revista situasaun agostu 2012

Transcrição

revista situasaun agostu 2012
REVISTA SITUASAUN
AGOSTU 2012
ASUNTU NE’EBÉ PR ESIZA ATENSAUN
Total Insidentes ne’ebé relata
Komparasaun insidente depois de leisaun menus numaru
insidente iha fulan Agostu . Bele hetan relatóriu insidenti iha
www.belun.crowdmap.com
ASUNTU NE’EBÉ PRESIZA ATENSAUN
IHA FULAN IDA NE’E :
 Tensaun Konflitu iha Fronteira
 Involvimentu oknum F-FDTL iha
Violénsia
TENSA UN KONFLI TU IHA FRONTEIRA
Insidente iha fronteira laos foin mak akontese iha fulan Agostu, maibé antes ne’e mos akontese iha Janeiru 1; Abril 1; Jullu
1; no Agostu 7. Maioria insidente ne’ebé akontese tanba Animal tama tos, no disputa rai iha fronteira entre nasaun TimorLeste no Indonesia. Maske nune’e insidente ne’ebé akontese antes fulan Agostu eskalasaun violensia la sae as tanba hetan
resposta husi Tentara Nasional Indonesia (TNI) ne’ebé iha fronteira no Polísia Unidade Fronteira (UPF) Timor Leste. Pontu
positivu bele nota husi inidente liga ho animal tama tos hetan resposta mediata husi Xefe Suku Malelat, Polísia Unidade
Fronteira (UPF) Timor Leste no Elementus Tentara Indonesia (TNI) iha fronteira faselita medisaun entre karau nain ho tos
nain, nune’e karau nain fó multa karau inan ida ba tos nain no parte rua dame malu kedas. Kontrariu iha fulan Agostu relata
insidente 7, maibé insidente 5 elementus TNI ne’ebé halo siguransa laos atu prevene no halo asaun resposta ba insidente
maibé involve direta iha insidente hanesan iha Aldeia Quibiselo, Suku Bobometo, Subdistritu Oesilo ema Sivil nain ualu (8) ho
membru TNI postu Nino (Indonesia) sunu plantasaun to’os iha area fronteira Fa’ot Basin. Asaun ne’e kontinua mosu
eskalasaun sai aas uitoan hodi akontese-tan diskuti malu no tuda fatuk ba malu entre komunidade Rukun Keluaga (RK) Nino
inklui TNI postu Nino, Suku Inbate subdistritu Bikomi-Nilulat (Indonesia) ho komunidade husi Aldeia Quibiselo, Suku Bobometo
(Timor Leste). Akontese mós iha Aldeia Passabe, Suku Abani, Subdistritu Passabe, komunidade balu suku Sunkaen (Indonesia)
inklui TNI balu estraga plantasaun lis no modo mutin
komunidade suku Abani (Timor Leste). Asaun violénsia ne’e
laos deit estraga plantasaun maibé iha Aldeia Passabe,
Suku Abani, Subdistritu Passabe, TNI bainhira halo patrulla
iha area Oelbonak Bairo Pope Timor Leste, elementus TNI
balu halo tauk no amiasa mane nain hitu ne’ebé ke’e hela
fehuk iha tos besik fronteira. Asaun ne’e fó impaktu ba
komunidade sira tauk no labele lao livre hodi hala’o
atividade agrikultura ho konvortavel. Preokupasaun ne’e
mós Joven husi Suku Abani, Subdistritu Passabe, Distritu
Oecusse halo Diálogu ho Prezidente da Republika hodi halo
Diálogu kona-ba asuntu iha fronteira no oinsa atu prevene
NGO Belun hasoru Visi Ministru Negósius Estranjeirus hodi informa kona-ba
konflitu. Entretantu NGO Belun mós hala’o soru mutu ho
tensaun konflitu iha fronteira
