kartidja kabuverdianu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di

Transcrição

kartidja kabuverdianu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di
KARTIDJA
KABUVERDIANU
Prontuáriu Prugesivu
Pa Nu Skrebe
Na Traduson Di Bíblia
Na Lingua Kabuverdianu
Di Santiagu
...
Tirseru Libru di Alunu
Idison na prugrésu
Verson: 6.9
Fixa Tékiniku
Publikason di:
©Junhu 2009
Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia
Boletim Oficial, III Série, Número 31, 1 de Agosto de 2008, Conta no 1831/2008, (745)
Idison Di:
Igrejas Adventistas Do Sétimo Dia - Domingos Sanches
Igreja Assembleia De Deus - Elizabete Robalo
Igreja Evangélica Baptista - Diva Monteiro
Igreja Do Nazareno - Djanira Silva
Ku Apoiu Tékiniku Di:
Stephen B. Graham y Katrina HM Graham - SIL International
(Stébu ku Trina Graham)
Títulu:
Kartidja Kabuverdianu, Prontuáriu Prugresivu Pa Nu Skrebe Na Traduson Di Bíblia
Na Lingua Kabuverdianu di Santiagu, Tirseru Libru Di Alunu
Dizénhus:
Kapa y tudu dizénhus é di Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia
Inprésu:
Publikason di Insáiu - Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia
Patrusinu Di:
Tirseru Libru di Alunu
Es «Tirseru Libru di Alunu» é prinsipalmenti pa kes algen ki krê
partisipa na nos prujétu pa traduson di Bíblia na lingua kabuverdianu di
Santiagu. Nes «Tirseru Libru di Alunu», prufesor ta inxina di mésmu
libru ki alunu ta uza. Prufesor ta meste ser algen ki dja ten liberdadi di
kes prekonsetu sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku, ki dja pode
inxina lingua matérnu ku uns livru skrebedu na lingua matérnu, y na
alfabétu ku ortugrafia ofisial.
Tanbê, es «Tirseru Libru di Alunu» é pa kes alunu ki dja sabe lê
purtuges. Uns algen, ki dja saba lê purtuges, ta fla ma es ka pode lê
alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu. Má konparason linguístiku dja
mostra ma kalker algen, ki dja saba lê purtuges, tanbê pode lê alfabétu
ku ortugrafia kabuverdianu, si es ta faze un bokadinhu di forsa pa
supera kel tadju sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku ki es ta xinti.
Amílcar Cabral fla:
«Um povo que se liberta do domínio estrangeiro não
será culturalmente livre a não ser que, sem complexos e
sem subestimar a importância dos contributos positivos da
cultura do opressor e de outras culturas, retome os
caminhos ascendentes da sua própria cultura, que se
alimenta da realidade viva do meio e negue tanto as
influências nocivas como qualquer espécie de
subordinação a culturas estrangeiras. Vemos assim que, se
o domínio imperialista tem como necessidade vital
praticar a opressão cultural, a libertação nacional é,
necessariamente, um acto de cultura.»*
Li Amílcar Cabral fla ma pa ganha liberdadi di kel tadju
sosio-linguístiku y sosio-ortugráfiku, ta meste nega kalker «subordinason».
Tanbê, Amílcar Cabral fla ma ta meste ratoma kes kaminhu di própi
kultura kabuverdianu, y ta parse ma ka ta da pa dexa lingua kabuverdianu
fóra di kes kaminhu di própi kultura kabuverdianu. Así, prende lê ku
skrebe lingua kabuverdianu é un «atu di kultura». Anton, pa kes algen ki
dja sabe lê purtuges, y ki pode supera kel tadju sosio-linguístiku y sosioortugráfiku, es pode uza «Primeru Libru di Alunu» ku «Sugundu Libru di
Alunu» pa prende lê, y es «Tirseru Libru di Alunu» pa prende skrebe.
______________________________________________
*Cabral, Amílcar. «O papel da cultura na luta pela independência» um texto lido na Reunião da
UNESCO de Peritos sobre Noções de Raça, Identidade e Dignidade, em Paris, em Julho de 1972.
RAJISTU DI MATÉRIA
Rajistu di Matéria
Introduson: .................................................................................................................................................................................................................. 1
Propózitu: ................................................................................................................................................................................................................ 1
Varianti:................................................................................................................................................................................................................... 1
Públiku alvu: ............................................................................................................................................................................................................ 1
Dizenvolvimentu prugresivu, verson 6.9: ................................................................................................................................................................... 2
Dizenvolvimentu Linguístiku: ...................................................................................................................................................................................... 3
Alfabétu ku ortugrafia di lingua kolonial: .................................................................................................................................................................... 3
Alfabétu fonémiku: ................................................................................................................................................................................................... 4
Izénplu di studu fonolójiku pa un alfabétu fonémiku:.................................................................................................................................................. 5
Un régra fonolójiku: .................................................................................................................................................................................................. 6
Modifikason di un régra fonolójiku: ............................................................................................................................................................................ 6
Otu régra fonolójiku:................................................................................................................................................................................................. 7
Pontu 1: Alfabétu Fonémiku pa Lingua Kabuverdianu di Santiagu: ............................................................................................................................ 8
Konsoanti sonoro: .................................................................................................................................................................................................... 8
Konsoanti surdu: ...................................................................................................................................................................................................... 8
Vogal oral: ............................................................................................................................................................................................................... 8
Vogal Nazalizadu: .................................................................................................................................................................................................... 8
Semivogal:............................................................................................................................................................................................................... 9
Lista alfabétiku:........................................................................................................................................................................................................ 9
Pontu 2: Konbinason di Alfabétu Fonémiku ku Sistéma Kolonial: ............................................................................................................................ 10
Tabéla di konbinason ku alfabétu: ........................................................................................................................................................................... 10
Tabéla di konbinason ku ortugrafia:......................................................................................................................................................................... 11
Tabéla di konbinason ku ditongu: ............................................................................................................................................................................ 11
A. Kes palavra nóbu tomadu di otus lingua: ............................................................................................................................................................. 12
B. Rizumu di konbinason di alfabétu fonémiku ku sistéma kolonial:........................................................................................................................... 13
Pontu 3: Rizumu di Alfabétu ku Ortugrafia Kabuverdianu: ........................................................................................................................................ 14
Alfabétu kabuverdianu: ........................................................................................................................................................................................... 14
A. Kes létra alfabétiku: ...................................................................................................................................................................................... 14
Ortugrafia kabuverdianu: ........................................................................................................................................................................................ 14
B. Kes vogal nazalizadu digráfiku: ..................................................................................................................................................................... 14
D. Kes konsoanti digáfiku: ................................................................................................................................................................................. 14
E. Kel konsoanti diakrítiku: ................................................................................................................................................................................ 14
F. Kes vogal diakrítiku na sílaba tóniku: ............................................................................................................................................................. 14
G. Kes vogal nazalizadu digráfiku y diakrítiku na sílaba tóniku: ........................................................................................................................... 14
I. Kes ditongu: .................................................................................................................................................................................................. 14
Pontu 4: Primeru Régra Ortugráfiku, ku Uns Izenson:............................................................................................................................................... 15
A. Izenson ortugráfiku pa létra «n»:......................................................................................................................................................................... 15
B. Izenson ortugráfiku pa «semivogal»: ................................................................................................................................................................... 16
D. Izenson ortugráfiku pa «lh»: ............................................................................................................................................................................... 16
E. Uns izenson di variason: .................................................................................................................................................................................... 17
E1. Variason di vogal nazalizadu ô ditongu nazalizadu: ...................................................................................................................................... 17
E2. Variason di vogal /e/ ô ditongu /ei/: .............................................................................................................................................................. 17
E3. Variason di vogal nazalizadu ô konsoanti nazal silábiku:............................................................................................................................... 18
E4. Variason di /s/ ô /z/: .................................................................................................................................................................................... 19
E5. Variason di /s/ ô /es/ y /x/ ô /ex/ na kumésu di un palavra: ............................................................................................................................ 20
E6. Variason di /r/ ô /rr/: .................................................................................................................................................................................... 20
E7. Variason di /b/ ô /v/:.................................................................................................................................................................................... 21
E8. Variason di /r/ ô /l/: ..................................................................................................................................................................................... 21
E9. Variason di /dj/ ô /lh/: .................................................................................................................................................................................. 21
E10. Variason di /dj/ ô /j/: .................................................................................................................................................................................. 21
E11. Variason di /x/ ô /j/: ................................................................................................................................................................................... 22
E12. Variason di /tx/ ô /x/: ................................................................................................................................................................................. 22
E13. Variason di /g/ ô /j/: ................................................................................................................................................................................... 22
E14. Variason di /g/ ô /dj/: ................................................................................................................................................................................. 22
E15. Variason di «...ensa» ô «...énsia»: ............................................................................................................................................................. 22
E16. Variason di metátesi:................................................................................................................................................................................. 22
Pontu 5: Sugundu Régra Ortugráfiku ku Izénplu di Diakrítiku y Aséntu:................................................................................................................... 23
A. Tipu di palavra tóniku: ........................................................................................................................................................................................ 23
A1. Primeru tipu di palavra tóniku: ..................................................................................................................................................................... 24
A2. Sugundu tipu di palavra tóniku:.................................................................................................................................................................... 24
A3. Tirseru tipu di palavra tóniku: ...................................................................................................................................................................... 24
B. Kes régra di ikonomia pa diakrítiku ku aséntu: ..................................................................................................................................................... 26
B1. Primeru régra di ikonomia pa diakrítiku: ....................................................................................................................................................... 26
B2. Sugundu régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku, na primeru tipu di palavra «agudu»: ................................................................................ 27
Kes palavra «agudu» ki é predizível: .......................................................................................................................................................... 27
Kes palavra «agudu» ki ka é predizível: ...................................................................................................................................................... 28
B3. Tirseru régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku, na sugundu tipu di palavra «gravi»: ................................................................................... 30
Kes palavra «gravi» ki é predizível: ............................................................................................................................................................ 30
Kes palavra «gravi» ki ka é predizível: ........................................................................................................................................................ 32
B4. Aséntu ku diakrítiku, na tirseru tipu di palavra «esdrúxulu»: .......................................................................................................................... 33
B5. Otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku: ............................................................................................................................................ 33
Rizumu di kes régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku:.......................................................................................................................................... 33
Kumesa skrebe: ..................................................................................................................................................................................................... 34
Trabadju Prátiku:.................................................................................................................................................................................................... 35
Pontu 6: Uns Régra Ortu-Morfolójiku: ....................................................................................................................................................................... 36
A. Disinénsia morfémiku di palavra: ........................................................................................................................................................................ 37
A1. Disinénsia enklítiku pa vérbu, «-ba»: ........................................................................................................................................................... 38
A2. Otu disinénsia enklítiku pa vérbu, «-du» ku «-da»:........................................................................................................................................ 39
A3. Disinénsia enklítiku pa subistanstivu, «nunbru»:........................................................................................................................................... 39
A4. Otu disinénsia pa subistanstivu, «jéneru»: ................................................................................................................................................... 41
A5. Otu disinénsia pa subistanstivu, «grau»: ...................................................................................................................................................... 41
B. Modifikason morfémiku di palavra: ...................................................................................................................................................................... 41
B1. Proklítiku di modifikason pa vérbu, «ra-»:..................................................................................................................................................... 42
B2. Proklítiku di modifikason pa vérbu y pa subistantivu ku adijetivu, «dis-»: ....................................................................................................... 42
B3. Proklítiku di modifikason pa subistantivu ku adijetivu, «in-»: ......................................................................................................................... 43
B4. Enklítiku pa modifika grau superlativu di adijetivu, «-ísimu»: ......................................................................................................................... 44
D. Transformason morfémiku di palavra: ................................................................................................................................................................. 45
D1. Enklítiku «-du», ku otu funson pa transforma vérbu, pa e bira otus tipu di palavra:......................................................................................... 45
RAJISTU DI MATÉRIA
D2. Enklítiku pa transforma vérbu na algen ki ta faze kel vérbu, ki pode ser un subistantivu ô un adijetivu: ........................................................... 45
D3. Enklítiku pa transforma subistantivu pa es bira adijetivu: .............................................................................................................................. 46
D4. Txeu enklítiku pa transforma vérbu pa es bira subistantivu: .......................................................................................................................... 46
D5. Txeu enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira subistantivu: ...................................................................................................................... 47
D6. Enklítiku pa transforma subistantivu ô vérbu, pa es bira un tipu di subistantivu ô adijetivu ku naturéza di kel subistantivu ô vérbu: .................. 48
D7. Enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu: .................................................................................................................................. 48
E. Enklítiku pronominal:.......................................................................................................................................................................................... 50
E1. Kes pronómi di konplimentu, na un frazi ku un konplimentu pronominal: ........................................................................................................ 50
E2. Na un frazi ku dos konplimentu pronominal: ................................................................................................................................................. 52
E3. Na un frazi ku dos konplimentu, ku un sufíkisu na vérbu: .............................................................................................................................. 52
E4. Kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti, dipos di uns adivérbiu di deziginason, pa forma un konjuntu: ................................................ 53
F. Un forma di un prepozison dipendenti: ................................................................................................................................................................ 54
G. Ífen: .................................................................................................................................................................................................................. 55
G1. Palavra konpostu ku ífen:............................................................................................................................................................................ 55
G2. Palavra reduplikadu ku ífen:........................................................................................................................................................................ 55
G3. Konjuntu di palavra ku ífen:......................................................................................................................................................................... 56
G4. Pronómi dimonstrativu ku ífen: .................................................................................................................................................................... 56
G5. Pronómi pozesivu ku ífen: ........................................................................................................................................................................... 57
G6. Kes palavra ku más ki un ífen: .................................................................................................................................................................... 57
I. Kes palavra djuntadu sen ífen pa kria otu palavra: ................................................................................................................................................ 57
I1. Dos palavra djuntadu sen ífen: ..................................................................................................................................................................... 58
I2. Uns palavra djuntadu ku «ka» sen ífen:......................................................................................................................................................... 58
J. Kes palavra djuntadu sen kria otu palavra:........................................................................................................................................................... 58
J1. Prepozison ku pronómi: ............................................................................................................................................................................... 59
J2. Prepozison ku dimonstrativu: ....................................................................................................................................................................... 59
J3. Prepozison ku interogativu:.......................................................................................................................................................................... 60
J4. Uns palavra ku «ki»: .................................................................................................................................................................................... 60
J5. Otu palavra ku «si»: .................................................................................................................................................................................... 61
K. Uns sílaba ki pode kai sen djunta na otu palavra: ................................................................................................................................................ 61
Pontu 7: Uns Régra Ortu-Gramátiku: ......................................................................................................................................................................... 63
A. Régra ortu-gramátiku pa konjunson koordenativu «y»: ......................................................................................................................................... 63
B. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «e» y vérbu «é»:.............................................................................................................................................. 63
D. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «má» y konjunson subordinativu «ma»: ...................................................................................... 64
E. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «mas» y kuantifikador «más»: .................................................................................................... 64
F. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «N»: ................................................................................................................................................................ 65
G. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/e/ na fin»: ..................................................................................................................................... 66
I. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/o/ na fin»: ..................................................................................................................................... 67
J. Variason na morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu: .................................................................................................................................. 68
K. Variason na distribuison di sufíkisu «-ba» na bixa di vérbu:.................................................................................................................................. 68
L. Variason na distribuison di sufíkisu «-du» na bixa di vérbu: .................................................................................................................................. 69
M. Uns stratéjia pa marka nunbru di subistantivu: .................................................................................................................................................... 70
M1. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y adijetivu: ........................................................................................................................ 71
M2. Variason na markason di plural ku kuantifikador y adijetivu: ......................................................................................................................... 71
M3. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y nunbru:........................................................................................................................... 71
M4. Variason di plural ku dimonstrativu, nunbru y adijetivu: ................................................................................................................................ 72
M5. Konfuzon na markason di plural ku pronómi pozesivu:.................................................................................................................................. 72
M6. Otu stratéjia di marka plural ku kuantifikador dipos: ..................................................................................................................................... 74
M7. Otu stratéjia jenériku di marka plural: .......................................................................................................................................................... 74
N. Variason na prunúnsia di pronómi pozesivu «si» ô «se»: ..................................................................................................................................... 74
Pontu 8: Uns Régra di Pontuason:............................................................................................................................................................................. 75
A. Parágrafu: ......................................................................................................................................................................................................... 75
A1. Mudansa di partisipanti: .............................................................................................................................................................................. 76
A2. Mudansa di ténpu: ...................................................................................................................................................................................... 76
A3. Mudansa di lugar: ....................................................................................................................................................................................... 77
A4. Mudansa di direson:.................................................................................................................................................................................... 77
A5. Mudansa di kel algen ki ta pâpia na un diólogu:............................................................................................................................................ 77
A6. Ligason entri parágrafu: .............................................................................................................................................................................. 77
A7. Rapitison di palavra na un parágrafu:........................................................................................................................................................... 77
B. Pontu final «.»: .................................................................................................................................................................................................. 78
D. Pontu di interogason «?»:................................................................................................................................................................................... 78
E. Pontu di sklamason «!»: ..................................................................................................................................................................................... 79
F. Vírgula «,»: ........................................................................................................................................................................................................ 79
G. Dos pontu «:»: ................................................................................................................................................................................................... 81
I. Pontu vírgula «;»:................................................................................................................................................................................................ 81
J. Ífen «-»: ............................................................................................................................................................................................................. 82
K. Traveson «–»:.................................................................................................................................................................................................... 82
L. Retisénsia «...»: ................................................................................................................................................................................................. 82
M. Aspa duplu « »: ................................................................................................................................................................................................. 82
N. Aspa sínplis ‹ ›: ................................................................................................................................................................................................. 83
O. Parêntisi kuadradu [ ]:........................................................................................................................................................................................ 83
P. Parêntisi radóndu ( ): ......................................................................................................................................................................................... 83
R. Létra grandi (maiúskulu):.................................................................................................................................................................................... 84
S. Nóta di rodapé «†»:............................................................................................................................................................................................ 84
Pontu 9: Nómi di Libru di Bíblia ku Prugrésu di Traduson: ....................................................................................................................................... 85
Antigu Testamentu: ................................................................................................................................................................................................ 85
Nóbu Testamentu: .................................................................................................................................................................................................. 85
Pontu 10: Sistéma di Lideransa di kes Povu Prinsipal na Lúkas ku Atus .................................................................................................................. 86
Rumanu: ................................................................................................................................................................................................................ 86
Judeu: ................................................................................................................................................................................................................... 87
Krenti: ................................................................................................................................................................................................................... 88
Pontu 11: ................................................................................................................................................................................................................... 90
Nómi di Lugar na Lúkas ku Atus:............................................................................................................................................................................. 90
Pontu 12: .................................................................................................................................................................................................................. 91
Nómi di Algen na Lúkas ku Atus:............................................................................................................................................................................. 91
Pontu 13: ................................................................................................................................................................................................................... 93
Vokabuláriu na Lúkas ku Atus: ................................................................................................................................................................................ 93
Pontu 14: Uns Trabadju Prátiku pa Skrebe na Traduson di Bíblia: .......................................................................................................................... 106
Trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 1:......................................................................................................................................................... 106
Trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 2:......................................................................................................................................................... 107
Raspósta pa trabadju prátiku na fin di Pontu 5:...................................................................................................................................................... 108
Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 1: ...................................................................................................................................... 108
Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru N u 2: ...................................................................................................................................... 108
INTRODUSON
Introduson
Propózitu:
Razon prinsipal pa kel «Primeru Libru di Alunu», y kel «Sugundu
Libru di Alunu», é pa inxina alunu lê Bíblia na lingua kabuverdianu, na
alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu. Nu faze es «Tirseru Libru di
Alunu» prinsipalmenti pa kes algen ki krê partisipa na nos prujétu pa
traduson di Bíblia na lingua kabuverdianu. Tudu algen ki ta partisipa na
traduson di Bíblia ta meste prende skrebe lingua kabuverdianu di
manera sistemátiku y konsistenti, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu,
di Dekrétu-Lei n.° 67/98 y n.° 8/2009, uzadu nes traduson.
Tanbê, uns pastor y uns lider di grexa, ki ta da ses mensaji, pregason
ô omelia na lingua kabuverdianu, ta fla ma es meste skrebe ses mensaji na
purtuges, pamódi es ka sabe skrebe ses mensaji na alfabétu ku ortugrafia
kabuverdianu. Anton, nu faze es tirseru libru tanbê pa kes pastor ku lider
di grexa ki krê prende skrebe ses mensaji dirétu na lingua kabuverdianu.
Tanbê, nu faze es tirseru libru pa kes pai ku mai ki krê inxina ses fidju
skrebe se lingua matérnu ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu, pa da ses
fidju kel vantaji di prende skrebe ses lingua matérnu primeru, pamódi txeu
studu sientífiku dja mostra ma kes kriansa ki ta prende skrebe ses lingua
matérnu primeru, ta ten más susésu óki es meste prende skrebe otu lingua.
Varianti:
Nes altura, nos Asosiason ten trabadju di traduson ki sa ta dizenvolve
na varianti di lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, pamódi un grupu
di algen organiza ses kabésa pa faze un traduson di Bíblia nes varianti.
Anton kes Pontu nes libru é pa skrebe na kel varianti. Nu krê dizenvolve
nos trabadju di traduson na otus varianti di lingua kabuverdianu na futuru,
óki uns grupu di algen ta organiza ses kabésa pa faze un traduson di
Bíblia na varianti di ses ilha. Óki otus grupu di otus ilha ta dizenvolve un
prujétu di traduson pa ses varianti, nu pode djuda-s faze un grupu di libru
pa inxina lê ku skrebe na ses varianti, sima es grupu di libru li. Má sima
ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un alfabétu ku ortugrafia
unifikadu, pa tudu Kabu Verdi, ki ta sirbi pa skrebe tudu varianti di lingua
kabuverdianu na tudu ilha, kes genti di otus ilha pode uza kes kuza ki es
prende sobri alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu, nes livru, pa skrebe ses
varianti di lingua kabuverdianu di otus ilha.
Públiku alvu:
Txeu studu sosio-linguístiku dja mostra ma tudu lingua sta na un
fazi di mudansa. Lingua ki ka ta muda ta móre. Anton nu meste
rakonhise ma lingua kabuverdianu di oxi ka é kel mésmu lingua di
1
INTRODUSON
100 anu, 50 anu y nen 25 anu na pasadu. Si algen ta skrebe un libru di
uns kóntu antigu na Santiagu, talves e pode tenta faze un resgati di kel
lingua kabuverdianu di 100 anu, 50 anu ô 25 anu na pasadu. Má oxi,
ka ta faze sentidu algen skrebe un libru sobri SIDA na kel lingua
kabuverdianu di 100 anu, 50 anu ô 25 anu na pasadu. Pa kumunika
kel informason inportanti sobri SIDA, pa públiku jeral di Santiagu, kel
lingua kontenporániu di Santiagu é más indikadu.
Na lingua kontenporániu di Santiagu, ten uns algen ki ta difende un
ideal ki kel «bon kriolu» é papiadu pa kes ómi ku mudjer grandi, ku poku
skóla, ki ta mora na interior, ku poku kontatu ku gentis di sidadi. Na otu
ladu, ten uns algen ta difende otu ideal ki kel «bon kriolu» é papiadu pa
kamada sosial akadémiku na sidadi.
Pa faze traduson di Bíblia, tradutoris meste disidi kal ki ses públiku
alvu pa ses traduson. Purizénplu, ten 12 anu di skóla obrigatóriu na
mérka, má maioria di literatura jeral é skrebedu pa un públiku alvu ki ten
sô 8 anu di skóla, y ki ta mora na kes zóna sub-urbanu, entri un públiku di
sidadi y un públiku rural. Primeru idison di Lúkas skrebedu pa un
públiku alvu más pértu kel kamada sosial akadémiku na sidadi di Praia.
Idea éra ki talves kes kamada sosial akadémiku, di otus ilha, podeba
intende un traduson pa kamada sosial akadémiku na Santiagu. Má,
duranti kes anu ki primeru idison di Lúkas fika na merkadu, bastanti dadu
sosio-linguístiku mostra ma kes kamada sosial akadémiku, na kes grexa
na otus ilha, ka kreba uza un traduson di Lúkas fazedu na Santiagu. Ta
parse ma gentis na otus ilha meste organiza un prujétu di traduson própi
pa ses varianti. Anton, públiku alvu pa sugundu idison di Lúkas, ku
primeru idison di Atus, muda pa fika más na meiu di kes dos ladu opostu,
entri kes ómi ku mudjer grandi na interior di Santiagu, y kel kamada
sosial akadémiku di sidadi. Ku kel mudansa pa públiku alvu na meiu, ta
parse ma traduson pode txiga na más txeu algen na Santiagu.
Dizenvolvimentu prugresivu, verson 6.9:
Pa skrebe un lingua di manera sistemátiku y konsistenti, ta meste un
prontuáriu. Uns algen, ki ta skrebe lingua kabuverdianu manenti, pode ten
un prontuáriu na ses kabésa, má inda ka ten un prontuáriu ofisial pa tudu
algen. Purinkuantu, nu meste faze un prontuáriu prugresivu pa nos kabésa
na traduson di Bíblia. Prugresivu krê fla ma es prontuáriu sta sénpri na
prusésu di dizenvolvimentu. Anton, es prontuáriu é un prontuáriu báziku
y provizional, sô pa skrebe na traduson di Bíblia, na altura di idison di
Lúkas ku Atus, y sô na varianti kontenporániu di lingua kabuverdianu na
Santiagu, pa kel grandi públiku alvu na meiu. Anton, informason sobri
fonolojia, morfolojia y gramátika, é sô sobri kel varianti di kel públiku alvu.
2
DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU
Dizenvolvimentu Linguístiku
Si nu studa situason di tudu lingua na mundu, na uns téra nu ta atxa
uns lingua, di kel téra, ki dja ten kel direitu universal di dizenvolvimentu
linguístiku na un situason avansadu, ku un alfabétu y ortugrafia setadu na
inxinu di kes ki ta fla kel lingua na kel téra. Má na uns téra, nu ta atxa
uns lingua, di kes téra, ku kel direitu ki sta na un situason ménus
avansadu, undi inda ka ten un alfabétu ku ortugrafia setadu.
Tanbê, nu ta atxa uns tipu di algen, na kes téra, ki ta pensa ma es
pode mostra ma es é algen más avansadu si es da priferénsa pa prende
lê ku skrebe sô na un lingua ki dja ten un dizenvolvimentu avansadu
na otu téra. Normalmenti, kes tipu di algen ta fla ma ka meste, ô ka
debe, ô ti ki ka pode, faze un trabadju pa djuda na dizenvolvimentu di
kel direitu universal na un di kes lingua na ses téra ki sta na un
situason undi kel direitu universal di dizenvolvimentu linguístiku inda
sta ménus avansadu.
Nu ta atxa kes tipu di algen na tudu altura di istória di umanidadi,
óki fazedu un trabadju pa dizenvolvimentu linguístiku na un di kes
lingua ki sta na un situason ménus avansadu. Anton, ka ten ninhun
argumentu nóbu ki kes tipu di algen pode uza kóntra un trabadju pa
dizenvolvimentu linguístiku na un di kes lingua ménus avansadu.
Basta nu djobe na literatura pa odja kuza ki es fla óki Bíblia traduzidu
pa latin, franses, ingles, purtuges...
Na stória di dizenvolvimentu di alfabétu ku ortugrafia pa txeu
lingua di téra, normalmenti es ta pasa primeru pa un ténpu undi kes
skritor, ki ta skrebe na kel lingua, ta uza un alfabétu di un otu lingua ki
dja ten kel dizenvolvimentu avansadu di un alfabétu ku ortugrafia.
Txeu bes, es ta uza alfabétu ku ortugrafia di lingua kolonial. Má
maioria di kes skritor ka ta txiga ta uza kel alfabétu ku ortugrafia
kolonial di manera sistemátiku na kes kuza ki es skrebe na un lingua
di téra. Tanbê, normalmenti kes skritor ka ta buska, ô es ka ta txiga
atxa, un konsensu entri es na un sistematizason y regularizason pa
tudu es uza kel alfabétu ku ortugrafia kolonial di mésmu manera.
Tanbê, alfabétu ku ortugrafia di un lingua kolonial ka ten un létra pa
tudu kes son diferenti ki ten na lingua di téra. Anton, uns skritor pode kria
uns manera di skrebe kes son ki falta na alfabétu kolonial, sima uns skritor
kria trígrafu «tch» pa skrebe un son na lingua kabuverdianu, ki gósi é
skrebedu ku dígrafu /tx/ na ortugrafia kabuverdianu.
Dipos, si interesi na dizenvolvimentu di kel lingua di téra ta fika
más fórti, normalmenti fazedu uns konsulta ku uns linguista, ô uns
algen ki ta fla kel lingua di téra, sima ses lingua matérnu, ta faze
3
DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU
formason linguístiku, pa studa fonolojia di ses lingua, pa ba diskubri
tudu fonéma di ses lingua, pa forma un alfabétu ku ortugrafia própi pa
kel lingua di téra.
Tudu lingua ku varianti ten ses própi fonolojia, ku uns grupu di
fonéma, y ses própi régra ki ta guberna órdi di kes fonéma na ses tipu
di sílaba, y ses régra ki ta guberna kes tipu di fonéma ki ta podu
ladu-ladu na kumésu, na meiu y fin di ses di sílaba. Y ses tudu lingua
ku varianti ten ses própi régra ki ta guberna kes strutura pa kes tipu di
sílaba ki pode podu na kumésu, na meiu, y na fin, na konstruson di ses
tipu di morféma ku palavra, y ses régra ki ta guberna kes tipu di sílaba
ki ta podu ladu-ladu déntu ses morféma ku palavra, y ses régra ki ta
guberna sílaba tóniku na ses palavra.
Kada algen ten direitu ku diver di studa kel fonolojia pa se lingua ku
varianti matérnu, pa e pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua
matérnu y pa e pode dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua
matérnu. Tanbê, txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta
dizenvolve es direitu ku diver, ta prende otus lingua midjor y más faxi.
Anton, razultadu di kes studu di fonolojia di kel lingua, ô varianti,
é un lista di fonéma própi pa kel lingua, ô varianti, ku ses régra ki ta
guberna ses fonéma na ses sílaba, y ses régra ki ta guberna ses sílaba
na ses morféma ku palavra, y ses régra ki ta guberna ses sílaba tóniku
na ses palavra.
Normalmenti, un linguista ta da konsedju pa forma un «alfabétu
fonémiku», ki ten un sô manera pa raprizénta kada son fonémiku na
kel lista di fonéma própi pa kel lingua ô varianti. Antigamenti, es ta
daba konsedju pa uza un létra diferenti pa kada un di kes son
fonémiku na kel lista di fonéma.
Na pájina 5 ti 7, ki ta sigi, nu ta da un izénplu pa lingua
kabuverdianu di Santiagu, di manera ki kes studu é fazedu pa atxa
tudu fonéma di un lingua, pa faze un alfabétu fonémiku pa un lingua.
Na Pontu Nu 1, nu ta mostra razultadu di kes tipu di studu fonolójiku
pa lingua kabuverdianu. Na Pontu Nu 2, nu ta mostra manera ki un
alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu fika konbinadu ku alfabétu
ku ortugrafia di purtuges na kel alfabétu y ortugrafia kabuverdianu di
Dekrétu-Lei n.° 67/98 y n.° 8/2009. Nu mostra tanbê uns prubléma na
regularidadi fonémiku ki entra na alfabétu y ortugrafia kabuverdianu ku
kel konbinason ku alfabétu y ortugrafia di purtuges. Nu sabe ma uns
algen krê faze más mudansa, pa e fika más pértu alfabétu ku ortugrafia
purtuges. Kes mudansa pode traze inda más prubléma na regularidadi
fonolójiku, má nos Asosiason sta priparadu pa sigi kalker mudansa ki
ten dokumentason ofisial.
4
DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU
Izénplu di studu fonolójiku pa un alfabétu fonémiku
Pa atxa tudu son fonémiku na kel lingua di téra, un linguista ta
faze gravason di un grandi lista di palavra na kel lingua di téra, y e ta
faze txeu gravason di kel mésmu lista di palavra ku txeu algen ki ta
pâpia kel lingua di téra. Tanbê, e ta skrebe tudu kes palavra, di tudu
kes algen, ku un alfabétu txomadu «Alfabétu Fonétiku Internasional».
Kel Alfabétu Fonétiku Internasional ten un létra pa tudu son ki bóka
pode faze, kes son ki ta uzadu na tudu lingua ki ten na mundu.
Dipos, un linguista ta faze un studu fonolójiku di tudu kes palavra,
di tudu kes algen, pa djobe «fonolojia» di kel lingua di téra. Nu ta poi
li un izénplu di kel tipu di studu fonolójiku pa primeru létra na varianti
di lingua kabuverdianu di Santiagu. Nes izénplu un linguista ta djunta
tudu kes manera ki txeu algen di Santiagu ta prunúnsia kes mésmu
palavra na kel grandi lista di palavra. Purizénplu, e pode djunta tudu
kes manera ki txeu algen di Santiagu ta prunúnsia palavra pa kel
mobília pa durmi na kaza. Na tudu prunúnsia di kel palavra ki
linguista skrebe na Alfabétu Fonétiku Internasional, e pode atxa tres
prunúnsia diferenti na Santiagu:
['ka·ma], ['ka·må] y ['ka·mə]
Kes paréntesi kuadradu «[ ]» ta indika ma kes létra skrebedu entri
es é létra fonétiku, di kel Alfabétu Fonétiku Internasional. Es ta
indika prunúnsia izatu, y ki uns di kes létra pode ka ser nisisari na un
alfabétu fonémiku. Kel « · » ta indika divizon di sílaba. Kel « ' » ta
indika kel sílaba na palavra ki é prununsiadu ku más forsa, txomadu
sílaba tóniku. Kel [] é un létra na kel Alfabétu Fonétiku
Internasional pa un son ki é más sentral y fitxadu ki [a], y kel [ə] é un
létra pa un son ki é más fitxadu ki []. Dipos un linguista ta ba ta
purgunta txeu algen na Santiagu si ten diferénsa na siginifikadu entri:
['ka·ma], ['ka·må] y ['ka·mə]
Si gentis ta fla ma ka ten diferénsa, ma es é mésmu palavra ki
gentis ta prunúnsia di manera diferenti, un linguista pode ditirmina ma
[a], [] y [ə] é alofon, variason livri di prunúnsia di mésmu fonéma na
fin di palavra. Anton, e pode skodje létra /a/ pa skrebe kel fonéma na
alfabétu, pamódi /a/ é más konxedu. Kes bara oblíkua «/ /» ta indika
ma kes létra skrebedu entri es é fonémiku, y ki es ta faze parti di
alfabétu fonémiku di kel lingua. Anton, un linguista pode skrebe
primeru régra fonolójiku sima:
5
DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU
Régra Nu 1:
Létra /a/: pode ten alofon [] y [ə], na variason livri, na fin di palavra.
Dipos, na kel mésmu studu, un linguista ta ben atxa uns izénplu ki
ten txeu variason na últimu sílaba má ku variason di sô dos son na
kumésu:
1. ['as·t ja], ['as·tia], ['as·t i ̝a], ['as·t j], ['as·ti], ['as·t jə], ['as·tiə]
y
2. ['s·t ja], ['s·tia], ['s·t i ̝a], ['s·t jå], ['s·ti], ['s·t jə], ['s·tiə]
Anton, kel linguista ta ba ta purgunta txeu algen na Santiagu si ten
diferénsa na siginifikadu entri kes palavra. Óki gentis ta fla ma sô ten
diferénsa na kes ki ta kumesa ku [a], sima ['as·tia],
ki é un subistantivu, (un bara-pó ki ta uzadu pa
djuda algen anda na un kaminhu), y ki kes ki ta
kumesa ku [], sima ['s·tia], ki é
un vérbu, (un kuza ki gentis ta faze
ku ses bandera, es ta ['s·tia]
bandera), un linguista pode ditirmina ma létra // é
fonémiku tanbê, déntu di sílaba tóniku, pamódi kel
diferénsa entri /a/ ku // parse na un opozison na
sílaba tóniku, y es ta faze diferénsa na siginifikadu, na un par minimal,
sima na otus izénplu ku vogal tóniku na otus lugar.
Na kumésu VK
Na meiu KVK
Na meiu KV
Na fin KV
['as·tia] (subistantivu) ['par·ti] (subistantivu) ['sa·bi] (subistantivu) ['pa] (subistantivu)
['s·tia] (vérbu)
['pr·ti] (vérbu)
['s·bi] (vérbu)
['p] (prepozison)
Anton, un linguista pode modifika kel primeru régra fonolójiku:
Modifikason di régra Nu 1:
Létra /a/ y létra //: é fonémiku na sílaba tóniku, pamódi es pode
marka un diferénsa semántiku na sílaba
tóniku na un par minimal;
má létra /a/: pode ten alofon [] y [ə], na variason livri,
fóra di silaba tóniku, pamódi es ka ta faze
diferénsa semántiku fóra di sílaba tóniku.
Ku kes régra modifikadu, un linguista pode ditirmina ma alfabétu
des lingua di téra pode skrebe létra /a/ na tudu kau fóra di sílaba
tóniku, mésmu si ten variason na prunúnsia, pamódi kes variason ka ta
faze diferénsa semántiku. Má na sílaba tóniku, alfabétu des lingua di
6
DIZENVOLVIMENTU LINGUÍSTIKU
téra ta meste skrebe létra /a/ ô létra //, konfórmi prunúnsia, pamódi es
pode faze diferénsa semántiku na sílaba tóniku.
Dipos, na kel mésmu studu fonolójiku, un linguista ta ben atxa
otus izénplu ki ten variason di sô dos son na sílaba tóniku, y más
variason na sílaba ki ka é tóniku:
1. ['k ·ta], ['k ·t], ['k ·tə]
y
2. ['kõ·ta], ['kõ·t], ['kõ·tə]
Anton, kel linguista ta ba ta purgunta txeu algen na Santiagu si ten
diferénsa na siginifikadu entri kes palavra. Óki gentis ta fla ma sô ten
diferénsa na kes ki ten [ ] na sílaba tóniku, sima
['k ta], ki é un subistantivu, (un kuza ki gentis ta abri
na banku, es ta abri ['k ta] na banku), y ki kes ki ten
[õ] na sílaba tóniku, sima ['kõta], ki é un vérbu, (un
kuza ki gentis ta faze ku ses dinheru, es ta ['kõta] ses
dinheru pa djobe si es ten bastanti
pa faze ses kónpra), un lingusta
pode ditirmina ma létra /õ/ é fonémiku, y létra / / é
fonémiku tanbê, déntu di sílaba tóniku, pamódi kel
diferénsa entri /õ/ ku / / parse na un opozison na
sílaba tóniku, y es ta faze diferénsa na siginifikadu, na un par minimal.
Anton, un linguista pode ditirmina otu régra fonolójiku pa otus
fonéma:
Otu régra pa otus fonéma:
Létra /õ/ y létra / /: é fonémiku na sílaba tóniku, pamódi es pode
marka un diferénsa semántiku na sílaba
tóniku na un par minimal.
Ku kes régra modifikadu, un linguista pode ditirmina ma alfabétu
des lingua di téra pode skrebe létra /õ/ na tudu kau fóra di sílaba
tóniku. Má na sílaba tóniku, alfabétu des lingua di téra ta meste
skrebe létra /õ/ ô létra / /, konfórmi prunúnsia, pamódi es pode faze
diferénsa semántiku na sílaba tóniku.
Nóta sobri vogal nazalizadu, fitxadu ku abértu:
Nu ka inxina diferénsa entri vogal nazalizadu fitxadu, y vogal
nazalizadu abértu, na «Primeru Libru di Alunu» y na «Sugundu Libru di
Alunu», pamódi kes fonéma pode fika inplísitu na taréfa di prende lê. Má
na taréfa di prende skrebe, es meste fika splísitu.
7
ALFABÉTU FONÉMIKU
Pontu 1
Alfabétu Fonémiku pa Lingua Kabuverdianu di Santiagu
Anton kes tipu di studu fonolójiku, sobri lingua kabuverdianu di
Santiagu, ta razulta na un lista di fonéma ki ta faze diferénsa na
siginifikadu, ki é un alfabétu fonémiku. Normalmenti, un linguista ta
organiza kel lista di fonéma na un tabéla ki ta indika diferénsa na manera
ki bóka ta faze kes fonéma. Purizémplu, manera ki bóka ta faze diferénsa
na kes konsoanti é ku artikulador (sima ku lábius y ku kes parti diferenti
di lingua), pozison di artikulason (sima na frenti di bóka ti la tras na
bóka), modifikason di son ki ta sai di bóka (sima sonoru ô surdu, oral ô
nazal, vibranti ô lateral) y grau di restrison di ar ki ta sai (okluzivu y
frikativu). Anton kel lista di konsoanti pode ser organizadu di manera
siginti pa lingua kabuverdianu di Santiagu:
Okluzivu
Nazal
Konsoanti Sonoru
Konsoanti Surdu
Lábiu
Pós
Bilabial
Alveolar
Paletal Velar
Dental
Alveolar
Lábiu
Pós
Bilabial
Alveolar
Paletal Velar
Dental
Alveolar
b
m
Vibranti
v
Frikativu


