kartidja kabuverdianu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di
Transcrição
kartidja kabuverdianu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di
KARTIDJA KABUVERDIANU Prontuáriu Prugesivu Pa Nu Skrebe Na Traduson Di Bíblia Na Lingua Kabuverdianu Di Santiagu ... Tirseru Libru di Alunu Idison na prugrésu Verson: 6.9 Fixa Tékiniku Publikason di: ©Junhu 2009 Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia Boletim Oficial, III Série, Número 31, 1 de Agosto de 2008, Conta no 1831/2008, (745) Idison Di: Igrejas Adventistas Do Sétimo Dia - Domingos Sanches Igreja Assembleia De Deus - Elizabete Robalo Igreja Evangélica Baptista - Diva Monteiro Igreja Do Nazareno - Djanira Silva Ku Apoiu Tékiniku Di: Stephen B. Graham y Katrina HM Graham - SIL International (Stébu ku Trina Graham) Títulu: Kartidja Kabuverdianu, Prontuáriu Prugresivu Pa Nu Skrebe Na Traduson Di Bíblia Na Lingua Kabuverdianu di Santiagu, Tirseru Libru Di Alunu Dizénhus: Kapa y tudu dizénhus é di Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia Inprésu: Publikason di Insáiu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia Patrusinu Di: Tirseru Libru di Alunu Es «Tirseru Libru di Alunu» é prinsipalmenti pa kes algen ki krê partisipa na nos prujétu pa traduson di Bíblia na lingua kabuverdianu di Santiagu. Nes «Tirseru Libru di Alunu», prufesor ta inxina di mésmu libru ki alunu ta uza. Prufesor ta meste ser algen ki dja ten liberdadi di kes prekonsetu sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku, ki dja pode inxina lingua matérnu ku uns livru skrebedu na lingua matérnu, y na alfabétu ku ortugrafia ofisial. Tanbê, es «Tirseru Libru di Alunu» é pa kes alunu ki dja sabe lê purtuges. Uns algen, ki dja saba lê purtuges, ta fla ma es ka pode lê alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu. Má konparason linguístiku dja mostra ma kalker algen, ki dja saba lê purtuges, tanbê pode lê alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, si es ta faze un bokadinhu di forsa pa supera kel tadju sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku ki es ta xinti. Amílcar Cabral fla: «Um povo que se liberta do domínio estrangeiro não será culturalmente livre a não ser que, sem complexos e sem subestimar a importância dos contributos positivos da cultura do opressor e de outras culturas, retome os caminhos ascendentes da sua própria cultura, que se alimenta da realidade viva do meio e negue tanto as influências nocivas como qualquer espécie de subordinação a culturas estrangeiras. Vemos assim que, se o domínio imperialista tem como necessidade vital praticar a opressão cultural, a libertação nacional é, necessariamente, um acto de cultura.»* Li Amílcar Cabral fla ma pa ganha liberdadi di kel tadju sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku, ta meste nega kalker «subordinason». Tanbê, Amílcar Cabral fla ma ta meste ratoma kes kaminhu di própi kultura kabuverdianu, y ta parse ma ka ta da pa dexa lingua kabuverdianu fóra di kes kaminhu di própi kultura kabuverdianu. Así, prende lê ku skrebe lingua kabuverdianu é un «atu di kultura». Anton, pa kes algen ki dja sabe lê purtuges, y ki pode supera kel tadju sosio-linguístiku y sosioortugráfiku, es pode uza «Primeru Libru di Alunu» ku «Sugundu Libru di Alunu» pa prende lê, y es «Tirseru Libru di Alunu» pa prende skrebe. ______________________________________________ *Cabral, Amílcar. «O papel da cultura na luta pela independência» um texto lido na Reunião da UNESCO de Peritos sobre Noções de Raça, Identidade e Dignidade, em Paris, em Julho de 1972. RAJISTU DI MATÉRIA Rajistu di Matéria Introduson: .................................................................................................................................................................................................................. 1 Propózitu: ................................................................................................................................................................................................................ 1 Varianti:................................................................................................................................................................................................................... 1 Públiku alvu: ............................................................................................................................................................................................................ 1 Dizenvolvimentu prugresivu, verson 6.9: ................................................................................................................................................................... 2 Dizenvolvimentu Linguístiku: ...................................................................................................................................................................................... 3 Alfabétu ku ortugrafia di lingua kolonial: .................................................................................................................................................................... 3 Alfabétu fonémiku: ................................................................................................................................................................................................... 4 Izénplu di studu fonolójiku pa un alfabétu fonémiku:.................................................................................................................................................. 5 Un régra fonolójiku: .................................................................................................................................................................................................. 6 Modifikason di un régra fonolójiku: ............................................................................................................................................................................ 6 Otu régra fonolójiku:................................................................................................................................................................................................. 7 Pontu 1: Alfabétu Fonémiku pa Lingua Kabuverdianu di Santiagu: ............................................................................................................................ 8 Konsoanti sonoro: .................................................................................................................................................................................................... 8 Konsoanti surdu: ...................................................................................................................................................................................................... 8 Vogal oral: ............................................................................................................................................................................................................... 8 Vogal Nazalizadu: .................................................................................................................................................................................................... 8 Semivogal:............................................................................................................................................................................................................... 9 Lista alfabétiku:........................................................................................................................................................................................................ 9 Pontu 2: Konbinason di Alfabétu Fonémiku ku Sistéma Kolonial: ............................................................................................................................ 10 Tabéla di konbinason ku alfabétu: ........................................................................................................................................................................... 10 Tabéla di konbinason ku ortugrafia:......................................................................................................................................................................... 11 Tabéla di konbinason ku ditongu: ............................................................................................................................................................................ 11 A. Kes palavra nóbu tomadu di otus lingua: ............................................................................................................................................................. 12 B. Rizumu di konbinason di alfabétu fonémiku ku sistéma kolonial:........................................................................................................................... 13 Pontu 3: Rizumu di Alfabétu ku Ortugrafia Kabuverdianu: ........................................................................................................................................ 14 Alfabétu kabuverdianu: ........................................................................................................................................................................................... 14 A. Kes létra alfabétiku: ...................................................................................................................................................................................... 14 Ortugrafia kabuverdianu: ........................................................................................................................................................................................ 14 B. Kes vogal nazalizadu digráfiku: ..................................................................................................................................................................... 14 D. Kes konsoanti digáfiku: ................................................................................................................................................................................. 14 E. Kel konsoanti diakrítiku: ................................................................................................................................................................................ 14 F. Kes vogal diakrítiku na sílaba tóniku: ............................................................................................................................................................. 14 G. Kes vogal nazalizadu digráfiku y diakrítiku na sílaba tóniku: ........................................................................................................................... 14 I. Kes ditongu: .................................................................................................................................................................................................. 14 Pontu 4: Primeru Régra Ortugráfiku, ku Uns Izenson:............................................................................................................................................... 15 A. Izenson ortugráfiku pa létra «n»:......................................................................................................................................................................... 15 B. Izenson ortugráfiku pa «semivogal»: ................................................................................................................................................................... 16 D. Izenson ortugráfiku pa «lh»: ............................................................................................................................................................................... 16 E. Uns izenson di variason: .................................................................................................................................................................................... 17 E1. Variason di vogal nazalizadu ô ditongu nazalizadu: ...................................................................................................................................... 17 E2. Variason di vogal /e/ ô ditongu /ei/: .............................................................................................................................................................. 17 E3. Variason di vogal nazalizadu ô konsoanti nazal silábiku:............................................................................................................................... 18 E4. Variason di /s/ ô /z/: .................................................................................................................................................................................... 19 E5. Variason di /s/ ô /es/ y /x/ ô /ex/ na kumésu di un palavra: ............................................................................................................................ 20 E6. Variason di /r/ ô /rr/: .................................................................................................................................................................................... 20 E7. Variason di /b/ ô /v/:.................................................................................................................................................................................... 21 E8. Variason di /r/ ô /l/: ..................................................................................................................................................................................... 21 E9. Variason di /dj/ ô /lh/: .................................................................................................................................................................................. 21 E10. Variason di /dj/ ô /j/: .................................................................................................................................................................................. 21 E11. Variason di /x/ ô /j/: ................................................................................................................................................................................... 22 E12. Variason di /tx/ ô /x/: ................................................................................................................................................................................. 22 E13. Variason di /g/ ô /j/: ................................................................................................................................................................................... 22 E14. Variason di /g/ ô /dj/: ................................................................................................................................................................................. 22 E15. Variason di «...ensa» ô «...énsia»: ............................................................................................................................................................. 22 E16. Variason di metátesi:................................................................................................................................................................................. 22 Pontu 5: Sugundu Régra Ortugráfiku ku Izénplu di Diakrítiku y Aséntu:................................................................................................................... 23 A. Tipu di palavra tóniku: ........................................................................................................................................................................................ 23 A1. Primeru tipu di palavra tóniku: ..................................................................................................................................................................... 24 A2. Sugundu tipu di palavra tóniku:.................................................................................................................................................................... 24 A3. Tirseru tipu di palavra tóniku: ...................................................................................................................................................................... 24 B. Kes régra di ikonomia pa diakrítiku ku aséntu: ..................................................................................................................................................... 26 B1. Primeru régra di ikonomia pa diakrítiku: ....................................................................................................................................................... 26 B2. Sugundu régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku, na primeru tipu di palavra «agudu»: ................................................................................ 27 Kes palavra «agudu» ki é predizível: .......................................................................................................................................................... 27 Kes palavra «agudu» ki ka é predizível: ...................................................................................................................................................... 28 B3. Tirseru régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku, na sugundu tipu di palavra «gravi»: ................................................................................... 30 Kes palavra «gravi» ki é predizível: ............................................................................................................................................................ 30 Kes palavra «gravi» ki ka é predizível: ........................................................................................................................................................ 32 B4. Aséntu ku diakrítiku, na tirseru tipu di palavra «esdrúxulu»: .......................................................................................................................... 33 B5. Otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku: ............................................................................................................................................ 33 Rizumu di kes régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku:.......................................................................................................................................... 33 Kumesa skrebe: ..................................................................................................................................................................................................... 34 Trabadju Prátiku:.................................................................................................................................................................................................... 35 Pontu 6: Uns Régra Ortu-Morfolójiku: ....................................................................................................................................................................... 36 A. Disinénsia morfémiku di palavra: ........................................................................................................................................................................ 37 A1. Disinénsia enklítiku pa vérbu, «-ba»: ........................................................................................................................................................... 38 A2. Otu disinénsia enklítiku pa vérbu, «-du» ku «-da»:........................................................................................................................................ 39 A3. Disinénsia enklítiku pa subistanstivu, «nunbru»:........................................................................................................................................... 39 A4. Otu disinénsia pa subistanstivu, «jéneru»: ................................................................................................................................................... 41 A5. Otu disinénsia pa subistanstivu, «grau»: ...................................................................................................................................................... 41 B. Modifikason morfémiku di palavra: ...................................................................................................................................................................... 41 B1. Proklítiku di modifikason pa vérbu, «ra-»:..................................................................................................................................................... 42 B2. Proklítiku di modifikason pa vérbu y pa subistantivu ku adijetivu, «dis-»: ....................................................................................................... 42 B3. Proklítiku di modifikason pa subistantivu ku adijetivu, «in-»: ......................................................................................................................... 43 B4. Enklítiku pa modifika grau superlativu di adijetivu, «-ísimu»: ......................................................................................................................... 44 D. Transformason morfémiku di palavra: ................................................................................................................................................................. 45 D1. Enklítiku «-du», ku otu funson pa transforma vérbu, pa e bira otus tipu di palavra:......................................................................................... 45 RAJISTU DI MATÉRIA D2. Enklítiku pa transforma vérbu na algen ki ta faze kel vérbu, ki pode ser un subistantivu ô un adijetivu: ........................................................... 45 D3. Enklítiku pa transforma subistantivu pa es bira adijetivu: .............................................................................................................................. 46 D4. Txeu enklítiku pa transforma vérbu pa es bira subistantivu: .......................................................................................................................... 46 D5. Txeu enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira subistantivu: ...................................................................................................................... 47 D6. Enklítiku pa transforma subistantivu ô vérbu, pa es bira un tipu di subistantivu ô adijetivu ku naturéza di kel subistantivu ô vérbu: .................. 48 D7. Enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu: .................................................................................................................................. 48 E. Enklítiku pronominal:.......................................................................................................................................................................................... 50 E1. Kes pronómi di konplimentu, na un frazi ku un konplimentu pronominal: ........................................................................................................ 50 E2. Na un frazi ku dos konplimentu pronominal: ................................................................................................................................................. 52 E3. Na un frazi ku dos konplimentu, ku un sufíkisu na vérbu: .............................................................................................................................. 52 E4. Kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti, dipos di uns adivérbiu di deziginason, pa forma un konjuntu: ................................................ 53 F. Un forma di un prepozison dipendenti: ................................................................................................................................................................ 54 G. Ífen: .................................................................................................................................................................................................................. 55 G1. Palavra konpostu ku ífen:............................................................................................................................................................................ 55 G2. Palavra reduplikadu ku ífen:........................................................................................................................................................................ 55 G3. Konjuntu di palavra ku ífen:......................................................................................................................................................................... 56 G4. Pronómi dimonstrativu ku ífen: .................................................................................................................................................................... 56 G5. Pronómi pozesivu ku ífen: ........................................................................................................................................................................... 57 G6. Kes palavra ku más ki un ífen: .................................................................................................................................................................... 57 I. Kes palavra djuntadu sen ífen pa kria otu palavra: ................................................................................................................................................ 57 I1. Dos palavra djuntadu sen ífen: ..................................................................................................................................................................... 58 I2. Uns palavra djuntadu ku «ka» sen ífen:......................................................................................................................................................... 58 J. Kes palavra djuntadu sen kria otu palavra:........................................................................................................................................................... 58 J1. Prepozison ku pronómi: ............................................................................................................................................................................... 59 J2. Prepozison ku dimonstrativu: ....................................................................................................................................................................... 59 J3. Prepozison ku interogativu:.......................................................................................................................................................................... 60 J4. Uns palavra ku «ki»: .................................................................................................................................................................................... 60 J5. Otu palavra ku «si»: .................................................................................................................................................................................... 61 K. Uns sílaba ki pode kai sen djunta na otu palavra: ................................................................................................................................................ 61 Pontu 7: Uns Régra Ortu-Gramátiku: ......................................................................................................................................................................... 63 A. Régra ortu-gramátiku pa konjunson koordenativu «y»: ......................................................................................................................................... 63 B. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «e» y vérbu «é»:.............................................................................................................................................. 63 D. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «má» y konjunson subordinativu «ma»: ...................................................................................... 64 E. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «mas» y kuantifikador «más»: .................................................................................................... 64 F. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «N»: ................................................................................................................................................................ 65 G. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/e/ na fin»: ..................................................................................................................................... 66 I. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/o/ na fin»: ..................................................................................................................................... 67 J. Variason na morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu: .................................................................................................................................. 68 K. Variason na distribuison di sufíkisu «-ba» na bixa di vérbu:.................................................................................................................................. 68 L. Variason na distribuison di sufíkisu «-du» na bixa di vérbu: .................................................................................................................................. 69 M. Uns stratéjia pa marka nunbru di subistantivu: .................................................................................................................................................... 70 M1. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y adijetivu: ........................................................................................................................ 71 M2. Variason na markason di plural ku kuantifikador y adijetivu: ......................................................................................................................... 71 M3. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y nunbru:........................................................................................................................... 71 M4. Variason di plural ku dimonstrativu, nunbru y adijetivu: ................................................................................................................................ 72 M5. Konfuzon na markason di plural ku pronómi pozesivu:.................................................................................................................................. 72 M6. Otu stratéjia di marka plural ku kuantifikador dipos: ..................................................................................................................................... 74 M7. Otu stratéjia jenériku di marka plural: .......................................................................................................................................................... 74 N. Variason na prunúnsia di pronómi pozesivu «si» ô «se»: ..................................................................................................................................... 