Prezidenete Komisaun B Parlamentu Nasional, nomos Visi
Ministru Negósius Estranjeirus hodi relata kona-ba tensaun konflitu ne’ebé akontese iha fronteira. Iha soru mutu ne’e
Prezidente Komisaun B informa katak iha tempu badak Komisaun B sei desloka ba fronteira atu bele halo fiskalizasaun klean
liu-tan. Nune’e mos Visi Ministru Negósius Estranjeirus informa katak asuntu fronteira sai agenda importante iha enkontru
formal entre Ministériu Negósius Estranjeirus Timor Leste no Ministériu Negósius Estranjeirus Indonesia iha Yogyakarta,
Indonesia ne’ebé sei realiza iha tempu badak.
REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012
A SUNTU NE’EBÉ PREZISA ATENSAUN
Violénsia entre oknum F-FDTL ho Komunidade
balu.Forsa Falentil Defesa Timor Leste (F-FDTL) hanesan
lutu nasaun nian, tanba ne’e timor oan hotu-hotu presiza
tane as no respeita. Maibé hanesan ema umanu bainhira
“respeita ema seluk ema mos sei respeita ita”. Bainhira
refleta ba insidente ne’ebé akontese, hatudu ladun iha ona
kultura respeita malu no komunikasaun ne’ebé diak entre
komunidade ho oknum F-F-FDTL balu, tanba ne’e relata
insdiente entre F-FDTL ho komunidade Janeiru-Agostu (01-1-2-0-1-2-8). Husi Insidente 8 iha Agostu, insidente 1 fo
impaktu elementus F-FDTL mane ida mate tamba ema
deskuñesidu tuda iha festa koremetan familia balu iha
Suku Santa Cruz, Subdistritu Nain Feto (Dili). Insidente 3
akontese iha Liquica , no insidente 2 ema (autor) ne’ebé
hahu violénsia hanesan. Insidente ne’e hahu iha dia 9 de
Agostu oknum F-FDTL mane ida baku joven mane ida no
joven ne’e halo reasaun hodi baku malu tanba joven ne’e
la fó lampu sen motor. Hafoin kontinua iha dia 13 Agostu
oknum F-FDTL refere sai serbisu husi Dili fila ba Liquica, ho
motor halai ba soke grupu joven sira ne’ebé tur hemu
tua hamutuk hela iha uma, nune’e grupu joven sira mós
baku malu ho oknum F-FDTL refere. Entretantu iha tempu
hanesan Xefe Estadu Maior F-FDT ne’ebé visita iha Liquica,
hare insidente ne’e halo intervensaun ba oknum F-FDTL
ne’e hodi basa iha ibun sai to’o ran, hafoin Xefe Estadu
Maior fila liu oras ida nia laran Polísia Militar husi Dili to’o
fatin akontesementu hodi halo asaun baku grupu joven
sira ne’ebé involve iha insidente baku malu ho elementus
F-FDTL ne’e. Entertantu insidente ne’e laiha parte ruma
hato’o keixa iha estasaun Polísia.
Insidente 2 relata iha Distritu Manufahi. Iha Subdistritu
Fatuberliu oknum F-FDTL mane ida lori kilat ba tiru karau,
bainhira fila liu husi komunidade nia uma lori kilat ameasa
señora ida ho labarik mane nain rua hodi dehan keta halai
kuando halai tiru mate imi, no kontnia hodi dehan o nia
laen ami kaer tiha ona iha Dili. Insidente ne’e señora ne’e hato’o keiza iha Polísia maibé bainhira señora ne’e nia kaben fila
husi Dili ba estasaun Polísia dada fali kazu ne'ebé rezistu ona iha estasaun Polísia ho razaun nia lakohi halo problema ne'e ba
