fó tempu no espasu másimu ba sira atu nune’e sira bele konta loloos
saida mak akontese ba sira, la presiza ita-boot dirizi pergunta ba sira. Koko hateke ba Vítima no
rona didiak bainhira nia koalia maske ita-boot tenki hasai nota konabá pontu balu ne’ebé itaboot hakarak explora. Husu tuir ho pergunta ne’ebé espesífiku liu tan.

Uza pergunta nakloke (hanesan pergunta ne’ebé enkorajen kliente atu fó resposta ho sira nia
liafuan rasik kona-ba akontesimentu, porizempu, “depois iha tempu ne’ebá saida mak
akontese?”) no kuandu sira fó ona resposta, uza perguntas ne’ebé bele klarifika liu tan
informasaun balu (porizemplu “entaun saida mak ita-boot halo?”). Tenki husu tuir oinsá kliente
hatene konabá buat ida; porizemplu kliente hatene buat ruma tanbá nia iha esperiénsia rasik,
ka tanbá sira haree/rona deit husi ema seluk, ka iha ema seluk mak fó hatene ba sira, etc, atu
nune’e ita-boot bele analiza diak aspeitu ida-idak husi kliente nia testemuña.

Husu pergunta ne’ebé relevante ba kontextu. Porizemplu, labele husu “ida ne’e akontese iha
oras saida?”, maibé husu pergunta kontextual hanesan, “natón buat ida ne’e akontese antes ka
depois de buat ida ne’ebá?”.

Koko repete kliente nia esplikasaun pasu-ba-pasu, atu hatudu katak ita-boot komprende ona
eventu sira tuir ninia kronolójia. Ida ne’e bele hán tempu no presiza pasiénsia tanbá dalabarak
Vítima ne’ebé traumatizadu la esplika eventu sira tuir ninia kronolójia.

Ita-boot nia knaar importante ida mak atu salva evidénsia. Husu pergunta barak ba kliente
konabá evidénsia saida deit mak iha. Husu took:
- iha momentu eventu ne’e akontese, iha ema ruma mak besik hodi haree ka rona
akontesimentu ne’e ka lae, ka iha ema ruma mak fó ona deklarasaun ka lae .
- Vítima ka ema seluk hetan kanek fíziku ka lae (no hospitál halo ona ezaminasaun ka
dokumentasaun ka lae),
- ezame médiku hatudu katak iha evidénsia konabá asaltu seksuál ka lae ,
- iha sasán ruma mak hetan estaraga durante akontesimentu ne’e ka lae, no agora sasán
ne’e iha ne’ebé ona,
- suspeitu uza sasán kroat ruma ka lae, agora sasán kroat ne’e iha ne’ebé,
- iha ran, esperma ka nódoa ruma ne’ebé belit iha sasán kroat, roupa, rai leten, ka lae.
Husu mós informasaun kompletu konabá saida deit mak akontese depois de eventu ne’e, no
asaun saida mak Vítima halo ona, ema sé deit mak Vítima informa ona, no resposta saida mak
ema sira ne’e fó ba Vítima.

Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 24
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
Depois de interview Ita-bo’ot bele hakerek notas iha formatu tuir mai ne’e:
Ezemplu badak konabá kronolojía kazu violasaun
Data/tempu
Faktus
Juinu 12, 2011
Kliente X ba iha ajenti nia uma Testemuña husi
viziñu
(la’en husi kliente nia amiga) ne’ebé haree kliente X ba
atu bolu kliente nia oan.
iha ajenti nia uma.
Kuaze tuku 4:00 lokraik
Evidénsia ne’ebé iha
Liu tiha tuku 3:00 loraik
Ajenti mai iha odamatan no
dada Kliente X ba iha uma
laran. Nia dada kliente ba
kuartu laran no taka metin
odamatan kuartu nian.
Liu tiha tuku 3:00 loraik
Ajenti kontinua nia asaun hodi Evidénsia medikál kona-ba
viola kliente.
violasaun.
(Klarifika detailhas kona-ba
saida mak akontese).
Kuaze tuku 4:00 loraik
Ajenti husik Kliente X. Kliente Testemuña husi
viziñu
X foti/hatais nia roupa no sai ne’ebé haree Vítima sai husi
husi ajenti nia uma husi ajenti nia uma.
odamatan boot.
Toma atensaun katak ida ne’e ezemplu badak deit. Ita-boot tenki halo kronolojía faktus
ne’ebé kompletu konabá kliente nia kazu ne’e no mós konabá evidénsia sira ne’ebé iha.
2.5
Atensaun espesiál ba kazu violénsia doméstika sira

Rekolha istória kompletu kona-ba problema ne’e. Dalabarak, akontesimentu barak mak iha
ona antes problema ida ne’e. Husu tuir violénsia ne’e akontese komesa horbainhira, no
kontinua to’o iha ne’ebé, saida mak provoka violénsia ne’e, no labarik ka ema ruma hetan
kanek, ka iha risku, tanbá violénsia ne’e ka lae.

Husu tuir asaun saida deit mak kliente halo ona atu atende problema ida ne’e. Rezultadu husi
asaun sira ne’e mak saida, saida mak frakeza ka vantajen husi asaun sira ne’e, no tanbá sá sira
hakarak hili asaun sira ne’e? Saida mak Vítima buka atu alkansa iha tempu ida agora ne’e?
Keta haluha atu husu kona-ba forma violénsia doméstika hotu-hotu. Timor oan barak mak
hanoin katak violénsia doméstika ne’e violénsia fízika ne’ebé la’ós seksuál. Ne’e duni, husu
kliente sekarik nia hetan violasaun ka asaltu seksuál husi ninia laen ka família. Dalaruma Vítima
ladún iha inisiativa maka’ás atu foti kazu ida ne’e. Husu mós kliente sekarik iha hahalok ruma

Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 25
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
ne’ebé suspeitu hatudu hodi kontrola Vítima psikolójikamente, porizemplu, la fó husik Vítima sai
husi uma, vizita nia família, ka koalia ho viziñu, etc. Husu kliente sekarik suspeitu foti tiha ona
rekursu ka riku-soin famílian nian. Husu mós sekarik kazu ne’e akontese tanbá suspeitu hemu
tua/lanu.

2.6
Durante entrevista, koalia mós konabá aspeitu naun-kriminál iha kazu ne’e. Porizemplu, opsaun
ba divórsiu, ‘separasaun judisiál’, prestasaun, kustódia, fahe propriedade bazeia ba Kódigu Sivíl,
atu hatene no determina se ita-boot tenki refere kliente ba advogadu espesialista família nian ka
lae.
Ba kazu GBV hotu-hotu, koko buka hatene kliente nia rekursu no
vulnerabilidade

Identifika kliente nia kontextu sosiál no ekonómika liuliu kliente nia vulnerabilidade. Identifika
liña apoiu hotu-hotu ba Vítima (porizemplu suporta husi membru família, viziñu, maluk, Igreija,
instituisaun ne’ebé fó servisu apoiu, etc) no rekursu ne’ebé disponível ba Vítima (porizemplu
hela-fatin alternativu, osan, etc).

Identifika restrisaun sira ne’ebé iha (porizemplu, Vítima laiha apoiu família, laiha maluk,
ekonómikamente depende ba ema seluk, tauk lakon direitu ba labarik, etc)
2.7
Buka hatene saida deit mak ita-boot nia kliente presiza tebes iha tempu badak

Asisténsia médiku – sekarik ita-boot nia kliente hetan kanek, ka sente moras, ita-boot bele
refere nia ba doutór. Ida ne’e la’ós ba kliente nia diak deit, maibé mós atu ajuda doutór bele fó
deklarasaun konabá kanek ne’ebé Vítima hetan, no ida nee sei sai hanesan evidénsia.