74 Pontu 8: Uns Régra di Pontuason:............................................................................................................................................................................. 75 A. Parágrafu: ......................................................................................................................................................................................................... 75 A1. Mudansa di partisipanti: .............................................................................................................................................................................. 76 A2. Mudansa di ténpu: ...................................................................................................................................................................................... 76 A3. Mudansa di lugar: ....................................................................................................................................................................................... 77 A4. Mudansa di direson:.................................................................................................................................................................................... 77 A5. Mudansa di kel algen ki ta pâpia na un diólogu:............................................................................................................................................ 77 A6. Ligason entri parágrafu: .............................................................................................................................................................................. 77 A7. Rapitison di palavra na un parágrafu:........................................................................................................................................................... 77 B. Pontu final «.»: .................................................................................................................................................................................................. 78 D. Pontu di interogason «?»:................................................................................................................................................................................... 78 E. Pontu di sklamason «!»: ..................................................................................................................................................................................... 79 F. Vírgula «,»: ........................................................................................................................................................................................................ 79 G. Dos pontu «:»: ................................................................................................................................................................................................... 81 I. Pontu vírgula «;»:................................................................................................................................................................................................ 81 J. Ífen «-»: ............................................................................................................................................................................................................. 82 K. Traveson «–»:.................................................................................................................................................................................................... 82 L. Retisénsia «...»: ................................................................................................................................................................................................. 82 M. Aspa duplu « »: ................................................................................................................................................................................................. 82 N. Aspa sínplis ‹ ›: ................................................................................................................................................................................................. 83 O. Parêntisi kuadradu [ ]:........................................................................................................................................................................................ 83 P. Parêntisi radóndu ( ): ......................................................................................................................................................................................... 83 R. Létra grandi (maiúskulu):.................................................................................................................................................................................... 84 S. Nóta di rodapé «†»:............................................................................................................................................................................................ 84 Pontu 9: Nómi di Libru di Bíblia ku Prugrésu di Traduson: ....................................................................................................................................... 85 Antigu Testamentu: ................................................................................................................................................................................................ 85 Nóbu Testamentu: .................................................................................................................................................................................................. 85 Pontu 10: Sistéma di Lideransa di kes Povu Prinsipal na Lúkas ku Atus .................................................................................................................. 86 Rumanu: ................................................................................................................................................................................................................ 86 Judeu: ................................................................................................................................................................................................................... 87 Krenti: ................................................................................................................................................................................................................... 88 Pontu 11: ................................................................................................................................................................................................................... 90 Nómi di Lugar na Lúkas ku Atus:............................................................................................................................................................................. 90 Pontu 12: .................................................................................................................................................................................................................. 91 Nómi di Algen na Lúkas ku Atus:............................................................................................................................................................................. 91 Pontu 13: ................................................................................................................................................................................................................... 93 Vokabuláriu na Lúkas ku Atus: ................................................................................................................................................................................ 93 Pontu 14: Uns Trabadju Prátiku pa Skrebe na Traduson di Bíblia: .......................................................................................................................... 106 Trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 1:......................................................................................................................................................... 106 Trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 2:......................................................................................................................................................... 107 Raspósta pa trabadju prátiku na fin di Pontu 5:...................................................................................................................................................... 108 Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 1: ...................................................................................................................................... 108 Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 2: ...................................................................................................................................... 108 INTRODUSON Introduson Propózitu: Razon prinsipal pa kel «Primeru Libru di Alunu», y kel «Sugundu Libru di Alunu», é pa inxina alunu lê Bíblia na lingua kabuverdianu, na alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu. Nu faze es «Tirseru Libru di Alunu» prinsipalmenti pa kes algen ki krê partisipa na nos prujétu pa traduson di Bíblia na lingua kabuverdianu. Tudu algen ki ta partisipa na traduson di Bíblia ta meste prende skrebe lingua kabuverdianu di manera sistemátiku y konsistenti, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu, di Dekrétu-Lei n.° 67/98 y n.° 8/2009, uzadu nes traduson. Tanbê, uns pastor y uns lider di grexa, ki ta da ses mensaji, pregason ô omelia na lingua kabuverdianu, ta fla ma es meste skrebe ses mensaji na purtuges, pamódi es ka sabe skrebe ses mensaji na alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu. Anton, nu faze es tirseru libru tanbê pa kes pastor ku lider di grexa ki krê prende skrebe ses mensaji dirétu na lingua kabuverdianu. Tanbê, nu faze es tirseru libru pa kes pai ku mai ki krê inxina ses fidju skrebe se lingua matérnu ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu, pa da ses fidju kel vantaji di prende skrebe ses lingua matérnu primeru, pamódi txeu studu sientífiku dja mostra ma kes kriansa ki ta prende skrebe ses lingua matérnu primeru, ta ten más susésu óki es meste prende skrebe otu lingua. Varianti: Nes altura, nos Asosiason ten trabadju di traduson ki sa ta dizenvolve na varianti di lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, pamódi un grupu di algen organiza ses kabésa pa faze un traduson di Bíblia nes varianti. Anton kes Pontu nes libru é pa skrebe na kel varianti. Nu krê dizenvolve nos trabadju di traduson na otus varianti di lingua kabuverdianu na futuru, óki uns grupu di algen ta organiza ses kabésa pa faze un traduson di Bíblia na varianti di ses ilha. Óki otus grupu di otus ilha ta dizenvolve un prujétu di traduson pa ses varianti, nu pode djuda-s faze un grupu di libru pa inxina lê ku skrebe na ses varianti, sima es grupu di libru li. Má sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un alfabétu ku ortugrafia unifikadu, pa tudu Kabu Verdi, ki ta sirbi pa skrebe tudu varianti di lingua kabuverdianu na tudu ilha, kes genti di otus ilha pode uza kes kuza ki es prende sobri alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, nes livru, pa skrebe ses varianti di lingua kabuverdianu di otus ilha. Públiku alvu: Txeu studu sosio-linguístiku dja mostra ma tudu lingua sta na un fazi di mudansa. Lingua ki ka ta muda ta móre. Anton nu meste rakonhise ma lingua kabuverdianu di oxi ka é kel mésmu lingua di 1 INTRODUSON 100 anu, 50 anu y nen 25 anu na pasadu. Si algen ta skrebe un libru di uns kóntu antigu na Santiagu, talves e pode tenta faze un resgati di kel lingua kabuverdianu di 100 anu, 50 anu ô 25 anu na pasadu. Má oxi, ka ta faze sentidu algen skrebe un libru sobri SIDA na kel lingua kabuverdianu di 100 anu, 50 anu ô 25 anu na pasadu. Pa kumunika kel informason inportanti sobri SIDA, pa públiku jeral di Santiagu, kel lingua kontenporániu di Santiagu é más indikadu. Na lingua kontenporániu di Santiagu, ten uns algen ki ta difende un ideal ki kel «bon kriolu» é papiadu pa kes ómi ku mudjer grandi, ku poku skóla, ki ta mora na interior, ku poku kontatu ku gentis di sidadi. Na otu ladu, ten uns algen ta difende otu ideal ki kel «bon kriolu» é papiadu pa kamada sosial akadémiku na sidadi. Pa faze traduson di Bíblia, tradutoris meste disidi kal ki ses públiku alvu pa ses traduson. Purizénplu, ten 12 anu di skóla obrigatóriu na mérka, má maioria di literatura jeral é skrebedu pa un públiku alvu ki ten sô 8 anu di skóla, y ki ta mora na kes zóna sub-urbanu, entri un públiku di sidadi y un públiku rural. Primeru idison di Lúkas skrebedu pa un públiku alvu más pértu kel kamada sosial akadémiku na sidadi di Praia. Idea éra ki talves kes kamada sosial akadémiku, di otus ilha, podeba intende un traduson pa kamada sosial akadémiku na Santiagu. Má, duranti kes anu ki primeru idison di Lúkas fika na merkadu, bastanti dadu sosio-linguístiku mostra ma kes kamada sosial akadémiku, na kes grexa na otus ilha, ka kreba uza un traduson di Lúkas fazedu na Santiagu. Ta parse ma gentis na otus ilha meste organiza un prujétu di traduson própi pa ses varianti. Anton, públiku alvu pa sugundu idison di Lúkas, ku primeru idison di Atus, muda pa fika más na meiu di kes dos ladu opostu, entri kes ómi ku mudjer grandi na interior di Santiagu, y kel kamada sosial akadémiku di sidadi. Ku kel mudansa pa públiku alvu na meiu, ta parse ma traduson pode txiga na más txeu algen na Santiagu. Dizenvolvimentu prugresivu, verson 6.9: Pa skrebe un lingua di manera sistemátiku y konsistenti, ta meste un prontuáriu. Uns algen, ki ta skrebe lingua kabuverdianu manenti, pode ten un prontuáriu na ses kabésa, má inda ka ten un prontuáriu ofisial pa tudu algen. Purinkuantu, nu meste faze un prontuáriu prugresivu pa nos kabésa na traduson di Bíblia. Prugresivu krê fla ma es prontuáriu sta sénpri na prusésu di dizenvolvimentu. Anton, es prontuáriu é un prontuáriu báziku y provizional, sô pa skrebe na traduson di Bíblia, na altura di idison di Lúkas ku Atus, y sô na varianti kontenporániu di lingua kabuverdianu na Santiagu, pa kel grandi públiku alvu na meiu. Anton, informason sobri fonolojia, morfolojia y gramátika, é sô sobri kel varianti di kel públiku alvu. 2 DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU Dizenvolvimentu Linguístiku Si nu studa situason di tudu lingua na mundu, na uns téra nu ta atxa uns lingua, di kel téra, ki dja ten kel direitu universal di dizenvolvimentu linguístiku na un situason avansadu, ku un alfabétu y ortugrafia setadu na inxinu di kes ki ta fla kel lingua na kel téra. Má na uns téra, nu ta atxa uns lingua, di kes téra, ku kel direitu ki sta na un situason ménus avansadu, undi inda ka ten un alfabétu ku ortugrafia setadu. Tanbê, nu ta atxa uns tipu di algen, na kes téra, ki ta pensa ma es pode mostra ma es é algen más avansadu si es da priferénsa pa prende lê ku skrebe sô na un lingua ki dja ten un dizenvolvimentu avansadu na otu téra. Normalmenti, kes tipu di algen ta fla ma ka meste, ô ka debe, ô ti ki ka pode, faze un trabadju pa djuda na dizenvolvimentu di kel direitu universal na un di kes lingua na ses téra ki sta na un situason undi kel direitu universal di dizenvolvimentu linguístiku inda sta ménus avansadu. Nu ta atxa kes tipu di algen na tudu altura di istória di umanidadi, óki fazedu un trabadju pa dizenvolvimentu linguístiku na un di kes lingua ki sta na un situason ménus avansadu. Anton, ka ten ninhun argumentu nóbu ki kes tipu di algen pode uza kóntra un trabadju pa dizenvolvimentu linguístiku na un di kes lingua ménus avansadu. Basta nu djobe na literatura pa odja kuza ki es fla óki Bíblia traduzidu pa latin, franses, ingles, purtuges... Na stória di dizenvolvimentu di alfabétu ku ortugrafia pa txeu lingua di téra, normalmenti es ta pasa primeru pa un ténpu undi kes skritor, ki ta skrebe na kel lingua, ta uza un alfabétu di un otu lingua ki dja ten kel dizenvolvimentu avansadu di un alfabétu ku ortugrafia. Txeu bes, es ta uza alfabétu ku ortugrafia di lingua kolonial. Má maioria di kes skritor ka ta txiga ta uza kel alfabétu ku ortugrafia kolonial di manera sistemátiku na kes kuza ki es skrebe na un lingua di téra. Tanbê, normalmenti kes skritor ka ta buska, ô es ka ta txiga atxa, un konsensu entri es na un sistematizason y regularizason pa tudu es uza kel alfabétu ku ortugrafia kolonial di mésmu manera. Tanbê, alfabétu ku ortugrafia di un lingua kolonial ka ten un létra pa tudu kes son diferenti ki ten na lingua di téra. Anton, uns skritor pode kria uns manera di skrebe kes son ki falta na alfabétu kolonial, sima uns skritor kria trígrafu «tch» pa skrebe un son na lingua kabuverdianu, ki gósi é skrebedu ku dígrafu /tx/ na ortugrafia kabuverdianu. Dipos, si interesi na dizenvolvimentu di kel lingua di téra ta fika más fórti, normalmenti fazedu uns konsulta ku uns linguista, ô uns algen ki ta fla kel lingua di téra, sima ses lingua matérnu, ta faze 3 DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU formason linguístiku, pa studa fonolojia di ses lingua, pa ba diskubri tudu fonéma di ses lingua, pa forma un alfabétu ku ortugrafia própi pa kel lingua di téra. Tudu lingua ku varianti ten ses própi fonolojia, ku uns grupu di fonéma, y ses própi régra ki ta guberna órdi di kes fonéma na ses tipu di sílaba, y ses régra ki ta guberna kes tipu di fonéma ki ta podu ladu-ladu na kumésu, na meiu y fin di ses di sílaba. Y ses tudu lingua ku varianti ten ses própi régra ki ta guberna kes strutura pa kes tipu di sílaba ki pode podu na kumésu, na meiu, y na fin, na konstruson di ses tipu di morféma ku palavra, y ses régra ki ta guberna kes tipu di sílaba ki ta podu ladu-ladu déntu ses morféma ku palavra, y ses régra ki ta guberna sílaba tóniku na ses palavra. Kada algen ten direitu ku diver di studa kel fonolojia pa se lingua ku varianti matérnu, pa e pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua matérnu y pa e pode dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua matérnu. Tanbê, txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta dizenvolve es direitu ku diver, ta prende otus lingua midjor y más faxi. Anton, razultadu di kes studu di fonolojia di kel lingua, ô varianti, é un lista di fonéma própi pa kel lingua, ô varianti, ku ses régra ki ta guberna ses fonéma na ses sílaba, y ses régra ki ta guberna ses sílaba na ses morféma ku palavra, y ses régra ki ta guberna ses sílaba tóniku na ses palavra. Normalmenti, un linguista ta da konsedju pa forma un «alfabétu fonémiku», ki ten un sô manera pa raprizénta kada son fonémiku na kel lista di fonéma própi pa kel lingua ô varianti. Antigamenti, es ta daba konsedju pa uza un létra diferenti pa kada un di kes son fonémiku na kel lista di fonéma. Na pájina 5 ti 7, ki ta sigi, nu ta da un izénplu pa lingua kabuverdianu di Santiagu, di manera ki kes studu é fazedu pa atxa tudu fonéma di un lingua, pa faze un alfabétu fonémiku pa un lingua. Na Pontu Nu 1, nu ta mostra razultadu di kes tipu di studu fonolójiku pa lingua kabuverdianu. Na Pontu Nu 2, nu ta mostra manera ki un alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu fika konbinadu ku alfabétu ku ortugrafia di purtuges na kel alfabétu y ortugrafia kabuverdianu di Dekrétu-Lei n.° 67/98 y n.° 8/2009. Nu mostra tanbê uns prubléma na regularidadi fonémiku ki entra na alfabétu y ortugrafia kabuverdianu ku kel konbinason ku alfabétu y ortugrafia di purtuges. Nu sabe ma uns algen krê faze más mudansa, pa e fika más pértu alfabétu ku ortugrafia purtuges. Kes mudansa pode traze inda más prubléma na regularidadi fonolójiku, má nos Asosiason sta priparadu pa sigi kalker mudansa ki ten dokumentason ofisial. 4 DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU Izénplu di studu fonolójiku pa un alfabétu fonémiku Pa atxa tudu son fonémiku na kel lingua di téra, un linguista ta faze gravason di un grandi lista di palavra na kel lingua di téra, y e ta faze txeu gravason di kel mésmu lista di palavra ku txeu algen ki ta pâpia kel lingua di téra. Tanbê, e ta skrebe tudu kes palavra, di tudu kes algen, ku un alfabétu txomadu «Alfabétu Fonétiku Internasional». Kel Alfabétu Fonétiku Internasional ten un létra pa tudu son ki bóka pode faze, kes son ki ta uzadu na tudu lingua ki ten na mundu. Dipos, un linguista ta faze un studu fonolójiku di tudu kes palavra, di tudu kes algen, pa djobe «fonolojia» di kel lingua di téra. Nu ta poi li un izénplu di kel tipu di studu fonolójiku pa primeru létra na varianti di lingua kabuverdianu di Santiagu. Nes izénplu un linguista ta djunta tudu kes manera ki txeu algen di Santiagu ta prunúnsia kes mésmu palavra na kel grandi lista di palavra. Purizénplu, e pode djunta tudu kes manera ki txeu algen di Santiagu ta prunúnsia palavra pa kel mobília pa durmi na kaza. Na tudu prunúnsia di kel palavra ki linguista skrebe na Alfabétu Fonétiku Internasional, e pode atxa tres prunúnsia diferenti na Santiagu: ['ka·ma], ['ka·må] y ['ka·mə] Kes paréntesi kuadradu «[ ]» ta indika ma kes létra skrebedu entri es é létra fonétiku, di kel Alfabétu Fonétiku Internasional. Es ta indika prunúnsia izatu, y ki uns di kes létra pode ka ser nisisari na un alfabétu fonémiku. Kel « · » ta indika divizon di sílaba. Kel « ' » ta indika kel sílaba na palavra ki é prununsiadu ku más forsa, txomadu sílaba tóniku. Kel [] é un létra na kel Alfabétu Fonétiku Internasional pa un son ki é más sentral y fitxadu ki [a], y kel [ə] é un létra pa un son ki é más fitxadu ki []. Dipos un linguista ta ba ta purgunta txeu algen na Santiagu si ten diferénsa na siginifikadu entri: ['ka·ma], ['ka·må] y ['ka·mə] Si gentis ta fla ma ka ten diferénsa, ma es é mésmu palavra ki gentis ta prunúnsia di manera diferenti, un linguista pode ditirmina ma [a], [] y [ə] é alofon, variason livri di prunúnsia di mésmu fonéma na fin di palavra. Anton, e pode skodje létra /a/ pa skrebe kel fonéma na alfabétu, pamódi /a/ é más konxedu. Kes bara oblíkua «/ /» ta indika ma kes létra skrebedu entri es é fonémiku, y ki es ta faze parti di alfabétu fonémiku di kel lingua. Anton, un linguista pode skrebe primeru régra fonolójiku sima: 5 DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU Régra Nu 1: Létra /a/: pode ten alofon [] y [ə], na variason livri, na fin di palavra. Dipos, na kel mésmu studu, un linguista ta ben atxa uns izénplu ki ten txeu variason na últimu sílaba má ku variason di sô dos son na kumésu: 1. ['as·t ja], ['as·tia], ['as·t i ̝a], ['as·t j], ['as·ti], ['as·t jə], ['as·tiə] y 2. ['s·t ja], ['s·tia], ['s·t i ̝a], ['s·t jå], ['s·ti], ['s·t jə], ['s·tiə] Anton, kel linguista ta ba ta purgunta txeu algen na Santiagu si ten diferénsa na siginifikadu entri kes palavra. Óki gentis ta fla ma sô ten diferénsa na kes ki ta kumesa ku [a], sima ['as·tia], ki é un subistantivu, (un bara-pó ki ta uzadu pa djuda algen anda na un kaminhu), y ki kes ki ta kumesa ku [], sima ['s·tia], ki é un vérbu, (un kuza ki gentis ta faze ku ses bandera, es ta ['s·tia] bandera), un linguista pode ditirmina ma létra // é fonémiku tanbê, déntu di sílaba tóniku, pamódi kel diferénsa entri /a/ ku // parse na un opozison na sílaba tóniku, y es ta faze diferénsa na siginifikadu, na un par minimal, sima na otus izénplu ku vogal tóniku na otus lugar. Na kumésu VK Na meiu KVK Na meiu KV Na fin KV ['as·tia] (subistantivu) ['par·ti] (subistantivu) ['sa·bi] (subistantivu) ['pa] (subistantivu) ['s·tia] (vérbu) ['pr·ti] (vérbu) ['s·bi] (vérbu) ['p] (prepozison) Anton, un linguista pode modifika kel primeru régra fonolójiku: Modifikason di régra Nu 1: Létra /a/ y létra //: é fonémiku na sílaba tóniku, pamódi es pode marka un diferénsa semántiku na sílaba tóniku na un par minimal; má létra /a/: pode ten alofon [] y [ə], na variason livri, fóra di silaba tóniku, pamódi es ka ta faze diferénsa semántiku fóra di sílaba tóniku. Ku kes régra modifikadu, un linguista pode ditirmina ma alfabétu des lingua di téra pode skrebe létra /a/ na tudu kau fóra di sílaba tóniku, mésmu si ten variason na prunúnsia, pamódi kes variason ka ta faze diferénsa semántiku. Má na sílaba tóniku, alfabétu des lingua di 6 DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU téra ta meste skrebe létra /a/ ô létra //, konfórmi prunúnsia, pamódi es pode faze diferénsa semántiku na sílaba tóniku. Dipos, na kel mésmu studu fonolójiku, un linguista ta ben atxa otus izénplu ki ten variason di sô dos son na sílaba tóniku, y más variason na sílaba ki ka é tóniku: 1. ['k ·ta], ['k ·t], ['k ·tə] y 2. ['kõ·ta], ['kõ·t], ['kõ·tə] Anton, kel linguista ta ba ta purgunta txeu algen na Santiagu si ten diferénsa na siginifikadu entri kes palavra. Óki gentis ta fla ma sô ten diferénsa na kes ki ten [ ] na sílaba tóniku, sima ['k ta], ki é un subistantivu, (un kuza ki gentis ta abri na banku, es ta abri ['k ta] na banku), y ki kes ki ten [õ] na sílaba tóniku, sima ['kõta], ki é un vérbu, (un kuza ki gentis ta faze ku ses dinheru, es ta ['kõta] ses dinheru pa djobe si es ten bastanti pa faze ses kónpra), un lingusta pode ditirmina ma létra /õ/ é fonémiku, y létra / / é fonémiku tanbê, déntu di sílaba tóniku, pamódi kel diferénsa entri /õ/ ku / / parse na un opozison na sílaba tóniku, y es ta faze diferénsa na siginifikadu, na un par minimal. Anton, un linguista pode ditirmina otu régra fonolójiku pa otus fonéma: Otu régra pa otus fonéma: Létra /õ/ y létra / /: é fonémiku na sílaba tóniku, pamódi es pode marka un diferénsa semántiku na sílaba tóniku na un par minimal. Ku kes régra modifikadu, un linguista pode ditirmina ma alfabétu des lingua di téra pode skrebe létra /õ/ na tudu kau fóra di sílaba tóniku. Má na sílaba tóniku, alfabétu des lingua di téra ta meste skrebe létra /õ/ ô létra / /, konfórmi prunúnsia, pamódi es pode faze diferénsa semántiku na sílaba tóniku. Nóta sobri vogal nazalizadu, fitxadu ku abértu: Nu ka inxina diferénsa entri vogal nazalizadu fitxadu, y vogal nazalizadu abértu, na «Primeru Libru di Alunu» y na «Sugundu Libru di Alunu», pamódi kes fonéma pode fika inplísitu na taréfa di prende lê. Má na taréfa di prende skrebe, es meste fika splísitu. 7 ALFABÉTU FONÉMIKU Pontu 1 Alfabétu Fonémiku pa Lingua Kabuverdianu di Santiagu Anton kes tipu di studu fonolójiku, sobri lingua kabuverdianu di Santiagu, ta razulta na un lista di fonéma ki ta faze diferénsa na siginifikadu, ki é un alfabétu fonémiku. Normalmenti, un linguista ta organiza kel lista di fonéma na un tabéla ki ta indika diferénsa na manera ki bóka ta faze kes fonéma. Purizémplu, manera ki bóka ta faze diferénsa na kes konsoanti é ku artikulador (sima ku lábius y ku kes parti diferenti di lingua), pozison di artikulason (sima na frenti di bóka ti la tras na bóka), modifikason di son ki ta sai di bóka (sima sonoru ô surdu, oral ô nazal, vibranti ô lateral) y grau di restrison di ar ki ta sai (okluzivu y frikativu). Anton kel lista di konsoanti pode ser organizadu di manera siginti pa lingua kabuverdianu di Santiagu: Okluzivu Nazal Konsoanti Sonoru Konsoanti Surdu Lábiu Pós Bilabial Alveolar Paletal Velar Dental Alveolar Lábiu Pós Bilabial Alveolar Paletal Velar Dental Alveolar b m Vibranti v Frikativu d n z l Lateral g p c t f k s Má manera ki bóka ta faze diferénsa na kes vogal é ku grau di abertura di bóka, pozison di lingua pa frenti ô pa tras, formatu di lábius, stikadu planu ô radondadu, y ku saida di ar oral ô nazalizadu. Anton kel lista di vogal pode ser organizadu na un tabéla di manera siginti: Vogal Oral Pa Frenti Planu Fitxadu Semi Fitxadu Semi Abértu Abértu Vogal Nazalizadu Sentral Pa Tras Radondu i u e Sentral Pa Tras Radondu ĩ o Pa Frenti Planu ũ ẽ õ a ã 8 ALFABÉTU FONÉMIKU Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns tipu di vogal, ki é inda más fitxadu, ô konstritivu, ki pode fika na lugar di un konsoanti. Es é txomadu «semivogal». Anton, kes semivogal pode ser organizadu baxu kes otu konsoanti na kel tabéla di konsoanti: Konsoanti Sonoru Lábiu Pós Bilabial Alveolar Paletal Velar Dental Alveolar Aprokisimativu w j Má es pode ser organizadu tanbê riba kes otu vogal na kel tabéla di vogal: Vogal Oral Pa Frenti Planu Konstritivu j Sentral Pa Tras Radondu w Má pa kes ki ta ben prende lê ku skrebe ku kel alfabétu fonémiku, kes fonéma é normalmenti organizadu na un lista alfabétiku: /a ã b d e ẽ f g i ĩ j k l m n o õ p s t c u ũ w v z/ Má ku ténpu, linguistas ben odja ma uns povu ta stranhaba ku kes létra diferenti, ki es ka atxa na kes alfabétu pa lingua kolonial na ses téra. Es ta stranhaba tanbê ku tantu létra na kel lista di alfabétu fonémiku pa ses lingua di téra, pamódi es ka odja tantu létra na alfabétu pa lingua kolonial. Má verdadi é ki normalmenti un lingua kolonial ka ten un létra na alfabétu pa tudu fonéma na kel lingua kolonial. Anton es ta skrebe kes otu fonéma ku uns régra ortugráfiku, sima dos létra di alfabétu djuntadu na uns dígrafu, ô ku uns marka diakrítiku riba uns létra di alfabétu. Purizénplu, lingua purtuges ten kes fonéma di kes vogal nazalizadu, má purtuges ka poi kes letra [ã, ẽ, ĩ, õ, ũ] na alfabétu purtuges. Na purtuges es ta skrebe kes fonéma na ses ortugrafia, ku dígrafu sima: /am, em, im, om, um/ na uns situason, ô ku dígrafu /an, en, in, on, un/ na otus situason. Anton, pa ka stranha povu ku kes létra diferenti, y ku tantu létra, na un alfabétu fonémiku pa kes lingua di téra, linguista ben odja má talves é midjor uza un alfabétu ki é un konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu di lingua kolonial na kel téra. Purizénplu, alfabétu kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu y alfabétu purtuges. 9 KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL Pontu 2 Konbinason di Alfabétu Fonémiku ku Sistéma Kolonial Na kes tabéla ki ta sigi, nu ta mostra uns konbinason di alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu, ku alfabétu y ortugrafia kolonial. ALFABÉTU FONÉMIKU Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son ki ka ten Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku b d f g i j k l m n p s t u w v z ALFABÉTU ORIJI KABUVERDIANU ta uza létra b di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra d di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra f di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra g di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku podu un létra h di alfabétu purtuges ta uza létra i di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra i di alfabétu purtuges ta uza létra j di alfabétu purtuges ta uza létra k di nóbu akórdu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra l di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra m di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra n di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra p di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra r di alfabétu purtuges ta uza létra s di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra t di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra u di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra u di alfabétu purtuges ta uza létra v di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku ta uza létra x di alfabétu purtuges ta uza létra z di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku Dja nu odja ma un alfabétu fonémiku ten un létra pa tudu son fonémiku na un lingua di téra. Má dja nu odja tanbê ma alfabétu di un lingua kolonial normalmenti ka ten un létra pa tudu son fonémiku na kel lingua kolonial, pamódi es ta uza uns régra ortugráfiku pa skrebe kes otu fonéma. Anton un lingua di téra, ki ta uza un konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia kolonial, ta meste uza uns manera di skrebe uns fonéma ki ben di ortugrafia di lingua kolonial tanbê. Anton, ortugrafia kabuverdianu ta uza uns manera di skrebe uns fonéma ku uns dígrafu, y ku uns marka diakrítiku riba uns létra, ki ben di ortugrafia purtuges. 