revista situasaun agostu 2012
Transcrição
REVISTA SITUASAUN AGOSTU 2012 ASUNTU NE’EBÉ PR ESIZA ATENSAUN Total Insidentes ne’ebé relata Komparasaun insidente depois de leisaun menus numaru insidente iha fulan Agostu . Bele hetan relatóriu insidenti iha www.belun.crowdmap.com ASUNTU NE’EBÉ PRESIZA ATENSAUN IHA FULAN IDA NE’E : Tensaun Konflitu iha Fronteira Involvimentu oknum F-FDTL iha Violénsia TENSA UN KONFLI TU IHA FRONTEIRA Insidente iha fronteira laos foin mak akontese iha fulan Agostu, maibé antes ne’e mos akontese iha Janeiru 1; Abril 1; Jullu 1; no Agostu 7. Maioria insidente ne’ebé akontese tanba Animal tama tos, no disputa rai iha fronteira entre nasaun TimorLeste no Indonesia. Maske nune’e insidente ne’ebé akontese antes fulan Agostu eskalasaun violensia la sae as tanba hetan resposta husi Tentara Nasional Indonesia (TNI) ne’ebé iha fronteira no Polísia Unidade Fronteira (UPF) Timor Leste. Pontu positivu bele nota husi inidente liga ho animal tama tos hetan resposta mediata husi Xefe Suku Malelat, Polísia Unidade Fronteira (UPF) Timor Leste no Elementus Tentara Indonesia (TNI) iha fronteira faselita medisaun entre karau nain ho tos nain, nune’e karau nain fó multa karau inan ida ba tos nain no parte rua dame malu kedas. Kontrariu iha fulan Agostu relata insidente 7, maibé insidente 5 elementus TNI ne’ebé halo siguransa laos atu prevene no halo asaun resposta ba insidente maibé involve direta iha insidente hanesan iha Aldeia Quibiselo, Suku Bobometo, Subdistritu Oesilo ema Sivil nain ualu (8) ho membru TNI postu Nino (Indonesia) sunu plantasaun to’os iha area fronteira Fa’ot Basin. Asaun ne’e kontinua mosu eskalasaun sai aas uitoan hodi akontese-tan diskuti malu no tuda fatuk ba malu entre komunidade Rukun Keluaga (RK) Nino inklui TNI postu Nino, Suku Inbate subdistritu Bikomi-Nilulat (Indonesia) ho komunidade husi Aldeia Quibiselo, Suku Bobometo (Timor Leste). Akontese mós iha Aldeia Passabe, Suku Abani, Subdistritu Passabe, komunidade balu suku Sunkaen (Indonesia) inklui TNI balu estraga plantasaun lis no modo mutin komunidade suku Abani (Timor Leste). Asaun violénsia ne’e laos deit estraga plantasaun maibé iha Aldeia Passabe, Suku Abani, Subdistritu Passabe, TNI bainhira halo patrulla iha area Oelbonak Bairo Pope Timor Leste, elementus TNI balu halo tauk no amiasa mane nain hitu ne’ebé ke’e hela fehuk iha tos besik fronteira. Asaun ne’e fó impaktu ba komunidade sira tauk no labele lao livre hodi hala’o atividade agrikultura ho konvortavel. Preokupasaun ne’e mós Joven husi Suku Abani, Subdistritu Passabe, Distritu Oecusse halo Diálogu ho Prezidente da Republika hodi halo Diálogu kona-ba asuntu iha fronteira no oinsa atu prevene NGO Belun hasoru Visi Ministru Negósius Estranjeirus hodi informa kona-ba konflitu. Entretantu NGO Belun mós hala’o soru mutu ho tensaun konflitu iha fronteira Prezidenete Komisaun B Parlamentu Nasional, nomos Visi Ministru Negósius Estranjeirus hodi relata kona-ba tensaun konflitu ne’ebé akontese iha fronteira. Iha soru mutu ne’e Prezidente Komisaun B informa katak iha tempu badak Komisaun B sei desloka ba fronteira atu bele halo fiskalizasaun klean liu-tan. Nune’e mos Visi Ministru Negósius Estranjeirus informa katak asuntu fronteira sai agenda importante iha enkontru formal entre Ministériu Negósius Estranjeirus Timor Leste no Ministériu Negósius Estranjeirus Indonesia iha Yogyakarta, Indonesia ne’ebé sei realiza iha tempu badak. REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012 A SUNTU NE’EBÉ PREZISA ATENSAUN Violénsia entre oknum