Uma-seguru – koalia ho kliente se nia sente seguru atu fila ba uma ka lae. Sekarik la seguru, itaboot bele refere nia ba uma-seguru iha ninia área ka dook husi ninia área.

Prestasaun – buka hatene saida mak kliente nia apoiu ekonómiku. Fó hatene nia katak nia iha
direitu atu hetan prestasaun husi suspeitu ka husi Estadu sekarik suspeitu laiha kbiit atu selu.

Apoiu Psikososiál – sekarik ita-boot nia kliente presiza akonsellamentu ka apoiu seluk, ita-boot
bele refere nia ba organizasaun iha ninia área ne’ebé bele fó apoiu ida ne’e ba Vítima.

Polisia/Prokuradór – Sekarik kliente nia moris iha hela perigu nia laran, ka sekarik sei iha nafatin
ameasa ba Vítima, ita-boot tenki koalia ho kliente se ita-boot sira presiza kontaktu polisia ka
prokuradór iha estájiu ida ne’e. Atu halo ida ne’e, ita-boot bele husu polisia ka prokuradór atu
hasai medida restritivu ba suspeitu, atu nune’e bele ajuda proteje Vítima (haree Parte 14 no 15,
hasoru polisia no prokuradór).
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 26
The Asia Foundation
2.8
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
Fó konsellu legál ba ita-boot nia kliente

Esperiénsia: Konsiénte ho Vítima nia esperiénsia, liuliu ho buat ne’ebé akontese ba Vítima.
Vítima GBV esperiénsia bebeik ona dizempoderamentu pesoál ne’ebé maka’ás tanbá
degradasaun ne’ebé la para. Ida ne’e bele halo feto sira hanoin no sente katak sira laiha ona
opsaun seluk, laiha autonomía, no laiha poder atu kontrola sira-nia situasaun. Jerálmente Vítima
violénsia doméstika sente tauk, maibé sira mós sente deprimidu no lakon motivasaun. Ida ne’e
bele akontese tanbá kondisaun sosiál ne’ebé hatete katak, feto tenki simu tratamentu saida deit
ne’ebé ema halo ba nia. Ba feto sira ne’ebé mak hakarak buka justisa, sira tenki fiar katak, moris
seluk (moris ne’ebé laiha violénsia) ne’e posível ba sira, no sira bele halo asaun atu hetan moris
ida ne’e.

Ezersisiu pratikál ida ne’ebé ita-boot bele halo ho kliente mak, enkorajen Vítima atu imajina
moris ida sein violénsia, depois koko identifika buat sira ne’ebé nia tenki halo atu realiza moris
imajinadu ida ne’e, no pasu ka opsaun saida deit mak nia bele hili atu hetan objektivu moris ida
ne’e. Ita-boot mak fó atensaun ba aspeiu legál iha viajen ida ne’e.
2.9
Aprezenta ita-boot nia konsellu/hanoin nudar opsaun ne’ebé kliente sei hili

Estebeleze opsaun ba Vítima ne’e parte ida ne’ebé importante tebes atu reabilita Vítima no lori
fali Vítima ba ninia komunidade.

Husu kliente saida mak nia hakarak halo ho situasaun ida ne’e. Ajuda nia atu buka saida mak nia
hakarak. Aprezenta opsaun sira ba nia, inklui mós vantajen no frakeza husi opsaun ida-idak. Fó
sujestaun ne’ebé realístiku kona-ba oinsá halakon risku sira ne’ebé mai ho opsaun sira ne’e.
Husu pergunta barak ba nia.
2.9.1 Opsaun 1: opsaun prosedimentu kriminál/indemnizasaun sivíl
Fó informasaun jerál ba kliente kona-ba prosesu legál no kliente ninia knaar iha prosesu ida ne’e. Esplika
ba kliente:
 Katak lori kazu ba tribunál bele alkansa buat tolu: kastigu suspeitu, kliente hetan indemnizasaun
sivíl, no fó mensajen ba ema seluk atu labele halo tan krimi ida ne’e.

Konabá elementus krimi no saida deit mak presiza prova iha tribunál (haree 3.2 no 3.3).

Kona-ba faze investigasaun/rekolha evidénsia, polisia no prokuradór nia kna’ar prinsipál (haree
Parte 14 no 15).

Disponibilidade kona-ba medidas protesaun/restritivu interinu (porizemplu orden ba
detensaun, ‘labele halo kontaktu’ ka rezidénsia, etc. (haree 6.5).
Disponibilidade ba prestasaun iha tempu saida deit (haree 6.5.7 no 9.4).


Disponibilidade ba protesaun Vítima molok, durante no depois de prosesu julgamentu (haree
6.4).

konabá Prosesu julgamentu no kliente nia knaar (porizemplu, fó hatene ba kliente katak, nia sei
konta sai ninia istória no hatán ba perguntas husi suspeitu nia advogadu no juíz sira. Bele fó
testemuña sedu. Nia iha direitu atu la hatudu evidénsia kontra nia família rasik, maibé ida ne’e
bele halo monu kazu (haree 6.3). Fó hatene ba nia katak normalmente tribunál ne’e loke ba
públiku maibé dalaruma bele taka ba públiku bainhira kazu ne’e sensítivu (haree 6.4).
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 27
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima

konabá Sentensa saida deit mak iha no maske tribunál bele konsidera kliente nia hanoin,
tribunál sei la presiza ninia konkordánsia kona-ba sentensa (haree Parte 7).

Katak jerálmente, prosesu ne’e hán tempu, difisil no bele fó rezultadu ne’ebé la sertu.

Esplika ba nia saida deit mak ita-boot sira bele halo hodi aselera prosesu ne’e (porizemplu,
prosesu julgamentu aseleradu iha ka lae? Husu atu parte hotu-hotu kumpri tuir prazu legál, koko
influensia polisia/prokuradór) ka atu aselera kliente nia envolvimentu (porizemplu, husu tribunál
atu husik Vítima fó lalais ninia testemuña, etc) (haree 6.6).

Esplika ba nia asaun saida deit mak ita-boot sira halo atu haruka suspeitu selu indemnizasaun
sivíl, ka kuandu suspeitu laiha meius, oinsá mak Estadu selu, ka oinsá halo pedidu ne’e hanesan
parte ida husi prosedimentu kriminál, ka halo hanesan kazu sivíl ketak ida (Haree 9.2 no 9.3).

Esplika ba nia apoiu seluk ne’ebé ita-boot bele fó; porizemplu, akompaña Vítima iha entrevista
hotu-hotu ho polisia/prokuradór, iha audénsia, kontinua fó konsellu, ajuda foti evidénsia, halo
ligasaun ho fatin seluk ne’ebé fó apoiu, ajuda kliente atu re-integra fali nia-an ba iha
komunidade atravéz husi diskusaun ho lider lokál sira, etc.
2.9.2

Opsaun 2: Lei Kostumi/mediasaun
Esplika konabá prosesu mediasaun – Vítima karik hatene tiha ona.

Esplika konabá pros no kontras (vantajen no frakeza). Porizemplu, Lei adat bele fó rezultadu
ne’ebé satisfeia komunidade, no ida ne’e bele hamenus risku ba Vítima ne’ebé iha relasaun
ladiak nia laran, hamenus estigma, no kosekuénsia ekonómia ne’ebé adversu. Maibé lei adat la
konsege fó justisa ba feto sira ka proteje sira husi violénsia seluk iha futuru, tanbá lei adat haree
violénsia kontra feen hanesan ”normál”, no suspeitu laiha obrigasaun atu responsabiliza ba sirania asaun ka atu muda sira-nia hahalok. Depois, feto iha risku boot atu sai hanesan kulpadu ba
asaun violénsia ne’e, no la hetan protesaun hasoru violénsia iha futuru.