d
n

z
l
Lateral
g

p
c
t

f
k

s

Má manera ki bóka ta faze diferénsa na kes vogal é ku grau di
abertura di bóka, pozison di lingua pa frenti ô pa tras, formatu di lábius,
stikadu planu ô radondadu, y ku saida di ar oral ô nazalizadu. Anton kel
lista di vogal pode ser organizadu na un tabéla di manera siginti:
Vogal Oral
Pa Frenti
Planu
Fitxadu
Semi
Fitxadu
Semi
Abértu
Abértu
Vogal Nazalizadu
Sentral Pa Tras
Radondu
i
u
e

Sentral Pa Tras
Radondu
ĩ
o

Pa Frenti
Planu
ũ
ẽ

õ

a

ã
8

ALFABÉTU FONÉMIKU
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns tipu di vogal, ki é inda
más fitxadu, ô konstritivu, ki pode fika na lugar di un konsoanti. Es é
txomadu «semivogal». Anton, kes semivogal pode ser organizadu baxu
kes otu konsoanti na kel tabéla di konsoanti:
Konsoanti Sonoru
Lábiu
Pós
Bilabial
Alveolar
Paletal Velar
Dental
Alveolar
Aprokisimativu
w
j
Má es pode ser organizadu tanbê riba kes otu vogal na kel tabéla di vogal:
Vogal Oral
Pa Frenti
Planu
Konstritivu
j
Sentral Pa Tras
Radondu
w
Má pa kes ki ta ben prende lê ku skrebe ku kel alfabétu fonémiku,
kes fonéma é normalmenti organizadu na un lista alfabétiku:
/a ã    b d  e ẽ    f g i ĩ j  k l  m n   o õ    p  s  t c u ũ w v z/
Má ku ténpu, linguistas ben odja ma uns povu ta stranhaba ku kes
létra diferenti, ki es ka atxa na kes alfabétu pa lingua kolonial na ses
téra. Es ta stranhaba tanbê ku tantu létra na kel lista di alfabétu
fonémiku pa ses lingua di téra, pamódi es ka odja tantu létra na
alfabétu pa lingua kolonial. Má verdadi é ki normalmenti un lingua
kolonial ka ten un létra na alfabétu pa tudu fonéma na kel lingua
kolonial. Anton es ta skrebe kes otu fonéma ku uns régra ortugráfiku,
sima dos létra di alfabétu djuntadu na uns dígrafu, ô ku uns marka
diakrítiku riba uns létra di alfabétu. Purizénplu, lingua purtuges ten
kes fonéma di kes vogal nazalizadu, má purtuges ka poi kes letra [ã, ẽ,
ĩ, õ, ũ] na alfabétu purtuges. Na purtuges es ta skrebe kes fonéma na
ses ortugrafia, ku dígrafu sima: /am, em, im, om, um/ na uns situason,
ô ku dígrafu /an, en, in, on, un/ na otus situason.
Anton, pa ka stranha povu ku kes létra diferenti, y ku tantu létra,
na un alfabétu fonémiku pa kes lingua di téra, linguista ben odja má
talves é midjor uza un alfabétu ki é un konbinason di un alfabétu
fonémiku ku alfabétu di lingua kolonial na kel téra. Purizénplu,
alfabétu kabuverdianu é un konbinason di un alfabétu fonémiku pa
lingua kabuverdianu y alfabétu purtuges.
9
KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL
Pontu 2
Konbinason di Alfabétu Fonémiku ku Sistéma Kolonial
Na kes tabéla ki ta sigi, nu ta mostra uns konbinason di alfabétu
fonémiku pa lingua kabuverdianu, ku alfabétu y ortugrafia kolonial.
ALFABÉTU FONÉMIKU
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son ki ka ten
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
b
d
f
g
i
j

k
l
m
n
p

s
t
u
w
v

z
ALFABÉTU
ORIJI
KABUVERDIANU
ta uza létra b
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra d
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra
f
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra g
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
podu un létra h
di alfabétu purtuges
ta uza létra
i
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra
i
di alfabétu purtuges
ta uza létra
j
di alfabétu purtuges
ta uza létra k di nóbu akórdu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra
l
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra m
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra n
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra p
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra
r
di alfabétu purtuges
ta uza létra s
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra
t
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra u
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra u
di alfabétu purtuges
ta uza létra v
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
ta uza létra x
di alfabétu purtuges
ta uza létra z
di alfabétu purtuges y alfabétu fonémiku
Dja nu odja ma un alfabétu fonémiku ten un létra pa tudu son
fonémiku na un lingua di téra. Má dja nu odja tanbê ma alfabétu di un
lingua kolonial normalmenti ka ten un létra pa tudu son fonémiku na
kel lingua kolonial, pamódi es ta uza uns régra ortugráfiku pa skrebe
kes otu fonéma. Anton un lingua di téra, ki ta uza un konbinason di
un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia kolonial, ta meste uza
uns manera di skrebe uns fonéma ki ben di ortugrafia di lingua
kolonial tanbê. Anton, ortugrafia kabuverdianu ta uza uns manera di
skrebe uns fonéma ku uns dígrafu, y ku uns marka diakrítiku riba uns
létra, ki ben di ortugrafia purtuges.
10
KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL
ALFABÉTU FONÉMIKU
Pa son di létra fonémiku

na sílaba tóniku
Pa son di létra fonémiku
a
na sílaba tóniku
Pa son di létra fonémiku 
Pa son di létra fonémiku ã
Pa son di létra fonémiku
e
na sílaba tóniku
Pa son di létra fonémiku

na sílaba tóniku
Pa son di létra fonémiku ẽ
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
na sílaba tóniku
Pa son di létra fonémiku
na sílaba tóniku

ĩ
o

Pa son di létra fonémiku õ
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra ku poku
distribuison fonémiku
Pa son di létra fonémiku
Pa son di létra fonémiku

