SUBMISAUN BA KONSEITU ESTRATÉJIKU BA

Transcrição

SUBMISAUN BA KONSEITU ESTRATÉJIKU BA
SUBMISAUN BA KONSEITU ESTRATÉJIKU BA DEFEZA NO SEGURANSA NASIONÁL
HUSI EKIPA SERVISU SEGURANSA
I.
INTRODUSAUN
Antesedentes
Iha Ninia diskursu inaugural nudar Primeiro Ministro wainhira VI Governo Konstitusional toma posse iha
fulan Fevreiro 2015, Dr. Rui Maria de Araújo fo importansia ba partisipasaun sidadaun hotu-hotu nian iha
prossesu dezenvolvimentu nasional no demokrasia iha Timor-Leste. Iha kontekstu ida nee, Primeiro
Ministro mos louva kontribuisaun organizasaun sosiedade civil sira nian. Nunee, mak hafoin simu knar
nuda Chefe do Governo ba VI Governo Konstitusional, Primeiro Ministro nomeia official ida ho
responsabilidade nudar ofisial de ligasaun ba assunto sociedade civil (OLASC).
Haktuir S.E. Primeiro Ministro ninia hanoin, neebe mak hatoo husi OLASC Gabinete Primeiro Ministro
nian, Organizasaun sociedade civil balu neebe halao knar hodi tau matan ba lalaok servisu seitor siguransa
no defeza nian halibur malu hodi koalia kona ba oinsa atu fo kontribuisaun neebe konstrutivu ba
dezenvolvimentu Timor-Leste iha area ida nee. Nunee mak hamosu Ekipa de Servisu Siguransa nian
neebe hari husi Organizasaun sira AJAR (Asian Justice and Rights) Asosiasaun HAK BELUN, Fundasaun
Mahein no OLASC Gabinete Primeiro Ministro nian. Hafoin, Organizasaun Ita ba Paz ho secretariado
Permanente ba Konselu Inter-Ministerial ba defeza no seguransan no Unidade Auditoria social hola mos
parte.
Durante operasaun HANITA lao iha municipio Baucau, Ekipa ida nee hasoru malu regularmente hodi fahe
informasaun ba malu kona ba lalaok operasaun nian ho intensaun atu bele fo tulun ba Estadu, liu husi
Gabinete Primeiro Ministro, hodi assegura katak empeñamentu membrus forsas seguransa no defeza nian
tuir duni Lei no Regulamentu sira neebe mak vigor iha Timor-Leste no nunee, komunidade sira mos simu
tratamentu nebe dignu husi implementador operasaun HANITA nian. Ekipa ida nee mos sai hanesan
intermediariu hodi hatutan no hatoo komunidade sira nia preokupasaun ba Governo.
Hafoin Operasaun HANITA remata, Ekipa hare katak iha sociedade civil iha oportunidade atu fo
kontribuisaun neebe mak positivu iha are defeza on seguransa. Nunee, hafoin liu husi preparatorius lubuk
ida, iha loron 12 fulan Outubro 2015, Ekipda ida nee organiza sorumutu ida iha Ministerio Defeza neebe
hanaran “sorumutu konsulta ho sosiedade sivíl kona-ba konseitu estratéjiku ba defeza no seguransa
nasionál.” Submisaun ida nee, sumariu husi konsulta publiku ida nee,
1
Seguransa nudar direito
Seguransa nu’udár direitu umanus no direitu konstitusionál,ne’ebé regula iha Konstituisaun da Repúblika
Demokrátika de Timor-Leste artigu 30 versíklu1, neebe hateten “ema hotu iha direitu ba seguransa” no
versíklu 4 ne’ebé koa’lia kona-ba“ema ida labele hetan tratamentu at, ne’ebé la’ós umanus eh
degradante”. Direitu ida ne’e bele realiza wainhira Estadu, liu husi instituisaun kompetente hanesan
Polísia no Forsa defezabele presta ninia obrigasaun ho efikás tuir Konstituisaun RDTL antigu 146 versíklu
2 neebe hatuur katak “forsa defeza mak nu’udár garantór ba seguransa populasaun sira nian husi ameasa
externa” no artigu 147, versíkulu 1 “Polísia garantia seguransa internál sidadaun sira”.
