Mikro finansas fó ajuda tunu paun iha Maliana
Transcrição
Mikro finansas fó ajuda tunu paun iha Maliana
Mikro finansas fó ajuda tunu paun iha Maliana Kliente sira hosi instituisaun mikrofinánsas tuir enkontru semana-semana hodi lori filafali osan no hakerek detalles iha livru. Photo: Clare Santry/UNDP TL Maliana – Delfina Fatima tunu paun iha Maliana durante tinan ida ona. Ho montante osan $500 ne’ebé mak nia impresta no simu iha fulan liuba hosi instituisaun mikrofinánsas ida iha TimorLeste, Tuba Rai Metin, ne’ebé mak halo diferénsia mudánsa bo’ot ba ninia negosiu. “Agora dadaun ha’u halo paun barak liutan. Ha’u hetan farina hosi saka 3 kada loron no ha’u hetan lukru ne’ebé mak di’ak. Ha’u faan paun ba ema sira hotu iha Maliana, inklui paun-fuan 450 ba eskola,” nia hateten. Durante visita ba iha Maliana iha fulan Febreiru 2011, representante UNO nian, Governu TimorLeste, doadór sira no sociedade sivil, hasoru ho kliente sira Tuba Rai Metin nian no Moris Rasik, instituisaun mikrofinansas país nian. Organizasaun rua ne’e iha kliente feto de’it. Pontu importante • Kliente husi organizasaun mikrofinansàs rua hanesan Tuba Rai Metin no Moris Rasik, kompeletamente kompostu hosi feto sira • Osan ifo impresta ne’ebe kiik fornese husi grupo mikro finansàs sira fo oportunidade ba feto-sira hodi komesa negosio ki’ik nomos maneja sira nia osan. Osan sira ne’e sei fo filafali kada fulan-fulan. • Grupu rua ne’e suporta hosi programa INFUSE ne’ebé mak hetan fundus hosi PNUD, UNCDF, AusAID no Ministériu Ekonomi ba Dezenvolvimentu. Grupu rua ne’e suporta hosi programa INFUSE, ida ne’ebé mak konjunta hosi PNUD no Fundus Kapitál Dezenvolvimentu Nasoins Unidas Nian (FKDNU). INFUSE mós simu suporta no fundus hosi Ministériu Ekónomi no Dezenvolvimentu no AusAID. 1 Representativu Residente ba PNUD nian, Finn Reske-Nielsen, hateten vizita ida ne’e oportunidade ida mak di’ak hodi bele rona diretamente hosi feto sira ne’ebé mak hetan benefísiu hosi servisu mikrofinánsas nian. “Variedade ba impresas hosi produsaun tahu ba iha motor, taxi no determinasaun ba kliente hosi aumenta sira ninia negosiu, ida ne’e mak kapas loos,” nia hateten. Delegasaun sira mós partisipa iha reuniuan Moris Rasik nian ida bainhira kliente sira selu fila fali osan. Kliente sira rai livru, no lori filafali bainhira enkontru kada sema-semana. “Feto sira iha sentru ne’e simu impresta osan ba grupu individuál,”esplika Manajer Direktóra, Lola dos Reis. “Kliente sira forma grupu solidariedade, normalmente partisipante sira hosi ema nain-tolu toó nainualu. Membru sira ne’e suporta malu bainhira osan impresta selu filafali. Maioria membru sira iha sentru reuniaun ne’e ema analfabetus, tanba ne’e tenke lee maka’as. Feto sira estuda oinsá atu bele halo asinatura, atu nune’e sira bele iha póder iha prosesu transaksaun,” nia hateten. Moris Rasik iha kliente kuaze 12,400 no opera iha Timor-Leste hotu iha ditritu 13, servindu pobreza no predominantemente feto rural sira. “Ami ema ne’ebé mak sevisu no lori osan. Ida ne’e ami, laos mane sira, ema ne’ebé mak rai no kontrola osan,” dehan Domingas Pereira. Nia impresta osan hodi sosa modo ho kuantidade ne’ebé mak bo’ot hosi toos nain-sira, depois nia hodi bele fan fali iha ninia kios no iha merkadu. Ba feto sira ne’ebe mak halo impresta, bele ajuda sira hahù negosio foun. Osan sira ne’e ajuda sira hodi sosa material sira no habelar sira nia negosiu no mós aumenta sira nia lukru. “Ida ne’e importante ba ema hotu atu bele hetan asesu ba iha servisu finansás,” dehan Jeff Prime hosi AusAID. “Instituisaun Mikrofinansás ne’e fó opportunidade ba feto-sira hodi maneja sira-ninia osan rasik iha sira nia moris. Feto-sira ne’ebé mak ami hasoru tiha ona iha Maliana hanesan ezemplu di’ak ida oinsá asesu ba inisiál Kapitál ne’ebé mak halo diferénsia,” nia dehan. “Kliente sira ne’e hanesan empresáriu ba futuru Timor-Leste nian. “Opsaun rai osan no impresta osan bele ajuda poupa rendementu uma kain kbi’it laek sira nian no mòs enkoraja inisiativu negosio” dehan Craig Sugden, Representativa Residente ba Banku Azia Dezenvolvimentu nian. Negosiu Delfina Fatima nian hanesan ezemplu ida ba impresáriu sira ki’ik ne’ebé mak foin hahú ho forsa ho negosiu ne’ebé mak susesu. Ninia problema ne’ebé mak boot mak kuando hetan order ne’ebé mak barak hosi paun. Nia sei uza ninia impresta tuir mai hodi sosa mákina halo paun atu nune’e loke luan liutan ninia negosiu ba oin. 2
Documentos relacionados
LIA-NAROMAN Xefe suku foin-sa`e ida husu ba Governu no ONU
Suai, no eleitu nu’udar xefe suku ho idade nurak ne’ebé foin 29, hafanu atensaun audiénsia sira nian. Nia halo audiénsia sira atensaun makaas atu rona kada liafuan mak nia ko’alia sai, no sira resp...
Leia mais