Esplika ba nia katak maske ita-boot bele fó apoiu no konsellu, ita-boot labele reprezenta nia iha
audénsia lei kostumi nian, maibé karik iha organizasaun feto nian ne’ebé hakarak atu reprezenta
nia iha prosesu ne’e, no ita-boot bele refere nia ba organizasaun ne’e.

Esplika ba nia katak ita-boot sei bele ajuda nia iha aspeitu seluk ne’ebé la relasiona ho krimi
(porizemplu, asuntu kona-ba prestasaun, kustódia, etc).
2.9.3

Opsaun 3: Estratejía atu ajuda rasik-an
Sumáriu: Vítima violénsia doméstika barak mak kleur ona buka rasik solusaun ba sira nia
problema iha sira-nia relasaun no família laran. Ida ne’e refere ba ‘estratejía atu ajuda rasik-an’.
Dalabarak feto sira halo ida ne’e atravéz sakrifika tiha sira nia poder iha relasaun laran, ka uza
estratejía pratikál seluk hodi halo seguru liu tan sira nia-an. Jerálmente, kuandu kliente mai
hasoru ita-boot, sira buka hela solusaun/ajuda ne’ebé diak liu medida ne’ebé sira uza ona ne’e,
maibé dalabarak, kliente sira ne’e sente difisil nafatin atu hakat liu ba oin. Tanbá ne’e,
importante katak ita-boot hatene kona-ba medida sira ne’ebé Vítima baibain uza atu ajuda rasik
sira nia-an no saida mak medida sira ne’e nia limitasaun.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 28
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima

Maske medida atu ‘ajuda rasik-an’ ne’e kria distrasaun no risku ne’ebé oit-oan ba feto nia
moris no ekonómia, feto sira (no sira nia oan) nafatin iha risku atu hetan violénsia iha futuru,
risku atu hetan kanek todan no mate. Normalmente, númeru violénsia doméstika ne’e
aumenta, no la muda ba diak.

Koalia no esplika kona-ba risku ne’ebé labarik hetan bele sai hanesan fatór importante ida,
tanbá feto barak sente konfortavel liu atu halo asaun ne’ebé proteje sira-nia oan duké sira
nia-an rasik.

Ita-boot tenki hatene konabá medidas ‘ajuda rasik-an’ nian ne’ebé feto sira uza iha relasaun
violentu nia laran. Medida sira ne’e mak hanesan:
- Temporariamente hapara relasaun: feto balun hapara sira nia relasaun
temporarimente no ba hela ho nia inan-aman ka família rasik (idealmente ho labarik)
depois negosia kondisaun sira ne’ebé favorável hodi fila hikas ba nia laen ka ba uma
família nian. Kuandu nia hili ona dalan ida ne’e, koalia ho kliente saida mak tenki sai
kondisaun atu nia fila ba uma ka nia laen (porizemplu, laen tenki hapara violénsia, muda
hahalok, ameasa atu lori kazu ba oin kuandu akontese tan, etc). Iha nasaun balun,
advogadu ajuda Vítima hodi halo kontratu entre feto no nia laen, no kontratu ne’e
espesifika termus no kondisaun saida deit mak iha atu feto ne’e fila ba nia laen, no
pontu sira iha kontratu laran mós reforsa ho ameasa julgamentu, indemnizasaun ka
separasaun permanente ho distribusaun propriedade ne’ebé iguál entre feto no mane
no obrigasaun atu selu indemnizasaun. Kuandu asaun ka hahalok violentu mak akontese
tan, entaun kondisaun sira iha leten sei aplika. Ita-boot nia kliente tenki hatene katak
estratejía ida ne’e bele perigu, tanbá estatístikamente, feto barak mak laen oho
bainhira sira koko atu husik laen, ka bainhira sira hapara ona relasaun.
-
Protestu: Feto balun halo protesta iha relasaun laran, porizemplu sira lakohi te’in hahán,
lakohi halo serbisu doméstika, etc, to’o sira nia laen promete atu hapara violénsia no
hahalok ladiak sira. Iha komunidade balun, feto sira halibur hamutuk hodi protesta no
kastigu mane ne’ebé halo violénsia. Ezemplu forma protestu ne’ebé sira halo mak
hanesan hamoe mane, no sira halo ida ne’e ho apoiu husi lider lokál sira. Dala ida tan,
estratejía ida ne’e bele ajuda redúz violénsia, maibé ida ne’e mós bele provoka
violénsia atu akontese tan kuandu laen sai furiozu/hirus/bulak.
-
Evita violénsia ne’ebé bele mosu iha relasaun laran, hadook-an husi posibilidade
violénsia, halo negosiasaun ba dame. Feto balun koko atu halo seguru liu tan sira nia-an
atravéz evita hahalok violentu ne’ebé sira hatene ona, ka sai tiha husi uma bainhira
violénsia atu mosu ona, ka koko atu negosia, no hadame malu ho laen. Ba sira ida ne’e
hanesan dalan ida hodi evita violénsia.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 29
The Asia Foundation
Parte 2: Fó Asisténsia inisiál ba Vítima
2.10 Planu ba seguransa pesoál

Sekarik ita-boot nia kliente hela iha relasaun violentu nia laran ka iha risku atu hetan
violasaun husi ema ne’ebé hela hamutuk ho nia iha uma laran, (no lakohi atu muda ba umaseguru ka fatin seluk, no seidauk iha orden ba suspeitu atu hela iha fatin seluk), ita-boot
tenki dezeñu planu seguransa pesoál ida ho sira. Planu ne’e tenki inklui:
 Hasai sasán kroat husi uma laran, kuandu iha posibilidade,
 Harii sistema alerta ka apoiu ho viziñu sira ka polisia,
 Estratejía ba Vítima sira atu buka fatin seguru durante konfrontasaun ho suspeitu
(jerálmente la’ós iha dapur laran ka haris-fatin).
 kria planu eskapa nian ba Vítima inklui fatin ne’ebé nia tenki ba depois de eskapa, oinsá
nia lori nia-oan sira, prepara sasán esensiál iha saku ida nia laran maibé diak liu rai iha
viziñu sira ka família seluk, foti ka halo kópia dokumentus importante sira, asesu konta
banku hodi prepara ba eskapa kuandu opsaun ida ne’e nesesáriu liu ona.
2.11 Husik kliente mak halo desizaun ikus

Ita-boot nia kliente karik presiza tempu atu hanoin kona-ba opsaun sira no atu desidi saida
mak nia hakarak halo.

Bainhira nia halo ona desizaun, ajuda halo planu ba estratejía legál nian. Maske nia desidi
atu lakohi lori kazu ba tribunál, ita-boot tenki grava ninia istória iha dokumentus no foti
informasaun kona-ba evidénsia sira ne’ebé iha, no preserva ida ne’e sekarik kliente muda
fali ninia hanoin iha tempu oin mai.

Esplika mós ba nia saida mak sei akontese sekarik nia muda fali ninia hanoin (porizemplu,
sekarik Vítima revoga fali nia keixa, impaktu legál saida mak sei mosu (haree 6.2), ka
difikuldade ne’ebé iha bainhira muda husi lei adat ba tribunál tanbá evidénsia
kontemporáriu ne’ebé lakon ona, prazu ba preskrisaun (ka prazu ba tempu) atu tuir
prosedimentu (haree 4.4). Espera mós katak kliente nia rezolusaun sei renúnsia.