ũ



Pa son di létra fonémiku c
Pa son di létra fonémiku 
ORTUGRAFIA
ORIJI
KABUVERDIANU
pode uza létra ku diakrítiku
â / a di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza létra ku diakrítiku
á / a di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza dígrafu diakrítiku
ân / an di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza dígrafu ku diakrítiku án di ortugrafia purtuges
pode uza létra ku diakrítiku
ê / e di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza létra
é
di ortugrafia purtuges
ku diakrítiku
pode uza dígrafu diakrítiku
ên / en di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza dígrafu ku diakrítiku én di ortugrafia purtuges
ta uza un di kes dígrafu
in
di ortugrafia purtuges
pode uza létra ku diakrítiku
ô / o di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza létra
ó
di ortugrafia purtuges
ku diakrítiku
pode uza dígrafu diakrítiku
ôn / on di ortugrafia purtuges
ô ku ikonomia di diakrítiku
pode uza dígrafu ku diakrítiku ón di ortugrafia purtuges
ta uza un di kes dígrafu
un di ortugrafia purtuges
un létra
di ortugrafia
ñ
ku diakrítiku
kabuverdianu
ta uza dígrafu
lh
di ortugrafia purtuges
ta uza dígrafu
nh di ortugrafia purtuges
dígrafu di dos létra
kria un dígrafu
tx
na alfabétu purtuges
dígrafu di dos létra
kria un dígrafu
dj
na alfabétu purtuges
Tanbê, nes konbinason ku alfabétu y ortugrafia purtuges, kes létra /i/ ku
/u/ é uzadu pa kes vogal /i/ ku /u/, y tanbê pa kes fonéma semivogal /j/ ku
/w/, ki ta kria un grupu di ditongu ki ta ben di purtuges. Kes ditongu é más
konplikadu pa alunu prende, pamódi es meste intende-s di manera kresénti y
dekresénti, (djobe lison Nu 19 y 20 na «Sugundu Libru di Alunu»).
Ku vogal /a/
Ku vogal /e/
Ku vogal /i/
Ku vogal /o/
Ku vogal /u/
Kresénti
Dekresénti
Ku /j/ F /i/ Ku /w/ F /u/ Ku /j/ F /i/ Ku /w/ F /u/
ja F ia wa F ua aj F ai aw F au
je F ie we F ue ej F ei ew F eu
wi F ui
iw F iu
jo F io wo F uo oj F oi ow F ou
ju F iu
uj F ui
-
11
KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL
Anton, na kel konbinason di alfabétu y ortugrafia purtuges, ku kes 39
fonéma ki ten na un alfabétu fonémiku pa lingua kabuverdianu, nu ta odja
ma alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu kaba pa fika ku 48.72% di diferénsa
ku un alfabétu ki é totalmenti fonémiku. Má na kel konbinason, nu pode
odja ma alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu kaba pa fika ku ménus
diferénsa ku alfabétu y ortugrafia purtuges. Si nu diskonta /k/, ki dja entra
na akórdu nóbu pa alfabétu purtuges, y /ñ/, ki ta parse mutu poku na letura
kabuverdianu (nen un bes na traduson di Lúkas ku Atus), alfabétu ku
ortugrafia kabuverdianu sô ten 5.13% di diferénsa ku alfabétu y ortugrafia
purtuges. Kel pursentaji li ta raprizenta kes dígrafu /dj/ ku /tx/ na ortugrafia
kabuverdianu, pa dos fonéma ki ka ten na lingua purtuges. Má mésmu así,
kes létra na kes dígrafu, ku ses son, ta faze parti di alfabétu purtuges. Anton
pa kes algen ki dja sabe lê purtuges, es debe prende kes dígrafu faxi-faxi.
Má é alfabétu ku ortugrafia purtuges ki ten diferénsa ku alfabétu ku
ortugrafia kabuverdianu, pamódi alfabétu ku ortugrafia purtuges pode uza
más ki un létra pa skrebe mésmu son, un kuza ki ortugrafia kabuverdianu
ka ta seta. Purizénplu, purtuges pode uza /c/, /qu/, /q/, /x/ ô /k/ pa skrebe kel
son di [k]; y e pode uza /c/, /ç/, /sc/, /s/, /ss/, /x/ ô /z/ pa skrebe kel son di [s];
y e pode uza /ch/, /s/, /x/ ô /z/ pa skrebe kel son di []; y e pode uza /s/, /x/ ô
/z/ pa skrebe kel son di [z]; y e pode skrebe /b/, /c/, /h/ ô /p/ undi ka ten son
na un palavra.
A. Kes palavra nóbu tomadu di otus lingua:
Tudu lingua ta toma palavra di otus lingua, má txeu palavra na
purtuges tomadu di manera ki ka mostra ruspetu pa fonolojia di lingua
purtuges. Purizénplu, ten uns palavra tomadu di lingua gregu ki ta mostra
más ruspetu pa fonolojia di lingua gregu, sima palavra «pneu» y
«psicologia», ki txeu brazileru ta prunúnsia [peneu] y [pisikolojia] ô
[sikolojia]. Kes konjuntu di konsoanti sima «pn», «ps», y más otus, é
natural na fonolojia di lingua gregu, má es ka é natural na fonolojia di
lingua purtuges kontenporániu. Anton, gósi tudu kriansa purtuges meste
memoriza kes konjuntu di konsoanti, ki ka é natural na ses lingua matérnu.
Tanbê, tudu kes «b», «c», «p» ku «t» mudu, ki es krê tra ku kel akórdu
nóbu pa purtuges, kes létra staba na ortugrafia pamódi kes palavra ki
tomadu di gregu ô latin di manera ki ka ta ruspetaba fonolojia di purtuges.
Ortugrafia kabuverdianu ka pode seta pa palavra ser tomadu di otu lingua
di manera ki ka ta mostra ruspetu pa fonolojia di lingua kabuverdianu.
Purizénplu, txeu di kes palavra nóbu, na lingua kabuverdianu di
Santiagu, é tomadu di purtuges, y es é tomadu pa gentis ki ta pâpia purtuges
sima ses lingua di formason. Anton, oxi kes palavra nóbu ta entra na
diskursu di manera ki ta mostra ruspetu sô pa fonolojia di purtuges, pamódi
12
KONBINASON DI ALFABÉTU FONÉMIKU KU SISTÉMA KOLONIAL
kes ki ta traze kes palavra nóbu ka ten formason na lingua kabuverdianu.
Purizénplu, algen formadu na purtuges, ki krê uza palavra «léxico» na un
kuza ki e ta skrebe na kabuverdianu di Santiagu, e pode skrebe kel palavra
«léksiku» na alfabétu kabuverdianu. Má na lison Nu 14 y Nu 15, na
«Sugundu Libru di Alunu», nu odja ma fonolojia di kabuverdianu di nos
públiku alvu, na Santiagu, ka ta seta konsoanti okluzivu, sima /k/, na fin di
un sílaba, «lék-si-ku». Anton, kel forma «léksiku» ka sa ta mostra ruspetu
pa fonolojia di kabuverdianu di Santiagu. Kel forma «léksiku» é
sinplismenti un palavra purtuges, skrebedu ku alfabétu kabuverdianu, ku
ruspetu pa fonolojia di purtuges kontenporániu, di Purtugal, ki dja bira ta
seta konsoanti okluzivu na fin di un sílaba (un kuza ki fonolojia purtuges di
maioria di brazileru ta kontinua ta nega).
Pa kes ki ta toma kes tipu di palavra nóbu di purtuges, des manera,
es ka ta odja prubléma, pamódi kes konsoanti okluzivu na fin di sílaba ta
soa natural na ses lingua di formason, y pamódi es ka ten formason na
lingua kabuverdianu pa es da kónta ma kes konsoanti okluzivu na fin di
sílaba ka é natural na lingua kabuverdianu di Santiagu. Pa mostra ruspetu
pa fonolojia di kabuverdianu di Santiagu, es meste formason pa prende ma
«lé-ki-si-ku» é más apropriadu, pamódi kel «i» podu entri kel «k» y kel
«s», ki ta txomadu «epêntesi», ta kria otu sílaba pa kel «k» fika na subida di
kel sílaba nóbu. Sen kel formason sobri lingua kabuverdianu, ten prigu ki,
ku ténpu, y ku txeu entrada des tipu di palavra sima «lék-si-ku», y
otus sima «sig-ni-fi-ka-du», «dig-ni-da-di» y «ték-ni-ku», fonolojia di
kabuverdianu di Santiagu pode muda pa seta kes konsoanti okluzivu na fin
di un sílaba. Así, alisérsi y strutura di lingua kabuverdianu di Santiagu
pode muda pa fika más pértu purtuges kontenporániu di Purtugal.
Anton, na traduson di Bíblia, nu krê mostra más ruspetu pa
fonolojia di varianti kontenporániu di lingua kabuverdianu na Santiagu,
di kel grandi públiku alvu na meiu. Así, nu ta uza «epêntesi», sima txeu
otus lingua ta faze.
B. Rizumu di konbinason di alfabétu fonémiku ku sistéma kolonial:
Pa skrebe lingua kabuverdianu, nu meste da kónta di tudu fonéma
ki nu mostra na Pontu 1, y nu meste konxe módi ki kada fonéma é
skrebedu, ku létra di alfabétu, ku dígrafu di ortugrafia, ku létra
diakrítiku di ortugrafia, ô ku dígrafu diakrítiku di ortugrafia, ki nu
mostra na Pontu 2. Tanbê, nu meste ruspeta kel fonolojia ki mostra-nu
kes fonéma y ses struturason na sílaba, palavra, ortugrafia, gramátika y
morfolojia di kel grandi públiku alvu na meiu.
13
ALFABÉTU KU ORTUGRAFIA KABUVERDIANU
Pontu 3
Rizumu di Alfabétu ku Ortugrafia Kabuverdianu
Alfabétu kabuverdianu é kel lista di létra standardizadu pa
skrebe maioria di son di lingua, y ki pode ser uzadu na ortugrafia, di
forma digráfiku ô diakrítiku, pa skrebe kes otu son di lingua
kabuverdianu ki ka sta na lista alfabétiku.
A. Kes létra alfabétiku:
a b d e f g i j k l m n o p r s t u v x z
ABDEFGIJKLMNOPRSTUVXZ
Ortugrafia kabuverdianu é kes régra standardizadu pa uza kes
létra di alfabétu, di forma digráfiku ô diakrítiku, pa skrebe kes otu son
di lingua kabuverdianu ki ka sta na lista alfabétiku.
B. Kes vogal nazalizadu digráfiku:
an / An en / En in / In on / On un / Un
D. Kes konsoanti digáfiku:
dj / Dj lh / - nh / Nh tx / Tx
E. Kel konsoanti diakrítiku:
ñ/Ñ
F. Kes vogal diakrítiku na sílaba tóniku:
*Ô karéka ku
régra di ikonomia
â/Â á/Á ê/Ê é/É ô/Ô ó/Ó
a/A a/A e/E
o/O
G. Kes vogal nazalizadu digráfiku y diakrítiku na sílaba tóniku:
*Ô karéka ku
régra di ikonomia
ân /Ân án /Án ên / Ên én / Én ôn / Ôn ón / Ón
an /An
en / En
on / On
I. Kes ditongu:
Kresénti N ku /i/
Kresénti N ku /u/
Dekresénti P ku /i/
Dekresénti P ku /u/
ia, ie, io, iu ua, ue, ui, uo ai, ei, oi, ui au, eu, iu, ou
*Nu ta splika kes régra di ikonomia pa diakrítiku na Pontu 5.
14
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
Pontu 4
Primeru Régra Ortugráfiku, ku Uns Izenson
Primeru régra prinsipal na ortugrafia kabuverdianu é «un létra un
son y un son un létra», ki krê fla ma kada fonéma, ki nu atxa na
fonolojia kabuverdianu, meste ser raprizentadu pa un sô létra na alfabétu,
ô un sô dígrafu na ortugrafia, ô un sô létra diakrítiku na ortugrafia, ô un sô
dígrafu diakrítiku na ortugrafia. Anton nes asuntu, nu pode odja ma ten
un diferénsa entri ortugrafia kabuverdianu y ortugrafia purtuges, pamódi
ortugrafia purtuges pode seta pa un létra raprizenta más ki un fonéma y pa
un fonéma ser raprizentadu pa más ki un létra.
Má sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason
di un alfabétu fonémiku y alfabétu ku ortugrafia purtuges, ten uns
izenson ta surji na kel primeru régra «un létra un son y un son un
létra» na ortugrafia kabuverdianu.
A. Izenson ortugráfiku pa létra «n»:
Kel konbinason ku ortugrafia purtuges ta kria dos funson pa kel
létra /n/: un pa ser un konsoanti normal, y otu pa poi na un dígrafu pa
marka nazalizason di kel vogal ki ta ben ántis, sima ta fazedu na
ortugrafia purtuges. Un kuza ki pode djuda-nu é pa nu lenbra ma óki
kel /n/ sta na subida di un sílaba, el é un konsoanti na alfabétu
kabuverdianu, pamódi kel konsoanti ka ta parse na dixida di un sílaba
na fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu. Anton, óki kel «n»
ka sta na subida di un sílaba, e ta faze parti di un dígrafu pa un vogal
nazalizadu na ortugrafia kabuverdianu.
Purizénplu, na palavra «nun-bru», kel primeru /n/ é un konsoanti
normal na subida di sílaba, «nun-bru», má kel sugundu «n» ta faze parti di
un dígrafu pa un vogal nazalizadu ki sta na piku di kel sílaba «nun-bru».
Má ten otu izenson li na uns palavra sima «ninhun». Nes palavra, kel
primeru /n/ é un konsoanti alfabétiku normal na subida di primeru sílaba,
«ninhun», kel sugundu «n» ta faze parti di un konsoanti dígrafu /nh/ na
ortugrafia, «ninhun», y kel tirseru «n» ta faze parti di un vogal dígrafu
nazalizadu, «ninhun». Má kel vogal «i», ántis di kel konsoanti dígrafu
/nh/, é nazalizadu tanbê, y e ka é raprizentadu pa un vogal digráfiku.
Anton, ta parse ma raprizentason di kel palavra podeba ser ‹ninnhun›.
n
in
- nh
15
un
-
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
Má, sima purtuges, kel «n» di kel primeru vogal digráfiku ta kai, y
kel «n» na kel dígrafu konsoanti, na prósimu sílaba, ta marka
nazalizason di kel «i». Kel izenson, di kaida di kel «n», pode kria otu
prubléma, pamódi e pode parse ma kel «i» ka é nazalizadu kantu nu
marka siparason di sílaba, «ni-nhun». Má nu ta skrebe kel tipu di
nazalizason ku /nh/ na traduson tanbê, sima «sinhor» ku «binhu».
B. Izenson ortugráfiku pa «semivogal»:
Sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di
un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia purtuges, ortugrafia
kabuverdianu ta uza mésmu létra pa kes vogal normal «i» ku «u» ki e
ta uza pa kes semivogal [ j] ku [w], sima purtuges ta faze.
Un kuza ki pode djuda-nu é pa nu lenbra ma óki un «i» ô «u» sta
na piku di un sílaba, es é kes vogal normal, má óki nu ta odja un di kes
vogal «i» ô «u», ántis ô dipos di otu vogal, ki sta na piku di kel mésmu
sílaba, es é kes semivogal [ j] y [w], ki é prununsiadu más fitxadu.
D. Izenson ortugráfiku pa «lh»:
Sima ki alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un konbinason di un
alfabétu fonémiku ku alfabétu purtuges, kel konbinason ta uza un dígrafu
/lh/ pa skrebe son sima kel na subida di últimu sílaba na palavra «ilha». Má
dja nu odja tanbê ma ortugrafia kabuverdianu pode uza ditongu kresénti, ku
un semivogal na kumésu, ki pode raprizenta kel mésmu son dipos di
konsoanti /l/, «ília», ['ilja]. Anton, algen pode skrebe palavra «familha» ô
«família», pamódi kel dos manera di skrebe kel palavra, pode ser manera
korétu pa skrebe prunúnsia des palavra na Santiagu, ku ortugrafia
kabuverdianu. Así, es semivogal ta fika ku dos létra, «i» ku «h».
Nu ta uza kel últimu manera, sima «família», más txeu na Bíblia.
Anton, nu ta uza /lh/ mutu poku na Bíblia, pamódi konfuzon ki e
pode traze.
Nóta sobri «lh»:
Pamódi otus prubléma, sima poku rendimentu, pamódi maioria di
kes palavra, ku kel «lh», na purtuges kontenporániu, é prununsiadu ku
/dj/ na lingua kabuverdianu di Santiagu, sima na palavra «fidju»,
«mudjer» y «padja», y sima ki «lh» ka pode fika na kumésu di un
palavra na lingua kabuverdianu di Santiagu, uns linguista ten ses
dúvida si kel fonéma [] ta izisti na lingua kabuverdianu di Santiagu.
Es ta atxa ma kel fonéma é más pértu [l j], ki é más pértu kel forma di
skrebe palavra «família».
16
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
E. Uns izenson di variason:
Na lingua kabuverdianu, papiadu na Santiagu, ten variason na uzu
di uns fonéma. Asves, kel variason ta parse pamódi lugar ki kes fonéma
é uzadu na palavra. Nu ka ta skrebe kel tipu di variason na traduson,
pamódi nu ta skrebe sô kel forma di kel fonéma ki sai di kes studu
fonolójiku, y nu ka ta skrebe kes forma ki ta parse pamódi lugar ki kes
fonéma é uzadu na palavra. Otus bes kel variason ta parse pamódi
variason di prunúnsia na kes públiku alvu. Pa kel tipu di variason, nu ta
tenta skrebe sô kel forma uzadu más txeu pa kel públiku alvu na meiu.
E1. Variason di vogal nazalizadu ô ditongu nazalizadu:
Kes publikason ofisial, sobri alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu,
ta fla ma un ditongu nazalizadu pode ser markadu ku un «˜» podu
riba primeru vogal na ditongu. Má ka é sô kel primeru vogal ki é
nazalizadu na un ditongu nazalizadu. Ten un propósta nóbu pa
uza un «n» dipos di un ditongu pa marka nazalizason di tudu dos
vogal na ditongu, sima ta fazedu pa marka nazalizason di un vogal
solitáriu. Má na fonolojia pa kel grandi públiku alvu na meiu,
normalmenti tudu ditongu nazalizadu, na kes palavra ki ben di
purtuges, é prununsiadu sima un vogal nazal solitáriu, sima
«pon», ô sima un ditongu oral, sima «mai».
Ta parse ma kes ditongu nazalizadu ta faze parti di kel varianti di
kel kamada sosial akadémiku. Purizénplu, inbes di «mai» es ta fla
«mãi», y inbes di «pon» es ta fla «pão». Nes altura, es ta kria un
forma di lingua txomadu «mistura di kódigu», pamódi es ta pâpia
lingua kabuverdianu di Santiagu misturadu ku purtuges. Má ku
ténpu, es pode traze mudansa na fonolojia di lingua kabuverdianu
na Santiagu. Tanbê, uns des ta uza ditongu «ões», ki pode traze
mudansa na morfolojia ku gramátika tanbê.
Anton, nu ka ta uza ditongu nazalizadu na traduson di Bíblia,
pamódi kes ditongu nazalizadu ka ta faze parti di fonolojia di kel
grandi públiku alvu na meiu na Santiagu, y pamódi nu ka krê faze
un traduson pa un «mistura di kódigu». Tanbê nu ka krê djuda
traze kes mudansa na fonolojia na kabuverdianu di Santiagu.
E2. Variason di vogal /e/ ô ditongu /ei/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /e/
ku ditongu /ei/, ki ta parse na mésmu lugar na un palavra, sima
palavra «leti» ku «leiti» y «manera» ku «maneira». Ta parse ma kel
17
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
variason pa «ei» sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku.
Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika
más ku /e/ nes tipu di variason. Anton, nes altura na traduson di
Bíblia, nu ta tenta uza /e/ más nes tipu di variason. Má asves nu
ta uza ditongu /ei/ na kes situason ki pode kria konfuzon si letor ka
ta atxa kel ditongu /ei/, sima na palavra «rei», «lei» y «meiu».
E3. Variason di vogal nazalizadu ô konsoanti nazal silábiku:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
digráfiku /in/ ku «konsoanti nazal silábiku» /n/ na kumésu di un
palavra, ki ten un konsoanti na subida di prósimu sílaba, sima
palavra «intende».
Sílaba ku Vogal
Nazalizadu
Sílaba
Tóniku
Sílaba
Final
in
ten
de
Má lingua kabuverdianu é un di kes tipu di lingua ki pode seta un
konsoanti nazal na piku di un silaba, txomadu «konsoanti nazal
silábiku». Purizénplu, na lingua kabuverdianu, pronómi di primeru
pesoa di singular, na lugar di sujetu di un frazi, é un konsoanti nazal, el
sô, na piku di un sílaba. Tanbê, na fonolojia di lingua kabuverdianu di
Santiagu, kel «/n/ silábiku» pode parse na sílaba, ki ka é tóniku, na
kumésu di uns palavra. Má uns algen ta skrebe un apóstrofu ántis di
kel «/n/ silábiku», «'ntende», sima ki es ta xinti ma un kuza kai ántis.
Tanbê, kel «/n/ silábiku» ta parse sô na sílaba, ki ka é tóniku, na
kumésu di un palavra, ántis di un sílaba ki é tóniku, ki ten un konsoanti
na subida di kel sílaba tóniku, sima na palavra «ntende».
Sílaba ku Konsoanti
Nazal Silábiku
Sílaba
Tóniku
Sílaba
Final
n
ten
de
Má e pode parse otu tipu di variason txomadu «prenazalizason» di
un konsoanti, ki nu pode atxa na uns lingua di Áfrika osidental,
sima «ntende».
Sílaba Tóniku ku Konsoanti
Prenazalizadu
n
ten
Sílaba
Final
de
Má, na lingua kabuverdianu di Santiagu, kes varianti di
«/n/ silábiku», y «prenazalizason» pa un konsoanti, ta parse sô na
kumésu di palavra, ántis di un sílaba ki é tóniku, ki ten un
18
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
konsoanti na subida di kel sílaba tóniku. Anton, ses distribuison
na fonolojia é mutu limitadu. Tanbê, ántis di un konsoanti
bilabial, kes «/n/ silábiku» ku «prenazalizason» é prununsiadu
[m], y ántis di un konsoanti velar es é prununsiadu [ŋ]. Anton, ku
kel distribuison limitadu, ka ten bon argumentu fonolójiku pa fla
ma nu debe skrebe kes forma sénpri ku /n/, sima palavra «nbarka»
ô «mbarka» y «nbarka» ô «mbarka», ô sima palavra «ngisa» ô
«ñgisa» y «ngisa» ô «ñgisa».
Anton, na traduson di Bíblia, nu disidi uza kel forma di vogal
nazalizadu, sima «intende», «inbarka» y «ingisa», pamódi kel
posibilidadi di kel otu variason di kel «prenazalizason» y
«/n/ silábiku», y se distribuison limitadu, y kel falta di bon
argumentu fonolójiku pa skrebe kel konsoanti nazal silábiku sénpri
ku «n». Tanbê, kel vogal nazalizadu pode fasilita tranzison pa
prende lê purtuges. Sima ki kes otu forma, di konsoanti nazal
silábiku, ô «prenazalizason» di un konsoanti, ta parse sô na situason
na kumésu di palavra, ántis di un sílaba tóniku, letor pode lê kel
vogal nazalizadu sima un «/n/ silábiku» ô «prenazalizason» si e krê.
E4. Variason di /s/ ô /z/:
Na fin di un palavra, un /s/ na dixida di un sílaba pode fika ku son
di «z», sima palavra «vos» y «pas». Kel-li ta kontise spesialmenti
óki kel prósimu palavra ta kumesa ku un vogal, sima «nos é» y
«nhos anda». Anton, mésmu ki kes palavra pode fika ku son di
«z» na fin, es debe ser skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z» na
kel situason ka ta faze parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di
Santiagu. Kel son di «z», nes situason, ta ben di morfolojia y nau
di fonolojia.
Tanbê, déntu un palavra, un /s/ na dixida di un sílaba pode fika ku
son di «z», óki prósimu sílaba ta kumesa ku un konsoanti sonoru,
sima palavra «mésmu» y «batismu». Má kel son di «z» ka ta faze
parti di fonolojia, pamódi un konsoanti /z/ ka pode fika na dixida
di un sílaba na fonolojia di kabuverdianu di Santiagu. Anton,
mésmu ki kes palavra pode ser prununsiadu ku son di «z» na
dixida di kes sílaba, ántis di un konsoanti sonoru, es debe ser
skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z», na dixida di un sílaba, ka
ta faze parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu.
Tanbê, na kumésu di un palavra, un /s/ na subida di un sílaba pode fika
ku son di «z», ántis di un konsoanti sonoru, sima palavra «sbanja» y
19
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
«sgota». Má kel son di «z» ka ta faze parti di fonolojia pa kabuverdianu
di Santiagu. Anton, mésmu kes /s/ pode fika ku son di «z» na kumésu
di un palavra, na subida di un sílaba, ántis di un konsoanti sonoru, es
debe ser skrebedu ku /s/, pamódi kel son di «z» nes situason ka ta faze
parti di fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu.
Má, na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten un variason entri
konsoanti /s/ ku /z/ na subida di un sílaba, ki sta entri dos vogal
déntu un palavra, sima «kasa» ku «kaza» y «kusa» ku «kuza».
Kel variason é natural entri dos vogal, má na Santiagu, kel
variason pode sta ligadu ku públiku alvu tanbê. Kes ómi ku
mudjer grandi pode fla «kasa» más txeu, y kel kamada sosial
akadémiku pode fla «kaza» más txeu. Má ta parse ma kel públiku
alvu na meiu pode fla «kaza» más txeu tanbê. Anton nu ta uza
forma «kaza» y «kuza» na traduson di Bíblia, pamódi ta parse
ma kel forma dja entra na kel varianti di kel públiku alvu na meiu.
E5. Variason di /s/ ô /es/ y /x/ ô /ex/ na kumésu di un palavra ántis
di un konsoanti okluzivu:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason óki fonéma /s/ ku
/x/ ta parse na kumésu di un palavra, ántis di un konsoanti okluzivu,
sima palavra «sporta» ku «esporta» y «xkudu» ku «exkudu». Ta
parse ma kel variason pa «es» ku «ex», na kumésu di un palavra,
ántis di un konsoanti okluzivu, sta ligadu más ku kel kamada sosial
akadémiku. Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma
es ta fika más ku /s/ y /x/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di
Bíblia, nu ta fika ku /s/ y /x/ nes tipu di variason.
E6. Variason di /r/ ô /rr/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na son di
konsoanti /r/. E pode fika ku son di konsoanti normal, ku un tokada,
[]. Ô e pode fika ku son di konsoanti, roladu, [r]. Ô e pode fika ku
son di [] ô []. Asves, kel variason pode dipende di pozison di kel
konsoanti na palavra. Otus bes, e pode dipende di variason na
públiku alvu na Santiagu. Kes publikason ofisial, sobre alfabétu ku
ortugrafia kabuverdianu, ta fla ma pode uza «rr» duplu, dos /r/, pa
skrebe variason di son pa konsoanti /r/. Má studu fonolójiku ka
mostra inda ma kel variason é uzadu pa marka diferénsa na
siginifikadu di palavra na fonolojia di lingua kabuverdianu di
Santiagu. Anton, mésmu ki kel variason pode parse na prunúnsia di
uns palavra, nu ka ta skrebe «rr» duplu na traduson di Bíblia.
20
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
E7. Variason di /b/ ô /v/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /b/ ku
/v/, sima palavra «baka» y «vaka». Ta parse ma ten poku mudansa di
/b/ pa /v/ na kel públiku alvu di kes ómi ku mudjer grandi na interior di
Santiagu, y ta parse ma ten txeu mudansa di /b/ pa /v/ na kel públiku
alvu di kamada sosial akadémiku. Má pa txeu algen na meiu, ta parse
ma ten poku mudansa di /b/ pa /v/ na sílaba tóniku, sima palavra
«bida», y más mudansa di /b/ pa /v/ na kes sílaba ki ka é tóniku, sima
palavra «palavra». Anton, ta parse ma kel tipu di mudansa, na sílaba ki
ka é tóniku, é un mudansa ki dja entra txeu na kel públiku alvu na
meiu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta tenta fika ku kes /b/ na
sílaba tóniku, y nu ta seta kes /v/ más na sílaba ki ka é tóniku.
Tanbê, na Santiagu, palavra «óbu» ten dos siginifikadu. Má pa
txeu algen na kel públiku alvu na meiu, forma «óvu» kumesa ta
toma kel siginifikadu di kel kuza ki nu ta kume streladu riba
katxupa gizadu, y forma «óbu» fika ku kel otu siginifikadu.
Anton, na traduson, nu ta uza foram «óvu» pa kel kuza ki nu
ta kume streladu riba katxupa gizadu.
E8. Variason di /r/ ô /l/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/r/ ku /l/, sima palavra «bórsa» y «bólsa». Ta parse ma kel
variason pa /r/ sta ligadu más ku kel públiku alvu di kes ómi ku
mudjer grandi na ineterior. Má pa txeu algen na públiku alvu na
meiu, ta parse ma dja es ta seta /l/ más nes tipu di variason.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta /l/ nes tipu di variason.
E9. Variason di /dj/ ô /lh/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/dj/ ku /lh/, sima palavra «midju» y «milhu». Ta parse ma kel
variason pa /lh/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku.
Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika
más ku /dj/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia,
nu ta fika ku /dj/ nes tipu di variason.
E10. Variason di /dj/ ô /j/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/dj/ ku /j/, sima palavra «djanta» y «janta». Ta parse ma kel
variason pa /j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku.
Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika
más ku /dj/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia,
nu ta fika ku /dj/ nes tipu di variason.
21
PRIMERU RÉGRA ORTUGRÁFIKU, KU UNS IZENSON
E11. Variason di /x/ ô /j/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/x/ ku /j/, sima palavra «oxi» y «oji». Ta parse ma kel variason pa
/j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku. Má pa txeu
algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika más ku /x/
nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta fika ku
/x/ nes tipu di variason.
E12. Variason di /tx/ ô /x/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/tx/ ku /x/, sima palavra «txabi» y «xavi». Ta parse ma kel
variason pa /x/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku.
Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika
más ku /tx/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia,
nu ta fika ku /tx/ nes tipu di variason.
E13. Variason di /g/ ô /j/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma
/g/ ku /j/, sima palavra «genti» y «jenti». Ta parse ma kel
variason pa /j/ sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku.
Má pa txeu algen na públiku alvu na meiu, ta parse ma es ta fika
más ku /g/ nes tipu di variason. Anton, na traduson di Bíblia, nu
ta fika ku /g/ nes tipu di variason.
E14. Variason di /g/ ô /dj/:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri fonéma /g/
ku /dj/, sima palavra «genti» y «djenti». Ta parse-nu ma kel variason
pa /g/ é uzadu más txeu pa txeu algen na nos públiku alvu na meiu.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta /g/ nes tipu di variason.
E15. Variason di «...ensa» ô «...énsia»:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri «...ensa»
y «...énsia» ku ditongu, ki ta parse na fin di uns palavra, sima
palavra «indipendensa» ku «indipendénsia». Ta parse ma kel
variason pa «ensa» sta ligadu más ku kel públiku alvu di kes ómi
ku mudjer grandi na ineterior. Anton, na traduson di Bíblia, nu
ta tenta uza /...énsia/ más nes tipu di variason.
E16. Variason di metátesi:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten tróka di órdi di uns létra,
txomadu metátesi, sima palavra «gradise» ku «gardise» y «primeru»
ku «purmeru». Uns studu ki nu faze ku nos públiku alvu na meiu,
dipos di publikason di Atus, ta indika ma nu ka debe uza kes forma ku
metátesi na prósimu publikason.
22
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
Pontu 5
Sugundu Régra Ortugráfiku
ku Izénplu di Diakrítiku y Aséntu
Sugundu régra prinsipal di ortugrafia kabuverdianu é «régra di
ikonomia». Nu pode odja es sugundu régra na kel primeru régra
«...un son un létra», pamódi óki un ortugrafia ta uza más ki un létra
pa skrebe mésmu fonéma, sima purtuges, kel ortugrafia ka ta mostra
mutu ruspetu pa régra di ikonomia. Tanbê, kel régra di ikonomia krê
fla ma ortugrafia kabuverdianu debe raduzi kel karga di skrebe kes
kuza ki é konxedu, sen pensa, pa tudu algen ki ta pâpia lingua
kabuverdianu sima se lingua matérnu.
Purizénplu, dja nu odja, na «Sugundu Libru di Alunu», ma lingua
kabuverdianu é un lingua ki ten un sílaba na kada palavra ki é
prununsiadu ku más forsa, txomadu sílaba tóniku. Pa kes algen ki ta
pâpia lingua kabuverdianu di Santiagu sima ses lingua matérnu, dja es
sabe, sen pensa, kal sílaba ki é kel sílaba tóniku na un palavra. Uns
lingua ka ta marka kel sílaba tóniku na ses ortugrafia. Má sílaba tóniku
di palavra é markadu na ortugrafia kabuverdianu, pamódi na
kabuverdianu di Santiagu, siginifikadu di alguns palavra é diferensiadu
sô na sílaba tóniku. Sima ki siginifikadu entri alguns palavra é
diferensiadu na sílaba tóniku na kabuverdianu di Santiagu, anton kel
diferénsa entri kes mésmu vogal ku diakrítiku fitxadu, y ku diakrítiku
abértu, ta parse na kes sílaba tóniku.
A. Tipu di palavra tóniku:
Kes sílaba na un palavra é djuntadu un na otu sima ónda di mar,
sima uns ónda di sílaba na un palavra. Má un di kes ónda é sénpri
más grandi di kes otu, pamódi kel sílaba é fladu ku más forsa. Kel
ónda di sílaba más grandi, fladu ku más forsa, é kel sílaba tóniku. Na
kabuverdianu di Santiagu, ten tres tipu di palavra: (1) kes palavra ki
ten sílaba tóniku na últimu sílaba, txomadu palavra «últimu»,
«okisítonu» ô «agudu»; (2) kes palavra ki ten sílaba tóniku na sílaba
ántis kel últimu sílaba, txomadu palavra «penúltimu», «parokisítonu»
ô «gravi»; y (3) kes palavra ki ten sílaba tóniku na sílaba ántis kel
sílaba ki sta ántis kel últimu sílaba, txomadu palavra «antipenúltimu»,
«proparokisítonu» ô «esdrúxulu».
23
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
A1. Primeru tipu di palavra tóniku:
Pa kel primeru tipu di palavra, txomadu palavra «últimu»,
«okisítonu» ô «agudu», un palavra pode ten mínimu di un sílaba, ki ta
kaba pa ser kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki un sílaba,
ku kel sílaba tóniku na fin di kel palavra.
Palavra ku un ónda di sílaba, ki é kel sílaba tóniku
Palavra ku dos ónda di sílaba, ku kel últimu ónda di sílaba tóniku más grandi na fin
A2. Sugundu tipu di palavra tóniku:
Pa kel sugundu tipu di palavra, txomadu palavra «penúltimu»,
«parokisítonu» ô «gravi», un palavra pode ten mínimu di dos sílaba,
ku kel sílaba ántis di fin ki é kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten
más ki dos sílaba, ku kel sílaba tóniku ántis di kel últimu sílaba na fin
di kel palavra.
Palavra ku dos ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu
Palavra ku tres ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu
Palavra ku kuatu ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi, ántis di kel últimu
A3. Tirseru tipu di palavra tóniku:
Pa kel tirseru tipu di palavra, txomadu palavra «antipenúltimu»,
«proparokisítonu» ô «esdrúxulu», un palavra pode ten mínimu di tres
sílaba, ku kel sílaba ántis di kel sílaba ántis di sílaba final ki é kel
sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki tres sílaba, ku kel sílaba
tóniku ántis di kel sílaba ántis di kel últimu sílaba.
Tres ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi ántis di kel ántis di kel últimu
Kuatu ónda di sílaba, ku kel ónda di sílaba tóniku más grandi ántis di kel ántis di kel últimu
24
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
Na «Sugundu Libru di Alunu», na lison Nu 14 ti Nu 18, nu odja ma
ten uns tipu di sílaba, ku strutura diferenti. Nu odja móki un sílaba pode
ser sô un vogal oral ô vogal nazalizadu na piku di sílaba, ô móki un
sílaba pode ten un konsoanti, un konsoanti dígrafu, ô un grupu di
konsoanti na subida di sílaba, ô móki un sílaba pode ten un konsoanti na
dixida di sílaba tanbê, má sô kes konsoanti /l/, /r/ ô /s/. Na lingua
kabuverdianu di Santiagu, normalmenti kes tipu di palavra tóniku ta
dipende di strutura di kes sílaba na fin. Anton, sistéma di sílaba tóniku
pode spia primeru na fin di palavra pa djobe strutura di kel sílaba na fin.
Purizénplu, ten uns strutura pa kel sílaba na fin di palavra, ki pode
bira kes tipu di palavra «agudu» más predizível. Normalmenti, kel
primeru tipu di palavra «agudu» ta bira predizível na kes palavra, ku
más ki un sílaba, ki ten un konsoanti na dixida di kel últimu sílaba, ô
