Mata Dalan Jeral Ba Aplikante Sira konaba Fundu Assitensia ba

Transcrição

Mata Dalan Jeral Ba Aplikante Sira konaba Fundu Assitensia ba
1 de Jullu, 2015
Embaixada Japaun iha Timor-Leste
Japan’s Grant Assistance for Grass-roots Human
Security Projects (GGP)
MATA DALAN JERAL BA APLIKANTE SIRA
1. Eskema Fundu GGP nian
1.1 Objetivu
Fundu Assitensia ba Seguransa Humana ba Komunidade Sira iha Area Rural, ka GGP
(Grass-roots Human Security Project) mak eskema atu fo asistensia ba projetu dezenvolvimentu
sosiál ne’ebé kria hodi responde ba nesesidade oin-oin liu-liu iha nivel rurais. Governu Japaun fo
apoio ona fundu ba projetu GGP nian ba iha nasaun kuaze 140 dezde tinan 1989, no Embaixada
Japaun (EoJ) lansa ona projetu hamutuk 92 iha munisipiu 13 hotu iha Timor-Leste, komesa tinan
2000 too agora. EoJ ho objetivu partikularmente atu enkoraja komunidade lokal sira ho ativu hodi
hola parte liu tan ba iha projetu refere atu promove vida moris ne’ebé sustentabel.
Governu Japaun nia politika asistensia ba nasaun Timor-Leste iha pilares tolu hanesan:

Estabelese Fundasaun hodi Promove Atividades Ekonomia

Agrikultura no Dezenvolvimentu Rurais

Dezenvolve Kapasidade Governu no Setor Publiku
Politika nee refere iha ligasaun ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) Governu
Timor-Leste nian.
1.2 Areia projetu
Sei simu proposta ba projeitu hirak ne’ebé fo atensaun liu hodi hadia vida moris povu nian iha
nivel baziku tuir politika ne’ebé mensiona iha leten, liu-liu sei tau prioridade ba projeitu sira ne’ebé
tuir categoria tuir mai nee:

Infra-estrutura ho eskala kiik atu asegura “Nesesidade Umana Baziku” (e.z. sistema
fornesementu bee mos, harii no rehabilita eskola sira);

Promove atividade agrikultura (harii kanal irigasaun, areia peska nian atu hasae atividade
ekonomia industria iha areia rurais);

Asistensia ba direitus humanus no disvantagen sosiais (e.z. ema la iha kbiit, defisienti sira,
oan kiak sira, feto no labarik sira* * areia ba maternidade no saude labarik sira mos bele
hatama)

Areia ba Seguransa Humana*, inklui jestaun ba risku dizastre.
*’Seguransa Humana’ ho objetivo hodi proteze ema husi kritiku no bele hatan ba
tratamentu ba moris humana nian, vida moris ho dignidade, no atu priense nesesidade
humana.
1.3 Orsamentu ne’ebé iha
Orsamentu hamutuk to’o $ 90,000 Dolar Amerikano (ba tinan fiskal 2015) no iha variedade
depende ba nesesidade projetu.
Numeru orsamentu sei determina liu husi konsiderasaun detalla husi EoJ.
1
Embassy of Japan in Timor-Leste
2. Kriteria ba GGP
2.1 Aplikante sira nebe lejitima
Organizasaun non lukrutivu ne’ebé iha ona esperensia durante tinan rua ou liu bele hatama
proposta ho kondisaun prova ona kapasidade adekuadu atu implementa projetu sira nee.
Organizasaun sira lejitima mak hanesan tuir mai ne’e;

ONG nasional ne’ebé registu ona iha Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL)

ONG internasionais sira ne’ebé registu ona iha Ministerio da Justisa (MoJ)

Institusaun husi Edukasaun nian

Institusaun husi Mediku nian
*Aplikante sira tenki iha ligasaun ho internet no bele komunika liu husi email ho EoJ
2.2 Tarjetu ba benefisiario sira
Grupo komunidade sira iha nivel rurais
2.3 Durasaun Projetu
Projetu tenki kompleta iha no la liu husi TINAN IDA hahu husi loron asina kontratu projetu
2.4 Projetu neebe sei labele ajuda husi GGP
GGP sei la suporta atividades hanesan tuir mai;

Aktividade komersio, misionario ou atividades relijioju, no aktividades politika ruma

Ba treinamentu ou hasa’e kapasidade

Halo peskiza no atividade survei

Aktividade kulturais hanesan arte no desportu*
*Ida nee konsidera nudar “Grant Assistance for Cultural Grassroots Projects: Fundu
Asistensia ba Projetu Kulturais iha Area Rurais” - favor haree ba iha:
http://www.mofa.go.jp/policy/oda/category/cultural/

Eventu ida no treinamentu iha tempu badak (iha semana ida ou menus husi nee)

Asistensia ne’ebé sei fo benefisiu ba interese privadu (e.z. bolsu estudu)

Prosesa no sosa sasan hanesan, kareta no motor, komputador, kamera dijital no material
elektronika sira seluk, gastus ba hahaan no hemu, administrasaun no kustu manajen nian,
ou buat folin sira seluk tan ba organizasaun aplikante (e.z. vensimentu/salariu ba staf,
aluga edefisiu, sst.)