Hakerek nota kompletu kona-ba entrevista hotu-hotu no asaun sira ne’ebé ita-boot halo
ona, diak liu tan kuandu informasaun sira ne’e sei fresku hela iha ita-boot nia hanoin. Halo
lista kona-ba saida deit mak ita-boot sei halo hodi akompaña kazu ne’e.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 30
Notas: Ba Parte 2
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 31
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 32
PARTE 3: HASORU POLISIA
3.1 Suporta ita-boot nia kliente hato’o keixa

Vítima husi asaun krimi iha direitu atu hato’o keixa konabá krimi (Haree 6.1). Polisia iha
obrigasaun atu simu keixa ne’e no investiga kazu ne’e atravez husi prokuradór nia orientasaun
(haree 5.1 no 5.2). Jerálmente, polisia hahú prosesu ne’e hodi hasai Vítima nia deklarasaun.

Ita-boot tenki prepara ita-boot nia kliente ba entrevista ho polisia.
- Esplika tipu pergunta sira ne’ebé polisia sei husu ba nia no tanbá sá polisia presiza
informasaun sira ne’e.
- Esplika konseitu evidénsia no tanbá sá ninia deklarasaun ne’e hanesan evidénsia
importante ida
- Esplika katak importante tebes ba nia atu fó hatene ba polisia buat hotu ne’ebé nia
lembra no labele rai hela informasaun importante seluk, maske nia sente moe atu konta
sai.
- Fó hatene tan ba nia katak ita-boot sei ba akompaña nia iha entrevista atu fó apoiu ba
nia no monitoriza polisia nia asaun durante entrevista.

Bainhira iha estasaun polisia, tenki ba iha Unidade ba Ema Vulneravel (sira mak iha treinamentu
barak kona-ba GBV), atu sira atende kazu ne’e.

Ita-boot bele ajuda kliente durante entrevista atravéz husi:
- Atende no suporta ita-boot nia kliente durante entrevista;
- Oferese atu klarifika polisia nia pergunta ne’ebé la klaru ka ita-boot nia kliente la
komprende;
- Asegura katak polisia husu pergunta atu hetan informasaun ne’ebé relevante husi itaboot nia kliente;
- Asegura katak polisia atende ita-boot nia kliente ho respeitu no dignidade; no
- Halo nota kompletu kona-ba buat sira ne’ebé ita-boot nia kliente konta durante
entrevista.
- Labele tauk atu interompe no hapara entrevista hodi koalia mesak ho ita-boot nia
kliente.

Jerálmente iha kazu GBV, kliente nia deklarasaun mak evidénsia ne’ebé importante liu iha kazu
ne’e. Kuandu entrevista termina ona, husu kópia deklarasaun ne’ebé polisia prepara no
klarifika deklarasaun ne’e ho nota sira ne’ebé ita-boot hakerek no hatudu mós ba kliente hodi
klarifika.

Sekarik polisia hasai kliente nia deklarasaun molok ita-boot hasoru nia, foti kópia deklarasaun
ne’e depois hatudu ba kliente atu klarifika katak informasaun sira ne’e loos no relevante.
Sekarik iha buat ruma mak la loos ka sekarik ita-boot nia kliente haluha tiha buat balun atu inklui
iha deklarasaun ne’e, ita-boot bele akompaña nia ba fali estasaun polisia atu klarifika ka
aumenta tan informasaun ba iha deklarasaun ne’ebé nia halo ona. Prepara ita-boot nia kliente
atu esplika tanbá sá nia muda ninia istória ka tanbá sá nia la tau informasaun balun bainhira
nia halo deklarasaun primeiru.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 33
The Asia Foundation
3.2
Parte 3: Hasoru Polisia
Monitoriza polisia nia investigasaun no rekolha evidénsia

Ita-boot nia serbisu ida mak atu monitoriza investigasaun ne’ebé polisia halo atu asegura katak
polisia halo duni investigasaun no buka duni evidénsia. Kuandu suspeitu iha ona detensaun,
polisia tenki badinas investiga durante periodu detensaun, tanbá detensaun sei to’o oras 72
deit. Ida ne’e importante, tanbá evidénsia sira ne’ebé polisia hetan iha periodu detensaun nia
laran, bele aprezenta ba tribunál, no bazeia ba evidénsia ne’ebé iha, tribunál bele desidi atu
husik ka detein nafatin suspeitu.

Ita-boot bele koalia ho polisia atu akompaña sira nia serbisu. Husu ba sira atu ita-boot no
Vítima bele partisipa iha ezaminasaun ba fatin akontesimentu krimi, bazeia ba Vítima nia
direitu iha Artigu 145 Kódigu Prosesu Kriminal. Fó hanoin ba polisia atu sira ho kuidadu buka
evidénsia ne’ebé relasiona ho kanek fíziku, ran, frasku, ka sasán sira iha fatin krimi, ka buat seluk
ne’ebé bele suporta kliente nia istória.

Sekarik polisia seidauk foti evidénsia,
- Fó hanoin ba ofisiais polisia konabá ninia obrigasaun legál ka husu nia atu foti asaun.
- Hakbesik-an ba membru polisia seniór sira no husu sira atu involve mós iha prosesu
investigasaun.
- Bainhira membru polisia mak la halo tuir ninia funsaun, hakerek keixa ida no haruka ba
polisia nia superiór (haree Parte 5.1.1).
- Direitamente hakbesik-an ba prokuradór no husu sira atu involve iha prosesu
investigasaun.

Foti lalais evidénsia ba kazu ne’e importante. Tanbá ne’e, ita-boot tenki serbisu ho kliente atu
asegura katak evidénsia sira ne’ebé relevante iha hotu ona, atu nune’e, kazu ne’e la prejudika
bainhira to’o iha tribunál. Sekarik polisia mak seidauk halo ida ne’e, ita-boot bele:
- Hakbesik ba sasin no husu sira atu hakerek nota balun molok sira haluha tiha
akontesimentu ne’e
- Hasai fotografía ba Vítima nia kanek ka fatin akontesimentu, (haree iha kraik)
- Buka doutór atu haree no kura kliente nia kanek, halo ezame forénziku no
dokumentasaun kona-ba kanek inklui mós doutór nia opiniaun konabá kauza kanek
ne’e.

Bainhira buka evidénsia, koko atu labele tau ita-boot nia-an hanesan sasin ida hotu.
Porizempu, kuandu ita-boot nia kliente hetan kanek fíziku ne’ebé vizível, buka ema seluk mak
hasai fotografía ba kanek ne’e no ema ne’e bele esplika iha tribunál oinsá nia hasai fotografía
ne’e. Haruka sira hasai foto ne’ebé ‘dada-dook’ no mós ‘dada-besik’. Uza régua hodi sukat sasán
sira ne’ebé ema fotografía, atu nune’e ita-boot bele hatene ninia eskala. Haruka ema ne’e
hakerek informasaun kompletu kona-ba nia naran no ninia kontaktu, oras, loron no fatin
evidénsia ne’ebé nia fotografía, no mós ninia komentáriu konabá sasán evidénsia sira ne’e.
Nune’e mós, sekarik iha evidénsia seluk tan, koko buka ema netrál/konfiável mak foti evidénsia
ne’e, la presiza haruka Vítima ka ita-boot mak ba foti. Sekarik ita-boot sai sasin (atravéz husi
involvimentu iha prosesu rekolha evidénsia), ida ne’e bele kria konflitu de interese ba itaboot, ka bele exklui evidénsia husi tribunál ho razaun katak evidénsia ne’e la rekolha ho
maneira imparsiál.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 34
The Asia Foundation

3.3
Parte 3: Hasoru Polisia
Importante ba polisia sira atu investiga evidénsia sira ho diak bainhira evidénsia sei fresku hela,
maske ikus mai ita-boot nia kliente bele revoga fali ninia keixa. Krimi GBV barak mak tama
kategória krimi públiku, tanbá ne’e, kuandu iha evidénsia independenti ne’ebé forti,
julgamentu ba krimi ne’e la presiza bazeia deit ba Vítima nia keixa.
Polisia nia poder atu kaptura no detein suspeitu

Polisia bele halo kapturasaun bainhira krimi akontese (Artigu 220 Kódigu Prosesu Kriminál).