F-FDTL ho Komunidade balu.Forsa Falentil Defesa Timor Leste (F-FDTL) hanesan lutu nasaun nian, tanba ne’e timor oan hotu-hotu presiza tane as no respeita. Maibé hanesan ema umanu bainhira “respeita ema seluk ema mos sei respeita ita”. Bainhira refleta ba insidente ne’ebé akontese, hatudu ladun iha ona kultura respeita malu no komunikasaun ne’ebé diak entre komunidade ho oknum F-F-FDTL balu, tanba ne’e relata insdiente entre F-FDTL ho komunidade Janeiru-Agostu (01-1-2-0-1-2-8). Husi Insidente 8 iha Agostu, insidente 1 fo impaktu elementus F-FDTL mane ida mate tamba ema deskuñesidu tuda iha festa koremetan familia balu iha Suku Santa Cruz, Subdistritu Nain Feto (Dili). Insidente 3 akontese iha Liquica , no insidente 2 ema (autor) ne’ebé hahu violénsia hanesan. Insidente ne’e hahu iha dia 9 de Agostu oknum F-FDTL mane ida baku joven mane ida no joven ne’e halo reasaun hodi baku malu tanba joven ne’e la fó lampu sen motor. Hafoin kontinua iha dia 13 Agostu oknum F-FDTL refere sai serbisu husi Dili fila ba Liquica, ho motor halai ba soke grupu joven sira ne’ebé tur hemu tua hamutuk hela iha uma, nune’e grupu joven sira mós baku malu ho oknum F-FDTL refere. Entretantu iha tempu hanesan Xefe Estadu Maior F-FDT ne’ebé visita iha Liquica, hare insidente ne’e halo intervensaun ba oknum F-FDTL ne’e hodi basa iha ibun sai to’o ran, hafoin Xefe Estadu Maior fila liu oras ida nia laran Polísia Militar husi Dili to’o fatin akontesementu hodi halo asaun baku grupu joven sira ne’ebé involve iha insidente baku malu ho elementus F-FDTL ne’e. Entertantu insidente ne’e laiha parte ruma hato’o keixa iha estasaun Polísia. Insidente 2 relata iha Distritu Manufahi. Iha Subdistritu Fatuberliu oknum F-FDTL mane ida lori kilat ba tiru karau, bainhira fila liu husi komunidade nia uma lori kilat ameasa señora ida ho labarik mane nain rua hodi dehan keta halai kuando halai tiru mate imi, no kontnia hodi dehan o nia laen ami kaer tiha ona iha Dili. Insidente ne’e señora ne’e hato’o keiza iha Polísia maibé bainhira señora ne’e nia kaben fila husi Dili ba estasaun Polísia dada fali kazu ne'ebé rezistu ona iha estasaun Polísia ho razaun nia lakohi halo problema ne'e ba beibeik. No iha Subdistritu Alas, oknum F-FDTL balu ho kareta husi Subdistritu Fatuberliu to’o iha area Dotik para kareta tun basa estudante nain tolu ne’ebé hamrik hela estrada ho motivu la klaru. Insidente ne’e laiha resposta husi parte ruma. Distritu Viqueque relata iha Subdistritu Uatulari, oknum F-FDTL Unidade Marinir ida ba pasa ferias hatais sivil hamutuk ho joven mane nain 3 halo asalta ba komunidade nia uma no baku joven mane ida. Iha tempu hanesan komunidade sira tauk hodi halai ba asegura iha Postu F-FDTL Bebui tanba tauk. No iha Subditritu Pante Makasar, Distritu Oecusse Distritu Oecusse baku malu entre grupu joven balu ho oknum F-FDTL balu bainhira partisipa iha festa koremetan ho motivu joven sira ne’e odio oknum FFDTL refere. Violénsia entre oknum Polísia ho Komunidade Knar Polísia atu mantein Lei no Orden, tanba ne’e Polísia presiza sai lalenok no hatudu atetude ne’ebé diak iha komunidade nia let, maske laos iha oras serbisu, atu nune’e komunidade bele ba nati tuir, laos sai mata dalan ba violénsia. Monitorizasaun NGO Belun relata insidente iha fulan Janeiru-Agostu (0-1-1-1-2-1-2-2). Insidente ne’ebé relata iha Agostu akontese iha Distritu Bobonaro diskuti malu entre mane nian hat ho Komandante Esquadra Subdistritu Suai (Covalima) hamutuk ho nia elementus mane nain rua bainhira partisipa iha festa koremetan familia balu. Asaun ne’e