beibeik. No iha Subdistritu Alas, oknum F-FDTL balu ho kareta husi Subdistritu Fatuberliu to’o iha area Dotik para kareta tun
basa estudante nain tolu ne’ebé hamrik hela estrada ho motivu la klaru. Insidente ne’e laiha resposta husi parte ruma. Distritu
Viqueque relata iha Subdistritu Uatulari, oknum F-FDTL Unidade Marinir ida ba pasa ferias hatais sivil hamutuk ho joven
mane nain 3 halo asalta ba komunidade nia uma no baku joven mane ida. Iha tempu hanesan komunidade sira tauk hodi halai
ba asegura iha Postu F-FDTL Bebui tanba tauk. No iha Subditritu Pante Makasar, Distritu Oecusse Distritu Oecusse baku malu
entre grupu joven balu ho oknum F-FDTL balu bainhira partisipa iha festa koremetan ho motivu joven sira ne’e odio oknum FFDTL refere.
Violénsia entre oknum Polísia ho Komunidade
Knar Polísia atu mantein Lei no Orden, tanba ne’e Polísia presiza sai lalenok no hatudu atetude ne’ebé diak iha komunidade
nia let, maske laos iha oras serbisu, atu nune’e komunidade bele ba nati tuir, laos sai mata dalan ba violénsia. Monitorizasaun
NGO Belun relata insidente iha fulan Janeiru-Agostu (0-1-1-1-2-1-2-2). Insidente ne’ebé relata iha Agostu akontese iha Distritu
Bobonaro diskuti malu entre mane nian hat ho Komandante Esquadra Subdistritu Suai (Covalima) hamutuk ho nia elementus
mane nain rua bainhira partisipa iha festa koremetan familia balu. Asaun ne’e halo Komandante Esquadra Suai (Covalima) ho
nia elementus nain 2 lori pistola tiru sae hodi halo ameasa, nune’e mane nain hat ne’e hado'ok a'an husi fatin refere.
Entretantu Polísia Esquadra Atabae halo kapturasaun ba katuas nain ida lori ba estasaun Polísia hodi halo investigasaun,
Investigasaun ne’e Polísia konsege baku katuas refere. Maske nune’e, Komandante estasaun Subdistritu Atabae (Bobonaro)
bolu Komandante Esquadra Subdistritu Suai (Covalima) hodi rezolve parte rua dame malu kedas no relasaun diak malu fali.
Iha Distritu Dili, elementus Polísia Maritima mane ida hatais sivil baku no tebe estudante mane ida tanba, joven mane ne’e
ho elementus Polísia ne’e fó supporter no hakilar ba jogador sira, maibé elementus Polísia ne’e hanoin joven mane ne’e
dehan fali nia. Insidente ne’e laiha resposta husi parte ruma.
Disputa Rai
Disputa rai relata iha fulan Agostu 4 ne’ebé inklui disputante hanesan familia ho familia, viziñu ho viziñu, Komunidade entre
Aldeia no mós Governu ho Komunidade, tanba deit rai hanesan propriadade ne’ebé fundamnetal atu ema horik ba, no halo
dezenvolvementu tenke iha rai. Tanba ne’e tendensia konflitu iha fulan ba fulan nafatin akoantese hanesan periodu JuñuAgostu ( 2-3-4), Maske insidente 4 (Agostu) la rezulta ema mate hanesan iha Jullu, maibé fó imapktu ba relasaun entre familia
ladiak, no konstrusaun ne’ebé governu atu halo tenke paradu. Insidente Agostu akontese iha Subdistritu Zumalai 1
(Covalima); Nitibi 1, Oesilo 1 (Oecusse)no 1 Ossu (Viqueuqe). Husi insidente 4, ho motivu Hadau malu baliza (2); hakarak sai