Iha kazu seluk, polisia presiza orden husi juíz (no polisia tenki entrega kópia orden ne’e ba
suspeitu inklui autoridade nia naran, razaun tanbá sá autoridade halo kapturasaun ba suspeitu,
no identifikasaun kazu ne’ebé involve suspeitu (Artigu 221 Kódigu Prosesu Kriminál).

Esesaun (sein orden husi juíz), polisia ka prokuradór bele halo kapturasaun sein orden kuandu:
- Iha posibilidade ba julgamentu pre-detensaun (ba krimi ne’ebé hetan pena liu tinan 3)
NO
- Iha evidénsia ne’ebé indika katak suspeitu halo planu atu eskapa NO
- Iha situasaun emerjénsia ka perigu, no juíz nia orden ka intervensaun bele to’o tarde.

Defendenti iha direitu atu hatene kona-ba ninia direitu (Artigu 60 Kódigu Prosesu Kriminál).
3.4
Defendenti nia Direitu (Artigu 60 Kódigu Prosesu Kriminál)

Defendenti iha direitu atu ba aprezenta-an iha juíz hodi hatán perguntas ba dahuluk iha oras 72
nia laran husi momentu polisia halo kapturasaun ba nia.

Polisia tenki husik libre ema ne’ebé sira kaer bainhira sira hatene katak:
- Sira kaer sala ema bazeia ba identidade ne’ebé laloos;
- Liu ona oras 72 ka kapturasaun ba suspeitu ne’e ilisitu; ka
- Kapturasaun ne’e la nesesáriu (tanbá laiha risku katak suspeitu sei eskapa) no polisia
tenki hato’o kazu ne’e ba prokuradór hodi bele hamenus aktu disiplináriu hasoru
membru polisia (Artigu 223 Kódigu Prosesu Kriminál) no suspeitu elejivel atu
reklama kompensasaun (Artigu 351 Kódigu Prosesu Kriminál)
3.5
Kondisaun ba Detensaun Pre-Julgamentu
Tuir Kódigu Prosesu Kriminál, detensaun preventivu bele akontese bainhira kondisaun haat tuir mai ne’e
iha:

Iha razaun ne’ebé forti katak suspeitu bele halai lakon/eskapa, ka iha razaun ne’ebé forti katak
prosesu investigasaun bele perturba, ka iha razaun ne’ebé forti katak krimi bele kontinua
akontese ka iha perigu ba estabilidade, orden no dame iha komunidade (Artigu 183 Kódigu
Prosesu Kriminál);

Relasiona ho krimi ida ne’ebé punível ho pena prizaun liu tinan 3 (Artigu 194(1)(a) Kódigu
Prosesu Kriminál);

Evidénsia ne’ebé forti hatudu katak arguidu komete duni krimi ho intensaun (Artigu194(1)(a)
Kódigu Prosesu Kriminál); no
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 35
The Asia Foundation
Parte 3: Hasoru Polisia

inadekuasaun ka insufisiénsia atu aplika medida koasaun sira seluk (Artigu 194(1)(b)Kódigu
Prosesu Kriminál).
Relasiona ho medida koasaun sira seluk, porizemplu obriga suspeitu atu aprezenta-an regularmente ka
aplika prizaun domisiliár ba suspeitu, medidas ida ne’e bele aplika naran katak pontu ida husi kondisaun
haat iha leten ne’e válidu.
Notas: Ba Parte 3
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 36
PARTE 4: HALO LIGASAUN HO PROKURADÓR

Prokuradór mak reprezenta Vítima iha tribunál no dirizi polisia nia invetigasaun (haree 5.2).
Tanbá ne’e, prokuradór nia knaar iha kliente nia kazu ne’e importante tebes. Ita-boot tenki
investe enerjía atu estabeleze no mantein relasaun ne’ebé diak no pródutivu ho prokuradór.
Alein de ne’e, ita-boot mós tenki observa prokuradór nia serbisu. Atu halo ida ne’e, ita-boot
bele;
- Asegura kazu ne’e sai husi polisia no ba to’o iha prokuradór nia ofísiu;
- Observa prosesu investigasaun no asegura katak evidénsia sira rekolha ona no rai
iha fatin seguru
- Haree tuir kódigu penál no asegura katak prokuradór uza duni akuzasaun sira ne’ebé
própriu. Hakerek elementus krimi nian no klarifika ho faktus ne’ebé kliente fó
hatene ona ba ita-boot. Labele asumi deit katak prokuradór hili ona akuzasaun
ne’ebé própriu. Akuzasaun seluk karik própriu liu fali (haree dispozisaun Kódigu
Prosesu Kriminál nian konabá krimi mutípulu no oinsá hili akuzasaun) no Artigu 42
Kódigu Penál (haree 4.1.2)
- Asegura katak prokuradór foti ona medidas protektivas ne’ebé própriu ba suspeitu
atu nune’e bele proteje Vítima (Haree 6.5).

Koalia ho prokuradór se medidas protesaun ba sasin ne’e nesesáriu ka lae. Kuandu
prokuradór la buka medidas, maibé ita-boot hanoin katak medidas sira ne’e importante,
entaun ita-boot bele husu direitamente ba tribunál atu fó medidas protesaun ba sasin
(Haree 6.4).

Konsidera mós se kliente nia kazu ne’e bele tuir prosesu aseleradu ka lae (Haree 6.6.1) no
sekarik bele, entaun koalia ho prokuradór.

Koalia ho prokuradór se ita-boot nia kliente bele hato’o testemuña sedu atu nune’e bele
hamenus ninia trauma. Kuandu prokuradór lakohi hato’o pedidu ne’e ba Tribunál, (maibé
ita-boot fiar katak pedidu ne’e sei ajuda kliente), ita-boot bele hato’o pedidu ne’e
direitamente ba tribunál (haree 5.5.5).

Koalia ho prokuradór hodi hato’o pedidu prestasaun nian ba tribunál. Kuandu prokuradór la
halo, no ita-boot sente katak ida ne’e importante ba kliente, ita-boot hato’o deit pedidu
ne’e direitamente ba tribunál (haree 5.5.4, no 9.4).

Koalia ho prokuradór kona-ba asaun sira ne’ebé nesesáriu atu investiga kliente nia pedidu
ba indemnizasaun sivíl. Halo observasaun iha prosesu investigasaun ida ne’e. Asegura katak
razaun ba indemnizasaun sivíl inklui ona iha denúnsia laran ka altera denúnsia ne’e sekarik
razaun ne’e seidauk inklui iha ne’ebá (haree 9.2).

Halo kópia arkivu kazu nian no dokumentu sira seluk husi Prokuradór relasiona ho kazu
(Haree 5.5.3).