halo Komandante Esquadra Suai (Covalima) ho nia elementus nain 2 lori pistola tiru sae hodi halo ameasa, nune’e mane nain hat ne’e hado'ok a'an husi fatin refere. Entretantu Polísia Esquadra Atabae halo kapturasaun ba katuas nain ida lori ba estasaun Polísia hodi halo investigasaun, Investigasaun ne’e Polísia konsege baku katuas refere. Maske nune’e, Komandante estasaun Subdistritu Atabae (Bobonaro) bolu Komandante Esquadra Subdistritu Suai (Covalima) hodi rezolve parte rua dame malu kedas no relasaun diak malu fali. Iha Distritu Dili, elementus Polísia Maritima mane ida hatais sivil baku no tebe estudante mane ida tanba, joven mane ne’e ho elementus Polísia ne’e fó supporter no hakilar ba jogador sira, maibé elementus Polísia ne’e hanoin joven mane ne’e dehan fali nia. Insidente ne’e laiha resposta husi parte ruma. Disputa Rai Disputa rai relata iha fulan Agostu 4 ne’ebé inklui disputante hanesan familia ho familia, viziñu ho viziñu, Komunidade entre Aldeia no mós Governu ho Komunidade, tanba deit rai hanesan propriadade ne’ebé fundamnetal atu ema horik ba, no halo dezenvolvementu tenke iha rai. Tanba ne’e tendensia konflitu iha fulan ba fulan nafatin akoantese hanesan periodu JuñuAgostu ( 2-3-4), Maske insidente 4 (Agostu) la rezulta ema mate hanesan iha Jullu, maibé fó imapktu ba relasaun entre familia ladiak, no konstrusaun ne’ebé governu atu halo tenke paradu. Insidente Agostu akontese iha Subdistritu Zumalai 1 (Covalima); Nitibi 1, Oesilo 1 (Oecusse)no 1 Ossu (Viqueuqe). Husi insidente 4, ho motivu Hadau malu baliza (2); hakarak sai nain ba rai (1); no insidente iha Subdistritu Oesilo 2 Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012 TENDENSIA KONFLITU Violénsia relasionadu entre JuventudeKomparasaun insidente janeiru-Agostu (17-18-19-31-12-6-0-6) hatudu tendensia konflitu liga ho juventude mudansa positivu iha insidente 5 (Juñu) tun ba 0 (Jullu) hafoin sae ba 6 (Agostu) ne’e, indikator katak iha Jullu liga ho atividade kampaña fo impaktu diak insidente entre joven tun. Maibé iha Agostu tendensia konflitu hahu relata fali hanesan antes tama ba kampaña. Insidente 6 iha Agostu, ho tipu violénsia baku malu entre grupu 1; grupu baku mane rua rua 1; diskuti malu ho lian fuan 1; estraga propriadade 1; tuda uma 1; baku malu entre ema rua 1. Motivu husi insidente tanba namora 1; bee mos 1; husu aihan 1; motivu la klaru 1; no insidente 2 iha Laleia (Manatutu) ho motivu odio malu. Insidente 6 ne’e Maioria akontese iha dalan 4; restorante 1 no uma 1. Maske nune’e Polísia resposta ba insidente 1; Inan Aman 1; Lider Komunitaria 1; no 3 laiha resposta. Insidente liga ho konsumu Tua Manas Tendensia konflitu liga ho konsumu tua manas iha dalan no impaktu to’o violénsia Maioria mane mak involve husi Janeiru-Jullu (13-9-2-13-10-3-4). Maibé husi insidente 8 (Agostu), insidente 1 iha Subdistritu Cristu Rei Feto rua involve iha konsumu tua iha dalan publiku hafoin baku malu tanba lanu. Insidente 8(Agostu) ho tipu violénsia mane rua baku malu (3); grupu baku ema ida (1); estraga Propriadade (1) no feto rua baku malu (1). Husi insidente 8 akontese iha dalan (3); festa (3) no uma (3). Entretantu insidente iha Subdistritu Vera Cruz (Dili) rezulta mane 1 kanek no mós iha Oecusse. Iha Agostu resposta ba insidente Polísia (3); laiha resposta (3); lider komunitaria (1) no familia (1). Entretantu insidente 2 dame malu kedas. Involvementu Estudante iha Violénsia Laiha mudansa positivu husi fulan ba fulan atetude husi estudante balu ne’ebé involve iha violénsia. Rezultadu monitorizasaun relata