10 KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL ALFABÉTU FONÉMIKU Pa son di létra fonémiku na sílaba tóniku Pa son di létra fonémiku a na sílaba tóniku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku ã Pa son di létra fonémiku e na sílaba tóniku Pa son di létra fonémiku na sílaba tóniku Pa son di létra fonémiku ẽ Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku na sílaba tóniku Pa son di létra fonémiku na sílaba tóniku ĩ o Pa son di létra fonémiku õ Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra ku poku distribuison fonémiku Pa son di létra fonémiku Pa son di létra fonémiku ũ Pa son di létra fonémiku c Pa son di létra fonémiku ORTUGRAFIA ORIJI KABUVERDIANU pode uza létra ku diakrítiku â / a di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza létra ku diakrítiku á / a di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza dígrafu diakrítiku ân / an di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza dígrafu ku diakrítiku án di ortugrafia purtuges pode uza létra ku diakrítiku ê / e di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza létra é di ortugrafia purtuges ku diakrítiku pode uza dígrafu diakrítiku ên / en di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza dígrafu ku diakrítiku én di ortugrafia purtuges ta uza un di kes dígrafu in di ortugrafia purtuges pode uza létra ku diakrítiku ô / o di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza létra ó di ortugrafia purtuges ku diakrítiku pode uza dígrafu diakrítiku ôn / on di ortugrafia purtuges ô ku ikonomia di diakrítiku pode uza dígrafu ku diakrítiku ón di ortugrafia purtuges ta uza un di kes dígrafu un di ortugrafia purtuges un létra di ortugrafia ñ ku diakrítiku kabuverdianu ta uza dígrafu lh di ortugrafia purtuges ta uza dígrafu nh di ortugrafia purtuges dígrafu di dos létra kria un dígrafu tx na alfabétu purtuges dígrafu di dos létra kria un dígrafu dj na alfabétu purtuges Tanbê, nes konbinason ku alfabétu y ortugrafia purtuges, kes létra /i/ ku /u/ é uzadu pa kes vogal /i/ ku /u/, y tanbê pa kes fonéma semivogal /j/ ku /w/, ki ta kria un grupu di ditongu ki ta ben di purtuges. Kes ditongu é más konplikadu pa alunu prende, pamódi es meste intende-s di manera kresénti y dekresénti, (djobe lison Nu 19 y 20 na «Sugundu Libru di Alunu»). Ku vogal /a/ Ku vogal /e/ Ku vogal /i/ Ku vogal /o/ Ku vogal /u/ Kresénti Dekresénti Ku /j/ F /i/ Ku /w/ F /u/ Ku /j/ F /i/ Ku /w/ F /u/ ja F ia wa F ua aj F ai aw F au je F ie we F ue ej F ei ew F eu wi F ui iw F iu jo F io wo F uo oj F oi ow F ou ju F iu uj F ui - 11 KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL Anton, na kel konbinason di alfabétu y ortugrafia purtuges, ku kes 39 fonéma ki ten na un alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu, nu ta odja ma alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu kaba pa fika ku 48.72% di diferénsa ku un alfabétu ki é totalmenti fonémiku. Má na kel konbinason, nu pode odja ma alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu kaba pa fika ku ménus diferénsa ku alfabétu y ortugrafia purtuges. Si nu diskonta /k/, ki dja entra na akórdu nóbu pa alfabétu purtuges, y /ñ/, ki ta parse mutu poku na letura kabuverdianu (nen un bes na traduson di Lúkas ku Atus), alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu sô ten 5.13% di diferénsa ku alfabétu y ortugrafia purtuges. Kel pursentaji li ta raprizenta kes dígrafu /dj/ ku /tx/ na ortugrafia kabuverdianu, pa dos fonéma ki ka ten na lingua purtuges. Má mésmu así, kes létra na kes dígrafu, ku ses son, ta faze parti di alfabétu purtuges. Anton pa kes algen ki dja sabe lê purtuges, es debe prende kes dígrafu faxi-faxi. Má é alfabétu ku ortugrafia purtuges ki ten diferénsa ku alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, pamódi alfabétu ku ortugrafia purtuges pode uza más ki un létra pa skrebe mésmu son, un kuza ki ortugrafia kabuverdianu ka ta seta. Purizénplu, purtuges pode uza /c/, /qu/, /q/, /x/ ô /k/ pa skrebe kel son di [k]; y e pode uza /c/, /ç/, /sc/, /s/, /ss/, /x/ ô /z/ pa skrebe kel son di [s]; y e pode uza /ch/, /s/, /x/ ô /z/ pa skrebe kel son di []; y e pode uza /s/, /x/ ô /z/ pa skrebe kel son di [z]; y e pode skrebe /b/, /c/, /h/ ô /p/ undi ka ten son na un palavra. A. Kes palavra nóbu tomadu di otus lingua: Tudu lingua ta toma palavra di otus lingua, má txeu palavra na purtuges tomadu di manera ki ka mostra ruspetu pa fonolojia di lingua purtuges. Purizénplu, ten uns palavra tomadu di lingua gregu ki ta mostra más ruspetu pa fonolojia di lingua gregu, sima palavra «pneu» y «psicologia», ki txeu brazileru ta prunúnsia [peneu] y [pisikolojia] ô [sikolojia]. Kes konjuntu di konsoanti sima «pn», «ps», y más otus, é natural na fonolojia di lingua gregu, má es ka é natural na fonolojia di lingua purtuges kontenporániu. Anton, gósi tudu kriansa purtuges meste memoriza kes konjuntu di konsoanti, ki ka é natural na ses lingua matérnu. Tanbê, tudu kes «b», «c», «p» ku «t» mudu, ki es krê tra ku kel akórdu nóbu pa purtuges, kes létra staba na ortugrafia pamódi kes palavra ki tomadu di gregu ô latin di manera ki ka ta ruspetaba fonolojia di purtuges. Ortugrafia kabuverdianu ka pode seta pa palavra ser tomadu di otu lingua di manera ki ka ta mostra ruspetu pa fonolojia di lingua kabuverdianu. Purizénplu, txeu di kes palavra nóbu, na lingua kabuverdianu di Santiagu, é tomadu di purtuges, y es é tomadu pa gentis ki ta pâpia purtuges sima ses lingua di formason. Anton, oxi kes palavra nóbu ta entra na diskursu di manera ki ta mostra ruspetu sô pa fonolojia di purtuges, pamódi 12 KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL kes ki ta traze kes palavra nóbu ka ten formason na lingua kabuverdianu. Purizénplu, algen formadu na purtuges, ki krê uza palavra «léxico» na un kuza ki e ta skrebe na kabuverdianu di Santiagu, e pode skrebe kel palavra «léksiku» na alfabétu kabuverdianu. Má na lison Nu 14 y Nu 15, na «Sugundu Libru di Alunu», nu odja ma fonolojia di kabuverdianu di nos públiku alvu, na Santiagu, ka ta seta konsoanti okluzivu, sima /k/, na fin di un sílaba, «lék-si-ku». Anton, kel forma «léksiku» ka sa ta mostra ruspetu pa fonolojia di kabuverdianu di Santiagu. Kel forma «léksiku» é sinplismenti un palavra purtuges, skrebedu ku alfabétu kabuverdianu, ku ruspetu pa fonolojia di purtuges kontenporániu, di Purtugal, ki dja bira ta seta konsoanti okluzivu na fin di un sílaba (un kuza ki fonolojia purtuges di maioria di brazileru ta kontinua ta nega). Pa kes ki ta toma kes tipu di palavra nóbu di purtuges, des manera, es ka ta odja prubléma, pamódi kes konsoanti okluzivu na fin di sílaba ta soa natural na ses lingua di formason, y pamódi es ka ten formason na lingua kabuverdianu pa es da kónta ma kes konsoanti okluzivu na fin di sílaba ka é natural na lingua kabuverdianu di Santiagu. Pa mostra ruspetu pa fonolojia di kabuverdianu di Santiagu, es meste formason pa prende ma «lé-ki-si-ku» é más apropriadu, pamódi kel «i» podu entri kel «k» y kel «s», ki ta txomadu «epêntesi», ta kria otu sílaba pa kel «k» fika na subida di kel sílaba nóbu. Sen kel formason sobri lingua kabuverdianu, ten prigu ki, ku ténpu, y ku txeu entrada des tipu di palavra sima «lék-si-ku», y otus sima «sig-ni-fi-ka-du», «dig-ni-da-di» y «ték-ni-ku», fonolojia di kabuverdianu di Santiagu pode muda pa seta kes konsoanti okluzivu na fin di un sílaba. Así, alisérsi y strutura di lingua kabuverdianu di Santiagu pode muda pa fika más pértu purtuges kontenporániu di Purtugal. Anton, na traduson di Bíblia, nu krê mostra más ruspetu pa fonolojia di varianti kontenporániu di lingua kabuverdianu na Santiagu, di kel grandi públiku alvu na meiu. Así, nu ta uza «epêntesi», sima txeu otus lingua ta faze. B. Rizumu di konbinason di alfabétu fonémiku ku sistéma kolonial: Pa skrebe lingua kabuverdianu, nu meste da kónta di tudu fonéma ki nu mostra na Pontu 1, y nu meste konxe módi ki kada fonéma é skrebedu, ku létra di alfabétu, ku dígrafu di ortugrafia, ku létra diakrítiku di ortugrafia, ô ku dígrafu diakrítiku di ortugrafia, ki nu mostra na Pontu 2. Tanbê, nu meste ruspeta kel fonolojia ki mostra-nu kes fonéma y ses struturason na sílaba, palavra, ortugrafia, gramátika y morfolojia di kel grandi públiku alvu na meiu. 13 ALFABÉTU KU ORTUGRAFIA KABUVERDIANU Pontu 3 Rizumu di Alfabétu ku Ortugrafia Kabuverdianu Alfabétu kabuverdianu é kel lista di létra standardizadu pa skrebe maioria di son di lingua, y ki pode ser uzadu na ortugrafia, di forma digráfiku ô diakrítiku, pa skrebe kes otu son di lingua kabuverdianu ki ka sta na lista alfabétiku. A. Kes létra alfabétiku: a b d e f g i j k l m n o p r s t u v x z ABDEFGIJKLMNOPRSTUVXZ Ortugrafia kabuverdianu é kes régra standardizadu pa uza kes létra di alfabétu, di forma digráfiku ô diakrítiku, pa skrebe kes otu son di lingua kabuverdianu ki ka sta na lista alfabétiku. B. Kes vogal nazalizadu digráfiku: an / An en / En in / In on / On un / Un D. Kes konsoanti digáfiku: dj / Dj lh / - nh / Nh tx / Tx E. Kel konsoanti diakrítiku: ñ/Ñ F. Kes vogal diakrítiku na sílaba tóniku: *Ô karéka ku régra di ikonomia â/ á/Á ê/Ê é/É ô/Ô ó/Ó a/A a/A e/E o/O G. Kes vogal nazalizadu digráfiku y diakrítiku na sílaba tóniku: *Ô karéka ku régra di ikonomia ân /Ân án /Án ên / Ên én / Én ôn / Ôn ón / Ón an /An en / En on / On I. Kes ditongu: Kresénti N ku /i/ Kresénti N ku /u/ Dekresénti P ku /i/ Dekresénti P ku /u/ ia, ie, io, iu ua, ue, ui, uo ai, ei, oi, ui au, eu, iu, ou *Nu ta splika kes régra di ikonomia pa diakrítiku na Pontu 5. 14 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON Pontu 4 Primeru Régra Ortugráfiku, ku Uns Izenson Primeru régra prinsipal na ortugrafia kabuverdianu é «un létra un son y un son un létra», ki krê fla ma kada fonéma, ki nu atxa na fonolojia kabuverdianu, meste ser raprizentadu pa un sô létra na alfabétu, ô un sô dígrafu na ortugrafia, ô un sô létra diakrítiku na ortugrafia, ô un sô dígrafu diakrítiku na ortugrafia. Anton nes asuntu, nu pode odja ma ten un diferénsa entri ortugrafia kabuverdianu y ortugrafia purtuges, pamódi ortugrafia purtuges pode seta pa un létra raprizenta más ki un fonéma y pa un fonéma ser raprizentadu pa más ki un létra. Má sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku y alfabétu ku ortugrafia purtuges, ten uns izenson ta surji na kel primeru régra «un létra un son y un son un létra» na ortugrafia kabuverdianu. A. Izenson ortugráfiku pa létra «n»: Kel konbinason ku ortugrafia purtuges ta kria dos funson pa kel létra /n/: un pa ser un konsoanti normal, y otu pa poi na un dígrafu pa marka nazalizason di kel vogal ki ta ben ántis, sima ta fazedu na ortugrafia purtuges. Un kuza ki pode djuda-nu é pa nu lenbra ma óki kel /n/ sta na subida di un sílaba, el é un konsoanti na alfabétu kabuverdianu, pamódi kel konsoanti ka ta parse na dixida di un sílaba na fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Anton, óki kel «n» ka sta na subida di un sílaba, e ta faze parti di un dígrafu pa un vogal nazalizadu na ortugrafia kabuverdianu. Purizénplu, na palavra «nun-bru», kel primeru /n/ é un konsoanti normal na subida di sílaba, «nun-bru», má kel sugundu «n» ta faze parti di un dígrafu pa un vogal nazalizadu ki sta na piku di kel sílaba «nun-bru». Má ten otu izenson li na uns palavra sima «ninhun». Nes palavra, kel primeru /n/ é un konsoanti alfabétiku normal na subida di primeru sílaba, «ninhun», kel sugundu «n» ta faze parti di un konsoanti dígrafu /nh/ na ortugrafia, «ninhun», y kel tirseru «n» ta faze parti di un vogal dígrafu nazalizadu, «ninhun». Má kel vogal «i», ántis di kel konsoanti dígrafu /nh/, é nazalizadu tanbê, y e ka é raprizentadu pa un vogal digráfiku. Anton, ta parse ma raprizentason di kel palavra podeba ser ‹ninnhun›. n in - nh 15 un - PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON Má, sima purtuges, kel «n» di kel primeru vogal digráfiku ta kai, y kel «n» na kel dígrafu konsoanti, na prósimu sílaba, ta marka nazalizason di kel «i». Kel izenson, di kaida di kel «n», pode kria otu prubléma, pamódi e pode parse ma kel «i» ka é nazalizadu kantu nu marka siparason di sílaba, «ni-nhun». Má nu ta skrebe kel tipu di nazalizason ku /nh/ na traduson tanbê, sima «sinhor» ku «binhu». B. Izenson ortugráfiku pa «semivogal»: Sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia purtuges, ortugrafia kabuverdianu ta uza mésmu létra pa kes vogal normal «i» ku «u» ki e ta uza pa kes semivogal [ j] ku [w], sima purtuges ta faze. Un kuza ki pode djuda-nu é pa nu lenbra ma óki un «i» ô «u» sta na piku di un sílaba, es é kes vogal normal, má óki nu ta odja un di kes vogal «i» ô «u», ántis ô dipos di otu vogal, ki sta na piku di kel mésmu sílaba, es é kes semivogal [ j] y [w], ki é prununsiadu más fitxadu. D. Izenson ortugráfiku pa «lh»: Sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu purtuges, kel konbinason ta uza un dígrafu /lh/ pa skrebe son sima kel na subida di últimu sílaba na palavra «ilha». Má dja nu odja tanbê ma ortugrafia kabuverdianu pode uza ditongu kresénti, ku un semivogal na kumésu, ki pode raprizenta kel mésmu son dipos di konsoanti /l/, «ília», ['ilja]. Anton, algen pode skrebe palavra «familha» ô «família», pamódi kel dos manera di skrebe kel palavra, pode ser manera korétu pa skrebe prunúnsia des palavra na Santiagu, ku ortugrafia kabuverdianu. Así, es semivogal ta fika ku dos létra, «i» ku «h». Nu ta uza kel últimu manera, sima «família», más txeu na Bíblia. Anton, nu ta uza /lh/ mutu poku na Bíblia, pamódi konfuzon ki e pode traze. Nóta sobri «lh»: Pamódi otus prubléma, sima poku rendimentu, pamódi maioria di kes palavra, ku kel «lh», na purtuges kontenporániu, é prununsiadu ku /dj/ na lingua kabuverdianu di Santiagu, sima na palavra «fidju», «mudjer» y «padja», y sima ki «lh» ka pode fika na kumésu di un palavra na lingua kabuverdianu di Santiagu, uns linguista ten ses dúvida si kel fonéma [] ta izisti na lingua kabuverdianu di Santiagu. Es ta atxa ma kel fonéma é más pértu [l j], ki é más pértu kel forma di skrebe palavra «família». 16 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON E. Uns izenson di variason: Na lingua kabuverdianu, papiadu na Santiagu, ten variason na uzu di uns fonéma. Asves, kel variason ta parse pamódi lugar ki kes fonéma é uzadu na palavra. Nu ka ta skrebe kel tipu di variason na traduson, pamódi nu ta skrebe sô kel forma di kel fonéma ki sai di kes studu fonolójiku, y nu ka ta skrebe kes forma ki ta parse pamódi lugar ki kes fonéma é uzadu na palavra. Otus bes kel variason ta parse pamódi variason di prunúnsia na kes públiku alvu. Pa kel tipu di variason, nu ta tenta skrebe sô kel forma uzadu más txeu pa kel públiku alvu na meiu. E1. Variason di vogal nazalizadu ô ditongu nazalizadu: Kes publikason ofisial, sobri alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, ta fla ma un ditongu nazalizadu pode ser markadu ku un «˜» podu riba primeru vogal na ditongu. Má ka é sô kel primeru vogal ki é nazalizadu na un ditongu nazalizadu. Ten un propósta nóbu pa uza un «n» dipos di un ditongu pa marka nazalizason di tudu dos vogal na ditongu, sima ta fazedu pa marka nazalizason di un vogal solitáriu. Má na fonolojia pa kel grandi públiku alvu na meiu, normalmenti tudu ditongu nazalizadu, na kes palavra ki ben di purtuges, é prununsiadu sima un vogal nazal solitáriu, sima «pon», ô sima un ditongu oral, sima «mai». Ta parse ma kes ditongu nazalizadu ta faze parti di kel varianti di kel kamada sosial akadémiku. Purizénplu, inbes di «mai» es ta fla «mãi», y inbes di «pon» es ta fla «pão». Nes altura, es ta kria un forma di lingua txomadu «mistura di kódigu», pamódi es ta pâpia lingua kabuverdianu di Santiagu misturadu ku purtuges. Má ku ténpu, es pode traze mudansa na fonolojia di lingua kabuverdianu na Santiagu. Tanbê, uns des ta uza ditongu «ões», ki pode traze mudansa na morfolojia ku gramátika tanbê. Anton, nu ka ta uza ditongu nazalizadu na traduson di Bíblia, pamódi kes ditongu nazalizadu ka ta faze parti di fonolojia di kel grandi públiku alvu na meiu na Santiagu, y pamódi nu ka krê faze un traduson pa un «mistura di kódigu». Tanbê nu ka krê djuda traze kes mudansa na fonolojia na kabuverdianu di Santiagu. E2. Variason di vogal /e/ ô ditongu /ei/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /e/ ku ditongu /ei/, ki ta parse na mésmu lugar na un palavra, sima palavra «leti» ku «leiti» y «manera» ku «maneira». Ta parse ma kel 17 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON variason pa «ei» sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /e/ nes tipu di variason. Anton, nes altura na traduson di Bíblia, nu ta tenta uza /e/ más nes tipu di variason. Má asves nu ta uza ditongu /ei/ na kes situason ki pode kria konfuzon si letor ka ta atxa kel ditongu /ei/, sima na palavra «rei», «lei» y «meiu». E3. Variason di vogal nazalizadu ô konsoanti nazal silábiku: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma digráfiku /in/ ku «konsoanti nazal silábiku» /n/ na kumésu di un palavra, ki ten un konsoanti na subida di prósimu sílaba, sima palavra «intende». Sílaba ku Vogal Nazalizadu Sílaba Tóniku Sílaba Final in ten de Má lingua kabuverdianu é un di kes tipu di lingua ki pode seta un konsoanti nazal na piku di un silaba, txomadu «konsoanti nazal silábiku». Purizénplu, na lingua kabuverdianu, pronómi di primeru pesoa di singular, na lugar di sujetu di un frazi, é un konsoanti nazal, el sô, na piku di un sílaba. Tanbê, na fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu, kel «/n/ silábiku» pode parse na sílaba, ki ka é tóniku, na kumésu di uns palavra. Má uns algen ta skrebe un apóstrofu ántis di kel «/n/ silábiku», «'ntende», sima ki es ta xinti ma un kuza kai ántis. Tanbê, kel «/n/ silábiku» ta parse sô na sílaba, ki ka é tóniku, na kumésu di un palavra, ántis di un sílaba ki é tóniku, ki ten un konsoanti na subida di kel sílaba tóniku, sima na palavra «ntende». Sílaba ku Konsoanti Nazal Silábiku Sílaba Tóniku Sílaba Final n ten de Má e pode parse otu tipu di variason txomadu «prenazalizason» di un konsoanti, ki nu pode atxa na uns lingua di Áfrika osidental, sima «ntende». Sílaba Tóniku ku Konsoanti Prenazalizadu n ten Sílaba Final de Má, na lingua kabuverdianu di Santiagu, kes varianti di «/n/ silábiku», y «prenazalizason» pa un konsoanti, ta parse sô na kumésu di palavra, ántis di un sílaba ki é tóniku, ki ten un 18 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON konsoanti na subida di kel sílaba tóniku. Anton, ses distribuison na fonolojia é mutu limitadu. Tanbê, ántis di un konsoanti bilabial, kes «/n/ silábiku» ku «prenazalizason» é prununsiadu [m], y ántis di un konsoanti velar es é prununsiadu [ŋ]. Anton, ku kel distribuison limitadu, ka ten bon argumentu fonolójiku pa fla ma nu debe skrebe kes forma sénpri ku /n/, sima palavra «nbarka» ô «mbarka» y «nbarka» ô «mbarka», ô sima palavra «ngisa» ô «ñgisa» y «ngisa» ô «ñgisa». Anton, na traduson di Bíblia, nu disidi uza kel forma di vogal nazalizadu, sima «intende», «inbarka» y «ingisa», pamódi kel posibilidadi di kel otu variason di kel «prenazalizason» y «/n/ silábiku», y se distribuison limitadu, y kel falta di bon argumentu fonolójiku pa skrebe kel konsoanti nazal silábiku sénpri ku «n». Tanbê, kel vogal nazalizadu pode fasilita tranzison pa prende lê purtuges. Sima ki kes otu forma, di konsoanti nazal silábiku, ô «prenazalizason» di un konsoanti, ta parse sô na situason na kumésu di palavra, ántis di un sílaba tóniku, letor pode lê kel vogal nazalizadu sima un «/n/ silábiku» ô «prenazalizason» si e krê. E4. Variason di /s/ ô /z/: Na fin di un palavra, un /s/ na dixida di un sílaba pode fika ku son di «z», sima palavra «vos» y «pas». Kel-li ta kontise spesialmenti óki kel prósimu palavra ta kumesa ku un vogal, sima «nos é» y «nhos anda». Anton, mésmu ki kes palavra pode fika ku son di «z» na fin, es debe ser skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z» na kel situason ka ta faze parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Kel son di «z», nes situason, ta ben di morfolojia y nau di fonolojia. Tanbê, déntu un palavra, un /s/ na dixida di un sílaba pode fika ku son di «z», óki prósimu sílaba ta kumesa ku un konsoanti sonoru, sima palavra «mésmu» y «batismu». Má kel son di «z» ka ta faze parti di fonolojia, pamódi un konsoanti /z/ ka pode fika na dixida di un sílaba na fonolojia di kabuverdianu di Santiagu. Anton, mésmu ki kes palavra pode ser prununsiadu ku son di «z» na dixida di kes sílaba, ántis di un konsoanti sonoru, es debe ser skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z», na dixida di un sílaba, ka ta faze parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Tanbê, na kumésu di un palavra, un /s/ na subida di un sílaba pode fika ku son di «z», ántis di un konsoanti sonoru, sima palavra «sbanja» y 19 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON «sgota». Má kel son di «z» ka ta faze parti di fonolojia pa kabuverdianu di Santiagu. Anton, mésmu kes /s/ pode fika ku son di «z» na kumésu di un palavra, na subida di un sílaba, ántis di un konsoanti sonoru, es debe ser skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z» nes situason ka ta faze parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Má, na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten un variason entri konsoanti /s/ ku /z/ na subida di un sílaba, ki sta entri dos vogal déntu un palavra, sima «kasa» ku «kaza» y «kusa» ku «kuza». Kel variason é natural entri dos vogal, má na Santiagu, kel variason pode sta ligadu ku públiku alvu tanbê. Kes ómi ku mudjer grandi pode fla «kasa» más txeu, y kel kamada sosial akadémiku pode fla «kaza» más txeu. Má ta parse ma kel públiku alvu na meiu pode fla «kaza» más txeu tanbê. Anton nu ta uza forma «kaza» y «kuza» na traduson di Bíblia, pamódi ta parse ma kel forma dja entra na kel varianti di kel públiku alvu na meiu. E5. Variason di /s/ ô /es/ y /x/ ô /ex/ na kumésu di un palavra ántis di un konsoanti okluzivu: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason óki fonéma /s/ ku /x/ ta parse na kumésu di un palavra, ántis di un konsoanti okluzivu, sima palavra «sporta» ku «esporta» y «xkudu» ku «exkudu». Ta parse ma kel variason pa «es» ku «ex», na kumésu di un palavra, ántis di un konsoanti okluzivu, sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /s/ y /x/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /s/ y /x/ nes tipu di variason. E6. Variason di /r/ ô /rr/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na son di konsoanti /r/. E pode fika ku son di konsoanti normal, ku un tokada, []. Ô e pode fika ku son di konsoanti, roladu, [r]. Ô e pode fika ku son di [] ô []. Asves, kel variason pode dipende di pozison di kel konsoanti na palavra. Otus bes, e pode dipende di variason na públiku alvu na Santiagu. Kes publikason ofisial, sobre alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, ta fla ma pode uza «rr» duplu, dos /r/, pa skrebe variason di son pa konsoanti /r/. Má studu fonolójiku ka mostra inda ma kel variason é uzadu pa marka diferénsa na siginifikadu di palavra na fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Anton, mésmu ki kel variason pode parse na prunúnsia di uns palavra, nu ka ta skrebe «rr» duplu na traduson di Bíblia. 20 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON E7. Variason di /b/ ô /v/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /b/ ku /v/, sima palavra «baka» y «vaka». Ta parse ma ten poku mudansa di /b/ pa /v/ na kel públiku alvu di kes ómi ku mudjer grandi na interior di Santiagu, y ta parse ma ten txeu mudansa di /b/ pa /v/ na kel públiku alvu di kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na meiu, ta parse ma ten poku mudansa di /b/ pa /v/ na sílaba tóniku, sima palavra «bida», y más mudansa di /b/ pa /v/ na kes sílaba ki ka é tóniku, sima palavra «palavra». Anton, ta parse ma kel tipu di mudansa, na sílaba ki ka é tóniku, é un mudansa ki dja entra txeu na kel públiku alvu na meiu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta tenta fika ku kes /b/ na sílaba tóniku, y nu ta seta kes /v/ más na sílaba ki ka é tóniku. Tanbê, na Santiagu, palavra «óbu» ten dos siginifikadu. Má pa txeu algen na kel públiku alvu na meiu, forma «óvu» kumesa ta toma kel siginifikadu di kel kuza ki nu ta kume streladu riba katxupa gizadu, y forma «óbu» fika ku kel otu siginifikadu. Anton, na traduson, nu ta uza foram «óvu» pa kel kuza ki nu ta kume streladu riba katxupa gizadu. E8. Variason di /r/ ô /l/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /r/ ku /l/, sima palavra «bórsa» y «bólsa». Ta parse ma kel variason pa /r/ sta ligadu más ku kel públiku alvu di kes ómi ku mudjer grandi na ineterior. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma dja es ta seta /l/ más nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta /l/ nes tipu di variason. E9. Variason di /dj/ ô /lh/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /dj/ ku /lh/, sima palavra «midju» y «milhu». Ta parse ma kel variason pa /lh/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /dj/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /dj/ nes tipu di variason. E10. Variason di /dj/ ô /j/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /dj/ ku /j/, sima palavra «djanta» y «janta». Ta parse ma kel variason pa /j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /dj/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /dj/ nes tipu di variason. 21 PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON E11. Variason di /x/ ô /j/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /x/ ku /j/, sima palavra «oxi» y «oji». Ta parse ma kel variason pa /j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /x/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /x/ nes tipu di variason. E12. Variason di /tx/ ô /x/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /tx/ ku /x/, sima palavra «txabi» y «xavi». Ta parse ma kel variason pa /x/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /tx/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /tx/ nes tipu di variason. E13. Variason di /g/ ô /j/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /g/ ku /j/, sima palavra «genti» y «jenti». Ta parse ma kel variason pa /j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /g/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku /g/ nes tipu di variason. E14. Variason di /g/ ô /dj/: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /g/ ku /dj/, sima palavra «genti» y «djenti». Ta parse-nu ma kel variason pa /g/ é uzadu más txeu pa txeu algen na nos públiku alvu na meiu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta /g/ nes tipu di variason. E15. Variason di «...ensa» ô «...énsia»: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri «...ensa» y «...énsia» ku ditongu, ki ta parse na fin di uns palavra, sima palavra «indipendensa» ku «indipendénsia». Ta parse ma kel variason pa «ensa» sta ligadu más ku kel públiku alvu di kes ómi ku mudjer grandi na ineterior. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta tenta uza /...énsia/ más nes tipu di variason. E16. Variason di metátesi: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten tróka di órdi di uns létra, txomadu metátesi, sima palavra «gradise» ku «gardise» y «primeru» ku «purmeru». Uns studu ki nu faze ku nos públiku alvu na meiu, dipos di publikason di Atus, ta indika ma nu ka debe uza kes forma ku metátesi na prósimu publikason. 22 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU Pontu 5 Sugundu Régra Ortugráfiku ku Izénplu di Diakrítiku y Aséntu Sugundu régra prinsipal di ortugrafia kabuverdianu é «régra di ikonomia». Nu pode odja es sugundu régra na kel primeru régra «...un son un létra», pamódi óki un ortugrafia ta uza más ki un létra pa skrebe mésmu fonéma, sima purtuges, kel ortugrafia ka ta mostra mutu ruspetu pa régra di ikonomia. Tanbê, kel régra di ikonomia krê fla ma ortugrafia kabuverdianu debe raduzi kel karga di skrebe kes kuza ki é konxedu, sen pensa, pa tudu algen ki ta pâpia lingua kabuverdianu sima se lingua matérnu. Purizénplu, dja nu odja, na «Sugundu Libru di Alunu», ma lingua kabuverdianu é un lingua ki ten un sílaba na kada palavra ki é prununsiadu ku más forsa, txomadu sílaba tóniku. Pa kes algen ki ta pâpia lingua kabuverdianu di Santiagu sima ses lingua matérnu, dja es sabe, sen pensa, kal sílaba ki é kel sílaba tóniku na un palavra. Uns lingua ka ta marka kel sílaba tóniku na ses ortugrafia. Má sílaba tóniku di palavra é markadu na ortugrafia kabuverdianu, pamódi na kabuverdianu di Santiagu, siginifikadu di alguns palavra é diferensiadu sô na sílaba tóniku. Sima ki siginifikadu entri alguns palavra é diferensiadu na sílaba tóniku na kabuverdianu di Santiagu, anton kel diferénsa entri kes mésmu vogal ku diakrítiku fitxadu, y ku diakrítiku abértu, ta parse na kes sílaba tóniku. A. Tipu di palavra tóniku: Kes sílaba na un palavra é djuntadu un na otu sima ónda di mar, sima uns ónda di sílaba na un palavra. Má un di kes ónda é sénpri más grandi di kes otu, pamódi kel sílaba é fladu ku más forsa. Kel ónda di sílaba más grandi, fladu ku más forsa, é kel sílaba tóniku. Na kabuverdianu di Santiagu, ten tres tipu di palavra: (1) kes palavra ki ten sílaba tóniku na últimu sílaba, txomadu palavra «últimu», «okisítonu» ô «agudu»; (2) kes palavra ki ten sílaba tóniku na sílaba ántis kel últimu sílaba, txomadu palavra «penúltimu», «parokisítonu» ô «gravi»; y (3) kes palavra ki ten sílaba tóniku na sílaba ántis kel sílaba ki sta ántis kel últimu sílaba, txomadu palavra «antipenúltimu», «proparokisítonu» ô «esdrúxulu». 