Regularmente koalia ho prokuradór kona-ba kazu no situasaun legál no halo sujestaun
ne’ebé apropriadu. Kontinua akompaña kazu.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 37
The Asia Foundation

Parte 4: Halo Ligasaun ho Prokuradór
Kuandu iha situasaun ida nia laran mak prokuradór la hatudu kooperasaun, fó hanoin ba
sira konabá sira-nia obrigasaun profisionál (haree Manuál seksaun 5.2). Sekarik prokuradór
sira impede ita-boot nia involvimentu iha kazu, fó hanoin ba sira katak ita-boot nia kliente
tenki hetan asisténsia husi advogadu ida durante prosedimentu legál (kuandu krimi ne’e
tama iha Lei Kontra VD, Artigu 25). Fó hatene ita-boot nia kliente atu abandona entrevista
kuandu prokuradór la permiti ita-boot ba entrevista. Sekarik prokuradór la halo ninia
funsaun ka impede ita-boot nia serbisu, konsidera hato’o situasaun ne’e ba prokuradór nia
superiór, no kuandu ida ne’e la susesu, hato’o ba iha Konsellu Superiór ba Prosedimentu
Públiku (Haree 5.2.1).
Notas: Ba Parte 4
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 38
PARTE 5: ADVOGADU NIA KNAAR SELUK
KONA-BA OINSÁ REPREZENTA VÍTIMA IHA
KAZU VIOLÉNSIA BAZEIA BA JÉNERU

Identifika kliente nia problema, liuliu aspeitu legál no naun-legál. Identika ema sira ne’ebé
bele fó apoiu ba kliente iha aspeitu naun-legál, no fó hatene kliente kona-ba opsaun
referál. Husu orden eskrita hodi refere kliente ba ajénsia seluk. Fó mós informasaun
relevante ba ajénsia ne’ebé simu kliente, no karik bele, atende enkontru primeiru ho kliente.

Halo ligasaun diak ho ajénsia seluk ne’ebé ajuda Vítima atu nune’e bele kria koordenasaun
ne’ebé diak.

Subliña ita-boot nia prezensa ba kliente katak ita-boot sei ajuda nia bainhira nia sente la
seguru ka bainhira ninia sirkunstánsia muda. Fó informasaun kontaktu barak ba kliente no
ema seluk ne’ebé bele ajuda iha situasaun emerjénsia. Sekarik kliente iha relasaun perigu
nia laran ka iha situasaun seluk ne’ebé perigu, maibé nia lakohi ba hela iha uma-seguru,
entaun ita-boot tenki ajuda halo planu seguransa pesoál ho sira.

Mantein nafatin informasaun ba kliente no mantein mós ita-boot nia prezensa ba kliente
hodi hatán sira nia perguntas.

Prepara kliente ba eventu boot sira no fó informasaun kompletu kona-ba sira nia knaar iha
eventu sira ne’e, no prátika husu perguntas ka halo entrevista hodi bele prepara nia ho diak.
Fó ka foti informasaun adisionál ba kliente bainhira apropriadu.


Sekarik kliente hakarak atu revoga ninia reklamasaun, fó hatene ba nia kona-ba impaktu
legál husi revogasaun ne’e (haree 6.2), no razaun tanbá sá mak nia revoga keixa. Ita-boot
mós tenki foti ninia konsentimentu eskrita ida no akompaña nia ba iha polisia ka prokuradór
atu revoga keixa ne’e.

Ho kliente nia konsentimentu, halo ligasaun ho lider lokál hodi ajuda kliente re-integra fali
ba iha ninia komunidade. Halo tuir kliente nia instrusaun kona-ba asuntu legál seluk hanesan
divórsiu, separasaun, fahe propriedade, kustódia, etc
Hgj
Hjh
Hjghj
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 39
Notas: Ba Parte 5
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 40
PARTE 6: SUPORTA ITA-BOOT NIA KLIENTE
IHA TRIBUNÁL
6.1
Prepara ita-boot nia kliente molok prosesu tribunál komesa

Molok audénsia, ita-boot bele prepara kliente atu fó evidénsia. Esplika ba nia konabá
pergunta sira ne’ebé ema sei husu ba nia, informasaun ne’ebé relevante, no tanbá sá
tribunál presiza informasaun ne’e. Prepara kliente atu uza argumentu hodi defende-an no
prátika pergunta no resposta sira ne’e ho kliente. Enkorajen kliente sekarik nia tauk atu
hatudu evidénsia.

Favór ida nota hela katak, Tribunál Rekursu hasai ona desizaun ida ne’ebé determina katak
Vítima ida labele rekuza atu fó ninia testemuña no Vítima iha obrigasaun atu fó ninia
testemuña (Haree Parte 6.4 iha Volume 1: Enkuadru Legál). Desizaun ida ne’e la’ós
mandatóriu ba tribunál distrital sira, signifika katak juíz tribunál distrital bele desidi atu lahalo tuir desizaun ida ne’e. Maibé kuandu kazu ne’e hetan ona rekursu/apelasaun, entaun
Tribunál Rekursu iha dever atu halo tuir ninia desizaun ida uluk. Esplika ba ita-boot nia
kliente katak juíz tribunál distrital iha opsaun atu halo tuir, ka la-halo tuir Tribunál Rekursu
nia desizaun, no bazeia ba opsaun ne’ebé sira hili, sira bele obriga, ka la-obriga ita-boot nia
kliente (Vítima) atu fó evidénsia ka testemuña iha tribunál.

Fó hatene klaru ba kliente katak sekarik nia la komprende pergunta ruma, ka tradusaun
ruma ladiak, nia labele sente moe atu hato’o ba juíz, atu nune’e sira bele repete pergunta
ne’e ho klaru, ka buka tradutór ne’ebé diak.

Aranja enkontru ida ho kliente iha ofísiu depois la’o hamutuk ba iha tribunál. Husu ba
funsionáriu tribunál nian atu sira aranja fatin ida, dook husi suspeitu no públiku, ba ita-boot
no kliente hodi hein molok tribunál bolu ita-boot nia kliente.
6.2 Suporta ita-boot nia kliente durante audénsia no esplika kona-ba tribunál nia
desizaun

Kuandu julgamentu ne’e taka ba públiku, ejiji atu ita-boot mós bele atende ka fó hatene
ita-boot nia kliente atu lalika atende. Fó argumentu katak ita-boot nia kliente iha direitu
atu hetan reprezentasaun legál (sekarik krimi tama iha Lei Kontra VD, Artigu 25 no haree
5.5.1).

Durante audénsia ita-boot bele esplika ba kliente konabá saida mak akontese iha audénsia
ne’e no funsaun ema sira ne’ebé marka prezensa iha audénsia ka tribunál ne’e.

Alerta prokuradór kuandu suspeitu hatudu hahalok intimidasaun kontra ita-boot nia
kliente, atu nune’e tribunál bele hasai suspeitu husi tribunál laran, kuandu nesesáriu (Artigu
253 Kódigu Prosesu Kriminál, Haree 5.5.2).

Akompaña nafatin kliente durante tempu deskansa iha liur atu garante ninia seguransa.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 41
The Asia Foundation
Parte 6: Suporta Ita-boot Nia Klieante iha Tribunál

Esplika desizaun tribunál nian ba kliente no esplika tanbá sá tribunál hasai desizaun ida ne’e.

Estuda desizaun finál ne’e, no haree se iha prospektu atu halu rekursu/apelasaun ka lae
(Haree 7.3) no koalia ho prokuradór atu hato’o rekursu/apelasaun sekarik ita-boot nia
kliente la sente kontenti ho desizaun tribunál ne’e.
Notas: Ba Parte 6
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 42
PARTE 7: FÓ SUPORTA BA KLIENTE DEPOIS
DE PROSESU JULGAMENTU
Maske tribunál hasai ona desizaun, ka kondena ona suspeitu no fó sentensa ne’ebé apropriadu, ida ne’e
la signifika katak kliente nia difikuldade hotu ona. Jerálmente, ita-boot sei kontinua serbisu ho kliente no
buka apoiu servisu seluk hodi ajuda nia kona-ba:

Prestasaun ka asuntu apoiu ekonómiku seluk, (haree Diretriz Legál konabá Violénsia Bazeia
ba Jéneru Parte 9.4)

Asuntu seluk ne’ebé relasiona ho lei família nian (porizemplu divórsiu, separasaun judisiál,
kustódia no fahe propriedade) no mós estratejía ba reintegrasaun sosiál, no (haree Diretriz
Legál kona-ba Violénsia Bazeia ba Jéneru Parte 9.5.)