na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ten un vogal nazalizadu na kel
últimu sílaba, ô na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ten un ditongu
dekresénti na fin, y asves kes ditongu kresénti, ki ta kumesa ku
semivogal «i», ki ten un konsoanti tanbê na subida ántis di kel ditongu
na kel sílaba. (Má, ditongu kresénti na fin, ki ta kumesa ku semivogal
«u», sima «ua», ka ta bira palavra «agudu» más predizível.) Anton, kes
strutura di sílaba na fin ta bira-l sílaba tóniku predizível pa kes ki ta
pâpia lingua kabuverdianu sima ses lingua matérnu. Má ten uns
izenson undi kel primeru tipu di palavra «agudu» pode parse tanbê.
Normalmenti, kel sugundu tipu di palavra «gravi» ta bira
predizível na kes palavra, ku más ki un sílaba, ki ka ten un konsoanti na
dixida di kel últimu sílaba, ô ki ka ten un vogal nazalizadu na kel
últimu sílaba, ô ki ka ten un ditongu na fin. Es sugundu tipu di palavra
«gravi» é más txeu na lingua kabuverdianu di Santiagu. Má ten uns
izenson undi kel sugundu tipu di palavra «gravi» pode parse tanbê.
Normalmenti, kel tirseru tipu di palavra «esdrúxulu» ta parse, na
lingua kabuverdianu di Santiagu, na kes palavra undi úniku ô últimu
vogal nazalizadu di un palavra ta parse na kel «antipenúltimu» sílaba,
ô na kes palavra ki ten «-iku» na fin di palavra, ô na kes palavra
tomadu di otu lingua. Má ten uns izenson undi kel tirseru tipu di
palavra «esdrúxulu» pode parse tanbê.
Na otus varianti di lingua kabuverdianu, na otus ilha, kel sistéma
di sílaba tóniku ta funsiona di manera diferenti, y kel sílaba tóniku di
un palavra é predizível di otu manera pa kes algen ki ta pâpia kes otu
varianti sima ses lingua matérnu. Kel-li pode ser un bon argumentu pa
ikonomiza na tudu diakrítiku ku aséntu, sima otus lingua ta faze, pa
unifika manera di skrebe tudu varianti. Así, kada algen pode lê sílaba
tóniku di un palavra di manera ki é predizível na ses varianti.
25
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
B. Kes régra di ikonomia pa diakrítiku ku aséntu:
Na un alfabétu fonémiku, tudu son fonémiku di un lingua ta ten se
própi létra. Anton pa skrebe ku un alfabétu fonémiku, tudu son di un
palavra é skrebedu ku se própi létra, y kel sílaba tóniku pode ser
markadu ku un aséntu. Má alfabétu ku ortugrafia kabuverdianu é un
konbinason di un alfabétu fonémiku ku alfabétu y ortugrafia purtuges.
Anton, uns fonéma diferenti é skrebedu ku dígrafu ô mésmu létra ki
ten diakrítiku diferenti, sima /â/ ku /á/, /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/, /ân/ ku
/án/, /ên/ ku /én/ y /ôn/ ku /ón/. Anton, si nu skrebe un palavra, ku
tudu se diakrítiku, kel palavra ta fika karegadu ku txeu marka riba
vogal. Tanbê, ta meste más trabadju pa skrebe tudu kes létra ku kes
marka riba des. Pa skrebe kes létra na un tekladu, ta meste da na
tekladu dos bes pa skrebe un fonéma, y así karga di trabadju pa skrebe
ta fika más pizadu.
Anton, ta meste uns régra pa ikonomiza na kel karga di marka riba
kes vogal na un palavra, y pa ikonomiza na trabadju di skrebe kes
marka riba kes vogal. Uns linguista ta difende un régra pa ikonomiza
na tudu aséntu ku diakrítiku, sima uns lingua ta faze, pamódi kes ki ta
pâpia un lingua, sima ses lingua matérnu, dja es sabe, sen pensa, kal
sílaba ki é tóniku, y valor di vogal na sílaba tóniku, y kontestu di
palavra na frazi ta mostra kes palavra ki ten diferénsa di siginifikadu.
Má kes régra di ortugrafia kabuverdianu ta ikonomiza sô na kes aséntu
ku diakrítiku ki é predizível, na bazi di strutura di sílaba final.
B1. Primeru régra di ikonomia pa diakrítiku na Santiagu:
Sima ki kes fonéma diferenti, ki ten mésmu létra vogal, ku
diakrítiku diferenti, ta faze diferénsa na siginifikadu di palavras, sô na
sílaba tóniku, na lingua kabuverdianu di Santiagu:
Tudu vogal, ki sta fóra di sílaba tóniku, pode fika karéka, pa
ikonomiza na karga di diakrítiku na ortugrafia kabuverdianu.
Sima ki kes mésmu létra vogal, ku diakrítiku diferenti, é uzadu na
sílaba tóniku, di manera ki es ta mostra diferénsa na siginifikadu di
palavras, kes diakrítiku ta marka dos kuza: (1) es é diakrítiku pa
marka diferénsa entri fonéma ku son diferenti, y (2) es é aséntu pa
marka sílaba tóniku tanbê, konfórmi kolidadi fonémiku di kel vogal.
Má lingua kabuverdianu ten uns vogal ki ka uza mésmu létra vogal,
ku diakrítiku diferenti, sima vogal /i/ ku /u/. Anton, kes marka riba /i/
ku /u/, na ortugrafia kabuverdianu, é aséntu sô pa marka sílaba tóniku.
26
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
Anton, si nu marka tudu sílaba tóniku ku aséntu, tudu palavra ta
fika karegadu ku aséntu. Anton, ortugrafia kabuverdianu ta uza uns
régra pa ikonomiza na kel karga di marka di aséntu na sílaba tóniku, pa
ikonomiza na trabadju di skrebe kes aséntu riba kes létra. Kes régra ta
dipende di tipu di palavra, si es é kel primeru tipu, txomadu «últimu»,
«okisítonu» ô «agudu», si es é kel sugundu tipu, txomadu palavras
«penúltimu», «parokisítonu» ô «gravi», ô si es é kel tirseru tipu,
txomadu palavras «antipenúltimu», «proparokisítonu» ô «esdrúxulu».
Dipos, sima ki kes tipu di palavra ta dipende na strutura di sílaba
tóniku, spesialmenti kel últimu sílaba, kes régra pa ikonomiza na kes
aséntu pa marka sílaba tóniku, y pa ikonomiza na kes diakrítiku riba
vogal pa marka kes fonéma diferenti na sílaba tóniku, ta dipende di
strutura di kes sílaba tóniku tanbê. Anton, é strutura di sílaba ki ta bira
sílaba tóniku predizível pa kes ki ta pâpia lingua sima se lingua matérnu.
B2. Sugundu régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku na Santiagu,
na primeru tipu di palavra «agudu»:
Pa kel primeru tipu di palavra, txomadu palavras «últimu»,
«okisítonu» ô «agudu», un palavra pode ten sô un sílaba, ki meste ser
kel sílaba tóniku, ô un palavra pode ten más ki un sílaba, ku kel sílaba
tóniku na fin di kel palavra. Anton, nes tipu di palavra, kel sílaba
tóniku debe ser markadu ku aséntu, y tudu kes diferénsa di son, entri
kes mésmu létra, ku diakrítiku diferenti, debe ser markadu na kel
sílaba tóniku na fin di palavra tanbê.
Lenbra ma sistéma di sílaba tóniku, na kabuverdianu di Santiagu, ta
spia na fin di palavra pa djobe strutura di kel sílaba. Anton ten uns
strutura di kel sílaba ki pode bira es tipu di palavra «agudu» más
predizível, ku sílaba tóniku na fin. Kes kuza é: un konsoanti /l/, /r/ ô /s/
na dixida di kel últimu sílaba, un vogal nazalizadu na kel últimu sílaba,
ô un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida.
Anton, na ortugrafia kabuverdianu, di Dekrétu-Lei n.° 67/98, kes
régra pa ikonomiza na marka riba létra na sílaba tóniku, nes primeru
tipu di palavra «agudu», ku sílaba tóniku na fin, é aplikadu di
manera siginti:
KES PALAVRA «AGUDU» KI É PREDIZÍVEL:
Pa kes palavra ki ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti /l/, /r/ ô
/s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô un vogal nazalizadu na kel últimu
sílaba, ô un ditongu na kel sílaba na fin, ku un konsoanti na subida, un
palavra «agudu» é predizível, ku kel sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku
di kel palavra.
27
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
2a. Anton, un régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu
vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na
dixida di kel sílaba, pode fika karéka, sen diakrítiku, pamódi kel
sílaba tóniku é predizível, sima palavra «baril», «filis», «Jizus»,
«algen», «traduson», «otel», «papel», «mudjer», «sinhor»,
«midjor», «purtuges», «dipos*», «dos*», «mes*» y «tres*».
Nóta: Kel «s*» na dixida di sílaba, na fin di palavra, ka pode ser kel
sufíkisu «-s» pa marka plural, sima «ómis», pamódi kel
sufíkisu «-s» ka é un létra. El é un morféma átonu dipendenti.
Nóta: Uns skritor ta poi diakrítiku na kes palavra sima «midjór»,
«purtugês», «dipôs», «dôs», «mês» y «três», má kes
diakrítiku ka ten justifikason na kes publikason ofisial sobri
manera di skrebe lingua kabuverdianu.
2b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu vogal,
di tudu sílaba na fin, ki ten un vogal nazalizadu, pode fika
karéka, sen diakrítiku, pamódi kel sílaba tóniku é predizível.
Lenbra ma kel «n» na fin di un palavra ka é un konsoanti na
dixida di kel sílaba final. Kel «n» ta faze parti di un vogal
nazalizadu digráfiku, ki sta djuntu na piku di kel sílaba final.
Má na lingua kabuverdianu di Santiagu, óki un palavra ten un
sílaba, ô más ki un sílaba, ki ten vogal nazalizadu,
normalmenti é kel sílaba ku un vogal nazalizadu, ki sta más
pértu fin di palavra, ki é kel sílaba tóniku di kel palavra.
Anton, óki ten un vogal nazalizadu na fin di un palavra,
normalmenti kel sílaba é kel sílaba tóniku di kel palavra, sima
«algen», «armun» «kurason» y «konprenson».
2d. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» é: tudu kes
vogal prinsipal, na ditongu dekresénti na fin, ô un ditongu
kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «i», má nau ku
semivogal «u», sima «ua», ki ten un konsoanti na subida di
kel sílaba, pode fika karéka, sen diakrítiku, pamódi kel sílaba
tóniku é predizível, sima palavra «balai», «judeu» y «kadia».
KES PALAVRA «AGUDU» KI KA É PREDIZÍVEL:
Pa kes palavra «agudu» ki ten un sílaba na fin ki ka ten un
konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô nen un vogal
nazalizadu na kel últimu sílaba, ô nen un ditongu na kel sílaba na fin,
ku un konsoanti na subida, má kel sílaba na fin é kel sílaba tóniku di
kel palavra, kel sílaba tóniku «agudu» na fin, ka é predizível.
28
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
2e. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «agudu» ku «e» ô
«o» na fin, y kes diakrítiku pa marka diferénsa entri kes
fonéma /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/ na fin ta fika, pamódi es ta marka
diferénsa na siginifikadu di uns palavra, y pamódi kel sílaba
tóniku na fin ka é predizível na palavra ku más ki un sílaba,
sima palavra «krê» (vérbu) y palavra «kré» (subistantivu),
kr ê
kr é
-
-
y sima palavra «vovô» (matxu) y palavra «vovó» (fémia),
ô
vo - v
ó
vo - v
-
-
y tanbê na kes palavra undi kes fonéma /ê/ ku /é/ y /ô/ ku /ó/
ka ta faze diferénsa na siginifikadu na un par minimal.
ku
-
zê
ka
-
-
fé
-
Nóta: Kel «-» ta mostra ma ka ten létra na dixida di un sílaba.
2f. Tanbê, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «agudu», ku
más ki un sílaba, ku «a» na fin, y kes diakrítiku na /â/ ku /á/
na fin ta fika, pa marka sílaba tóniku, pamódi kel sílaba
tóniku na fin ka é predizível, sima palavra «papá».
; Má na kes palavra, di un sílaba, ku «a» na fin, tudu
diakrítiku pa marka diferénsa entri fonéma /â/ ku /á/ pode
fika karéka, sen diakrítiku «a», pamódi es ta marka diferénsa
na siginifikadu sô na poku palavra. Tanbê, lugar di kes
palavra na un frazi ta mostra kel diferénsa ki es ten, sima
«pa», [pa], (subistantivu), «E faze kóba ku se pa nóbu.» y
«pa», [p], (prepozison), «Es ba pa kasa.»
2g. Tanbê, ka ten régra di ikonomia pa aséntu pa kes palavra
«agudu», ku más ki un sílaba, ku otus vogal na fin, y kel
aséntu «΄» na fin ta fika, pa marka sílaba tóniku, pamódi kel
sílaba tóniku na fin ka é predizível, sima palavra «así» y «amí».
29
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
B3. Tirseru régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku na
Santiagu, na sugundu tipu di palavra «gravi»:
Pa kel sugundu tipu di palavra, txomadu palavras «penúltimu»,
«parokisítonu» ô «gravi», un palavra pode ten sô dos sílaba, ku kel
sílaba ántis di sílaba final ki meste ser kel sílaba tóniku di kel palavra,
ô un palavra pode ten más ki dos sílaba, ku kel sílaba ántis di kel
últimu sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku. Anton, nes tipu di palavra,
kel sílaba tóniku debe ser markadu ku aséntu, y tudu kes diferénsa di
son, entri kes mésmu létra, ku diakrítiku diferenti, debe ser markadu
tanbê na kel sílaba tóniku, ántis di kel últimu.
Má lenbra ki ten uns strutura pa spia na sílaba na fin ki pode bira
otus tipu di palavra más predizível, sima falta di un konsoanti /l/, /r/ ô
/s/ na dixida di kel últimu sílaba, falta di un vogal nazalizadu na kel
últimu sílaba, ô falta di un ditongu na últimu sílaba, ku un konsoanti
na subida. Lenbra tanbê ma kel sugundu tipu di palavra «gravi» é más
txeu na lingua kabuverdianu di Santiagu. Anton, es tipu di palavra
«gravi» é más predizível na kes palavra sen un konsoanti, sen un
vogal nazalizadu, ô sen un ditongu na fin.
Anton, na ortugrafia kabuverdianu, di Dekrétu-Lei n.° 67/98, kes
régra pa ikonomiza na marka riba létra na sílaba tóniku, nes sugundu
tipu di palavra «gravi», ku sílaba tóniku ántis di kel últimu sílaba, é
aplikadu di manera siginti:
KES PALAVRA «GRAVI» KI É PREDIZÍVEL:
Pa kes palavra ki ka ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti /l/, /r/
ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô nen un vogal nazalizadu na kel
últimu sílaba, ô nen un sílaba ku un ditongu na kel sílaba na fin, ku un
konsoanti na subida, un palavra «gravi» é más predizível, ku kel sílaba
ántis di kel sílaba na fin ki é kel sílaba tóniku di kel palavra.
3a. Anton, un régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu
diakrítiku pa marka kes fonéma /ê/ ku /ên/ y /ô/ ku /ôn/
fitxadu, pode fika karéka, sen diakrítiku «e» ku «en» y «o»
ku «on», pamódi kes forma karéka dja pode ser intendedu
sima ki es ta raprizenta kes fonéma fitxadu.
; Má ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» pa
diakrítiku pa marka fonéma /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/
abértu, pamódi diferénsa entri kes fonéma fitxadu y abértu ta
marka diferénsa na siginifikadu na txeu palavra na
kabuverdianu di Santiagu,
30
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
sima palavra «korda» (vérbu) y «kórda» (subistantivu),
kor da-
kór da
-
y sima palavra «seka» (vérbu) y «séka» (subistantivu),
se
-
ka
sé
-
ka
-
-
y sima palavra «konta» (vérbu) y «kónta» (subistantivu),
k on - t a
k ón - t a
-
-
y tanbê na kes palavra undi kes fonéma /é/ ku /én/ y /ó/ ku
/ón/ ka ta faze diferénsa na siginifikadu di un par minimal.
xé
-
fi
nó - bu
-
t én - p u -
-
s ón - br a -
y tanbê na kes palavra ki ten más ki dos sílaba, sima
ka
-
bé
-
lu
-
3b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu
diakrítiku pa marka diferénsa entri kes fonéma /â/ ku /á/ y
/ân/ ku /án/ pode fika karéka, sen diakrítiku «a» y «an»,
pamódi es ta marka diferénsa na siginifikadu sô na poku
palavra, y pamódi kel sílaba tóniku é predizível,
3d. Otu régra di ikonomia pa aséntu pa kes palavra «gravi», pa
marka sílaba tóniku na otus vogal sima /i/ ku /in/ y /u/ ku
/un/ pode fika karéka, pamódi kel sílaba tóniku é predizível,
sima palavra «libru», «obidu», «pintxa», «txuba», «nunbru».
31
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
3e. Otu régra di ikonomia pa kes palavra «gravi» é: tudu vogal,
fóra /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/, pode fika karéka, óki kel
sílaba na fin ten un ditongu kresénti, ki ta kumesa ku
semivogal «u», sima «ua», ku un konsoanti na subida,
pamódi kel sílaba tóniku ántis di sílaba na fin é predizível,
sima palavra «lingua», «kontinua» y «purdua».
KES PALAVRA «GRAVI» KI KA É PREDIZÍVEL:
Pa kes palavra «gravi», ki ten un sílaba na fin ki ten un konsoanti
/l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel últimu sílaba, ô un vogal nazalizadu na kel
últimu sílaba, ô un sílaba ku un ditongu na fin, ku un konsoanti na
subida, má kel sílaba ántis di kel sílaba na fin é kel sílaba tóniku di kel
palavra, kel sílaba tóniku «gravi», ántis di kel sílaba na fin, ka é
predizível.
3f. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel
sílaba na fin ten konsoanti /l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel sílaba, y
tudu aséntu ku diakrítiku ta fika riba kes vogal, na kel
sílaba ántis di kel últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku
«gravi» ka é predizível, sima palavra «Jônas*», «Lúkas*»,
«ántis*», y «sínplis*». (*Kel «s» na dixida di sílaba, na fin di
palavra, ka pode ser kel sufíkisu «-s» pa marka plural, sima «ómis».)
3g. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel
sílaba na fin ten un vogal nazalizadu, y tudu aséntu ku
diakrítiku ta fika riba kes vogal, na kel sílaba ántis di kel
últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku «gravi» ka é
predizível, sima palavra «núven» y «jóven».
3i. Anton, ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «gravi», óki kel
sílaba na fin ten un ditongu dekresénti na fin, ô un ditongu
kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «i», ku un konsoanti na
subida, y tudu aséntu ku diakrítiku ta fika riba kes vogal, na
kel sílaba ántis di kel últimu sílaba, pamódi kel sílaba tóniku
«gravi» ka é predizível, sima palavra «límia», «família»,
«kúnfia», «lúmia», «ôdia», «divôrsia», «stória», «sirimónia»,
«resênsia», «bêntia», «mistériu», «inpériu», «âstia», «pâpia»,
«pátiu» y «ástia».
; Má na kes palavra «gravi» ki ten un sílaba na fin ki ten un
ditongu kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua»,
ku un konsoanti na subida, kes vogal /i/ ku /u/, y tanbê kes
fonéma /â/ ku /á/ pode fika karéka.
32
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
B4. Aséntu ku diakrítiku na Santiagu, na tirseru tipu di palavra
«esdrúxulu»:
Ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «esdrúxulu», anton
tudu marka meste fika riba kes vogal na sílaba tóniku na kes
palavra «esdrúxulu», pamódi es é poku predizível, sima «dúvida»,
«púrpura», «líkidu», «kapítulu», «títulu»,
-
úl
t i - mu
-
y tanbê na kes palavra ki ten más ki tres sílaba.
pu
-
lí
ti
-
-
ku
-
B5. Otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku:
Ten otus régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku ki nu meste
konsidera siparadu di kes tipu di palavra.
5a. Otu régra di ikonomia pa kes palavra pa tudu palavra ki ten más
ki dos vogal na fin é: tudu kes vogal na fin pode fika karéka,
pamódi un di kes vogal é un semivogal entri dos vogal normal, y
kolidadi di kes otu vogal, y kel sílaba tóniku, é predizível, sima
palavra «meiu», «raiu» «konloiu», «apoia» y «praia».
5b. Otu régra di ikonomia pa kes palavra pa tudu palavra ki ten
iatu, dos vogal siparadu, ki ka é un ditongu, ku un vogal na
sílaba tóniku é: kel vogal tóniku pode fika karéka, pamódi
kolidadi di kes vogal, y kel sílaba tóniku, é predizível, sima
palavra «pesoa», «saudi» y «viuva».
Nóta: Txeu palavra ki é prununsiadu ku iatu na purtuges, poda ser
prununsiadu ku ditongu na kabuverdianu di Santiagu, sima
palavra «viuva» pode ser prununsiadu iatu ô ku ditongu tanbê.
Rizumu di kes régra di ikonomia pa aséntu ku diakrítiku
1. Tudu vogal, ki sta fóra di sílaba tóniku, pode fika karéka.
2a. Na palavra «agudu», tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten konsoanti
/l/, /r/ ô /s/ na dixida di kel sílaba, pode fika karéka.
2b. Na palavra «agudu», tudu vogal, di tudu sílaba na fin, ki ten un vogal
nazalizadu, pode fika karéka.
2d. Na palavra «agudu», tudu vogal prinsipal, di tudu sílaba na fin, ki ten un
ditongu na fin, ku konsoanti na subida, pode fika karéka.
33
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
2f. Na kes palavra, di un sílaba, tudu diakrítiku pa marka diferénsa entri
fonéma /â/ ku /á/ na fin pode fika karéka.
3a. Na palavra «gravi», kes diakrítiku pa marka /ê/ ku /ên/ y /ô/ ku /ôn/
fitxadu, pode fika karéka.
3b. Na palavra «gravi», kes diakrítiku pa marka diferénsa entri kes fonéma
/â/ ku /á/ y /ân/ ku /án/ pode fika karéka, sima ki aséntu ka é mestedu
tanbê pa marka sílaba tóniku na otus vogal /i/ ku /in/ y /u/ ku /un/.
3d. Na palavra «gravi», aséntu ka é mestedu pa marka sílaba tóniku na
vogal /i/ ku /in/ y /u/ ku /un/.
3e. Na palavra «gravi», tudu vogal fóra /é/ ku /én/ y /ó/ ku /ón/ pode fika
karéka, óki kel sílaba na fin ten un konsoanti na subida y un ditongu
kresénti, ki ta kumesa ku semivogal «u», sima «ua».
4. Ka ten régra di ikonomia pa kes palavra «esdrúxulu».
5a. Na tudu palavra ki ten más ki dos vogal na fin, tudu kes vogal pode fika
karéka.
5b. Na tudu palavra ki ten iatu, dos vogal siparadu, ki ka é un ditongu, ku
un vogal na sílaba tóniku, kel vogal tóniku pode fika karéka.
Tudu otu diakrítiku ku aséntu ta fika pa marka diferénsa entri uns vogal
fitxadu ku abértu, y pa marka sílaba tóniku na kes sílaba ki ka é predizível.
Kumesa skrebe:
Aséntu ku diakrítiku pode ser kel kuza ki ta meste más prátika pa
skrebe lingua kabuverdianu. Gósi ki dja bu studa alfabétu ku ortugrafia
kabuverdianu, na Pontu Nu 2 ku Pontu Nu 3; y dja bu studa primeru
régra ortugráfiku, ku uns izenson na Pontu Nu 4; y dja bu studa sugundu
régra ortugráfiku, ku izénplu di diakrítiku y aséntu nes Pontu Nu 5,
anton bu pode kumesa ta faze prátika pa skrebe lingua kabuverdianu.
Uns tipu di pedagojia ta poi alunu memoriza móki tudu palavra é
skrebedu. Má na pedagojia li nu tenta splika kes régra pa manera ki
kada palavra é skrebedu. Anton, basta algen sabe módi ki un palavra
é prununsiadu na lingua kabuverdianu di Santiagu, djuntu ku kes régra
pa manera di skrebe kel prunúnsia. Ka ten prubléma li pa kes ki ta
pâpia lingua kabuverdianu di Santiagu sima lingua matérnu. Basta es
fla un palavra, pa es obi prunúnsia di kel palavra, pa es pode skrebe
kada son di kel palavra, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu,
splikadu na Pontu Nu 3 ti Nu 5, li di riba.
Purizénplu, pensa na un palavra. Dipos fla kel palavra pa bu obi-l.
Pensa na kada son na kel palavra ki bu fla. Bu pode fla-l txeu bes pa
bu obi-l txeu bes, ti ki bu da kónta di kada son na kel palavra. Anton
skrebe un létra, ô un dígrafu pa kada un di kes son, na sekuénsia di kes
son na kel palavra.
34
SUGUNDU RÉGRA ORTUGRÁFIKU KU DIAKRÍTIKU Y ASÉNTU
Dipos, fla kel palavra otu bes pa bu obi kal ki é kel sílaba tóniku
di kel palavra. Dipos, djobe si vogal na kel sílaba tóniku meste fika
ku diakrítiku ô aséntu, ô si kes régra di ikonomia ta seta pa kel vogal
fika karéka.
Dipos, pensa na otus palavra ki ta uza otus son, y skrebe-s tanbê.
Dipos, pensa na uns frazi pa skrebe. Y así dja bu kumesa ta skrebe
lingua kabuverdianu di Santiagu.
Si algen ka ta pâpia kabuverdianu di Santiagu sima lingua
matérnu, kel algen ta meste prende lingua kabuverdianu di Santiagu
pa prende módi ki ses palavra é prununsiadu. Tanbê e ta meste studa
fonolojia di lingua kabuverdianu di Santiagu, pa djobe módi ki se
fonolojia ta funsiona. Anton, pa nu skrebe pa kel públiku alvu na
meiu, na ilha di Santiagu, nu meste studa prunúnsia di palavra, y nu
meste studa ses fonolojia.
Trabadju Prátiku:
Pa nu skrebe purtuges ku alfabétu y ortugrafia purtuges, es taréfa
é mutu más konplikadu, pamódi un létra pode ten txeu son y un son
pode ten txeu létra. Anton nu meste memoriza txeu variason na
manera di skrebe kes palavra na lingua purtuges. Mésmu así, ten
gentis ki ta difende má nu debe skrebe lingua kabuverdianu ku
alfabétu y ortugrafia purtuges. Sima ki kes algen ta difende ma nu
debe skrebe lingua kabuverdianu ku alfabétu y ortugrafia purtuges, nu
atxa ma nu pode difende ma nu pode skrebe purtuges ku alfabétu y
ortugrafia kabuverdianu tanbê. Anton nes trabadju prátiku, tenta
skrebe es testu, ki ta sigi, ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu.
Todos os crentes viviam perfeitamente unidos: eram
como um só coração e uma só alma. Nenhum deles dizia que
os seus bens eram apenas seus, mas punham tudo em comum.
Os apóstolos falavam com grande autoridade acerca da
ressurreição do Senhor Jesus e Deus abençoava-os bastante.
Nenhum dos crentes passava necessidade, porque os que
tinham campos ou casas vendiam tudo e entregavam aos
apóstolos o dinheiro da venda, para eles repartirem por cada
um conforme as suas necessidades. (Actos 4:32-35, Tradução em
Português Corrente)
Raspósta pa es trabadju prátiku sta na Pontu 14, na fin des livru.
Si bu krê más prátika li, faze kes otu trabadju prátiku na Pontu 14, na
fin des livru.
35
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Pontu 6
Uns Régra Ortu-Morfolójiku
Kada lingua di mundu ten se própi morfolojia, ku ses régra ki ta
guberna órdi y módi ki ses tipu di morféma é djuntadu na ses tipu di
palavra, y ku ses régra ki ta guberna módi ki ses tipu di palavra
diferenti pode ser djuntadu un na otu. Tudu algen ten direitu ku diver
di studa kel morfolojia própi pa se lingua ku varianti matérnu, pa e
pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua matérnu y pa e pode
dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua matérnu. Tanbê,
txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta dizenvolve es
direitu ku diver matérnu, ta prende otus lingua midjor y más faxi.
Na tipolojia di lingua, ten kes lingua ki é aglutinativu y kes ki ka é
aglutinativu. Kes lingua aglutinativu ta forma txeu palavra konpostu
di uns tipu di rais ô radikal, y txeu tipu di morféma, ki ta podu pegadu
na radikal, pa modifika jéneru ô tipu di kel radikal, ô pa modifika
nunbru di kel radikal, ô pa modifika grau di kel radikal, ô pa modifika
siginifikadu di kel radikal. Tanbê, kes morféma é podu pegadu na kes
tipu di radikal di manera ki ta mostra dipendénsia di kes morféma na
ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu
di kel konpozison ku txeu radikal, y di manera ki ta mostra
intendimentu di funson di kes morféma. Pa kes lingua tipu kriolu, es
ka ta faze parti di kes lingua tipu aglutinativu. Anton, normalmenti un
lingua kriolu ka ten txeu morfolojia ô disinénsia regular ku txeu
afíkisu. Purizénplu, normalmenti es ka ten un morféma pa marka
nunbru, sima «-s» di plural, ô sufíkisu pa marka jéneru ô tipu di
subistantivu, ô txeu afíkisu pa marka mudansa di ténpu, módu y
aspétu na vérbu, ô más otus morféma ki ta fika pegadu na otus
palavra, sima ki ten na kes lingua aglutinativu.
Má ten uns lingua, tipu kriolu, ki ten un poku di morfolojia. Uns
linguista ta fla ma kel poku morfolojia ki ten, na uns lingua tipu
kriolu, é uns mudansa di diskriolizason ki dja entra na istória di kes
lingua kriolu más antigu, pamódi kes lingua tipu kriolu, más jóven, ka
ten kel morfolojia. Varianti di lingua kabuverdianu di Santiagu, é un
di kes varianti di lingua kabuverdianu más antigu na Kabu Verdi, y nu
ta atxa uns morféma ki é podu pegadu na uns palavra di forma regular
ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku txeu palavra,
y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma.
36
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na kes palavra undi es é podu
pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta meste fika pegadu na un
palavra ki ten un sílaba tóniku. Tanbê, es pode mostra ses dipendénsia
di manera ki es ta entra na un sílaba di kel palavra, ô es pode sakudi
sílaba tóniku na kel palavra undi es é podu pegadu.
Ten otus palavra ki pode parse ku un morféma pegadu na un
radikal. Má kes morféma ka é uzadu di manera ki ta mostra
dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta
seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal, y di
manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Anton es
pode ser vestíjiu di uns morféma latin, ki entra na lingua kabuverdianu
di Santiagu sima un unidadi, via purtuges. Así, talves es ka debe ser
analizadu di forma diskonpostu na kabuverdianu di Santiagu, pamódi
kes morféma ka é uzadu di manera ki ta mostra dipendénsia di kes
morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason
na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal na kabuverdianu di
Santiagu, y di manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes
morféma. Pode ser ki ses análisi, di forma diskonpostu, debe faze
parti di otus tipu di análisi, sima análisi diakróniku y etimolójiku, má
nau di kes tipu di análisi morfolójiku atual, ki é sinkróniku y
funsional, sima ki nu ta faze li. Anton, li nu ta konsidera más kes
morféma ki é podu pegadu na uns palavra di manera ki ta mostra
dipendénsia di kes morféma na ses radikal, y di forma regular ki ka ta
seta txeu alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu radikal, y di
manera ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma.
Nu odja, na lison Nu 23, na «Sugundu Libru di Alunu», uns régra
ortu-morfolójiku di ortugrafia kabuverdianu, ki mestedu pa prende lê.
Anton, nes Pontu 6, nu ta djobe kes régra otu bes, ku más splikason ki
mestedu pa skrebe lingua kabuverdianu di Santiagu.
A. Disinénsia morfémiku di palavra:
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu pode atxa uns morféma
pegadu na uns tipu di palavra, di forma regular ki ka ta seta txeu
alterason na prusésu di kel konpozison ku txeu palavra, y di manera ki
ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Tanbê, kes
morféma ta mostra ses dipendénsia na kes palavra undi es é podu
pegadu, pamódi kes morféma ka é tóniku, y así es ta meste fika
pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Uns di kes morféma é
txomadu enklítiku, pamódi es é podu pegadu na fin di palavra. Kes
37
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
enklítiku pode mostra ses dipendénsia di manera ki es ta entra na
últimu sílaba di un palavra, ô es pode sakudi sílaba tóniku na kel
palavra undi es é podu pegadu. Na kabuverdianu di Santiagu, kes
enklítiku más regular, ten un tendénsia di faze trabadju di disinénsia di
ténpu, modu y aspétu pa vérbu, ô disinénsia di nunbru ô grau pa
subistantivu.
A1. Disinénsia enklítiku pa vérbu: Kel enklítiku más funsional y
regular ki ten, na lingua kabuverdianu di Santiagu, é sufíkisu
«-ba» pa vérbu, pamódi funson di kel morféma é ben intendedu,
y e ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku vérbu.
Tanbê, e ta mostra se dipendénsia na vérbu undi el é podu pegadu,
pamódi e ka é tóniku, y así e ta sakudi sílaba tóniku na kel vérbu.
Tanbê e ta muda ténpu ku aspétu rializadu na pasadu di un
vérbu, sima vérbu «anda» ku «andaba».
Na kabuverdianu di Santiagu, normalmenti un vérbu é gravi, ku
kel sílaba ántis kel últimu ki é kel sílaba tóniku di vérbu. Tanbê,
normalmenti e ten un vogal na fin. Anton, óki kel sufíkisu «-ba»
é podu na fin di kes vérbu, kel sílaba tóniku di kel vérbu
é sakudidu pa prósimu sílaba, pa fika na kel mésmu pozison, ántis
di kel últimu sílaba podu pegadu, pa kel vérbu pode kontinua ta
ser un palavra gravi. Purizénplu, na palavra «kóre», na frazi «E
kóre pa kaza.», nu pode odja ma kel sílaba «kó» é tóniku, ku
diakrítiku na «ó».
kó
re
Má, óki kel sufíkisu «-ba» é pegadu na fin di kel vérbu, «koreba»,
kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «re».
ko
re
ba
Óki kel sufíkisu «-ba» é pegadu na fin di kel vérbu, kel marka riba
«ó» ta sai di sílaba «kó», pamódi sílaba tóniku fika sakudidu pa
prósimu sílaba «re». Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes
nóbu sílaba tóniku, é dexadu karéka, pamódi es é predizível,
markadu ku prizénsa pa kel sufíkisu «-ba».
38
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
A2. Otu disinénsia enklítiku pa vérbu: Otus enklítiku más funsional
y regular na lingua kabuverdianu di Santiagu, é kes sufíkisu «-du»
ku «-da» pa vérbu, pamódi funson di kes morféma é ben
intendedu, y es ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison
ku vérbu. Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na vérbu undi es é
podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así e ta sakudi sílaba tóniku
di kel vérbu. Tanbê es ta faze mudansa di pasividadi di un
vérbu, pa sujetu di vérbu pode fika vagu, sima vérbu «faze» ku
«fazedu» na frazi, «Trabadju di skóla ka fazedu.»
Uns linguista ta fla ma sufíkisu «-da» é sufíkisu «-du» djuntadu na
sufíkisu «-ba», sima (faze-du-ba), ki ta djunta pa bira ku forma «-da»,
«fazeda», pa marka pasividadi di kel vérbu na pasadu, sima «Na ténpu
di nos busdónu, fla ku gentis grandi ku disruspetu ka fazeda.»
Sima nu odja li di riba, na lingua kabuverdianu di Santiagu,
normalmenti un vérbu é gravi, ku un vogal na fin. Anton, óki kes
sufíkisu «-du» ku «-da» é podu na kes vérbu, kel sílaba tóniku di
kel vérbu é sakudidu pa prósimu sílaba, pa fika na kel mésmu
pozison, ántis di kel últimu sílaba podu pegadu, pa kel vérbu pode
kontinua ta ser un palavra gravi. Purizénplu, na palavra «faze»,
nu pode odja ma kel sílaba «fa» é kel sílaba tóniku di palavra.
fa
ze