nain ba rai (1); no insidente iha Subdistritu Oesilo
2
Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba
kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl
REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012
TENDENSIA KONFLITU
Violénsia relasionadu entre JuventudeKomparasaun
insidente janeiru-Agostu (17-18-19-31-12-6-0-6) hatudu
tendensia konflitu liga ho juventude mudansa positivu iha
insidente 5 (Juñu) tun ba 0 (Jullu) hafoin sae ba 6 (Agostu)
ne’e, indikator katak iha Jullu liga ho atividade kampaña fo
impaktu diak insidente entre joven tun. Maibé iha Agostu
tendensia konflitu hahu relata fali hanesan antes tama ba
kampaña. Insidente 6 iha Agostu, ho tipu violénsia baku
malu entre grupu 1; grupu baku mane rua rua 1; diskuti
malu ho lian fuan 1; estraga propriadade 1; tuda uma 1;
baku malu entre ema rua 1. Motivu husi insidente tanba
namora 1; bee mos 1; husu aihan 1; motivu la klaru 1; no
insidente 2 iha Laleia (Manatutu) ho motivu odio malu.
Insidente 6 ne’e Maioria akontese iha dalan 4; restorante
1 no uma 1. Maske nune’e Polísia resposta ba insidente 1;
Inan Aman 1; Lider Komunitaria 1; no 3 laiha resposta.
Insidente liga ho konsumu Tua Manas
Tendensia konflitu liga ho konsumu tua manas iha dalan
no impaktu to’o violénsia Maioria mane mak involve husi
Janeiru-Jullu (13-9-2-13-10-3-4). Maibé husi insidente 8
(Agostu), insidente 1 iha Subdistritu Cristu Rei Feto rua
involve iha konsumu tua iha dalan publiku hafoin baku
malu tanba lanu. Insidente 8(Agostu) ho tipu violénsia
mane rua baku malu (3); grupu baku ema ida (1); estraga
Propriadade (1) no feto rua baku malu (1). Husi insidente
8 akontese iha dalan (3); festa (3) no uma (3). Entretantu
insidente iha Subdistritu Vera Cruz (Dili) rezulta mane 1
kanek no mós iha Oecusse. Iha Agostu resposta ba
insidente Polísia (3); laiha resposta (3); lider komunitaria
(1) no familia (1). Entretantu insidente 2 dame malu kedas.
Involvementu Estudante iha Violénsia
Laiha mudansa positivu husi fulan ba fulan atetude husi estudante balu ne’ebé involve iha violénsia. Rezultadu monitorizasaun
relata insidente Maiu-Agostu (3-3-2-1). iha Agostu akontense iha Subdistritu Alas (Manufahi) estudante mane nain tolu baku
lekus estudante mane ida tanba koalia bosok. Maske nune’e parte rua dame malu kedas tanba hetan resposta husi Polísia.
Arte Marsias.
Depois de Konselho Ministru fó suspensaun ba grupu arte marsiais ne’ebé halo problema iha fulan Dezembru 2011, iha
mudansa pozitivu maske relata insidente kiik Janeiru- Abril (2-3-1-1) no tun iha Maiu-Jullu ( 0-0-0-) hafoin aumenta insidente
1(Agostu) akoantese iha Subdistritu Bazartete ( Liquica) baku malu entre membru arte marsiais mane nain rua hanesan PSHT
no Kera Sakti hafoin kontinua involve grupu arte marsiais husi Kera Sakti halo asalta ba membru PSHT mane refere nia uma