kuandu kliente hakarak, nia bele halo rekonsiliasaun ho suspeitu bainhira suspeitu kompleta
ona ninia sentensa. Atu halo ida ne’e, diak liu halo kolaborasaun ho lider justisa lokál.
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 43
Notas: Ba Parte 7
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 44
PARTE 8: ASUNTU PARTIKULÁR NE’EBÉ IHA
BAINHIRA ITA-BOOT SERBISU HO VÍTIMA
LABARIK
Advogadu ne’ebé atende labarik tenki simu treinamentu espesiál konabá labarik nia dezenvolvimentu
no koñesimentu, no oinsá halo entrevista ba labarik. Manuál ida ne’e la’ós ba treinamentu, maibé atu fó
deit tips báziku.
8.1
Hatene katak labarik ne’e ita-boot nia kliente
Sekarik labarik ne’e Vítima husi ofensa ida, entaun labarik ne’e ita-boot nia kliente, la’ós ema seluk
ne’ebé lori labarik mai ita-boot mak kliente. Labele simu instrusaun husi labarik nia inan-aman ka ema
ne’ebé tau-matan ba labarik. (Detail
8.2
Foti deit istória/informasaun husi ema adultu ne’ebé akompaña labarik
Bainhira labarik laiha, ita-boot tenki koalia ho adultu ne’ebé akompaña labarik, maibé husu deit
informasaun balun ho ninia kontextu. Buka hatene:
 Labarik ho adultu ne’e ninia relasaun saida, informasaun saida mak adultu ne’e hatene
kona-ba kazu ne’e no asaun saida mak nia foti ona, (porizemplu, polisia involve ona iha kazu
ne’e ka lae, polisia entrevista ona labarik ne’e ka lae?), oinsa sira hatene kona-ba kazu ne’e
(porizemplu sira haree duni akontesimentu ho matan ka lae? Ka labarik mak fó hatene sira?
Ka ema seluk mak fó hatene sira? etc). Halo ida ne’e, atu nune’e ita-boot bele komprende
adultu nia involvimentu iha kazu ne’e no saida mak sira nia interese hodi suporta labarik iha
prosesu legál. Ida ne’e importante tebes kuandu suspeitu ne’e família rasik, tanbá suspeitu
bele influensia fali membru família seluk hodi halo netik labarik nia hakarak ne’ebé atu lori
kazu ba oin. Membru família mós dalaruma iha interese atu prevene kazu ne’e ba oin tanbá
sira hakarak proteje família nia oin husi ‘eskándalu’ ka dezorden.
8.3

Husu tok ba adultu ne’e, suspeitu agora iha ne’ebé no husu mós pergunta seluk hodi hatene
labarik sei hetan risku ba nia moris ka lae.

Esplika ba adultu katak ita-boot hakarak koalia mesak ho labarik ne’e. Garante ba sira katak
ita-boot sei kuidadu tebes ho labarik, respeita no sensivel.

Kuandu labarik hakarak ema seluk nia prezensa, ita-boot tenki asegura katak ema ne’e laiha
konflitu de interese iha kazu ne’e, no esplika klaru kedas ba sira katak sira labele interrompe
entrevista no labele reprezenta labarik hodi fó resposta ka fó sinál ba labarik.
Determina se labarik iha kapasidade atu fó instrusaun ba ita-boot ka lae

Labarik bele la komprende totálmente konabá prosesu legál no ninia implikasaun (imi mós
tenki hanoin katak adultu barak mós la komprende kona-ba lei!), maibé kuandu labarik iha
kapasidade atu forma rasik ninia opiniaun, entaun ita-boot tenki koko atu la’o tuir nafatin
labarik nia opiniaun. Ida ne’e tanbá Artigu 12 iha Konvensaun Internasionál konabá Direitu
Labarik Nian, hatete katak labarik iha direitu atu partisipa iha prosedimentu legál. Artigu
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 45
The Asia Foundation
Parte 8: Asusntu particular ne’ebé iha bainhira ita-boot serbisu ho vítima
ne’e obriga katak, labarik ne’ebé iha kapasidade atu forma ninia hanoin rasik, iha direitu atu
espresa sira nia opiniaun ho libre tuir sira nia idade no maturidade. Lei obriga katak labarik
tenki hetan oportunidade atu bele hato’o ninia opiniaun iha prosedimentu judisiál ka
administrativu ne’ebé afeita labarik nia moris – no labarik bele espresa ninia hanoin
direitamente, ka bele mós liu husi reprezentante legál ida.

8.4
Tanbá ne’e, advogadu ne’ebé reprezenta labarik iha obrigasaun atu:
- sai nudar labarik nia lian, bainhira labarik nia idade to’o ona atu nia komprende no
espresa rasik ninia opiniaun, KA
- reprezenta ‘labarik nia interese diak-liu’, bainhira labarik nia tinan sei ki’ik (seidauk
to’o) atu komprende no espresa rasik ninia hanoin. Ida ne’e signifika katak, advogadu
mak sei forma ninia opiniaun kona-ba saida mak labarik nia ‘interese diak-liu’depois foti
asaun bazeia ba opiniaun ne’e.
Entrevista kliente labarik

Koko no entrevista labarik imediatamente depois de akontisimentu, tanbá informasaun sei
fresku hela iha labarik sira nia memória, no ida ne’e mós bele redúz posibilidade atu hetan
informasaun ne’ebé laloos husi ema seluk. Prepara diak ita-boot nia-an, no planu antes
kedas ita-boot nia perguntas. Planu kedas tempu ne’ebé sufisiente.

Koko atu labele iha ideas prekonsebidu kona-ba saida mak akontese ona ba labarik.

Hala’o entrevista iha fatin ne’ebé konfortavel ba labarik, (porizemplu, la’ós iha ofísiu)
maibé ba halo entrevista iha fatin ne’ebé privadu no laiha distrasaun (porizemplu, hamate
ita-boot nia telemóvel).

Koko entrevista mesak labarik no labele iha prezensa inan-aman nian ka ema ne’ebé taumatan ba labarik tanbá ema sira ne’e bele fó sinál ba labarik atu fó resposta espesífiku no
labarik bele sente presaun no haluha/husik hela tiha informasaun balun kuandu iha
prezensa inan-aman nian.

Kuandu labarik ne’e ki’ik-oan, túr iha rai/sumenti ho nia, ka buka maneira ida hodi túr
hanesan ho labarik atu nune’e labarik la presiza hateke sa’e ba ita-boot. Ho hanesan ne’e,
sira bele sente konfortavel atu loke-an ba ita-boot.

Buka tempu halo toman malu ho labarik. Introdúz ita-boot nia-an. Husu sira nia naran no
uza naran ne’ebé sira prefere durante entrevista. Primeiru koalia uluk konabá buat seluk.
Husu tuir saida mak sira gosta halo. Sira gosta desportu, filmi ka kanál televizaun espesífiku
ruma? Ka koalia konabá eskola ka labarik nia maluk. Koalia kona-ba sira nia interese, to’o itaboot halo ona koneksaun diak ho nia. Hafoin, ita-boot bele tama ona iha asuntu entrevista
loloos nian.

Esplika kona-ba objektivu: katak ita-boot sei husu pergunta ba sira no esplika tanbá sá itaboot husu pergunta sira ne’e. Fó hatene ba sira katak sira la komete sala ruma. Esplika ba
sira oinsá ita-boot sei uza informasaun ne’ebé sira fó, porizemplu, informasaun ne’e sei rai
segredu ka fahe ba polisia ka ema seluk?
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 46
The Asia Foundation
8.5
Parte 8: Asusntu particular ne’ebé iha bainhira ita-boot serbisu ho vítima

Uza língua ne’ebé simples, fasil, propriu-ho-idade, durante entrevista.