Má, óki kel sufíkisu «-du» é pegadu na fin di kel vérbu, «fazedu»,
kel sílaba tóniku é sakudidu pa kel prósimu sílaba «ze».
fa
ze
du
Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é
dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu pa prizénsa di
kes sufíkisu «-du» ô «-da». Kel pasividadi di vérbu, pa sujetu di
vérbu pode fika vagu, é uzadu txeu na Bíblia.
A3. Disinénsia enklítiku pa subistanstivu: Uns lingua di mundu ta
distrinsa uns tipu di subistantivu, ki ta txomadu klasi. Uns lingua
ten txeu klasi di subistantivu, baziadu na un tipolojia semántiku.
Otus lingua ten sô poku klasi di subistantivu, sima purtuges ki ten
39
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
sô dos klasi, baziadu na sonoridadi, ki es ta txoma maskulinu ku
femininu.
Otus lingua ten sô un klasi di subistantivu.
Normalmenti kes lingua tipu kriolu ta ten sô un klasi di
subistantivu.
Má uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu
ta faze divizon di uns tipu di subistantivu, ku un tipu ki é baziadu
na tipolojia semántiku di tipu animadu (bibu). Na ses análisi, es
ozerba ma kel tipu di subistantivu animadu pode uza morféma
enklítiku pa marka disinénsia di nunbru, «-s» di plural, di forma
regular y intendedu. Purizénplu, na kabuverdianu di Santiagu, nu
ta atxa uns disinénsia di plural uzadu na uns subistantivu di tipu
umanu, sima «-s» dipos di un vogal oral, «-is» dipos di un
konsoanti y «-sis» dipos di un vogal nazal:
Enklítiku Singular
genti
-s
ómi
mudjer
-is
prufesor
-sis armun
F
F
F
F
F
F
Plural
gentis
ómis
mudjeris
prufesoris
armunsis
Kes varianti di kel enklítiku ta mostra ses dipendénsia na kes
subistantivu undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así
es ta meste fika pegadu na un subistantivu ki ten un sílaba tóniku.
Má kes varianti di kel enklítiku ka ta sakudi kel sílaba tóniku di
kel palavra undi es é podu pegadu. Tanbê, kel forma dipos di un
vogal oral ta mostra se dipendénsia di manera ki e ta entra na
dixida di kel últimu sílaba di subistantivu undi el é podu pegadu.
ó mi s
Na traduson di Bíblia, nu ta tenta seta enklítiku di nunbru sô
na kel tipu di subistantivu animadu, pamódi nu ta seta kel
análisi di kel tipu di subistantivu. Má ántis di nu seta poi
enklítiku di nunbru na kel tipu di subistantivu, nu ta tenta uza
un di kes otu stratéjia di gramátika pa marka nunbru pa un
subistantivu. Djobe Pontu 7-M pa más informason sobri kes
stratéjia ortu-gramátiku.
40
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Nóta: Kel «s», na kes variason des enklítiku, pode ser prununsiadu sima
«z», má nu ta skrebe-l sénpri ku «s». Tanbê, nu ka ta seta poi
enklítiku di nunbru na un palavra ki ta tirmina ku létra /l/, undi kel /l/
ta kai, sima na palavra «ofisial» ku «ofisiais».
A4. Otu disinénsia pa subistanstivu: Uns linguista ta faze análisi ki
lingua kabuverdianu di Santiagu pode marka disinénsia di jéneru
na kel tipu di subistantivu animadu, di forma regular y intendedu.
Na traduson di Bíblia, nu ta uza disinénsia di jéneru mutu
poku, y sô na kel tipu di subistantivu animadu. Má ántis di nu
seta poi disinénsia di jéneru na kel tipu di subistantivu, nu ta tenta
marka kel diferénsa di sékisu di subistantivu ku un adijetivu, sima
«fidju matxu» y «fidju fémia», inbes di «filhu» y «filha». Má
asves nu uza-l na uns situason sima kantu Maria fla: «Amí é sérva
di Sinhor» ô kantu Déus fla: «David Nha sérvu».
A5. Otu disinénsia pa subistanstivu: Uns linguista ta faze análisi ki
lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza morféma enklítiku pa
marka disinénsia di grau na subistantivu, di forma regular y
intendedu, sima «-on» ô «-ona» di aumentativu, ô «-inhu» ô
«-inha» di diminutivu.
Na traduson di Bíblia, nu ta uza enklítiku di grau mutu poku,
pamódi es ta traze diferénsa di subistantivu maskulinu ku
femininu djuntu ku es, na kes subistantivu ki ka é animadu, ki
pode ser un aspétu di diskriolizason, sima «sapatinhu» ku
«kazinha» y «sapaton» ku «kazona». Anton, nu ta tenta uza uns
adijetivu, sima «fidju grandi» y «fidju pikinóti».
B. Modifikason morfémiku di palavra:
Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode
ten uns morféma pegadu pa modifika siginifikadu di palavra undi es é
podu pegadu. Na lingua kabuverdianu di Santiagu, maioria di kes
morféma, pa modifika siginifikadu, é podu pegadu prefíkisu, na kumésu
di uns tipu di palavra. Kes morféma é txomadu proklítiku. Uns
proklítiku é podu di forma regular ki ka ta seta txeu alterason na prusésu
di kel konpozison ku txeu palavra, y di manera ki ta mostra intendimentu
di funson di kes morféma. Tanbê, es ta mostra ses dipendénsia na kes
palavra undi es é podu pegadu, pamódi es ka é tóniku, y así es ta meste
fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku. Má otus proklítiku ka é
podu di forma regular y intendedu.
41
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
B1. Proklítiku di modifikason pa vérbu: Ten un proklítiku «re-» na
purtuges, ki pode modifika siginifikadu di uns radikal di uns
forma diferenti. Má, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ta parse
ma ten un di kes forma di modifikason ki dja pode ser markadu
ku morféma «ra-», podu pegadu na uns palavra di forma regular
ki ka ta seta txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera
ki ta mostra un intendimentu di funson di kel morféma proklítiku.
Tanbê, kel morféma ta mostra se dipendénsia tóniku na kes
palavra undi el é podu pegadu, pamódi e ka é tóniku, y así e ta
meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku.
Kel forma di modifikason di kel morféma proklítiku «ra-», na
lingua kabuverdianu di Santiagu, é podu más na vérbu, di forma
regular, pa modifika siginifikadu pa ser un rapitison di kes
vérbu, sima na vérbu «djobe» ku «radjobe».
Na traduson di Bíblia, nu ta seta análisi ma es proklítiku pode
ser uzadu pa forma vérbu ku siginifikadu modifikadu, pa ser
un rapitison. Má na kabuverdianu di Santiagu, ten variason na
prunúnsia di kel morféma proklítiku, sima «re-» ku «ri-». Na
traduson di Bíblia, nu ta uza sô kel forma «ra-».
B2. Proklítiku di modifikason pa vérbu y pa subistantivu ku
adijetivu: Ten otu proklítiku «dis-» na purtuges, ki pode
modifika siginifikadu di uns radikal di uns forma diferenti. Má,
na lingua kabuverdianu di Santiagu, ta parse ma ten un di kes
forma di modifikason ki dja pode ser markadu ku morféma
«dis-», podu pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta
txeu alterason na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra
un intendimentu di funson di kel morféma proklítiku. Tanbê, kel
morféma ta mostra se dipendénsia tóniku na kes palavra undi el é
podu pegadu, pamódi e ka é tóniku, y así e ta meste fika pegadu
na un palavra ki ten un sílaba tóniku.
Kel forma di modifikason di kel morféma proklítiku «dis-», na
lingua kabuverdianu di Santiagu, é podu más na vérbu, di forma
regular, pa modifika siginifikadu okontrari di kes vérbu, sima na
vérbu «mara» ku «dismara». Má e pode podu na otus tipu di
palavra, di forma regular, pa modifika siginifikadu okontrari di
kes palavra, sima na subistantivu «kunfiansa» ku «diskunfiansa»,
y sima na adijetivu «maradu» ku «dismaradu».
42
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Na traduson di Bíblia, nu ta seta análisi ma es proklítiku pode
ser uzadu pa forma vérbu, subistantivu y adijetivu, ku
siginifikadu modifikadu okontrari. Kel prunúnsia «dis-», des
proklítiku, ta parse más óki el é podu pegadu na un palavra ki ta
kumesa ku un konsoanti. Má e pode ser prununsiadu «diz-», óki
kel proklítiku é podu pegadu na un palavra ki ta kumesa ku un
vogal, sima «animadu» ku «dizanimadu» y «intende ku
«dizintende». Na traduson di Lúkas ku Atus, nu uza forma «dis-»
ántis di un konsoanti y forma «diz-» ántis di un vogal. Má na
prósimu publikason, ta mestedu más studu pa djobe si debe uzadu
sô kel un forma «dis-» pa es proklítiku.
B3. Proklítiku di modifikason pa subistantivu ku adijetivu: Ten uns
proklítiku na purtuges, ki ta parse ku kunpanheru, ki ta modifika
siginifikadu di ses radikal di forma diferenti. Uns modifikason é
raprizentadu más pa proklítiku «in-», y otus modifikason é
raprizentadu más pa proklítiku «en-». Má na lingua kabuverdianu
di Santiagu, kes dos forma, pa kes modifikason diferenti, pode ser
raprizentadu pa mésmu forma fonétiku.
Tanbê, na lingua
kabuverdianu di Santiagu, ten otu variason na prunúnsia, ki pode
ser prununsiadu sima un «/n/ silábiku», ô sima uns vogal
nazalizadu, sima purtuges. Ta parse tanbê ma úniku kau ki kes
«/n/ silábiku» é uzadu na un palavra, na lingua kabuverdianu di
Santiagu, é na kumésu di palavra, y ta parse ma normalmenti es é
un di kes morféma proklítiku ki es ta raprizenta na kes palavra.
Nóta: Na lison Nu 22-F, na «Sugundu Libru di Alunu», nu odja ma kel
«/n/ silábiku», na kumésu di un palavra, pode kria konfuzon ku
kel pronómi di sujetu di primeru pesoa di singular, ki pode parse
ántis, pamódi el é un «/n/ silábiku» tanbê, «N». Li nu odja ma kes
«/n/ silábiku» ta parse sô na lugar di kes proklítiku. Anton, na
traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel forma di «/n/ silábiku» na
kumésu di un palavra. Nu ta uza kel forma di vogal
nazalizadu.
Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu
pode ten un di kes forma di modifikason, ki dja pode podu
pegadu na uns palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason
na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra intendimentu
di funson di kel morféma proklítiku. Kel morféma proklítiku é
«in-», podu na subistantivu, pa modifika siginifikadu okontrari
43
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
di kes subistantivu, sima na subistantivu «dipendénsia» ku
«indipendénsia», y podu na adijetivu pa modifika siginifikadu
okontrari di kes adijetivu, sima na adijetivu «filis» ku «infilis».
Má ten otus forma di kel proklítiku «in-» na purtuges. Ántis di un
«b», «p» ô «m», e ta fika ku forma «im-», sima na palavra
«impaciente», ántis di un «l», e ta fika ku forma «i-», sima na palavra
«ilegítimo», ántis di un «r», e ta fika ku forma «ir», sima na palavra
«irresponsável». Kes otu forma ka ta parse na kes análisi di «in-» na
kabuverdianu di Santiagu. Anton, ta parse ma kel morféma ka é
podu pegadu na palavra di forma regular ki ka ta seta txeu alterason
na prusésu di konpozison, y di manera ki ta mostra intendimentu di
kes diferénsa di funson pa kes modifikason diferenti, na un
raprizentason fonétiku na kabuverdianu di Santiagu.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi diskonpostu,
di kes forma des proklítiku, debe faze parti di otus tipu di
análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel regularidadi
ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu na
kabuverdianu di Santiagu. Anton, nu ta seta tudu kes palavra dja
konxedu, ki dja ten kes forma proklítiku diferenti, ku kes diferénsa
di modifikason diferenti, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu
di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. Má nu ka ta tenta uza
kel proklítiku «in-» pa forma otus palavra ki ka é konxedu.
B4. Enklítiku pa modifika grau superlativu di adijetivu: Ten
enklítiku tanbê ki pode modifika siginifikadu di ses palavra.
Purizénplu, enklítiku «-ísimu» na purtuges, ki pode modifika
siginifikadu di adijetivu di forma superlativu, sima palavra «altu»
ku «altísimu».
Na traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel enklítiku «-ísimu» pa
modifika grau superlativu di adijetivu, pamódi es enklítiku
pode djuda na prusésu di diskriolizason.. Anton, nu ta uza kel
forma superlativu di «rei di», sima «rei di bon». Tanbê, pa
subistantivu, nu pode uza kel forma di artigu «uma», sima
«uma kaza». Nes konstruson, «uma» ka é un nunbru, nen un
artigu indifinidu, ki ta marka un tipu di subistantivu femininu.
Nes konstruson, «uma» é un infátiku pa mostra kolidadi
superior di kel subistantivu.
44
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
D. Transformason morfémiku di palavra:
Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu
pode ten otu tipu di morféma ki ta transforma un palavra, pa e bira otu
tipu di palavra. Na lingua kabuverdianu di Santiagu, maioria di kes
morféma, pa transforma palavra, é enklítiku, podu pegadu na fin di
uns tipu di palavra. Ten uns enklítiku, pa transforma palavra, ki é
podu pegadu di forma regular ki ka ta seta txeu alterason, y di manera
ki ta mostra intendimentu di funson di kes morféma. Má maioria di
kes enklítiku, pa transforma palavra, ka é podu di forma regular y
intendedu.
D1. Purizénplu, ten otu tipu di enklítiku «-du», ku otu funson pa
transforma vérbu, pa e bira otus tipu di palavra: Na lingua
kabuverdianu di Santiagu, kel sufíkisu «-du» ten otu funson di
transforma vérbu, di manera ki ta mostra dipendénsia di kes
morféma na vérbu, y di forma regular ki ka ta seta txeu alterason
na prusésu di kel konpozison ku vérbu, y di manera ki ta mostra
intendimentu di funson di kes morféma. Kel funson é pa un
vérbu bira un adijetivu, sima vérbu «uza» ku «uzadu», «kunpra
ropa uzadu más baratu», ô pa un vérbu bira un adivérbiu, sima
vérbu «atraza» ku «atrazadu», «avion txiga atrazadu», ô pa un
vérbu bira un subistantivu, sima vérbu «xinti» ku «xintidu»,
«toma xintidu». Kes palavra, ku kel otu sufíkisu «-du» li, pa un
vérbu bira un adijetivu, adivérbiu ô subistantivu, é uzadu na
pozison na frazi ki é diferenti di kes palavra ku kel sufíkisu «-du»
pa modifika pasividadi di un vérbu.
Na traduson di Bíblia, nu ta seta es análisi des otu enklítiku
«-du» pa transforma vérbu pa es bira un adijetivu, un adivérbiu ô
un subistantivu.
D2. Ten otu enklítiku pa transforma vérbu na algen ki ta faze kel
vérbu, ki pode ser un subistantivu ô un adijetivu: Uns
linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode
uza morféma enklítiku «-dor» ô «-dera» na vérbu, di forma
regular y intendedu, pa un vérbu bira un tipu di subistantivu pa
algen ki ta faze kel vérbu, sima vérbu «trabadja» ku
«trabadjador» y vérbu «pâpia» ku «papiadera».
Na traduson di Bíblia, nu ta seta kel análisi des enklítiku
«-dor» ku «-dera», má nu ta seta kel enklítiku fémia «-dera»,
45
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
sô pa kes palavra fémia di tipu umanu, sima «Lídia éra
bendedera di fazénda púrpura», (Atus 16:14), pamódi nu ka krê
djuda na dizenvolvimentu di kel diferénsa entri subistantivu
maskulinu ku femininu, na kes palavra ki ka é kel tipu umanu, ki
pode ser un aspétu di diskriolizason.
D3. Ten uns enklítiku pa transforma subistantivu pa es bira
adijetivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di
Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma
subistantivu pa e bira adijetivu, di forma regular y intendedu,
sima morféma enklítiku «-ós» ô «-ozu» pa bira un subistantivu
sima «mintira» na adijetivu «mintiros» y subistantivu sima
«kubisa» na adijetivu «kubisozu», ô sima morféma enklítiku
«-entu» pa bira un subistantivu sima «barudju» na adijetivu
«barudjentu». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má es ka é
uzadu di forma regular y intendedu, y di forma ki ka ta seta txeu
alterason.
Na traduson di Bíblia, nu ta seta kes análisi di kes enklítiku
«-ós» ô «-ozu» y «-entu», pa transforma subistantivu pa es bira
adijetivu. Má nu ka ta seta otus izénplu des tipu di enklítiku, ki ka
é uzadu di forma regular y intendedu, y di forma ki ka ta seta txeu
alterason. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes
otu izénplu des tipu di enklítiku, sima uns palavra ki entra na
kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi. Má, nu
ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes otu izénplu des tipu di
enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu.
D4. Ten txeu enklítiku pa transforma vérbu pa es bira
subistantivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu
di Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma vérbu
pa e bira subistantivu. Purizénplu, morféma enklítiku «-ada» pa
bira vérbu sima «mora» na subistantivu «morada», ô sima
morféma enklítiku «-ida» pa bira vérbu sima «kume» na
subistantivu «kumida», ô sima morféma enklítiku «-ansa» pa bira
vérbu sima «kunfia» na subistantivu «kufiansa», ô sima morféma
enklítiku «-énsa» pa bira vérbu sima «interfiri» na subistantivu
«interfirénsa», ô sima morféma enklítiku «-anti» pa bira vérbu
sima «bizita» na subistantivu «bizitanti», ô sima morféma
enklítiku «-son» pa bira vérbu sima «ora» na subistantivu
46
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
«orason», ô sima morféma enklítiku «-dura» pa bira vérbu sima
«kema» na subistantivu «kemadura», ô sima morféma enklítiku
«-mentu» pa bira vérbu sima «konhise» na subistantivu
«konhisimentu». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má nu
ka pode po-s tudu li.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi
diskonpostu, di tudu kes enklítiku, debe faze parti di otus tipu
di análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel
regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra
intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Nu ta seta tudu kes
palavra dja konxedu, ki dja ten kes enklítiku, sima uns palavra ki
entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi.
Má, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes enklítiku pa forma
otus palavra ki ka é konxedu.
D5. Ten txeu enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira
subistantivu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu
di Santiagu pode ten uns morféma enklítiku pa transforma
adijetivu pa e bira subistantivu, di forma regular y intendedu,
sima morféma enklítiku «-(i)dadi» pa bira adijetivu sima «bon»
na subistantivu «bondadi», y adijetivu sima «kabuverdianu» na
subistantivu «kabuverdianidadi», ô sima morféma enklítiku
«-ura» pa bira adijetivu sima «sabi» na subistantivu «sabura», ô
sima morféma enklítiku «-ésa» ô «-éza» pa bira adijetivu
sima «kontenti» na subistantivu «kontentésa» y adijetivu sima
«póbri» na subistantivu «pobréza», ô sima morféma enklítiku
«-aria» pa bira adijetivu sima «bazófu» na subistantivu
«bazofaria», ô sima morféma enklítiku «-ensa» ô «-énsia» pa
bira adijetivu sima «indipendenti» na subistantivu «indipendensa»
ô «indipendénsia». Ten otus izénplu pa es tipu di enklítiku, má
nu ka pode po-s tudu li.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta atxa ma análisi
diskonpostu, di kes enklítiku, debe faze parti di otus tipu di
análisi, sima análisi etimolójiku, pamódi es ka ten kel
regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra
intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Nu ta seta tudu kes
palavra dja konxedu, ki dja ten kes enklítiku, sima uns palavra ki
entra na kabuverdianu di Santiagu ku kel forma, sima uns unidadi.
47
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Anton, nu ta atxa ma nu ka debe tenta uza kes enklítiku pa forma
otus palavra ki ka é konxedu.
D6. Enklítiku pa transforma subistantivu ô vérbu, pa es bira un
tipu di subistantivu ô adijetivu ku naturéza di kel subistantivu
ô vérbu: Uns linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di
Santiagu pode ten morféma enklítiku pa transforma subistantivu ô
vérbu pa es bira un tipu di subistantivu ku naturéza di kel
subistantivu ô vérbu, di forma regular y intendedu, sima morféma
enklítiku «-eru» pa bira subistantivu sima «mensaji» na otu tipu
di subistantivu, «mensajeru», ku naturéza di algen ki ta leba
«mensaji», ô pa bira subistantivu sima «verdadi» na un adijetivu,
«verdaderu», ku naturéza di «verdadi», ô vérbu sima «kunpanha»
na un tipu di subistantivu, «kunpanheru», ku naturéza di algen ki
ta «kunpanha», ô sima morféma enklítiku «-era» pa bira
subistantivu sima «fogu» na otu tipu di subistantivu, «fogera», ku
naturéza di «fogu», y subistantivu sima «figu» na otu tipu di
subistantivu, «figera», ku naturéza di da «figu».
Na traduson di Bíblia, nu ka ta seta kel análisi di kes enklítiku
«-eru» ku «-era», na kabuverdianu di Santiagu, pamódi diferénsa na
aplikason di «-eru» ô «-era» ta dipende más na morfolojia ku
gramátika di purtuges, di ki na morfolojia di lingua kabuverdianu di
Santiagu. Nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes
enklítiku, sima uns unidadi, sima uns palavra ki entra na
kabuverdianu di Santiagu di kel manera. Anton, nu ta atxa ma nu ka
debe tenta uza kes enklítiku pa forma otus palavra ki ka é konxedu.
D7. Enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu: Uns
linguista ta faze análisi ki lingua kabuverdianu di Santiagu pode ten
morféma enklítiku pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu, di
forma regular y intendedu, sima morféma enklítiku «-(a)menti» pa
bira adijetivu sima «konplétu» na adivérbiu «konpletamenti», y
adijetivu sima «spesial» na adivérbiu «spesialmenti».
Na traduson di Bíblia, nu ta seta kel análisi di kel enklítiku
«-(a)menti», pa transforma adijetivu pa es bira adivérbiu.
Nóta: Óki kes enklítiku ten dos sílaba, ku un konsoanti na subida di kes
dos sílaba, kes palavra ku kes enklítiku pode fika ku un sílaba
tóniku primáriu, y otu sílaba tóniku sekundáriu, sima palavra
«konpleta» y «konpletamenti».
48
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
é
l
p
on
k
tu
e
l
p
on
k
t a m en t i
Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes sílaba tóniku
primáriu, y na kes sílaba tóniku sekundáriu, é dexadu karéka,
pamódi es é predizível, markadu pa prizénsa di kes sufíkisu ki ten
dos sílaba, ku un konsoanti na subida di kes dos sílaba.
Rizumu pa disinénsia:
Kes enklítiku di disinénsia pa vérbu, sima «-ba», pa muda ténpu
ku aspétu di vérbu, y «-du» ku «-da» pa marka pasividadi di vérbu, é
skrebedu na fin sima ki es ta faze parti di vérbu. Kes enklítiku é kes
enklítiku más funsional y regular ki ten na lingua kabuverdianu di
Santiagu, pamódi funson di kes morféma é ben intendedu, y es ka ta
seta txeu alterason na prusésu di konpozison ku vérbu. Tanbê, es ta
mostra ses dipendénsia na vérbu undi es é podu pegadu, pamódi es ka
é tóniku, y así es ta sakudi sílaba tóniku na kel vérbu. Anton, kes
enklítiku di disinénsia, pa vérbu, ka ta meste entrada djuntadu ku kada
vérbu na un disionáriu, pamódi kes enklítiku pa vérbu é intendedu di
forma regular. Anton, basta poi un entrada pa kada sufíkisu, y un
entrada pa kada vérbu.
Tanbê, kes variason di enklítiku di disinénsia pa subistantivu, sima
«-s», «-is» ku «-sis», pa modifika nunbru di un subistantivu ki ta ben
ántis, é skrebedu na fin sima ki es ta faze parti di subistantivu. Kes
enklítiku é ménus funsional y regular, má es pode marka disinénsia di
nunbru, «-s» di plural, di forma regular y intendedu pa subistantivu
umanu. Anton, es enklítiku di disinénsia, pa subistantivu, ka ta meste
entrada djuntadu ku kada subistantivu na un disionáriu, pamódi kes
enklítiku pa subistantivu é intendedu di forma regular. Anton, basta poi
un entrada pa sufíkisu, y un entrada pa kada subistantivu.
Rizumu pa modifikason y transformason:
Kes morféma proklítiku y enklítiku pa modifikason y
transformason di palavra, é skrebedu djuntu, sima es ta faze parti di
49
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
palavra undi es é podu pegadu. Na traduson di Bíblia nu seta kel análisi
pa uns proklítiku y enklítiku, pa modifikason y transformason di
palavra, pamódi es ten kel regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y
ki ta mostra intendimentu na kabuverdianu di Santiagu. Mésmu así,
kes palavra, ku kes proklítiku ô enklítiku regular, es meste dos entrada
na un disionáriu, un pa palavra ku proklítiku, y otu entrada pa palavra
sen proklitiku, pamódi kes morféma ta faze modifikason di
siginifikadu, ô transformason di tipu di palavra.
Má nu ka seta kel análisi pa otus proklítiku ô enklítiku, pa
modifikason y transformason di palavra, pamódi es ka ten kel
regularidadi ki ka ta seta txeu alterason, y ki ta mostra intendimentu
na kabuverdianu di Santiagu. Ti ki ten uns izénplu ki nu ka mostra li.
Má nu ta seta tudu kes palavra dja konxedu, ki dja ten kes proklítiku ô
enklítiku, sima uns unidadi, sima uns palavra ki entra na kabuverdianu
di Santiagu di kel manera. Anton kes palavra, ku kes proklítiku ô
enklítiku, ki ka é regular, es meste dos entrada na un disionáriu tanbê,
un pa palavra ku proklítiku ô enklítiku, y otu entrada pa palavra sen
proklitiku ô enklítiku, pamódi kes morféma ta faze modifikason di
siginifikadu, ô transformason di tipu di palavra.
E. Enklítiku pronominal:
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten uns pronómi ki ta ben
dipos di vérbu, ki é pronómi di konplimentu átonu. Kes pronómi di
konplimentu átonu é dipendenti na otu palavra. Sima ki es ka é
tóniku, es ta meste fika pegadu na un palavra ki ten un sílaba tóniku.
Es é dipendenti na vérbu ki ta ben ántis.
E1. Kes pronómi di konplimentu, na un frazi ku un konplimentu
pronominal, é skrebedu ku ífen «-» pa liga-s na fin di vérbu, na
kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu:
Es libru pode djuda-m prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-u prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-bu prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-nhu prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-nha prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-l prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-nu prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-nhos prende lê lingua kabuverdianu.
Es libru pode djuda-s prende lê lingua kabuverdianu.
50
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Dja nu odja ma maioria di vérbu é gravi, na kabuverdianu di
Santiagu, ku kel sílaba ántis kel últimu ki é kel sílaba tóniku di
vérbu. Anton, óki un pronómi di konplimentu átonu é podu na fin
di kes vérbu, kel sílaba tóniku di kel vérbu é sakudidu pa prósimu
sílaba, pa fika na kel mésmu pozison, ántis di kel últimu sílaba
podu ligadu, pa kel vérbu pode kontinua ta ser un palavra gravi.
Purizénplu, na palavra «spéra», na frazi «E ta spéra na se kasa.»,
nu pode odja ma kel sílaba «spé» é tóniku, ku diakrítiku na «é».
sp é
ra
Má, óki un pronómi di konplimentu átonu, sima «-nu», é ligadu na
fin di kel vérbu, ku kel ífen, «spera-nu», kel sílaba tóniku é
sakudidu pa kel prósimu sílaba «ra».
sp e
r a -n u
Kel-li ta kontise tanbê, óki un pronómi di konplimentu átonu, ki
kaba pa fika ku forma di un konsoanti, sima «-s», é ligadu na fin
di kel vérbu, ku kel ífen, «spera-s». Kel sílaba tóniku é sakudidu
pa kel prósimu sílaba «ra», y kel forma di pronómi di konplimentu
átonu ta entra na dixida di kel sílaba.
sp e
r a -s
Óki kes pronómi di konplimentu átonu é pegadu na fin des vérbu,
ku kel ífen, kel marka riba «é» ta sai di sílaba «spé», pamódi
sílaba tóniku fika sakudidu pa prósimu sílaba «ra».
Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é
dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu ku prizénsa di
kes pronómi di konplimentu.
Nóta: Kel pronómi di konplimentu dipendenti, di tirseru pesoa plural,
«-s», pode ser prununsiadu sima [s] na uns situason, ô sima [z] na
otus situason, má se forma skrebedu é sénpri «-s». Tanbê, kel
pronómi di konplimentu dipendenti, di primeru pesoa singular
51
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
«-m», pode ser prununsiadu sima [m] na uns situason, ô sima [n]
na otus situason, ô sima [ŋ] na otus situason, má se forma
skrebedu é sénpri «-m».
E2. Na un frazi ku dos konplimentu pronominal, kel primeru
pronómi di konplimentu é pronómi di konplimentu indirétu, ki é
átonu y dipendenti, skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin di vérbu.
Y kel sugundu pronómi, é pronómi di konplimentu dirétu, ki é
tóniku y indipendenti, skrebedu indipendenti sen ífen:
Kel libru li, nha prufesor inxina-m el.
Kel libru li, bu prufesor inxina-u el.
Kel libru li, bu prufesor inxina-bu el.
Kel libru li, bu prufesor inxina-nhu el.
Kel libru li, bu prufesor inxina-nha el.
Kel libru li, se prufesor inxina-l el.
Kel libru li, nos prufesor inxina-nu el.
Kel libru li, nhos prufesor inxina-nhos el.
Kel libru li, ses prufesor inxina-s el.
Na traduson di Bíblia, kada pronómi meste ser verifikadu pa
djobe si se raferénsa sta klaru. Sima ki un pronómi é un palavra
ki ta toma lugar di un subistantivu na frazi, kel pronómi ta meste
un raferénsa klaru pa kel subistantivu. Na ta pâpia ku algen, kel
raferénsa pode ser más klaru, pamódi kes raferénsa pa kes
pronómi pode sta na situason di kes ki ta pâpia. Má na testu
skrebedu, kel raferénsa pa un pronómi meste sta klaru déntu di kel
testu. Purizénplu, na un frazi sima «E inxina-l el.», ta meste un
raferénsa klaru, na testu, pa kada un di kes pronómi. Má tudu kes
pronómi é di mésmu pesoa ku nunbru. Anton, ka ten manera pa
letor intende raferénsa di kes pronómi, na testu, di manera klaru.
Anton, si raferénsa di un pronómi ka é klaru, é midjor torna poi
uns subistantivu di kes pronómi, sima «Prufesor inxinal-l kel
libru.»
E3. Na un frazi ku dos konplimentu, ku un sufíkisu na vérbu, kel
primeru pronómi di konplimentu é pronómi di konplimentu
indirétu. Má óki ten un enklítiku, sima «-ba», pegadu na fin di
vérbu ántis, kes pronómi di konplimentu indirétu ka pode ser un
pronómi átonu y dipendenti. Kel pronómi meste ser un pronómi
tóniku. Má mésmu así, es é skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin
52
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
di vérbu, dipos di kel sufíkisu na fin, na kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu:
Kel prufesor ta inxinaba-mi lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-bo lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-nho lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-nha lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-el lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-nos lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-nhos lê lingua kabuverdianu.
Kel prufesor ta inxinaba-es lê lingua kabuverdianu.
Nóta: Dja nu odja, na Pontu 6-A1, ma prizénsa di kel sufíkisu «-ba», na
fin di vérbu, ta sakudi sílaba tóniku di kel vérbu pa fika na
prósimu sílaba. Dja nu odja tanbê, na Pontu 6-E1, ma prizénsa di
un pronómi di konplimentu átonu, ligadu na vérbu ku ífen, ta
sakudi sílaba tóniku di kel vérbu pa fika na prósimu sílaba. Má,
pa un vérbu ki dja ten un sufíkisu sima «-ba» na fin, kel pronómi
di konplmentu ka pode ser átonu y dipendenti. Kel pronómi
meste ser tóniku. Anton kel sílaba tóniku di vérbu ka é sakudidu
un sugundu bes na kes vérbu ki dja ten un sufíkisu, óki un di kes
pronómi di konplimenu tóniku é podu ligadu ku ífen dipos.
Na traduson di Bíblia, kes vogal, na kes nóbu sílaba tóniku, é
dexadu karéka, pamódi es é predizível, markadu ku prizénsa di
kes sufíkisu y kes pronómi di konplimentu tóniku.
E4. Na kabuverdianu di Santiagu, kes pronómi di konplimentu
átonu y dipendenti, pode parse dipos di uns adivérbiu di
diziginason, pa forma un konjuntu ki pode faze un funson di
prizentason na diskursu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku
kabuverdianu, kes pronómi di konplimentu átonu y dipendenti é
skrebedu ku ífen «-», pa liga-s na fin di kes adivérbiu di
diziginason, pa forma kel konjuntu ku otu funson na diskursu:
ali-m, alê-bu, alê-l, alâ-l, alâ-s
Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku na kes
adivérbiu di diziginason, óki nu ta poi kes pronómi di
konplimentu átonu y dipendenti, ligadu ku ífen na fin, pamódi
kes diakrítiku dja staba na fin di kes adivérbiu di diziginason,
ántis ki kes pronómi di konplimentu podu ligadu ku ífen na fin, y
ses sílaba tóniku ta fika na mésmu lugar.
53
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
F. Un forma di un prepozison dipendenti:
Na lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, ten otu morféma
dipendenti «l», ki ta parse ku pronómi di konplimentu di tirseru pesoa
di singular. Uns linguista ta faze análisi ki es otu morféma «l» ten
funson di un prepozison. Es otu morféma «l», ki é analizadu ku kel
funson di un prepozison, ta parse entri un palavra, ki ka é un vérbu, y
ki ten un vogal na fin, y un palavra ki ta kumesa ku un konsoanti. Nu
pode odja ma es otu morféma «l», ki é analizadu ku kel funson
prepozison, é un morféma dipendenti, pamódi kel sílaba tóniku, di kel
palavra ántis, é sakudidu di se lugar normal, na sílaba ántis di fin, pa