Kualker taxa sira

Sasan seluk ne’ebé sei fo ba benefisiariu sira (e.z. lapizera no kadernu)

Kustu manutensaun nian depois implementasaun hotu
*Kondisaun sira seluk ne’ebé sei husu ba uza fundu nee. Favor konsulta ho divisaun GGP
iha EoJ ba klaru liu tan.
3. Oinsa bele hatama aplikasaun
Haruka ou hatama dereita proposta orijinal nian ba iha Embaixada Japaun. Proposta hakerek
iha lingua Ingles ou Tetun inklui ho nia kontestu/kontiudu hanesan tuir mai:
2
Embassy of Japan in Timor-Leste
A)
Profil organizasaun (estrutura, objective oganizasaun nian, setor tarjetu, projeitu sira
implementa ona no esperiensia implementasaun projetu iha tempu pasadu, ho
relatorio finanseiru anual husi tinan rua ba kotuk ho relatorio saldo nian)
B)
Informasaun kontaktu (ema ne’ebé kaer responsibilidade ho naran, numeru
telemovel, email no hela fatin)
C)
Formatu projetu nian
(Proposta tenki tuir kontestu hanesan tuir mai nee ho orden)
o
Titulu projetu
o
Setor projetu (e.z. saude/edukasaun/agrikultura/bee mos ho sanamentu, sst.)
o
Fatin projetu nian hatudu ho mapa no fotografia
o
Objetivu projetu nian (esplika konaba situasaun aktual, problema atu rezolve)
o
Atividade principal no planu orario ba implementasaun nian
o
Karta deklarasaun ba rai no/ou propriedade husi nain, xefe suco, lia nain sira
o
Dezenu ba konstrusaun (ho aprovasaun husi institusaun relevante)
o
Partisipasaun husi komunidade (esplika oinsa komununidade hola inisiativa no
responsibilidade iha planeamentu/implementasaun/manutensaun)
o
Balansu bazeia ba jeneru husi benefisiariu sira no partisipasaun komunidade
durante implementasaun projetu
o
Numeru tarjetu ba benefisiariu (inklui direita/indireita) ho naran suco/aldeia sira nian
o
Karta deklarasaun husi xefe suco (inklui numeru benefisiaria direita no indireita)
o
Espetativa ba resultado no ninia impaktu husi projeitu
o
Planamentu ba monitorizasaun no evaluasaun
o
Planamentu ba orsamentu inklui kotasaun husi loja tolu (3)
o
Sertifikadu ou rekomendasun husi Ministeriu Justisa/FONGTIL no instituisaun
relevante sira seluk
o
Karta rekoniesimentu ba projetu ho nia razaun/esklaresimentu husi autoridade
relevante sira (nivel nasional/municipiu)
o
Karta garantia husi autoridade relevante ba manutensaun depois implementasaun
projetu remata.
4. Prosesu selesaun nian

Proposta ne’ebé liu prosesu sei hetan kontaktu, no iha posibilidade hodi husu hatama tan
mos dokumentus seluk. Sei iha entervisa no sorumutuk ho parte relevante no sei halao
vizita ba fatin projeitu.

Proposta hirak ne’ebé la selesionado, sei la intrega fali ba aplikante sira, no validade
durasaun prosta nian automatikamentu sei remata depois fulan 6 liu.

Proposta ne’ebé selesiona husi EoJ sei haruka ba Quartel Jeral iha Tokyo hodi hetan
aprovasaun ikus.

Divisaun GGP nian sei halo kontaktu ba organizasaun husi proposta sira ne’ebé selesiona
no hetan aprovasaun husi Quartel Geral iha Tokyo.
3
Embassy of Japan in Timor-Leste
(Linha prosesamentu projetu nian)
Embaixada Japaun
Aplikante
Submisaun ba aplikasaun
Selesaun ba aplikasaun
Vizita kampu ba aplikasaun
Responde ba requesta husi
selesionadu
Embaxaida
Submite ba MNE Japaun
Tokyo
Aprovasaun husi MNE
Japaun
Serimonia Asinatura ba fundu
*MNE=Ministriu Negósiu Estranjeiru
Implementasaun
RelatoriuInterinu/mediu
Vizita kampu interinu/evaluasaun
Serimonia intrega
Relatorio Final/Audit External
Vizita ba fatin projeitu/evaluasaun
kampu/evaluasaun
5. Kriteriu ba aplikantes nebe selesionado (mandatu)

Loke konta bankaria foun ne’ebé sei uza deit ba projetu nee

Durante implementasaun projetu presiza hato’o relatoriu progresu servisu kada fulan.

Hato’o relatoriu provisoriu (50% nian) ou relatoriu final (inclui relatoriu finansa no
atividades)

Hato’o relatoriu auditoria external
6. Depois hetan apoiu fundu nee

Presisa hetan kunyesementu husi EoJ molok foti osan husi konta bankaria mensiona iha
leten no hatama nota bankaria nian

Konsulta ho EoJ ba asuntu ne’ebé presisa tau konsiderasaun, ba kualker mudansa atu
mosu husi projetu.

Sei hetan kontaktu atu monitoriza ba projetu iha futuru depois tinan 2 to’o tian 5 tan
7. Atu hetan informasaun liu tan

Embaxada Japaun iha Timor-Leste
Avenida de Portugal, Pantai Kelapa, Dili, Timor-Leste (P.O. Box 175)
Tel: (+670) 332-3131/3132 / Fax: (+670) 332-3130

Pesoal ne’ebé responsabiliza:
Sra. Tomomi Osaka (email: [email protected])
4
Embassy of Japan in Timor-Leste