Uza pergunta badak no klaru. Husu deit pergunta ida iha momentu ida.

Uza pergunta nakloke (pergunta ne’ebé presiza resposta naruk). Porizemplu, “Konta tok
buat ne’e iha loron ne’ebá wainhira…..’ Fó tempu ba labarik hatán hafoin husu tuir ho
pergunta ne’ebé nesesáriu atu klarifika liu tan informasaun. “Nia halo buat ruma hodi halo
kanek o ka?” Koko evita perguntas ne’ebé ninia resposta hanesan ‘loos’ ka ‘lae’, no labele
uza pergunta ne’ebé sujere fali resposta ba labarik. Labarik sira ne’ebé seidauk eskola,
dalabarak bele fó informasaun sala kuandu ita husu perguntas ne’ebé sujere resposta ba
sira.

Kontinua asegura sira katak sira la halo sala ida.

Halo entrevista badak deit. Kuandu ita-boot hakarak koalia konabá asuntu/materiál barak,
planu kedas tempu deskansa ne’ebé barak ka aumenta tan sesaun entrevista nian.

Nunka bele fó osan ka uza inséntivu hodi halo labarik konta sai informasaun.

Lembra katak ita-boot nia serbisu ida mak atu esplika ho termus ne’ebé simples ba labarik
kona-ba prosesu legál no saida deit mak labarik sei halo iha prosesu nia laran, atu nune’e
sira bele komprende.

Kuandu labarik iha kapasidade, husu labarik nia konsentimentu hodi refere nia ba ajénsia
sira seluk ne’ebé bele ajuda ho asuntu trauma nian no mós apoiu psikolójika ba labarik.
Sekarik labarik laiha kapasidade atu fó ninia konsentimentu, entaun ita-boot mak foti
desizaun ne’ebé serve labarik nia interese diak.

Tenki hatene saida deit mak sei akontese iha faze tuir mai. Esplika saida mak akontese iha
faze tuir mai ba labarik ka organiza enkontru ida. Sekarik iha faze tuir mai labarik sei ba halo
deklarasaun iha polisia, ita-boot tenki prepara nia ba entrevista no esplika katak membru
polisia ida (dalabarak membru polisia feto) sei husu perguntas ne’ebé hanesan, no labarik
tenki koalia ho libre no esplika saida mak akontese ba nia. Fó hatene ba sira atu labele tauk,
katak sira la halo sala ida, katak polisia sei ajuda sira.
Hafoin ita-boot nia entrevista ho labarik

Koalia ho labarik kona-ba apoiu saida deit mak nia bele hetan. Sekarik adultu ne’ebé
akompaña labarik laiha konflitu de interese iha kazu ne’e, koalia ho sira oinsá, sira ka ema
seluk ne’ebé besik, bele suporta labarik iha kazu ne’e, no ajuda labarik iha prosesu reintegrasaun sosiál ba iha ninia komunidade (porizemplu, asegura katak labarik hetan
tratamentu ne’ebé normál iha komunidade laran no nia kontinua eskola ka hala’o ninia
aktividade loron-loron). Husu tuir se iha ema seluk (ne’ebé laiha konflitu de interese) ne’ebé
bele ajuda labarik re-integra fali ba iha labarik ninia komunidade.

Kuandu apropriadu, akompaña labarik ba tuir entrevista ho polisia. Sekarik kazu ne’e
seidauk lori ba polisia, no sekarik labarik (tinan to’o ona atu halo desizaun) ka ita-boot
(sekarik labarik tinan seidauk to’o atu nia halo desizaun rasik, maibé ita-boot fiar katak ida
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 47
The Asia Foundation
Parte 8: Asusntu particular ne’ebé iha bainhira ita-boot serbisu ho vítima
ne’e nesesáriu ba labarik nia interese diak) desidi atu lori kazu ne’e ba polisia, entaun itaboot tenki akompaña labarik ba iha estasaun polisia no akompaña nafatin nia durante
entrevista bainhira nia fó ninia deklarasaun (haree Parte 14).

Halo karta referál ba ajénsia sira ne’ebé fó apoiu no halo ligasaun ho sira hodi halo aranjus
ba labarik no ajénsia nia ema, atu nune’e sira bele hela iha uma-seguru sekarik situasuan
obriga. Desidi se labarik presiza medidas protektivas interinu ka lae (porizemplu, husu
orden ‘labele halo kontaktu’ ka ‘rezidénsia’ sekarik suspeitu sei libre). Halo ligasaun ho
prokuradór no fó hatene ba nia katak labarik nia situasaun presiza duni ba orden ne’e atu
sai.

Hakerek nota kompletu kona-ba ita-boot nia entrevista no asaun seluk ne’ebé ita-boot
halo ona, liuliu bainhira informasaun ne’e sei fresku iha ita-boot nia hanoin. Halo lista ba
asaun saida deit mak ita-boot sei halo atu atende kazu ne’e.

Uza lei hodi hamenus trauma ne’ebé labarik hetan iha prosesu ne’e (porizemplu, ita-boot
bele hato’o pedidu ba tribunál direitamente ho Vítima nia naran atu fó tempu ba labarik
hodi fó sedu ninia testemuña, tuir (Artigu 230(1) Kódigu Prosesu Kriminál), no/ka ita-boot
bele husu kópia dokumentu sira, tuir Artigu 77 Kódigu Prosesu Kriminál, atu nune’e ita-boot
bele observa saida deit mak halo ona/ka seidauk halo iha prosedimentu ne’e, antisipa saida
mak suspeitu nia argumentu hodi defende-an, no uza informasaun ida ne’e hodi prepara
diak Vítima atravéz husi karifika asuntu sira, ka fasilita labarik bainhira nia ba halo tan
deklarasaun iha polisia. Sekarik nesesáriu, aranja meius ida hodi lori labarik no ema ne’ebé
laiha konflitu de interese ba hela iha uma-seguru.

Mantein nafatin informasaun ba labarik konabá saida deit mak akontese ho kazu ne’e no saida
deit mak sei akontese.

Observa prosesu investigasaun ne’ebé polisia halo hodi rekolha evidénsia sira hotu (Haree Parte
14).

Kontinua halo ligasaun ho prokuradór atu dudu kazu ba oin, no kordena ho fatin servisu apoiu
sira ne’ebé relevante (Haree Parte 15).

Suporta labarik durante, no depois de prosesu tribunál (Haree Parte 17 no 18).
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 48
Notas: Ba Parte 8
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 49
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 50
PARTE 9: KONKLUZAUN
Nudar advogadu privadu ne’ebé reprezenta Vítima violénsia bazeia ba jéneru, importante tebes ba itaboot atu komprende no kaer metin ita-boot nia responsabilidade profisionál no étika. Ida ne’e kritikál
tebes, tanbá ita-boot serbisu hamutuk ho sidadaun sira ne’ebé vulneravel atu atua kazu sira ne’ebé
sensitivu tebes. Tan ne’e, importante mós ba ita-boot atu foti asaun nesesáriu hodi nune’e ita-boot bele
fó atensaun ne’ebé másimu ba kliente bainhira ita-boot atende kazu violénsia bazeia ba jéneru.
Ami espera katak manuál pasu-ba-pasu ida ne’e bele serve hanesan instrumentu utíl ba ita-boot hodi
ajuda Vítima violénsia bazeia ba jéneru atu nune’e ita-boot bele alkansa objektivu ne’ebé justu. Manuál
pasu-ba-pasu ida ne’e tenki uza hamutuk ho Diretriz Legál konabá Violénsia Bazeia ba Jéneru Volume 1:
Enkuadru Legál
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 51
Notas: Ba Parte 9
Fó Atensaun ba Violénsia Bazeia ba Jéneru iha Timor-Leste- Volume 2
Page 52