fika na prósimu sílaba, óki es otu morféma «l» é uzadu. Tudu
konponenti di lingua, ki é indipendenti, ka ta faze kel sílaba tóniku
fika sakudi na palavra ántis, óki es ta parse dipos. Anton, na kes régra
ortu-morfolójiku kabuverdianu, es otu morféma «l» é skrebedu ku ífen
«-», pa liga-l na kel palavra ántis, ki ten vogal na fin, sima:
«dentu-l kaza» y «riba-l méza».
Nóta: Nu pode odja kel dipendénsia des otu morféma «-l», pamódi el é
prununsiadu sima ki e sta na dixida di kel sílaba di kel palavra ántis, y
kel sílaba tóniku ta fika sakudidu pa kel últimu sílaba, ku kel morféma
ku funson di prepozison ligadu. Purizénplu, na palavra «déntu», kel
sílaba ántis di fin «dén» é kel sílaba tóniku. Má óki kel otu morféma
«-l» é podu ligadu na fin, kel sílaba tóniku é sakudidu pa fika na
últimu sílaba, ku es otu morféma «-l» pegadu na fin:
«déntu di kaza»
«dentu-l kaza».
d én t u
u -l
t
en
d
Na kes idison di traduson publikadu ti gósi, Lúkas ku Atus, 2009, nu
ka uza es otu morféma «-l» ku funson di prepozison, pamódi nu ta
atxa ma es morféma ta meste más studu linguístiku. Purizénplu,
normalmenti el é analizadu sima un prepozison, má e ten un forma
fonétiku, y un konportamentu morfolójiku, ki é igual di kel pronómi di
konplimentu di tirseru pesoa di singular, «-l». Anton es otu morféma
«-l», ku funson di un prepozison, pode meste más studu linguístiku pa
djobe si e ten un korispondénsa istóriku ku kel pronómi di
konplimentu di tirseru pesoa di singular. Tanbê, lingua kabuverdianu
di Santiagu dja ten otu prepozison klaru ki pode ser uzadu ku kel
mésmu funson, ki é analizadu pa es otu morféma «-l», sima
54
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
prepozison «di» na «déntu di kaza». Tanbê, txeu bes ka meste poi un
prepozison, pamódi kes palavra sima «déntu» y «riba» dja ten un
kolidadi di prepozison. Anton, es pode ser uzadu es sô sima na «déntu
kaza» y «riba méza».
G. Ífen:
Na Pontu 6-E ku 6-F, nu odja ífen uzadu pa liga uns morféma
átonu y dipendenti, na uns palavra ku un sílaba tóniku. Má,
normalmenti, kel ífen é uzadu pa liga dos palavra indipendenti, ku un
palavra ki ten un sílaba tóniku na kada ladu di kel ífen. Anton, kes
situason, na Pontu 6-E ku 6-F, li di riba, ta kai fóra di kel régra.
G1. Palavra konpostu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten
uns palavra ki é uzadu djuntu pa kria otu palavra ku otu siginifikadu.
Kes nóbu palavra, ku otu siginifikadu, é txomadu palavra konpostu.
Anton, na kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu, kes palavra
konpostu é skrebedu ku ífen «-», pa liga kes dos palavra, pa es forma
kel otu palavra ku otu siginifikadu, sima:
apara-lapis, djunta-mon, fra-pó, guarda-sol, kebra-kabésa
Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku sima es debe
ser na kada palavra, ántis ki kes palavra fika djuntadu na un
palavra konpostu, pamódi kada un di kes palavra ta fika ku ses
sílaba tóniku ki es tenba ántis ki es fika djuntadu.
Nóta: Na kabuverdianu di Santiagu, nu ta atxa uns palavra ki fika
djuntadu pa tantu ténpu, ki sílaba tóniku, na un di kes palavra,
pode perde se tonisidadi, y así es ta bira un palavra. Na traduson
di Bíblia, kes palavra é skrebedu djuntadu, sen ífen, sima kes
palavra «krê» ku «txeu» ta bira «kretxeu», kes palavra «ka» ku
«sabi» pode bira «kasabi», y kes palavra «ka» ku «bale» pode bira
«kabali», (djobe Pontu 6-I).
G2. Palavra raduplikadu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu,
un palavra pode ser uzadu dos bes, na un sekuénsia, ô un palavra
pode fika dos parti igual, ki é txomadu raduplikason. Kes
raduplikason ta sirbi pa kria un forma di kel palavra ki ten más forsa,
más ténpu ô más distribuison. Na kes régra ortu-morfolójiku
kabuverdianu, kes palavra raduplikadu é skrebedu ku ífen «-», pa
liga-s na un palavra ku más forsa, ténpu ô distribuison, sima:
bófi-bófi, bufa-bufa, bran-bran, faxi-faxi, feti-feti, langi-langi
55
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Asves, kes palavra raduplikadu pode ser un onomatopeia, ki é un
palavra ki ta faze imitason di son di un kuza ô di un atividadi, sima:
kritxi-kritxi, nhame-nhame, tlu-tlu, txin-txin
Na traduson di Bíblia, nu ta dexa kes diakrítiku sima es debe
ser na kada palavra, ántis ki kes palavra fika djuntadu na un
palavra raduplikadu, pamódi kada un di kes palavra ta fika ku
ses sílaba tóniku ki es tenba ántis ki es fika ligadu ku ífen.
G3. Konjuntu di palavra ku ífen: Na lingua kabuverdianu di Santiagu,
ten uns palavra ki uzadu djuntu pa tantu ténpu ki es kria un konjuntu
ki pode traze konkordánsia di jéneru. Kes konjuntu é skrebedu
konpostu, ku ífen «-» pa liga-s, pamódi es é uzadu sima un konjuntu
di palavra ki ka ta fika dretu si es é skrebedu siparadu, sima:
meia-noti, maia-dúzia, meia-lua
Na kes konjuntu di palavra, li di riba, es ka ta fika dretu si es é
skrebedu siparadu, pamódi siparadu kel adijetivu ka debe ser
skrebedu ku «a» na fin, pa mostra un konkordánsia di jéneru ku
subistantivu. Ses forma siparadu debe ser «meiu noti», «meiu
dúzia», «meiu lua». Anton, na traduson di Bíblia, nu ta skrebe
kes konjuntu djuntadu ku ífen «-».
G4. Pronómi dimonstrativu ku ífen: Na lingua kabuverdianu di
Santiagu, ten uns palavra txomadu dimonstrativu, sima palavra «kel».
Asves es pode ser uzadu sima pronómi dimonstrativu, sima na frazi
«Es ómi li é kel ki ta speraba». Asves kes pronómi dimonstrativu
pode ser uzadu ánti di uns adivérbiu di lugar, sima palavra «li», pa
forma un konjuntu ki ten funson di pronómi dimonstrativu, ki pode
mostra lokalidadi, si kel kuza ki kel pronómi ta raprizenta sta pértu
«li», ô si e sta afastadu «la». Anton, na kes régra ortu-morfolójiku
kabuverdianu, kes dimonstrativu y kes adivérbiu di lugar, é skrebedu
ku ífen «-» pa liga-s na un konjuntu ku funson di pronómi
dimonstrativu ki pode mostra lokalidadi.
Singular Plural
Pértu
Afastadu
es-li
es-li
kel-li
kes-li
kel-la
kes-la
56
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
G5. Pronómi pozesivu ku ífen: Na gramátika di lingua kabuverdianu
di Santiagu, ten dos manera pa marka pozeson di subistantivu na
sintágima nominal. Un manera é ku un pronómi pozesivu
indipendenti, podu ántis di subistantivu na sintágima nominal,
sima na «nha libru». Otu manera é ku un lokuson prepozitivu,
dipos di subistantivu na sintágima nominal, ki ten un prepozison
ku un pronómi pozesivu.
Na kes régra ortu-morfolójiku
kabuverdianu, kel prepozison y kes pronómi pozesivu é skrebedu
ku ífen «-», pa liga-s na un konjuntu ku kel funson di marka
pozeson di subistantivu na sintágima nominal, sima na «libru
di-meu».
Singular Plural
Primeru Pesoa di-meu
di-nos
di-bo
Sugundu Pesoa di-nho
di-nhos
di-nha
Tirseru Pesoa di-sel
di-ses
Na traduson di Bíblia, es forma di pozeson di subistantivu ka é
uzadu txeu, pamódi uns algen ta atxa ma kel manera ku pronómi
pozesivu podu ántis é midjor. Má nu krê djobe manera pa uza es
manera li más txeu na kes prósimu idison di Bíblia, pamódi es
forma é natural na nos públiku alvu na Santiagu. Tanbê, es manera
pode ser más klaru na uns situason di nunbru. Purizénplu, «ses
libru» pode ser un libru, di más di un algen, ô más di un libru, di un
algen, ô más di un algen. Anton, «kes libru di-sel» é más klaru.
G6. Kes palavra ku más ki un ífen: Na lingua kabuverdianu di
Santiagu, nu pode atxa uns palavra ku más ki un ífen, sima un
palavra konpostu ku ífen, ku un morféma dipendenti ligadu na fin
ku otu ífen, «anda-roda-l kabésa».
Na traduson di Bíblia, asves nu pode poi más ki un ífen na un
palavra, má normalmenti nu ta tenta atxa un manera pa ka poi más
ki un ífen na un palavra.
I. Kes palavra djuntadu sen ífen pa kria otu palavra:
Sima nu odja, na Pontu 6-G1, lingua kabuverdianu di Santiagu ten
uns palavra ki é uzadu djuntu pa kria otu palavra, ku siginifikadu
diferenti, txomadu palavra konpostu. Na Pontu 6-G1, nu odja ma uns
57
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
palavra konpostu é djuntadu ku ífen, na kes régra ortu-morfolójiku
kabuverdianu, pamódi tudu dos palavra, na kada ladu di ífen, ta fika
ku ses sílaba tóniku orijinal. Má na lingua kabuverdianu di Santiagu,
nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu ténpu, ki sílaba
tóniku, na un di kes palavra, pode perde se tonisidadi, y así es ta bira
un palavra sen ífen.
I1. Dos palavra djuntadu sen ífen: Na lingua kabuverdianu di
Santiagu, nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu
ténpu, pa kria otu palavra, ku siginifikadu diferenti, ki sílaba tóniku,
na un di kes palavra, pode perde se tonisidadi, y así es ta bira un
palavra, sima kes palavra «krê» ku «txeu» ta bira «kretxeu».
kr ê
eu
x
e
r
t
k
eu
x
t
Así tanbê, kel palavra «krê» ta perde se diakrítiku, komu e bira un
sílaba átonu, na un palavra djuntadu. Tanbê, kel sílaba tóniku, nes
nóbu palavra, ka ta meste diakrítiku, pamódi sílaba tóniku é
predizível y régra di ikonomia, na Pontu 5-B2d, pode ser aplikadu.
I2. Uns palavra djuntadu ku «ka» sen ífen: Na lingua kabuverdianu
di Santiagu, nu pode atxa uns palavra ki dja fika djuntadu pa tantu
ténpu ku negason «ka», ki kel palavra di negason pode perde se
tonisidadi, y así e ta djunta ku otu palavra, ku un siginifikadu
diferenti, sima kes palavra «ka» ku «sabi» ta bira «kasabi» y kes
palavra «ka» ku «bale» pode bira «kabali» y kes palavra «ka» ku
«si» pode bira «kasí».
ka
si
ka
sí
Nes palavra djuntadu ku kel palavra di negason «ka», ta parse ma
é «ka» ki ten tendénsia di perde se tonisidadi. Así tanbê, kel
palavra «si» ta meste diakrítiku, komu e bira un sílaba tóniku, ki
ka é predizível, na un palavra djuntadu.
J. Kes palavra djuntadu sen kria otu palavra:
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, nu ta odja ma ten uns palavra
ki ta uzadu txeu na pâpia, sima kes prepozison, kes dimonstrativu y
58
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
kes pronómi. Nu ta odja tanbê ma txeu bes es é prununsiadu djuntu
ku otu palavra. Má es ka é prununsiadu djuntu pa kria otu palavra ku
siginifikadu diferenti. Es é prununsiadu djuntu pa ikonomiza na ses
prunúnsia, pamódi es ta parse txeu na pâpia. Anton, kes siginifikadu ô
funson orijinal, di kes dos palavra, inda sta la, mésmu ki es é
prununsiadu djuntadu.
Uns linguista ta fla ma nu ka debe skrebe di kel mésmu manera ki
nu ta pâpia, pamódi rajistru skrebedu é diferenti di rajistru papiadu.
Anton, nu pode skrebe kes palavra li siparadu, komu ki es é dos
palavra ku ses dos siginifikadu ô funson orijinal. Así, letor pode
prunúnsia kes dos palavra djuntadu na letura, mésmu ki es é skrebedu
siparadu. Otus linguista ta fla ma e pode djuda letor lê más faxi si kes
palavra é skrebedu djuntadu, pamódi des manera e ta fika más pértu
manera ki es ta pâpia.
J1. Prepozison ku pronómi: Na lingua kabuverdianu di Santiagu,
ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima prepozison «di» ô
«na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na fin di prepozison,
óki un pronómi, ki ta kumesa ku un vogal, sima pronómi «es» ô
pronómi «el», ta parse dipos. Así, kel prepozison ta fika
dipendenti na prósimu pronómi pa atxa un sílaba tóniku. Txeu
algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa
marka ma kel vogal kai, sima «d'es» ô «n'el». Má kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes
régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu,
sen apóstrofu, pamódi es ta fika ku un sílaba tóniku:
Ku pronómi
di es u des
na es u nes
di el u del
na el u nel
J2. Prepozison ku dimonstrativu: Na lingua kabuverdianu di
Santiagu, ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima
prepozison «di» ô «na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na
fin di prepozison, óki un dimonstrativu, ki ta kumesa ku un vogal,
sima dimonstrativu «es», ta parse dipos. Así, kel prepozison ta
fika dipendenti na prósimu dimonstrativu pa atxa un sílaba tóniku.
59
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku un apóstrofu, pa
marka ma kel vogal kai, sima «d'es» ô «n'es». Má kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes
régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe kes dos palavra djuntadu,
sen apóstrofu, pamódi es ta fika ku un sílaba tóniku:
Ku dimonstrativu
di es u des
na es u nes
J3. Prepozison ku interogativu: Na lingua kabuverdianu di
Santiagu, ten uns palavra ki ta uzadu txeu na pâpia, sima
prepozison «di» ô «na», undi txeu algen ta dexa kel vogal kai na
fin di prepozison, óki un palavra interogativu, ki ta kumesa ku un
vogal, sima dimonstrativu «undi», ta parse dipos. Así, kel
prepozison ta fika dipendenti na prósimu palavra interogativu pa
atxa un sílaba tóniku. Txeu algen ta krê skrebe kes palavra
djuntadu ku un apóstrofu, pa marka ma kel vogal kai, sima
«p'undi» ô «n'undi». Má kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu
ka ta uza txeu apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu
pode skrebe kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi es ta
fika ku un sílaba tóniku:
Ku interogativu
pa undi u pundi
na undi u nundi
J4. Uns palavra ku «ki»: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten
uns palavra, sima «ki», ki ta uzadu txeu na pâpia, undi txeu algen
ta dexa un sílaba, ki ka é sílaba tóniku, kai na fin di un palavra
ántis, sima sílaba «ra» na fin di palavra «óra», ô sílaba «di» na fin
di palavra «módi», pa prunúnsia kel palavra, sen kel últimu sílaba,
djuntadu na «ki». Nes situason, é kes palavra «ki» ki ta perde se
tonisidadi, pa ba fika djuntadu na palavra ántis, ki fika ku se sílaba
tóniku orijinal. Txeu algen ta krê skrebe kes palavra djuntadu ku
un apóstrofu, pa marka ma kel sílaba kai, sima «ó'ki» ô «mó'ki».
Má kes régra ortu-morfolójiku kabuverdianu ka ta uza txeu
apóstrofu. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode skrebe
kes dos palavra djuntadu, sen apóstrofu, pamódi «ki» ta bira sílaba
átonu djuntadu dipos na otu sílaba tóniku:
60
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Ku interogativu
óra ki u óki
módi ki u móki
J5. Otu palavra ku «si»: Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten
uns palavra, sima «si», ki ta uzadu txeu na pâpia, undi uns algen ta
dexa uns létra kai na palavra ántis. Purizénplu, na palavra «bira»,
es pode dexa létra «a» di sílaba «ra» kai, y es pode bira órdi di «i»
ku «r», txomadu metátesi, pa prunúnsia kel réstu di kel palavra
djuntadu ku «si», «brisi». Nes situason, é kel palavra «si» ki ta
perde se tonisidadi, pa ba fika djuntadu na palavra ántis, ki fika ku
sílaba tóniku. Anton, na kes régra ortu-morfolójiku, nu pode
skrebe kes dos palavra djuntadu, pamódi «si» ta bira sílaba átonu
djuntadu dipos na otu palavra ku sílaba tóniku:
Nóta prugresivu sobri kes palavra djuntadu sen kria otu palavra:
Na kes idison di traduson publikadu ti gósi, Lúkas ku Atus,
2009, nu uza uns des forma djuntadu. Má inda nu sa ta studa
letura di kes forma djuntadu, pa djobe si nu debe kontinua ta
skrebe-s djuntadu, ô si nu debe skrebe-s siparadu na Bíblia, pa e
fika klaru pa letor ma é dos palavra ki sta la. Tanbê, letor pode
prunúnsia kes dos palavra djuntadu na letura, mésmu ki es é
skrebedu siparadu.
Tanbê, ten otus tipu di situason, undi un prepozison pode ser
prununsiadu djuntadu ku otus tipu palavra, ki ta kumesa ku un
vogal, sima «odju d'agua». Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe
kes palavra, nes tipu di situason, di forma siparadu, sima «odju di
agua», y nu ta dexa letor djunta-s na letura.
K. Uns sílaba ki pode kai sen djunta na otu palavra:
Asves, lingua kabuverdianu di Santiagu pode dexa un sílaba, ki ka
é sílaba tóniku, kai na fin di uns palavra, na uns frazi, mésmu ki kel
palavra ka é djuntadu ku otu palavra. Purizénplu, txeu algen pode
dexa kel sílaba kai na fin di palavra «kaba» y «kaza». Así, kes
palavra, sen kes sílaba na fin, ta fika igual, «ka», y es ta fika omófonu
ku palavra di negason, «ka». Kel situason pode kria konfuzon ku
palavra di negason «ka», y kel forma raduzidu di palavra «kaba».
Purizénplu, «E ka faze» pode siginifika ma «E ka faze» ô «E kaba
faze».
61
UNS RÉGRA ORTU-MORFOLÓJIKU
Uns algen ta fla ma kel «a» na «kaba» raduzidu é un «a abértu»,
«á». Anton es ta fla ma nu pode raduzi kel konfuzon si nu skrebe
forma raduzidu di «kaba» ku «a abértu», «ká». Ten otus palavra ki
ten forma raduzidu tanbê, má na traduson di Bíblia, nu ka ta uza
kes forma di palavra raduzidu, ki ka é djuntadu na otu palavra.
Rizumu:
Kes disizon ortu-morfolójiku, fazedu nes Pontu 6, ta meste ser
studadu manenti. Dja ten kes régra ofisial ki mestedu pa nu skrebe
tudu palavra, na tudu varianti di lingua kabuverdianu, ku un sô
alfabétu y ortugrafia. Má inda ka ten kes régra ofisial ki mestedu pa
nu skrebe tudu palavra ku morféma, ladu-ladu, na tudu varianti di
lingua kabuverdianu. Nes altura, ta mestedu uns kolókiu y uns méza
radondu, di kes tékiniku di lingua kabuverdianu, pa es kria kes régra
ortu-morfolójiku unifikadu pa skrebe tudu varianti di lingua
kabuverdianu.
Purizénplu, na Pontu 6-K2, nu disidi skrebe kes prepozison «di»
ku «na» djuntadu ku kes pronómi «es» ku «el», sima «des» ku «del» y
«nes» ku «nel». Má pa kes algen, di otus ilha, lê varianti di Santiagu,
pode ser ki é midjor, na rajistru skritu, si nu skrebeba kes palavra
siparadu, ku tudu kes vogal ki ta kai na rajistru di pâpia. Así, kes
algen di otus ilha pode odja tudu palavra, ku ses vogal, pa es pode
intende letura midjor, y kes algen di Santiagu pode dexa kes vogal kai,
pa es pode prunúnsia kes palavra djuntadu na letura.
Tanbê, na rajistru papiadu di varianti di lingua kabuverdianu di
San Visenti, ten txeu vogal na fin di palavra ki ta kai, óki es ta fika
ladu-ladu ku otus palavra. Txeu bes, kes ki ta skrebe lingua
kabuverdianu di San Visenti, es ta skrebe sô kes konsoanti di kes
sílaba, sen kes vogal ki kai, ô es ta uza txeu apóstrofu pa marka lugar
di kes vogal ki kai, ô es ta skrebe txeu palavra djuntadu sen kes vogal,
y sen apóstrofu. Má pa kes algen ki é di otus ilha lê varianti di San
Visenti, pode ser ki é midjor, na rajistru skritu, si tudu kes palavra é
skrebedu siparadu, ku kes vogal ki ta kai na rajistru di pâpia. Así, kes
algen di otus ilha pode odja tudu palavra, ku ses vogal, pa es pode
intende letura midjor, y kes algen di San Visenti pode dexa kes vogal
kai, pa es pode prunúnsia kes palavra djuntadu na letura.
62
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
Pontu 7
Uns Régra Ortu-Gramátiku
Kada lingua di mundu ten se própi gramátika, ku uns grupu di tipu
di morféma ku palavra, y ses própi régra ki ta guberna órdi di kes tipu di
morféma ku palavra na ses sintágima, y ses régra ki ta guberna kes tipu
di morféma ku palavra ki ta podu ladu-ladu déntu ses sintágima. Tanbê,
es ten ses própi régra ki ta guberna kes strutura pa kes sintágima na
konstruson di ses tipu di frazi, y ses própi régra ki ta guberna kes
strutura pa kes frazi na konstruson di ses tipu di diskursu. Tudu algen
ten direitu ku diver di studa kel gramátika própi pa se lingua ku varianti
matérnu, pa e pode skrebe tudu tipu di literatura na se lingua matérnu, y
pa e pode dizenvolve se kapasidadi intalekitual na se lingua matérnu.
Tanbê, txeu studu sientífiku dja mostra ma tudu algen ki ta dizenvolve
es direitu ku diver matérnu, ta prende otus lingua midjor y más faxi.
A. Régra ortu-gramátiku pa konjunson koordenativu «y»:
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten konjunson koordenativu
sima «ku», «Pedru ku Djon ba pa Ténplu». Má ten otu konjunson
koordenativu sima «y», «Pedru y Djon ba pa Ténplu» Ortugrafia
kabuverdianu ta uza kel «y» pa skrebe kel últimu konjunson
koordenativu. Má kel «y» ka é uzadu pa skrebe otus palavra. Anton,
nu ka pode fla ma kel «y» é un létra. Má nu pode fla ma kel «y» é un
sínbulu ortu-gramátiku. Ma kel konjunson koordenativu, y se sínbulu
«y», ten mésmu son ki kel vogal /i/ na alfabétu, ki ta fuji di kel
primeru régra ortugráfiku.
Anton, óki nu ta skrebe es konjunson koordenativu «y» na
traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l ku kel sínbulu «y», mésmu ki
el é prununsiadu ku son di vogal /i/.
B. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «e» y vérbu «é»:
Na gramátika kabuverdianu, ten dos palavra diferenti ki ten mésmu
son di «e abértu». Kes palavra omófonu ten funson diferenti: un é
pronómi, y kel otu é vérbu. Anton na kes régra ortu-gramátiku
kabuverdianu, kel palavra ki é vérbu é skrebedu ku kel diakrítiku «´»,
«é», ki é manera ortugráfiku pa marka un vogal abértu. Má kel otu
palavra ku mésmu son, ki é pronómi, é skrebedu sen kel diakrítiku «´»,
«e», pa distrinsa-l di kel vérbu, ki ta fuji di kel primeru régra
ortugráfiku.
63
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
Anton, óki nu ta skrebe kel pronómi na traduson di Bíblia, nu
meste skrebe-l sen kel diakrítiku «´», «e», pa distrinsa-l di kel vérbu,
mésmu ki el é prununsiadu ku mésmu son di vogal «e abértu».
D. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «má» y
konjunson subordinativu «ma»:
Dja nu odja, na kes régra di ikonomia, na Pontu 5-B2f, ma ka meste
marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra di un sílaba. Má na
gramátika kabuverdianu, ten dos palavra omófonu, ki ten funson
diferenti: un ki é konjunson adiversativu y kel otu é un konjunson
subordinativu. Anton, na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, kel
palavra, ki é konjunson subordinativu, é skrebedu sen kel diakrítiku «´»,
«ma». Má kel palavra ki é konjunson adiversativu, ki ten mésmu son, é
skrebedu ku kel diakrítiku «´», «má», pa distrinsa-l di kel konjunson
subordinativu, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku.
Anton, óki nu ta skrebe kel konjunson adiversativu na traduson
di Bíblia, nu meste skrebe-l ku kel diakrítiku «´», «má», pa distrinsa-l
di kel konjunson subordinativu, mésmu ki el é prununsiadu ku mésmu
son di konjunson subordinativu, y mésmu ki kes régra di ikonomia ta fla
ma ka meste marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra di un sílaba.
E. Régra ortu-gramátiku pa konjunson adiversativu «mas» y
kuantifikador «más»:
Na lingua kabuverdianu, papiadu na Santiagu, kel konjunson
adiversativu pode ser prununsiadu di dos manera: un manera ki nu odja
na lison anterior, «má», y otu manera ki ten un konsoanti /s/ na fin. Má
na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten otu palavra omófonu ku es forma
di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, ki ten otu funson, ki é funson di
kuantifikador. Anton na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, kel
palavra ki ten funson di kuantifikador é skrebedu ku kel diakrítiku «´»,
«más». Má kel forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, ki ten
mésmu son, é skrebedu sen kel diakrítiku «´», «mas», pa distrinsa-l di kel
kuantifikador, ki ta fuji di kel primeru régra ortugráfiku.
Anton, óki nu ta skrebe kel kuantifikador na traduson di Bíblia,
nu meste skrebe-l ku kel diakrítiku «´», «más», pa distrinsa-l di kel
forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, mésmu ki es é
prununsiadu ku mésmu son, y mésmu ki kes régra di ikonomia ta fla ma
ka meste marka diferénsa na vogal «a» na kes palavra ku konsoanti «s»
na fin di palavra, ki ka é sufíkisu «-s» di plural, (djobe Pontu 5-B2a).
64
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
Kel forma di konjunson adiversativu, ku /s/ na fin, é skrebedu sen
kel diakrítiku «´», «mas», má kel otu forma des mésmu konjunson
adiversativu, sen /s/ na fin, é skrebedu ku kel diakrítiku «´», «má», ki
ta fuji inda más di kel primeru régra, na nível di gramátika. Anton, na
traduson di Bíblia, nu ka ta uza kel konjunson adiversativu, ku
/s/, «mas» Nu ta uza sô kel forma di kel konjunson adiversativu,
sen /s/ na fin, «má».
F. Régra ortu-gramátiku pa pronómi «N»:
Dja nu odja ma lingua kabuverdianu é un di kes tipu di lingua ki pode
seta un konsoanti nazal na piku di un sílaba, ki ta txomadu «konsoanti
nazal silábiku». Purizénplu, na lingua kabuverdianu, pronómi di primeru
pesoa di singular, na lugar di sujetu di un frazi, é un konsoanti nazal, el
sô, na piku di un sílaba. Na kes régra ortu-gramátiku kabuverdianu, létra
grandi (maiúskulu), «N», é skrebedu, el sô, pa kel pronómi.
Prunúnsia djuntadu ku otus palavra:
Uns algen pode prunúnsia kel pronómi «N» sima e sta ligadu na
dixida di un sílaba, na un palavra ki ta ben ántis. Purizénplu, uns
algen pode krê prunúnsia kel pronómi di sujetu ligadu na kes
prepozison ki ta ben ántis, sima «Kuzê ki • N meste». Na lingua
kabuverdianu di Santiagu, óki kel pronómi é prununsiadu ligadu na
fin di un palavra ántis, e pode ser prununsiadu di manera diferenti.
Anton, kel variason ta parse pamódi kes palavra ki ta ben ántis y
dipos di kel pronómi. Purizénplu, na uns situason, e pode fika ku son
di [ŋ]. Tanbê, dipos di uns palavra ki ta tirmina ku un vogal, sima un
prepozison, e pode ser prununsiadu sima pronómi di konplimentu
átonu, di primeru pesoa di singular. Anton, uns algen pode krê
skrebe es pronómi di sujetu pegadu na fin di un prepozison sima:
* Nha pai spéra pam bai grexa. - (eradu)
* Nha pai spéra pa-m bai grexa. - (eradu)
* Nha pai spéra pan sai di grexa. - (eradu)
* Nha pai spéra pa-n sai di grexa. - (eradu)
* Nha pai spéra pa-N sai di grexa. - (eradu)
* Dja'm ben. - (eradu)
* Dja-m ben. - (eradu)
* Dja'n sai. - (eradu)
* Dja'N sai. - (eradu)
* Dja-n sai. - (eradu)
* Dja-N sai. - (eradu)
65
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
*Má kes manera di skrebe es pronómi di sujetu ka sta dretu, pamódi
pronómi di sujetu di primeru pesoa di singular é sénpri skrebedu
siparadu ku «N», létra grandi (maiúskulu), el sô na frazi.
; Nha pai spéra pa N sai di grexa. - (dretu)
; Dja N faze. - (dretu)
Variason di prunúnsia:
Asves uns algen pode prunúnsia kel pronómi «N» sima e sta
ligadu na subida di un sílaba, na un palavra ki ta ben dipos, sima na
frazi: «N • atxa». Na lingua kabuverdianu di Santiagu, óki kel
pronómi é prununsiadu ligadu na otus palavra ki ta ben dipos, e pode
ser prununsiadu di manera diferenti. Anton, kel variason ta parse
pamódi kes palavra ki ta ben dipos di kel pronómi, purizénplu:
[n] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /d/, /dj/, /t/, /tx/, /nh/,
/r/, /z/, /s/, /x/, /j/, /l/ y /lh/, e pode fika ku kel son di [n].
[m] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /b/, /p/, /v/ y /f/, e
pode fika ku son di [m].
[ŋ] Ántis di un palavra ki ta kumesa ku un /k/, /g/ y un vogal,
e pode fika ku son di [ŋ].
Prunúnsia djuntadu: Tanbê, óki kel pronómi é prununsiadu
ligadu na palavra ki ta ben dipos, ki ta kumesa ku otu
konsoanti nazal, sima /m/, /ñ/ ô otu /n/, kel pronómi «N»
pode ser prununsiadu djuntadu, sima un konsoanti nazal.
Mésmu así, kel pronómi di sujetu é skrebedu sénpri ku «N», pamódi
kes son diferenti é variason di kel mésmu pronómi na uns situason
diferenti. Anton, óki nu ta skrebe kel pronómi di sujetu na
traduson di Bíblia, nu meste skrebe-l sénpri ku «N» siparadu.
G. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/e/ na fin»:
Dja nu odja ma lingua kabuverdianu é un lingua tóniku, y ki kes
vogal fitxadu ô abértu ta parse na kes sílaba tóniku. Kantu un vogal
sta na piku di un sílaba tóniku di un palavra, fonolojia di lingua
kabuverdianu ta iziji pa kel vogal ser prununsiadu dretu, sen variason.
Má óki un vogal ka sta na sílaba tóniku, un vogal pode ser
prununsiadu ku ménus izijénsa y más variason.
Purizénplu, na lingua kabuverdianu papiadu na Santiagu, ten un
tipu di vérbu sima «perdeba» y «podeba». Kantu kes vérbu ten un
sufíkisu sima «-ba» na fin, ô un pronómi di konplimentu dipendenti,
66
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
kel sílaba tóniku sta na sílaba «de», «perdeba» ô «perde-l». Má óki un
sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin di kes
vérbu, sílaba tóniku sta na sílaba ántis, y kel vogal «e» na kel sílaba
«de» ta pasa ta ser prununsiadu ku ménus izijénsa, ku son di vogal [i],
óki e sta fóra di sílaba tóniku, na fin di palavra. Má na régras
ortu-gramátiku kabuverdianu, kes tipu di vérbu, sen sufíkisu, ô
pronómi di konplimentu dipendenti, na fin, é skrebedu ku vogal «e»
na fin, pamódi sílaba tóniku dja mostra ma é vogal «e» ki sta la.
Anton, óki nu ta skrebe kes tipu di vérbu na traduson di Bíblia, nu
meste skrebe-s sénpri ku «e» na fin, óki un sufíkisu, ô pronómi di
konplimentu dipendenti, ka sta na fin.
Kel «e», skrebedu na fin di kes tipu di vérbu, ta fuji di kel primeru
régra di ortugrafia. Má e ta fuji di kel régra sô ku kel tipu di vérbu.
Purizénplu, vérbu «sabeba» é un di kes tipu di vérbu ki é skrebedu ku
«e» na fin, mésmu ki el é prununsiadu ku son di vogal [i], óki un
sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na fin. Má
adijetivu «sabi» é prununsiadu y skrebedu ku /i/ na fin. Tanbê, ten otu
tipu di vérbu sima «pidiba» ô «pidi-l» y «dividiba» ô «dividi-l», na
lingua kabuverdianu di Santiagu, ki ten son di vogal /i/ na sílaba tóniku,
«pidiba» ô «pidi-l» y «dividiba» ô «dividi-l», óki ten un sufíkisu, ô
pronómi di konplimentu dipendenti, na fin. Y es ta fika ku son di
vogal /i/ óki kel sufíkisu «-ba» ka sta na fin, y kel sílaba tóniku sta na
kel sílaba ántis, «pidi» y «dividi». Anton, tudu otu tipu di palavra, ki
ten son di /i/ na fin, é skrebedu ku /i/ na fin, sima adijetivu «sabi».
I. Régra ortu-gramátiku pa tipu di vérbu ki ten «/o/ na fin»:
Tanbê, na lingua kabuverdianu di Santiagu, ten un tipu di vérbu
sima «konpoba». Es tipu di vérbu é sima kel tipu di vérbu ku «e» na
sílaba tóniku, ku un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ki
ta pasa ta ser prununsiadu ku son di vogal [i], óki e sta na fin di
palavra, fóra di sílaba tóniku. Má es tipu di vérbu ten son di vogal
«o» na sílaba tóniku, ku un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu
dipendenti, sima «konpoba» ô «konpo-l» y «konkoba», ki pode pasa
ta ser prununsiadu ku son di vogal [u], óki e sta na fin di palavra, fóra
di sílaba tóniku, sima ['kõpu] y ['kõko]. Ten mutu poku des tipu di
vérbu, má óki es ta parse na traduson, nu debe skrebe-s sénpri ku «o»
na fin, óki un sufíkisu, ô pronómi di konplimentu dipendenti, ka sta na
fin, sima «konpo» y «konko».
67
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
Kel «o», skrebedu na fin di kes tipu di vérbu, ta fuji di kel primeru
régra di ortugrafia. Má e ta fuji di kel régra sô ku kel tipu di vérbu.
Tudu otu tipu di palavra ki ten son di /u/ na fin é skrebedu ku /u/ na
fin, sima palavra «kabuverdianu».
J. Variason na morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason entri forma di
morféma pa marka ténpu ku aspétu realizadu na pasadu, sima «-ba»
ku «-ia» na palavra «sabeba» y «sabia», ô entri «-ba» ku «-inha» na
palavra «tenba» ô «teneba» y «tinha». Ta parse ma kel variason pa
«-ia» ku «-inha» sta ligadu más ku kel kamada sosial akadémiku, ô kes
varianti di otus ilha. Anton, pa txeu algen na públiku alvu na meiu, na
Santiagu, ta parse ma «-ba» é más sértu nes tipu di variason. Tanbê,
kes otu forma pode ben kria más vérbu iregular na kabuverdianu di
Santiagu. Anton, nes altura di traduson di Bíblia, nu ta uza forma
ku «-ba» nes tipu di variason.
K. Variason na distribuison di sufíkisu «-ba» na bixa di vérbu:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na distribuison
di morféma «-ba» na fin di kes vérbu na un bixa di vérbu na sintágima
verbal. Asves nu ta obi morféma «-ba» sô na fin di vérbu osiliar.
Otus bes nu ta obi «-ba» sô na fin di vérbu prinsipal. Y otus bes nu ta
obi morféma «-ba» na fin di vérbu osiliar y na fin di vérbu prinsipal:
Na vérbu osiliar
E kreba mata.
E debeba anda.
E ka podeba entra.
Na vérbu prinsipal
E krê mataba.
E debe andaba.
E ka pode entraba.
Na tudu dos vérbu
E kreba mataba.
E debeba andaba.
E ka podeba entraba.
Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, kel variason na
distribuison di morféma «-ba», na kes bixa di vérbu, ka ta faze diferénsa
na ténpu ku aspétu di kes sintágima verbal. Anton, na traduson di
Bíblia, nu ta uza morféma «-ba» sô un bes na kes bixa verbal, pamódi
kel régra di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Sugundu uns studu ki
nu faze ku públiku alvu, y uns konsulta ki nu faze ku uns linguista y
skritor kabuverdianu, ta parse midjor si nu ta skrebe morféma «-ba»
sô na fin di primeru vérbu osiliar na kes bixa verbal, sima:
