Reflecting on Peace Practices RPP - Peace Fund Timor

Transcrição

Reflecting on Peace Practices RPP - Peace Fund Timor
Reflecting on Peace Practices
RPP
Fernando da Costa (Ato Costa)
Saida mak RPP?
• RPP ne’e kona ba Reflesaun no Pratika
• Prosesu aprendizasen baseia ba
experiensia nebe involve stakeholder sira
iha programa atu prevene konflitu ho
violensia
• Objetivu RPP:
Atu analiza experiensia husi programa tuir
kontekstu implementasaun no hadiak
efetividade implementasaun programa
Bainhira mak uza RPP?
• Halo analiza hodi dezenvolve programa.
• Halo evaluasaun no dezenha
kontinuasaun programa.
• Uza RPP nia instrumentu balun ba halo
monitorizasaun no analiza pulitika (analisa
kebijakan).
• Atu halo ligasaun entre faktores iha parte
analisis no impaktu programa iha nivel
mikro no makro.
Faze importante iha RPP
• Analiza
– Analiza kontextu
– Analiza konflitu
– Update analysis
• Faktores save ba konflitu no dame nian
– Isu sira no autores
– Faktores nia kauza no efeitu
– Relasionamentu no dinamismu entre
faktores no autores
• Dimensaun konflitu
– Local, Nasional, rejional no internasional
Analiza Kaixa 3
Kbi’it Dame Nian
Kbi’it dame nian saida
deit mak existi hela no
persija promove hodi
hametin dame?
Saida mak liga/connect
ema sira nebe iha
konflitu ba malu?
Oinsa ema servisu
hamutuk?
Se mak halo exersisiu
lideransa ba dame nian
no oinsa?
Kbi’it Kontra Dame
Autor
Faktores saida mak
Autor sira nebe suporta
existi hela hodi kontra
konflitu ka suporta dame
dame ka suporta
nian
konflitu?
Faktores no issues saida
deit mak kauza konflitu
ka fahe ema no oina
ne’e akontese?
Identifika Faktores Save
• Faktores nebe mak importante liu.
• Kauza no efeitu ba faktores nebe identifika
ona.
• Tansa saida faktor nebe identifika ona
importante liu faktores sira seluk nebe iha
lista.
Systems Analysis
Dinamismu interaksi entre faktores
Kinerja polisi:
Justu/equitable,
Professional,Efetivu/Efis
iente, Responsive
Destabilidade
civil + Krimi
Seguransa iha komunidade
(fiziku + psikolojia)
Orsamentu
Ekipamentu
Treinamentu
Regras no
Leis
Jestaun
Iha
suporta/kola
borasaun
husi
cidadaun
Identifika programa ba intervensaun
• Faktores saida deit mak halo mudansa ba
sistema? Faktores ida nebe deit mak
wainhira ita muda sei halo mudansa bo’ot
ba sistema?
• Ligasaun ida nebe mak fraku? Iha ka lae
opurtunidade hodi ‘fera’ ligasaun entre
faktores, nune X la lori situasaun ba to Y?
• Hare ba ita nia situasaun rasik (rekursu
humanu no finansial, strutura, aksesu, sst)
ita bele halo programa hodi fo influensia
iha parte nebe?
Ema Save no Ema Barak
Key People and More People
Stratejia Ema Barak
Mudansa nivel
individual
Mudansa
sosial-pulitika
Stratejia Ema Save
Stratejia Ema Barak
• Hakarak hasa’e numeru ema ba asaun
promove dame.
•
Praktisioner sira nebe uza metodu ida
ne’e fiar katak dame bele hari wainhira
ema barak involve iha prosesu laran.
Stratejia Ema Save
• Fokus hodi involve ema partikular, ka
grupo ema nebe importante ba
transformasaun konflitu sustentavel tanba
sira nia poder no influensia.
• Asunmsi ba uza metodu ida ne’e mak;
wainhira ema save sira la involve mak sei
susar tebes atu halo progresu ba haburas
no hametin dame.
• Ema sira ne’e mak se? lideransa pulitika,
lideres foinsa’e, feto, vitima konflitu, etc
Mudansa Nivel Pesoal
• Programa nebe halao iha nivel individual
nian, nebe buka atu muda hanoin, kultura,
hasa’e skills, muda presepsaun ba
situasaun individu nian, hadiak relasaun
entre individu.
• Mudansa sira ne’e hotu halo ho hanoin
katak dame sei posivel wainhira akontese
mudansa ba ema nia fuan, ulun no hahalok.
Mudansa Social no Pulitika
• Programa halo atu muda ka suporta strutura
nebe konsentradu iha asuntu sosial no pulitika,
inklui kriasaun ka reforma instituisaun nebe
buka resolve preokupasaun no
diskontentamentu sira.
• Mudansa iha nivel ida ne’e inklui alterasaun ba
pulitika governo, lejislasaun, strutura ekonomia,
konstituisaun, sst.
• Maibe mudansa ne’e mos tau hamutuk ho
mudansa iha normas grupo nian, no relasaun
entre grupo.
More People
Key People
11. Socializasaun
no peskija
Involve
foinsa’e
‘seluk’’
Involvementu
foinsa’e exkombatente
2. Join skills
training
Hasa’e potensia
ba servisu husi
Ex-C
Hasa’e
konsiensia, skills
no relasaun diak
4a. Socializasaun
3. Organizasaun
juventude
Involve lideres
katuas-ferik no
feto, sst.
Foinsa’e involve
iha isu
komunidade nian
4b. Sesaun
Resolve Problema
Komprensaun hanesan
kona ba problema no
halo planu asaun
hamutuk
Komunidade
hadiak rasik
5. Implementasaun
programa
Obejtivu bo’ot:
Foinsa’e Ex-C
integra ba
komunidade
Teoria Sira kona ba Mudansa
• Ema sira nebe servisu ba promove dame
wainhira decidi objetivu, metodu,
aprosimasaun no atividades bazeia ba
teoria ruma, liu-liu atu hare oinsa dame
bele atinji duni tuir kontextu.
• Oinsa objetivu programa nian bele
kontribui ba mudansa bo’ot (dame nivel
a’as no luan) nian?
Teoria Sira kona ba Mudansa
• Formatu teoria sira bele simplifika katak:
“Wainhira halo asaun X ho suksesu sei fo
resultadu ba Y”
Teoria Sira kona ba Mudansa
• Teoria mudansa balun uza hanoin:
• Muda se?
• Muda saida?
• Oinsa muda?
Exemplo ba Prepara Teoria Mudansa
Objetivu jeral:
No
1.
2.
3.
4.
5
6.
7.
8.
Atividades
Mudansa nebe
hakarak
Teoria programa:
tansa mak hili
atividade ne’e?
Oinsa mak
mudansa nebe
temi ona
akontese?
Kriteria Efetividade Dame Nian
• Perguntas importante nebe tenki husu iha parte ne’e
mak oinsa programa sira kontribui ba atinji objetivu
jeral no oinsa objetivu sira kontribui ba dame luan
(Peace Writ Large)?
• Ne’e persija halo avaliasaun ba mudansa sira iha
ambiente hotu-hotu nebe dereita ka indereitamente
fo impaktu ba situasaun konflitu.
• Mudansa laos deit mai husi ita nia program rasik
maibe husi programa org. seluk nian mos.
Kriteria Efetividade 5
1. Esforsu/programa nebe halo kria/reforma instituisaun
pulitika hodi resolve situasaun konflitu nebe akontese.
2. Esforsu/programa nebe halo kontribui ba situasaun
dame nian, inklui partisipantes no komunidade
dezenvolve sira inisiativa rasik ba mantein ka kria dame
(liga ho analiza kontextu.
3. Esforsu/programa ne’e halo ema prontu resisti violensia
ka provokasaun ba halo violensia
4. Esforsu/programa ne’e hasa’e seguransa ema nian no
sira nia sensu seguru.
5. Esforsu/programa ne’e hadiak relasaun entre grupo
sira.
Perguntas Adisional 4
1. Mudansa husi esforsu sira ne’e lao lais
(Fast Enough)?
2. Mudansa husi esforsu nebe halo bele
mantein (Sustained)?
3. Mudansa husi esforsu nebe halo bo’ot (big
enough)?
4. Ligasaun nebe akontese adequada
(ligkages)?
Papel ba Priense
0 = la iha impaktu; 5=impaktu bo’ot
Bo’ot/Lais/Mantein: marka ho Ls/La & tansa
No.
Kriteria
Skala
impaktu?
1.
Esforsu/program
a nebe halo
kria/reforma
instituisaun
pulitika hodi
resolve
situasaun
konflitu nebe
akontes
12345
2.
Esforsu/program 1 2 3 4 5
a nebe halo
kontribui ba
situasaun dame
nian, inklui
partisipantes no
komunidade
dezenvolve sira
inisiativa rasik ba
mantein ka kria
dame (liga ho
analiza kontextu.
Bo’ot
naton?
Lais
naton?
Mantein
imapktu
Nivel
Indikador
ligasaun? es lokal
No. Kriteria
Skala
impaktu
?
3.
Esforsu/progra
ma ne’e halo
ema prontu
resisti violensia
ka provokasaun
ba halo
violensia
12345
4.
Esforsu/progra
ma ne’e hasa’e
seguransa ema
nian no sira nia
sensu seguru.
12345
5.
Esforsu/progra
ma ne’e hadiak
relasaun entre
grupo sira.
12345
Bo’ot
naton?
Lais
naton?
Mantein
imapktu
Nivel
ligasaun
?
Indikado
res lokal