23 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU A1. Primeru tipu di palavra tóniku: Pa kel primeru tipu di palavra, txomadu palavra «últimu», «okisítonu» ô «agudu», un palavra pode ten mínimu di un sílaba, ki ta kaba pa ser kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki un sílaba, ku kel sílaba tóniku na fin di kel palavra. Palavra ku un ónda di sílaba, ki é kel sílaba tóniku Palavra ku dos ónda di sílaba, ku kel últimu ónda di sílaba tóniku más grandi na fin A2. Sugundu tipu di palavra tóniku: Pa kel sugundu tipu di palavra, txomadu palavra «penúltimu», «parokisítonu» ô «gravi», un palavra pode ten mínimu di dos sílaba, ku kel sílaba ántis di fin ki é kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki dos sílaba, ku kel sílaba tóniku ántis di kel últimu sílaba na fin di kel palavra. Palavra ku dos ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu Palavra ku tres ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu Palavra ku kuatu ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu A3. Tirseru tipu di palavra tóniku: Pa kel tirseru tipu di palavra, txomadu palavra «antipenúltimu», «proparokisítonu» ô «esdrúxulu», un palavra pode ten mínimu di tres sílaba, ku kel sílaba ántis di kel sílaba ántis di sílaba final ki é kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki tres sílaba, ku kel sílaba tóniku ántis di kel sílaba ántis di kel últimu sílaba. Tres ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi ántis di kel ántis di kel últimu Kuatu ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi ántis di kel ántis di kel últimu 24 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU Na «Sugundu Libru di Alunu», na lison Nu 14 ti Nu 18, nu odja ma ten uns tipu di sílaba, ku strutura diferenti. Nu odja móki un sílaba pode ser sô un vogal oral ô vogal nazalizadu na piku di sílaba, ô móki un sílaba pode ten un konsoanti, un konsoanti dígrafu, ô un grupu di konsoanti na subida di sílaba, ô móki un sílaba pode ten un konsoanti na dixida di sílaba tanbê, má sô kes konsoanti /l/, /r/ ô /s/. Na lingua kabuverdianu di Santiagu, normalmenti kes tipu di palavra tóniku ta dipende di strutura di kes sílaba na fin. Anton, sistéma di sílaba tóniku pode spia primeru na fin di palavra pa djobe strutura di kel sílaba na fin. Purizénplu, ten uns strutura pa kel sílaba na fin di palavra, ki pode bira kes tipu di palavra «agudu» más predizível. Normalmenti, kel primeru tipu di palavra «agudu» ta bira predizível na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ten un konsoanti na dixida di kel últimu sílaba, ô na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ten un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ten un ditongu dekresénti na fin, y asves kes ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «i», ki ten un konsoanti tanbê na subida ántis di kel ditongu na kel sílaba. (Má, ditongu kresénti na fin, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua», ka ta bira palavra «agudu» más predizível.) Anton, kes strutura di sílaba na fin ta bira-l sílaba tóniku predizível pa kes ki ta pâpia lingua kabuverdianu sima ses lingua matérnu. Má ten uns izenson undi kel primeru tipu di palavra «agudu» pode parse tanbê. Normalmenti, kel sugundu tipu di palavra «gravi» ta bira predizível na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ka ten un konsoanti na dixida di kel últimu sílaba, ô ki ka ten un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô ki ka ten un ditongu na fin. Es sugundu tipu di palavra «gravi» é más txeu na lingua kabuverdianu di Santiagu. Má ten uns izenson undi kel sugundu tipu di palavra «gravi» pode parse tanbê. Normalmenti, kel tirseru tipu di palavra «esdrúxulu» ta parse, na lingua kabuverdianu di Santiagu, na kes palavra undi úniku ô últimu vogal nazalizadu di un palavra ta parse na kel «antipenúltimu» sílaba, ô na kes palavra ki ten «-iku» na fin di palavra, ô na kes palavra tomadu di otu lingua. Má ten uns izenson undi kel tirseru tipu di palavra «esdrúxulu» pode parse tanbê. Na otus varianti di lingua kabuverdianu, na otus ilha, kel sistéma di sílaba tóniku ta funsiona di manera diferenti, y kel sílaba tóniku di un palavra é predizível di otu manera pa kes algen ki ta pâpia kes otu varianti sima ses lingua matérnu. Kel-li pode ser un bon argumentu pa ikonomiza na tudu diakrítiku ku aséntu, sima otus lingua ta faze, pa unifika manera di skrebe tudu varianti. Así, kada algen pode lê sílaba tóniku di un palavra di manera ki é predizível na ses varianti. 25 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU B. Kes régra di ikonomia pa diakrítiku ku aséntu: Na un alfabétu fonémiku, tudu son fonémiku di un lingua ta ten se própi létra. Anton pa skrebe ku un alfabétu fonémiku, tudu son di un palavra é skrebedu ku se própi létra, y kel sílaba tóniku pode ser markadu ku un aséntu. Má alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia purtuges. Anton, uns fonéma diferenti é skrebedu ku dígrafu ô mésmu létra ki ten diakrítiku diferenti, sima /â/ ku /á/, /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/, /ân/ ku /án/, /ên/ ku /én/ y /ôn/ ku /ón/. Anton, si nu skrebe un palavra, ku tudu se diakrítiku, kel palavra ta fika karegadu ku txeu marka riba vogal. Tanbê, ta meste más trabadju pa skrebe tudu kes létra ku kes marka riba des. Pa skrebe kes létra na un tekladu, ta meste da na tekladu dos bes pa skrebe un fonéma, y así karga di trabadju pa skrebe ta fika más pizadu. Anton, ta meste uns régra pa ikonomiza na kel karga di marka riba kes vogal na un palavra, y pa ikonomiza na trabadju di skrebe kes marka riba kes vogal. Uns linguista ta difende un régra pa ikonomiza na tudu aséntu ku diakrítiku, sima uns lingua ta faze, pamódi kes ki ta pâpia un lingua, sima ses lingua matérnu, dja es sabe, sen pensa, kal sílaba ki é tóniku, y valor di vogal na sílaba tóniku, y kontestu di palavra na frazi ta mostra kes palavra ki ten diferénsa di siginifikadu. Má kes régra di ortugrafia kabuverdianu ta ikonomiza sô na kes aséntu ku diakrítiku ki é predizível, na bazi di strutura di sílaba final. B1. Primeru régra di ikonomia pa diakrítiku na Santiagu: Sima ki kes fonéma diferenti, ki ten mésmu létra vogal, ku diakrítiku diferenti, ta faze diferénsa na siginifikadu di palavras, sô na sílaba tóniku, na lingua kabuverdianu di Santiagu: Tudu vogal, ki sta fóra di sílaba tóniku, pode fika karéka, pa ikonomiza na karga di diakrítiku na ortugrafia kabuverdianu. Sima ki kes mésmu létra vogal, ku diakrítiku diferenti, é uzadu na sílaba tóniku, di manera ki es ta mostra diferénsa na siginifikadu di palavras, kes diakrítiku ta marka dos kuza: (1) es é diakrítiku pa marka diferénsa entri fonéma ku son diferenti, y (2) es é aséntu pa marka sílaba tóniku tanbê, konfórmi kolidadi fonémiku di kel vogal. Má lingua kabuverdianu ten uns vogal ki ka uza mésmu létra vogal, ku diakrítiku diferenti, sima vogal /i/ ku /u/. Anton, kes marka riba /i/ ku /u/, na ortugrafia kabuverdianu, é aséntu sô pa marka sílaba tóniku. 26 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU Anton, si nu marka tudu sílaba tóniku ku aséntu, tudu palavra ta fika karegadu ku aséntu. Anton, ortugrafia kabuverdianu ta uza uns régra pa ikonomiza na kel karga di marka di aséntu na sílaba tóniku, pa ikonomiza na trabadju di skrebe kes aséntu riba kes létra. Kes régra ta dipende di tipu di palavra, si es é kel primeru tipu, txomadu «últimu», «okisítonu» ô «agudu», si es é kel sugundu tipu, txomadu palavras «penúltimu», «parokisítonu» ô «gravi», ô si es é kel tirseru tipu, txomadu palavras «antipenúltimu», «proparokisítonu» ô «esdrúxulu». Dipos, sima ki kes tipu di palavra ta dipende na strutura di sílaba tóniku, spesialmenti kel últimu sílaba, kes régra pa ikonomiza na kes aséntu pa marka sílaba tóniku, y pa ikonomiza na kes diakrítiku riba vogal pa marka kes fonéma diferenti na sílaba tóniku, ta dipende di strutura di kes sílaba tóniku tanbê. Anton, é strutura di sílaba ki ta bira sílaba tóniku predizível pa kes ki ta pâpia lingua sima se lingua matérnu. B2. Sugundu régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku na Santiagu, na primeru tipu di palavra «agudu»: Pa kel primeru tipu di palavra, txomadu palavras «últimu», «okisítonu» ô «agudu», un palavra pode ten sô un sílaba, ki meste ser kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki un sílaba, ku kel sílaba tóniku na fin di kel palavra. Anton, nes tipu di palavra, kel sílaba tóniku debe ser markadu ku aséntu, y tudu kes diferénsa di son, entri kes mésmu létra, ku diakrítiku diferenti, debe ser markadu na kel sílaba tóniku na fin di palavra tanbê. Lenbra ma sistéma di sílaba tóniku, na kabuverdianu di Santiagu, ta spia na fin di palavra pa djobe strutura di kel sílaba. Anton ten uns strutura di kel sílaba ki pode bira es tipu di palavra «agudu» más predizível, ku sílaba tóniku na fin. Kes kuza é: un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida. Anton, na ortugrafia kabuverdianu, di Dekrétu-Lei n.° 67/98, kes régra pa ikonomiza na marka riba létra na sílaba tóniku, nes primeru tipu di palavra «agudu», ku sílaba tóniku na fin, é aplikadu di manera siginti: KES PALAVRA «AGUDU» KI É PREDIZÍVEL: Pa kes palavra ki ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida, un palavra «agudu» é predizível, ku kel sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku di kel palavra. 27 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU 2a. Anton, un régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel sílaba, pode fika karéka, sen diakrítiku, pamódi kel sílaba tóniku é predizível, sima palavra «baril», «filis», «Jizus», «algen», «traduson», «otel», «papel», «mudjer», «sinhor», «midjor», «purtuges», «dipos*», «dos*», «mes*» y «tres*». Nóta: Kel «s*» na dixida di sílaba, na fin di palavra, ka pode ser kel sufíkisu «-s» pa marka plural, sima «ómis», pamódi kel sufíkisu «-s» ka é un létra. El é un morféma átonu dipendenti. Nóta: Uns skritor ta poi diakrítiku na kes palavra sima «midjór», «purtugês», «dipôs», «dôs», «mês» y «três», má kes diakrítiku ka ten justifikason na kes publikason ofisial sobri manera di skrebe lingua kabuverdianu. 2b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten un vogal nazalizadu, pode fika karéka, sen diakrítiku, pamódi kel sílaba tóniku é predizível. Lenbra ma kel «n» na fin di un palavra ka é un konsoanti na dixida di kel sílaba final. Kel «n» ta faze parti di un vogal nazalizadu digráfiku, ki sta djuntu na piku di kel sílaba final. Má na lingua kabuverdianu di Santiagu, óki un palavra ten un sílaba, ô más ki un sílaba, ki ten vogal nazalizadu, normalmenti é kel sílaba ku un vogal nazalizadu, ki sta más pértu fin di palavra, ki é kel sílaba tóniku di kel palavra. Anton, óki ten un vogal nazalizadu na fin di un palavra, normalmenti kel sílaba é kel sílaba tóniku di kel palavra, sima «algen», «armun» «kurason» y «konprenson». 2d. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu kes vogal prinsipal, na ditongu dekresénti na fin, ô un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «i», má nau ku semivogal «u», sima «ua», ki ten un konsoanti na subida di kel sílaba, pode fika karéka, sen diakrítiku, pamódi kel sílaba tóniku é predizível, sima palavra «balai», «judeu» y «kadia». KES PALAVRA «AGUDU» KI KA É PREDIZÍVEL: Pa kes palavra «agudu» ki ten un sílaba na fin ki ka ten un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô nen un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô nen un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida, má kel sílaba na fin é kel sílaba tóniku di kel palavra, kel sílaba tóniku «agudu» na fin, ka é predizível. 28 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU 2e. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» ku «e» ô «o» na fin, y kes diakrítiku pa marka diferénsa entri kes fonéma /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/ na fin ta fika, pamódi es ta marka diferénsa na siginifikadu di uns palavra, y pamódi kel sílaba tóniku na fin ka é predizível na palavra ku más ki un sílaba, sima palavra «krê» (vérbu) y palavra «kré» (subistantivu), kr ê kr é - - y sima palavra «vovô» (matxu) y palavra «vovó» (fémia), ô vo - v ó vo - v - - y tanbê na kes palavra undi kes fonéma /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/ ka ta faze diferénsa na siginifikadu na un par minimal. ku - zê ka - - fé - Nóta: Kel «-» ta mostra ma ka ten létra na dixida di un sílaba. 2f. Tanbê, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «agudu», ku más ki un sílaba, ku «a» na fin, y kes diakrítiku na /â/ ku /á/ na fin ta fika, pa marka sílaba tóniku, pamódi kel sílaba tóniku na fin ka é predizível, sima palavra «papá». ; Má na kes palavra, di un sílaba, ku «a» na fin, tudu diakrítiku pa marka diferénsa entri fonéma /â/ ku /á/ pode fika karéka, sen diakrítiku «a», pamódi es ta marka diferénsa na siginifikadu sô na poku palavra. Tanbê, lugar di kes palavra na un frazi ta mostra kel diferénsa ki es ten, sima «pa», [pa], (subistantivu), «E faze kóba ku se pa nóbu.» y «pa», [p], (prepozison), «Es ba pa kasa.» 2g. Tanbê, ka ten régra di ikonomia pa aséntu pa kes palavra «agudu», ku más ki un sílaba, ku otus vogal na fin, y kel aséntu «΄» na fin ta fika, pa marka sílaba tóniku, pamódi kel sílaba tóniku na fin ka é predizível, sima palavra «así» y «amí». 29 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU B3. Tirseru régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku na Santiagu, na sugundu tipu di palavra «gravi»: Pa kel sugundu tipu di palavra, txomadu palavras «penúltimu», «parokisítonu» ô «gravi», un palavra pode ten sô dos sílaba, ku kel sílaba ántis di sílaba final ki meste ser kel sílaba tóniku di kel palavra, ô un palavra pode ten más ki dos sílaba, ku kel sílaba ántis di kel últimu sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku. Anton, nes tipu di palavra, kel sílaba tóniku debe ser markadu ku aséntu, y tudu kes diferénsa di son, entri kes mésmu létra, ku diakrítiku diferenti, debe ser markadu tanbê na kel sílaba tóniku, ántis di kel últimu. Má lenbra ki ten uns strutura pa spia na sílaba na fin ki pode bira otus tipu di palavra más predizível, sima falta di un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, falta di un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô falta di un ditongu na últimu sílaba, ku un konsoanti na subida. Lenbra tanbê ma kel sugundu tipu di palavra «gravi» é más txeu na lingua kabuverdianu di Santiagu. Anton, es tipu di palavra «gravi» é más predizível na kes palavra sen un konsoanti, sen un vogal nazalizadu, ô sen un ditongu na fin. Anton, na ortugrafia kabuverdianu, di Dekrétu-Lei n.° 67/98, kes régra pa ikonomiza na marka riba létra na sílaba tóniku, nes sugundu tipu di palavra «gravi», ku sílaba tóniku ántis di kel últimu sílaba, é aplikadu di manera siginti: KES PALAVRA «GRAVI» KI É PREDIZÍVEL: Pa kes palavra ki ka ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô nen un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô nen un sílaba ku un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida, un palavra «gravi» é más predizível, ku kel sílaba ántis di kel sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku di kel palavra. 3a. Anton, un régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu diakrítiku pa marka kes fonéma /ê/ ku /ên/ y /ô/ ku /ôn/ fitxadu, pode fika karéka, sen diakrítiku «e» ku «en» y «o» ku «on», pamódi kes forma karéka dja pode ser intendedu sima ki es ta raprizenta kes fonéma fitxadu. ; Má ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» pa diakrítiku pa marka fonéma /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/ abértu, pamódi diferénsa entri kes fonéma fitxadu y abértu ta marka diferénsa na siginifikadu na txeu palavra na kabuverdianu di Santiagu, 30 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU sima palavra «korda» (vérbu) y «kórda» (subistantivu), kor da- kór da - y sima palavra «seka» (vérbu) y «séka» (subistantivu), se - ka sé - ka - - y sima palavra «konta» (vérbu) y «kónta» (subistantivu), k on - t a k ón - t a - - y tanbê na kes palavra undi kes fonéma /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/ ka ta faze diferénsa na siginifikadu di un par minimal. xé - fi nó - bu - t én - p u - - s ón - br a - y tanbê na kes palavra ki ten más ki dos sílaba, sima ka - bé - lu - 3b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu diakrítiku pa marka diferénsa entri kes fonéma /â/ ku /á/ y /ân/ ku /án/ pode fika karéka, sen diakrítiku «a» y «an», pamódi es ta marka diferénsa na siginifikadu sô na poku palavra, y pamódi kel sílaba tóniku é predizível, 3d. Otu régra di ikonomia pa aséntu pa kes palavra «gravi», pa marka sílaba tóniku na otus vogal sima /i/ ku /in/ y /u/ ku /un/ pode fika karéka, pamódi kel sílaba tóniku é predizível, sima palavra «libru», «obidu», «pintxa», «txuba», «nunbru». 31 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU 3e. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu vogal, fóra /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/, pode fika karéka, óki kel sílaba na fin ten un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua», ku un konsoanti na subida, pamódi kel sílaba tóniku ántis di sílaba na fin é predizível, sima palavra «lingua», «kontinua» y «purdua». KES PALAVRA «GRAVI» KI KA É PREDIZÍVEL: Pa kes palavra «gravi», ki ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba, ô un sílaba ku un ditongu na fin, ku un konsoanti na subida, má kel sílaba ántis di kel sílaba na fin é kel sílaba tóniku di kel palavra, kel sílaba tóniku «gravi», ántis di kel sílaba na fin, ka é predizível. 3f. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel sílaba na fin ten konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel sílaba, y tudu aséntu ku diakrítiku ta fika riba kes vogal, na kel sílaba ántis di kel últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku «gravi» ka é predizível, sima palavra «Jônas*», «Lúkas*», «ántis*», y «sínplis*». (*Kel «s» na dixida di sílaba, na fin di palavra, ka pode ser kel sufíkisu «-s» pa marka plural, sima «ómis».) 3g. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel sílaba na fin ten un vogal nazalizadu, y tudu aséntu ku diakrítiku ta fika riba kes vogal, na kel sílaba ántis di kel últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku «gravi» ka é predizível, sima palavra «núven» y «jóven». 3i. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel sílaba na fin ten un ditongu dekresénti na fin, ô un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «i», ku un konsoanti na subida, y tudu aséntu ku diakrítiku ta fika riba kes vogal, na kel sílaba ántis di kel últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku «gravi» ka é predizível, sima palavra «límia», «família», «kúnfia», «lúmia», «ôdia», «divôrsia», «stória», «sirimónia», «resênsia», «bêntia», «mistériu», «inpériu», «âstia», «pâpia», «pátiu» y «ástia». ; Má na kes palavra «gravi» ki ten un sílaba na fin ki ten un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua», ku un konsoanti na subida, kes vogal /i/ ku /u/, y tanbê kes fonéma /â/ ku /á/ pode fika karéka. 32 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU B4. Aséntu ku diakrítiku na Santiagu, na tirseru tipu di palavra «esdrúxulu»: Ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «esdrúxulu», anton tudu marka meste fika riba kes vogal na sílaba tóniku na kes palavra «esdrúxulu», pamódi es é poku predizível, sima «dúvida», «púrpura», «líkidu», «kapítulu», «títulu», - úl t i - mu - y tanbê na kes palavra ki ten más ki tres sílaba. pu - lí ti - - ku - B5. Otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku: Ten otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku ki nu meste konsidera siparadu di kes tipu di palavra. 5a. Otu régra di ikonomia pa kes palavra pa tudu palavra ki ten más ki dos vogal na fin é: tudu kes vogal na fin pode fika karéka, pamódi un di kes vogal é un semivogal entri dos vogal normal, y kolidadi di kes otu vogal, y kel sílaba tóniku, é predizível, sima palavra «meiu», «raiu» «konloiu», «apoia» y «praia». 5b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra pa tudu palavra ki ten iatu, dos vogal siparadu, ki ka é un ditongu, ku un vogal na sílaba tóniku é: kel vogal tóniku pode fika karéka, pamódi kolidadi di kes vogal, y kel sílaba tóniku, é predizível, sima palavra «pesoa», «saudi» y «viuva». Nóta: Txeu palavra ki é prununsiadu ku iatu na purtuges, poda ser prununsiadu ku ditongu na kabuverdianu di Santiagu, sima palavra «viuva» pode ser prununsiadu iatu ô ku ditongu tanbê. Rizumu di kes régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku 1. Tudu vogal, ki sta fóra di sílaba tóniku, pode fika karéka. 2a. Na palavra «agudu», tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel sílaba, pode fika karéka. 2b. Na palavra «agudu», tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten un vogal nazalizadu, pode fika karéka. 2d. Na palavra «agudu», tudu vogal prinsipal, di tudu sílaba na fin, ki ten un ditongu na fin, ku konsoanti na subida, pode fika karéka. 33 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU 2f. Na kes palavra, di un sílaba, tudu diakrítiku pa marka diferénsa entri fonéma /â/ ku /á/ na fin pode fika karéka. 3a. Na palavra «gravi», kes diakrítiku pa marka /ê/ ku /ên/ y /ô/ ku /ôn/ fitxadu, pode fika karéka. 3b. Na palavra «gravi», kes diakrítiku pa marka diferénsa entri kes fonéma /â/ ku /á/ y /ân/ ku /án/ pode fika karéka, sima ki aséntu ka é mestedu tanbê pa marka sílaba tóniku na otus vogal /i/ ku /in/ y /u/ ku /un/. 3d. Na palavra «gravi», aséntu ka é mestedu pa marka sílaba tóniku na vogal /i/ ku /in/ y /u/ ku /un/. 3e. Na palavra «gravi», tudu vogal fóra /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/ pode fika karéka, óki kel sílaba na fin ten un konsoanti na subida y un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua». 4. Ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «esdrúxulu». 5a. Na tudu palavra ki ten más ki dos vogal na fin, tudu kes vogal pode fika karéka. 5b. Na tudu palavra ki ten iatu, dos vogal siparadu, ki ka é un ditongu, ku un vogal na sílaba tóniku, kel vogal tóniku pode fika karéka. Tudu otu diakrítiku ku aséntu ta fika pa marka diferénsa entri uns vogal fitxadu ku abértu, y pa marka sílaba tóniku na kes sílaba ki ka é predizível. Kumesa skrebe: Aséntu ku diakrítiku pode ser kel kuza ki ta meste más prátika pa skrebe lingua kabuverdianu. Gósi ki dja bu studa alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, na Pontu Nu 2 ku Pontu Nu 3; y dja bu studa primeru régra ortugráfiku, ku uns izenson na Pontu Nu 4; y dja bu studa sugundu régra ortugráfiku, ku izénplu di diakrítiku y aséntu nes Pontu Nu 5, anton bu pode kumesa ta faze prátika pa skrebe lingua kabuverdianu. Uns tipu di pedagojia ta poi alunu memoriza móki tudu palavra é skrebedu. Má na pedagojia li nu tenta splika kes régra pa manera ki kada palavra é skrebedu. Anton, basta algen sabe módi ki un palavra é prununsiadu na lingua kabuverdianu di Santiagu, djuntu ku kes régra pa manera di skrebe kel prunúnsia. Ka ten prubléma li pa kes ki ta pâpia lingua kabuverdianu di Santiagu sima lingua matérnu. Basta es fla un palavra, pa es obi prunúnsia di kel palavra, pa es pode skrebe kada son di kel palavra, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu, splikadu na Pontu Nu 3 ti Nu 5, li di riba. Purizénplu, pensa na un palavra. Dipos fla kel palavra pa bu obi-l. Pensa na kada son na kel palavra ki bu fla. Bu pode fla-l txeu bes pa bu obi-l txeu bes, ti ki bu da kónta di kada son na kel palavra. Anton skrebe un létra, ô un dígrafu pa kada un di kes son, na sekuénsia di kes son na kel palavra. 34 SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU Dipos, fla kel palavra otu bes pa bu obi kal ki é kel sílaba tóniku di kel palavra. Dipos, djobe si vogal na kel sílaba tóniku meste fika ku diakrítiku ô aséntu, ô si kes régra di ikonomia ta seta pa kel vogal fika karéka. Dipos, pensa na otus palavra ki ta uza otus son, y skrebe-s tanbê. Dipos, pensa na uns frazi pa skrebe. Y así dja bu kumesa ta skrebe lingua kabuverdianu di Santiagu. Si algen ka ta pâpia kabuverdianu di Santiagu sima lingua matérnu, kel algen ta meste prende lingua kabuverdianu di Santiagu pa prende módi ki ses palavra é prununsiadu. Tanbê e ta meste studa fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu, pa djobe módi ki se fonolojia ta funsiona. Anton, pa nu skrebe pa kel públiku alvu na meiu, na ilha di Santiagu, nu meste studa prunúnsia di palavra, y nu meste studa ses fonolojia. Trabadju Prátiku: Pa nu skrebe purtuges ku alfabétu y ortugrafia purtuges, es taréfa é mutu más konplikadu, pamódi un létra pode ten txeu son y un son pode ten txeu létra. Anton nu meste memoriza txeu variason na manera di skrebe kes palavra na lingua purtuges. Mésmu así, ten gentis ki ta difende má nu debe skrebe lingua kabuverdianu ku alfabétu y ortugrafia purtuges. Sima ki kes algen ta difende ma nu debe skrebe lingua kabuverdianu ku alfabétu y ortugrafia purtuges, nu atxa ma nu pode difende ma nu pode skrebe purtuges ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu tanbê. Anton nes trabadju prátiku, tenta skrebe es testu, ki ta sigi, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu. Todos os crentes viviam perfeitamente unidos: eram como um só coração e uma só alma. Nenhum deles dizia que os seus bens eram apenas seus, mas punham tudo em comum. Os apóstolos falavam com grande autoridade acerca da ressurreição do Senhor Jesus e Deus abençoava-os bastante. Nenhum dos crentes passava necessidade, porque os que tinham campos ou casas vendiam tudo e entregavam aos apóstolos o dinheiro da venda, para eles repartirem por cada um conforme as suas necessidades. (Actos 4:32-35, Tradução em Português Corrente) Raspósta pa es trabadju prátiku sta na Pontu 14, na fin des livru. Si bu krê más prátika li, faze kes otu trabadju prátiku na Pontu 14, na fin des livru. 35 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Pontu 6 Uns Régra Ortu-Morfolójiku Kada lingua di mundu ten se própi morfolojia, ku ses régra ki ta guberna órdi y módi ki ses tipu di morféma é djuntadu na ses tipu di palavra, y ku ses régra ki ta guberna módi ki ses tipu di palavra diferenti pode ser djuntadu un na otu. Tudu algen ten direitu ku diver di studa kel morfolojia própi pa se lingua ku varianti matérnu, pa e pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua matérnu y pa e pode dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua matérnu. Tanbê, txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta dizenvolve es direitu ku diver matérnu, ta prende otus lingua midjor y más faxi. Na tipolojia di lingua, ten kes lingua ki é aglutinativu y kes ki ka é aglutinativu. Kes lingua aglutinativu ta forma txeu palavra konpostu di uns tipu di rais ô radikal, y txeu tipu di morféma, ki ta podu pegadu na radikal, pa modifika jéneru ô tipu di kel radikal, ô pa modifika nunbru di kel radikal, ô pa modifika grau di kel radikal, ô pa modifika siginifikadu di kel radikal. Tanbê, kes morféma é podu pegadu na kes tipu di radikal di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Pa kes lingua tipu kriolu, es ka ta faze parti di kes lingua tipu aglutinativu. Anton, normalmenti un lingua kriolu ka ten txeu morfolojia ô disinénsia regular ku txeu afíkisu. Purizénplu, normalmenti es ka ten un morféma pa marka nunbru, sima «-s» di plural, ô sufíkisu pa marka jéneru ô tipu di subistantivu, ô txeu afíkisu pa marka mudansa di ténpu, módu y aspétu na vérbu, ô más otus morféma ki ta fika pegadu na otus palavra, sima ki ten na kes lingua aglutinativu. Má ten uns lingua, tipu kriolu, ki ten un poku di morfolojia. Uns linguista ta fla ma kel poku morfolojia ki ten, na uns lingua tipu kriolu, é uns mudansa di diskriolizason ki dja entra na istória di kes lingua kriolu más antigu, pamódi kes lingua tipu kriolu, más jóven, ka ten kel morfolojia. Varianti di lingua kabuverdianu di Santiagu, é un di kes varianti di lingua kabuverdianu más antigu na Kabu Verdi, y nu ta atxa uns morféma ki é podu pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku txeu palavra, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. 36 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na kes palavra undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Tanbê, es pode mostra ses dipendénsia di manera ki es ta entra na un sílaba di kel palavra, ô es pode sakudi sílaba tóniku na kel palavra undi es é podu pegadu. Ten otus palavra ki pode parse ku un morféma pegadu na un radikal. Má kes morféma ka é uzadu di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Anton es pode ser vestíjiu di uns morféma latin, ki entra na lingua kabuverdianu di Santiagu sima un unidadi, via purtuges. Así, talves es ka debe ser analizadu di forma diskonpostu na kabuverdianu di Santiagu, pamódi kes morféma ka é uzadu di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal na kabuverdianu di Santiagu, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Pode ser ki ses análisi, di forma diskonpostu, debe faze parti di otus tipu di análisi, sima análisi diakróniku y etimolójiku, má nau di kes tipu di análisi morfolójiku atual, ki é sinkróniku y funsional, sima ki nu ta faze li. Anton, li nu ta konsidera más kes morféma ki é podu pegadu na uns palavra di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Nu odja, na lison Nu 23, na «Sugundu Libru di Alunu», uns régra ortu-morfolójiku di ortugrafia kabuverdianu, ki mestedu pa prende lê. Anton, nes Pontu 6, nu ta djobe kes régra otu bes, ku más splikason ki mestedu pa skrebe lingua kabuverdianu di Santiagu. A. Disinénsia morfémiku di palavra: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns morféma pegadu na uns tipu di palavra, di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu palavra, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Tanbê, kes morféma ta mostra ses dipendénsia na kes palavra undi es é podu pegadu, pamódi kes morféma ka é tóniku, y así es ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Uns di kes morféma é txomadu enklítiku, pamódi es é podu pegadu na fin di palavra. Kes 37 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU enklítiku pode mostra ses dipendénsia di manera ki es ta entra na últimu sílaba di un palavra, ô es pode sakudi sílaba tóniku na kel palavra undi es é podu pegadu. Na kabuverdianu di Santiagu, kes enklítiku más regular, ten un tendénsia di faze trabadju di disinénsia di ténpu, modu y aspétu pa vérbu, ô disinénsia di nunbru ô grau pa subistantivu. A1. Disinénsia enklítiku pa vérbu: Kel enklítiku más funsional y regular ki ten, na lingua kabuverdianu di Santiagu, é sufíkisu «-ba» pa vérbu, pamódi funson di kel morféma é ben intendedu, y e ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku vérbu. Tanbê, e ta mostra se dipendénsia na vérbu undi el é podu pegadu, pamódi e ka é tóniku, y así e ta sakudi sílaba tóniku na kel vérbu. Tanbê e ta muda ténpu ku aspétu rializadu na pasadu di un vérbu, sima vérbu «anda» ku «andaba». Na kabuverdianu di Santiagu, normalmenti un vérbu é gravi, ku kel sílaba ántis kel últimu ki é kel sílaba tóniku di vérbu. Tanbê, normalmenti e ten un vogal na fin. Anton, óki kel sufíkisu «-ba» é podu na fin di kes vérbu, kel sílaba tóniku di kel vérbu é sakudidu pa prósimu sílaba, pa fika na kel mésmu pozison, ántis di kel últimu sílaba podu pegadu, pa kel vérbu pode kontinua ta ser un palavra gravi. Purizénplu, na palavra «kóre», na frazi «E kóre pa kaza.», nu pode odja ma kel sílaba «kó» é tóniku, ku diakrítiku na «ó». kó re Má, óki kel sufíkisu «-ba» é pegadu na fin di kel vérbu, «koreba», kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «re». ko re ba Óki kel sufíkisu «-ba» é pegadu na fin di kel vérbu, kel marka riba «ó» ta sai di sílaba «kó», pamódi sílaba tóniku fika sakudidu pa prósimu sílaba «re». Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu ku prizénsa pa kel sufíkisu «-ba». 38 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU A2. Otu disinénsia enklítiku pa vérbu: Otus enklítiku más funsional y regular na lingua kabuverdianu di Santiagu, é kes sufíkisu «-du» ku «-da» pa vérbu, pamódi funson di kes morféma é ben intendedu, y es ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku vérbu. Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na vérbu undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así e ta sakudi sílaba tóniku di kel vérbu. Tanbê es ta faze mudansa di pasividadi di un vérbu, pa sujetu di vérbu pode fika vagu, sima vérbu «faze» ku «fazedu» na frazi, «Trabadju di skóla ka fazedu.» Uns linguista ta fla ma sufíkisu «-da» é sufíkisu «-du» djuntadu na sufíkisu «-ba», sima (faze-du-ba), ki ta djunta pa bira ku forma «-da», «fazeda», pa marka pasividadi di kel vérbu na pasadu, sima «Na ténpu di nos busdónu, fla ku gentis grandi ku disruspetu ka fazeda.» Sima nu odja li di riba, na lingua kabuverdianu di Santiagu, normalmenti un vérbu é gravi, ku un vogal na fin. Anton, óki kes sufíkisu «-du» ku «-da» é podu na kes vérbu, kel sílaba tóniku di kel vérbu é sakudidu pa prósimu sílaba, pa fika na kel mésmu pozison, ántis di kel últimu sílaba podu pegadu, pa kel vérbu pode kontinua ta ser un palavra gravi. Purizénplu, na palavra «faze», nu pode odja ma kel sílaba «fa» é kel sílaba tóniku di palavra. fa ze Má, óki kel sufíkisu «-du» é pegadu na fin di kel vérbu, «fazedu», kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «ze». fa ze du Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu pa prizénsa di kes sufíkisu «-du» ô «-da». Kel pasividadi di vérbu, pa sujetu di vérbu pode fika vagu, é uzadu txeu na Bíblia. A3. Disinénsia enklítiku pa subistanstivu: Uns lingua di mundu ta distrinsa uns tipu di subistantivu, ki ta txomadu klasi. Uns lingua ten txeu klasi di subistantivu, baziadu na un tipolojia semántiku. Otus lingua ten sô poku klasi di subistantivu, sima purtuges ki ten 39 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU sô dos klasi, baziadu na sonoridadi, ki es ta txoma maskulinu ku femininu. Otus lingua ten sô un klasi di subistantivu. Normalmenti kes lingua tipu kriolu ta ten sô un klasi di subistantivu. Má uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu ta faze divizon di uns tipu di subistantivu, ku un tipu ki é baziadu na tipolojia semántiku di tipu animadu (bibu). Na ses análisi, es ozerba ma kel tipu di subistantivu animadu pode uza morféma enklítiku pa marka disinénsia di nunbru, «-s» di plural, di forma regular y intendedu. Purizénplu, na kabuverdianu di Santiagu, nu ta atxa uns disinénsia di plural uzadu na uns subistantivu di tipu umanu, sima «-s» dipos di un vogal oral, «-is» dipos di un konsoanti y «-sis» dipos di un vogal nazal: Enklítiku Singular genti -s ómi mudjer -is prufesor -sis armun F F F F F F Plural gentis ómis mudjeris prufesoris armunsis Kes varianti di kel enklítiku ta mostra ses dipendénsia na kes subistantivu undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta meste fika pegadu na un subistantivu ki ten un sílaba tóniku. Má kes varianti di kel enklítiku ka ta sakudi kel sílaba tóniku di kel palavra undi es é podu pegadu. Tanbê, kel forma dipos di un vogal oral ta mostra se dipendénsia di manera ki e ta entra na dixida di kel últimu sílaba di subistantivu undi el é podu pegadu. ó mi s Na traduson di Bíblia, nu ta tenta seta enklítiku di nunbru sô na kel tipu di subistantivu animadu, pamódi nu ta seta kel análisi di kel tipu di subistantivu. Má ántis di nu seta poi enklítiku di nunbru na kel tipu di subistantivu, nu ta tenta uza un di kes otu stratéjia di gramátika pa marka nunbru pa un subistantivu. Djobe Pontu 7-M pa más informason sobri kes stratéjia ortu-gramátiku. 40 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Nóta: Kel «s», na kes variason des enklítiku, pode ser prununsiadu sima «z», má nu ta skrebe-l sénpri ku «s». Tanbê, nu ka ta seta poi enklítiku di nunbru na un palavra ki ta tirmina ku létra /l/, undi kel /l/ ta kai, sima na palavra «ofisial» ku «ofisiais». A4. Otu disinénsia pa subistanstivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode marka disinénsia di jéneru na kel tipu di subistantivu animadu, di forma regular y intendedu. Na traduson di Bíblia, nu ta uza disinénsia di jéneru mutu poku, y sô na kel tipu di subistantivu animadu. Má ántis di nu seta poi disinénsia di jéneru na kel tipu di subistantivu, nu ta tenta marka kel diferénsa di sékisu di subistantivu ku un adijetivu, sima «fidju matxu» y «fidju fémia», inbes di «filhu» y «filha». Má asves nu uza-l na uns situason sima kantu Maria fla: «Amí é sérva di Sinhor» ô kantu Déus fla: «David Nha sérvu». A5. Otu disinénsia pa subistanstivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza morféma enklítiku pa marka disinénsia di grau na subistantivu, di forma regular y intendedu, sima «-on» ô «-ona» di aumentativu, ô «-inhu» ô «-inha» di diminutivu. Na traduson di Bíblia, nu ta uza enklítiku di grau mutu poku, pamódi es ta traze diferénsa di subistantivu maskulinu ku femininu djuntu ku es, na kes subistantivu ki ka é animadu, ki pode ser un aspétu di diskriolizason, sima «sapatinhu» ku «kazinha» y «sapaton» ku «kazona». Anton, nu ta tenta uza uns adijetivu, sima «fidju grandi» y «fidju pikinóti». B. Modifikason morfémiku di palavra: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten uns morféma pegadu pa modifika siginifikadu di palavra undi es é podu pegadu. Na lingua kabuverdianu di Santiagu, maioria di kes morféma, pa modifika siginifikadu, é podu pegadu prefíkisu, na kumésu di uns tipu di palavra. Kes morféma é txomadu proklítiku. Uns proklítiku é podu di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu palavra, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na kes palavra undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Má otus proklítiku ka é podu di forma regular y intendedu. 41 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU B1. Proklítiku di modifikason pa vérbu: Ten un proklítiku «re-» na purtuges, ki pode modifika siginifikadu di uns radikal di uns forma diferenti. Má, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ta parse ma ten un di kes forma di modifikason ki dja pode ser markadu ku morféma «ra-», podu pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra un intendimentu di funson di kel morféma proklítiku. Tanbê, kel morféma ta mostra se dipendénsia tóniku na kes palavra undi el é podu pegadu, pamódi e ka é tóniku, y así e ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Kel forma di modifikason di kel morféma proklítiku «ra-», na lingua kabuverdianu di Santiagu, é podu más na vérbu, di forma regular, pa modifika siginifikadu pa ser un rapitison di kes vérbu, sima na vérbu «djobe» ku «radjobe». Na traduson di Bíblia, nu ta seta análisi ma es proklítiku pode ser uzadu pa forma vérbu ku siginifikadu modifikadu, pa ser un rapitison. Má na kabuverdianu di Santiagu, ten variason na prunúnsia di kel morféma proklítiku, sima «re-» ku «ri-». Na traduson di Bíblia, nu ta uza sô kel forma «ra-». B2. Proklítiku di modifikason pa vérbu y pa subistantivu ku adijetivu: Ten otu proklítiku «dis-» na purtuges, ki pode modifika siginifikadu di uns radikal di uns forma diferenti. Má, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ta parse ma ten un di kes forma di modifikason ki dja pode ser markadu ku morféma «dis-», podu pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra un intendimentu di funson di kel morféma proklítiku. Tanbê, kel morféma ta mostra se dipendénsia tóniku na kes palavra undi el é podu pegadu, pamódi e ka é tóniku, y así e ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Kel forma di modifikason di kel morféma proklítiku «dis-», na lingua kabuverdianu di Santiagu, é podu más na vérbu, di forma regular, pa modifika siginifikadu okontrari di kes vérbu, sima na vérbu «mara» ku «dismara». Má e pode podu na otus tipu di palavra, di forma regular, pa modifika siginifikadu okontrari di kes palavra, sima na subistantivu «kunfiansa» ku «diskunfiansa», y sima na adijetivu «maradu» ku «dismaradu». 42 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Na traduson di Bíblia, nu ta seta análisi ma es proklítiku pode ser uzadu pa forma vérbu, subistantivu y adijetivu, ku siginifikadu modifikadu okontrari. Kel prunúnsia «dis-», des proklítiku, ta parse más óki el é podu pegadu na un palavra ki ta kumesa ku un konsoanti. Má e pode ser prununsiadu «diz-», óki kel proklítiku é podu pegadu na un palavra ki ta kumesa ku un vogal, sima «animadu» ku «dizanimadu» y «intende ku «dizintende». Na traduson di Lúkas ku Atus, nu uza forma «dis-» ántis di un konsoanti y forma «diz-» ántis di un vogal. Má na prósimu publikason, ta mestedu más studu pa djobe si debe uzadu sô kel un forma «dis-» pa es proklítiku. B3. Proklítiku di modifikason pa subistantivu ku adijetivu: Ten uns proklítiku na purtuges, ki ta parse ku kunpanheru, ki ta modifika siginifikadu di ses radikal di forma diferenti. Uns modifikason é raprizentadu más pa proklítiku «in-», y otus modifikason é raprizentadu más pa proklítiku «en-». Má na lingua kabuverdianu di Santiagu, kes dos forma, pa kes modifikason diferenti, pode ser raprizentadu pa mésmu forma fonétiku. Tanbê, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten otu variason na prunúnsia, ki pode ser prununsiadu sima un «/n/ silábiku», ô sima uns vogal nazalizadu, sima purtuges. Ta parse tanbê ma úniku kau ki kes «/n/ silábiku» é uzadu na un palavra, na lingua kabuverdianu di Santiagu, é na kumésu di palavra, y ta parse ma normalmenti es é un di kes morféma proklítiku ki es ta raprizenta na kes palavra. Nóta: Na lison Nu 22-F, na «Sugundu Libru di Alunu», nu odja ma kel «/n/ silábiku», na kumésu di un palavra, pode kria konfuzon ku kel pronómi di sujetu di primeru pesoa di singular, ki pode parse ántis, pamódi el é un «/n/ silábiku» tanbê, «N». Li nu odja ma kes «/n/ silábiku» ta parse sô na lugar di kes proklítiku. Anton, na traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel forma di «/n/ silábiku» na kumésu di un palavra. Nu ta uza kel forma di vogal nazalizadu. Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten un di kes forma di modifikason, ki dja pode podu pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kel morféma proklítiku. Kel morféma proklítiku é «in-», podu na subistantivu, pa modifika siginifikadu okontrari 43 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU di kes subistantivu, sima na subistantivu «dipendénsia» ku «indipendénsia», y podu na adijetivu pa modifika siginifikadu okontrari di kes adijetivu, sima na adijetivu «filis» ku «infilis». Má ten otus forma di kel proklítiku «in-» na purtuges. Ántis di un «b», «p» ô «m», e ta fika ku forma «im-», sima na palavra «impaciente», ántis di un «l», e ta fika ku forma «i-», sima na palavra «ilegítimo», ántis di un «r», e ta fika ku forma «ir», sima na palavra «irresponsável». Kes otu forma ka ta parse na kes análisi di «in-» na kabuverdianu di Santiagu. Anton, ta parse ma kel morféma ka é podu pegadu na palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra intendimentu di kes diferénsa di funson pa kes modifikason diferenti, na un raprizentason fonétiku na kabuverdianu di Santiagu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi diskonpostu, di kes forma des proklítiku, debe faze parti di otus tipu di análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Anton, nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes forma proklítiku diferenti, ku kes diferénsa di modifikason diferenti, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. Má nu ka ta tenta uza kel proklítiku «in-» pa forma otus palavra ki ka é konxedu. B4. Enklítiku pa modifika grau superlativu di adijetivu: Ten enklítiku tanbê ki pode modifika siginifikadu di ses palavra. Purizénplu, enklítiku «-ísimu» na purtuges, ki pode modifika siginifikadu di adijetivu di forma superlativu, sima palavra «altu» ku «altísimu». Na traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel enklítiku «-ísimu» pa modifika grau superlativu di adijetivu, pamódi es enklítiku pode djuda na prusésu di diskriolizason.. Anton, nu ta uza kel forma superlativu di «rei di», sima «rei di bon». Tanbê, pa subistantivu, nu pode uza kel forma di artigu «uma», sima «uma kaza». Nes konstruson, «uma» ka é un nunbru, nen un artigu indifinidu, ki ta marka un tipu di subistantivu femininu. Nes konstruson, «uma» é un infátiku pa mostra kolidadi superior di kel subistantivu. 44 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU D. Transformason morfémiku di palavra: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten otu tipu di morféma ki ta transforma un palavra, pa e bira otu tipu di palavra. Na lingua kabuverdianu di Santiagu, maioria di kes morféma, pa transforma palavra, é enklítiku, podu pegadu na fin di uns tipu di palavra. Ten uns enklítiku, pa transforma palavra, ki é podu pegadu di forma regular ki ka ta seta txeu alterason, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Má maioria di kes enklítiku, pa transforma palavra, ka é podu di forma regular y intendedu. D1. Purizénplu, ten otu tipu di enklítiku «-du», ku otu funson pa transforma vérbu, pa e bira otus tipu di palavra: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, kel sufíkisu «-du» ten otu funson di transforma vérbu, di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na vérbu, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku vérbu, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Kel funson é pa un vérbu bira un adijetivu, sima vérbu «uza» ku «uzadu», «kunpra ropa uzadu más baratu», ô pa un vérbu bira un adivérbiu, sima vérbu «atraza» ku «atrazadu», «avion txiga atrazadu», ô pa un vérbu bira un subistantivu, sima vérbu «xinti» ku «xintidu», «toma xintidu». Kes palavra, ku kel otu sufíkisu «-du» li, pa un vérbu bira un adijetivu, adivérbiu ô subistantivu, é uzadu na pozison na frazi ki é diferenti di kes palavra ku kel sufíkisu «-du» pa modifika pasividadi di un vérbu. Na traduson di Bíblia, nu ta seta es análisi des otu enklítiku «-du» pa transforma vérbu pa es bira un adijetivu, un adivérbiu ô un subistantivu. D2. Ten otu enklítiku pa transforma vérbu na algen ki ta faze kel vérbu, ki pode ser un subistantivu ô un adijetivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza morféma enklítiku «-dor» ô «-dera» na vérbu, di forma regular y intendedu, pa un vérbu bira un tipu di subistantivu pa algen ki ta faze kel vérbu, sima vérbu «trabadja» ku «trabadjador» y vérbu «pâpia» ku «papiadera». Na traduson di Bíblia, nu ta seta kel análisi des enklítiku «-dor» ku «-dera», má nu ta seta kel enklítiku fémia «-dera», 45 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU sô pa kes palavra fémia di tipu umanu, sima «Lídia éra bendedera di fazénda púrpura», (Atus 16:14), pamódi nu ka krê djuda na dizenvolvimentu di kel diferénsa entri subistantivu maskulinu ku femininu, na kes palavra ki ka é kel tipu umanu, ki pode ser un aspétu di diskriolizason. D3. Ten uns enklítiku pa transforma subistantivu pa es bira adijetivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma subistantivu pa e bira adijetivu, di forma regular y intendedu, sima morféma enklítiku «-ós» ô «-ozu» pa bira un subistantivu sima «mintira» na adijetivu «mintiros» y subistantivu sima «kubisa» na adijetivu «kubisozu», ô sima morféma enklítiku «-entu» pa bira un subistantivu sima «barudju» na adijetivu «barudjentu». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má es ka é uzadu di forma regular y intendedu, y di forma ki ka ta seta txeu alterason. Na traduson di Bíblia, nu ta seta kes análisi di kes enklítiku «-ós» ô «-ozu» y «-entu», pa transforma subistantivu pa es bira adijetivu. Má nu ka ta seta otus izénplu des tipu di enklítiku, ki ka é uzadu di forma regular y intendedu, y di forma ki ka ta seta txeu alterason. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes otu izénplu des tipu di enklítiku, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. Má, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes otu izénplu des tipu di enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu. D4. Ten txeu enklítiku pa transforma vérbu pa es bira subistantivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma vérbu pa e bira subistantivu. Purizénplu, morféma enklítiku «-ada» pa bira vérbu sima «mora» na subistantivu «morada», ô sima morféma enklítiku «-ida» pa bira vérbu sima «kume» na subistantivu «kumida», ô sima morféma enklítiku «-ansa» pa bira vérbu sima «kunfia» na subistantivu «kufiansa», ô sima morféma enklítiku «-énsa» pa bira vérbu sima «interfiri» na subistantivu «interfirénsa», ô sima morféma enklítiku «-anti» pa bira vérbu sima «bizita» na subistantivu «bizitanti», ô sima morféma enklítiku «-son» pa bira vérbu sima «ora» na subistantivu 46 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU «orason», ô sima morféma enklítiku «-dura» pa bira vérbu sima «kema» na subistantivu «kemadura», ô sima morféma enklítiku «-mentu» pa bira vérbu sima «konhise» na subistantivu «konhisimentu». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má nu ka pode po-s tudu li. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi diskonpostu, di tudu kes enklítiku, debe faze parti di otus tipu di análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes enklítiku, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. Má, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu. D5. Ten txeu enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira subistantivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma adijetivu pa e bira subistantivu, di forma regular y intendedu, sima morféma enklítiku «-(i)dadi» pa bira adijetivu sima «bon» na subistantivu «bondadi», y adijetivu sima «kabuverdianu» na subistantivu «kabuverdianidadi», ô sima morféma enklítiku «-ura» pa bira adijetivu sima «sabi» na subistantivu «sabura», ô sima morféma enklítiku «-ésa» ô «-éza» pa bira adijetivu sima «kontenti» na subistantivu «kontentésa» y adijetivu sima «póbri» na subistantivu «pobréza», ô sima morféma enklítiku «-aria» pa bira adijetivu sima «bazófu» na subistantivu «bazofaria», ô sima morféma enklítiku «-ensa» ô «-énsia» pa bira adijetivu sima «indipendenti» na subistantivu «indipendensa» ô «indipendénsia». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má nu ka pode po-s tudu li. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi diskonpostu, di kes enklítiku, debe faze parti di otus tipu di análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes enklítiku, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. 47 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Anton, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu. D6. Enklítiku pa transforma subistantivu ô vérbu, pa es bira un tipu di subistantivu ô adijetivu ku naturéza di kel subistantivu ô vérbu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten morféma enklítiku pa transforma subistantivu ô vérbu pa es bira un tipu di subistantivu ku naturéza di kel subistantivu ô vérbu, di forma regular y intendedu, sima morféma enklítiku «-eru» pa bira subistantivu sima «mensaji» na otu tipu di subistantivu, «mensajeru», ku naturéza di algen ki ta leba «mensaji», ô pa bira subistantivu sima «verdadi» na un adijetivu, «verdaderu», ku naturéza di «verdadi», ô vérbu sima «kunpanha» na un tipu di subistantivu, «kunpanheru», ku naturéza di algen ki ta «kunpanha», ô sima morféma enklítiku «-era» pa bira subistantivu sima «fogu» na otu tipu di subistantivu, «fogera», ku naturéza di «fogu», y subistantivu sima «figu» na otu tipu di subistantivu, «figera», ku naturéza di da «figu». Na traduson di Bíblia, nu ka ta seta kel análisi di kes enklítiku «-eru» ku «-era», na kabuverdianu di Santiagu, pamódi diferénsa na aplikason di «-eru» ô «-era» ta dipende más na morfolojia ku gramátika di purtuges, di ki na morfolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes enklítiku, sima uns unidadi, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu di kel manera. Anton, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu. D7. Enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten morféma enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu, di forma regular y intendedu, sima morféma enklítiku «-(a)menti» pa bira adijetivu sima «konplétu» na adivérbiu «konpletamenti», y adijetivu sima «spesial» na adivérbiu «spesialmenti». Na traduson di Bíblia, nu ta seta kel análisi di kel enklítiku «-(a)menti», pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu. Nóta: Óki kes enklítiku ten dos sílaba, ku un konsoanti na subida di kes dos sílaba, kes palavra ku kes enklítiku pode fika ku un sílaba tóniku primáriu, y otu sílaba tóniku sekundáriu, sima palavra «konpleta» y «konpletamenti». 48 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU é l p on k tu e l p on k t a m en t i Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes sílaba tóniku primáriu, y na kes sílaba tóniku sekundáriu, é dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu pa prizénsa di kes sufíkisu ki ten dos sílaba, ku un konsoanti na subida di kes dos sílaba. Rizumu pa disinénsia: Kes enklítiku di disinénsia pa vérbu, sima «-ba», pa muda ténpu ku aspétu di vérbu, y «-du» ku «-da» pa marka pasividadi di vérbu, é skrebedu na fin sima ki es ta faze parti di vérbu. Kes enklítiku é kes enklítiku más funsional y regular ki ten na lingua kabuverdianu di Santiagu, pamódi funson di kes morféma é ben intendedu, y es ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku vérbu. Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na vérbu undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta sakudi sílaba tóniku na kel vérbu. Anton, kes enklítiku di disinénsia, pa vérbu, ka ta meste entrada djuntadu ku kada vérbu na un disionáriu, pamódi kes enklítiku pa vérbu é intendedu di forma regular. Anton, basta poi un entrada pa kada sufíkisu, y un entrada pa kada vérbu. Tanbê, kes variason di enklítiku di disinénsia pa subistantivu, sima «-s», «-is» ku «-sis», pa modifika nunbru di un subistantivu ki ta ben ántis, é skrebedu na fin sima ki es ta faze parti di subistantivu. Kes enklítiku é ménus funsional y regular, má es pode marka disinénsia di nunbru, «-s» di plural, di forma regular y intendedu pa subistantivu umanu. Anton, es enklítiku di disinénsia, pa subistantivu, ka ta meste entrada djuntadu ku kada subistantivu na un disionáriu, pamódi kes enklítiku pa subistantivu é intendedu di forma regular. Anton, basta poi un entrada pa sufíkisu, y un entrada pa kada subistantivu. Rizumu pa modifikason y transformason: Kes morféma proklítiku y enklítiku pa modifikason y transformason di palavra, é skrebedu djuntu, sima es ta faze parti di 49 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU palavra undi es é podu pegadu. Na traduson di Bíblia nu seta kel análisi pa uns proklítiku y enklítiku, pa modifikason y transformason di palavra, pamódi es ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Mésmu así, kes palavra, ku kes proklítiku ô enklítiku regular, es meste dos entrada na un disionáriu, un pa palavra ku proklítiku, y otu entrada pa palavra sen proklitiku, pamódi kes morféma ta faze modifikason di siginifikadu, ô transformason di tipu di palavra. Má nu ka seta kel análisi pa otus proklítiku ô enklítiku, pa modifikason y transformason di palavra, pamódi es ka ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Ti ki ten uns izénplu ki nu ka mostra li. Má nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes proklítiku ô enklítiku, sima uns unidadi, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu di Santiagu di kel manera. Anton kes palavra, ku kes proklítiku ô enklítiku, ki ka é regular, es meste dos entrada na un disionáriu tanbê, un pa palavra ku proklítiku ô enklítiku, y otu entrada pa palavra sen proklitiku ô enklítiku, pamódi kes morféma ta faze modifikason di siginifikadu, ô transformason di tipu di palavra. E. Enklítiku pronominal: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns pronómi ki ta ben dipos di vérbu, ki é pronómi di konplimentu átonu. Kes pronómi di konplimentu átonu é dipendenti na otu palavra. Sima ki es ka é tóniku, es ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Es é dipendenti na vérbu ki ta ben ántis. E1. Kes pronómi di konplimentu, na un frazi ku un konplimentu pronominal, é skrebedu ku ífen «-» pa liga-s na fin di vérbu, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu: Es libru pode djuda-m prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-u prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-bu prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-nhu prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-nha prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-l prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-nu prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-nhos prende lê lingua kabuverdianu. Es libru pode djuda-s prende lê lingua kabuverdianu. 50 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Dja nu odja ma maioria di vérbu é gravi, na kabuverdianu di Santiagu, ku kel sílaba ántis kel últimu ki é kel sílaba tóniku di vérbu. Anton, óki un pronómi di konplimentu átonu é podu na fin di kes vérbu, kel sílaba tóniku di kel vérbu é sakudidu pa prósimu sílaba, pa fika na kel mésmu pozison, ántis di kel últimu sílaba podu ligadu, pa kel vérbu pode kontinua ta ser un palavra gravi. Purizénplu, na palavra «spéra», na frazi «E ta spéra na se kasa.», nu pode odja ma kel sílaba «spé» é tóniku, ku diakrítiku na «é». sp é ra Má, óki un pronómi di konplimentu átonu, sima «-nu», é ligadu na fin di kel vérbu, ku kel ífen, «spera-nu», kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «ra». sp e r a -n u Kel-li ta kontise tanbê, óki un pronómi di konplimentu átonu, ki kaba pa fika ku forma di un konsoanti, sima «-s», é ligadu na fin di kel vérbu, ku kel ífen, «spera-s». Kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «ra», y kel forma di pronómi di konplimentu átonu ta entra na dixida di kel sílaba. sp e r a -s Óki kes pronómi di konplimentu átonu é pegadu na fin des vérbu, ku kel ífen, kel marka riba «é» ta sai di sílaba «spé», pamódi sílaba tóniku fika sakudidu pa prósimu sílaba «ra». Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu ku prizénsa di kes pronómi di konplimentu. Nóta: Kel pronómi di konplimentu dipendenti, di tirseru pesoa plural, «-s», pode ser prununsiadu sima [s] na uns situason, ô sima [z] na otus situason, má se forma skrebedu é sénpri «-s». Tanbê, kel pronómi di konplimentu dipendenti, di primeru pesoa singular 51 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU «-m», pode ser prununsiadu sima [m] na uns situason, ô sima [n] na otus situason, ô sima [ŋ] na otus situason, má se forma skrebedu é sénpri «-m». E2. Na un frazi ku dos konplimentu pronominal, kel primeru pronómi di konplimentu é pronómi di konplimentu indirétu, ki é átonu y dipendenti, skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin di vérbu. Y kel sugundu pronómi, é pronómi di konplimentu dirétu, ki é tóniku y indipendenti, skrebedu indipendenti sen ífen: Kel libru li, nha prufesor inxina-m el. Kel libru li, bu prufesor inxina-u el. Kel libru li, bu prufesor inxina-bu el. Kel libru li, bu prufesor inxina-nhu el. Kel libru li, bu prufesor inxina-nha el. Kel libru li, se prufesor inxina-l el. Kel libru li, nos prufesor inxina-nu el. Kel libru li, nhos prufesor inxina-nhos el. Kel libru li, ses prufesor inxina-s el. Na traduson di Bíblia, kada pronómi meste ser verifikadu pa djobe si se raferénsa sta klaru. Sima ki un pronómi é un palavra ki ta toma lugar di un subistantivu na frazi, kel pronómi ta meste un raferénsa klaru pa kel subistantivu. Na ta pâpia ku algen, kel raferénsa pode ser más klaru, pamódi kes raferénsa pa kes pronómi pode sta na situason di kes ki ta pâpia. Má na testu skrebedu, kel raferénsa pa un pronómi meste sta klaru déntu di kel testu. Purizénplu, na un frazi sima «E inxina-l el.», ta meste un raferénsa klaru, na testu, pa kada un di kes pronómi. Má tudu kes pronómi é di mésmu pesoa ku nunbru. Anton, ka ten manera pa letor intende raferénsa di kes pronómi, na testu, di manera klaru. Anton, si raferénsa di un pronómi ka é klaru, é midjor torna poi uns subistantivu di kes pronómi, sima «Prufesor inxinal-l kel libru.» E3. Na un frazi ku dos konplimentu, ku un sufíkisu na vérbu, kel primeru pronómi di konplimentu é pronómi di konplimentu indirétu. Má óki ten un enklítiku, sima «-ba», pegadu na fin di vérbu ántis, kes pronómi di konplimentu indirétu ka pode ser un pronómi átonu y dipendenti. Kel pronómi meste ser un pronómi tóniku. Má mésmu así, es é skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin 52 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU di vérbu, dipos di kel sufíkisu na fin, na kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu: Kel prufesor ta inxinaba-mi lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-bo lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-nho lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-nha lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-el lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-nos lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-nhos lê lingua kabuverdianu. Kel prufesor ta inxinaba-es lê lingua kabuverdianu. Nóta: Dja nu odja, na Pontu 6-A1, ma prizénsa di kel sufíkisu «-ba», na fin di vérbu, ta sakudi sílaba tóniku di kel vérbu pa fika na prósimu sílaba. Dja nu odja tanbê, na Pontu 6-E1, ma prizénsa di un pronómi di konplimentu átonu, ligadu na vérbu ku ífen, ta sakudi sílaba tóniku di kel vérbu pa fika na prósimu sílaba. Má, pa un vérbu ki dja ten un sufíkisu sima «-ba» na fin, kel pronómi di konplmentu ka pode ser átonu y dipendenti. Kel pronómi meste ser tóniku. Anton kel sílaba tóniku di vérbu ka é sakudidu un sugundu bes na kes vérbu ki dja ten un sufíkisu, óki un di kes pronómi di konplimenu tóniku é podu ligadu ku ífen dipos. Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu ku prizénsa di kes sufíkisu y kes pronómi di konplimentu tóniku. E4. Na kabuverdianu di Santiagu, kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti, pode parse dipos di uns adivérbiu di diziginason, pa forma un konjuntu ki pode faze un funson di prizentason na diskursu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti é skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin di kes adivérbiu di diziginason, pa forma kel konjuntu ku otu funson na diskursu: ali-m, alê-bu, alê-l, alâ-l, alâ-s Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku na kes adivérbiu di diziginason, óki nu ta poi kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti, ligadu ku ífen na fin, pamódi kes diakrítiku dja staba na fin di kes adivérbiu di diziginason, ántis ki kes pronómi di konplimentu podu ligadu ku ífen na fin, y ses sílaba tóniku ta fika na mésmu lugar. 53 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU F. Un forma di un prepozison dipendenti: Na lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, ten otu morféma dipendenti «l», ki ta parse ku pronómi di konplimentu di tirseru pesoa di singular. Uns linguista ta faze análisi ki es otu morféma «l» ten funson di un prepozison. Es otu morféma «l», ki é analizadu ku kel funson di un prepozison, ta parse entri un palavra, ki ka é un vérbu, y ki ten un vogal na fin, y un palavra ki ta kumesa ku un konsoanti. Nu pode odja ma es otu morféma «l», ki é analizadu ku kel funson prepozison, é un morféma dipendenti, pamódi kel sílaba tóniku, di kel palavra ántis, é sakudidu di se lugar normal, na sílaba ántis di fin, pa fika na prósimu sílaba, óki es otu morféma «l» é uzadu. Tudu konponenti di lingua, ki é indipendenti, ka ta faze kel sílaba tóniku fika sakudi na palavra ántis, óki es ta parse dipos. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, es otu morféma «l» é skrebedu ku ífen «-», pa liga-l na kel palavra ántis, ki ten vogal na fin, sima: «dentu-l kaza» y «riba-l méza». Nóta: Nu pode odja kel dipendénsia des otu morféma «-l», pamódi el é prununsiadu sima ki e sta na dixida di kel sílaba di kel palavra ántis, y kel sílaba tóniku ta fika sakudidu pa kel últimu sílaba, ku kel morféma ku funson di prepozison ligadu. Purizénplu, na palavra «déntu», kel sílaba ántis di fin «dén» é kel sílaba tóniku. Má óki kel otu morféma «-l» é podu ligadu na fin, kel sílaba tóniku é sakudidu pa fika na últimu sílaba, ku es otu morféma «-l» pegadu na fin: «déntu di kaza» «dentu-l kaza». d én t u u -l t en d Na kes idison di traduson publikadu ti gósi, Lúkas ku Atus, 2009, nu ka uza es otu morféma «-l» ku funson di prepozison, pamódi nu ta atxa ma es morféma ta meste más studu linguístiku. Purizénplu, normalmenti el é analizadu sima un prepozison, má e ten un forma fonétiku, y un konportamentu morfolójiku, ki é igual di kel pronómi di konplimentu di tirseru pesoa di singular, «-l». Anton es otu morféma «-l», ku funson di un prepozison, pode meste más studu linguístiku pa djobe si e ten un korispondénsa istóriku ku kel pronómi di konplimentu di tirseru pesoa di singular. Tanbê, lingua kabuverdianu di Santiagu dja ten otu prepozison klaru ki pode ser uzadu ku kel mésmu funson, ki é analizadu pa es otu morféma «-l», sima 54 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU prepozison «di» na «déntu di kaza». Tanbê, txeu bes ka meste poi un prepozison, pamódi kes palavra sima «déntu» y «riba» dja ten un kolidadi di prepozison. Anton, es pode ser uzadu es sô sima na «déntu kaza» y «riba méza». G. Ífen: Na Pontu 6-E ku 6-F, nu odja ífen uzadu pa liga uns morféma átonu y dipendenti, na uns palavra ku un sílaba tóniku. Má, normalmenti, kel ífen é uzadu pa liga dos palavra indipendenti, ku un palavra ki ten un sílaba tóniku na kada ladu di kel ífen. Anton, kes situason, na Pontu 6-E ku 6-F, li di riba, ta kai fóra di kel régra. G1. Palavra konpostu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra ki é uzadu djuntu pa kria otu palavra ku otu siginifikadu. Kes nóbu palavra, ku otu siginifikadu, é txomadu palavra konpostu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kes palavra konpostu é skrebedu ku ífen «-», pa liga kes dos palavra, pa es forma kel otu palavra ku otu siginifikadu, sima: apara-lapis, djunta-mon, fra-pó, guarda-sol, kebra-kabésa Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku sima es debe ser na kada palavra, ántis ki kes palavra fika djuntadu na un palavra konpostu, pamódi kada un di kes palavra ta fika ku ses sílaba tóniku ki es tenba ántis ki es fika djuntadu. Nóta: Na kabuverdianu di Santiagu, nu ta atxa uns palavra ki fika djuntadu pa tantu ténpu, ki sílaba tóniku, na un di kes palavra, pode perde se tonisidadi, y así es ta bira un palavra. Na traduson di Bíblia, kes palavra é skrebedu djuntadu, sen ífen, sima kes palavra «krê» ku «txeu» ta bira «kretxeu», kes palavra «ka» ku «sabi» pode bira «kasabi», y kes palavra «ka» ku «bale» pode bira «kabali», (djobe Pontu 6-I). G2. Palavra raduplikadu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, un palavra pode ser uzadu dos bes, na un sekuénsia, ô un palavra pode fika dos parti igual, ki é txomadu raduplikason. Kes raduplikason ta sirbi pa kria un forma di kel palavra ki ten más forsa, más ténpu ô más distribuison. Na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kes palavra raduplikadu é skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na un palavra ku más forsa, ténpu ô distribuison, sima: bófi-bófi, bufa-bufa, bran-bran, faxi-faxi, feti-feti, langi-langi 55 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Asves, kes palavra raduplikadu pode ser un onomatopeia, ki é un palavra ki ta faze imitason di son di un kuza ô di un atividadi, sima: kritxi-kritxi, nhame-nhame, tlu-tlu, txin-txin Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku sima es debe ser na kada palavra, ántis ki kes palavra fika djuntadu na un palavra raduplikadu, pamódi kada un di kes palavra ta fika ku ses sílaba tóniku ki es tenba ántis ki es fika ligadu ku ífen. G3. Konjuntu di palavra ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra ki uzadu djuntu pa tantu ténpu ki es kria un konjuntu ki pode traze konkordánsia di jéneru. Kes konjuntu é skrebedu konpostu, ku ífen «-» pa liga-s, pamódi es é uzadu sima un konjuntu di palavra ki ka ta fika dretu si es é skrebedu siparadu, sima: meia-noti, maia-dúzia, meia-lua Na kes konjuntu di palavra, li di riba, es ka ta fika dretu si es é skrebedu siparadu, pamódi siparadu kel adijetivu ka debe ser skrebedu ku «a» na fin, pa mostra un konkordánsia di jéneru ku subistantivu. Ses forma siparadu debe ser «meiu noti», «meiu dúzia», «meiu lua». Anton, na traduson di Bíblia, nu ta skrebe kes konjuntu djuntadu ku ífen «-». G4. Pronómi dimonstrativu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra txomadu dimonstrativu, sima palavra «kel». Asves es pode ser uzadu sima pronómi dimonstrativu, sima na frazi «Es ómi li é kel ki ta speraba». Asves kes pronómi dimonstrativu pode ser uzadu ánti di uns adivérbiu di lugar, sima palavra «li», pa forma un konjuntu ki ten funson di pronómi dimonstrativu, ki pode mostra lokalidadi, si kel kuza ki kel pronómi ta raprizenta sta pértu «li», ô si e sta afastadu «la». Anton, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kes dimonstrativu y kes adivérbiu di lugar, é skrebedu ku ífen «-» pa liga-s na un konjuntu ku funson di pronómi dimonstrativu ki pode mostra lokalidadi. Singular Plural Pértu Afastadu es-li es-li kel-li kes-li kel-la kes-la 56 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU G5. Pronómi pozesivu ku ífen: Na gramátika di lingua kabuverdianu di Santiagu, ten dos manera pa marka pozeson di subistantivu na sintágima nominal. Un manera é ku un pronómi pozesivu indipendenti, podu ántis di subistantivu na sintágima nominal, sima na «nha libru». Otu manera é ku un lokuson prepozitivu, dipos di subistantivu na sintágima nominal, ki ten un prepozison ku un pronómi pozesivu. Na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kel prepozison y kes pronómi pozesivu é skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na un konjuntu ku kel funson di marka pozeson di subistantivu na sintágima nominal, sima na «libru di-meu». Singular Plural Primeru Pesoa di-meu di-nos di-bo Sugundu Pesoa di-nho di-nhos di-nha Tirseru Pesoa di-sel di-ses Na traduson di Bíblia, es forma di pozeson di subistantivu ka é uzadu txeu, pamódi uns algen ta atxa ma kel manera ku pronómi pozesivu podu ántis é midjor. Má nu krê djobe manera pa uza es manera li más txeu na kes prósimu idison di Bíblia, pamódi es forma é natural na nos públiku alvu na Santiagu. Tanbê, es manera pode ser más klaru na uns situason di nunbru. Purizénplu, «ses libru» pode ser un libru, di más di un algen, ô más di un libru, di un algen, ô más di un algen. Anton, «kes libru di-sel» é más klaru. G6. Kes palavra ku más ki un ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns palavra ku más ki un ífen, sima un palavra konpostu ku ífen, ku un morféma dipendenti ligadu na fin ku otu ífen, «anda-roda-l kabésa». Na traduson di Bíblia, asves nu pode poi más ki un ífen na un palavra, má normalmenti nu ta tenta atxa un manera pa ka poi más ki un ífen na un palavra. I. Kes palavra djuntadu sen ífen pa kria otu palavra: Sima nu odja, na Pontu 6-G1, lingua kabuverdianu di Santiagu ten uns palavra ki é uzadu djuntu pa kria otu palavra, ku siginifikadu diferenti, txomadu palavra konpostu. Na Pontu 6-G1, nu odja ma uns 57 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU palavra konpostu é djuntadu ku ífen, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, pamódi tudu dos palavra, na kada ladu di ífen, ta fika ku ses sílaba tóniku orijinal. Má na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu ténpu, ki sílaba tóniku, na un di kes palavra, pode perde se tonisidadi, y así es ta bira un palavra sen ífen. I1. Dos palavra djuntadu sen ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu ténpu, pa kria otu palavra, ku siginifikadu diferenti, ki sílaba tóniku, na un di kes palavra, pode perde se tonisidadi, y así es ta bira un palavra, sima kes palavra «krê» ku «txeu» ta bira «kretxeu». kr ê eu x e r t k eu x t Así tanbê, kel palavra «krê» ta perde se diakrítiku, komu e bira un sílaba átonu, na un palavra djuntadu. Tanbê, kel sílaba tóniku, nes nóbu palavra, ka ta meste diakrítiku, pamódi sílaba tóniku é predizível y régra di ikonomia, na Pontu 5-B2d, pode ser aplikadu. I2. Uns palavra djuntadu ku «ka» sen ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu ténpu ku negason «ka», ki kel palavra di negason pode perde se tonisidadi, y así e ta djunta ku otu palavra, ku un siginifikadu diferenti, sima kes palavra «ka» ku «sabi» ta bira «kasabi» y kes palavra «ka» ku «bale» pode bira «kabali» y kes palavra «ka» ku «si» pode bira «kasí». ka si ka sí Nes palavra djuntadu ku kel palavra di negason «ka», ta parse ma é «ka» ki ten tendénsia di perde se tonisidadi. Así tanbê, kel palavra «si» ta meste diakrítiku, komu e bira un sílaba tóniku, ki ka é predizível, na un palavra djuntadu. J. Kes palavra djuntadu sen kria otu palavra: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu ta odja ma ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima kes prepozison, kes dimonstrativu y 58 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU kes pronómi. Nu ta odja tanbê ma txeu bes es é prununsiadu djuntu ku otu palavra. Má es ka é prununsiadu djuntu pa kria otu palavra ku siginifikadu diferenti. Es é prununsiadu djuntu pa ikonomiza na ses prunúnsia, pamódi es ta parse txeu na pâpia. Anton, kes siginifikadu ô funson orijinal, di kes dos palavra, inda sta la, mésmu ki es é prununsiadu djuntadu. Uns linguista ta fla ma nu ka debe skrebe di kel mésmu manera ki nu ta pâpia, pamódi rajistru skrebedu é diferenti di rajistru papiadu. Anton, nu pode skrebe kes palavra li siparadu, komu ki es é dos palavra ku ses dos siginifikadu ô funson orijinal. Así, letor pode prunúnsia kes dos palavra djuntadu na letura, mésmu ki es é skrebedu siparadu. Otus linguista ta fla ma e pode djuda letor lê más faxi si kes palavra é skrebedu djuntadu, pamódi des manera e ta fika más pértu manera ki es ta pâpia. J1. Prepozison ku pronómi: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima prepozison «di» ô «na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na fin di prepozison, óki un pronómi, ki ta kumesa ku un vogal, sima pronómi «es» ô pronómi «el», ta parse dipos. Así, kel prepozison ta fika dipendenti na prósimu pronómi pa atxa un sílaba tóniku. Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa marka ma kel vogal kai, sima «d'es» ô «n'el». Má kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi es ta fika ku un sílaba tóniku: Ku pronómi di es u des na es u nes di el u del na el u nel J2. Prepozison ku dimonstrativu: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima prepozison «di» ô «na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na fin di prepozison, óki un dimonstrativu, ki ta kumesa ku un vogal, sima dimonstrativu «es», ta parse dipos. Así, kel prepozison ta fika dipendenti na prósimu dimonstrativu pa atxa un sílaba tóniku. 59 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa marka ma kel vogal kai, sima «d'es» ô «n'es». Má kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi es ta fika ku un sílaba tóniku: Ku dimonstrativu di es u des na es u nes J3. Prepozison ku interogativu: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima prepozison «di» ô «na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na fin di prepozison, óki un palavra interogativu, ki ta kumesa ku un vogal, sima dimonstrativu «undi», ta parse dipos. Así, kel prepozison ta fika dipendenti na prósimu palavra interogativu pa atxa un sílaba tóniku. Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa marka ma kel vogal kai, sima «p'undi» ô «n'undi». Má kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi es ta fika ku un sílaba tóniku: Ku interogativu pa undi u pundi na undi u nundi J4. Uns palavra ku «ki»: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra, sima «ki», ki ta uzadu txeu na pâpia, undi txeu algen ta dexa un sílaba, ki ka é sílaba tóniku, kai na fin di un palavra ántis, sima sílaba «ra» na fin di palavra «óra», ô sílaba «di» na fin di palavra «módi», pa prunúnsia kel palavra, sen kel últimu sílaba, djuntadu na «ki». Nes situason, é kes palavra «ki» ki ta perde se tonisidadi, pa ba fika djuntadu na palavra ántis, ki fika ku se sílaba tóniku orijinal. Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa marka ma kel sílaba kai, sima «ó'ki» ô «mó'ki». Má kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi «ki» ta bira sílaba átonu djuntadu dipos na otu sílaba tóniku: 60 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Ku interogativu óra ki u óki módi ki u móki J5. Otu palavra ku «si»: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns palavra, sima «si», ki ta uzadu txeu na pâpia, undi uns algen ta dexa uns létra kai na palavra ántis. Purizénplu, na palavra «bira», es pode dexa létra «a» di sílaba «ra» kai, y es pode bira órdi di «i» ku «r», txomadu metátesi, pa prunúnsia kel réstu di kel palavra djuntadu ku «si», «brisi». Nes situason, é kel palavra «si» ki ta perde se tonisidadi, pa ba fika djuntadu na palavra ántis, ki fika ku sílaba tóniku. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu, pamódi «si» ta bira sílaba átonu djuntadu dipos na otu palavra ku sílaba tóniku: Nóta prugresivu sobri kes palavra djuntadu sen kria otu palavra: Na kes idison di traduson publikadu ti gósi, Lúkas ku Atus, 2009, nu uza uns des forma djuntadu. Má inda nu sa ta studa letura di kes forma djuntadu, pa djobe si nu debe kontinua ta skrebe-s djuntadu, ô si nu debe skrebe-s siparadu na Bíblia, pa e fika klaru pa letor ma é dos palavra ki sta la. Tanbê, letor pode prunúnsia kes dos palavra djuntadu na letura, mésmu ki es é skrebedu siparadu. Tanbê, ten otus tipu di situason, undi un prepozison pode ser prununsiadu djuntadu ku otus tipu palavra, ki ta kumesa ku un vogal, sima «odju d'agua». Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe kes palavra, nes tipu di situason, di forma siparadu, sima «odju di agua», y nu ta dexa letor djunta-s na letura. K. Uns sílaba ki pode kai sen djunta na otu palavra: Asves, lingua kabuverdianu di Santiagu pode dexa un sílaba, ki ka é sílaba tóniku, kai na fin di uns palavra, na uns frazi, mésmu ki kel palavra ka é djuntadu ku otu palavra. Purizénplu, txeu algen pode dexa kel sílaba kai na fin di palavra «kaba» y «kaza». Así, kes palavra, sen kes sílaba na fin, ta fika igual, «ka», y es ta fika omófonu ku palavra di negason, «ka». Kel situason pode kria konfuzon ku palavra di negason «ka», y kel forma raduzidu di palavra «kaba». Purizénplu, «E ka faze» pode siginifika ma «E ka faze» ô «E kaba faze». 61 UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU Uns algen ta fla ma kel «a» na «kaba» raduzidu é un «a abértu», «á». Anton es ta fla ma nu pode raduzi kel konfuzon si nu skrebe forma raduzidu di «kaba» ku «a abértu», «ká». Ten otus palavra ki ten forma raduzidu tanbê, má na traduson di Bíblia, nu ka ta uza kes forma di palavra raduzidu, ki ka é djuntadu na otu palavra. Rizumu: Kes disizon ortu-morfolójiku, fazedu nes Pontu 6, ta meste ser studadu manenti. Dja ten kes régra ofisial ki mestedu pa nu skrebe tudu palavra, na tudu varianti di lingua kabuverdianu, ku un sô alfabétu y ortugrafia. Má inda ka ten kes régra ofisial ki mestedu pa nu skrebe tudu palavra ku morféma, ladu-ladu, na tudu varianti di lingua kabuverdianu. Nes altura, ta mestedu uns kolókiu y uns méza radondu, di kes tékiniku di lingua kabuverdianu, pa es kria kes régra ortu-morfolójiku unifikadu pa skrebe tudu varianti di lingua kabuverdianu. Purizénplu, na Pontu 6-K2, nu disidi skrebe kes prepozison «di» ku «na» djuntadu ku kes pronómi «es» ku «el», sima «des» ku «del» y «nes» ku «nel». Má pa kes algen, di otus ilha, lê varianti di Santiagu, pode ser ki é midjor, na rajistru skritu, si nu skrebeba kes palavra siparadu, ku tudu kes vogal ki ta kai na rajistru di pâpia. Así, kes algen di otus ilha pode odja tudu palavra, ku ses vogal, pa es pode intende letura midjor, y kes algen di Santiagu pode dexa kes vogal kai, pa es pode prunúnsia kes palavra djuntadu na letura. Tanbê, na rajistru papiadu di varianti di lingua kabuverdianu di San Visenti, ten txeu vogal na fin di palavra ki ta kai, óki es ta fika ladu-ladu ku otus palavra. Txeu bes, kes ki ta skrebe lingua kabuverdianu di San Visenti, es ta skrebe sô kes konsoanti di kes sílaba, sen kes vogal ki kai, ô es ta uza txeu apóstrofu pa marka lugar di kes vogal ki kai, ô es ta skrebe txeu palavra djuntadu sen kes vogal, y sen apóstrofu. Má pa kes algen ki é di otus ilha lê varianti di San Visenti, pode ser ki é midjor, na rajistru skritu, si tudu kes palavra é skrebedu siparadu, ku kes vogal ki ta kai na rajistru di pâpia. Así, kes algen di otus ilha pode odja tudu palavra, ku ses vogal, pa es pode intende letura midjor, y kes algen di San Visenti pode dexa kes vogal kai, pa es pode prunúnsia kes palavra djuntadu na letura. 62 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU Pontu 7 Uns Régra Ortu-Gramátiku Kada lingua di mundu ten se própi gramátika, ku uns grupu di tipu di morféma ku palavra, y ses própi régra ki ta guberna órdi di kes tipu di morféma ku palavra na ses sintágima, y ses régra ki ta guberna kes tipu di morféma ku palavra ki ta podu ladu-ladu déntu ses sintágima. Tanbê, es ten ses própi régra ki ta guberna kes strutura pa kes sintágima na konstruson di ses tipu di frazi, y ses própi régra ki ta guberna kes strutura pa kes frazi na konstruson di ses tipu di diskursu. Tudu algen ten direitu ku diver di studa kel gramátika própi pa se lingua ku varianti matérnu, pa e pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua matérnu, y pa e pode dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua matérnu. Tanbê, txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta dizenvolve es direitu ku diver matérnu, ta prende otus lingua midjor y más faxi. A. Régra ortu-gramátiku pa konjunson koordenativu «y»: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten konjunson koordenativu sima «ku», «Pedru ku Djon ba pa Ténplu». Má ten otu konjunson koordenativu sima «y», «Pedru y Djon ba pa Ténplu» Ortugrafia kabuverdianu ta uza kel «y» pa skrebe kel últimu konjunson koordenativu. Má kel «y» ka é uzadu pa skrebe otus palavra. Anton, nu ka pode fla ma kel «y» é un létra. Má nu pode fla ma kel «y» é un sínbulu ortu-gramátiku. Ma kel konjunson koordenativu, y se sínbulu «y», ten mésmu son ki kel vogal /i/ na alfabétu, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku. Anton, óki nu ta skrebe es konjunson koordenativu «y» na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l ku kel sínbulu «y», mésmu ki el é prununsiadu ku son di vogal /i/. B. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «e» y vérbu «é»: Na gramátika kabuverdianu, ten dos palavra diferenti ki ten mésmu son di «e abértu». Kes palavra omófonu ten funson diferenti: un é pronómi, y kel otu é vérbu. Anton na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, kel palavra ki é vérbu é skrebedu ku kel diakrítiku «´», «é», ki é manera ortugráfiku pa marka un vogal abértu. Má kel otu palavra ku mésmu son, ki é pronómi, é skrebedu sen kel diakrítiku «´», «e», pa distrinsa-l di kel vérbu, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku. 63 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU Anton, óki nu ta skrebe kel pronómi na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l sen kel diakrítiku «´», «e», pa distrinsa-l di kel vérbu, mésmu ki el é prununsiadu ku mésmu son di vogal «e abértu». D. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «má» y konjunson subordinativu «ma»: Dja nu odja, na kes régra di ikonomia, na Pontu 5-B2f, ma ka meste marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra di un sílaba. Má na gramátika kabuverdianu, ten dos palavra omófonu, ki ten funson diferenti: un ki é konjunson adiversativu y kel otu é un konjunson subordinativu. Anton, na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, kel palavra, ki é konjunson subordinativu, é skrebedu sen kel diakrítiku «´», «ma». Má kel palavra ki é konjunson adiversativu, ki ten mésmu son, é skrebedu ku kel diakrítiku «´», «má», pa distrinsa-l di kel konjunson subordinativu, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku. Anton, óki nu ta skrebe kel konjunson adiversativu na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l ku kel diakrítiku «´», «má», pa distrinsa-l di kel konjunson subordinativu, mésmu ki el é prununsiadu ku mésmu son di konjunson subordinativu, y mésmu ki kes régra di ikonomia ta fla ma ka meste marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra di un sílaba. E. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «mas» y kuantifikador «más»: Na lingua kabuverdianu, papiadu na Santiagu, kel konjunson adiversativu pode ser prununsiadu di dos manera: un manera ki nu odja na lison anterior, «má», y otu manera ki ten un konsoanti /s/ na fin. Má na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten otu palavra omófonu ku es forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, ki ten otu funson, ki é funson di kuantifikador. Anton na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, kel palavra ki ten funson di kuantifikador é skrebedu ku kel diakrítiku «´», «más». Má kel forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, ki ten mésmu son, é skrebedu sen kel diakrítiku «´», «mas», pa distrinsa-l di kel kuantifikador, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku. Anton, óki nu ta skrebe kel kuantifikador na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l ku kel diakrítiku «´», «más», pa distrinsa-l di kel forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, mésmu ki es é prununsiadu ku mésmu son, y mésmu ki kes régra di ikonomia ta fla ma ka meste marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra ku konsoanti «s» na fin di palavra, ki ka é sufíkisu «-s» di plural, (djobe Pontu 5-B2a). 64 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU Kel forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, é skrebedu sen kel diakrítiku «´», «mas», má kel otu forma des mésmu konjunson adiversativu, sen /s/ na fin, é skrebedu ku kel diakrítiku «´», «má», ki ta fuji inda más di kel primeru régra, na nível di gramátika. Anton, na traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel konjunson adiversativu, ku /s/, «mas» Nu ta uza sô kel forma di kel konjunson adiversativu, sen /s/ na fin, «má». F. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «N»: Dja nu odja ma lingua kabuverdianu é un di kes tipu di lingua ki pode seta un konsoanti nazal na piku di un sílaba, ki ta txomadu «konsoanti nazal silábiku». Purizénplu, na lingua kabuverdianu, pronómi di primeru pesoa di singular, na lugar di sujetu di un frazi, é un konsoanti nazal, el sô, na piku di un sílaba. Na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, létra grandi (maiúskulu), «N», é skrebedu, el sô, pa kel pronómi. Prunúnsia djuntadu ku otus palavra: Uns algen pode prunúnsia kel pronómi «N» sima e sta ligadu na dixida di un sílaba, na un palavra ki ta ben ántis. Purizénplu, uns algen pode krê prunúnsia kel pronómi di sujetu ligadu na kes prepozison ki ta ben ántis, sima «Kuzê ki • N meste». Na lingua kabuverdianu di Santiagu, óki kel pronómi é prununsiadu ligadu na fin di un palavra ántis, e pode ser prununsiadu di manera diferenti. Anton, kel variason ta parse pamódi kes palavra ki ta ben ántis y dipos di kel pronómi. Purizénplu, na uns situason, e pode fika ku son di [ŋ]. Tanbê, dipos di uns palavra ki ta tirmina ku un vogal, sima un prepozison, e pode ser prununsiadu sima pronómi di konplimentu átonu, di primeru pesoa di singular. Anton, uns algen pode krê skrebe es pronómi di sujetu pegadu na fin di un prepozison sima: * Nha pai spéra pam bai grexa. - (eradu) * Nha pai spéra pa-m bai grexa. - (eradu) * Nha pai spéra pan sai di grexa. - (eradu) * Nha pai spéra pa-n sai di grexa. - (eradu) * Nha pai spéra pa-N sai di grexa. - (eradu) * Dja'm ben. - (eradu) * Dja-m ben. - (eradu) * Dja'n sai. - (eradu) * Dja'N sai. - (eradu) * Dja-n sai. - (eradu) * Dja-N sai. - (eradu) 65 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU *Má kes manera di skrebe es pronómi di sujetu ka sta dretu, pamódi pronómi di sujetu di primeru pesoa di singular é sénpri skrebedu siparadu ku «N», létra grandi (maiúskulu), el sô na frazi. ; Nha pai spéra pa N sai di grexa. - (dretu) ; Dja N faze. - (dretu) Variason di prunúnsia: Asves uns algen pode prunúnsia kel pronómi «N» sima e sta ligadu na subida di un sílaba, na un palavra ki ta ben dipos, sima na frazi: «N • atxa». Na lingua kabuverdianu di Santiagu, óki kel pronómi é prununsiadu ligadu na otus palavra ki ta ben dipos, e pode ser prununsiadu di manera diferenti. Anton, kel variason ta parse pamódi kes palavra ki ta ben dipos di kel pronómi, purizénplu: [n] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /d/, /dj/, /t/, /tx/, /nh/, /r/, /z/, /s/, /x/, /j/, /l/ y /lh/, e pode fika ku kel son di [n]. [m] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /b/, /p/, /v/ y /f/, e pode fika ku son di [m]. [ŋ] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /k/, /g/ y un vogal, e pode fika ku son di [ŋ]. Prunúnsia djuntadu: Tanbê, óki kel pronómi é prununsiadu ligadu na palavra ki ta ben dipos, ki ta kumesa ku otu konsoanti nazal, sima /m/, /ñ/ ô otu /n/, kel pronómi «N» pode ser prununsiadu djuntadu, sima un konsoanti nazal. Mésmu así, kel pronómi di sujetu é skrebedu sénpri ku «N», pamódi kes son diferenti é variason di kel mésmu pronómi na uns situason diferenti. Anton, óki nu ta skrebe kel pronómi di sujetu na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l sénpri ku «N» siparadu. G. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/e/ na fin»: Dja nu odja ma lingua kabuverdianu é un lingua tóniku, y ki kes vogal fitxadu ô abértu ta parse na kes sílaba tóniku. Kantu un vogal sta na piku di un sílaba tóniku di un palavra, fonolojia di lingua kabuverdianu ta iziji pa kel vogal ser prununsiadu dretu, sen variason. Má óki un vogal ka sta na sílaba tóniku, un vogal pode ser prununsiadu ku ménus izijénsa y más variason. Purizénplu, na lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, ten un tipu di vérbu sima «perdeba» y «podeba». Kantu kes vérbu ten un sufíkisu sima «-ba» na fin, ô un pronómi di konplimentu dipendenti, 66 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU kel sílaba tóniku sta na sílaba «de», «perdeba» ô «perde-l». Má óki un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin di kes vérbu, sílaba tóniku sta na sílaba ántis, y kel vogal «e» na kel sílaba «de» ta pasa ta ser prununsiadu ku ménus izijénsa, ku son di vogal [i], óki e sta fóra di sílaba tóniku, na fin di palavra. Má na régras ortu-gramátiku kabuverdianu, kes tipu di vérbu, sen sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, na fin, é skrebedu ku vogal «e» na fin, pamódi sílaba tóniku dja mostra ma é vogal «e» ki sta la. Anton, óki nu ta skrebe kes tipu di vérbu na traduson di Bíblia, nu meste skrebe-s sénpri ku «e» na fin, óki un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin. Kel «e», skrebedu na fin di kes tipu di vérbu, ta fuji di kel primeru régra di ortugrafia. Má e ta fuji di kel régra sô ku kel tipu di vérbu. Purizénplu, vérbu «sabeba» é un di kes tipu di vérbu ki é skrebedu ku «e» na fin, mésmu ki el é prununsiadu ku son di vogal [i], óki un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin. Má adijetivu «sabi» é prununsiadu y skrebedu ku /i/ na fin. Tanbê, ten otu tipu di vérbu sima «pidiba» ô «pidi-l» y «dividiba» ô «dividi-l», na lingua kabuverdianu di Santiagu, ki ten son di vogal /i/ na sílaba tóniku, «pidiba» ô «pidi-l» y «dividiba» ô «dividi-l», óki ten un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, na fin. Y es ta fika ku son di vogal /i/ óki kel sufíkisu «-ba» ka sta na fin, y kel sílaba tóniku sta na kel sílaba ántis, «pidi» y «dividi». Anton, tudu otu tipu di palavra, ki ten son di /i/ na fin, é skrebedu ku /i/ na fin, sima adijetivu «sabi». I. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/o/ na fin»: Tanbê, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten un tipu di vérbu sima «konpoba». Es tipu di vérbu é sima kel tipu di vérbu ku «e» na sílaba tóniku, ku un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ki ta pasa ta ser prununsiadu ku son di vogal [i], óki e sta na fin di palavra, fóra di sílaba tóniku. Má es tipu di vérbu ten son di vogal «o» na sílaba tóniku, ku un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, sima «konpoba» ô «konpo-l» y «konkoba», ki pode pasa ta ser prununsiadu ku son di vogal [u], óki e sta na fin di palavra, fóra di sílaba tóniku, sima ['kõpu] y ['kõko]. Ten mutu poku des tipu di vérbu, má óki es ta parse na traduson, nu debe skrebe-s sénpri ku «o» na fin, óki un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin, sima «konpo» y «konko». 67 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU Kel «o», skrebedu na fin di kes tipu di vérbu, ta fuji di kel primeru régra di ortugrafia. Má e ta fuji di kel régra sô ku kel tipu di vérbu. Tudu otu tipu di palavra ki ten son di /u/ na fin é skrebedu ku /u/ na fin, sima palavra «kabuverdianu». J. Variason na morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri forma di morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu na pasadu, sima «-ba» ku «-ia» na palavra «sabeba» y «sabia», ô entri «-ba» ku «-inha» na palavra «tenba» ô «teneba» y «tinha». Ta parse ma kel variason pa «-ia» ku «-inha» sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku, ô kes varianti di otus ilha. Anton, pa txeu algen na públiku alvu na meiu, na Santiagu, ta parse ma «-ba» é más sértu nes tipu di variason. Tanbê, kes otu forma pode ben kria más vérbu iregular na kabuverdianu di Santiagu. Anton, nes altura di traduson di Bíblia, nu ta uza forma ku «-ba» nes tipu di variason. K. Variason na distribuison di sufíkisu «-ba» na bixa di vérbu: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na distribuison di morféma «-ba» na fin di kes vérbu na un bixa di vérbu na sintágima verbal. Asves nu ta obi morféma «-ba» sô na fin di vérbu osiliar. Otus bes nu ta obi «-ba» sô na fin di vérbu prinsipal. Y otus bes nu ta obi morféma «-ba» na fin di vérbu osiliar y na fin di vérbu prinsipal: Na vérbu osiliar E kreba mata. E debeba anda. E ka podeba entra. Na vérbu prinsipal E krê mataba. E debe andaba. E ka pode entraba. Na tudu dos vérbu E kreba mataba. E debeba andaba. E ka podeba entraba. Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, kel variason na distribuison di morféma «-ba», na kes bixa di vérbu, ka ta faze diferénsa na ténpu ku aspétu di kes sintágima verbal. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta uza morféma «-ba» sô un bes na kes bixa verbal, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, y uns konsulta ki nu faze ku uns linguista y skritor kabuverdianu, ta parse midjor si nu ta skrebe morféma «-ba» sô na fin di primeru vérbu osiliar na kes bixa verbal, sima: ; E kreba mata. ; E debeba anda. ; E ka podeba entra. 