; E kreba mata.
; E debeba anda.
; E ka podeba entra.
68
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
Asves nu ta obi otus izénplu di bixa verbal, ku otu vérbu
konpostu, ki kria lugar pa más morféma «-ba», sima:
E ka debeba staba ta andaba moku na sukuru.
Li tanbê, na traduson di Bíblia, nu ta uza morféma «-ba» sô un
bes na kes bixa verbal, ku vérbu konpostu, pamódi kel régra di
ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así tanbê, nu ta marka sô ku
kel primeru vérbu na bixa ku «-ba», pamódi linguas kriolu ten un
tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa, sima:
; E ka debeba sta ta anda moku na sukuru.
Nóta: Ta fladu, na disiplina di traduson, ma otu nómi pa «traduson» é
«rivizon, rivizon, rivizon». Anton, si uns studu ta sai na futuru, ki ta
da más informason sobri kes variason na distribuison di «-ba» na kes
bixa verbal, es Asosiason pode faze rivizon na otus puplikason ki ta
sai na futuru.
L. Variason na distribuison di sufíkisu «-du» na bixa di vérbu:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na distribuison
di morféma «-du» na fin di kes vérbu na un bixa di vérbu na sintágima
verbal. Asves nu ta obi morféma «-du» sô na fin di vérbu osiliar.
Otus bes nu ta obi «-du» sô na fin di vérbu prinsipal. Y otus bes nu ta
obi morféma «-du» na fin di vérbu osiliar y na fin di vérbu prinsipal:
mestedu toma más atenson
meste tomadu más atenson
mestedu tomadu más atenson
Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu, kel variason na
distribuison di morféma «-du», na kes bixa di vérbu, ka ta faze
diferénsa na sintágima verbal. Anton, na traduson di Bíblia, nu ta
uza morféma «-du» sô un bes na kes bixa verbal, pamódi kel régra
di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Sugundu uns studu ki nu
faze ku públiku alvu, y uns konsulta ki nu faze ku uns linguista y
skritor kabuverdianu, ta parse midjor si nu ta skrebe morféma
«-du» sô na fin di primeru vérbu osiliar na kes bixa verbal, sima:
; mestedu toma más atenson
Nóta: Si un studu ta sai na futuru, ki ta da más informason sobri kes variason
na distribuison di «-du» na kes bixa verbal, es Asosiason pode faze
rivizon na otus puplikason ki ta sai na futuru.
69
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
M. Uns stratéjia pa marka nunbru di subistantivu:
Na lingua kabuverdianu di Santiagu, sima otus lingua kriolu, un
subistantivu, el sô, pode ser singular ô plural na frazi. Anton nunbru di
un subistantivu é dipendenti na situason di kes ki ta pâpia. Óki gentis ta
pâpia ku kunpanheru, es ta sabe si kes subistantivu, na kontestu di ses
konbersa, é singular ô plural. Má na rajistru skrebedu, kel kontestu é más
afastadu, y letor pode fika na dúvida si un subistantivu é singular ô plural.
Anton, sima otus lingua kriolu, lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza
uns stratéjia di marka si un subistantivu é singular ô plural.
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns palavra diterminanti
ántis di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka ma subistantivu
é singular, sima uns dimonstrativu, un nunbru y uns adijetivu:
kel kaza - (dimonstrativu)
es kaza - (dimonstrativu)
un kaza - (nunbru)
otu kaza - (adijetivu)
algun kaza - (adijetivu)
kalker kaza - (adijetivu)
Tanbê, lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns palavra
diterminanti ántis di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka
ma subistantivu é plural, sima uns dimonstrativu, uns nunbru, uns
adijetivu, uns kuantifikador y uns pronómi pozesivu:
kes kaza - (dimonstrativu)
uns kaza - (dimonstrativu)
dos kaza - (nunbru)
alguns kaza - (adijetivu)
otus kaza - (adijetivu)
tantu kaza - (kuantifikador)
bastanti kaza - (kuantifikador)
poku kaza - (kuantifikador)
txeu kaza - (kuantifikador)
monti kaza - (kuantifikador)
tudu kaza - (kuantifikador)
nhas kaza - (pronómi pozesivu)
bus kaza - (pronómi pozesivu)
Má lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza más ki un palavra
diterminanti ántis di subistantivu, na se sintágima nominal. Óki ten
70
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
más ki un diterminanti, asves ta ten variason na distribuison di
markason di plural na un bixa di diterminanti ántis di subistantivu.
M1. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y adijetivu:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis
di subistantivu, sima un dimonstrativu y un adijetivu. Óki ten un
dimonstrativu y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten
variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di
diterminanti:
kes otu kaza
kes otus kaza
Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu y un
adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes
na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na
ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel
primeru diterminanti na bixa, pamódi linguas kriolu ten un
tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa.
; kes otu kaza
M2. Variason na markason di plural ku kuantifikador y adijetivu:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis
di subistantivu, sima un kuantifikador y un adijetivu. Óki ten un
kuantifikador y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta ten
variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di
diterminanti:
txeu otu kaza
txeu otus kaza
Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un kuantifikador y un
adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes
na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na
ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel
primeru diterminanti na bixa, pamódi linguas kriolu ten un
tendénsia di marka kalker kuza na primeru palavra na un bixa.
; txeu otu kaza
M3. Variason na markason di plural ku dimonstrativu y nunbru:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza dos diterminanti ántis
di subistantivu, sima un dimonstrativu y un nunbru. Óki ten un
dimonstrativu y un nunbru ántis di subistantivu, asves ta ten
71
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di
diterminanti:
kel dos kaza
kes dos kaza
Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu y un
nunbru ántis di subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na
kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na
ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel
nunbru na bixa, pamódi ka meste otu marka óki ten un nunbru
sima dos ô más.
; kel dos kaza
M4. Variason di plural ku dimonstrativu, nunbru y adijetivu:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza tres diterminanti ántis
di subistantivu, sima un dimonstrativu, un nunbru y un adijetivu.
Óki ten un dimonstrativu, un nunbru y un adijetivu ántis di
subistantivu, asves ta ten variason na distribuison di markason di
plural na kel bixa di diterminanti:
kes dos otus kaza
kel dos otus kaza
kel dos otu kaza
Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un dimonstrativu un
nunbru y un adijetivu ántis di subistantivu, nu ta marka
plural sô un bes na kes bixa di diterminanti, pamódi kel régra
di ikonomia na ortugrafia kabuverdianu. Así, nu ta marka plural
sô ku kel nunbru na bixa, pamódi ka meste otu marka óki ten un
nunbru sima dos ô más.
; kel dos otu kaza
M5. Konfuzon na markason di plural ku pronómi pozesivu:
Dja nu odja ma lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns
pronómi pozesivu ántis di subistantivu, pa marka plural, sima
«nhas kaza, bus kaza». Má pronómi pozesivu na tirseru pesoa
pode traze konfuzon, sima «ses kaza», pamódi letor pode intende
ma ten un pusuidor y más di ki un kaza, ô más di ki un pusuidor
ku sô un kaza.
72
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
5a. Un stratéjia ku dimonstrativu ántis y pronómi pozesivu dipos:
Kel konfuzon pode parse txeu na traduson di Bíblia, óki e ta fla di
kes pruféta di Déus, ô kes apóstulu di Jizus. Anton, na traduson di
Bíblia, óki nu ta meste skrebe un pusuidor, sima Déus ô Jizus,
ku pronómi pozesivu di tirseru pesoa di singular, y más di ki un
pusuidu, sima kes pruféta ô kes apóstulu, nu pode skrebe:
; kes pruféta di-Sel
; kes apóstulu di-Sel
Así tanbê, óki nu ta meste skrebe más di ki un pusuidor, ku pronómi
pozesivu di tirseru pesoa, ku sô un pusuidu, nu pode skrebe:
; kel kaza di-ses
5b. Un stratéjia ku pronómi pozesivu y adijetivu:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza un bixa ku un pronómi
pozesivu y un adijetivu, ántis di subistantivu. Anton, na traduson
di Bíblia, óki ten un bixa ku un pronómi pozesivu, di tirseru
pesoa di singular, y un adijetivu, ántis di subistantivu, nu pode
marka plural sô na adijetivu, sima.
; Se santus pruféta
5d. Un stratéjia ku pronómi pozesivu, nunbru y adijetivu:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza tres diterminanti ántis
di subistantivu, sima un pronómi pozesivu, un nunbru y un
adijetivu. Óki ten un pronómi pozesivu di tirseru pesoa di
singular, un nunbru y un adijetivu ántis di subistantivu, asves ta
ten variason na distribuison di markason di plural na kel bixa di
diterminanti:
nhas dos otus kaza
nha dos otus kaza
nha dos otu kaza
Anton, na traduson di Bíblia, óki ten un pronómi pozesivu di
tirseru pesoa di singular, un nunbru y un adijetivu, ántis di
subistantivu, nu ta marka plural sô un bes na kes bixa di
diterminanti, pamódi kel régra di ikonomia na ortugrafia
kabuverdianu. Así, nu ta marka plural sô ku kel nunbru na bixa,
pamódi ka meste otu marka óki ten un nunbru sima dos ô más.
; nha dos otu kaza
73
UNS RÉGRA ORTU-GRAMÁTIKU
5e. Un stratéjia ku pronómi pozesivu y subistantivu animadu:
Dja nu odja, na Pontu 6-A3, ma uns lingua di mundu ta distrinsa
uns tipu di subistantivu, y ki uns linguista ta faze análisi ki lingua
kabuverdianu di Santiagu ten un tipu di subistantivu animadu ki
pode uza morféma enklítiku pa marka disinénsia di nunbru, «-s»
di plural, di forma regular y intendedu. Na traduson di Bíblia, nu
ta tenta seta enklítiku di nunbru sô na tipu di subistantivu
animadu. Anton, na traduson di Bíblia, si ka ta da pa uza un di
kes otu stratéjia ku pronómi pozesivu di tirseru pesoa, na
Pontu M-5a ti M-5d, li di riba, nu pode marka plural na
subistantivu animadu, ku sufíkisu «-s» di plural.
; Se prufétas
; Se apóstulus
M6. Otu stratéjia di marka plural ku kuantifikador dipos:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns kuantifikador
dipos di subistantivu, na se sintágima nominal, pa marka ma
subistantivu é plural, sima:
E kume mangi fépu.
E kume mangi moku.
M7. Otu stratéjia jenériku di marka plural:
Lingua kabuverdianu di Santiagu pode uza uns subistantivu di
forma jenériku, ki é plural, sima:
Ómi ka pode skapa se naturéza.
Kaza na Kabu Verdi é fazedu ku pédra.
N. Variason na prunúnsia di pronómi pozesivu «si» ô «se»:
Na kabuverdianu di Santiagu, asves ta ten variason na prunúnsia
di pronómi pozesivu, tirseru pesoa di singular, «si» ô «se». Na
publikason di Lúkas, nu uza «se», y na publikason ku Atus, nu uza
«si». Sugundu uns studu ki nu faze ku públiku alvu dipos, ta parse
ma txeu algen na nos públiku alvu na meiu ta seta «se» más nes
tipu di variason.
Anton, na traduson di Bíblia, nu ta seta «se» nes tipu di
variason, pa distrinsa-l di konjunson subordinativu «si». Tanbê,
forma plural des pronómi pozesivu é «ses», ki ta konbina midjor
ku forma «se» na singular.
74
UNS RÉGRA DI PONTUASON
Pontu 8
Uns Régra di Pontuason
Kes testu orijinal di Bíblia ka tenba kes divizon di kapítulu ku
versiklu. Kes divizon podu dipos, pa djuda-nu atxa un lugar na testu.
Tanbê, kes testu orijinal ka tenba pontuason. Pontuason podu dipos
pa djuda letor. Uns linguista poi pontuason na testu orijinal pa
djuda-nu lê testu orijinal. Má kada lingua ten se própi sistéma di
diskursu ki ta guberna konpozison di ses sintágima déntu un frazi, y
ses frazi déntu un parágrafu.
Anton, si nu ta konpara distribuison di pontuason na traduson di
Bíblia na un lingua, ku distribuison di pontuason na traduson di Bíblia
na otu lingua, nu ta atxa diferénsa. Tanbê, si nu ta konpara
distribuison di pontuason na un verson di traduson di Bíblia na
purtuges, ku distribuison di pontuason na otu verson di traduson di
Bíblia na purtuges, nu ta atxa diferénsa, pamódi es ta uza uns pulítika
di traduson diferenti.
Anton, na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu di Santiagu,
nu meste skrebe pontuason di manera ki é natural pa lingua
kabuverdianu di Santiagu. Purizénplu, na testu orijinal, na lingua
gregu, ten txeu frazi ki é rei di kunpridu, pa faze ménus introduson di
sujetu, ki é normal na linga gregu. Má, normalmenti, un lingua kriolu
ka ta uza frazi rei di kunpridu. Anton, na traduson nu meste faze más
introduson di sujetu pa frazi pode fika ménus kunpridu.
A. Parágrafu:
Un parágrafu é un frazi, ô un grupu di frazi. Kel frazi, ô kes frazi, é
podu na un grupu pamódi es ta pertense mésmu asuntu, sima un parti na
dizenvolvimentu di diskursu, na prizentason di téma jeral di un testu.
Pa marka un parágrafu, primeru linha di testu é indentadu pa direita.
Indentadu krê fla ma primeru palavra di un parágrafu ka ta kumesa na
márjen, djuntu ku otus palavra na otus linha ki ta sigi na kel parágrafu.
Normalmenti, kel primeru linha é indentadu sinku spasu pa direita.
Anton, kel grupu di frazi li é un izénplu di un parágrafu.
Na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu di Santiagu, nu
meste skrebe mudansa di parágrafu di manera ki é natural pa lingua
kabuverdianu di Santiagu, y di manera ki ta sigi pulítika di traduson di
nos Asosiason.
75
UNS RÉGRA DI PONTUASON
A1. Mudansa di partisipanti:
Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki
ten un mudansa di kel partisipanti ki ta faze kel ason prinsipal
na frazi. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu di mudansa na
testu kantu un partisipanti nóbu é introduzidu, sima: «Pedru» na
pozison di partisipanti prinsipal na un frazi, y dipos na otu frazi,
«Djon» na pozison di partisipanti prinsipal.
Nóta sobri raferénsa pronominal na un parágrafu:
Tudu lingua ten régras pa manera ki un nóbu partisipanti é
introduzidu na un parágrafu nóbu, y régras pa kantu ténpu ki un
pronómi pode uzadu na lugar di kel partisipanti, di manera ki e ta
karega raferénsa klaru pa kel partisipanti. Anton, tudu lingua ten
un sistéma di raferénsa pronominal na un parágrafu.
Purizénplu, nes dos frazi ki ta sigi: «Pedru da un pexi pa Djon. Y
dipos, e kume.», nu ten introduson di «Pedru», «pexi» y «Djon» na
primeru frazi, y na sugundu frazi, nu ten sô un pronómi di tirseru
pesoa, «e». Normalmenti, letor pode pensa ma kel pronómi «e», na
sugundu frazi, ten un raferénsa ku «Djon» na primeru frazi. Má
letor pode pensa ma kel pronómi «e», na sugundu frazi, pode ten un
raferénsa ku «Pedru» tanbê. Y na uns lingua, letor pode pensa ma
kel pronómi «e», pode ten un raferénsa ku «pexi».
Pedru da un pexi pa Djon. Y dipos, e kume.
Anton raferénsa pronominal ka sta klaru pa kel pronómi «e», na
sugundu frazi. Na uns lingua, ten uns kuza ki pode faze
interupson di raferénsa pronominal. Má na otus lingua, kes
mésmu kuza ka ta faze interupson di raferénsa pronominal.
Anton, na traduson di Bíblia, tudu bes ki nu ta odja un
pronómi na testu, nu meste purgunta nos kabésa si kel
pronómi ten raferénsa klaru ku kel partisipanti sértu na
lingua kabuverdianu. Nu meste purgunta nos kabésa si kel
pronómi pode ser intendedu ku un raferénsa pa otu partisipanti,
alen di kel partisipanti sértu. Si ten posibilidadi di mal
intendimentu, nu meste poi kel partisipanti na testu otu bes.
A2. Mudansa di ténpu:
Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki
ten un mudansa di ténpu. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu
di mudansa na testu, sima: «más tardi» ô «na otu dia».
76
UNS RÉGRA DI PONTUASON
A3. Mudansa di lugar:
Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki
ten un mudansa di lugar. Anton, nu pode odja uns sinal des tipu
di mudansa na testu, sima: «Pedru txiga na Jiruzalen» ô «Djon sai
di kaza di Pedru».
A4. Mudansa di direson:
Na traduson di Bíblia, nu ta skrebe mudansa di parágrafu óki
ten un mudansa di direson. Anton, nu pode odja uns sinal des
tipu di mudansa na testu, sima: «Pedru torna sai di Jiruzalen» ô
«Djon volta pa kaza di Pedru».
A5. Mudansa di kel algen ki ta pâpia na un diólogu:
Uns traduson ta faze mudansa di parágrafu óki ten un mudansa di
algen ki ta pâpia na un diólogu entri gentis na testu. Na pulítika
di traduson des Asosiason, nes altura, nu ka ta faze mudansa
di parágrafu óki ten un mudansa di algen ki ta pâpia na un
diólogu entri gentis na testu.
A6. Ligason entri parágrafu:
Na dizenvolvimentu di diskursu, txeu bes nu pode atxa un palavra
di ligason lójika entri un parágrafu y kel parágrafu anterior. Kes
palavra di ligason pode ser uns palavra sima: «anton», «así»,
«dipos», «purisu», «tanbê»... Uns lingua kriolu ta uza uns palavra
txeu, sima palavra «dipos», na ligason di parágrafu na un diskursu
di sekuénsia. Tanbê, uns lingua kriolu ta uza rapitison di un frazi
di parágrafu anterior, pa faze ligason entri parágrafu. Anton, na
traduson di Bíblia, nu meste djobe si nu pode uza kes tipu di
ligason, entri parágrafu, ki é natural na lingua kabuverdianu
di Santiagu, inbes di uza kes ligason ki é uzadu más na otus
lingua, sima gregu y purtuges.
A7. Rapitison di palavra na un parágrafu:
Uns lingua ka ta seta rapitison di mésmu palavra na un parágrafu,
na ses rajistru skrebedu. Anton rajistru skrebedu di uns lingua,
sima purtuges, ta iziji pa algen atxa uns sinónimu, pa ka rapiti
mésmu palavra na un parágrafu. Má otus lingua ka ten prubléma
ku rapitison di mésmu palavra txeu bes na un parágrafu. Lingua
gregu é un di kes lingua ki ka ten tantu prubléma ku rapitison di
mésmu palavra na un parágrafu. Anton, si lingua kabuverdianu di
Santiagu ka ten tantu prubléma ku rapitison di mésmu palavra na un
77
UNS RÉGRA DI PONTUASON
parágrafu, nu ka debe forsa kes izijénsia di rajistru skrebedu pa
lingua purtuges na traduson di Bíblia pa lingua kabuverdianu.
B. Pontu final «.»:
Un frazi ta meste, peluménus, un sujetu y vérbu. Un frazi ta
kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di primeru palavra
na frazi, y e ta tirmina ku un pontu final. Letor debe lê kel pontu final
ku un intonason ki ta dixi na últimu sílaba di kel últimu palavra na
frazi. Tanbê, letor debe lê kel pontu ku un pauza di dos ténpu, (ténpu
pa konta un J dos), ántis di kontinua ku letura di prósimu frazi. Ten
txeu tipu di frazi, ki meste ser studadu na un studu gramátiku di lingua
kabuverdianu.
Anju bai. (Lúkas 1:38)
E da órdi. (Atus 1:2)
E xinti fómi. (Lúkas 4:1)
E ta ser grandi. (Lúkas 1:32)
Santu é Se nómi. (Lúkas 1:49)
E ta da nhos txuba. (Atus 14:17)
Se gubérnu ka ta kaba. (Lúkas 1:33)
Se fama kóre pa tudu kel zóna. (Lúkas 4:14)
Ka ten nada ki Déus ka pode faze. (Lúkas 1:37)
Mô di Sinhor ta staba sénpri ku el. (Lúkas 1:66)
Nu inbarka y nu kontinua nos viaji na el. (Atus 21:2)
N ka kubisa nen prata nen oru nen ropa di ningen. (Atus 20:33)
Anton es ranja bran-bran na meiu di povu y es bota-l mô. (Atus 21:27)
D. Pontu di interogason «?»:
Un frazi ta kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di
primeru palavra na frazi, y e pode tirmina ku un pontu di interogason.
Letor debe lê kel pontu di interogason na fin ku un intonason ki ta subi
na últimu sílaba di kel últimu palavra na frazi. Tanbê, letor debe lê
kel pontu di interogason ku un pauza di dos ténpu, (ténpu pa konta un
J dos), ántis di kontinua ku letura di prósimu frazi. Un frazi di
interogason pode uza uns palavra di interogason, sima «kuzê»,
«kenha», «kal», «kantu», «undi», «pamódi», «módi»...
Kuzê ki N debe faze pa N ten bida itérnu? (Lúkas 10:25)
Kenha ki é nha prósimu? (Lúkas 10:29)
Pamódi ki nhos sa ta pensa si na nhos kurason? (Lúkas 5:22)
Reinu di Déus é módi? (Lúkas 13:18)
78
UNS RÉGRA DI PONTUASON
Má ten frazi di interogason tanbê ki ka ta uza un palavra interogason.
Un ségu pode gia otu ségu? (Lúkas 6:39)
E. Pontu di sklamason «!»:
Un frazi ta kumesa ku un létra grandi (maiúskulu), na kumésu di
primeru palavra na frazi, y e pode tirmina ku un pontu di sklamason.
Letor debe lê kel pontu di sklamason na fin ku un intonason di
sklamason. Tanbê, letor debe lê kel pontu di sklamason ku un pauza
di dos ténpu, (ténpu pa konta un J dos), ántis di kontinua ku letura di
prósimu frazi.
Bo é filis dianti di Déus! (Lúkas 1:30)
Kel rapas ki staba mórtu bira bibu! (Lúkas 7:15)
Jizus ka sta li más. E resusita! (Lúkas 24:6)
Ai di nhos farizeu! (Lúkas 11:42)
Nhos obi li! (Atus 5:25)
Krédu! (Atus 10:14)
Uai! (Lúkas 4:34)
F. Vírgula «,»:
Vírgula é uzadu déntu un frazi undi letor debe lê kel vírgula ku un
pauza di un ténpu, (ténpu pa konta un), ántis di kontinua ku letura di
otus parti si kel frazi. Un vírgula é uzadu pa sipara uns idea déntu un
frazi, ô pa sipara uns parti di un frazi.
F1. Purizénplu, vírgula é uzadu pa sipara uns parti na un lista ki
sta déntu un frazi.
Lista di forma un-un:
Y nómi di kes dozi é: Simon, André, Tiagu, Djon, Filipi,
Bartulumeu, Matéus, Tumé, Tiagu, Simon, Júdas, y Júdas
Iskariótis. (Lúkas 6:14-16)
Lingua gregu pode faze prizentason di un lista di forma
dos-dos. Má ta parse ma lingua kabuverdianu di Santiagu
pode faze prizentason di un lista di forma dos-dos tanbê.
Lista di forma dos-dos:
Y nómi di kes dozi é: Simon ku André, Tiagu ku Djon,
Filipi ku Bartulumeu, Matéus ku Tumé, Tiagu ku Simon,
y Júdas ku Júdas Iskariótis. (Lúkas 6:14-16)
Anton, ta meste más studu li pa djobe kal forma, un-un ô
dos-dos, ki é uzadu más pa nos públiku alvu. Tanbê, uns
79
UNS RÉGRA DI PONTUASON
lingua ta iziji un konjunson, sima «y», ántis di últimu parti na
un lista, déntu un frazi. Otus lingua ka ta iziji un konjunson
ántis di últimu parti na un lista. Anton, ta meste más studu li pa
djobe si nos públiku alvu ta iziji un konjunson ántis di últimu
parti na un lista, déntu un frazi.
F2. Tanbê, vírgula é uzadu pa sipara uns parti koordenadu déntu
un frazi, undi es pode fika na lugar di un konjunson:
Ka nhos leba dinheru ku nhos, nen troxa, nen dos sapatu.
(Lúkas 10:4)
Ka nhos leba nen un des kuza pa viaji: nen ástia pa suste
nel, nen troxa, nen kumida, nen dinheru, nen ka nhos leba
dos ropa. (Lúkas 9:3)
F3. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara un introduson tenporal na un
frazi:
Dipos di kel-li, anju bai y e dexa-l. (Lúkas 1:38)
Dipos di tudu kes dia, E xinti fómi. (Lúkas 4:1)
Kantu Zakaria odja-l, e fika spantadu y korpu
gurgunha-l di médu. (Lúkas 1:12)
F4. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti vokativu na un frazi:
Sáulu, Sáulu, pamódi ki bu sa ta pirsigi-M? (Lúkas 12:30)
F5. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di afirmason ô
negason na kumésu di un frazi:
Sin, é na nómi di Jizus. (Atus 4:10)
Nau, pai Abron, es ka ta faze si. (Lúkas 16:30)
F6. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di sklarisimentu na un
frazi:
Zakaria, pai di mininu, fika xeiu di Spritu Santu y e
kumesa ta prufetiza. (Lúkas 1:62)
Es purgunta Zakaria, ku jéstu, módi ki e kreba pa mininu
txomadu. (Lúkas 1:62)
Y fama di Jizus spadja pa tudu vila y sidadi na ridor di
vila di Kafarnaun, na pruvínsia di Galilea. (Lúkas 4:37)
F7. Vírgula é uzadu tanbê pa marka uns parti ki podu entri otus
parti na un frazi:
80
UNS RÉGRA DI PONTUASON
N ta fla-nhos, dimedivéra, ma si algen ka dexa Déus
guberna se bida, sima un mininu ta faze, e ka ta entra na
Reinu di Déus. (Lúkas 18:17)
Na bóka noti, faxi-faxi, armunsis manda Palu ku Sílas pa
sidadi di Beréia. (Atus 17:10)
F8. Vírgula é uzadu tanbê pa sipara uns parti di motivu na un
frazi:
Gentis di mundu ki ta fika priokupadu ta buska tudu es
kuza, pamódi es ka ta kúnfia na Déus. (Lúkas 12:30)
G. Dos pontu «:»:
Dos pontu é un pontu riba otu «:». Letor debe lê dos pontu ku un
pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus kunpridu di
kel pauza pa un pontu final. Dos pontu é uzadu pa faze introduson di
un sitason:
Sta skrebedu na Palavra di Déus: «Bu ta adora Sinhor bu
Déus, y sô El bu ta sirbi». (Lúkas 4:8)
Tanbê, dos pontu é uzadu pa faze introduson di algen ki ta pâpia na
testu:
Anju Gabriel txiga pértu di Maria, y e fla-l: «Fika kontenti
minina, bo é filis! Déus sta ku bo.» (Lúkas 1:28)
Dos pontu é uzadu tanbê pa faze introduson di un lista:
Y nómi di kes dozi é: Simon, André, Tiagu, Djon, Filipi,
Bartulumeu, Matéus, Tumé, Tiagu, Simon, Júdas, y Júdas
Iskariótis. (Lúkas 6:14-16)
Dos pontu pode ser uzadu pa otus funson, má na traduson di Bíblia,
nu uza-s sô pa kes funson mostradu li.
I. Pontu vírgula «;»:
Pontu vírgula é un pontu riba un vírgula «;». Letor debe lê pontu
vírgula ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma
ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. Pontu vírgula é uzadu
pa sipara uns frazi koordenadu ô subordenadu déntu un frazi, ki dja
ten uns vírgula na kes frazi koordenadu ô subordenadu:
Si algen da-u bafatada na un ladu di róstu, da-l kel otu ladu
tanbê; y si algen tra-u bu kazaku, ka bu nega-l kamisa.
(Lúkas 6:29)
81
UNS RÉGRA DI PONTUASON
Kalker téra ki ten grupu di se fidjus, ki ta briga es-ku-es, e ta
dexa di ser un téra y e ta fika distruidu; sima un família tanbê
ki ta dividi y ta briga es-ku-es, e ta dexa di ser un família y e
ta fika distruidu. (Lúkas 11:17)
Pontu vírgula é uzadu pa otus funson tanbê. Má na traduson di
Bíblia, nu ta tenta uza pontu vírgula mutu poku, pamódi e pode
kria uns frazi ki é rei di kunpridu, ki ka é natural na un lingua kriolu.
J. Ífen «-»:
Informason sobri manera ki ífen é uzadu, na kes régra ortumorfolójiku kabuverdianu, sta splikadu na Pontu 6-E, 6-F y 6-G. Na
traduson di Bíblia, nu ka ta uza ífen pa faze divizon na un palavra
entri dos linha, tomadu translinhason, pa poi primeru parti di un
palavra na un linha, y últimu parti di kel palavra na prósimu linha.
K. Traveson «–»:
Un traveson é más kunpridu ki un ífen. Letor debe lê traveson ku
un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma ménus
kunpridu di kel pauza pa un pontu final. El é uzadu pa faze
introduson di diskursu dirétu, ô pa sipara uns palavra, na un frazi, ô pa
liga uns palavra na un sekuénsia, sima «Un dia nu ta fazeba viaji
Praia – Sal – Liboa – Sal – Praia». Na traduson di Lúkas ku Atus,
nu ka uza traveson, pamódi nu uza otus forma di pontuason pa faze
kel trabadju ki traveson ta faze, sima nu ta uza aspa pa diskursu dirétu,
y pa sipara uns palavra, na un frazi.
L. Retisénsia «...»:
Retisénsia é un sekuénsia di tres pontu «...». Letor debe lê
retisénsia ku un pauza más kunpridu di kel pauza pa un vírgula, ma
ménus kunpridu di kel pauza pa un pontu final. Retisénsia é uzadu pa
mostra ma uns palavra dexadu fóra di testu, ô pa mostra dúvida, ô
informason inplísitu. Anton, na traduson di Bíblia, nu ka ta uza
retisénsia, pamódi Bíblia ka ta meste.
M. Aspa duplu « »:
Aspa duplu « » é uzadu pa marka un sitason na un testu, ô pa
sipara kes ki ta pâpia na un testu. Aspa duplu « » é uzadu tanbê pa
sipara un palavra ô uns palavra uzadu ku siginifikadu spesial, sima uns
palavra di otus lingua. Es é uzadu tanbê pa marka títulu di un óbra.
Na traduson di Bíblia, nu ta poi tudu sitason entri aspa duplu « ». Má
nu ta uza-s más txeu pa sipara kes ki ta pâpia na un testu.
82
UNS RÉGRA DI PONTUASON
Má Jizus fla-s: «N ten ki ba konta Notísia Sabi di Reinu di
Déus† pa gentis di otus vila, pamódi é pa kel-li ki Déus
manda-M.» (Lúkas 4:43)
Si aspa duplu fitxadu ta parse na fin di un fraze, ka meste poi otu
pontu final dipos di aspa duplu fitxadu, pamódi dja ten un frazi konplétu
déntu kes aspa duplu.
Kantu Sinhor odja pa kel mudjer, E xinti txeu dor del y E
fla-l: «Ka bu txora.» (Lúkas 7:13)
Má si ten un palavra, ô uns palavra, entri kes aspa duplu, ki ka é
un frazi konplétu, kel pontu final ta podu dipos di aspa duplu fitxadu.
Es txiga na un lugar ki ta txomada «kavera». (Lúkas 23:33)
N. Aspa sínplis ‹ ›:
Na traduson di Bíblia, nu ta uza aspa sínplis pa sipara un sitason
inkaixadu déntu otu sitason ô sitason inkaixadu déntu un testu ki otu
algen sta pâpia.
Má Jizus risponde-l: «Sta skrebedu na Palavra di Déus: ‹É ka
sô pon ki ta da ómi bida.› » (Lúkas 4:4)
Na traduson di Bíblia, nu ka ta faze inkaixamentu duplu, ki krê fla
ma nu ka ta inkaixa otu sitason déntu un sitason ki dja sta inkaixadu
na un sitason.
O. Parêntisi kuadradu [ ]:
Parêntisi kuadradu ta uzadu na txeu traduson di Bíblia pa mostra
ma kel parti, ki sta [entri kes parêntisi kuadradu], ka sta na maioria di
kes manuskritu más antigu di Bíblia. Má kes parti sta na uns
manuskritu ménus antigu, y kes parti kaba pa fika sima tradison na
txeu traduson di Bíblia pa lingua purtuges. Ninhun di kes parti ka ta
muda siginifikadu di testu, y txeu bes ses siginifikadu é igual otu parti
na ses ridor ô na otu parti di Bíblia. Anton es é podu nes traduson,
entri parêntisi kuadradu tanbê, pa es traduson pa lingua kabverdianu di
Santiagu pode fika ku kes parti ki sta na txeu traduson na purtuges.
P. Parêntisi radóndu ( ):
Parêntisi radóndu ta uzadu na testu di txeu traduson di Bíblia pa
indika ma kel informason (entri parêntisi radóndu) é más informason
ki skritor ta da pa djuda letor intende kel testu midjor, sima más
83
UNS RÉGRA DI PONTUASON
informason sobri linguaji, kultura ô situason di stória. Letor debe lê
parêntisi ku un pauza sima kel pauza pa un vírgula.
R. Létra grandi (maiúskulu):
Dja nu odja ma kes létra grandi (maiúskulu) é uzadu na kumésu di un
palavra na kumésu di un frazi. Má létra grandi é uzadu tanbê na kumésu
di un palavra ki é un nómi dadu pa algen ô un lugar. Létra grandi é uzadu
tanbê na kumésu di kada palavra na un títulu dadu pa algen, un servisu,
un trabadju, un departamentu, un óbra, ô un livru. Má na traduson di
Bíblia, nu ta uza létra grandi na kumésu di un pronómi ku raferénsa pa
Déus, Jizus ô Spritu Santu.
S. Nóta di rodapé «†»:
Na Traduson di Bíblia, nu ta uza † pa marka ma ten un nóta di
rodapé, na fin di kel pájina, sobri palavra na lugar di kel † na testu.
84
NÓMI DI KES LIBRU DI BÍBLIA NA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 9
Nómi di kes Libru di Bíblia, ku Prugrésu di Traduson
ANTIGU TESTAMENTU:
Jênisis
Êzudu
Levítiku
Nunbrus
Deutrunómiu
Juzué
Juizis
Ruti
1 Samuel
2 Samuel
1 Reis
2 Reis
1 Krónikas
2 Krónikas
Ézdras
Niemías
Ster
Jó
Salmus (traduzidu 1º rskunhu)
Pruvérbus
Ekliziastis
Kantaris di Salumon
Izaías
Jerimías
Lamentason di Jerimías
Izikiel
Daniel
Ozéas
Juel
Amos
Obadías
Jónas
Mikéas
Naun
Abakuke
Sufunías
Ajeu
Zakarías
Malakías
NOBU TESTAMENTU:
Matéus (na prusésu di traduson)
Márkus (na prusésu di traduson)
Lúkas (publikadu 2º idison)
Djon (na prusésu di traduson)
Atus (publikadu 1º idison)
Rumanus (na prusésu di traduson)
1 Koríntius (na prusésu di traduson)
2 Koríntius (na prusésu di traduson)
Gálatas (na prusésu di traduson)
Efézius
Filipensis (na prusésu di traduson)
Kulusensis
1 Tisalunisensis
2 Tisalunisensis
1 Timótiu
2 Timótiu
Titu
Filémon
Ebreus
Tiagu
1 Pedru
2 Pedru
1 Djon (traduzidu 1º rskunhu)
2 Djon (traduzidu 1º rskunhu)
3 Djon (traduzidu 1º rskunhu)
Júdas (traduzidu 1º rskunhu)
Apokalípise (traduzidu 1º rskunhu)
85
SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 10
Sistéma di Lideransa di kes Povu Prinsipal na Lúkas ku Atus
Ten tres grupu prinsipal di gentis na Lúkas ku Atus: (1) povu
rumanu, (2) povu judeu y (3) kes krenti ki kridita na nómi di Jizus.
RUMANU
INPÉRIU RUMANU: Roma konkista monti téra di mundu antigu. Pruvínsia
di Galilea ku Judea konkistadu na anu 63 A.K.
PRUVÍNSIA: Kantu Inpériu Rumanu ta konkistaba otus téra, es ta fazeba
divizon di kes téra, ki es ta txomaba «pruvínsia» di Inpériu Rumanu.
SÉZA: Na Inpériu Rumanu, Inperador ta tomaba títulu di Séza. Na Nóbu
Testamentu, nómi Séza ta indikaba sénpri un di kes Inperador di Inpériu
Rumanu.
GUBERNADOR: Dipos ki rumanus ta konkistaba otus téra, es ta poba algen
di ses pa ser gubernador di kel téra ki es konkista. Asves, es ta fazeba
negósi ku kes rei, di kes povu ki es konkistaba, pa djuda Inperiu Rumanu
guberna kel povu konkistadu di kel rei.
PROKONSUL: Un gubernador rumanu di un pruvínsia rumanu ki ta fazeba
parti di senadu rumanu, pamódi kel pruvínsia ka mesteba prizénsa di
militar rumanu.
SISTÉMA MILITAR RUMANU: Na sistéma militar rumanu, grupu más
grandi txomadu un «lijion», ki éra konpostu di 6000 soldadu. Kada lijion
éra divididu na 10 grupu di 600 soldadu, ki txomadu un «korti»