insidente Maiu-Agostu (3-3-2-1). iha Agostu akontense iha Subdistritu Alas (Manufahi) estudante mane nain tolu baku lekus estudante mane ida tanba koalia bosok. Maske nune’e parte rua dame malu kedas tanba hetan resposta husi Polísia. Arte Marsias. Depois de Konselho Ministru fó suspensaun ba grupu arte marsiais ne’ebé halo problema iha fulan Dezembru 2011, iha mudansa pozitivu maske relata insidente kiik Janeiru- Abril (2-3-1-1) no tun iha Maiu-Jullu ( 0-0-0-) hafoin aumenta insidente 1(Agostu) akoantese iha Subdistritu Bazartete ( Liquica) baku malu entre membru arte marsiais mane nain rua hanesan PSHT no Kera Sakti hafoin kontinua involve grupu arte marsiais husi Kera Sakti halo asalta ba membru PSHT mane refere nia uma rezulta feto ida ne’ebé iha hela uma laran ibun kanek. Insidente ne’e rasik involve mós oknum Polísia Militar mane ida. Involvementu oknum militar fó imapktu fiar husi komunidade ba instituisaun kompetensia Parte seluk insidente ne’e sei bele kontinua mosu tanba prosesu justisa Presiza tempu ne’ebé naruk. Entretantu Polísia kontinua halo prosesu investigasaun. Asaun Violénsia husi ema deskuñesidu Preokupasaun ne’ebé as iha komunidade liga, tanba atetude husi ema deskuñesidu ne’ebé ho motivu la klaru fó impaktu ema hetan kanek. Iha Agostu relata insidente 4. Insidente 2 iha Distritu Dili ho tipu asalta fisiku iha dalan publiku no metode violénsia lori katana rezulta mane rua hetan kanek,o inisdente 2 akontese iha Distritu Viqueuque no Manatutu ho tipu violénsia tuda fatuk ho fatin akontesemntu iha uma privadu. Atetude husi ema deskuñesidu ne’e fo imapktu ba Polísia atu identifika , maibé se iha kooperasaun diak entre komuidade no Polísia fasil atu identifika autor violénsia. A SUNTU NE’EBÉ PRESIZA ATENSAUN Krime Seluk Insidente liga ho krime seluk relata husi Juñu-Agostu (12-5-15). Komparasaun imapktu husi insidente husi fulan ba fulan nafatin rezulta ema mate, maske iha 2 (Juñu ) tun ba 1 (Agostu ). Iha Agostu akontese iha Subdistritu Maliana (Bobonaru) mane ida lori katana taa mate mane ida iha natar ho motivu tanba odio malu. Insidente ne’e Polísia halo ona prosesu investigasaun no rezistu ona iha Ministériu Publiku. Nune’e mós iha Agostu, rezulta mós feto ida hetan kanek iha Subdistritu Nitibe (Oecusse) no Uatulari (Viqueuqe). Husi insidente 15 (Agostu) ho tipu asalta fisku 2; diskuti malu ho lia fuan 4; baku malu ema nain rua 4; grupu baku ema ida 2; naok animal 1; Amiasa ho lia fuan 1; no lori kilat manu tiru 1. Maioria insidente akontese iha dalan 7; uma 6; natar 1 ; merkadu 1. Entretantu husi Insidente 15 resposta husi Polísia 4; Lidera Komunitaria 3 no laiha resposta 8. RESPONDE BA KONFLITU Eventu Nasionál Harii Dame Durante Agostu NGO Belun faselita Treinamentu Transformasaun Konflitu ba monitor Belun no Rede 3 Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012 Prevensaun no Responde ba Konflitu (RPRK) Subdistritu Laga Distritu Baucau. Nune’e mós Belun faselita Treinamentu skill komunikasaun no faselitasaun ba extensionista Ministeriu Agrikultura Distritu Aileu. Parte seluk Belun mos realiza semináriu ho tema “Boagovernasaun no dezenvolvementu” liu husi aprezentasaun materia husi Sekretáriu de Estadu do Conselho de Ministros; Prezidente Komisaun B no Programa Manager NGO Luta Hamutuk inklui Diretór Belun iha Distritu Baucau. Belun mós realiza refleksaun kona-ba eleisaun parlamentaria liu husi aprezentasaun relatóriu observasaun eleisaun husi Diretór Fundasaun HAK no OIPAS inklui NGO Belun ne’ebé hala’o iha Distritu Dili. REKOMENDASAUN Ministériu