rezulta feto ida ne’ebé iha hela uma laran ibun kanek. Insidente ne’e rasik involve mós oknum Polísia Militar mane ida.
Involvementu oknum militar fó imapktu fiar husi komunidade ba instituisaun kompetensia Parte seluk insidente ne’e sei bele
kontinua mosu tanba prosesu justisa Presiza tempu ne’ebé naruk. Entretantu Polísia kontinua halo prosesu investigasaun.
Asaun Violénsia husi ema deskuñesidu
Preokupasaun ne’ebé as iha komunidade liga, tanba atetude husi ema deskuñesidu ne’ebé ho motivu la klaru fó impaktu ema
hetan kanek. Iha Agostu relata insidente 4. Insidente 2 iha Distritu Dili ho tipu asalta fisiku iha dalan publiku no metode
violénsia lori katana rezulta mane rua hetan kanek,o inisdente 2 akontese iha Distritu Viqueuque no Manatutu ho tipu
violénsia tuda fatuk ho fatin akontesemntu iha uma privadu. Atetude husi ema deskuñesidu ne’e fo imapktu ba Polísia atu
identifika , maibé se iha kooperasaun diak entre komuidade no Polísia fasil atu identifika autor violénsia.
A SUNTU NE’EBÉ PRESIZA ATENSAUN
Krime Seluk
Insidente liga ho krime seluk relata husi Juñu-Agostu (12-5-15). Komparasaun imapktu husi insidente husi fulan ba fulan
nafatin rezulta ema mate, maske iha 2 (Juñu ) tun ba 1 (Agostu ). Iha Agostu akontese iha Subdistritu Maliana (Bobonaru)
mane ida lori katana taa mate mane ida iha natar ho motivu tanba odio malu. Insidente ne’e Polísia halo ona prosesu
investigasaun no rezistu ona iha Ministériu Publiku. Nune’e mós iha Agostu, rezulta mós feto ida hetan kanek iha Subdistritu
Nitibe (Oecusse) no Uatulari (Viqueuqe). Husi insidente 15 (Agostu) ho tipu asalta fisku 2; diskuti malu ho lia fuan 4; baku
malu ema nain rua 4; grupu baku ema ida 2; naok animal 1; Amiasa ho lia fuan 1; no lori kilat manu tiru 1. Maioria insidente
akontese iha dalan 7; uma 6; natar 1 ; merkadu 1. Entretantu husi Insidente 15 resposta husi Polísia 4; Lidera Komunitaria 3
no laiha resposta 8.
RESPONDE BA KONFLITU
Eventu Nasionál Harii Dame
Durante Agostu NGO Belun faselita Treinamentu Transformasaun Konflitu ba monitor Belun no Rede
3
Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba
kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl
REVISTA SITUASAUN: AGOSTU 2012
Prevensaun no Responde ba Konflitu (RPRK) Subdistritu
Laga Distritu Baucau. Nune’e mós Belun faselita
Treinamentu skill komunikasaun no faselitasaun ba
extensionista Ministeriu Agrikultura Distritu Aileu. Parte
seluk Belun mos realiza semináriu ho tema
“Boagovernasaun no dezenvolvementu” liu husi
aprezentasaun materia husi Sekretáriu de Estadu do
Conselho de Ministros; Prezidente Komisaun B no
Programa Manager NGO Luta Hamutuk inklui Diretór
Belun iha Distritu Baucau. Belun mós realiza refleksaun
kona-ba eleisaun parlamentaria liu husi aprezentasaun
relatóriu observasaun eleisaun husi Diretór Fundasaun
HAK no OIPAS inklui NGO Belun ne’ebé hala’o iha Distritu
Dili.
REKOMENDASAUN
Ministériu Negósius Estranjeirus