Atu garantia ba direitu seguransa ne’e nu’udár kondisaun báziku ba ema hotu ka sidadaun hotu TimorLeste nian atu bele goza sira nia direitus umanus no direitu konstitusionál sira seluk tuir objetivu estadu
hanesan preve iha artigu 6 Konstituisaun RDTL.
Direitu ba seguransa ka direitu ba moris hakmatek nu’udár baze fundamentál tebes iha Estadu ida. Atu
garante ida nee, alende entidade kompetente sira iha estadu Timor-Leste nian, sidadaun sira no mos
organizasaun sosiedade sivíl iha mos devér moral atu fó kontribuisaun tuir ida-idak nian kbiit hodi
dezenvolve kondisaun no kapasidade instituisaun responsavel ba seguransa PNTL no F-FDTL la’ós de’it
iha aspetu insfrastruktura no fíziku ka materiál maibé mós nesesáriu tebes aspetu koñesimentu ba
lejizlasaun ne’ebé vigora no regula instituisaun rua ne’e bele domina di’ak liu husi titular ka responsavel
instituisaun no ajente sira wainhira halao sira nia knar.
II.
OBJECTIVO
Submisaun ida nee halo ho intensaun hanesan tuir mai ne’e:
1.
Nudar Kontribuisaun husi organizasaun Sosiedade Sívil sira ba formulasaun konseitu estratéjiku
Defeza no Seguransa Nasionál;
2.
Hodi kontribui ba instituisaun defeza no seguransa nasionál sira bele iha matadalan hodi guia sira
ninia prestasaun servisu ba protesaun no garantia sidadaun sira ninia direitu ba siguransa;
3.
Fo hanoin katak formulasaun polítika defeza no seguransa nasionál presija bazeia ba sósiu-kulturál
Timor-Leste nian;
4.
Kontribui ba polítika foun ruma ne’ebé governu hanoin atu hamosu ou hadi’ak iha áreia seguransa
nasionál.
III.
Pontu xavi husi konsulta publiku ho organizasaun sociedade civil
1.
Hare hosi Hirarkia tuirLei Seguransa Nasionál.
Dokumentu CEDSN ne’e rekoñeseduniniaenkuadramentuiha politika seguransa nasionál (PSN). Ida ne’e
akresentaihaniaobjetivu:
O CEDSN tem como finalidade definir os aspectos fundamentais da estratégia global do Estado para o
cumprimento dos objectivos da política de Defesa Nacional, no quadro da Política de Segurança Nacional.
Constitui, por isso, uma visão de conjunto da estratégia nacional orientadora das políticas a seguir nos
vários domínios da governação que contribuem para a Defesa e Segurança Nacional, estabelecendo as
orientações que permitem ao Estado alcançar os objectivos políticos definidos. (pagina 4.)
2
Bazeia ba objetivu nee maka CEDSN tenke hatuur iha kuadru Politika Seguransa Nacional maske to’o
agora ita seidauk iha Politika Seguransa Nacional ida(Lei Seguransa Nacional Artigo 11.) Eskema tuir
mai, tuir ami nia hanoin, hatudu CEDSN tuir hirarkia Lei SeguransaNasional:
LEI SEGURANSA NASIONAL
PolitikaSeguransaNacional
Lei SeguransaInterna
Lei DefesaNacional
Lei Protesaun Civil
(SeidaukIha)
PolitikaSeg. Interna
PolitikaDefesaNacional
ConceitoEstrategi
coDefesa e
SegurancaNaciona
l
Hare ba hirarkia nebe maka hatudu momos katak, elaborasaun ba CEDSN tenke iha kuadru Politika
Seguransa Nasionál maibé, hamosu kestaun ida seluk tanba Politika Seguransa Nasional rasik ne’ebé
seidauk eziste. Maibe, hare hosi dokumentu CEDSN nia elaborasaun no konteudu fó impresaun katak,
CEDSN ne’e mak Politika Seguransa Nasionál (CEDSN = PSN) ka CEDSN ne’e substitui Politika
Seguransa Nasionál ne’ebé seidauk iha.