68 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU Asves nu ta obi otus izénplu di bixa verbal, ku otu vérbu konpostu, ki kria lugar pa más morféma «-ba», sima: E ka debeba staba ta andaba moku na sukuru. Li tanbê, na traduson di Bíblia, nu ta uza morféma «-ba» sô un bes na kes bixa verbal, ku vérbu konpostu, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así tanbê, nu ta marka sô ku kel primeru vérbu na bixa ku «-ba», pamódi linguas kriolu ten un tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa, sima: ; E ka debeba sta ta anda moku na sukuru. Nóta: Ta fladu, na disiplina di traduson, ma otu nómi pa «traduson» é «rivizon, rivizon, rivizon». Anton, si uns studu ta sai na futuru, ki ta da más informason sobri kes variason na distribuison di «-ba» na kes bixa verbal, es Asosiason pode faze rivizon na otus puplikason ki ta sai na futuru. L. Variason na distribuison di sufíkisu «-du» na bixa di vérbu: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na distribuison di morféma «-du» na fin di kes vérbu na un bixa di vérbu na sintágima verbal. Asves nu ta obi morféma «-du» sô na fin di vérbu osiliar. Otus bes nu ta obi «-du» sô na fin di vérbu prinsipal. Y otus bes nu ta obi morféma «-du» na fin di vérbu osiliar y na fin di vérbu prinsipal: mestedu toma más atenson meste tomadu más atenson mestedu tomadu más atenson Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, kel variason na distribuison di morféma «-du», na kes bixa di vérbu, ka ta faze diferénsa na sintágima verbal. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta uza morféma «-du» sô un bes na kes bixa verbal, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, y uns konsulta ki nu faze ku uns linguista y skritor kabuverdianu, ta parse midjor si nu ta skrebe morféma «-du» sô na fin di primeru vérbu osiliar na kes bixa verbal, sima: ; mestedu toma más atenson Nóta: Si un studu ta sai na futuru, ki ta da más informason sobri kes variason na distribuison di «-du» na kes bixa verbal, es Asosiason pode faze rivizon na otus puplikason ki ta sai na futuru. 69 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU M. Uns stratéjia pa marka nunbru di subistantivu: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, sima otus lingua kriolu, un subistantivu, el sô, pode ser singular ô plural na frazi. Anton nunbru di un subistantivu é dipendenti na situason di kes ki ta pâpia. Óki gentis ta pâpia ku kunpanheru, es ta sabe si kes subistantivu, na kontestu di ses konbersa, é singular ô plural. Má na rajistru skrebedu, kel kontestu é más afastadu, y letor pode fika na dúvida si un subistantivu é singular ô plural. Anton, sima otus lingua kriolu, lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns stratéjia di marka si un subistantivu é singular ô plural. Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns palavra diterminanti ántis di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka ma subistantivu é singular, sima uns dimonstrativu, un nunbru y uns adijetivu: kel kaza - (dimonstrativu) es kaza - (dimonstrativu) un kaza - (nunbru) otu kaza - (adijetivu) algun kaza - (adijetivu) kalker kaza - (adijetivu) Tanbê, lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns palavra diterminanti ántis di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka ma subistantivu é plural, sima uns dimonstrativu, uns nunbru, uns adijetivu, uns kuantifikador y uns pronómi pozesivu: kes kaza - (dimonstrativu) uns kaza - (dimonstrativu) dos kaza - (nunbru) alguns kaza - (adijetivu) otus kaza - (adijetivu) tantu kaza - (kuantifikador) bastanti kaza - (kuantifikador) poku kaza - (kuantifikador) txeu kaza - (kuantifikador) monti kaza - (kuantifikador) tudu kaza - (kuantifikador) nhas kaza - (pronómi pozesivu) bus kaza - (pronómi pozesivu) Má lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza más ki un palavra diterminanti ántis di subistantivu, na se sintágima nominal. Óki ten 70 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU más ki un diterminanti, asves ta ten variason na distribuison di markason di plural na un bixa di diterminanti ántis di subistantivu. M1. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y adijetivu: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis di subistantivu, sima un dimonstrativu y un adijetivu. Óki ten un dimonstrativu y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di diterminanti: kes otu kaza kes otus kaza Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu y un adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel primeru diterminanti na bixa, pamódi linguas kriolu ten un tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa. ; kes otu kaza M2. Variason na markason di plural ku kuantifikador y adijetivu: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis di subistantivu, sima un kuantifikador y un adijetivu. Óki ten un kuantifikador y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di diterminanti: txeu otu kaza txeu otus kaza Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un kuantifikador y un adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel primeru diterminanti na bixa, pamódi linguas kriolu ten un tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa. ; txeu otu kaza M3. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y nunbru: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis di subistantivu, sima un dimonstrativu y un nunbru. Óki ten un dimonstrativu y un nunbru ántis di subistantivu, asves ta ten 71 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di diterminanti: kel dos kaza kes dos kaza Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu y un nunbru ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel nunbru na bixa, pamódi ka meste otu marka óki ten un nunbru sima dos ô más. ; kel dos kaza M4. Variason di plural ku dimonstrativu, nunbru y adijetivu: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza tres diterminanti ántis di subistantivu, sima un dimonstrativu, un nunbru y un adijetivu. Óki ten un dimonstrativu, un nunbru y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di diterminanti: kes dos otus kaza kel dos otus kaza kel dos otu kaza Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu un nunbru y un adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel nunbru na bixa, pamódi ka meste otu marka óki ten un nunbru sima dos ô más. ; kel dos otu kaza M5. Konfuzon na markason di plural ku pronómi pozesivu: Dja nu odja ma lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns pronómi pozesivu ántis di subistantivu, pa marka plural, sima «nhas kaza, bus kaza». Má pronómi pozesivu na tirseru pesoa pode traze konfuzon, sima «ses kaza», pamódi letor pode intende ma ten un pusuidor y más di ki un kaza, ô más di ki un pusuidor ku sô un kaza. 72 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU 5a. Un stratéjia ku dimonstrativu ántis y pronómi pozesivu dipos: Kel konfuzon pode parse txeu na traduson di Bíblia, óki e ta fla di kes pruféta di Déus, ô kes apóstulu di Jizus. Anton, na traduson di Bíblia, óki nu ta meste skrebe un pusuidor, sima Déus ô Jizus, ku pronómi pozesivu di tirseru pesoa di singular, y más di ki un pusuidu, sima kes pruféta ô kes apóstulu, nu pode skrebe: ; kes pruféta di-Sel ; kes apóstulu di-Sel Así tanbê, óki nu ta meste skrebe más di ki un pusuidor, ku pronómi pozesivu di tirseru pesoa, ku sô un pusuidu, nu pode skrebe: ; kel kaza di-ses 5b. Un stratéjia ku pronómi pozesivu y adijetivu: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza un bixa ku un pronómi pozesivu y un adijetivu, ántis di subistantivu. Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un bixa ku un pronómi pozesivu, di tirseru pesoa di singular, y un adijetivu, ántis di subistantivu, nu pode marka plural sô na adijetivu, sima. ; Se santus pruféta 5d. Un stratéjia ku pronómi pozesivu, nunbru y adijetivu: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza tres diterminanti ántis di subistantivu, sima un pronómi pozesivu, un nunbru y un adijetivu. Óki ten un pronómi pozesivu di tirseru pesoa di singular, un nunbru y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di diterminanti: nhas dos otus kaza nha dos otus kaza nha dos otu kaza Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un pronómi pozesivu di tirseru pesoa di singular, un nunbru y un adijetivu, ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel nunbru na bixa, pamódi ka meste otu marka óki ten un nunbru sima dos ô más. ; nha dos otu kaza 73 UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU 5e. Un stratéjia ku pronómi pozesivu y subistantivu animadu: Dja nu odja, na Pontu 6-A3, ma uns lingua di mundu ta distrinsa uns tipu di subistantivu, y ki uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu ten un tipu di subistantivu animadu ki pode uza morféma enklítiku pa marka disinénsia di nunbru, «-s» di plural, di forma regular y intendedu. Na traduson di Bíblia, nu ta tenta seta enklítiku di nunbru sô na tipu di subistantivu animadu. Anton, na traduson di Bíblia, si ka ta da pa uza un di kes otu stratéjia ku pronómi pozesivu di tirseru pesoa, na Pontu M-5a ti M-5d, li di riba, nu pode marka plural na subistantivu animadu, ku sufíkisu «-s» di plural. ; Se prufétas ; Se apóstulus M6. Otu stratéjia di marka plural ku kuantifikador dipos: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns kuantifikador dipos di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka ma subistantivu é plural, sima: E kume mangi fépu. E kume mangi moku. M7. Otu stratéjia jenériku di marka plural: Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns subistantivu di forma jenériku, ki é plural, sima: Ómi ka pode skapa se naturéza. Kaza na Kabu Verdi é fazedu ku pédra. N. Variason na prunúnsia di pronómi pozesivu «si» ô «se»: Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na prunúnsia di pronómi pozesivu, tirseru pesoa di singular, «si» ô «se». Na publikason di Lúkas, nu uza «se», y na publikason ku Atus, nu uza «si». Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu dipos, ta parse ma txeu algen na nos públiku alvu na meiu ta seta «se» más nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta «se» nes tipu di variason, pa distrinsa-l di konjunson subordinativu «si». Tanbê, forma plural des pronómi pozesivu é «ses», ki ta konbina midjor ku forma «se» na singular. 74 UNS RÉGRA DI PONTUASON Pontu 8 Uns Régra di Pontuason Kes testu orijinal di Bíblia ka tenba kes divizon di kapítulu ku versiklu. Kes divizon podu dipos, pa djuda-nu atxa un lugar na testu. Tanbê, kes testu orijinal ka tenba pontuason. Pontuason podu dipos pa djuda letor. Uns linguista poi pontuason na testu orijinal pa djuda-nu lê testu orijinal. Má kada lingua ten se própi sistéma di diskursu ki ta guberna konpozison di ses sintágima déntu un frazi, y ses frazi déntu un parágrafu. Anton, si nu ta konpara distribuison di pontuason na traduson di Bíblia na un lingua, ku distribuison di pontuason na traduson di Bíblia na otu lingua, nu ta atxa diferénsa. Tanbê, si nu ta konpara distribuison di pontuason na un verson di traduson di Bíblia na purtuges, ku distribuison di pontuason na otu verson di traduson di Bíblia na purtuges, nu ta atxa diferénsa, pamódi es ta uza uns pulítika di traduson diferenti. Anton, na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu di Santiagu, nu meste skrebe pontuason di manera ki é natural pa lingua kabuverdianu di Santiagu. Purizénplu, na testu orijinal, na lingua gregu, ten txeu frazi ki é rei di kunpridu, pa faze ménus introduson di sujetu, ki é normal na linga gregu. Má, normalmenti, un lingua kriolu ka ta uza frazi rei di kunpridu. Anton, na traduson nu meste faze más introduson di sujetu pa frazi pode fika ménus kunpridu. A. Parágrafu: Un parágrafu é un frazi, ô un grupu di frazi. Kel frazi, ô kes frazi, é podu na un grupu pamódi es ta pertense mésmu asuntu, sima un parti na dizenvolvimentu di diskursu, na prizentason di téma jeral di un testu. Pa marka un parágrafu, primeru linha di testu é indentadu pa direita. Indentadu krê fla ma primeru palavra di un parágrafu ka ta kumesa na márjen, djuntu ku otus palavra na otus linha ki ta sigi na kel parágrafu. Normalmenti, kel primeru linha é indentadu sinku spasu pa direita. Anton, kel grupu di frazi li é un izénplu di un parágrafu. Na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu di Santiagu, nu meste skrebe mudansa di parágrafu di manera ki é natural pa lingua kabuverdianu di Santiagu, y di manera ki ta sigi pulítika di traduson di nos Asosiason. 75 UNS RÉGRA DI PONTUASON A1. Mudansa di partisipanti: Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di kel partisipanti ki ta faze kel ason prinsipal na frazi. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu di mudansa na testu kantu un partisipanti nóbu é introduzidu, sima: «Pedru» na pozison di partisipanti prinsipal na un frazi, y dipos na otu frazi, «Djon» na pozison di partisipanti prinsipal. Nóta sobri raferénsa pronominal na un parágrafu: Tudu lingua ten régras pa manera ki un nóbu partisipanti é introduzidu na un parágrafu nóbu, y régras pa kantu ténpu ki un pronómi pode uzadu na lugar di kel partisipanti, di manera ki e ta karega raferénsa klaru pa kel partisipanti. Anton, tudu lingua ten un sistéma di raferénsa pronominal na un parágrafu. Purizénplu, nes dos frazi ki ta sigi: «Pedru da un pexi pa Djon. Y dipos, e kume.», nu ten introduson di «Pedru», «pexi» y «Djon» na primeru frazi, y na sugundu frazi, nu ten sô un pronómi di tirseru pesoa, «e». Normalmenti, letor pode pensa ma kel pronómi «e», na sugundu frazi, ten un raferénsa ku «Djon» na primeru frazi. Má letor pode pensa ma kel pronómi «e», na sugundu frazi, pode ten un raferénsa ku «Pedru» tanbê. Y na uns lingua, letor pode pensa ma kel pronómi «e», pode ten un raferénsa ku «pexi». Pedru da un pexi pa Djon. Y dipos, e kume. Anton raferénsa pronominal ka sta klaru pa kel pronómi «e», na sugundu frazi. Na uns lingua, ten uns kuza ki pode faze interupson di raferénsa pronominal. Má na otus lingua, kes mésmu kuza ka ta faze interupson di raferénsa pronominal. Anton, na traduson di Bíblia, tudu bes ki nu ta odja un pronómi na testu, nu meste purgunta nos kabésa si kel pronómi ten raferénsa klaru ku kel partisipanti sértu na lingua kabuverdianu. Nu meste purgunta nos kabésa si kel pronómi pode ser intendedu ku un raferénsa pa otu partisipanti, alen di kel partisipanti sértu. Si ten posibilidadi di mal intendimentu, nu meste poi kel partisipanti na testu otu bes. A2. Mudansa di ténpu: Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di ténpu. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu di mudansa na testu, sima: «más tardi» ô «na otu dia». 76 UNS RÉGRA DI PONTUASON A3. Mudansa di lugar: Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di lugar. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu di mudansa na testu, sima: «Pedru txiga na Jiruzalen» ô «Djon sai di kaza di Pedru». A4. Mudansa di direson: Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di direson. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu di mudansa na testu, sima: «Pedru torna sai di Jiruzalen» ô «Djon volta pa kaza di Pedru». A5. Mudansa di kel algen ki ta pâpia na un diólogu: Uns traduson ta faze mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di algen ki ta pâpia na un diólogu entri gentis na testu. Na pulítika di traduson des Asosiason, nes altura, nu ka ta faze mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di algen ki ta pâpia na un diólogu entri gentis na testu. A6. Ligason entri parágrafu: Na dizenvolvimentu di diskursu, txeu bes nu pode atxa un palavra di ligason lójika entri un parágrafu y kel parágrafu anterior. Kes palavra di ligason pode ser uns palavra sima: «anton», «así», «dipos», «purisu», «tanbê»... Uns lingua kriolu ta uza uns palavra txeu, sima palavra «dipos», na ligason di parágrafu na un diskursu di sekuénsia. Tanbê, uns lingua kriolu ta uza rapitison di un frazi di parágrafu anterior, pa faze ligason entri parágrafu. Anton, na traduson di Bíblia, nu meste djobe si nu pode uza kes tipu di ligason, entri parágrafu, ki é natural na lingua kabuverdianu di Santiagu, inbes di uza kes ligason ki é uzadu más na otus lingua, sima gregu y purtuges. A7. Rapitison di palavra na un parágrafu: Uns lingua ka ta seta rapitison di mésmu palavra na un parágrafu, na ses rajistru skrebedu. Anton rajistru skrebedu di uns lingua, sima purtuges, ta iziji pa algen atxa uns sinónimu, pa ka rapiti mésmu palavra na un parágrafu. Má otus lingua ka ten prubléma ku rapitison di mésmu palavra txeu bes na un parágrafu. Lingua gregu é un di kes lingua ki ka ten tantu prubléma ku rapitison di mésmu palavra na un parágrafu. Anton, si lingua kabuverdianu di Santiagu ka ten tantu prubléma ku rapitison di mésmu palavra na un 77 UNS RÉGRA DI PONTUASON parágrafu, nu ka debe forsa kes izijénsia di rajistru skrebedu pa lingua purtuges na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu. B. Pontu final «.»: Un frazi ta meste, peluménus, un sujetu y vérbu. Un frazi ta kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di primeru palavra na frazi, y e ta tirmina ku un pontu final. Letor debe lê kel pontu final ku un intonason ki ta dixi na últimu sílaba di kel últimu palavra na frazi. Tanbê, letor debe lê kel pontu ku un pauza di dos ténpu, (ténpu pa konta un J dos), ántis di kontinua ku letura di prósimu frazi. Ten txeu tipu di frazi, ki meste ser studadu na un studu gramátiku di lingua kabuverdianu. Anju bai. (Lúkas 1:38) E da órdi. (Atus 1:2) E xinti fómi. (Lúkas 4:1) E ta ser grandi. (Lúkas 1:32) Santu é Se nómi. (Lúkas 1:49) E ta da nhos txuba. (Atus 14:17) Se gubérnu ka ta kaba. (Lúkas 1:33) Se fama kóre pa tudu kel zóna. (Lúkas 4:14) Ka ten nada ki Déus ka pode faze. (Lúkas 1:37) Mô di Sinhor ta staba sénpri ku el. (Lúkas 1:66) Nu inbarka y nu kontinua nos viaji na el. (Atus 21:2) N ka kubisa nen prata nen oru nen ropa di ningen. (Atus 20:33) Anton es ranja bran-bran na meiu di povu y es bota-l mô. (Atus 21:27) D. Pontu di interogason «?»: Un frazi ta kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di primeru palavra na frazi, y e pode tirmina ku un pontu di interogason. Letor debe lê kel pontu di interogason na fin ku un intonason ki ta subi na últimu sílaba di kel últimu palavra na frazi. Tanbê, letor debe lê kel pontu di interogason ku un pauza di dos ténpu, (ténpu pa konta un J dos), ántis di kontinua ku letura di prósimu frazi. Un frazi di interogason pode uza uns palavra di interogason, sima «kuzê», «kenha», «kal», «kantu», «undi», «pamódi», «módi»... Kuzê ki N debe faze pa N ten bida itérnu? (Lúkas 10:25) Kenha ki é nha prósimu? (Lúkas 10:29) Pamódi ki nhos sa ta pensa si na nhos kurason? (Lúkas 5:22) Reinu di Déus é módi? (Lúkas 13:18) 78 UNS RÉGRA DI PONTUASON Má ten frazi di interogason tanbê ki ka ta uza un palavra interogason. Un ségu pode gia otu ségu? (Lúkas 6:39) E. Pontu di sklamason «!»: Un frazi ta kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di primeru palavra na frazi, y e pode tirmina ku un pontu di sklamason. Letor debe lê kel pontu di sklamason na fin ku un intonason di sklamason. Tanbê, letor debe lê kel pontu di sklamason ku un pauza di dos ténpu, (ténpu pa konta un J dos), ántis di kontinua ku letura di prósimu frazi. Bo é filis dianti di Déus! (Lúkas 1:30) Kel rapas ki staba mórtu bira bibu! (Lúkas 7:15) Jizus ka sta li más. E resusita! (Lúkas 24:6) Ai di nhos farizeu! (Lúkas 11:42) Nhos obi li! (Atus 5:25) Krédu! (Atus 10:14) Uai! (Lúkas 4:34) F. Vírgula «,»: Vírgula é uzadu déntu un frazi undi letor debe lê kel vírgula ku un pauza di un ténpu, (ténpu pa konta un), ántis di kontinua ku letura di otus parti si kel frazi. Un vírgula é uzadu pa sipara uns idea déntu un frazi, ô pa sipara uns parti di un frazi. F1. Purizénplu, vírgula é uzadu pa sipara uns parti na un lista ki sta déntu un frazi. Lista di forma un-un: Y nómi di kes dozi é: Simon, André, Tiagu, Djon, Filipi, Bartulumeu, Matéus, Tumé, Tiagu, Simon, Júdas, y Júdas Iskariótis. (Lúkas 6:14-16) Lingua gregu pode faze prizentason di un lista di forma dos-dos. Má ta parse ma lingua kabuverdianu di Santiagu pode faze prizentason di un lista di forma dos-dos tanbê. Lista di forma dos-dos: Y nómi di kes dozi é: Simon ku André, Tiagu ku Djon, Filipi ku Bartulumeu, Matéus ku Tumé, Tiagu ku Simon, y Júdas ku Júdas Iskariótis. (Lúkas 6:14-16) Anton, ta meste más studu li pa djobe kal forma, un-un ô dos-dos, ki é uzadu más pa nos públiku alvu. Tanbê, uns 79 UNS RÉGRA DI PONTUASON lingua ta iziji un konjunson, sima «y», ántis di últimu parti na un lista, déntu un frazi. Otus lingua ka ta iziji un konjunson ántis di últimu parti na un lista. Anton, ta meste más studu li pa djobe si nos públiku alvu ta iziji un konjunson ántis di últimu parti na un lista, déntu un frazi. F2. Tanbê, vírgula é uzadu pa sipara uns parti koordenadu déntu un frazi, undi es pode fika na lugar di un konjunson: Ka nhos leba dinheru ku nhos, nen troxa, nen dos sapatu. (Lúkas 10:4) Ka nhos leba nen un des kuza pa viaji: nen ástia pa suste nel, nen troxa, nen kumida, nen dinheru, nen ka nhos leba dos ropa. (Lúkas 9:3) F3. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara un introduson tenporal na un frazi: Dipos di kel-li, anju bai y e dexa-l. (Lúkas 1:38) Dipos di tudu kes dia, E xinti fómi. (Lúkas 4:1) Kantu Zakaria odja-l, e fika spantadu y korpu gurgunha-l di médu. (Lúkas 1:12) F4. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti vokativu na un frazi: Sáulu, Sáulu, pamódi ki bu sa ta pirsigi-M? (Lúkas 12:30) F5. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di afirmason ô negason na kumésu di un frazi: Sin, é na nómi di Jizus. (Atus 4:10) Nau, pai Abron, es ka ta faze si. (Lúkas 16:30) F6. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di sklarisimentu na un frazi: Zakaria, pai di mininu, fika xeiu di Spritu Santu y e kumesa ta prufetiza. (Lúkas 1:62) Es purgunta Zakaria, ku jéstu, módi ki e kreba pa mininu txomadu. (Lúkas 1:62) Y fama di Jizus spadja pa tudu vila y sidadi na ridor di vila di Kafarnaun, na pruvínsia di Galilea. (Lúkas 4:37) F7. Vírgula é uzadu tanbê pa marka uns parti ki podu entri otus parti na un frazi: 80 UNS RÉGRA DI PONTUASON N ta fla-nhos, dimedivéra, ma si algen ka dexa Déus guberna se bida, sima un mininu ta faze, e ka ta entra na Reinu di Déus. (Lúkas 18:17) Na bóka noti, faxi-faxi, armunsis manda Palu ku Sílas pa sidadi di Beréia. (Atus 17:10) F8. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di motivu na un frazi: Gentis di mundu ki ta fika priokupadu ta buska tudu es kuza, pamódi es ka ta kúnfia na Déus. (Lúkas 12:30) G. Dos pontu «:»: Dos pontu é un pontu riba otu «:». Letor debe lê dos pontu ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. Dos pontu é uzadu pa faze introduson di un sitason: Sta skrebedu na Palavra di Déus: «Bu ta adora Sinhor bu Déus, y sô El bu ta sirbi». (Lúkas 4:8) Tanbê, dos pontu é uzadu pa faze introduson di algen ki ta pâpia na testu: Anju Gabriel txiga pértu di Maria, y e fla-l: «Fika kontenti minina, bo é filis! Déus sta ku bo.» (Lúkas 1:28) Dos pontu é uzadu tanbê pa faze introduson di un lista: Y nómi di kes dozi é: Simon, André, Tiagu, Djon, Filipi, Bartulumeu, Matéus, Tumé, Tiagu, Simon, Júdas, y Júdas Iskariótis. (Lúkas 6:14-16) Dos pontu pode ser uzadu pa otus funson, má na traduson di Bíblia, nu uza-s sô pa kes funson mostradu li. I. Pontu vírgula «;»: Pontu vírgula é un pontu riba un vírgula «;». Letor debe lê pontu vírgula ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. Pontu vírgula é uzadu pa sipara uns frazi koordenadu ô subordenadu déntu un frazi, ki dja ten uns vírgula na kes frazi koordenadu ô subordenadu: Si algen da-u bafatada na un ladu di róstu, da-l kel otu ladu tanbê; y si algen tra-u bu kazaku, ka bu nega-l kamisa. (Lúkas 6:29) 81 UNS RÉGRA DI PONTUASON Kalker téra ki ten grupu di se fidjus, ki ta briga es-ku-es, e ta dexa di ser un téra y e ta fika distruidu; sima un família tanbê ki ta dividi y ta briga es-ku-es, e ta dexa di ser un família y e ta fika distruidu. (Lúkas 11:17) Pontu vírgula é uzadu pa otus funson tanbê. Má na traduson di Bíblia, nu ta tenta uza pontu vírgula mutu poku, pamódi e pode kria uns frazi ki é rei di kunpridu, ki ka é natural na un lingua kriolu. J. Ífen «-»: Informason sobri manera ki ífen é uzadu, na kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu, sta splikadu na Pontu 6-E, 6-F y 6-G. Na traduson di Bíblia, nu ka ta uza ífen pa faze divizon na un palavra entri dos linha, tomadu translinhason, pa poi primeru parti di un palavra na un linha, y últimu parti di kel palavra na prósimu linha. K. Traveson «–»: Un traveson é más kunpridu ki un ífen. Letor debe lê traveson ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. El é uzadu pa faze introduson di diskursu dirétu, ô pa sipara uns palavra, na un frazi, ô pa liga uns palavra na un sekuénsia, sima «Un dia nu ta fazeba viaji Praia – Sal – Liboa – Sal – Praia». Na traduson di Lúkas ku Atus, nu ka uza traveson, pamódi nu uza otus forma di pontuason pa faze kel trabadju ki traveson ta faze, sima nu ta uza aspa pa diskursu dirétu, y pa sipara uns palavra, na un frazi. L. Retisénsia «...»: Retisénsia é un sekuénsia di tres pontu «...». Letor debe lê retisénsia ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. Retisénsia é uzadu pa mostra ma uns palavra dexadu fóra di testu, ô pa mostra dúvida, ô informason inplísitu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ka ta uza retisénsia, pamódi Bíblia ka ta meste. M. Aspa duplu « »: Aspa duplu « » é uzadu pa marka un sitason na un testu, ô pa sipara kes ki ta pâpia na un testu. Aspa duplu « » é uzadu tanbê pa sipara un palavra ô uns palavra uzadu ku siginifikadu spesial, sima uns palavra di otus lingua. Es é uzadu tanbê pa marka títulu di un óbra. Na traduson di Bíblia, nu ta poi tudu sitason entri aspa duplu « ». Má nu ta uza-s más txeu pa sipara kes ki ta pâpia na un testu. 82 UNS RÉGRA DI PONTUASON Má Jizus fla-s: «N ten ki ba konta Notísia Sabi di Reinu di Déus† pa gentis di otus vila, pamódi é pa kel-li ki Déus manda-M.» (Lúkas 4:43) Si aspa duplu fitxadu ta parse na fin di un fraze, ka meste poi otu pontu final dipos di aspa duplu fitxadu, pamódi dja ten un frazi konplétu déntu kes aspa duplu. Kantu Sinhor odja pa kel mudjer, E xinti txeu dor del y E fla-l: «Ka bu txora.» (Lúkas 7:13) Má si ten un palavra, ô uns palavra, entri kes aspa duplu, ki ka é un frazi konplétu, kel pontu final ta podu dipos di aspa duplu fitxadu. Es txiga na un lugar ki ta txomada «kavera». (Lúkas 23:33) N. Aspa sínplis ‹ ›: Na traduson di Bíblia, nu ta uza aspa sínplis pa sipara un sitason inkaixadu déntu otu sitason ô sitason inkaixadu déntu un testu ki otu algen sta pâpia. Má Jizus risponde-l: «Sta skrebedu na Palavra di Déus: ‹É ka sô pon ki ta da ómi bida.› » (Lúkas 4:4) Na traduson di Bíblia, nu ka ta faze inkaixamentu duplu, ki krê fla ma nu ka ta inkaixa otu sitason déntu un sitason ki dja sta inkaixadu na un sitason. O. Parêntisi kuadradu [ ]: Parêntisi kuadradu ta uzadu na txeu traduson di Bíblia pa mostra ma kel parti, ki sta [entri kes parêntisi kuadradu], ka sta na maioria di kes manuskritu más antigu di Bíblia. Má kes parti sta na uns manuskritu ménus antigu, y kes parti kaba pa fika sima tradison na txeu traduson di Bíblia pa lingua purtuges. Ninhun di kes parti ka ta muda siginifikadu di testu, y txeu bes ses siginifikadu é igual otu parti na ses ridor ô na otu parti di Bíblia. Anton es é podu nes traduson, entri parêntisi kuadradu tanbê, pa es traduson pa lingua kabverdianu di Santiagu pode fika ku kes parti ki sta na txeu traduson na purtuges. P. Parêntisi radóndu ( ): Parêntisi radóndu ta uzadu na testu di txeu traduson di Bíblia pa indika ma kel informason (entri parêntisi radóndu) é más informason ki skritor ta da pa djuda letor intende kel testu midjor, sima más 83 UNS RÉGRA DI PONTUASON informason sobri linguaji, kultura ô situason di stória. Letor debe lê parêntisi ku un pauza sima kel pauza pa un vírgula. R. Létra grandi (maiúskulu): Dja nu odja ma kes létra grandi (maiúskulu) é uzadu na kumésu di un palavra na kumésu di un frazi. Má létra grandi é uzadu tanbê na kumésu di un palavra ki é un nómi dadu pa algen ô un lugar. Létra grandi é uzadu tanbê na kumésu di kada palavra na un títulu dadu pa algen, un servisu, un trabadju, un departamentu, un óbra, ô un livru. Má na traduson di Bíblia, nu ta uza létra grandi na kumésu di un pronómi ku raferénsa pa Déus, Jizus ô Spritu Santu. S. Nóta di rodapé «†»: Na Traduson di Bíblia, nu ta uza † pa marka ma ten un nóta di rodapé, na fin di kel pájina, sobri palavra na lugar di kel † na testu. 84 NÓMI DI KES LIBRU DI BÍBLIA NA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 9 Nómi di kes Libru di Bíblia, ku Prugrésu di Traduson ANTIGU TESTAMENTU: Jênisis Êzudu Levítiku Nunbrus Deutrunómiu Juzué Juizis Ruti 1 Samuel 2 Samuel 1 Reis 2 Reis 1 Krónikas 2 Krónikas Ézdras Niemías Ster Jó Salmus (traduzidu 1º rskunhu) Pruvérbus Ekliziastis Kantaris di Salumon Izaías Jerimías Lamentason di Jerimías Izikiel Daniel Ozéas Juel Amos Obadías Jónas Mikéas Naun Abakuke Sufunías Ajeu Zakarías Malakías NOBU TESTAMENTU: Matéus (na prusésu di traduson) Márkus (na prusésu di traduson) Lúkas (publikadu 2º idison) Djon (na prusésu di traduson) Atus (publikadu 1º idison) Rumanus (na prusésu di traduson) 1 Koríntius (na prusésu di traduson) 2 Koríntius (na prusésu di traduson) Gálatas (na prusésu di traduson) Efézius Filipensis (na prusésu di traduson) Kulusensis 1 Tisalunisensis 2 Tisalunisensis 1 Timótiu 2 Timótiu Titu Filémon Ebreus Tiagu 1 Pedru 2 Pedru 1 Djon (traduzidu 1º rskunhu) 2 Djon (traduzidu 1º rskunhu) 3 Djon (traduzidu 1º rskunhu) Júdas (traduzidu 1º rskunhu) Apokalípise (traduzidu 1º rskunhu) 85 SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 10 Sistéma di Lideransa di kes Povu Prinsipal na Lúkas ku Atus Ten tres grupu prinsipal di gentis na Lúkas ku Atus: (1) povu rumanu, (2) povu judeu y (3) kes krenti ki kridita na nómi di Jizus. RUMANU INPÉRIU RUMANU: Roma konkista monti téra di mundu antigu. Pruvínsia di Galilea ku Judea konkistadu na anu 63 A.K. PRUVÍNSIA: Kantu Inpériu Rumanu ta konkistaba otus téra, es ta fazeba divizon di kes téra, ki es ta txomaba «pruvínsia» di Inpériu Rumanu. SÉZA: Na Inpériu Rumanu, Inperador ta tomaba títulu di Séza. Na Nóbu Testamentu, nómi Séza ta indikaba sénpri un di kes Inperador di Inpériu Rumanu. GUBERNADOR: Dipos ki rumanus ta konkistaba otus téra, es ta poba algen di ses pa ser gubernador di kel téra ki es konkista. Asves, es ta fazeba negósi ku kes rei, di kes povu ki es konkistaba, pa djuda Inperiu Rumanu guberna kel povu konkistadu di kel rei. PROKONSUL: Un gubernador rumanu di un pruvínsia rumanu ki ta fazeba parti di senadu rumanu, pamódi kel pruvínsia ka mesteba prizénsa di militar rumanu. SISTÉMA MILITAR RUMANU: Na sistéma militar rumanu, grupu más grandi txomadu un «lijion», ki éra konpostu di 6000 soldadu. Kada lijion éra divididu na 10 grupu di 600 soldadu, ki txomadu un «korti» (batalhon). Kumandanti di un «korti» txomadu un «tribunu». Kada «korti» éra divididu na 6 grupu di 100 soldadu ki txomadu un «senturi» (kunpania). Kumandanti di un senturi txomadu un «senturion». XÉFI DI TRÓPA RUMANU: Uzadu na traduson pa palavra «tribunu» na orijinal, ki éra un xéfi di trópa rumanu ki ta kumandaba 600 soldadu, ku kes kumandanti rumanu ki kumandaba 100 soldadu. KUMANDANTI RUMANU: Uzadu na traduson pa palavra «senturion» na orijinal, ki éra un kumandanti rumanu ki ta kumandaba 100 soldadu. SOLDADU RUMANU: Kes ki ta konkistaba otus téra pa Inpériu Rumanu. Tanbê, es ta obrigaba kes povu konkistadu pa es obidise tudu órdi di ses xéfi rumanu. KOBRADORI DI INPOSTU: Uzadu na traduson pa palavra «publikanu», ki éra uns ómi ki ta trabadjaba pa gubernador rumanu pa faze kobransa di inpostu di povu judeu pa gubérnu rumanu. Txeu des ta pruvetaba des situason pa es kobra más txeu, pa es podeba tra ses parti. 