Aprosimasaun mediata ba autoridade Indonesia nian, hodi informa ba ofisiais TNI atu prevene intensifika ba
situasaun. Esforsu hanesan ne’e bele realiza liu husi kompromisu direita ho ofisias TNI atu rekonhese sira nia pozisaun
no indika katak sei iha resposta iha nivel nasional.

Importante tebes katak Unidade Demarkasaun Fronteira husi Ministéiru Negósiu Estranjeirus kontinua sira nia esforsu
atu enkorajem inisiativa Diálogu ho Indonesia atu bele hetan akordu formal ida kona ba demarkasaun Fronteira.

Realiza soru mutu ho komunidade Timor-Leste ne’ebé hela iha fronteira atu dezimina informasaun, kona-ba prosesu
negosiasaun Governu Timor-Leste ho Nasaun Indonesia nia progresu atu nune’e komunidade bele hatene kona-ba
prosesu tomak ne’ebé Governu hahú halo ona no kontinua halao-tan ba oin.
Sekretáriu Estadu Siguransa



Aumenta Postu UPF iha Aldeia Qiubiselo area Faot Basin Subdistritu Oesilo.
Renovasaun akordu patrulla entre TNI no UPF presiza halo entre UPF no TNI liu husi suporta Sekretáriu Estadu ba
Seguransa ho Unidade Demarkasaun Fronteira husi Ministériu Negósiu Estranjeiru, presiza defini area patrulla
autorizada (uza mapa hanesan) provisioriamente molok demarkasaun fronteira final konkorda formalmente.
Reforsa kbi’it polisia iha area trasformasaun konflitu
Falentil Forsa defeza Timor Leste (F-FDTL).


Reforsa kapasidade membru F-FDTL atu bele servisu profesionalismu liutan
Sai lalelok no mata dalan iha komuniade nia le’et maske laos tempu serbisu.
Polísia Nasional Timor Leste


Halo atusaun ba insidente tuir prosesu formal laos ho dalan violénsia.
Dudu prosesu investigasaun ba ba insidente ne’ebé akontese
Treinamentu Transformasaun Konflitu ba Membru Rede
Prevensaun no Responde Konflitu (RPRK) husi NGO Belun
KONA-BA REVISTA SITUASAUN NE’E
Revista situasaun ne’e relata kona-ba asuntu xave relasiona ho insidente violénsia no tendensia husi koleksaun dadus
monitorizasaun liu husi sistema Atensaun no Responde Sedu (AtReS) Timor-Leste durante Agostu 2012. Belun esforsu atu fahe
informasaun ne’ebé up-to-date no serteza. Hanoin katak situasaun bele hetan mudansa ho lalais, ami agradese no simu
informasaun seluk ne’ebé bele klarifika ka update data ne’ebé ami iha liu husi AtReS. Favor email AtReS nia Program Manager
Bylah Da Costa: [email protected].
4
Programa AtReS implementa husi NGO Belun ho suporta husi União Europeia liuhusi Instrumentu ba estabilidade no mós Governu Alemaña liuhusi Organizasaun GIZ (Ajénsia nian ida ba
kooperasaun Internasional)). Atu hetan informasaun barak liu tan kona-ba programa AtReS ka atu hare publikasaun seluk, favor vizita: http://www.belun.tl

Documentos relacionados

Sit Rev Jullu – Agus 2013 (FINAL Tetum)

Sit Rev Jullu – Agus 2013 (FINAL Tetum) Asaun   violénsia   husi   ema   deskoñesidu:     Monitorizasaun   husi   relatóriu   Jullu   –   Augustu   2013,   asaun   violénsia   husi   ema   deskoñesidu. ...

Leia mais

Reflecting on Peace Practices RPP - Peace Fund Timor

Reflecting on Peace Practices RPP - Peace Fund Timor Identifika programa ba intervensaun • Faktores saida deit mak halo mudansa ba sistema? Faktores ida nebe deit mak wainhira ita muda sei halo mudansa bo’ot ba sistema? • Ligasaun ida nebe mak fraku...

Leia mais

sistema atensaun no responde sedu

sistema atensaun no responde sedu Lamentavelmente,  iha  fenomena  seluk  ne’ebe  mosu  husi  dadus  kona  ba  esplikasaun parsial ba figura konflitu aktual. Relatoriu kona ba alcohol no abuzu  droga  nudar  nivel  ne’ebe  as  teb‐...

Leia mais

revista situasaun novembru 2012

revista situasaun novembru 2012 Asaun Violénsia entre Estudante hamutuk (2), ne’ebé akontese iha Viqueque (1), Ermera (1). Violénsia entre membru Grupu Arte marsiais (2), inklui iha Manatutu (1) no Liquiça (1). Insidente entre To...

Leia mais

Relatoriu peskiza

Relatoriu peskiza ezistensia OAM liuhusi simbolu no atributu kontinua observa ka haree iha fatin barak hodi hatudu oinsa membru sira husi grupu ne’ebé bandu ona uza sala identidade OAM hodi envolve iha atitude grupu...

Leia mais