Negósius Estranjeirus Aprosimasaun mediata ba autoridade Indonesia nian, hodi informa ba ofisiais TNI atu prevene intensifika ba situasaun. Esforsu hanesan ne’e bele realiza liu husi kompromisu direita ho ofisias TNI atu rekonhese sira nia pozisaun no indika katak sei iha resposta iha nivel nasional. Importante tebes katak Unidade Demarkasaun Fronteira husi Ministéiru Negósiu Estranjeirus kontinua sira nia esforsu atu enkorajem inisiativa Diálogu ho Indonesia atu bele hetan akordu formal ida kona ba demarkasaun Fronteira. Realiza soru mutu ho komunidade Timor-Leste ne’ebé hela iha fronteira atu dezimina informasaun, kona-ba prosesu negosiasaun Governu Timor-Leste ho Nasaun Indonesia nia progresu atu nune’e komunidade bele hatene kona-ba prosesu tomak ne’ebé Governu hahú halo ona no kontinua halao-tan ba oin. Sekretáriu Estadu Siguransa Aumenta Postu UPF iha Aldeia Qiubiselo area Faot Basin Subdistritu Oesilo. Renovasaun akordu patrulla entre TNI no UPF presiza halo entre UPF no TNI liu husi suporta Sekretáriu Estadu ba Seguransa ho Unidade Demarkasaun Fronteira husi Ministériu Negósiu Estranjeiru, presiza defini area patrulla autorizada (uza mapa hanesan) provisioriamente molok demarkasaun fronteira final konkorda formalmente. Reforsa kbi’it polisia iha area trasformasaun konflitu Falentil Forsa defeza Timor Leste (F-FDTL). Reforsa kapasidade membru F-FDTL atu bele servisu profesionalismu liutan Sai lalelok no mata dalan iha komuniade nia le’et maske laos tempu serbisu. Polísia Nasional Timor Leste Halo atusaun ba insidente tuir prosesu formal laos ho dalan violénsia. Dudu prosesu investigasaun ba ba insidente ne’ebé akontese Treinamentu Transformasaun Konflitu ba Membru Rede Prevensaun no Responde Konflitu (RPRK) husi NGO Belun KONA-BA REVISTA SITUASAUN NE’E Revista situasaun ne’e relata kona-ba asuntu xave relasiona ho insidente violénsia no tendensia husi koleksaun dadus monitorizasaun liu husi sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) Timor-Leste durante Agostu 2012. Belun esforsu atu fahe informasaun ne’ebé up-to-date no serteza. Hanoin katak situasaun bele hetan mudansa ho lalais, ami agradese no simu informasaun seluk ne’ebé bele klarifika ka update data ne’ebé ami iha liu husi AtReS. Favor email AtReS nia Program Manager Bylah Da Costa: [email protected]. 4 Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl
Documentos relacionados
Sit Rev Jullu – Agus 2013 (FINAL Tetum)
Asaun violénsia husi ema deskoñesidu: Monitorizasaun husi relatóriu Jullu – Augustu 2013, asaun violénsia husi ema deskoñesidu. ...
Leia maisReflecting on Peace Practices RPP - Peace Fund Timor
Identifika programa ba intervensaun • Faktores saida deit mak halo mudansa ba sistema? Faktores ida nebe deit mak wainhira ita muda sei halo mudansa bo’ot ba sistema? • Ligasaun ida nebe mak fraku...
Leia maissistema atensaun no responde sedu
Lamentavelmente, iha fenomena seluk ne’ebe mosu husi dadus kona ba esplikasaun parsial ba figura konflitu aktual. Relatoriu kona ba alcohol no abuzu droga nudar nivel ne’ebe as teb‐...
Leia maisrevista situasaun novembru 2012
Asaun Violénsia entre Estudante hamutuk (2), ne’ebé akontese iha Viqueque (1), Ermera (1). Violénsia entre membru Grupu Arte marsiais (2), inklui iha Manatutu (1) no Liquiça (1). Insidente entre To...
Leia maisRelatoriu peskiza
ezistensia OAM liuhusi simbolu no atributu kontinua observa ka haree iha fatin barak hodi hatudu oinsa membru sira husi grupu ne’ebé bandu ona uza sala identidade OAM hodi envolve iha atitude grupu...
Leia mais