Documentos relacionados

revista situasaun agostu 2012

revista situasaun agostu 2012 1; no Agostu 7. Maioria insidente ne’ebé akontese tanba Animal tama tos, no disputa rai iha fronteira entre nasaun TimorLeste no Indonesia. Maske nune’e insidente ne’ebé akontese antes fulan Agostu...

Leia mais

komunikadu rezultadu monitorizasaun cpd-rdtl

komunikadu rezultadu monitorizasaun cpd-rdtl komunidade sira. Ho razaun ida ne’e Estadu Timor-Leste hamosu Komandu Opaerasaun Konjunta hodi hapara grupu sira ne’e nia atividade no movimentu hodi nune’e komunidade bele sente hakmatek hala’o si...

Leia mais

Tetun - Many Hands International

Tetun - Many Hands International Workshop ida ne’e prepara ba ema profisional no ba sira nebe buka atu dezemvolve abilidade emosional no social ba labarik no ema foinsae sira hodi hamenus stress no konflitu nomos atu hadiak moris ...

Leia mais

sistema atensaun no responde sedu

sistema atensaun no responde sedu droga  nudar  nivel  ne’ebe  as  teb‐tebes  husi  monitorizasaun.  Ida  ne’e  espesifikamente hetan husi sub‐distritu ne’ebe ho numeru incidente bo’ot. Alem  de  ne’e,  korelasaun  hatudu  mos  kon...

Leia mais

PERTAHANAN DAN KEAMANAN

PERTAHANAN DAN KEAMANAN Timor oan sira duni nebe’e bele hetan intervensaun hossi ema liur”, mestre, 28, Quelicai. Nune’e mos oras ne’e liu tiha destruisaun total rai ne’e nian povo mos iha ona konsiensia hodi fo sira nian...

Leia mais