(batalhon). Kumandanti di un «korti» txomadu un «tribunu». Kada
«korti» éra divididu na 6 grupu di 100 soldadu ki txomadu un «senturi»
(kunpania). Kumandanti di un senturi txomadu un «senturion».
XÉFI DI TRÓPA RUMANU: Uzadu na traduson pa palavra «tribunu» na
orijinal, ki éra un xéfi di trópa rumanu ki ta kumandaba 600 soldadu, ku
kes kumandanti rumanu ki kumandaba 100 soldadu.
KUMANDANTI RUMANU: Uzadu na traduson pa palavra «senturion» na
orijinal, ki éra un kumandanti rumanu ki ta kumandaba 100 soldadu.
SOLDADU RUMANU: Kes ki ta konkistaba otus téra pa Inpériu Rumanu.
Tanbê, es ta obrigaba kes povu konkistadu pa es obidise tudu órdi di ses
xéfi rumanu.
KOBRADORI DI INPOSTU: Uzadu na traduson pa palavra «publikanu», ki
éra uns ómi ki ta trabadjaba pa gubernador rumanu pa faze kobransa di
inpostu di povu judeu pa gubérnu rumanu. Txeu des ta pruvetaba des
situason pa es kobra más txeu, pa es podeba tra ses parti.
86
SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA
JUDEU
DOZI PATRIARKA: Kes dozi fidju di Jakó (djobe Jênisis 35:22-26). Kada
fidju ben forma kes dozi tribu di Izrael, ki éra kes primeru jerason di
povu di Izrael, kel dozi patriarka, ô kel dozi pai di povu di Izrael.
LEVITA: Algen ki faze parti di família di Leví, disendenti di Aron. Pa ser
saserdóti, algen mesteba ser «levita».
GENTIS-GRANDI: Es dos palavra, ligadu ku trasu, é uzadu nes traduson di
Bíblia pa kes genti ki ben ántis di un algen, ô di un povu, na pasadu, y ki
dja móre: ses antipasadus, ses busdónu.
TRIBUNAL MÁS ALTU DI JUDEUS: Uzadu na traduson pa palavra
«Sinédriu», ki éra tribunal más altu di judeus, konpostu 71 líder di povu
judeu: kel xéfi di saserdótis, 24 di kes saserdóti prinsipal, 24 gentis
grandi y 22 dotoris di lei judeu. Kel xéfi di saserdótis éra prizidenti di
asenblea di kel tribunal, ki éra kel lugar undi es ta tomaba disizon sobri
kes asuntu di povu judeu y di ses rilijion.
XÉFI DI SASERDÓTIS: Uzadu na traduson pa palavra «Sumu Saserdóti»,
un saserdóti ki éra xéfi di tudu saserdóti. El éra xéfi di asenblea di kel
tribunal más altu di povu judeu, txomadu «Sinédriu». Un bes pa anu, na
dia di purdon, e ta entraba na Lugar Rei di Santu di Ténplu, y e ta
ofereseba un sakrifísiu pa el y pa pekadus di povu di Izrael.
XÉFI DI GUARDAS DI TÉNPLU: Xéfi di un grupu di guardas ki ta guardaba
tudu zóna di Ténplu. E ta pertenseba un família di kes saserdóti prinsipal
y riba del sô tenba xéfi di saserdótis. Ka tenba un prazu difinidu pa si
postu.
SASERDÓTI PRINSIPAL: Tenba uns saserdóti ki povu judeu ta txomaba
«saserdóti prinsipal», pamódi es ta fazeba parti di tribunal más altu di
judeus, txomadu «Sinédriu», y pamódi es ta kumandaba otus saserdóti.
SASERDÓTI: Na Antigu Testamentu, kes saserdóti éra ómis judeu ki ta
fazeba trabadju na santuáriu di Ténplu y ki ta ofereseba sakrifísiu pa
povu judeu, sima lei di judeu ta mandaba. Kada saserdóti tenba ki
trabadja na Ténplu duranti un simana, dos bes kada anu. Pa serba
saserdóti, kel algen tenba ki ser levita.
GENTIS GRANDI: Es dos palavra, sen trasu pa djunta-s, é uzadu na traduson
di Bíblia pa kes xéfi y kes genti más inportanti di un povu, ô kes genti ki
é más bédju y más ruspetadu.
DOTORIS DI LEI: Uzadu na traduson pa palavra «skribas», ki éra un grupu
di ómi judeu ki sô ta studaba lei judeu, y tudu kes otu testu ki ta djuda
interpreta Skrituras Sagradu. Es ta skrebeba kópias di Skrituras Sagradu,
anton es ta txomada «skribas» tanbê.
FARIZEU: Es palavra ta siginifika «siparadu». Na povu judeu, tenba un
grupu rilijiozu txomadu «farizeus» ki ta prokuraba aji di un manera pa
87
SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA
marka ses diferénsa na meiu di tudu kes otu judeu. Es kai na izajeru di
priokupa más ku óbras di ki sigi Déus. Jizus ta akuzaba-es, pamódi asves
es ta traba otoridadi di palavra di Déus ku ses tradison.
SADUSEUS: Un grupu rilijiozu déntu di judeus ki ka ta kriditaba na anjus y
nen ma Déus ta poi mórtus bira bibu otu bes. Tanbê, es ka ta kriditaba na
un Misías di verdadi. Es éra grupu rilijiozu más grandi na altura di Nóbu
Testamentu. Anton, es ta kontrolaba trabadju di Ténplu, pamódi xéfi di
saserdótis, txeu saserdóti prinsipal y txeu otus saserdóti ta pertenseba kel
grupu.
PRUFÉTA: Kel ki ta kumunikaba kes disizon di Déus (Si avizus y Si
promésas) pa povu, na un épuka di si stória. Tanbê, pruféta éra kel ki ta
flaba kuzê ki ta kontiseba na futuru, ki ta txomada prufesia. Es últimu
funson di pruféta ka éra kel más inportanti.
KOBRADOR DI INPOSTU: Uzadu na traduson pa palavra «publikanu», ki
éra uns ómi ki ta trabadjaba pa gubernador rumanu pa faze kobransa di
inpostu di povu judeu pa gubérnu rumanu. Txeu des ta pruvetaba des
situason pa es kobra más txeu, pa es podeba tra ses parti. Na Izrael, es
éra ómi judeu. Anton es éra disprezadu na meiu di judeus, pamódi es bira
kóntra ses povu kantu es ta djudaba konkistador rumanu, y es ta
pruvetaba di ses pozison pa tra inda más dinheru di ses povu pa ses própi
kabésa.
ZELÓTI: Es palavra ta siginifika «nasionalista». Anton, pa kes algen ki éra
militanti na partidu pa indipendénsia di Izrael, judeus ta txomaba-es di
«Zelóti».
GENTIS KI SETABA RILIJION DI JUDEUS: Uzadu na traduson pa palavra
«prozélitu», ki ta siginifika gentis ki setaba rilijion di judeus. Kel-li krê
fla gentis ki ka éra judeu, má ki konverte na rilijion di povu judeu,
pamódi es ta partisipaba na kes kustumu di rilijion di judeu. Purizénplu,
un algen ki ka éra judeu debeba ser sirkunsidadu pa un judeu pa e bira
«prozélitu» di rilijion di judeus.
KRENTI
Na Nóbu Testamentu, palavra «krenti» é uzadu sima nómi pa
gentis ki kridita na Jizus. Tanbê, kes ki é sigidoris di Kristu, pamódi es
ta kridita na Si mensaji, es é txomadu «kriston».
REINU DI DÉUS: Na Bíblia, «Reinu di Déus» ten txeu siginifikadu. Pode
ser: (1) Puder y domíniu ki Déus ten (djobe Salmus 22:28); (2) Reinu
spritual na kurason di kada krenti (djobe Djon 3:5 y Atus 4:19); (3) Un
Reinu fíziku; (4) Reinu ki dja kumesa ku primeru vinda di Jizus (djobe
Lúkas 17:21) y (5) Reinu ki sô ta kumesa ku sugundu vinda di Jizus
(djobe Márkus 9:1).
88
SISTÉMA SOSIAL DI KES POVU NA TRADUSON DI BÍBLIA
APÓSTULU: Es palavra ta siginifika un «raprizentanti» di ken ki manda-l, un
«inbaxador». Na Nóbu Testamentu, un marka di apóstulu é ki el éra
skodjedu pa Jizus. Na Nóbu Testamentu e dadu pa kes dozi ómi ki Jizus
skodjeba pa kunpanha-L y ki E pripara pa ba prega Si mensaji. Na Atus,
otu ómi skodjedu pa fika na lugar di Júdas, ki mata si kabésa (djobe Atus
1:12 y 13). Dipos, Jizus skodje Polu na kaminhu pa Damasku, ki pasa ta
ser kontadu ku kes apóstulu di Jizus (djobe Atus 9:1 ti 19).
PRESBÍTERU: Es palavra é un transliterason di un palavra gregu na orijinal,
ki ta siginifika «ansion». Presbíterus éra kes ómi ki éra kes líder na kada
grupu di krentis. Es ta inxinaba, ta konsedjaba y ta djudaba kes otu krenti
di kel grupu, di tudu manera. Es éra skodjedu pa líderis di grexa pa faze
kel trabadju. Purizénplu, na kes viaji misionáriu, Polu ku Barnabé ta
skodjeba uns ómi pa ser kes presbíteru na kada grupu di krentis ki surji
(djobe Atus 14:23).
DIÁKUNU: Es palavra ta siginifika kes ki ta sirbi na un grexa. Es éra
skodjedu pa tudu kongregason di un grexa, y es debe ser skodjedu entri
kes genti rei di dretu na grexa (djobe 1 Timótiu 3:8-13). Kes primeru ki
skodjedu, é kes ki txomadu «Kel Séti» (djobe Atus 6:1-6 y Atus 13:3).
PAPIADOR DI NOTÍSIA SABI: Uzadu na traduson pa palavra «ivanjelista».
Es ta lebeba «ivanjélhu» pa tudu kau, y es ta kontaba Notísia Sabi di
Jizus pa kes povu, pa mostra-s móki es pode ganha vida itérnu si es
kridita Jizus.
DISIPLU: Es palavra ta siginifika un sigidor, un alunu ki ta imita si prufesor.
Es palavra ta parse txeu bes na Lúkas y kel otu tres Ivanjélhu. Kes ki
skrebe kel kuatu Ivanjélhu, es ta txomaba kes algen ki kolegaba ku Jizus
inkuantu E staba li na téra di «disiplus». Na Atus, «disiplus» krê fla kes
algen ki ta kridita na Jizus dipos ki E volta pa séu, ku siginifikadu di
«krentis na Jizus».
SANTU: Es palavra ten txeu siginifikadu. E pode siginifika puréza di Déus ô
un lugar siparadu sô pa Déus. Asves es palavra é uzadu pa nómi di Jizus.
Na Atus, es palavra é uzadu txeu pa nómi di gentis ki kridita na Jizus y
ki ta sigi-L.
ARMUN: Na kumésu di grexa, kes ki kriditaba na Jizus ta txomaba tudu ses
kunpanheru na fé di «armun».
89
NÓMI DI LUGAR NA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 11
Nómi di Lugar na Lúkas ku Atus
Abilene
Akaia
Akeldama
Alixandria
Anfípulis
Antiokia
Antipátridi
Ápiu
Apulónia
Arábia
Aran
Areópagu
Arimatea
Asós
Atália
Aténas
Ázia
Azotu
Babilónia
Belen
Berea
Betânia
Betfajê
Betsaida
Bitínia
Damasku
Delfi
Derbi
Éfezu
Filipus
Finisi
Finísia
Fríjia
Gadara
Gadarenus
Galásia
Galilea
Gaza
Grésia
Idumea
Ijitu
Ikóniu
Itália
Itiópia
Iturea
Izrael
Jerikó
Jinizaré
Jiruzalen
Jopi
Judea
Jurdon
Kafarnaun
Kalváriu
Kanan
Kapadósia
Kauda
Kinidu
Kios
Korazin
Korintu
Kós
Kréta
Laséia
Líbia
Lídia
Likaónia
Lísia
Listra
Lizânias
Magdala
Malta
Masedónia
Média
Mediterániu
Mezopotámia
Midian
Milétu
Mira
Mísia
Mitileni
Nazaré
Neápulis
Nilu
Nínive
Pafus
Panfília
Parta
Pátara
Peréia
Pérji
Pisídia
Pitolemaida
Putéoli
Réjiu
Ródis
90
Roma
Sabá
Salamina
Saloma
Samaria
Samotrásia
Samus
Sarepta
Sarona
Selúsia
Senkrea
Sezarea
Sidon
Sikén
Silísia
Siloé
Sinai
Sirakuza
Sirene
Síria
Sisília
Sudoma
Tarsu
Tiatira
Tiru
Tisalónika
Trakoniti
Trôadi
Turkia
Xipri
NÓMI DI ALGEN NA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 12
Nómi di Algen na Lúkas ku Atus
A
Abakuke
Abel
Abías
Abron
Adi
Admin
Adon
Adramítiu
Ágabu
Agripa
Agustu
Ákila
Alfeu
Alixandri
Aminadabe
Amós
Ana
Ananías
Anas
André
Antípas
Apolu
Arfaxadi
Aristarku
Arkilau
Arni
Aron
Ártimis
Aser
B
Barabas
Barjisus
Barnabé
Barsabas
Érmis
Erodías
Eródis
Esli
Esron
Éutiku
F
Faleke
Fanuel
Faraó
Félis
Festu
Filipi
G
Gabriel
Gaiu
Gáliu
Gamaliel
I
Iskariótis
Izaías
Izaki
Izikiel
J
Jairu
Jakó
Janai
Jaredi
Jason
Jeramías
Jesé
Jizus
Joanan
Jodá
Jônas
Bartulumeu
Batista
Benjamin
Berenisi
Blastu
Boaz
D
Dámaris
Daniel
Davidi
Diana
Dimétriu
Diókuros
Dioníziu
Djon
Dórkas
Drusila
E
Eber
Elan
Elí
Eliakin
Elías
Eliézer
Elimas
Elizeu
Elmadan
Emaús
Emor
Enéias
Enoke
Enus
Epikuru
Er
Erastu
91
Juana
Judá
Júdas
Juel
Júliu
Junan
Juzé
Juzué
K
Kaifas
Kainan
Kandasi
Kastor
Kix
Kláudiu
Kleópas
Kornéliu
Kozan
Krispu
Kulódiu
L
Lameki
Lázaru
Leví
Lízias
Ló
Lúkas
Lúsiu
M
Maate
Madalena
Malakías
Malaliel
Maloki
Manaén
NÓMI DI ALGEN NA TRADUSON DI BÍBLIA
Maria
Márkus
Marta
Matatá
Matate
Matatias
Matéus
Matías
Meléa
Melki
Mená
Menason
Metuzalen
Muizes
N
Nagai
Nain
Naman
Naor
Nason
Natan
Naún
Neri
Nikanor
Salatiel
Salumon
Samuel
Satanas
Saul
Sáulu
Sekundu
Semei
Sen
Sérjiu
Seruge
Séti
Seva
Séza
Sílas
Simion
Simon
Nikulau
Nué
O
Obede
P
Pármenas
Pedru
Perez
Pilátus
Piru
Palu
Póluks
Pónsiu
Pórsiu
Prisila
Prókuru
Públiu
R
Ragaú
Refan
Rodi
S
Safira
Salá
Siréniu
Sópatru
Sóstinis
Stébu
Suzana
T
Tabita
92
Tera
Tértulu
Teudas
Tiagu
Tibériu
Tikiku
Timon
Timótiu
Tiófilu
Tiranu
Tísiu
Trófimu
Trufimu
Tumé
Z
Zabel
Zakaria
Zakarias
Zakeu
Zebedeu
Zelóti
Zenon
Zéus
Zorobabel
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 13
Vokabuláriu na Lúkas ku Atus
A
abértu
abismu
abo
abranji
abreviatura
abri
abrigu
âdia
adivogadu
adora
ael
aes
afasta
afirma
aflison
agó
agrada
agradise
agu
aguenta
ai di
aji
ajitason
akadémiku
akordu
akuza
akuzadori
akuzason
alâ
alabastru
albérka
aldea
alê
alégri
alegria
alen
alfabétu
algen
algun
ali
aliansa
alisérsi
aljéma
álkua
alma
altar
altu
altura
alunu
ama
amí
amiga
amigu
amizadi
amor
anda
andar
anel
angustiadu
anho
anhos
anima
animal
ánimu
anju
anonser
anos
anpos
ánsia
ansion
antigu
antipasadus
ántis
anton
anu
anúnsia
anunsiador
anúnsiu
aparti
apoia
apoiu
apóstrofu
apóstulu
aprovason
aramaiku
ardiga
area
arka
arma
armazen
armun
armundadi
aruda
arvi
asasinu
asenblea
asentu
así
asosiason
ástia
asuntu
asves
ataka
atende
atenson
atentu
atitudi
atividadi
atoa
atxa
audiénsia
avi
aviza
93
avizu
avontadi
aza
azeti
aziarka
B
-ba
ba
badja
bafatada
baga-baga
bai
baía
balai
bale
balenti
bana
banda
bandóla
bandonadu
banketi
banku
baradja
baranda
baratu
bare
bariga
baril
barku
barsi
baru
barudju
baskudja
basta
batalhon
bate
batismu
batiza
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
baxa
baxu
baza
bazi
baziu
bazofaria
bazófu
bebe
bebedor
bebida
bédja
bedjisa
bédju
beju
béku
beléku
ben
bénda
bende
bendedera
benditu
benson
bénsu
bensua
bental
bêntia
béntu
bera
berdi
bes
béspa
Bíblia
bibu
bida
bidon
bira
bisti
bitxu
bixeru
bizita
bizitanti
blasfémia
dédu
del
denáriu
denti
déntu
des (di es)
dés (10)
désdi
deta
Déus
déuza
dexa
di
dia
diabu
diákunu
dianti
diarea
diáspora
dibaxu
dibinha
dibra
didika
difama
difende
diferénsa
diferenti
diféza
difikuldadi
difinidu
difísil
difuntu
dilúviu
dimás
dimedivéra
dimingu
dimira
dimóni
dinheru
dipos
dirapenti
direita (mon)
bo
boa
boi
bóka
bóka-bóka
bokadinhu
bólsa
bolu
bon
bondadi
bota
bóti
brabu
braku
braku-rótxa
bran-bran
branku
brasa
brasu
briga
brinka
brinku
brisi
bruxaria
bu
bua
bufa-bufa
buli
bunitu
burgónha
burinhu
burmedju
buru
bus
busdónu
buska
D
-da
da
dadji
dana
debe
94
direitu (umanu)
direson
diretu (lógu)
dirijidu
disendensa
disendenti
disfaze
disfla
disidi
disionáriu
disiplina
disiplu
disizon
diskansa
diskansu
diskubri
diskulpa
diskúnfia
diskursu
diskuson
diskuti
dismaia
dismara
disparse
dispénsa
dispéza
dispidi
disprézu
disruspeta
distina
distorse
distrinsa
distrui
distruison
ditadu
ditirminadu
ditongu
divagar
dividi
divinu
divirti
divizon
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
divôrsia
dixi
dizeju
dizénhu
dizenvolve
dizenvolvimentu
dizértu
dízimu
dizinbarka
dizintende
dizinvia
dizisti
dizobidienti
dizobidise
dizóitu
dizonéstu
dizonra
dja
djanta
djendje
djetu
djeu
djobe
djongu
djuda
djunta
djuntamentu
djuntu
doda
dodu
dokumentason
dokumentu
domíniu
dónu
dor
dos
dos-dos
dotor
dotrina
dozi
dretu (bon)
-du
eunuku
euruakilon
êzudu
F
fadiga
fadigadu
fadja
faka
falsu
falta
fama
família
famozu
faraménta
farélu
farinha
farizeu
farta
fartu
favor
faxi
faxi-faxi
faze
fazénda
fé
fébri
féde
fémia
fépu
fera
fertilidadi
féru
fésta
festeja
fetu
fexu
fiansa
fidju
fiel
figera
figu
fijon
duedja
duedju
duensa
duense
duenti
dultériu
dumina
dura
duranti
durmi
dúvida
duzéntu
duzéntus
E
e (pro)
é (vérbu)
ebraiku
ebréu
el
elenista
en (!)
en (-en-)
entra
entrada
entrega
entri
enviadu
epikureu
épuka
éra
eradu
eransa
erda
es
es-li
eskluzon
eskrivon
es-ku-es
espiason
ésti
éstra
eufemizmu
95
fika
filis
filisidadi
filósofu
fin
final
finji
finjidor
finjimentu
finka
finu
firmenta
firmentu
firmi
fitiseru
fitxa
fitxadu
fiu
fixa
fíziku
fla
fla-fla
flor
fódja
foga
fogera
fogu
foise
folgu
fómi
fonolojia
fonolójiku
fóra
forma
fórma
formason
formozu
forsa
fórti
fraku
frasku
frazi
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
frega
frenti
frenti-frenti
freska
fri
frida
friu
fronta
frónta
frontera
fruta
frutu
fúlia
fumu
funda
fundia
fundu
funsionáriu
funson
furiozu
furta
fusku
futuru
fuxi
G
galileu
galinha
galu
gana
ganánsia
ganha
garanti
gasta
gastu
gazadja
gazadju
gazéla
genge
genti
gentis-grandi
géra
gia
ijípsiu
ilha
imaji
imajina
imita
imoralidadi
inbarka
inbaxador
inbes
inda
indika
indipendénsia
indisizu
inférnu
infeta
infiadu
infiel
inforka
informason
ingaba
ingana
ingisa
ingorda
ingrandise
ingratu
íngri
inimigu
inisiason
inisiativa
injustisa
inkadja
inkanhadu
inkantu
inkaregadu
inklui
inkomoda
inkontra
inkrokadu
inkuantu
inkuraja
inpenhu
inperador
glória
glorifika
gloriozu
gó
gordu
gósi
gosta
gostu
góta
goza
gozu
gramátika
gran
grandesa
grandese
grandi
grasa
gravi
grávida
gravides
gregu
grexa
grita
gritu
grupu
guarda
guardador
guberna
gubernador
gubernanti
gubernason
gubérnu
gudja
gurgunha
I
idadi
idea
idison
idozu
ídulu
iginoransa
igual
96
inperial
inpériu
inpidi
inporta
inportánsia
inportanti
inpostu
inpregadu
inprimi
inprista
inpuru
insarse
insénsu
insisti
insulta
intende
intendimentu
intenson
intenta
intera
interesi
interior
interpreta
interpretason
interu
intéru
intilijenti
intrega
introduson
intxa
intxi
inu
inveja
invernu
inxina
inxinamentu
inxofri
iondon
iregular
italianu
itérnu
ivanjélhu
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
ivita
izajeru
izénplu
izérsitu
izijenti
iziji
izisti
izoladu
izraelita
J
ja-ja
janéla
jémia
jénru
jentiu
jera
jerason
jéstu
jijuâ
jijun
jóven
judeu
juis
juizu
julga
julgamentu
jura
juramentu
juru
justifika
justisa
justu
K
ka
kaba
kabaleru
kabali
kabélu
kabésa
kaboku
kabritu
kabu
kabuverdianu
kada
kadia
kadidju
kai
kaiadu
kal
kala
kaladu
kaldeu
kalker
kalkula
kalma
kalmu
kalor
kalsa
kama
kamelu
kaminha
kaminhu
kamisa
kamisóna
kanba
kanbar di
kanderu
kanéla
kanga
kanpu
kansa
kanta
kantiga
kantu
kapa
kapadu
kapas
kapasidadi
kapasita
kapital
kapítulu
kaptura
karaga
karapati
karépa
karera
karga
karidadi
karinhu
karis
karneru
karni
karta
karu
karuaji
kasabi
kaseti
kasi
kastiga
kastigu
katorzi
katxor
kau
Kauberdi
kavera
kavi
kaxa
kaza
kazaku
kazamentu
kazu
kebra
kel
kel-la
kel-li
kema
ken
kenha
kenta
kes
kes-la
kes-li
kétu
kexa
ki
kifari
97
kilómitru
kinhentus
kintal
kinzi
kirse
kirsenta
kiston
klaru
koba
kóba
kobra
kóbra
kobrador
kobransa
kodê
kodje
kodjedu
koitadu
kóla
kolega
kolidadi
kolónia
koluna
komu
konbersa
konbérsu
konbida
konbidadu
konbina
kondena
kondison
konfesa
konfirma
konfirmason
konfórmi
konfuzon
konfuzu
kongregason
konhisimentu
konjuntu
konkista
konkistador
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
konko
konkorda
konloiu
konpara
konparason
konpleta
konpletamenti
konplétu
konpo
konporta
konportamentu
konpostu
konprumisu
konpustura
konputador
konsagradu
konsedja
konsedju
konselhu
konsentra
konserba
konsidera
konsiénsa
konsigi
konsinti
konsoanti
konsoladu
konsolason
konstrui
konstruson
konstrutor
konsulta
konta
kónta
kontantu
kontatu
kontenta
kontentamentu
kontentéza
kontenti
kontestu
kontidadi
kontinua
kontise
kontisimentu
kontra
kóntra
kontráriu
kontrata
kontratu
kontrola
konvense
konverson
konverte
konxe
kópia
kópu
kor
koraji
korda
kórda
kóre
korénta
korenti
koroa
korpu
korta
kórta
korti
korvu
kósta
kotxi
krê
krédu
krénsa
krenti
kria
kriador
kriadu
kriason
kridita
krimi
kriminozu
kristianizmu
kriston
Kristu
krizi
krus
krusifika
krusifikason
ku
kuadradu
kuarta
kuartel
kuartu
kuatu
kuatuséntus
kuazi
kubisa
kubri
kuda
kudjéta
kuida
kulpa
kultu
kultura
kumandanti
kume
kumedor
kumemora
kumesa
kumésu
kumete
kumida
kumité
kumunika
kumunikason
kúnfia
kunfiansa
kunpanha
kunpanheru
kunpania
kunpra
kunpri
kunprimenta
kura
98
kuranderu
kurason
kurderu
kuriozu
kurtina
kuspi
kusta
kustu
kustuma
kustumu
kutélu
kuza
kuzê
kuzinha
kuzinhadu
L
la
labanta
labi-labi
labrador
ladera
ladron
ladu
lagu
lagua
lakrau
lamenta
lansa
lanseru
lansol
lapa
larga
largu
laskinha
lasu
latin
lê
leba
lébi
ledu
lei
lémi
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
lenbra
lenbransa
lenha
lensinhu
lénsu
lépra
leprozu
lésti
letor
létra
letura
levita
li
liberdadi
liberta
libertador
libertason
libertu
libra
líder
liga
ligason
lijion
líkidu
lilas
limária
límia
limiti
lingua
linguaji
linguístiku
linha
linhu
linpa
linpu
lisénsa
lista
litru
livri
livru
lixonxa
lobu
mansu
mante
mantenha
mantu
manuskritu
manxe
mapa
mar
mara
maravilha
maravilhozu
maré
mariadu
maridu
marinheru
marka
más
masa
masedóniu
másimu
mata
matadoru
material
matérnu
matuta
matxadu
matxu
mau
mau-fama
má-vida
mé
mea noti
médiku
médu
meiu
meius
ménbru
mensajeru
mensaji
ménus
merese
meresedor
lógu
lonji
lova
lovor
lua
lugadu
lugar
lukru
lumi
lúmia
lus
luta
lutu
M
ma (subord.)
má (adivers.)
madera
madrugada
madur
magua
mai
maioria
majestadi
maka
mákina
mal
maldadi
maltrata
malvadu
mama
manbá
manda
mandamentu
manenti
manera
manha
manhan
manhanzinha
manifestason
manjedóra
manku
manóbra
99
merkaduria
mes
mésmu
meste
méstri
metadi
métru
meu
mexe
méza
mi
miasa
midi
midjor
midju
mil
milagri
milagroza
milhar
militanti
militar
minhotu
minina
mininu
minis
ministériu
mintira
Misías
misionáriu
mison
mistériu
mizerikórdia
mô
móda
módi
modja
moku
monarkia
montanha
monti
mora
morada
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
moradu
moral
móre
mórti
mórtu
mosindadi
mostra
motivason
movimenta
movimentu
muda
mudansa
mudélu
mudjer
mudu
muéda
mui
muinhu
multidon
mumentu
mundanu
mundu
munta
muntadu
muntia
murália
murgudja
murgudjadu
muru
mustarda
mustura
mutivu
mutu
muxila
múzika
N
N
na
nada
nagósi
nase
nasimentu
nasionalista
nason
nau
navegason
nazarenu
nazireu
nega
nel
nen
nes
nétu
nha
nhas
nheme
nho
Nhordes
nhos
nhu
ningen
ninhu
ninhun
nisisidadi
nóba
nobidadi
nóbu
nogósiu
noiva
noivu
nómi
non
nóra
nordésti
normal
normalmenti
noroésti
nórti
nos
nóta
noti
notísia
novénta
nóvi
nu
nunbru
nunka
nunpriti
núven
O
ô
obi
obidienti
obidise
óbra
obrigadu
ôdia
ódiu
odja
odju
oésti
ofendedu
oferese
oférta
ofisial
oitavu
oiténta
oitu
okazion
óki
okontrari
okupa
okupadu
óliu
olivera
omenta
omésmu
ómi
ónbru
ónda
ónra
ónti
ónzi
opinion
oportunidadi
ora
100
óra
orason
órdi
orédja
oréla
organiza
orienta
oriji
orijinal
orivis
órta
ortolon
ortugrafia
oru
ospidadu
óspri
óspris
otoridadi
otorizason
otu
otubru
óvu
oxi
ozerba
P
pa
pabióla
padas
padas-padas
padja
paga
pagamentu
pai
pakê
palásiu
palavra
palmanhan
pamódi
panha
pankada
panu
papel
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
pâpia
papiador
par
para
parábula
paradu
paraízu
paralítiku
paralizadu
pardal
pardueru
paredi
parenti
parêntisi
pari
paródia
parse
parti
partidu
partikular
partisipa
partisipason
pas
pasa
pasaji
Paskua
pastor
pasu
pátiu
patriarka
patron
pavilhon
paxénxa
pé
pédra
pedreru
pega
peka
pekador
pekadu
péli
peluménus
péna
pensa
pensamentu
penson
Pentikósti
perde
perdison
pergaminhu
pérna
perta
pertense
pértu
pésa
péska
pesoa
petu
pexi
pidi
pikinóti
pila
pilon
pilotu
pinga
pingu
pinton
pintxa
pior
pirmiti
pirsigi
pirsigidor
pirsigison
piska
piskador
piskos
piton
piza
pizadu
planeja
planta
plantason
planu
pó
poba
pobréza
póbri
pode
podri
podu
poi
poku
pon
ponta
pónta
pontu
ponzinha
popa
pórka
porku
porta
pórta
pórtiku
porton
portu
posibilidadi
postu
posu
póti
povu
povuason
pozison
praga
praia
prasa
prata
prátika
pratu
prazu
prega
pregason
prende
présa
presbíteru
presta
présu
101
prétu
prézu
priferénsa
prigozu
prigu
prijudika
prinda
prindadu
prinsipal
prinsipalmenti
prinsípiu
priokupa
pripara
priparason
prisiza
prisizu
prizénsa
prizenta
prizentason
prizenti
prizidénti
prizon
proa
proibidu
prokonsul
prokura
prokurador
promésa
promete
pronómi
prontu
propetari
própi
propiadadi
prósimu
prova
próva
prozélitu
prubléma
prudenti
prufana
prufesia
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
prufesor
pruféta
prufetiza
prufundidadi
prujétu
pruklama
prumadu
prunúnsia
prusésu
pruteje
prutesta
pruveta
pruvínsia
publikanu
publikason
públiku
puder
puderozu
puera
puéta
pulísia
pulítiku
puluta
pundi
purakazu
purdon
purdua
puréza
purfavor
perfetu
purfumu
purgunta
purifika
purifikason
purisu
purizénplu
purjuis
primeru
púrpura
purtantu
purtuges
purturba
puru
puxa
puzison
R
rabata
rabaxa
rabela
rabeladu
rabenta
rabida
raboita
rabóita
rabulisu
radóndu
raferénsa
rafórma
raiba
rainha
raís
raiu
raklama
rakodje
rakonhese
rakonpénsa
rakóre
rakumenda
rakupera
rakursu
ralánpagu
ramu
ranja
rapa
rapara
raparti
rapas
rapasinhu
rapende
rapendimentu
rapoza
raprende
raprizenta
raprizentanti
rasa
rasebe
raskon
rasmunga
raspa
rasta
ratu
ratxa
razolve
razon
razulta
rea
redi
régu
regular
rei
reina
reinu
reis
rekadu
renda
rende
renderu
resênsia
resensiamentu
resina
resta
réstu
resureison
resusita
retratu
rétu
reza
ri
riba
ribanhu
ridondésa
ridor
rikéza
riku
rilason
rilijion
102
rilijiozu
ripiti
risku
risponde
risponsabilidadi
risponsável
rispósta
ritual
ritualmenti
riu
riuni
riunidu
rivizon
rixu
rizervadu
rodia
rola
rolu
ronba
ropa
róstu
rótxa
rua
rubera
rumadu
rumanu
runhu
runion
ruspeta
ruspetu
S
sa ta
sabe
sabedoria
sabi
sabidu
sabru
sabura
saduseu
sagradu
sai
saida
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
sais
sakédu
sakrifika
sakrifísiu
saku
sakudi
sal
sala
saláriu
salmu
salon
salta
salva
salvador
salvason
salvu
samaritanu
san
sana
sandália
sangi
sanha
santa
Santiagu
santifikadu
santu
santuáriu
sapatu
saserdóti
saténta
saudi
sbanja
se (pro poz)
sédu
ségu
seia
seita
seka
séka
sekentu
seksual
séku
sékulu
sel
séla
sen (falta)
sén (100)
senadu
sende
sénpri
sentensa
sentidu
séntru
senturi
senturion
ser
serenu
seriadadi
sériu
serka
sérka
sertéza
sértu
sérva
sérvu
ses
sésta
sestu
seta
séti
sétimu
setuajinta
séu
si
sidadi
sidadon
siénsia
sigi
sigidor
siginifika
sikrê
sílaba
silebra
silebrason
sima
simana
simenti
símia
simiador
simitériu
sin
sina
sinagóga
sinal
sinédriu
sinhor
sinku
sinkuénta
sinkuentésimu
sinon
sinónimu
sínplis
sinplismenti
sintu
sintura
sinza
sipara
siparason
sipultura
sirbi
sirimónia
sirkunsida
sirkunsizon
sistéma
sisti
situason
skada
skama
skándalu
skapa
skérda
skese
skódja
skodje
skodjénsa
skóla
103
skrabu
skravidon
skrebe
skribas
skritor
skritura
skrituras
skuma
skuridon
sô
sobri
sobritudu
sógra
sokóre
sol
sóla
solbe
soldadu
solta
sóltu
son
sónbra
sonda
sónhus
sonóru
sónu
sopra
sórti
sosiadadi
sosial
sosio-linguístiku
sota
spada
spadja
spanta
spasu
spéra
speransa
spértu
spésia
spesial
spesialmenti
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
spia
spiga
spinhera
spinhu
spion
splika
splikason
splorador
spreta
spritu
spritual
spritualmenti
sprumenta
sta
stádiu
stende
stibadu
stika
stima
stóiku
stória
strada
straga
stragu
stranha
stranhu
stranjeru
stréla
stretu
stroba
strumu
studa
studiozu
studu
subi
subidu
subrinhu
sudésti
sudoésti
sufíkisu
sufisienti
sufre
sufrimentu
sugundu
suguransa
suguru
suju
sukundi
sukuru
sukuta
sul
sumara
sumu
sunha
suor
surdu
surji
suste
sustenta
susténtu
T
ta
tabernákulu
tadja
tagarela
tagua
taka
tal
talikual
talves
tamanhu
tan
tanbê
tantu
tapa
tardi
tedja
tékiniku
tema
temor
temozu
ten
tenda
tene
tenpestadi
ténplu
ténpu
tenpural
tenta
tentason
ter
téra
terasu
terivi
térsu
testamentu
testu
tetrarka
tétu
ti
tiatru
timenti
tinjidu
tintin-pa-tintin
tipu
tirmina
tirseru
tise
tistimunha
tistimunhu
tiston
títulu
tizoru
toka
toma
ton
tóniku
topada
tori
tormenta
torménta
torna
torsedu
tórtu
total
totalmenti
104
tra
trabadja
trabadjador
trabadju
trabesa
tradison
tradu
traduson
tradutor
traduzidu
trai
traidor
traka
trankadu
transfigurason
transliteradu
transliterason
trapadja
trapaseru
tras
trasu
trata
tratu
traves
traze
treme
tres
tribu
tribunal
tribunu
trigu
trinta
trinxera
tripa
tristéza
tristi
tronku
tronu
trópa
trosa
trósa
troséntu
VOKABULÁRIU PA TRADUSON DI BÍBLIA
troxa
tudu
tuntunhi
tuskia
txabi
txada
txapa
txapu
txea
txeu
txiga
txikeru
txipi
txobe
txokota
txoma
txomada
txomadu
txon
txora
txoradera
txoru
txóta
txuba
U
Uai
últimu
uma
umanidadi
umanu
umildadi
umildi
umilhason
un
undi
unidu
unifikadu
unifikason
úniku
union
universal
unji
unjidu
un-un
utilizada
uva
uza
uzu
V
vagabundu
valor
varianti
variason
véla
venda
venenozu
vense
ventri
vérbu
verdaderu
verdadi
versíklu
viaja
viaji
vila
vinagri
vinda
vinhu
vinti
violénsa
vírgula
virja
vírjen
vísiu
vista
visuadésa
vitória
vitoriozu
viuva
vive
viventi
105
vizinhu
vizon
vogal
volta
vólta
vontadi
vos
votu
X
xansi
xatiadu
xéfi
xeiu
xikotada
xikóti
xikótia
xinta
xinti
xiprióta
Y
y
Z
zanga
zimóla
zóna
UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA
Pontu 14
Uns Trabadju Prátiku pa Skrebe na Traduson di Bíblia
Trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 1:
Aséntu ku diakrítiku pode ser kel kuza ki ta meste más prátika pa
skrebe lingua kabuverdianu. Dja nu odja, li di riba, ma aséntu ku
diakrítiku ta dipende di tipu di palavra ku sílaba tóniku «agudu»,
«gravi» ô «esdrúxulu». Dja nu odja tanbê, ma tipu di palavra ta
dipende di strutura di sílaba. Anton, djobe kada palavra nes lista li di
baxu, y marka divizon silábiku di kada palavra ku trasu sima na
primeru izénplu. Dipos subilinha kel sílaba ki é kel sílaba tóniku di
kada palavra. Dipos, na linha ki ta sigi kada palavra, skrebe «a» si kel
palavra é «agudu», skreba «g» si kel palavra é «gravi» ô skrebe «e» si
kel palavra é «esdrúxulu».
ba/ba g
sabi
bai
tasa
kai
uba
dadu
ratu
obidu
porku
merkadu
libru
noiba
flor
gaita
violinu
toka
jeladu
xikra
zuni
entra
kaza
onra
minina
anju
kanta
inkontru
nunbru
djogu
futibol
txuba
txeu
nhame
ilha
sérka
sêrka
Ses raspósta sta na fin des trabadju prátiku.
106
kuzê
óra
ora
kóbra
kobra
átia
âstia
párti
pârti
ñanha
kema
kabra
UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA
Trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 2:
Djobe kada palavra nes lista li di baxu, y marka kes aséntu ku
diakrítiku riba sô kes vogal ki meste. Dipos, na linha ki ta sigi kada
palavra, skrebe «a» si kel palavra é «agudu», skreba «g» si kel palavra
é «gravi» ô skrebe «e» si kel palavra é «esdrúxulu».
algen
ami
ántis
armun
asi
balai
baril
bentia
dipos
divorsia
dos
duvida
familia
filis
inperiu
Jizus
Jonas
joven
judeu
kadia
kapitulu
kontinua
konprenson
kunfia
kurason
likidu
limia
lingua
Lukas
lumia
mes
midjor
misteriu
mudjer
nuven
odia
otel
papel
papia
Ses raspósta sta na fin des trabadju prátiku.
107
patiu
pintxa
purdua
purpura
purtuges
resensia
sinhor
sínplis
sirimonia
storia
titalu
traduson
tres
UNS TRABADJU PRÁTIKU PA SKREBE NA TRADUSON DI BÍBLIA
Raspósta pa trabadju prátiku na fin di Pontu 5:
Todus os krentis vivian perfeitamenti unidus: eran komu
un só korasão y uma só alma. Nenhun delis dizia ke os seus
bens eran apenas seus, mas punhan tudu en komun. Os
apóstolus falavan kon grandi autoridadi aserka da resureisão
do Senhor Jezus y Deus abensoava-os bastanti. Nenhun dos
krentis pasava nesesidadi, porkê os ke tinhan kanpus ou kazas
vendian tudu y entregavan aos apóstolus o dinheiru da venda,
para elis repartiren por kada un konfórmi as suas nesesidadis.
(Atus 4:32-35, Tradusão en Portuges korenti)
Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 1:
ba/ba g
noi/ba g
an/ju g
ku/zê g
sa/bi g
flor a
kan/ta g
ó/ra g
bai a
gai/ta g
in/kon/tru g
o/ra g
ta/sa g
vio/li/nu g
nun/bru g
kó/bra g
kai a
to/ka g
djo/gu g
ko/bra g
u/ba g
je/la/du g
fu/ti/bol a
ás/tia g
da/du g
xi/kra g
txu/ba g
âs/tia g
ra/tu g
zu/ni g
txeu a
pár/ti g
o/bi/du g
en/tra g
nha/me g
pâr/ti g
por/ku g
ka/za g
i/lha g
ña/nha g
mer/ka/du g
on/ra g
sér/ka g
ke/ma g
li/bru g
mi/ni/na g
sêr/ka g
ka/bra g
Raspósta pa trabadju prátiku ku uns palavra di libru Nu 2:
algen a
filis a
límia g
pátiu g
amí a
inpériu g
lingua g
pintxa g
ántis g
Jizus a
Lúkas g
purdua g
armun a
Jônas g
lúmia g
púrpura e
así a
jóven g
mes a
purtuges a
balai a
judeu a
midjor a
resênsia g
baril a
kadia a
mistériu g
sinhor a
bêntia g
kapítulu e
mudjer a
sínplis g
dipos a
kontinua g
núven g
sirimónia g
divôrsia g
konprenson a ôdia g
stória g
dos a
kúnfia g
otel a
títulu e
dúvida e
kurason a
papel a
traduson a
família g
líkidu e
pâpia g
tres a
108
FIN
Fin di
Tirseru Libru di Alunu
Pa Nu Prende Skrebe
Pa Traduson Di Bíblia
Na Nos Lingua
Gósi ki dja bu prende skrebe
lingua kabuverdianu,
ku alfabétu y ortugrafia kabuverdianu,
bu pode inxina otus.
Kada algen ki prende
debe inxina otus.
Nu sa ta organiza Kuartu Libru di Alunu
pa kes alunu ki krê prende gramátika kabuverdianu
pa traduson di Bíblia na nos lingua
y
Kintu Libru di Alunu
pa kes alunu ki krê prende diskursu kabuverdianu
pa traduson di Bíblia na nos lingua.
109
NÓTA
Uns Nóta pa Midjora es Libru
Nu sabe ma kalker trabadju sima kel-li pode ka ser purfetu y nu sabe ma
dizenvolvimentu des tipu di trabadju é sénpri un prusésu. Anton kuza
inportante é pa KUMESA es prusésu ku rakonhisimentu ma nos trabadju pode
ser midjoradu ku apoiu di nhos ki ten kel morabeza akadémiku prufesional pa
manda-nu nhos krítika pa nu pode faze mudansa na kes prósimu idison des
trabadju. Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia ta agradese tudu
algen ki ten kel morabeza akadémiku prufesional pa manda-nu un kópia di
nhos nóta li pa nu pode faze mudansa na kes prósimu idison des trabadju.
Kontatu di nos Asosiason sta na fin des publikason.
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
_______________________________________________________________
110

Documentos relacionados

Autorizason di Pais/Enkaregadu di Idukason

Autorizason di Pais/Enkaregadu di Idukason Piskiza: Autorizason di Pais/Enkaregadu di Idukason Kiridu Pai/Mai o Enkaregadu di Idukason: Alguns mininu ki sta na prugrama di veron sa ta pididu pa es partisipa nun piskiza. Nu kre sabe módi ki ...

Leia mais