86 SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA JUDEU DOZI PATRIARKA: Kes dozi fidju di Jakó (djobe Jênisis 35:22-26). Kada fidju ben forma kes dozi tribu di Izrael, ki éra kes primeru jerason di povu di Izrael, kel dozi patriarka, ô kel dozi pai di povu di Izrael. LEVITA: Algen ki faze parti di família di Leví, disendenti di Aron. Pa ser saserdóti, algen mesteba ser «levita». GENTIS-GRANDI: Es dos palavra, ligadu ku trasu, é uzadu nes traduson di Bíblia pa kes genti ki ben ántis di un algen, ô di un povu, na pasadu, y ki dja móre: ses antipasadus, ses busdónu. TRIBUNAL MÁS ALTU DI JUDEUS: Uzadu na traduson pa palavra «Sinédriu», ki éra tribunal más altu di judeus, konpostu 71 líder di povu judeu: kel xéfi di saserdótis, 24 di kes saserdóti prinsipal, 24 gentis grandi y 22 dotoris di lei judeu. Kel xéfi di saserdótis éra prizidenti di asenblea di kel tribunal, ki éra kel lugar undi es ta tomaba disizon sobri kes asuntu di povu judeu y di ses rilijion. XÉFI DI SASERDÓTIS: Uzadu na traduson pa palavra «Sumu Saserdóti», un saserdóti ki éra xéfi di tudu saserdóti. El éra xéfi di asenblea di kel tribunal más altu di povu judeu, txomadu «Sinédriu». Un bes pa anu, na dia di purdon, e ta entraba na Lugar Rei di Santu di Ténplu, y e ta ofereseba un sakrifísiu pa el y pa pekadus di povu di Izrael. XÉFI DI GUARDAS DI TÉNPLU: Xéfi di un grupu di guardas ki ta guardaba tudu zóna di Ténplu. E ta pertenseba un família di kes saserdóti prinsipal y riba del sô tenba xéfi di saserdótis. Ka tenba un prazu difinidu pa si postu. SASERDÓTI PRINSIPAL: Tenba uns saserdóti ki povu judeu ta txomaba «saserdóti prinsipal», pamódi es ta fazeba parti di tribunal más altu di judeus, txomadu «Sinédriu», y pamódi es ta kumandaba otus saserdóti. SASERDÓTI: Na Antigu Testamentu, kes saserdóti éra ómis judeu ki ta fazeba trabadju na santuáriu di Ténplu y ki ta ofereseba sakrifísiu pa povu judeu, sima lei di judeu ta mandaba. Kada saserdóti tenba ki trabadja na Ténplu duranti un simana, dos bes kada anu. Pa serba saserdóti, kel algen tenba ki ser levita. GENTIS GRANDI: Es dos palavra, sen trasu pa djunta-s, é uzadu na traduson di Bíblia pa kes xéfi y kes genti más inportanti di un povu, ô kes genti ki é más bédju y más ruspetadu. DOTORIS DI LEI: Uzadu na traduson pa palavra «skribas», ki éra un grupu di ómi judeu ki sô ta studaba lei judeu, y tudu kes otu testu ki ta djuda interpreta Skrituras Sagradu. Es ta skrebeba kópias di Skrituras Sagradu, anton es ta txomada «skribas» tanbê. FARIZEU: Es palavra ta siginifika «siparadu». Na povu judeu, tenba un grupu rilijiozu txomadu «farizeus» ki ta prokuraba aji di un manera pa 87 SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA marka ses diferénsa na meiu di tudu kes otu judeu. Es kai na izajeru di priokupa más ku óbras di ki sigi Déus. Jizus ta akuzaba-es, pamódi asves es ta traba otoridadi di palavra di Déus ku ses tradison. SADUSEUS: Un grupu rilijiozu déntu di judeus ki ka ta kriditaba na anjus y nen ma Déus ta poi mórtus bira bibu otu bes. Tanbê, es ka ta kriditaba na un Misías di verdadi. Es éra grupu rilijiozu más grandi na altura di Nóbu Testamentu. Anton, es ta kontrolaba trabadju di Ténplu, pamódi xéfi di saserdótis, txeu saserdóti prinsipal y txeu otus saserdóti ta pertenseba kel grupu. PRUFÉTA: Kel ki ta kumunikaba kes disizon di Déus (Si avizus y Si promésas) pa povu, na un épuka di si stória. Tanbê, pruféta éra kel ki ta flaba kuzê ki ta kontiseba na futuru, ki ta txomada prufesia. Es últimu funson di pruféta ka éra kel más inportanti. KOBRADOR DI INPOSTU: Uzadu na traduson pa palavra «publikanu», ki éra uns ómi ki ta trabadjaba pa gubernador rumanu pa faze kobransa di inpostu di povu judeu pa gubérnu rumanu. Txeu des ta pruvetaba des situason pa es kobra más txeu, pa es podeba tra ses parti. Na Izrael, es éra ómi judeu. Anton es éra disprezadu na meiu di judeus, pamódi es bira kóntra ses povu kantu es ta djudaba konkistador rumanu, y es ta pruvetaba di ses pozison pa tra inda más dinheru di ses povu pa ses própi kabésa. ZELÓTI: Es palavra ta siginifika «nasionalista». Anton, pa kes algen ki éra militanti na partidu pa indipendénsia di Izrael, judeus ta txomaba-es di «Zelóti». GENTIS KI SETABA RILIJION DI JUDEUS: Uzadu na traduson pa palavra «prozélitu», ki ta siginifika gentis ki setaba rilijion di judeus. Kel-li krê fla gentis ki ka éra judeu, má ki konverte na rilijion di povu judeu, pamódi es ta partisipaba na kes kustumu di rilijion di judeu. Purizénplu, un algen ki ka éra judeu debeba ser sirkunsidadu pa un judeu pa e bira «prozélitu» di rilijion di judeus. KRENTI Na Nóbu Testamentu, palavra «krenti» é uzadu sima nómi pa gentis ki kridita na Jizus. Tanbê, kes ki é sigidoris di Kristu, pamódi es ta kridita na Si mensaji, es é txomadu «kriston». REINU DI DÉUS: Na Bíblia, «Reinu di Déus» ten txeu siginifikadu. Pode ser: (1) Puder y domíniu ki Déus ten (djobe Salmus 22:28); (2) Reinu spritual na kurason di kada krenti (djobe Djon 3:5 y Atus 4:19); (3) Un Reinu fíziku; (4) Reinu ki dja kumesa ku primeru vinda di Jizus (djobe Lúkas 17:21) y (5) Reinu ki sô ta kumesa ku sugundu vinda di Jizus (djobe Márkus 9:1). 88 SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA APÓSTULU: Es palavra ta siginifika un «raprizentanti» di ken ki manda-l, un «inbaxador». Na Nóbu Testamentu, un marka di apóstulu é ki el éra skodjedu pa Jizus. Na Nóbu Testamentu e dadu pa kes dozi ómi ki Jizus skodjeba pa kunpanha-L y ki E pripara pa ba prega Si mensaji. Na Atus, otu ómi skodjedu pa fika na lugar di Júdas, ki mata si kabésa (djobe Atus 1:12 y 13). Dipos, Jizus skodje Polu na kaminhu pa Damasku, ki pasa ta ser kontadu ku kes apóstulu di Jizus (djobe Atus 9:1 ti 19). PRESBÍTERU: Es palavra é un transliterason di un palavra gregu na orijinal, ki ta siginifika «ansion». Presbíterus éra kes ómi ki éra kes líder na kada grupu di krentis. Es ta inxinaba, ta konsedjaba y ta djudaba kes otu krenti di kel grupu, di tudu manera. Es éra skodjedu pa líderis di grexa pa faze kel trabadju. Purizénplu, na kes viaji misionáriu, Polu ku Barnabé ta skodjeba uns ómi pa ser kes presbíteru na kada grupu di krentis ki surji (djobe Atus 14:23). DIÁKUNU: Es palavra ta siginifika kes ki ta sirbi na un grexa. Es éra skodjedu pa tudu kongregason di un grexa, y es debe ser skodjedu entri kes genti rei di dretu na grexa (djobe 1 Timótiu 3:8-13). Kes primeru ki skodjedu, é kes ki txomadu «Kel Séti» (djobe Atus 6:1-6 y Atus 13:3). PAPIADOR DI NOTÍSIA SABI: Uzadu na traduson pa palavra «ivanjelista». Es ta lebeba «ivanjélhu» pa tudu kau, y es ta kontaba Notísia Sabi di Jizus pa kes povu, pa mostra-s móki es pode ganha vida itérnu si es kridita Jizus. DISIPLU: Es palavra ta siginifika un sigidor, un alunu ki ta imita si prufesor. Es palavra ta parse txeu bes na Lúkas y kel otu tres Ivanjélhu. Kes ki skrebe kel kuatu Ivanjélhu, es ta txomaba kes algen ki kolegaba ku Jizus inkuantu E staba li na téra di «disiplus». Na Atus, «disiplus» krê fla kes algen ki ta kridita na Jizus dipos ki E volta pa séu, ku siginifikadu di «krentis na Jizus». SANTU: Es palavra ten txeu siginifikadu. E pode siginifika puréza di Déus ô un lugar siparadu sô pa Déus. Asves es palavra é uzadu pa nómi di Jizus. Na Atus, es palavra é uzadu txeu pa nómi di gentis ki kridita na Jizus y ki ta sigi-L. ARMUN: Na kumésu di grexa, kes ki kriditaba na Jizus ta txomaba tudu ses kunpanheru na fé di «armun». 89 NÓMI DI LUGAR NA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 11 Nómi di Lugar na Lúkas ku Atus Abilene Akaia Akeldama Alixandria Anfípulis Antiokia Antipátridi Ápiu Apulónia Arábia Aran Areópagu Arimatea Asós Atália Aténas Ázia Azotu Babilónia Belen Berea Betânia Betfajê Betsaida Bitínia Damasku Delfi Derbi Éfezu Filipus Finisi Finísia Fríjia Gadara Gadarenus Galásia Galilea Gaza Grésia Idumea Ijitu Ikóniu Itália Itiópia Iturea Izrael Jerikó Jinizaré Jiruzalen Jopi Judea Jurdon Kafarnaun Kalváriu Kanan Kapadósia Kauda Kinidu Kios Korazin Korintu Kós Kréta Laséia Líbia Lídia Likaónia Lísia Listra Lizânias Magdala Malta Masedónia Média Mediterániu Mezopotámia Midian Milétu Mira Mísia Mitileni Nazaré Neápulis Nilu Nínive Pafus Panfília Parta Pátara Peréia Pérji Pisídia Pitolemaida Putéoli Réjiu Ródis 90 Roma Sabá Salamina Saloma Samaria Samotrásia Samus Sarepta Sarona Selúsia Senkrea Sezarea Sidon Sikén Silísia Siloé Sinai Sirakuza Sirene Síria Sisília Sudoma Tarsu Tiatira Tiru Tisalónika Trakoniti Trôadi Turkia Xipri NÓMI DI ALGEN NA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 12 Nómi di Algen na Lúkas ku Atus A Abakuke Abel Abías Abron Adi Admin Adon Adramítiu Ágabu Agripa Agustu Ákila Alfeu Alixandri Aminadabe Amós Ana Ananías Anas André Antípas Apolu Arfaxadi Aristarku Arkilau Arni Aron Ártimis Aser B Barabas Barjisus Barnabé Barsabas Érmis Erodías Eródis Esli Esron Éutiku F Faleke Fanuel Faraó Félis Festu Filipi G Gabriel Gaiu Gáliu Gamaliel I Iskariótis Izaías Izaki Izikiel J Jairu Jakó Janai Jaredi Jason Jeramías Jesé Jizus Joanan Jodá Jônas Bartulumeu Batista Benjamin Berenisi Blastu Boaz D Dámaris Daniel Davidi Diana Dimétriu Diókuros Dioníziu Djon Dórkas Drusila E Eber Elan Elí Eliakin Elías Eliézer Elimas Elizeu Elmadan Emaús Emor Enéias Enoke Enus Epikuru Er Erastu 91 Juana Judá Júdas Juel Júliu Junan Juzé Juzué K Kaifas Kainan Kandasi Kastor Kix Kláudiu Kleópas Kornéliu Kozan Krispu Kulódiu L Lameki Lázaru Leví Lízias Ló Lúkas Lúsiu M Maate Madalena Malakías Malaliel Maloki Manaén NÓMI DI ALGEN NA TRADUSON DI BÍBLIA Maria Márkus Marta Matatá Matate Matatias Matéus Matías Meléa Melki Mená Menason Metuzalen Muizes N Nagai Nain Naman Naor Nason Natan Naún Neri Nikanor Salatiel Salumon Samuel Satanas Saul Sáulu Sekundu Semei Sen Sérjiu Seruge Séti Seva Séza Sílas Simion Simon Nikulau Nué O Obede P Pármenas Pedru Perez Pilátus Piru Palu Póluks Pónsiu Pórsiu Prisila Prókuru Públiu R Ragaú Refan Rodi S Safira Salá Siréniu Sópatru Sóstinis Stébu Suzana T Tabita 92 Tera Tértulu Teudas Tiagu Tibériu Tikiku Timon Timótiu Tiófilu Tiranu Tísiu Trófimu Trufimu Tumé Z Zabel Zakaria Zakarias Zakeu Zebedeu Zelóti Zenon Zéus Zorobabel VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 13 Vokabuláriu na Lúkas ku Atus A abértu abismu abo abranji abreviatura abri abrigu âdia adivogadu adora ael aes afasta afirma aflison agó agrada agradise agu aguenta ai di aji ajitason akadémiku akordu akuza akuzadori akuzason alâ alabastru albérka aldea alê alégri alegria alen alfabétu algen algun ali aliansa alisérsi aljéma álkua alma altar altu altura alunu ama amí amiga amigu amizadi amor anda andar anel angustiadu anho anhos anima animal ánimu anju anonser anos anpos ánsia ansion antigu antipasadus ántis anton anu anúnsia anunsiador anúnsiu aparti apoia apoiu apóstrofu apóstulu aprovason aramaiku ardiga area arka arma armazen armun armundadi aruda arvi asasinu asenblea asentu así asosiason ástia asuntu asves ataka atende atenson atentu atitudi atividadi atoa atxa audiénsia avi aviza 93 avizu avontadi aza azeti aziarka B -ba ba badja bafatada baga-baga bai baía balai bale balenti bana banda bandóla bandonadu banketi banku baradja baranda baratu bare bariga baril barku barsi baru barudju baskudja basta batalhon bate batismu batiza VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA baxa baxu baza bazi baziu bazofaria bazófu bebe bebedor bebida bédja bedjisa bédju beju béku beléku ben bénda bende bendedera benditu benson bénsu bensua bental bêntia béntu bera berdi bes béspa Bíblia bibu bida bidon bira bisti bitxu bixeru bizita bizitanti blasfémia dédu del denáriu denti déntu des (di es) dés (10) désdi deta Déus déuza dexa di dia diabu diákunu dianti diarea diáspora dibaxu dibinha dibra didika difama difende diferénsa diferenti diféza difikuldadi difinidu difísil difuntu dilúviu dimás dimedivéra dimingu dimira dimóni dinheru dipos dirapenti direita (mon) bo boa boi bóka bóka-bóka bokadinhu bólsa bolu bon bondadi bota bóti brabu braku braku-rótxa bran-bran branku brasa brasu briga brinka brinku brisi bruxaria bu bua bufa-bufa buli bunitu burgónha burinhu burmedju buru bus busdónu buska D -da da dadji dana debe 94 direitu (umanu) direson diretu (lógu) dirijidu disendensa disendenti disfaze disfla disidi disionáriu disiplina disiplu disizon diskansa diskansu diskubri diskulpa diskúnfia diskursu diskuson diskuti dismaia dismara disparse dispénsa dispéza dispidi disprézu disruspeta distina distorse distrinsa distrui distruison ditadu ditirminadu ditongu divagar dividi divinu divirti divizon VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA divôrsia dixi dizeju dizénhu dizenvolve dizenvolvimentu dizértu dízimu dizinbarka dizintende dizinvia dizisti dizobidienti dizobidise dizóitu dizonéstu dizonra dja djanta djendje djetu djeu djobe djongu djuda djunta djuntamentu djuntu doda dodu dokumentason dokumentu domíniu dónu dor dos dos-dos dotor dotrina dozi dretu (bon) -du eunuku euruakilon êzudu F fadiga fadigadu fadja faka falsu falta fama família famozu faraménta farélu farinha farizeu farta fartu favor faxi faxi-faxi faze fazénda fé fébri féde fémia fépu fera fertilidadi féru fésta festeja fetu fexu fiansa fidju fiel figera figu fijon duedja duedju duensa duense duenti dultériu dumina dura duranti durmi dúvida duzéntu duzéntus E e (pro) é (vérbu) ebraiku ebréu el elenista en (!) en (-en-) entra entrada entrega entri enviadu epikureu épuka éra eradu eransa erda es es-li eskluzon eskrivon es-ku-es espiason ésti éstra eufemizmu 95 fika filis filisidadi filósofu fin final finji finjidor finjimentu finka finu firmenta firmentu firmi fitiseru fitxa fitxadu fiu fixa fíziku fla fla-fla flor fódja foga fogera fogu foise folgu fómi fonolojia fonolójiku fóra forma fórma formason formozu forsa fórti fraku frasku frazi VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA frega frenti frenti-frenti freska fri frida friu fronta frónta frontera fruta frutu fúlia fumu funda fundia fundu funsionáriu funson furiozu furta fusku futuru fuxi G galileu galinha galu gana ganánsia ganha garanti gasta gastu gazadja gazadju gazéla genge genti gentis-grandi géra gia ijípsiu ilha imaji imajina imita imoralidadi inbarka inbaxador inbes inda indika indipendénsia indisizu inférnu infeta infiadu infiel inforka informason ingaba ingana ingisa ingorda ingrandise ingratu íngri inimigu inisiason inisiativa injustisa inkadja inkanhadu inkantu inkaregadu inklui inkomoda inkontra inkrokadu inkuantu inkuraja inpenhu inperador glória glorifika gloriozu gó gordu gósi gosta gostu góta goza gozu gramátika gran grandesa grandese grandi grasa gravi grávida gravides gregu grexa grita gritu grupu guarda guardador guberna gubernador gubernanti gubernason gubérnu gudja gurgunha I idadi idea idison idozu ídulu iginoransa igual 96 inperial inpériu inpidi inporta inportánsia inportanti inpostu inpregadu inprimi inprista inpuru insarse insénsu insisti insulta intende intendimentu intenson intenta intera interesi interior interpreta interpretason interu intéru intilijenti intrega introduson intxa intxi inu inveja invernu inxina inxinamentu inxofri iondon iregular italianu itérnu ivanjélhu VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA ivita izajeru izénplu izérsitu izijenti iziji izisti izoladu izraelita J ja-ja janéla jémia jénru jentiu jera jerason jéstu jijuâ jijun jóven judeu juis juizu julga julgamentu jura juramentu juru justifika justisa justu K ka kaba kabaleru kabali kabélu kabésa kaboku kabritu kabu kabuverdianu kada kadia kadidju kai kaiadu kal kala kaladu kaldeu kalker kalkula kalma kalmu kalor kalsa kama kamelu kaminha kaminhu kamisa kamisóna kanba kanbar di kanderu kanéla kanga kanpu kansa kanta kantiga kantu kapa kapadu kapas kapasidadi kapasita kapital kapítulu kaptura karaga karapati karépa karera karga karidadi karinhu karis karneru karni karta karu karuaji kasabi kaseti kasi kastiga kastigu katorzi katxor kau Kauberdi kavera kavi kaxa kaza kazaku kazamentu kazu kebra kel kel-la kel-li kema ken kenha kenta kes kes-la kes-li kétu kexa ki kifari 97 kilómitru kinhentus kintal kinzi kirse kirsenta kiston klaru koba kóba kobra kóbra kobrador kobransa kodê kodje kodjedu koitadu kóla kolega kolidadi kolónia koluna komu konbersa konbérsu konbida konbidadu konbina kondena kondison konfesa konfirma konfirmason konfórmi konfuzon konfuzu kongregason konhisimentu konjuntu konkista konkistador VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA konko konkorda konloiu konpara konparason konpleta konpletamenti konplétu konpo konporta konportamentu konpostu konprumisu konpustura konputador konsagradu konsedja konsedju konselhu konsentra konserba konsidera konsiénsa konsigi konsinti konsoanti konsoladu konsolason konstrui konstruson konstrutor konsulta konta kónta kontantu kontatu kontenta kontentamentu kontentéza kontenti kontestu kontidadi kontinua kontise kontisimentu kontra kóntra kontráriu kontrata kontratu kontrola konvense konverson konverte konxe kópia kópu kor koraji korda kórda kóre korénta korenti koroa korpu korta kórta korti korvu kósta kotxi krê krédu krénsa krenti kria kriador kriadu kriason kridita krimi kriminozu kristianizmu kriston Kristu krizi krus krusifika krusifikason ku kuadradu kuarta kuartel kuartu kuatu kuatuséntus kuazi kubisa kubri kuda kudjéta kuida kulpa kultu kultura kumandanti kume kumedor kumemora kumesa kumésu kumete kumida kumité kumunika kumunikason kúnfia kunfiansa kunpanha kunpanheru kunpania kunpra kunpri kunprimenta kura 98 kuranderu kurason kurderu kuriozu kurtina kuspi kusta kustu kustuma kustumu kutélu kuza kuzê kuzinha kuzinhadu L la labanta labi-labi labrador ladera ladron ladu lagu lagua lakrau lamenta lansa lanseru lansol lapa larga largu laskinha lasu latin lê leba lébi ledu lei lémi VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA lenbra lenbransa lenha lensinhu lénsu lépra leprozu lésti letor létra letura levita li liberdadi liberta libertador libertason libertu libra líder liga ligason lijion líkidu lilas limária límia limiti lingua linguaji linguístiku linha linhu linpa linpu lisénsa lista litru livri livru lixonxa lobu mansu mante mantenha mantu manuskritu manxe mapa mar mara maravilha maravilhozu maré mariadu maridu marinheru marka más masa masedóniu másimu mata matadoru material matérnu matuta matxadu matxu mau mau-fama má-vida mé mea noti médiku médu meiu meius ménbru mensajeru mensaji ménus merese meresedor lógu lonji lova lovor lua lugadu lugar lukru lumi lúmia lus luta lutu M ma (subord.) má (adivers.) madera madrugada madur magua mai maioria majestadi maka mákina mal maldadi maltrata malvadu mama manbá manda mandamentu manenti manera manha manhan manhanzinha manifestason manjedóra manku manóbra 99 merkaduria mes mésmu meste méstri metadi métru meu mexe méza mi miasa midi midjor midju mil milagri milagroza milhar militanti militar minhotu minina mininu minis ministériu mintira Misías misionáriu mison mistériu mizerikórdia mô móda módi modja moku monarkia montanha monti mora morada VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA moradu moral móre mórti mórtu mosindadi mostra motivason movimenta movimentu muda mudansa mudélu mudjer mudu muéda mui muinhu multidon mumentu mundanu mundu munta muntadu muntia murália murgudja murgudjadu muru mustarda mustura mutivu mutu muxila múzika N N na nada nagósi nase nasimentu nasionalista nason nau navegason nazarenu nazireu nega nel nen nes nétu nha nhas nheme nho Nhordes nhos nhu ningen ninhu ninhun nisisidadi nóba nobidadi nóbu nogósiu noiva noivu nómi non nóra nordésti normal normalmenti noroésti nórti nos nóta noti notísia novénta nóvi nu nunbru nunka nunpriti núven O ô obi obidienti obidise óbra obrigadu ôdia ódiu odja odju oésti ofendedu oferese oférta ofisial oitavu oiténta oitu okazion óki okontrari okupa okupadu óliu olivera omenta omésmu ómi ónbru ónda ónra ónti ónzi opinion oportunidadi ora 100 óra orason órdi orédja oréla organiza orienta oriji orijinal orivis órta ortolon ortugrafia oru ospidadu óspri óspris otoridadi otorizason otu otubru óvu oxi ozerba P pa pabióla padas padas-padas padja paga pagamentu pai pakê palásiu palavra palmanhan pamódi panha pankada panu papel VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA pâpia papiador par para parábula paradu paraízu paralítiku paralizadu pardal pardueru paredi parenti parêntisi pari paródia parse parti partidu partikular partisipa partisipason pas pasa pasaji Paskua pastor pasu pátiu patriarka patron pavilhon paxénxa pé pédra pedreru pega peka pekador pekadu péli peluménus péna pensa pensamentu penson Pentikósti perde perdison pergaminhu pérna perta pertense pértu pésa péska pesoa petu pexi pidi pikinóti pila pilon pilotu pinga pingu pinton pintxa pior pirmiti pirsigi pirsigidor pirsigison piska piskador piskos piton piza pizadu planeja planta plantason planu pó poba pobréza póbri pode podri podu poi poku pon ponta pónta pontu ponzinha popa pórka porku porta pórta pórtiku porton portu posibilidadi postu posu póti povu povuason pozison praga praia prasa prata prátika pratu prazu prega pregason prende présa presbíteru presta présu 101 prétu prézu priferénsa prigozu prigu prijudika prinda prindadu prinsipal prinsipalmenti prinsípiu priokupa pripara priparason prisiza prisizu prizénsa prizenta prizentason prizenti prizidénti prizon proa proibidu prokonsul prokura prokurador promésa promete pronómi prontu propetari própi propiadadi prósimu prova próva prozélitu prubléma prudenti prufana prufesia VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA prufesor pruféta prufetiza prufundidadi prujétu pruklama prumadu prunúnsia prusésu pruteje prutesta pruveta pruvínsia publikanu publikason públiku puder puderozu puera puéta pulísia pulítiku puluta pundi purakazu purdon purdua puréza purfavor perfetu purfumu purgunta purifika purifikason purisu purizénplu purjuis primeru púrpura purtantu purtuges purturba puru puxa puzison R rabata rabaxa rabela rabeladu rabenta rabida raboita rabóita rabulisu radóndu raferénsa rafórma raiba rainha raís raiu raklama rakodje rakonhese rakonpénsa rakóre rakumenda rakupera rakursu ralánpagu ramu ranja rapa rapara raparti rapas rapasinhu rapende rapendimentu rapoza raprende raprizenta raprizentanti rasa rasebe raskon rasmunga raspa rasta ratu ratxa razolve razon razulta rea redi régu regular rei reina reinu reis rekadu renda rende renderu resênsia resensiamentu resina resta réstu resureison resusita retratu rétu reza ri riba ribanhu ridondésa ridor rikéza riku rilason rilijion 102 rilijiozu ripiti risku risponde risponsabilidadi risponsável rispósta ritual ritualmenti riu riuni riunidu rivizon rixu rizervadu rodia rola rolu ronba ropa róstu rótxa rua rubera rumadu rumanu runhu runion ruspeta ruspetu S sa ta sabe sabedoria sabi sabidu sabru sabura saduseu sagradu sai saida VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA sais sakédu sakrifika sakrifísiu saku sakudi sal sala saláriu salmu salon salta salva salvador salvason salvu samaritanu san sana sandália sangi sanha santa Santiagu santifikadu santu santuáriu sapatu saserdóti saténta saudi sbanja se (pro poz) sédu ségu seia seita seka séka sekentu seksual séku sékulu sel séla sen (falta) sén (100) senadu sende sénpri sentensa sentidu séntru senturi senturion ser serenu seriadadi sériu serka sérka sertéza sértu sérva sérvu ses sésta sestu seta séti sétimu setuajinta séu si sidadi sidadon siénsia sigi sigidor siginifika sikrê sílaba silebra silebrason sima simana simenti símia simiador simitériu sin sina sinagóga sinal sinédriu sinhor sinku sinkuénta sinkuentésimu sinon sinónimu sínplis sinplismenti sintu sintura sinza sipara siparason sipultura sirbi sirimónia sirkunsida sirkunsizon sistéma sisti situason skada skama skándalu skapa skérda skese skódja skodje skodjénsa skóla 103 skrabu skravidon skrebe skribas skritor skritura skrituras skuma skuridon sô sobri sobritudu sógra sokóre sol sóla solbe soldadu solta sóltu son sónbra sonda sónhus sonóru sónu sopra sórti sosiadadi sosial sosio-linguístiku sota spada spadja spanta spasu spéra speransa spértu spésia spesial spesialmenti VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA spia spiga spinhera spinhu spion splika splikason splorador spreta spritu spritual spritualmenti sprumenta sta stádiu stende stibadu stika stima stóiku stória strada straga stragu stranha stranhu stranjeru stréla stretu stroba strumu studa studiozu studu subi subidu subrinhu sudésti sudoésti sufíkisu sufisienti sufre sufrimentu sugundu suguransa suguru suju sukundi sukuru sukuta sul sumara sumu sunha suor surdu surji suste sustenta susténtu T ta tabernákulu tadja tagarela tagua taka tal talikual talves tamanhu tan tanbê tantu tapa tardi tedja tékiniku tema temor temozu ten tenda tene tenpestadi ténplu ténpu tenpural tenta tentason ter téra terasu terivi térsu testamentu testu tetrarka tétu ti tiatru timenti tinjidu tintin-pa-tintin tipu tirmina tirseru tise tistimunha tistimunhu tiston títulu tizoru toka toma ton tóniku topada tori tormenta torménta torna torsedu tórtu total totalmenti 104 tra trabadja trabadjador trabadju trabesa tradison tradu traduson tradutor traduzidu trai traidor traka trankadu transfigurason transliteradu transliterason trapadja trapaseru tras trasu trata tratu traves traze treme tres tribu tribunal tribunu trigu trinta trinxera tripa tristéza tristi tronku tronu trópa trosa trósa troséntu VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA troxa tudu tuntunhi tuskia txabi txada txapa txapu txea txeu txiga txikeru txipi txobe txokota txoma txomada txomadu txon txora txoradera txoru txóta txuba U Uai últimu uma umanidadi umanu umildadi umildi umilhason un undi unidu unifikadu unifikason úniku union universal unji unjidu un-un utilizada uva uza uzu V vagabundu valor varianti variason véla venda venenozu vense ventri vérbu verdaderu verdadi versíklu viaja viaji vila vinagri vinda vinhu vinti violénsa vírgula virja vírjen vísiu vista visuadésa vitória vitoriozu viuva vive viventi 105 vizinhu vizon vogal volta vólta vontadi vos votu X xansi xatiadu xéfi xeiu xikotada xikóti xikótia xinta xinti xiprióta Y y Z zanga zimóla zóna UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA Pontu 14 Uns Trabadju Prátiku pa Skrebe na Traduson di Bíblia Trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 1: Aséntu ku diakrítiku pode ser kel kuza ki ta meste más prátika pa skrebe lingua kabuverdianu. Dja nu odja, li di riba, ma aséntu ku diakrítiku ta dipende di tipu di palavra ku sílaba tóniku «agudu», «gravi» ô «esdrúxulu». Dja nu odja tanbê, ma tipu di palavra ta dipende di strutura di sílaba. Anton, djobe kada palavra nes lista li di baxu, y marka divizon silábiku di kada palavra ku trasu sima na primeru izénplu. Dipos subilinha kel sílaba ki é kel sílaba tóniku di kada palavra. Dipos, na linha ki ta sigi kada palavra, skrebe «a» si kel palavra é «agudu», skreba «g» si kel palavra é «gravi» ô skrebe «e» si kel palavra é «esdrúxulu». ba/ba g sabi bai tasa kai uba dadu ratu obidu porku merkadu libru noiba flor gaita violinu toka jeladu xikra zuni entra kaza onra minina anju kanta inkontru nunbru djogu futibol txuba txeu nhame ilha sérka sêrka Ses raspósta sta na fin des trabadju prátiku. 106 kuzê óra ora kóbra kobra átia âstia párti pârti ñanha kema kabra UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA Trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 2: Djobe kada palavra nes lista li di baxu, y marka kes aséntu ku diakrítiku riba sô kes vogal ki meste. Dipos, na linha ki ta sigi kada palavra, skrebe «a» si kel palavra é «agudu», skreba «g» si kel palavra é «gravi» ô skrebe «e» si kel palavra é «esdrúxulu». algen ami ántis armun asi balai baril bentia dipos divorsia dos duvida familia filis inperiu Jizus Jonas joven judeu kadia kapitulu kontinua konprenson kunfia kurason likidu limia lingua Lukas lumia mes midjor misteriu mudjer nuven odia otel papel papia Ses raspósta sta na fin des trabadju prátiku. 107 patiu pintxa purdua purpura purtuges resensia sinhor sínplis sirimonia storia titalu traduson tres UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA Raspósta pa trabadju prátiku na fin di Pontu 5: Todus os krentis vivian perfeitamenti unidus: eran komu un só korasão y uma só alma. Nenhun delis dizia ke os seus bens eran apenas seus, mas punhan tudu en komun. Os apóstolus falavan kon grandi autoridadi aserka da resureisão do Senhor Jezus y Deus abensoava-os bastanti. Nenhun dos krentis pasava nesesidadi, porkê os ke tinhan kanpus ou kazas vendian tudu y entregavan aos apóstolus o dinheiru da venda, para elis repartiren por kada un konfórmi as suas nesesidadis. (Atus 4:32-35, Tradusão en Portuges korenti) Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 1: ba/ba g noi/ba g an/ju g ku/zê g sa/bi g flor a kan/ta g ó/ra g bai a gai/ta g in/kon/tru g o/ra g ta/sa g vio/li/nu g nun/bru g kó/bra g kai a to/ka g djo/gu g ko/bra g u/ba g je/la/du g fu/ti/bol a ás/tia g da/du g xi/kra g txu/ba g âs/tia g ra/tu g zu/ni g txeu a pár/ti g o/bi/du g en/tra g nha/me g pâr/ti g por/ku g ka/za g i/lha g ña/nha g mer/ka/du g on/ra g sér/ka g ke/ma g li/bru g mi/ni/na g sêr/ka g ka/bra g Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 2: algen a filis a límia g pátiu g amí a inpériu g lingua g pintxa g ántis g Jizus a Lúkas g purdua g armun a Jônas g lúmia g púrpura e así a jóven g mes a purtuges a balai a judeu a midjor a resênsia g baril a kadia a mistériu g sinhor a bêntia g kapítulu e mudjer a sínplis g dipos a kontinua g núven g sirimónia g divôrsia g konprenson a ôdia g stória g dos a kúnfia g otel a títulu e dúvida e kurason a papel a traduson a família g líkidu e pâpia g tres a 108 FIN Fin di Tirseru Libru di Alunu Pa Nu Prende Skrebe Pa Traduson Di Bíblia Na Nos Lingua Gósi ki dja bu prende skrebe lingua kabuverdianu, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu, bu pode inxina otus. Kada algen ki prende debe inxina otus. Nu sa ta organiza Kuartu Libru di Alunu pa kes alunu ki krê prende gramátika kabuverdianu pa traduson di Bíblia na nos lingua y Kintu Libru di Alunu pa kes alunu ki krê prende diskursu kabuverdianu pa traduson di Bíblia na nos lingua. 109 NÓTA Uns Nóta pa Midjora es Libru Nu sabe ma kalker trabadju sima kel-li pode ka ser purfetu y nu sabe ma dizenvolvimentu des tipu di trabadju é sénpri un prusésu. Anton kuza inportante é pa KUMESA es prusésu ku rakonhisimentu ma nos trabadju pode ser midjoradu ku apoiu di nhos ki ten kel morabeza akadémiku prufesional pa manda-nu nhos krítika pa nu pode faze mudansa na kes prósimu idison des trabadju. Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia ta agradese tudu algen ki ten kel morabeza akadémiku prufesional pa manda-nu un kópia di nhos nóta li pa nu pode faze mudansa na kes prósimu idison des trabadju. Kontatu di nos Asosiason sta na fin des publikason. _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ 110
Documentos relacionados
Autorizason di Pais/Enkaregadu di Idukason
Piskiza: Autorizason di Pais/Enkaregadu di Idukason Kiridu Pai/Mai o Enkaregadu di Idukason: Alguns mininu ki sta na prugrama di veron sa ta pididu pa es partisipa nun piskiza. Nu kre sabe módi ki ...
Leia mais