Ho hanoin katak, CEDSN = PSN maka konteudu CEDSN ne’e dezenvolve kobre buat barak inklui
kestaun human security (non-conventional security aspects) ne’eduni laiha fokus ka la fó emfaze boot liu
ba kestaun defeza ka ameasa esterna ne’ebé nudar kna’ar primordial defeza nian.
Karik realistiku liu ba ita nudar nasaun kiik tenke preokupa oinsa dezenvolve estratejia ba forsa defeza ida
ne’ebé apropriadu iha nivel nasionál, rejional no internasional. Importante liu ba ita atu hatan ba
kestaunestratejiku sira hanesan:
a)
Ita presiza forsa defeza ho numeru boot ka lae?
b)
Oinsa ita nia investimentu atuhasae kapasidade forsa ba profesionalizmu? Ita presiza sosa aviaun
funu ka roo ahi funu barak ne’ebé bele halo ita nia viziñu sira bele hare hanesan ameasa ida ba sira? ka ita
investe liu iha diplomasia preventiva?
c)
Ita presiza aserta ona ita nia orientasaun: Ita prepara aan ba funu ka prepara ba paz?
3
Nune’e mós,
2.
Tanba seidauk iha definisaun ida klaru kona-ba Konseitu ‘Defeza no Seguransa’ maka halo
elaborasaun ida luan no analiza klean no laiha limitasaun ba elaborasaun konteudu materia
CEDSN.Bainhira ita koa’lia Seguransa Nasionáll ita inklui Defeza nudar komponente ida.Uluk, ema
defini seguransa mak defeza externa kontra estadu seluk (Westfalia -1648). Ohin loron ita adopta Konseitu
Seguransa nebe luan inklui mos seguransa públika, seguransa humana, seguransa alimentar nomos
protesaun ba rai-soin (ambiental).Seguransa la implika simplesmente ‘defeza’.Defeza esterna mak
hanesan papel primordial F-FDTL nian iha âmbito interestatal.
Figura iha okos hatudu enkuadramentu defeza iha senario politiku estrategiku ne’ebéorienta formulasaun
politika seguransa nasionál.
3.
Dezenvolvimentu ba politika ka estrategia seguransa ne’ebé de’it tenke kaer metin prinsipiu
importante Komplementaridadene’ebé adopta ona iha Sistema Integradu Seguransa Nasionál. Defeza
nudar parte ida hosi Sistema Integradu Seguransa Nasionál tenke rekoñese interdependensia ho
komponente sira seluk iha sistema laran.
IV.
Rekomendasaun xavi atu hadi’ak
1.
Presija konsidera nafatin ideias husi Sosiedade Sívil sira ba iha implementasaun Konseitu
estratéjiku ba Defeza no Seguransa Nasionál;
2.
Presija rezolve lalais problema pasadu no problema veteranus sira nian;
3.
Presija hadi’a sistéma formasaun ba autóridade seguransa sira;
4.
Presija halo formasaun ne’ebé kontinua ho iha ligasaun forti ho rekizitus legais nasionál no
instrumentu internasionál sira ne’ebé ita ratifika ona;
5.
Presija hari’i sistéma rekrutamentu ba kandidatu sira ba seguransa nasionál ho haktuir lei
seguransa nasionál;
6.
Defini kna’ar kada instituisaun seguransa sira iha polítika defeza no seguransa Nasionál;
V.
Lian Maktakak
Hein katak ho submisaun ne’ebé mak ami hato’o ba Sua Exelénsia Primeru Ministru ne’e, excia sei
konsidera hodi hariku liutan ba formulasaun Konseitu estratéjiku ba Polítika Defeza no Seguransa
4
Nasionál. Ami sei nafatin iha komitmentu hodi kontribui ami ninia ideias hodi hari’i instituisaun Defeza
no Seguransa Nasionál ne’ebé forti no kredivél ba defende no proteje sidadaun sira ninia direitu ba
seguransa.
Globalisamos a luta, globalisamos a esperansa!
Proponenti:
1. Jose Luis de Oliveira (Direitór AJAR)
2. Manuel Monteiro Fernandes (Direitór Asosiasaun HAK)
3. Luis da Costa Ximenes (Direitór Belun)
4. Nelson Belo (Direitór Fundasaun Mahein)
5. Carlito Pereira (Ita ba Paz)
5

Documentos relacionados